Säämi kielārääđi PDF Tulosta

Säämi kielârääđist láá ovdâstum puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ.

 

Kielârääđi pargon lii ereslasseen alnetoollâđ já ovdediđ Suomâst kevttum sämikielâid, adeliđ ravvuid já av˛uuttâsâid kielâ- já nommâduvhuolâttâsân sehe terminologian lohtâseijee aašijn, ovdediđ kielâ tutkâmuš, jyehiđ tiäđu sämikielâin já uásálistiđ tave-eennâmlâš kielâohtsâšpaargon. Lasseen säämi kielârääđi addel oovtâst sämikielâ toimâttuvváin vaaljâpojijmield muštâlus sämitiigán sämikielâ kyeskee lahâasâttâs heivitmist sehe sämmilij kielâlâš vuoigâdvuođâi olášuumeest já kielâtile ovdánmist.

 

Kielârääđi jesâneh vaaljâpaajeest 2012-201:5

 

Jeessân:

 

Morottaja Anna, sj.

Magga Ulla, vsj.

Morottaja Petter

Lumisalmi Erkki

Fofonoff Merja

Vuolab-Lohi Kaarina 

Valle Ailu 

 

Värijeessân:

Kuuva Petra

Pautamo Ellen

Marja-Liisa Olthuis

Feodoroff Vladimir

Sanila-Aikio Tiina

Magga Bigga-Helena

Anna-Liisa Väyrynen

 

Kielârääđist lii tehálâš poolitlâš rooli sämikielâlâš vuoigâdvuođâi koccen já sämikielâi ovdedeijen oovtâst sämitige čäällimkoddeest tuáimee sämikielâ toimâttuvváin.

 

Tehálâš uási kielârääđi pargoost lii ohtsâšpargo säämi kielâlävdikuddijn sehe eres sämi- já ucceeblovokieláin já kielâtutkâmuššáin pargee pelijguin, moh láá ovdâm. Kotus (Päikkieennâm kielâi kuávdáš). Kielârääđist láá meiddei ovdâsteijeeh Euroop ucceeblovokielâi toimâttuv (EBLUL) Suomâ uásáduv, FIBLUL stiivrâst.

 

 

 

Säämi kielâlävdikodde (sgl)

 

Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásⲲân tuáimee säämi kielâlävdikode pargo uđâsmittoo ohtsâštave-eennâmlâš Interreg-ruttâdlâš havváin. Säämi parlamentaarlâš rääđi (Suomâ, Taa˛â já Ruotâ sämitigij oovtâstpargo-orgaan) lii algâttâm 1.1.2013 ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâ áámmát- já reesuuskuávdáá vuáđudemproojeekt, mii nohá 30.6.2014. SÁFÁ2 – Yhteispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke Tave-eennâmlâš säämi kielâohtsâšpargo lii kuullâm iivijn 1971-1996 Sämirääđi asâttem säämi kielâlävdikoodán, mast lijjii ovdâstum puoh Tave-enâmij já Ruošâ sämikielâi häämih. Kielâlävdikodde lopâttui ive 1996 já Suomâ, Ruotâ já Taa˛â sämitigeh soppii kielâohtsâšpargo uđđâsist orniimist tigij vuálásⲲân ive 1997. Sopâmuš tave-eennâmlâš kielâohtsâšpargoost vuáláčallui säämi aalmugpeeivi 6.2.1997 Truándimist, kuás tohhui meiddei sopâmuš säämi parlamentaarlâš rääđi vuáđudmist.

Viimeksi päivitetty ( 26.03.2015 )
 
‹‹Takaisin