Ärbivuáválii tiäđu syeji ovdán PDF Tulosta
Suomâ sämitige ovdâsteijeeh, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi já sämitige stiivrâ jeessân Nilla Tapiola lává tuđâvááh aalmugijkoskâsii artikla 8(j)-pargojuávhu čiččâd čuákkim puáđusáid. “Sämmiláid luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu suojâlem já aalmugijkoskâsii ärbivuáválii tiätun lohtâseijee miärádâstoohâm lii tuođâi tehálâš. Čuákkim vuáđuld lii čielgâs, et nuuvt Suomâ, ko puo eres-uv enâmeh, kalgeh pehtilittiđ ärbivuáválii tiäđu suojâlem já aalmugijkoskâsij kenigâsvuođâi olášuttem,” saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi muštâlij.

Aalmugijkoskâsâš artikla 8(j)-pargojuávkku (Open-Ended Ad-Hoc Working Group on Article 8(j) and related provisions) valmâštâl biodiversiteetsopâmuš puáttee uásipelisopâmuš, mii tuálloo ive 2012 Intiast já taha iävtuttâsâid uásipeličuákkim artikla 8(j) kyeskee miärádâssân. Sopâmuš artikla 8(j) suoijâl algâaalmugij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiäđu. Suomâ sämitige ovdâsteijeeh uásálistáin čuákkimân Suomâ staatâ delegaatiost. “Euroop Union ohtsâš uáivil suáppoo ohtsijn koordinaatiočuákkimijn. Lam uáli tuđâvâš toos, et Suomâ sämitiggeest lâi rievtis vaikuttemmáhđulâšvuotâ EU iävtuttâssáid já EU meid tuálvui mii iävtuttâsâid ovdâskulij”, muštâlij Nilla Tapiola.
 
Čuákkimân uásálistii sämmiliih meid Taažâst já Ruotâst. Suomâ sämitige ovdâsteijeeh lává savâstâllâm Taažâ já Ruotâ sämitige ovdâsteijeiguin sämmiláid tehálij aašij oovdedmist čuákkimmiärádâssáid. “Lii tehálâš, et aalmugijkoskâsijn čuákkimijn jieškote-uv enâmij sämmiláid kávnoo äigi ohtsâšpalaveráid já –suogârdâlmáid. Sämmilij ovdâstâslâš orgaanâi tááhust lii tehálâš leđe mieldi miärádâstoohâm kuávdážist, mudoi mij monâttep vaikuttemmáhđulâšvuođâ”, tiäduttává Näkkäläjärvi já Tapiola. 
 
Suomâ delegaatio artikla 8(j)-pargojuávhu čuákkimist: Klemetti Näkkäläjärvi, pirâsneuvos Aulikki Alanen já Nilla Tapiola
 
kokouskuva.jpg
 
 
 
 
 
 
 
Čuákkimist tohhui iävtuttâs uđđâ artikla 8(j) olášuttem maaŋgâihásâžžân pargo-ohjelmân. Maaŋgâihásâš pargo-ohjelm stivree biodiversiteetsopâmuš čäällimkode já sopâmušuásipeelij tooimâ. Čuákkimist valmâštâllui strategia biodiversiteetsopâmuš artikla 10(c) lahtemân artikla 8(j)-pargojuávhu paargon. Artikla 10(c) suoijâl táválii luándukevttim, maid hárjutteh kulttuurlâš vuovij miäldásávt pištee vuovvijn. Čáukkim iävtut, et artikla 10(c) olášutmân ráhtojeh ravvuuh já et aalmugliih biodversiteetstrategiah tuárjuh pištee táválii luándukevttim. Puoh tooimâid artikla 8(j) olášutmân kalga valmâštâllâđ já olášuttiđ oovtâstpargoost algâaalmugijguin. “Táválii luándukevttim suojâlem lii tehálâš meid ärbivuáválii tiäđu suoijâlmân. Suomâst artikla 10(c) suojâlem luándukevttim lii sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi pištee luándukevttim. Suomâst artikla 10(c) olášuttem lii pááccám huámmášhánnáá já mij šoddâp iävtuttiđ, et uđâsmittum Suomâ biodiversiteetstrategiast kieđâvuššoo sämmilij pištee luándukevttim turvim”, Näkkäläjärvi muštâl.  
 
Pargojuávkku kieđâvušâi meid uđđâ ärbivuáválii tiäđu tile kovvejeijee indikaattorij siskáldâs já avžuuttij staatâid väldiđ indikaattorijd jotelávt kiävtun. Indikaattoreh láá tuhhiittum biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimist (CO10) moonnâm ive. Kuálmád, COP9- čuákkimist tuhhiittum indikaattor kielâlii maaŋgânálásâšvuođâst lii jo kiävtust. Indikaattoreh kieđâvušeh algâaalmugij ärbivuáválij aassâm- já navdâšemkuávlui eennâmkevttim já haldâšem tile sehe ärbivuáválij iäláttâsâi sajattuv. “Uđđâ indikaattoreh láá teháliih, vâi pyehtip čielgiđ ärbivuáválii tiäđu já táválii luándukevttim tile. Sämmilij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválâš tiätu lii čonâsâm sämikielân já ärbivuáváláid iäláttâssáid. Suomâst ij kuittâg lah ääigitásásâš tiätu sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi sajattuvâst tâi ubâ iäláttâs hárjutteijei meereest. Suomâ sämitigge lii uuccâm ruttâdem sämmilâšiäláttâsâi tile čielgiimân Suomâst. Čielgiittâs lii huápulâš, vâi Suomâ puáhtá väldiđ kiävtun indikaattorijd já olášuttiđ aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâidis. Tuáivum, et staatâ mieđeet jotelávt ruttâdem čielgiittâs rähtimân” Nilla Tapiola kiäsá.  
 
Suomâst artikla 8(j) olášuttem valmâštâllâm äššitobdeepargojuávkku lii luovâttâm raportis pirâsministeriön 7.6.2011. “Montreal čuákkimist čielgâi, et Suomâ lii oovdâstjottee artikla 8(j) olesváldálii olášuttemn valmâštâlmist. Katais haldâttâs haldâttâsohjelmâst láá čonâsâm suojâliđ ärbivuáválii tiäđu. Akwé:Kon ravvuuh láá heiviittum Suomâst tuše Pänituoddâr meccikuávlu hoittám- já kevttimvuávám rähtimist, mii lii tääl joođoost. Äššitobdeepargojuávhu olášuttemiävtuttâsah Suomâ staatân kalga kuittâg olášuttiđ já olášuttem kalga älgiđ pehtilávt Suomâ staatâ já sämitige oovtâstpargoin. ”, váátá saavâjođetteijee Näkkäläjärvi, kote lii toimâm meid aalmuglâš 8(j)- äššitobdeepargojuávhu saavâjođetteijen.  
 
Lasetiäđuh: Sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi
 
Lisätiätu čuákkimist já ton miärádâsâin (eŋgâlâskielân):
http://www.cbd.int/doc/?meeting=WG8J-07
http://www.cbd.int/convention/wg8j.shtml
Suomâ artikla 8(j)-siijđoh
 
Sämitige aalgâ sämmilâšiäláttâsâi tile čielgejeijee čielgiittâs rähtimist (suomâkielân)
Viimeksi päivitetty ( 07.11.2011 )
 
‹‹Takaisin