Sämikielâlâš, sämikielâ já kulttuur máttááttâs PDF Tulosta

Sämitigge oovded sämmilij jieijâs kielâ, kulttuur já jieijâskielâlâš máttááttâs.

 

Tot tuáimá ohtsâšpargoin sämikuávlu kieldâiguin, eres škovliittâs uárnejeijeiguin, tave-eennâmlâš uábbiorgaanijguin já staatâ máttááttâshaldâttâssáin. Sämitigge oovdâst sämmilij jienâ škovlimpolitiikâst. Sämikielâ já kulttuur sajattâh máttááttâsâst lii ohtâ tehálumosijn sämmilij puátteevuođâ koččâmâšâin.

 

Sämikielâ lii kuullâm škoovlâ máttááttâsohjelmân vuáđuškoovlâ vuosmuu ihelovo rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost. Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh sämikielâ máttááttâs. Sämikielâlâš máttááttâs adeluvvoo enâmustáá vuáđumáttááttâs iheluokain 1-6. Sämikuávlu ulguubeln máttááttuvvoo sämikielâ tuše váhá, mut uáppeemeeri lii lassaanmin. Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaallávt, viermimáttááttâssân. Sämikuávlu ulguubeln ij lah vala adelum sämikielâlâš máttááttâs.

 

Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs já iävtutátulâš/ väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. Sämikuávlust ässee sämikielâ mättee uáppeeh kalgeh laavâmield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Njuolgâdusah kyeskih puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ. Sämikielâi iskosijd lii máhđulâšvuotâ čođâldittiđ pajeuappeetutkosijn, mii lii eres osijdis peeleest suomâkielâlâš.

 

Säämi máttááttâskuávdáš Anarist lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst, mast máttááttâskiellân kiävttoo meiddei sämikielâ.

 

Sämikielâ já kulttuur puáhtá luuhâđ Suomâst kuulmâ ollâopâttuvâst: Oulu, Helsig já Laapi ollâopâttuvâin. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ já kulttuur ollâ tääsi máttááttâsâst já tutkâmist. Säämi ollâškovlâ Taažâ Kuovdâkiäinust lii áinoo Tave-eennâmlâš ollâškovlâ, mast máttááttâs, tutkâm já haldâšem váldukiellân lii sämikielâ. Säämi ollâškovlâ škuávlee el. sämikielâlâš máttáátteijeid já váldá uáppeid meiddei ránnjáenâmijn Suomâst, Ruotâst já Ruošâst.

 

Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan 2012-2015

Säämi škovlimašij ohtsâšpargo-orgaan 2008-2011

 

Máttááttâslovottuvah

Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2013-2014

Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2012-2013

Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2011-2012

Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2010-2011

Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2009-2010

Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2008-2009

Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2007-2008

Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2006-2007

Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2005-2006

Sämikielâ já sämikielâlâš máttááttâs Suomâ škoovlâin 2003-2004

 

Maht finniim sämikielâ máttááttâs?

Viimeksi päivitetty ( 20.08.2015 )
 
‹‹Takaisin