Sämikielah láá Euroop algâkielah já nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi (tegu suomâkielâ já eestikielâ) aldemuuh hyelkkikielah. Toh sárnojeh Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst.

Suomâst sárnoo kulmâ sämikielâ: tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ. Tavesämikielâ lii kielâjuávhuin stuárráámus. Tom sárnuh suullân 20 000 olmožid Suomâst, Taažâst já Ruotâst. Suomâst tavesämikielâ sárnooh láá suullân 2000.

Aanaarsämikielâ sárnoo tuše Suomâst, nuorttâsämikielâ meiddei Ruošâst. Suomâst kuábbáá-uv kielâ sárnuh suullân 300 olmožid iänááš Aanaar kieldâst, mii lii Suomâ áinoo neeljikielâlâš kieldâ. Ton virgálâš kieláid kuleh suomâkielâ lasseen kulmâ sämikielâ.

Maaŋgah sämmiliih láá váldukielâi tiädu vyelni monâttâm algâalgâlâš kielâs. 1960-lovvoost álgám etnisâš moránem lii jođettâm sämikielâ tiäđulâš varjâlmân já maaŋgâlágán kielâ iäláskittemtoimáid. Sämikielâ finnij virgálii sajattuv ive 1992 säämi kielâlaavâ mield. Säämi kielâlaahâ uđâsmittui ive 2004.

Ko sämmilâš ášástâl sämikuávlu staatâ já kieldâi virgáduvâin, finnodâhlájádâsâin já toimâsoojijn, lii sust vuoigâdvuotâ sierânâs vátámušâttáá kevttiđ sämikielâ. Virgeomâhâš kalga anneeđ huolâ vuoigâdvuođâi vuáválâšvuođâlâš olášuumeest. Ucjuuvâst, mii lii Suomâ áinoo sämmilâšeenâblovo kieldâ, sämikielâ já suomâkielâ lává virgálávt masa siämmáá-árvusâš sajattuvâst.

Kielâ máttááttâsâst

Sämikielâ máttááttâs lii adelum vuáđuškoovlâ vuosmui iivij rääjist. Sämikielâlâš máttááttâs vuolgij joton Ucjuuvâst já Anarist 1970-lovo pelimuddoost.

Sämikuávlust ässee sämikielâlâš uáppeeh kalgeh laavâ mield finniđ váldu-uási vuáđumáttááttâsâst sämikielân. Sämikielâ puáhtá leđe škoovlâ máttááttâskielâ, eenikielâ oppâaamnâs tâi väljejum vieres kielâ oppâaamnâs. Puoh sämikuávlu vuáđuškoovlah já luvâttuvah adeleh máttááttâs sämikielâst. Pajeuáppeetutkos tave- já aanaarsämikielâ iskos lii puáhtám čođâldittiđ 1990-lovo rääjist, nuorttâsämikielâ ive 2005 rääjist.

Sämikuávlu ulguubeln sämikielâ máttááttuvvoo vistig viehâ uccáá, mut uáppeimeeri lii lassaanmin. Uási máttááttâsâst adeluvvoo virtuaalmáttááttâssân.

Säämi máttááttâskuávdáš lii áinoo áámmátlâš oppâlájádâs Suomâst, mii addel máttááttâs meid sämikielân. Ton pargon lii palvâliđ sämikuávlu já ton iäláttâseellim.

Suomâst sämikielâ puáhtá luuhâđ kuulmâ ollâopâttuvâst: Oulu, Helsig já Laapi ollâopâttuvâst Ruávinjaargâst. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutâst lii väldikodálâš sierânâspargo sämikielâ, kulttuur já tutkâmuš ovdedeijen.

Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikodde vuáváá já ruttâd sämikielâlâš oppâmateriaal.