Sämmiliih láá toi ulmui maajeeldpuátteeh, kiäh asâiduttii Tave-Fennoskandia tállân jieŋâpaje maŋa paijeel 10 000 ihheed tassaaš. Tave-Skandinavia sämiaalmug nálásuš vuossâmuin Jieŋâmeerâ rido aalmugijn já vuáđusämikielâ sárnoo aalmugist. Táálááh sämmiliih láá keđgiääigi aalmug maajeeldpuáttei uási, mii sajadui sämikuávlun tállân jieŋâpaje maŋa. Sämmilij aassâmkuávlu já lavdâm lijjii puoh vijđásumos äigilovo algâmuddoost 1000-lohon. Sämmiliih assii Laatokkast Jieŋâmeerân já Koskâ-Skandinaviast Vienanmeerân. Uárji- já maadârido vuotânväldihánnáá ubâ tááláá Suomâ kuávlu lâi sämmilâš aassâmkuávlu. Maadâ-Suomâst láá ain sämialgâliih sajenoomah muštootmin kuávlu tovláá naavdâšmist. 

Sämmilij hárjuttem iäláttâshaamijn lii siäilum tiätu sämmilâš aalmugärbivyevist já arkeologâlâš tutkâmuš lii puáhtám uđđâ tiäđu tovláá sämisiärváduvvâin. Sämmiliih láá hárjuttâm tovláá historjá ääigi pivdo, nuurrâm, kuálástem já puásuituálu. Iäláttâsah láá lamaš uáli luándunálásiih já puoh amnâseh finnejii luándust. Sämmilij luándukoskâvuođâ čáittá pyereest tot, ete enâdâhân láá pááccám viehâ uccáá meerhah tovláá sämikulttuurijn arkeologij tutkâm várás. 

Sämmilij toovláš oskoldâh vuáđudui eres tave oskolduvâi náál luándupalvâlmân já oskoldâh lâi šamanistlâš. Sämmiliih palvâlii luánduhäldeid, tego almaid pieggâalmaa, (Biegga-almmái, Bieggagállis), äijihšooŋâimmeel (Dierpmis – Äijjih- Àddja) sehe nisonijd ennivuođâ immeel Sáráhká já miäcástem immeel Juoksáhkká. Puoh enâmustáá uáinojeijee mušto sämmilâš šamanistlâš oskolduvvâst lii nuáidirumbu, maid láá kuvvim el. immeelsymbolijguin. Tergâdis oskolduv uási lâi uhrelaahjij adelem sieidáid, sieidih, main uskuu, ete imeleh ääsih. Sieidih lijjii eromâš luándučuosâttuvah. Tobdosumos sieidi lii Aanaar kieldâ Äijihsuálui. Sieidáid uhredii kyele, piärgu, čoorvijd sehe maŋeláá meid ruuđâ já eres árvutiiŋgâid. Sieidih láá máhđulávt lamaš meid siijdâi koskâsiih räjiuurah.

Sämmilij siärvádâhvuáháduv vuáđu lii sijdâ, mii lii iäláttâs hárjuttem ohtâdâh sehe siärvuslâš já kuávlulâš haldâttâhohtâdâh. Sääni sijdâ lii sääni algâpuáttim mield koskâvuođâst sáánán sieidi, mii meerhâš palvâlem čuosâttâhhân leijee keeđgi teikâ källee. Siijdâin lijjii rääjih já siijdâi rääjih lijjii maŋeláá vuáđđun ko sämmilij aassâmkuávloid vuáđudii kieldâid. 

Johan Turi lii kirjeest i. 1910 Muštâlušah sämmilijn (Muitalus sámiid birra) kuvvim sämmilij aalmugärbivyevi já eromâšávt puásuisämmilij aalmugärbivyevi. Aalmugärbivyevi mield sämmiliih algii pivdeđ kuudijd já paimândiđ taid tom maŋa puásujin. Talle ko lijjii finnim puoh lojesumos kuudijd kiddâ te taid kevttii hokâttâsellen já návt šoddâdii puásuisiijdâid já algii eelliđ toiguin pirrâ ive já jotteeđ siämmáánáál ko sämmiliih tááláá ääigi taheh. Talle sämmiliih asâiduttii sii kuávluid ohtuunis.

Puáris tutkâmusâi mield sämmiliih liččii hárjuttâm kuhháá uceslágán puásuituálu, mast poccuid liččii toollâm kodepivdost hokâttâstárguttâsâst, mutâ vijđes noomaadlâš puásuituálu eskân 1600-lovo rääjist. Uáinuh láá vuáđustum viäruttâsluvâttâlmijd. Lii tulkkum, ete poccuid láá lojodâm tuoddârkoddeest já puásuituálu sehe miäcástem liččii jođettâm tuoddârkode suhâjämimân. Uđđâsumos arkeologâlâš-biologilâš tutkâmuš ij tuárju taam uáinu. Uđđâsumos DNA-tutkâmuš mield Fennoskandia tááláá puásui ij lah tuoddârkoddeest lojodum šlaajâ peic aaibâs jieijâs šlaajâ. Tutkâmuš mield lii máhđulâš, ete sämmiliih láá lojodâm historjá mield maaŋgâid sierâ koddešlaajâid.  Arkeologih láá ovdil tulkkum, ete kodetähtikávnuseh láá muštâlâm pivdokultturist, mutâ uđđâsumos tutkâmpuátusij čuovâst toh pyehtih muštâliđ meid puásuituálukulttuurist.  Oskottetteht sämmilâš puásuituálukulttuur lii uáli puáris, ko iäláttâs lii uáli spesiaalâšum já sämikielâ ana sistees viehâ vijđes puásuituálun lohtâseijee terminologia. 

Kuálástem lii lamaš já lii ain tergâdis uási sämmilij kulttuur já merhâšittee iäláttâs. Ucjuuvâst kuálástem merhâšume lii lamaš eromâš styeres. Vuossâmuuh kirjáliih mainâšumeh Tiänu kuálástemkulttuurist láá maŋeskoskâääigist. Luosâ lii pirrâ aaigij lamaš Tiänu sämmilijd tergâdumos saalâskyeli sehe meid máksuniävvu. 

Sämmiliih láá pivdám purrâmužžân kuudijd, soorvâid sehe eennâmluudijd. Soorvâid já kuudijd sij pivdii pivdorugijguin, vyejeetmáin já kaardijn. Arkeologih láá kavnâm sämikuávlust maaŋgâid taaid peivijd siäilum pivdoruugijd.  Ucebijd meccivalje-elleid pivdii lasseen tuurhâi tiet. Sämmiliih vuobdii tuurhâid ain Koskâ-Euroop räi jo viehâ tooláá. 

Nuurrâm lii kuullâm sämmilij purrâmuš skappuumân miätá historjá. Čäciluudij moonij nuurrâm vuovdâin lii lamaš tergâdis purrâmušlase já tääpi lii siäilum uceslágán puđâldâssân tai peeivij räi.

Sierâ sämikulttuurijn láá lamaš sierâlágán váldupurrâmuškäldeidis já aassâmhamijdis, main vaikuttii piirâs, luándu reesuursvuáđu sehe kulttuur täävih já ärbivyevih. Puásuisämmilijn aassâmkove nyevdittij poccui luándulijd jotteemkiäinuid merârido kesikuávluin ain suáijáás meccikuávloid já tuoddâráid. Keččeeh já peerah ellii jottee ađai noomaadlâš eellimtäävi. Meid kuálásteijeesämmilijn lâi jottee eellimtääpi. Tälvipääihi tááláá Suomâ kuávlust tuállee sämmiliih láá iällám kuáláástmin keessiv ain Taažâ merâriddoost räi. Sämmilij historjálâš navdâšemkuávlu lii lamaš tááláá tile háárán maaŋgâ sierâ staatâ kuávlust. 

Anarâšâin láá lamaš kuálástem, miäcástem já maŋeláá meid šiiveettuálu várás oovtâst kuulmán pajasávt aassum sajeh. Anarâšah láá meid toollâm já tuálih ain-uv poccuid. Anarâšâi varriistâllâm kuávdásmittui Aanaarjäävri čácáduv alda. Anarâšâi tälvipäikki lâi távjá siseennâm meecijn, moh lijjii suáijááh já kuávlust lijjii puáldimmuorah já puásuikuáttumeh. Kesipääihih lijjii luándulávt jaavrij ađai šiev kyeličaasij paaldâst. Varriistâllâm siäilui motomijn anarâšperruin ain 1950-lovo räi. 

Nuorttâlâšsiärváduv siärvádâh- já iäláttâsvuáháduvvâst láá pyeremustáá siäilum tiäđuh Syennjilsiijdâ nuorttâlâšsiärváduvvâst. Syennjilsiijdâ nuorttâlâšâin lâi ohtsâš tälvisijdâ, mast jieškote-uv suuvah pieđgânii ärbivuáválijd suhâkuávloid kuálástem já pivdem várás. Tälvisiijdâst perruuh hárjuttii oovtâst pivdem já kuálástem. Tälvisiijdâst čokkânij nuorttâlâšâi sijdâčuákkim, mii meridij kuávlui kiävtust já siärvuslijn aašijn. Nuorttâlâšah láá lasseen hárjuttâm uceslágán puásuituálu. 

Koskâääigi rääjist sierâ staatah algii šoddâđ sämmilij asâiduttem aassâmkuávluin já staatâi perustem čuosâi kuuloold meid tavas já tave resurssij peht. 1500-lovo loppâbeln räi sämmiliih ellii masa áinon jieijâs kuávluin. Syemmilii já sämmilii aassâm rääjjin lâi nk. ”Laapi já Läädi rääji”, mii juuđij tááláá sämikuávlust mäddiláá. Historjáčällee Kyösti Julku lii miäruštâllâm laapi já läädi rääji räjiuurâid. Rääji vuáđudui sämisiijdâi já syemmilâš pitejái raajijd.  Rääji ij uážžum rastaldittiđ. Rääji ij kuittâg siäilum vyeimist uáli kuhháá, peic Kustaa Vaasa 1600-lovvoost (1673 já 1695) adelem aassâmplakateh lopâttii rääji já algâttii uđâsaassâm sämmilij aassâmkuávluid. Varrim tuorjuu sosiaallâš já ekonomâlâš helppimijn. 

Uđâsaassâm ääigi tááláá Suomâ já Taažâ taveuásih luhhii Tuárnus já Kiemâ Laapijd. Uđâsaassâm mield máddáá sämijuávhuh suddâluvvii syemmilâš kulttuurân. Tain kulttuurijn láá pááccám motomeh tiivtâpitáh já eđâlduvah. 

Uđâsaassâm mield staatâ, kirkko já mađhâšeijeeh peerustškuottii sämikuávlust. Meid viärutteijee peerustškuođij tave Sämienâmist. Sämmiliih sättih mäksiđ viäruid jobâ puoh aldakuávlu staatáid, ko staatâi rääjih iä lamaš tavveen čielgah. Vuossâmužžân uđâsaassâm juuvsâi Iänuduv já Aanaar. Uđâsaassâm mield eennâmtuálu poođij meid sämikuávlun. Aanaar já Ucjuv sämmilijd eennâmtuálust šoodâi kuálástem- já pivdokulttuur uási. Uđâsaassâm mield sämmilijd algii jurgâlittiđ ristâoskon já taat jođettij sämikielâ sajattuv hiäjusmân sehe sämmilii tovláá osko lappuumân. 

Strömstad räjisopâmuš räjiorniimijn ive 1751 keesij Ruotâ-Suomâ já Tanska-Taažâ raajijd maŋŋeed hámásis. Sopâmuš lappcodisillenist ive 1751 Ruotâ-Suomâ já Tanska-Taažâ tähidii el. sämmilijd vuoigâdvuođâ rastaldittiđ raajijd poccuiguin já kuálástemtárguttâsâst. Taat vuoigâdvuotâ jotkui ive 1852 räjitoppâmân räi. Räjitoppâmeh Suomâ já Taažâ kooskâst ive 1852 sehe Ruotâ já Suomâ kooskâst ive 1889 lopâttii ärbivuáválâš jotteem Suomâst já tovâttii stuorrâ aassâmnubástusâid sämikuávlust. Sämmiliih kolgii valjiđ pisovávt aassâmenâmis já valjiđ ärbivuáválij suhâkuávlui kooskâst. 

Raajij mield meid uđâsaassâm kiävrui 1800-lovvoost já staatah algii tiäđulii politiik vievâst nanodiđ válduaalmug hiäđuid já suddâluttiđ sämmilijd válduaalmugân. Sämmilij ohtâvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân hiäjusmui. Eromâšávt škovlâlájádâs puáttim jođettij sämikielâ sajattuv hiäjuusmân. 

Nubbe maailmsuáti jođettij nuorttâlâšâi ärbivuáválâš aassâmkuávlui pieđgânmân kyevti staatâ kooskâst. Tááláá Suomâ nuorttâlâšah čuággáneh Piäcám kuávlu kuulmâ siijdâ, Syennjilsiijdâ, Piäcám já Paččvei nuorttâlâšâin. Sii asâiduttii II maailmsuáđi maŋa Aanaar kieldâ nuorttâkuávloid.  Uási paasij Neuvostoliito kuávlun. Syennjilsiijdâliih soijii Čevetjäävri kuávlun, piäcámsiijdâliih  Čaarmâjäävri-Njellim kuávlun sehe paččveiliih Kiđđâjävri-Mustola kuávlun. 

 

 

Sämmilii etnisâš já aalmuglâš moránem aalgij 1800-lovo loopâst Taažâst já Ruotâst, kuás šoddii vuossâmuuh sämiseervih já aaviseh. Vuossâmuš ohtsâš sämičuákkim tollui 1917 Taažâ Trondheimist. Ohtsâšpargo lasânij suáđij maŋa kuás Ruotâ Jokkmokist tollui 1953 vuossâmuš kuulmâ staatâ sämmilij konferens. Tot tiäduttij sämmilij vuoigâdvuođâid luánduvaarijd já kielân já meridij ohtsâšsämmilâš Sämirääđi vuáđđudmist. Sämisiärvádâh aalgij ornijdiđ já 1900-lovo pelimudo räi Suomâst toimmii sämiseervih. Sämisiärváduv aktiivlâš toimâ jođettij säämi parlament vuáđđudmân 1970-lovvoost.  

1900-lovo algâ lâi lädijduttem äigi. Maaŋgah päärnih monâttii sämikielâ tááiđu škovlâpaaihijn. Päärnih pessii eelliđ päihistis tuše harvii já ohtâvuotâ sämikielâlâš pirrâdâhân hiäjusmij. Sämikielâ sárnum kieldui maaŋgâin ohtâvuođâin. Sämikielâ já -kulttuur lijjii uáli uhkevuálásiih 1900-lovo pelimuddoost. Sämisiärváduv ornijdem já sämioovtâstpargo jođettii sämikulttuur sajattuv puárránmân, sämikielâ sajattuv ovdánmân já lahâasâttem ovdánmân. Sämikielâlâš máttááttâs algâttui vuáđuškoovlâin já vuossâmuš säämi kielâlaahâ tuhhiittui ive 1992. Lädijduttemproosees kuođij jieŋâlis luodâ sämisiärvádâhân já jođettij sämikielâi uhkevuálásâžžân šoddâdmân. Tuše suulân vááijuv peeli Suomâ sämmilijn sárnu sämikielâ eenikiellân. 

Sämikulttuur lii siäilum jiešnálásâš já áinoošlajâsâš algâaalmugkulttuurin suddâlumviggâmušâin peerusthánnáá. Sämikulttuur kárttá ain kuáhtáđ stuorrâ hástusijd. Sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust toovvât stuorrâ hástus sämikielâlijd palvâlussáid já máttááttâsân, sämikielâ já 

-kulttuur puátteevuotân sehe sämi-iäláttâsâi háárjutmân. Šoŋŋâdâhnubástus, globalisaatio já ekonomâlâš perustem arktâsâš kuávlu kuáttá pyehtih meid stuorrâ hástusijd. Sämmilij vuoigâdvuođah iä olášuu vala aalmugijkoskâsij sopâmušâi vááttám vuovijn, tego aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâi olášume koccee orgaaneh láá huámášuttâm. Suomâst láá meid sierâlágán seervih já juávhuh, moh vuástálisteh sämmilij vuoigâdvuođâid já sierâlágán mediain láá ennuv sämmilâšvuástásiih čälimeh.