Puásuituálu

Puásuituálu lii puoh enâmustáá uáinojeijee sämikulttuur uási. Puoh sämmiliih iä finnee áigápuáđus puásuituálust, mutâ ton siärvuslâš já kulttuurlâš merhâšume lii ain styeres. Puásuituálu ihásâštábáhtussáid, kiässáá vyesimiärkkumijd já táálváá pygálysáid, uásálist táválávt ubâ suuhâ. Tot lii áinoo ärbivuáválâš sämmilâš iäláttâs, mii lii ohtuunis kannatteijee. Puásuituálu puáđuin suulân 14 prosenttid šadda staatâ já EU-torjuin. Maaŋgâ sämmilâš hárjut puásuituálu paaldâst uceslágán mađhâšem- teikâ jáludemtooimâ. Sämikuávlu kulá eromâš puásuituálukuávlun, kost poccuin lii rijjâ kuáttumvuoigâdvuotâ. Sämikuávlust láá 13 palgâsid já suulân 1250 poccuuomâsteijed, mii lii suulân 27 % ubâ Suomâ poccuuomâsteijein. Elettempoccuuh láá suulân 40 % (78 307) ubâ Suomâ elettempoccuin já vááijuv 80 % Laapi elettempoccuin. 

 

  

Sämmilâš puásuituálu vuáđuduvá kuáttumjuurrâmvuáhádâhân, mii vuáđuduvá poccui biologian já puásuituállei kulttuurlijd taavijd. Poccuid kuáđutteh sierâ kesi- já tälvikuávluin, lasseen kiđđuv lii jieijâs kuáttumkuávlu kyeddim várás já čohčuv poccui roohâmkuávlu. Puásuituálust lii velttidmettum, ete sierâ kuávluh pijssájeh. Sämmilâš puásuituálu hárjutteh nk. tälvisiijdâin, moh láá muáddi puásuiperrust šoddâm hiäimuvuotân vuáđuduvvee paimândemohtâduvah. Sijdâ stivree puásuituálu hárjuttem jieijâs navdâšemkuávlust. Palgâs kuávlust paimândeh maaŋgah siijdah. Siijdâi navdâšemkuávlui rääjih iä lah pisoviih, peic toh pyehtih muttuđ kuáttumtiilij mield já eres siijdah pyehtih meid ovtâstuđ nubijdis. 

Poccuuh käärdist

 

 

Puásuituálu vaikuttâsâst luándun láá sárnum viehâ ennuv já láá ettâm, ete sämikuávlust ličij lijgekuáttum. Puásui tego eres koddešlaajah láá kuullâm sämikuávlu luándun miätá historjá. Uđđâsumos tutkâmpuátusij mield poccuuh pyehtih kuáttumáin estiđ puáđulâššlaajâi puáttim arktâsâš kuávlun. Ko šoŋŋâdâh lieggân, uđđâ šaddo- já elleešlaajah puátih tavas. Poccuuh estih kuáttumáin meid poijui lijgešoddâm já paijeentuálih tooŋâsšadolâsvuođâ sehe suándejeh arktâsâš kuávlu luándu. Áimutiettuu lájádâs tutkâmuš mield poccui pehtilis kuáduttem hittood muottuu suddâm kiđđuv já siämmást hittood šoŋŋâduv lieggânem. 

Poccuid miärkkojeh jieijâs peljimerháin. Peljimerkkâ almoot omâsteijeevuođâ já suuvâ, moos poccuu omâsteijee kulá.  Sämmilâš puásuituálust meerhâid adeleh suhâmerkkâvuáháduv mield. Jyehi suuvâst lii jieijâs merkkâlinjâš. Párnái peljimeerhah láá variaatioh puárásub, táválávt jo jáámmám hiäimulij meerhâin. Ađai puoh merkkâlinjáá meerhah sulâstitteh nubijdis. 

Motomijn sämikuávlu palgâsijn purâtteh poccuid tälviv teikâ syeini kiävttoo paaimândmist iššeen. Suijân lasepuurâtmân láá lamaš el. kuáttumkuávlui pieđgânem, meccičuoppâmeh já eres kištottellee eennâmkevttimhäämih, moh láá ucedâm kuáttumij mere.  Válduoosijn poccuuh poreh ain luándukuáttumijn. Keevâtlávt ubâ sämikuávlu lii lamaš já lii ain poccui kuáttumist. Veikâ puásuituálust kevttih tááláá ääigi muávloid já moottorkiälháid iššeen, poccuu, luándu já šoŋŋâduv tubdâm lii uáli tergâdis uási puásuituállei áámmátááiđu. Puásuituálu paijeentuálá sämikielâ já ráhtá luándulijd sämikielâ kevttimpirrâsijd. Sämikielâst lii uáli tárkká já valjaas puásuituálun já luándun lohtâseijee terminologia. 

Áámmátlávt puásuituálu hárjutteijei koskâahe lii eivi paijaanmin (tääl nyevt 47 ihheed) já siämmást puásuituállei olesmeeri vuállán. Puásuituálu puátteevuođâ uhkedeh hiäjus kannatteijeevuotâ, sämmilij meddâlvarrim sämikuávlust, šoŋŋâdâhnubástus sehe šaddee piätumeeri. 

Tyeji

Sämmilâš tyeji lii uási sämmilij luándu já kulttuur koskâsâš koskâvuođâ já sämmilii eellimtääpi. Tyeji lii sehe taaiđâ ete iälättâshäämi. Tyejiärbi lii vuáruvaikuttâs luánduin sehe materiaal skappuumist ete tuojij heervâtmijn. Jyehi kuávlust lii jieijâs tääpi rähtiđ sämityeje. Váldu kietâtyejiäärbih Suomâst láá nuorttâlâš, anarâš já tavesämmilâš tyejeh. Tyeji lii niävvu, mon peht máttáátteh kulttuur, ton áárvuid, filosofia, jurdâččemvyevi. Tyejitáiđu sirdášuvá suhâpuolvâst nuubán sosiaallâš vuáruvaikuttâsâst. Tergâdis kietâtyejitááiđu uási lii sämikielâlâš tyejiterminologia. Tyeji lii tááláá ääigi sehe anotiiŋgâi já pihtâsij rähtim mutâ meid taaiđâtyeji. 

Sämityeji juáhhoo nk. timmâ já korrâ tuojijd. Tyeje amnâsijd noreh luándust pištee vuovvijn. Tyeji iälá luándujuurrâm mield já materiaalijd noreh já kieđâvušeh tiätuááigán ivveest. Tai vaalmâštmist ávhástâleh amnâsij puoh osijguin. Leeibi, suávi já poijuu kevttih näähki ostodmist. Viäddáid kevttih eromâšávt anarâš já nuorttâlâš tyejiäärbist anotiiŋgâi vaalmâštmân já heervâtmân. Poccust kevttih naahkijd, čoorvijd, taavtijd já suonâid. Šadoid kevttih kággái ivniimân já kamuvsuoinijd noreh vâi jyelgih pisoh lieggâsin sovskammuin. Čuomâ, lode näähki já smaavâmeccivalje näähki kevttih smaavâtuojij rähtimist. Muorâtyeje rähtih rááđhást já paahijn. Lassen kevttih tane, kole já siilbâ. Tuojij hervâttem já iivneh čäittih luándu já sierâ iveaaigijd, eromâšávt ruške jieškote-uv iivneh uáinojeh maaŋgâin sämituojijn. 

Nuorttâlâš tyejiärbi, veddityeji

 

 

Sämimááccuh lii sämmilij aalmuglâšmááccuh já sämmilii etnisiteet tubdâldâh. Mááccuh kiävttoo tááláá ääigi iänááš juhlepihtâsin, nuuvt heejâin ko hávdájáin-uv, mutâ meid virgálij čuákkimij pihtâsin. Puárásub sämiaalmugân sämimááccuh lii siäilum ain argâpihtâsin.  Mááccuh heervah já oleshäämi muštâleh mon sämikuávlust olmooš lii meddâl, jobâ siiviiltile já suuvâ. Sämimááccuh lii muttum aaigij mield já mááccuh puáhtá ain-uv mutteđ. Suomâst láá kiävtust vittâ sämimááccuh váldumaali: Tiänu, Aanaar, Iänuduv, Vuáču já nuorttâlâšâi mááccuh. Sämimáccuhijguin já sämituojijguin vijđásubbooht-uv láá puástud ávhástâllum maađhâšmist já sämityeje nálásijd kopioid vyebdih mätkimušton.

Säämi tuáijárij áámmátservi, Sámi Duodji , mieđeet meerhâ säämi tuáján, mast puáhtá tubdâđ puigâ sämityeje. Sámi Duodji ry jesânin peesih tuše čepis tuáijáreh. Jesâneh seervist láá suulân 300. Säämi tyejiärbivyevist eromâšávt anarâš- já nuorttâlâš ärbivyevih láá uhkevuálásiih.

Kuálástem

Kuálástem lii tergâdis sämikulttuur uási eromâšávt Ucjuuvâst já Anarist. Kuálástem ij lah ohtuunis kannatteijee iäláttâs, peic kuáláástmân kuleh maŋgii puásuituálu teikâ mađhâšempalvâlusah. Jyehi sämisuuvâst, mii háárjut kuálástem, láá sii ärbivuáváliih kyelisajeh, tiätu suuvâi naavdâšmist láá jieijâs jäävrih, luovtah teikâ juhâuásih. Puoh tobdeh jieijâs já iärásij kuávluid já pisoh jieijâs navdâšemkuávluin. Kyelipiivdon kulá sämmilâš árvumaailm, kuávlu iä lijgekuáláást já huolâtteh tast, ete meid puáttee iivijn láá tuárvi kyeleh kuálástemnáál. Kuálástemärbivyevist lii tergâdis siärvuslâsvuođâlâš olleemvuotâ sehe kuálástem jieijâs sämikielâlâš terminologia. 

Tiänu kuálástemärbivuáhán kuleh tááláá ääigi kieldum rastapuáđu, tuohâstem já kullekoldem sehe vala kiävtust leijee luosâpuáđu já länipuáđu, viermipivdem čuážžoo viärmáin, koldem, kulgâdâhviärmáin pivdem, já stággu- já vuoggâkuálástem. Nuorttâlâškulttuur jieijâs eromâš jiešvyehi lii Njiävđám kiävŋást hárjuttum keeppilkoldem. 

Sämmilâš kuálástemärbi lii vaarâst lappuđ. Kuálástemäärbi uhkedeh sämmilij meddâlvarrim päikkikuávlust já kuálástem hiäjus kannatteijeevuotâ. Talle ko värrejeh sämikuávlu ulguubel sämmiliih monâtteh sii lahâaasâtlii vuoigâdvuođâ jotteeđ já kevttiđ luándu tiätukuávluin já monâtteh sii ohtâvuođâ ärbivuáválijd suhâkuávloid.  Nuorah iä innig oopâ luándulávt sämmilâš kuálástemäärbist já kuálástemärbi, toos lohtâseijee tiätu já teermih láá vaarâst lappuđ. Ärbivuáváliih pivdopiergâseh láá päcimin meddâl kiävtust uđđâ tekniik mield. 

Eres iäláttâsah

Nuurrâm kulá ain tergâdis uássin sämmilij purrâmuš já amnâs skappuumân. Muorjijd puáhtá nuurrâđ meid vyebdimnáál.  Sämmilijn láá jiejah, ärbivuáváliih suuvâi kiävtust leijee nuurrâmkuávluh, main noreh luámánijd, juuŋâid já soorijd. Iärrásij kuávloid iä ärbivuáválávt moonâ. 

Pivdo ađai miäcástem lii kuhháá lamaš eres sämmilij iäláttâsâi uássin. Miäcástem ij lah ohtuunis kannatteijee iäláttâs. Tááláá ääigi miäcásteh eromâšávt soorvâid sehe riävskáid. Sämmilii pivdokulttuurist riävskáh pivdojeh kielâiguin. Miäcásteijein láá kiävtust nk. riävskákäärdih, main miäcásteijeeh rähtih jieijâs navdâšemkuávloid jieijâs riävskákielâi kaardijd. Nuubij navdâšemkuávloid iä moonâ pivdeđ riävskáid.  Ärbivuáválávt riävskáh pivdojii ton verd ko taid tarbâšii eres purrâmuš lasseen já meid vyebdimnáál huolâtmáin kuittâg tast, ete nääli piergejii. Riävskánääli heiviittâlmeh láá toohâm riävskái pivdem vaigâdubbon. 

Eennâmtuálu poođij sämikuávlun 1700-lovvoost já eromâšávt Ucjuv já Aanaar kuávlust kuálástem- já pivdokulttuur uássin.