Máttááttâshaldâttâs lii mieđettâm sämitiigán staatâtorjuu máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim várás ivvijd 2014–2015. Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh koordinist škovlim já tuáimá ornijdummeen, mii haaldâš staatâtorjuu. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut västid máttááttâsâst. Oovtâstpargokyeimmin máttááttâsâst tuáimih meid Vaasa ollâopâttuv Kielâlávgum já maaŋgâkielâlâšvuođâ kuávdáá sehe Taažâ Kuovdâkiäinust tuáimee Säämi ollâškoovlâ äššitobdeeh.

 

Škovlim ovdâsajasâš čuosâttâhjuávkkun láá vuáđumáttááttâs sämikielâ já sämikielâlij luokai máttáátteijeeh, mutâ fáárun peessih meid säämi arâšoddâdem syergist tuáimeeh, luvâttuv sämikielâ máttáátteijeeh já sämikielâlii áámmátlii škovlim máttáátteijeeh.

 

Máttááttâstooimâ pargoviehâškovlim uárnejuvvoo neelji kyevtpiäivásâš aldamáttááttâspaje ääigi Anarist Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist nuuvt, ete vuossâmuš čokkânem lii 14.–15.11.2014, nubbe já kuálmád čokkânem kiđđuv 2015 já majemuš aldamáttááttâsteivâdem lii čohčuv 2015. Škovlimpeeivih šaddeh teorialuvâldâlmijn já stivrejum pargopáájáporgâmpeeivijn. Ulmen lii sehe sämimáttááttâsâst tuáimee máttáátteijei viärmádâttâm ete teoreetlii tiäđu, máttáátteijei jieijâs hárjánem já joskis tiäđu ovtâstittem. Pargopáájáporgâmpeeivij ääigi pyevtitteh kirjálii materiaal, mon vuáđuld almostiteh proojeekt loppâpuátusin sämimáttááttâs idea- já raavâkirje. Raavâkirje almostiteh sämi- já suomâkieláid.

 

Sämimáttááttâs pargoviehâškovlim ulmen lii aldaniđ sämimáttááttâs kielâiäláskittem uáinust já ton vuolgâsaajeest, ete sämikielah tarbâšeh uđđâ sárnoid. Škovlim ulmen lii finniđ vástádâsâid el. koččâmušân: Maht sirdep/máttááttep kielâ nuuvt pehtilávt ko máhđulâš kielâlávt epiohtâlâs uáppeejuávkun? Ulmen lii ovdediđ sämimáttááttâs pargovievâ pedagooglijd já amnâshaaldâšlijd tááiđuid sehe ovdediđ uđđâ pedâgooglijd vuáháduvâid, moh väldih sämikielâ já kulttuur vuotân já moiguin pyeredeh oppâm kvaliteet já oppâmpuátusijd sehe ovdedeh sämikielâ já kulttuur iäláskittem.

 

Škovliimân uásálisteeh finnejeh vuáđulijd tiäđuid kielâlávgummáttááttâs teoriast, keevâtlii olášut-mist, ferimijn já oppâmpuátusijn já tast, maht taam tiäđu puáhtá heiviittiđ sämimáttááttâsân. Ulmen lii, ete sämimáttááttâs pargeeh peessih škovlim ääigi tuođâlávt viärmádâttâđ, oppâđ uđđâ sehe jyehiđ sii mättim. Sämimáttááttâsâst tarbâšeh jieijâs koskâsâš äššitobdeeviärmáduv, mast lii máhđulâš nanodiđ kulttuurlijd pargovuovijd sehe jieijâs áámmátidentiteet.

 

Kuhes kooskâi tiet sämimáttááttâs pargei teivâdmijd lii lamaš vaigâd orniđ kieldâraajij rasta. Tain máttááttâstooimâ pargoviehâškovlimprojektáin lii máhđulâš sajanmäksiđ meriruuđâ raamij siste meid uásálistei mätkikoloid.

 

Sämimáttááttâs pargoviehâškovlim oppâpajeh já tai siskáldâsah sehe almottâttâmravvuuh almostittojeh čohčâmáánust 2014. Škovliimân uásálisteeh finnejeh čođâldâsâinis 6 oppâčuággá.

 

Lasetiäđuh:

GIELLAGAS -INSTITUUT

Filosofia tuáhtár Marja-Liisa Olthuis Hovdâ Anni-Siiri Länsman

marja-liisa.olthuis(at)oulu.fi anni-siiri.lansman(at)oulu.fi

 

SÄMITIGGE

Ulla Aikio-Puoskari, škovlimčällee Irmeli Moilanen, škovlimvuávájeijee

ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi irmeli.moilanen(at)samediggi.fi

puh. +358 (0)10 839 3112 puh. + 358 (0) 10 839 3163 (27.6.2014 asti)