”Miärádâs lii historjálâš. Algâaalmugeh láá vuárdám paijeel 20 ihheed ete biodiversiteetsopâmušâst tubdâsteh algâaalmugijd jieijâs aalmugin. Miärádâs symbollii merhâšume lii styeres. Ko biodiversiteetsopâmuš aigijnis valmâstâllii, ohtâ iävtuttâs lâi kevttiđ Ilo 169-sopâmuš miäldásii terminologia ađai algâ- já hiäimuaalmugijd, mutâ toos ij lamaš kyedittem. Sopâmuš valmâštâllâmmuddoost lâi kuittâg oovtčielgiitlávt čielgâs, ete artikkâl 8(j) kuáská algâ- já hiäimuaalmugáid, veikâ tekstâ ij tagarin šoddâmgin sopâmušân. Miärádâs lâi tergâd Suomân já čielgâsmit tile. Miärádâs meerhâš meid tom, ete biodiversiteetsopâmuš ovdán.  Terminologia muttemist láá ráđádâllâm kuhháá EU siste já uásipeličuákkimist. Suomâ pirâsministeriö já sämitige oovtâstpargo lii lamaš ääšist šiev já Suomâ lii porgâm korrâsávt terminologia muttem várás. Tot puovtij šiev puáttus,” saavâjođetteijee Näkkäläjärvi ilodij. 

Kooveest čižetbeln sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi, ráđádâllee virgeolmooš Eija Lumme, ráđádâllee virgeolmooš Marina von Weissenberg já luándusuojâlemhovdâ Ilkka Heikkinen Cop-12 čuákkim salist tuhhitmin artikkâl 8(j):n kyeskee miärádâsâid. Sali lâi teeltan rahtum já algâčoovčâ puolâšij tiet čuákkimtile lâi melgâd koolmâs já arktâsiih čuákkimpihtâseh lijjii tárbuliih. Kove: sämitigge

 

 

Miärádâs ij mute uásipeelij kenigâsvuođâid ige eres sopâmušteevstâ. Tiilijn, main ovdâmerkkân čujotteh njuolgist sopâmušteekstân, pyehtih kevttiđ ain teermâ algâ- já páihálâšsiärvus.  Miärádâs finnij meid toi algâaalmugij torjuu, moh lijjii ovdâstum čuákkimist. Suomâ staatârääđi lii jo ovdil linjim, ete biodiversiteetsopâmuš arikkâl 8(j) kuáská Suomâst tuše algâaalmug sämmilijd.” Algâaalmugeh iä lah meid halijdâm, ete terminologia muttem jođettičij biodiversiteetsopâmuš lekkâmân, ko tot ličij kuhes proosees já puávtâččij jođettiđ algâaalmugij tuođâlij sajattuv hiäjusmitmijd-uv. Miärádâs meerhâš meid tom, ete biodiversiteetsopâmuš pevdikiirjij uásipeleh kieđâvušeh meid ääši já merideh, väldih-uv terminologia kiävtun. Biodiversiteetsopâmušâst lává kyehti pevdikirje: Cartagena biotorvolâšvuođâpevdikirje já Nagoya pevdikirje geenivaarijn. Ko sopâmuš uásipeleh láá oovtmielâliih terminologia muttemist, te oskom, ete terminologia muttem lii tai pevdikiirjij uásipeličuákkimist tuše teknisâš miärádâs. ” Näkkäläjärvi juátká. 

Uásipeličuákkimist tohhii miärádâsâid kuhháá iho čuáskimâs šooŋâst peerusthánnáá. Kove: Sämitigge

  

 

 

Čuákkimist meridii toollâđ jieŋŋâlis savâstâllâm teemâst ”kuávlulii ohtâvuođâ hástuseh já máhđulâšvuođah juohhum ärbivuáválii tiäđu suojâlmist ärbivuáválii tiäđu nanodem várás já sopâmuš kuulmâ ulme juksâm várás soovâdvuođâst luánduin.”

” Sämmilij tááhust čuávuváá jieŋŋâlis savâstâllâm fáddá lii uáli šiev, ko sämmiliih láá ohtâ aalmug neelji staatâ kuávlust. Oskom, ete sämmilijn láá ennuv, maid adeliđ savâstâlmân. Jieŋŋâlis savâstâllâm ulme lii selvâttiđ sierâ staatâi já algâaalmugij šiev vuáháduvâid ääšist já valmâštâllâđ miärádâsâid tile máhđulii pyeredem várás” Nilla Tapiola čielgee. 

Aalmugijkoskâšii artikkâl 8(j)-pargojuávhu pargon adelii el. rähtiđ rijjâtátulijd ravvuid algâaalmugij tievâslii já vaikuttettee uásálistem vievâst tast, maht staatah pyehtih puoh pyeremus máhđulijn vuovijn ovdediđ lahâasâttem já haldâttuv artikkâl 8(j) olášuttem várás. 

”Rijjâtátuliih ravvuuh artikkâl 8(j) olášuttem várás láá čaittâšum Suomâst tárbulâžžân. Toh čielgâsmiteh staatâ já algâaalmugij kenigâsvuođâid já lääččih kriteerijd tast, maht staatâ já algâaalmugij oovtâstpargo kalga tábáhtuđ” Nilla Tapiola já Pertti Heikkuri tiäduttává. 

Aalmugijkoskâsâš artikkâl 8(j)-pargojuávkku lii valmâštâllâm toimâvuávám luándu maaŋgâhámásâšvuođâ táválii killeel kiävtust. Toimâvuáváámist kieđâvušeh sopâmuš artikkâlâi 8(j) já 10(c) ovtâstumesoojijd. Artikkâl 10(c) suoijâl kulttuurlij vuovij miäldásii luándukevttim. Čuákkim meridij oovdânpyehtiđ uásipeelijd, ete toh váldáččii aalmuglij biodiversiteetstrategiai uássin táválii luándukevttim suojâlem.” Miärádâsâst tiädutteh, ete ärbivuáválâš tiätu já táválâš luándukevttim lává ekosysteemaldânemtäävi fastâ uásih. Suomâst sopâmuš olášuttem algâaalmugij uásild lii vuájudâttâm artikkâl 8(j):n já lii-uv tehálâš vuáijuđ Suomâst eromâšávt artikkâlâi 8(j) já 10(c) ovtâstumesoojijd já pehtilittiđ táválii luándukevttim suojâlem” Pertti Heikkuri muštâl. 

Biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim meridij juátkiđ aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu mandaat já asâttij pargojuávkun uđđâ pargoid. Čuávuváá aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu čuákkim tuálloo 2015. ” Uásipeličuákkim miärádâsah uáivildeh tom, ete aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhust láá puátteevuođâst ennuv pargoh. Veikâ pargojuávkku lii vuáđudum koskâpuddâsâžžân, te tot lii keevâtlávt ubâ sopâmuš fastâ uási. Suomâst uásipeličuákkim miärádâsah uáivildeh lase pargo biodiversiteetpargojuávkun sehe aalmuglii artikkâl (8j)-pargojuávkun, mon puátteevuotâ já jotkâ kieđâvuššojeh taan čoovčâ” Näkkäläjärvi tiädut.   

Pertti Heikkuri já Nilla Tapiola čuávumin uásipeličuákkim”. Kove: Sämitigge

 

 

“Merhâšittee lii, ete algâaalmugeh iä ennuvgin lah ovdâstum staatâi delegaatioin. Taažâ, Suomâ já Ruotâ láá spiekâstuvah täst. Stuárráámus uáši algâaalmugijn láá ovdâstum aalmuglâšseervij já viärmáduvâi vievâst. Lii tuođâi tergâd, ete algâaalmugeh láá ovdâstum seervij peht uásipeličuákkimist, mutâ lii kuittâg hirmâd vaidâlittee, ete sii ovdâsteijeeh iä valduu uássin staatâi delegaatioid. Tot, ete sämmiliih láá ovdâstum staatâi delegaatioin maainâst staatâi čonâdâttâmvuođâst algâaalmugvuoigâdvuođâi oovdedmân já uásálâsvuođâ turviimân. Suomâ ij meid toohâm artikkâl 8(j):n lohtâseijee aašijn čuákkimmiärádâsâid, main staatâst já sämitiggeest ij lamaš ohtsâš uáinu. Anam taam tuođâi šiev já konstruktiivlâš äššin”, Klemetti Näkkäläjärvi linjee.