Uásipeličuákkimist äššiubâlâšvuotâ, mii vaatâi puoh enâmustáá savâstâlmijd já ráđádâlmijd, kuoskâi biodiversiteetsopâmuš ruttâdmân já staatâi ruttâdemuásán sierâ sopâmušinstrumentijn. Nk. ovdedemenâmij biodiversiteettooimâi ruttâdem já torjuu juáhásem lii lamaš hástulâš savâstâllâmfáddá. Uásipeličuákkim meridij anneeđ vyeimist ive 2012 sooppum ruttâdemmiärádâsis já kyevtkiärdásmitteđ ovdedemenâmáid čujottum aalmugijkoskâsii luándu maaŋgâhámásâšvuođâ ruttâdem ive 2015 räi. Lasseen uásipeelijd movtijdittii tuárjuđ rijjâtátulávt nk. ovdedemenâmij luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tuárjoo projektijd. Uásipeličuákkim miäruštâlâi, ete ihásávt luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turviimân kevttih maailmvijđosávt 1,3 miljard dollárid (n. 1,07 miljard eurod). ”Lii čielgâs, ete luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim váátá laseruttâdem já EU já eres ráhtulâšvuođâlum staatâi ekonomâlii torjuu ovdedemenâmáid. Ráhtulâšvuođâlum enâmijn lii meid stuorrâ ovdâsvástádâs luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turviimist maailmvijđosávt. Jis ovdedemenâmij luándu maaŋgâhámásâšvuotâ juátká hiäjusmem, tast lii maailmvijđosâš vaikuttâs luándun, ekonomian, ulmui tiervâsvuotân já šoŋŋâdâhnubástusân. Eennâmpáálu luándu maaŋgâhámásâšvuođâ turvim váátá puohâi tooimâid”, saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi paahud. 

Savâstâllâm tovâttij meid artikkâl 8(j)-pargojuávhu ruttâdem. Kuhes savâstâlmij maŋa aalmugijkoskâsii artikkâl 8(j)-pargojuávhu budjet valdui uássin oles sopâmuš budjet. ”Taat lii hirmâd tehálâš miärádâs. Ovdil puoh sopâmušuásipeleh iä lah ruttâdâm aalmugijkoskâsii 8(j)-pargojuávhu. Artikkâl lii biodiversiteetsopâmuš tehálâš uási já puoh staatâin lii ovdâsvástádâs algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu turviimist. Miärádâs puáhtá meid jotkuuvâšvuođâ já tiädut aalmugijkoskâsii ohtâvuođâ čonâdâttâmvuođâ algâaalmugij vuoigâdvuođâi turviimân”, sämitige delegaatih Näkkäläjärvi, Tapiola já Heikkuri ilodeh oovtmielâlávt. 

Biodiversiteetsopâmuš haldâttâhčällee Braulio Ferreira de Souza Dias muštâlmin biodiversiteet suojâlem merhâšuumeest. Kove: sämitigge. 

 

 

Čuákkimist kieđâvuššii meid biodiversiteet tile. Huolâstuttee lii, ete biodiversiteet kiävhu ain, eromâšávt merâluándu já kooraalkáárguh. Čuákkimist tuhhiittii kyehti uđđâ vijđes arktâlii merâkuávlu merâluándus peeleest mávsulâš kuávlun. Mieldi láá jo ovdil nomâttum oovce Ruošâ kuávlučaasij mávsulâš kuávlu. ”Meerâi suojâlem eromâšávt arktâlii kuávlust lii merhâšittee mutâ hirmâd hástulâš šoŋŋâdâhnubástus, merâjieŋâ suddâm já aalmugijkoskâsii pooliitlii já ekonomâlii tile tááhust. Arktâlii merâluándu turvim lii eromâš merhâšittee maaŋgáid arktâlijd algâaalmugáid ja suojâlem kalgeh ovdediđ ain. Tot, maht taid mávsulijd merâkuávluid suojâleh, páácá čuávdimnáál puátteevuođâst”, Pertti Heikkuri já Nilla Tapiola uáiniv. 

Uásipeličuákkimist láá savâstâllâm vijđáht meid biodiversiteet já tiervâsvuođâ koskâsii ohtâvuođâst. Afrikast šoddâm ebola-kriisâ lii toohâm ääšist uáli äigikyevdil. ”Lii pyeri, ete biodiversiteetsopâmuš ohtâvuođâst láá kiddim huámmášume tiervâsvuođâ já luándu koskâsii ohtâvuotân. Algâaalmugeh, kiäh eellih luándust, láá vuossâmuuh indikaattoreh luándu tiileest tastko luándumoivášmeh, tego šoŋŋâdâhnubástus, čyecih enâmustáá eidu tooid já aalmugij pyereestvaijeem lii čonnâsâm luándu maaŋgâhámásâšvuotân já putesvuotân”, Klemetti Näkkäläjärvi tiädut.  

COP 12-čuákkim válduteema lâi biodiversiteet já killeel ovdánem. Stuorrâ hástusin lii, maht biodiversiteet suojâlem váldoo uássin OA killeel ovdánem já kievhivuođâ meddâlistem uulmijd.

Suomâ ornij kyehti miäldustábáhtus uásipeličuákkim ohtâvuođâst, main pottii oovdân meid algâaalmugij vuoigâdvuođâh. Vuossâmuš miäldustábáhtus kieđâvušâi Euroop Ruánáá stiellâs oovtâstpargo já pirâssuojâlem merhâšume ráávhust. Ruánáá stielâs jotá Euroop rasta Jieŋâmeerâst Koskâmeerân. Ubâ Suomâ nuorttârääji kulá Ruánáá stielâsân já sämitigge uásálist meid Ruánáá stiellâs oovtâstpaargon. Tábáhtus saavâjođetteijen lâi aalmugovdâsteijee Pekka Haavisto.

Aalmugovdâsteijee Pekka Haavisto já sämitige saavâjođetteijee Klemetti Näkkäläjärvi. Kove: Sämitigge. 

 

 

”Uásipeličuákkim lii tergâdis tábáhtus, ko algâaalmugijn lii puigâ máhđulâšvuotâ vaikuttiđ. Tast-uv láá vaikuttâsâidis, ete sämmiliih uáinojeh čuákkimsoojijn. Lasseen čuákkimeh adeleh máhđulâšvuođâ viärmádâttâđ já jurduid puáhtá lonottiđ vijđásubboht-uv luándusuojâlmist já puohháid ohtsii luándu tiileest sehe algâaalmugij já sämmilij vuoigâdvuođâin”, Nilla Tapiola já Pertti Heikkuri tiäduttává. 

Meksiko pirâsminister Juan José Guerra Abud. Kove: Sämitigge

 

 

Čuávuvâš biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkim COP 13 meridui orniđ Meksikost Los Cabos kaavpugist skammâmáánust  2016. Meksiko markkânistij uáli fijnáht čuávuváá COP 13 –uásipeličuákkim. ”Meksiko haalijd orniđ čuávuváá uásipeličuákkim, tastko Meksiko luándu maaŋgâhámásâšvuotâ lii hirmâd riges. Meksiko lii čonâdâttâm killeel ovdánmân já biodiversiteet suojâlmân. Šoŋŋâdâhnubástus coggâm já biodiversiteet hiäjusmem láá ääših, maid kalgeh tipšođ ájáttâlhánnnáá. Biodiversiteet stuárráámus uhke lii kievhivuotâ,”  minister Abud muštâlij tieđettemtilálâšvuođâst 15.10.2014 Meksiko pirâssuojâlemuulmijn.  

Čuákkim puoh miärádâsah láá biodiversiteetsopâmuš siijđoin  kielâhäämi tärhistem maŋa.