Martta Alajärvi
Ij lah vaarâ kiässân illâttâs, ete sämikielâ páácá nuorâi elimist távjá škoovlâ kiellân. Taat oro lemin stuárráámus čuolmâ säminuorâi kielâkevttimist. Suujah aainâs-uv anarâškielâ peht láá luánduliih: Anarâškielâ lii iäláskâm eskin majemui iivij, já maaŋgâin perruin vaanhimeh iä veltihánnáá sáárnu anarâškielâ, já páárnáš lii tom oppâm kielâlávgumist. Päikkikiellân lii iänááš suomâkielâ. Vâik vaanhimeh sárnuččii-uv anarâškielâ, maaŋgah skipáreh suomâsteh já masa jo puoh rijjâääigi puđâldâsah láá uárnejum suomâkielân. Sämikielâ ij sääti leđe tot puoh “coolimus” kielâgin, jis ij lah kyelimainâsijn saahâ. Nuorâ sáttá tubdâđ, ete sun ij määti rijjâäigiaašijn sárnuđkin anarâškielân.
Sämikielâ sajattâh škoovlâin lii puáránâm čuuvtij iivij mield. Aainâs-uv anarâškielân já tavesämikielân lii máhđulâš sämikuávlust finniđ máttááttâs iänááš sämikielân párnáikärdiavveest paješkoovlâ loopâ räi, Ucjuuvâ sämiluvâttuvâst vala luvâttâhavveest še. Kuittâg siämmást škoovlâ ulguubeln aainâs-uv nuorâi kielâkevttim ij lah pissoom siämmáá liävtust. Maid taas kalga talle porgâđ?
Mun lam jieš sämikielâlâš nuorâ vuorâsolmooš. Mun muštám kuittâg pyereest maggaar nuorâi eellim lii. Munjin tergâdeh láá sämikielâliih ovdâkoveh: ”coolih” ulmuuh, kiäh kevttih sämikielâ. Siämmáš tuáimá suomâkielâ peln-uv. Artisteh, čaittâleijeeh já eres pegâlmâsah láá teháliih talle ko nuorâ smiättá maht kárvudât, lättee já sárnu.
Nuorâi maailm muttoo uáli jotelávt, já sosiaallii media mield vala jotelubbooht ko ovdil. Ko mun hundârušâm nuorâi rijjâääigi kielâkevttim, mielâ mana-uv tállân sosiaallii median, já ton jieškote-uv haamijd. Taa muáddi muu mielâst mielâkiddiivumos.
Youtube lii ain uáli piivnoh, veik motomeh eteh, ete tot še lii forgâ jo váhá puárisáigásâš. Youtube lii nettipalvâlâs, kuus juáháš puáhtá vuáđudiđ jieijâs kaanaal, já almostittiđ taggaar videomateriaal maid haalijd. Videokove oro lemin tot, mii kiäsut taan ääigi ulmuid, sehe rävisulmuid já nuorâid. Suomâ pegâlmâs Youtube videobloggajeijein adai vloggajeijen tâi tubetteijein láá čyeđeh tuhátteh čuávvooh. Ovdâmerkkân Anarist kieskâd videoblogiškovliittâs toollâm Mariieveronicast láá paijeel 170 000 čuavvod Youtubest! Täst ličij meid šiev já hälbis máhđulâšvuotâ levâttiđ sämikielâ sosiaallii median. Tubetteijeeh iä lah veltihánnáá makken artistijd teikkâ mudoi pegâlmâsâid, sij láá táváliih (nuorâ) ulmuuh kiäh puđâldeh táválijd argâpeeivi aašijd já kovvejeh tom. Tuáppejeh kamera kietân ovdâmerkkân ko láá purâmin iđedispitá tâi väzzimin škoovlân. Oovtâkiärdán.
Periscope-nommâsâš applikaatio lii uáli piivnoh já siämmáásullâsâš ko Youtube. Toin kovvejuvvoo tuše njuálguvuolgâttâssân neetin. Periscopein kii peri puáhtá vuolgâttiđ njuálguvuolgâttâs jieijâs fiättupuhelimáin, já ulmuuh pyehtih kommentistiđ vuolgâttâs.
Snapchat lii applikaatio, moin kovvejuvvojeh max. 10 seekunt videoh já koveh. Snapchat heivee pyereest nuoráid, ko sist lii ain huáppu iäge sij maašâ keččâđ oovtâ ääši tađe kuhheeb. Snapchat tuáimá nuuvt, ete tohon olmooš kovvee videoid já kuuvijd já almostit taid jieijâs profilist. Siskáldâs uáinoo tobbeen oovtâ jándur, ađai toho kalga peividiđ uđđâ siskáldâs masa ubâ paje.
Instagram lii meiddei šoddâm saijeen, kost láá jieijâs pegâlmâsah já ovdâkoveh. Tain sättih leđe čyeđeh tuhátteh čuávvooh. Instagram tuáimá siämmáánáál ko masa puohháid uápis Facebook, mutâ tohon kalga ain almostittiđ kove tâi video, tuše tekstâ ij keelijd. Instagramist koveh já videoh láá ain uáinimnáál já tooid puáhtá maccâđ.
Puoh taah mediah tevdih nuorâi aargâ. Sosiaalliih mediah já mielâkiddiivâš siskáldâs kolgâččii tiäđust-uv leđe meid sämikielân. Toos ij vattuu ubâ ennuv ruttâgin, pic motomeh herviis ulmuuh kiäh kovvejeh jieijâs feriimijd já eellim, piejih kuuvijd sosiaallii median, já sárnuh sämikielâ. Videoin lii meiddei tot šiev peeli, ete ij lah pággu mättiđ čäälliđ ko puáhtá sárnuđ tâi vâik lávluđ.
Ko sämikielâliih ulmuuh láá mudoi-uv nuuvt uccáá, te mun uáinám, ete nuorah jiejah kalgeh já siämmást meid peesih leđe toh tääsnih taan ääšist. Tiäđust-uv puárásub rävisulmuuh pyehtih leđe mieldi ovdâmerkkân pargopáájáin iššeedmin nuorâid, falâmin torjuu ovdâmerkkân kuvviimân já sárnumân. Mutâ nuorah jiejah láá muu mielâst kuávdášroolist hammiimin sämikielâlii falâlduv tohon, kuus halijdeh. Sij puávtáččii rähtiđ pargopáájáin já jieškote-uvláán ”riäggáin” vâik jieijâs anarâš youtube-kaanaal. Oovtâst sáttá leđe älkkeb algâttiđ ko ohtuu. Mun lam jieš-uv motomin suogârdâllâm, vajaččii-uv ulmuuh čuávvuđ muu feeriimijd anarâškielân. Vala jiem lah lamaš tuárvi ruokkâd almostittiđ maiden.
Ohtâ šiev ovdâmerkkâ nuorâi sämikielâlii falâlduvvâst lii muu mielâst Yle Säämi muáddi ive tassaaš algâttem Sukkâršokki, mii aalgij nuorâ rävisulmui radio-ohjelmin, mut lii vijđánâm aktiivlâš tuáimen sosiaallii mediast ovdâmerkkân kuuvij, videoi já nuorâi kyeskee liiŋkâi peht. Taan keesi Sukkâršooki pargojuávkku keččâlij vijđediđ Sukkâršooki meid netti-tv pel. Ohjelm fáálá kuulmâ sämikielân eidu tom, maid muu uáinu mield nuorah tarbâšeh: ovdâkuuvijd sämikielân já äigikyevdilis saavâid säminuorâi uáinust.
Muu váldu-uáivil lii, ete kielâliih ovdâkoveh láá nuoráid tehálumoseh. Nuorah čuávuh blogičälleid já tubetteijeid tego artistijd, puoh somein. Sämikielâlij “somepegâlmâsâiguin” mij tevdip almolijd soojijd meiddei sämikieláin, epke tuše váldukielâiguin. Sämikielâ šadda coolin. Tast ušom lii meid taggaar positiivlâš vaikuttâs, ete ko sämikielâ čuávu ääigis já kiävttoo meid somest, šadda tárbu hammiđ uđdâ saanijd sämikielân já toh meiddei hämmejuvvojeh. Adai talle nuorah pyehtih kevtiškyettiđ saanijd moiguin piergee meid rijjâääigi, ige lah innig tárbu molsođ kielâ suomâkielân.
Loopâst, jis smiettâp aalmugtiervâsvuođâ já mudoi-uv nuorâi eellim, ličij motomin tiervâslâš já vuovâs luptiđ čoolmijd meddâl čááitust já vyelgiđ olgos. Jis jurdá anarâškielâpirrâs, te ovdâmerkkân Anarist puávtáččij vyelgiđ ohtsâš sáttoin Vasatookan Rivdulân kuárŋuđ kuárŋumseeini mield já siämmást iäráseh puávtáččii spellâđ salist vâik tolgepáálu. Mottoom oholoopâ ääigi anarâškielâliih nuorah já oovdiš nuorah puávtáččii vyelgiđ vâik Levin čierâstâllâđ já suotâstâllâđ. Anarâškielâ kevttim kalga muu mielâst pyehtiđ maidnii ekstrasuottâsijd nuorâ elimân, ij tuše laseliävsuid já lasepargo škoovlâst. Tie ličij mottoom anarâš sämisiärván tyeji.