Henna Aikio
Laiđiittâs
Taan tutkâmušâst mun tuuđhâm, maht uánánemtiijpâ maadâ uáinoo ijjávrálij kuávlukielâst. Mun halijdim tutkâđ tom ton tááhust, ko iäččám Vilho Aikio sárnu anarâškielâ eenikielân já sun lii Ijjäävrist meddâl. Anarâškielâ kuávlukielah iä lah ennuv tutkum já ko mii suuvâst láá vala sárnooh, oro tehálâžžân tutkâđ kielâ tääl ko tot vala luhostuvá.
Ijjävrilij kielâst lii kirjálâš käldee jo 1900-lovo aalgâpeln, ko Ijjäävrist muu eeji Heikkâ-čecirohe ääitist kávnojii reeivah, moh láá čallum ive 1910. Reeivâi čällee Pärni-rokke (Juhani Aikio 1873–1919) lâi muu tiäđu mield iäččân eeji čeeci. Sun luuvâi máttáátteijen já čaalij Ijjáávrán viljâsân Sáárá-Iisán reeivâid, moi čäällimvyevi Matti Morottaja rámmoo já imâštâl Anarâš-loostâst (roovvâdmáánu 2001). Pärni-rohheest lii kiävtust tááláin puuvstavijn š, č já đ. Morottaja arvâl-uv, ete Pärni-rokke leš luuhâm Itkos čalluid.
Ton lasseen äijihâm Juhani Aikio lii lamaš Itkos sänikirje kälden. Iäččán viljâ Veikko Aikio lii čáállám Anarâš-loostân motomin já suu sahhiittillii távjá Anarâš-saavâin jo 1980-lovo loopâpeln. Amnâstâh ijjávrálij kielâst lii, mut tutkâmušah iä vala lah.
Ulmen lii tutkâđ, kuás i-loppâsij nominijn já veerbâi kieldimhäämist, nominij maaŋgâlovo nominativist já veerbâi kieldimhäämist já (indikativ) preesens maaŋgâlovo kuálmád persovnist šadda uánánemtijppâ vuossâmuu stavâlist já kuás ij.
Metodeh
Mun sahhiittillim iäččán Vilho Aikio syeinimáánust 2015. Sahhiittâllâm lâi uáli rijjâ já epihámálâš. Must iä lamaš valmâš koččâmušah, mut koijâdillim ennuv suu pärnivuođâst. Vuossâmuš päddi lii käävci minuttid já nubbe 45 minuttid. Ulmen lii litteristiđ paadijn soojijd, main motomeh jiešvuođah láá uáinusist. Mun jiem annotistám sahhiittâllâm aainâskin vala.
Mun verdidâm iäččán kielâ jiešvuođâid Giellatekno anarâškielâ čallum kielâ Korpusân já ILWB-sänikirje oovdâmerháid, veikkâ tain ij pyevti uáiniđ jienâdem nuuvt tárkká ko paadijn puáhtá kuullâđ. Iäččám om. iätá suáveh, mut korpusist kávnojeh tuše suávih 19 kerdid. Pelikuhes konsonant ij lah merkkejum Korpusist. ILWB:st kávnoo soavvih:Itkonen čaalij uá oa:n já pelikuhes konsonantijd kukken.
Tutkâmpuátuseh
Mun tuuđhâm i-loppâsij nominij já veerbâi kieldimhäämi, nominij maaŋgâlovo nominativ já veerbâi kieldimhäämi já (indikativ) preesens maaŋgâlovo kuálmád persovn. Kirjekielâst om. suáhi-sääni maaŋgâlovo nominativ ličij suávih. Sárnumkielâst i sáttá muttuđ e:n.
Áinoo uánánemtijppâ ubâ amnâstuvvâst lii uábbi-säänist. Aikio iätá ”puárásuboh viiljah já uá´beh lijjii jo lamaš škoovlâst”. Korpusist ”uábih” láá 26 kerdid já ”uábeh” ohtii. ILWB-informant Juho Musta lii adelâm sujâttemhäämi ”oabeh”.
Eres i–loppâsij nominij peht Aikio kiävttá normâltiijpâ, veikâ nube staavâl /i/ lii muttum /e/:n. Säänih láá suáhi, ergi já mätki. Mätki-sääni sun kiävttá čuávuváin celkkuin: ”iähan tobbeengin toh väzzimmääđheh, ko tohhan maŋga jeegi lijjii ihan ete riddoost lijjii”. Vuossâmuu staavâl /ä/ lii kukke. Ergi-sääni itá kulmii: ”vyejimeergeh kal láppojii” já ”já tiäđust-uv toh eergeh, vyejimeergeh ”. Vuossâmuu staavvâl /e/ lii kukke.
Korpusist mätki-sääni maaŋgâlovo nominativ uáinoo 42 kerdid já ILWB:st ohtii: puoh soojijn tot lii määđhih-häämist. Korpusist láá 47 ”eergih” já 4 ”eergeh”, ILWB-sänikirjeest ohtâ informantijn lii ettâm ”eergih” (Sammeli Saijets) já kyevtis ”eergeh” (Juho Musta já Juhan Petter Musta).
Ohtâ iđ-verbâ kulloo amnâstuvvâst sehe kieldimhäämist já maaŋgâlovo kuálmád persovnist. Täiđiđ-verbâ sojá Vilho Aikio kielâst normâltijppân: ”tobbeen täiđeh leđe munnuid saveheh” já ”mun jiem tääiđi leđe”. Täiđiđ ij kavnuu täin sujâttemhaamijn Korpusist ohtiigin čallum e:n. Korpusist láá 13 kerdid ”täidih” já 86 kerdid ”tääiđi”. Wörterbuchist toh iä lah kavnâmist.
Puátusij kuorâttâllâm
Mondiet uánánemtijppâ lii tuše oovtâ säänist kiävtust já eres saanijn ij lah? Uánánemtijppâ puáhtá itteeđ tuše talle, jis säänist lii hiäjus tääsi uánihis vokalij lasseen. Jis amnâstuvvâst liččii eenâb tágáreh säänih, ličij älkkeb verdidiđ uánánemtiijpâ já normaltiijpâ kevttim.
Šiäštá-uv uánánemtijppâ sárnoo energia? Sáttá leđe, ete uánánemtijppâ itá tuše motomijn saanijn, tego tääl uábeh-häämist. Nube staavvâl /e/ lii kuittâg-uv kiävtust meiddei talle, ko säänist lii normaltijppâ. Aainâs-uv tot oro lemin maaŋgâlovo nominativist systemlávt iäččán kielâst, ađai suu kielâst uánánemtijppâ já nube staavvâl /e/ iä šoodâ kustoo oovtâst.
Iäččám kielâ ij lah ennuv peessâm eelliđ suu pärnivuođâ maŋa, te ohtâ suijâ variaaton sáttá leđe meiddei tot, ete sunjin ij lah peessâm šoddâm tievâslâš rävisulmuu kielâ. Amahan sun kiävttá taid haamijd, maid lii oppâm pärnivuođâstis, mutâ tain haamijn, moh iä lah sunjin nuuvt uáppáseh, sun sáttá kevttiđ suomâkielâ maali teikâ maali, mon sun lii tääl kuullâm teikâ luuhâm kostnii saavâin teikâ Anarâš-loostâin. Tom lii vaigâd tutkâđ, lii-uv sun kuldâlâm muu já uábbán kielâ já oppâm motomijd jiešvuođâid munnuu kielâst. Muu já uábbán kielâst láá kuittâg iänááš škovlâkielâ ađai kirjekielâ häämih.
Ijjävri lii viehâ alda Ucjuuvâ. Ton tááhust ličij mielâkiddiivâš tutkâđ, moh jiešvuođâid láá siämmáálágáneh tavekielâst ko ijjävrilii kielâst. Aainâs-uv nube staavvâl /e/ sátáččij leđe tággáár jiešvuotâ.
Käldeeh
Itkonen, Erkki (1986) Inarilappisches Wörterbuch. A-K. Lexica Societatis Fenno-Ugricae. s. 133
Itkonen, Erkki (1987) Inarilappisches Wörterbuch. L-P. Lexica Societatis Fenno-Ugricae. s. 255
Itkonen, Erkki (1989) Inarilappisches Wörterbuch. R-Y. Lexica Societatis Fenno-Ugricae. s.149
Morottaja, Matti (2001) Anarâškielâlâš sensaatio. Anarâš 14. ihekerdi, roovvâdmáánu s. 4–5. Anarâškielâ servi.
Anarâškielâ čallum kielâ korpus: http://gtweb.uit.no/korp/?mode=smn