Anarâškielâ suujâtmist já suorgitmist šaddee vokalnubástusah láá uáli muálkkááh. Eromâsávt vuossâmuu staavvâl vokalnubástusah tovâtteh vaigâdvuođâid kielâuáppeid. Meiddei eenikielâliih ferttejeh motomin orostiđ tagarij haamij peht, moh iä lah ovddist uáppáh. Mahtsun taat ubâ lâigin, lâi-uv ornejeh vâi uárnejeh? Já kuábáš te liigin, te mondiet eidu tot lii olmânáál?

Taan teevstâst mun kietâdâlâm vokalnubástusääši viehâ čieŋâlávt já teoretlávt. Jis oro, et jiermi ij piso fáárust, te puáhtá njuškiđ teevstâ loopân. Tobbeen láá ovdâmeerhah tast, maht nube staavvâl vokal vaaikut vuossâmuu stavâlân.

Vokalskipárušah?

Vuossâmuu staavvâl vokalnubástusah láá motomin máttááttum vokalskipáruš-jurduu mield. Ovdâmerkkân tágáreh vokaleh láá skipárušah (ađai mulsâšuveh koskânis): ä – a (täiđiđ – taaiđij), ie – iä (kieddi – kiädán), ye – uá – uo (kyeli – kuálán – kuolij). Vokalskipáruš-juurdâ ij kuittâg čielgii, kuás vokaleh nubástuveh. Ovdâmerkkân ä ij muttuu a:n ain talle ko ie muttoo iä:n: kieddi – kiädán, mut äiđi – ááiđán.

Äšši, maid vokalskipáruš-juurdâ keččâl čielgiđ, lii tot, et jyehi skipárušjuávhust láá jiešalnees kulmâ skipáruš, nuuvtko kyeli-ovdâmeerhâ ye – uá – uo. Motomin skipárušah láá kuittâg siämmááh. Ovdeláá mainâšum ovdâmeerhâin tuođâlâš skipárušah liččii ä – á – a já ie – iä – ie. Täin skipárušjuávhuin puáhtá rähtiđ tavlustuv, mii ana sistees puoh anarâškielâ vokalijd, moh pyehtih leđe vuossâmuu stavâlist. Táágubeht ep innig sáárnu skipárušâin; mij nommâdep vokalijd jo-uv soortâ 1, soortâ 2 teikkâ soortâ 3 vokalin. Anarâškielâ 1. staavvâl vokalij sorttâdemtavlustâh lii tággáár:

sorttâ 1	sorttâ 2	sorttâ 3
a	a	o
i	i	i
o	o	u
u	u	u
e	iä	e
ie	iä	ie
ä	á	a
uá	uá	o
ye	uá	uo

Tavlustuvvâst láá kuođđum meddâl y já ö, moh kale láá kavnâmist anarâškielâsijn saanijn, mut vissâ tuše oovtâ säänist kuábáš-uv (pygálys, pövkkyr – täin saanijn iä mudoi lah 1. staavvâl vokalnubástusah).

Taat tavlustâh finnee merhâšume eskin talle, ko lii tiäđust, mon soortâ vokalnubástus šadda veikkâba talle, ko suujât i-maadâ nominijd oovtâlovo illativân (kieddi – kiädán). Táágubeht šadda vokalnubástus soortâst 1 soortân 2. Tavlustuvvâst uáiná, et ie muttoo iä:n, mut ovdâmerkkân uá ij muttuu: uábbi – uábán.

Nube staavvâl vaikuttâs vuossâmuu staavvâl vokalnubástusân

Vuossâmuu staavvâl vokalnubástusâin kannat huámmášiđ, et toh muttojeh táválávt talle ko sääni nube staavvâl vokal muttoo. Taam tiäđu lii kuittâg lamaš vaigâd kevttiđ máttááttâsâst: motomin nube staavvâl vokalnubástus toovât vuossâmuu stavâlist nubástus, motomin ij. Ääši sehhee vala tot-uv, et motomijn sujâttemhaamijn nube staavvâl vokal muttuumist ij oro lemin maggaargin vaikuttâs vuossâmuu stavâlân. Paajaabiälááš tavlustâh vist ij čielgii, et kuás vokaleh muttojeh. Tot čielgee tuše tom, et maht toh muttojeh.

Tavlustuv kalga tutkâđ eidu nube staavvâl vokal uáinust. Sääni vuáđuhäämi teikkâ sujâttemhäämi nube staavvâl vokal meerrid maŋgii tom, mon soortâ vokal lii vuossâmuu stavâlist. Taas láá motomeh spiekâstuvvah, maid kannat kejâdiđ jyehi vokal peht sierâ. Anarâškielâst nube stavâlist pyehtih leđe čuávuvááh vokaleh (oornig lii mottoomlágán iärvádâs tast, mon táválâš vokal nube stavâlist lii): â, i, á, u, e, o, a.

Nube stavâlist â

 lii uáli táválâš vokal nube stavâlist. Tot lii uáinimist vuáđuhaamijn (nieidâ, maigârdiđ, kaččâđ, markkân). Sujâttemhaamijn eres vokaleh iä muttuu â:n, veikkâ motomin sujâttemhäämi á, a já joba i sättih ettuđ teikkâ čalluđ-uv â: vyelgiđ – vuálgám ~ vuálgâm. Taas suijân lii tot, et â ettâm lii älkkeb ko nuubij vokalij. Suorgitmist motomijn suárgásijn â sajanpiäjá vuáđusääni vokal: kyeddiđ – kuodâččiđ. Nube staavvâl â paarrân lii soortâ 3 vokal, peic jis â lii šoddâm “muuhij njuálgumist”, nuuvtko sujâttemhaamij peht lâi saahâ.

Nube stavâlist i

Nube staavvâl i:st lii tublerooli: ton paarâ vuossâmuu stavâlist puáhtá leđe jo-uv soortâ 1 teikkâ soortâ 3 vokal. Soortâ 1 vokal lii paarrân táválávt kyevtstaavvâlsij saanij vuáđuhäämist já motomijn sujâttemhaamijn: kyeli, kyellin, čäälliđ, čäällim (aktio). Sujâttum haamijn já suorgiittâsâin táválávt i paarrân lii soortâ 3 vokal (kyeli – kuolij, käälliđ – mun kaallim, mane – moonij, tuoldâđ – tuoldiđ). Vuossâmuš täin i:jn oro lemin mottoomlágán vuáđu-i: tot lii uáinimist oovtkiärdánis já puáris saanijn. Nubbe i vist lii maŋgii suorgiittem puáđus teikkâ tagarijn sujâttemhaamijn, main nube staavvâl vokal läävee muttuđ eres vokalij peht; täst ovdâmerkkân lâi maaŋgâlovo genetiv (mane – moonij), teikkâ preterithäämih (toideđ – tuidim, kuohâđ – kuohim). Ohtâ tehálâš sänijuávkku, mast lii soortâ 3 vokal, lii eje-kiäsásemverbâjuávkku: taah säänih láá maŋgii suorgiittum -(i)đ-suárgásáin monnii kyevtstaavvâlsii veerbâst. Taan suárgásân kulá tehálâš äššin tot, et nube staavvâl vokal nubástuvá. Tondiet iäru uáinoo meid tagarijn saanijn, main lii jo valmâšin i: čäähiđ – čahhiđ.

Nube stavâlist á

Á nube stavâlist puáhtá leđe jo vuáđuhäämist (kiällár, puánnjá, viälláđ) teikkâ tot sáttá šoddâđ sujâttem tâi suorgiittem vievâst (kyeli – kuálán, viežžâđ – viäžžá, tääpi – táválâš). Tágárijn haamijn nube staavvâl á paarrân vuossâmuu stavâlist lii soortâ 2 vokal. Motomijn sujâttemhaamijn sáttá šoddâđ á, mut tot ij vaaikut 1. staavvâl vokalân: aassâđ – muoi aasáim.

Nube stavâlist u

U lii siämmáánáál kyevti kiävtust ko i: vuossâmuu stavâlist ton paarrân lii jo-uv soortâ 2 teikkâ soortâ 3 vokal. Täin soortâ 2 vokal uáinoo oovtkiärdánis vuáđusaanijn (ákku, tuálvuđ). Soortâ 3 vokal lii uánimist sujâttum haamijn já suorgiittum saanijn (orroođ – mun uurrum, koddeđ – kudduđ).

Nube stavâlist e

Nube staavvâl e kávnoo sehe vuáđuhaamijn (toideđ, aske, källee) já sujâttemhaamijn já suorgiittâsâin (aassâđ – ässeen, kolliđ – kuállee, puurrâđ – porree). Nube staavvâl e paarrân vuossâmuu stavâlist lii soortâ 1 vokal.

Nube stavâlist o

O ij lah puoh táválumos vokal nube stavâlist, mut aaibâs máhđulâš kale. Vuáđuhaamijn om. oljo, kiljođ, orroođ, sajos. Sujâttemhaamijn o šadda táválávt, ko motomijn haamijn u muttoo o:n: uážžuđ – uážžoon, nuhhuđ – nohhoo, keččuđ – kiäččoo. Nube staavvâl o paarrân vuossâmuu stavâlist lii soortâ 2 vokal.

Nube stavâlist a

A ij lah meendu táválâš puustav nube stavâlist. Tot puáhtá leđe ovdâmerkkân aje-kiäsásemveerbâst, om. pallađ, meinađ. Láá meiddei vuáhádum loovnâsäänih, main lii a nube stavâlist: hella, juna. Nube staavvâl a ij kuássin toovât 1. staavvâl vokalnubástus. Ovdâmerkkân veerbâi peln kyevtstaavvâlsij â-maadâ veerbâin a sáttá almostuđ oovtâlovo 2. persovnist: moonnâđ – tun moonah. Mut taat hatâttesvuotâ lii masa eenâb smakkâäšši ko velttimettumis fonemnubástus. Siämmáánáál nominij peln maaŋgâlovo nominativist hattâ sáttá koččâđ: toimâ – tooimah.

Vuoluubiäláá tavlustâhân lii oohtânkessum vuossâmuu ja nube stavâlij vokalij ohtâvuođah. Kannat huámmášiđ, et i já u lává kyevti saajeest – kyehti i já kyehti u láá morfologisávt eres vokaleh, veikkâ jienâdem tááhust láá siämmáálágáneh.

1. stavâlist	2. stavâlist
soortâ 1	i, e
soortâ 2	á, u, o
soortâ 3	â, i, u
(ij miäruštullum)	a

Keevâtlâš heiviittem

Ovdeláá lii adelum uáli teoreetlâš kuvvim vokalnubástusâin, já maašinuáivih vissásávt mušteh puoh njuolgâdusâid ovttáin luhâmáin. Stuárráámus uási kielâuáppein vaarâ tarbâšeh motomijd ovdâmeerhâid já tehálumosijd soojijd, kogobeht tutkâđ nube staavvâl vokalij vaikuttâs vuossâmuu stavâlân. Sujâttem álgá maŋgii vuáđusäänist já jyehi sujâttemhäämist ferttee tiettiđ sierâ, magareh vokalnubástusah tobbeen láá. Taan pittáást láá oovdânpuohtum tehálumoseh sajeh, kogo vistig-uv nube staavvâl vokal muttoo já viggá nubástuttiđ meid vuossâmuu staavvâl vokal.

Kyevtstaavvâlsiih nomineh

Kyevtstaavvâlsij nominij vokalnubástusâi tááhust teháliih sajehäämih láá oovtâlovo illativ já maaŋgâlovo genetiv. Kannat huámmášiđ, et 1. staavvâl vokalnubástus ij šoodâ tondiet, et sujâttep sääni monnii sajeháámán. Ton saajeest vist 2. staavvâl vokal sáttá nubástuđ.

Oovtâlovo illativist tábáhtuveh čuávuvááh 2. staavvâl vokalnubástusah: i – á já e – á/a. Sorttâdemjurduu mield sehe i já e paarrân lii soortâ 1 vokal. Á paarrân vist lii soortâ 2 vokal. Taat meerhâš, et mij lep vyerdimin vuossâmuu stavâlist soortâst 1 soortân 2 vokalnubástus. Taam puáhtá tutkâđ verdidmáin čuávuváid ovdâmeerhâid sorttâdemtavlustuv tiäđoid: keđgi – kiäđgán, kiemni – kiämnán, äiđi – ááiđán, uábbi – uábán, tyelji – tuálján, ihe – ihán. Táágubeht lii tuše vaahâg, et e-maadâ nominijn iä lah vokalnubástusah: e-maadâ nominij vuossâmuu staavvâl sáttoo ain leđe taggaar, mast soortâ 1 já soortâ 2 vokaleh láá siämmááh. Huámmáš meid, et talle ko e muttoo a:n, te mij ep vyerdi vokalnubástus, tondietko a ij kuássin toovât vokalnubástus [kei pajeláhháá]: šahe – šahan, valje – vaaljan.)

Maaŋgâlovo genetiv lii vuáđđun stuárráámus uásán maaŋgâlovo haamijn já oovtâlovo komitativist. Maaŋgâlovo genetivist láá máhđuliih kyehti vokalnubástus: nubbe lii e – i, nubbe i – i. Maht i puáhtá muttuđ i:n, puávtáččij imâštâllâđ. Táágubeht lii tehálâš huámmášiđ, et kuábbáá-uv tábáhtusâst ml. genetiv i lii-uv “tot nubbe i”, kotemuu paarâ vuossâmuu stavâlist lii soortâ 3 vokal. Tondiet sehe e-maadâ já i-á-maadâ nominijn lii vyerdimist soortâst 1 soortân 3 vokalnubástus: keđgi – keeđgij, kiemni – kiemnij, äiđi – aaiđij, uábbi – oobij, tyelji – tuoljij, ihe – iivij, šahe – šoovij, kolle – kuulij.

Eres maadâjuávhuin (â-, o-, u-, á-, i-) iä lah tagareh nube staavvâl vokalnubástusah, moh vaikuttiččii vuossâmuu stavâlân, veikkâ motomijn haamijd â sáttá-uv muttuđ á:n já vist u sáttá muttuđ o:n.

Kulmâstaavvâlsiih já kiäsásemnomineh

Kulmâstaavvâlsiih já kiäsásemnomineh láá kyevtilágáneh: jo-uv tain lii tuše ohtâ maadâ, mii kiävttoo jyehi häämi vuáđđun, teikkâ säänist lii sierâ vuáđuhäämi já sujâttemhäämi (ađai genetiv-akkusativ-häämi). Täin maajeeb juávhust lii máhđulâš, et vuáđuhäämi já sujâttemhäämi kooskâ tábáhtuvá nube staavvâl vokalnubástus: käärbis – kárbá, olmooš – ulmuu, eebir – iäbbár. Täid nominijd-uv puávtáččij ušom jyehiđ tärkkilub maadâjuávhoid, mut oro lemin, et láá meiddei ennuv spiekâstuvvah.

Kyevtstaavvâlsiih veerbah

Kyevtstaavvâlsijn veerbâin nube staavvâl vokalnubástusah tábáhtuveh masa jyehi maadâjuávhust monniináál. Preesensist teháliih häämih láá oovtâlovo häämih, kyevtilovo 1. persovn já maaŋgâlovo 3. persovn. Preterithaamijn lii meiddei maŋgii vokalnubástus.

Oovtâlovo 1. já 2. persovnist šaddeh nube staavvâl vokalnubástusah i-á- já e-maadâ veerbâin: čäälliđ – čálám, kieldiđ – kiäldám, vyelgiđ – vuálgám, koddeđ – kodám, anneeđ – anam. Oovtâlovo 3. persovnist nube staavvâl vokalnubástusah šaddeh i-á- já e-maadâveerbâi lasseen â-maddust meiddei: čäälliđ – čáálá, koddeđ – koddá, vuoššâđ – vuášá, keččâđ – kiäččá. Täst uáiná njuolgist, et jis täin haamijn lii nube stavâlist á, te vuossâmuu stavâlist lii soortâ 2 vokal, veikkâ vuáđuhäämist lii sierâ maadâjuávhuin jo-uv soortâ 1 (i-á-maadâ já e-maadâ) teikkâ soortâ 3 (â-maadâ) vokal.

Kyevtilovo 1. persovnist kiäjus lii jo-uv –een teikkâ –oon. Nuuvtpa nube staavvâl vokal muttoo puoh madduin peic e- já o-maadâjuávhuin. Vuossâmuu staavvâl vokalnubástusah olášuveh tuše â-maddust: keččâđ – keččeen, uigâđ – oigeen, tuolmâđ – tyelmeen, aassâđ – ässeen (vuossâmuš staavvâl soortâst 3 soortân 1). U-maddusthân ij taarbâš mihheen muttuđ (uážžuđ – uážžoon, áiguđ – áigoon), tondietko sehe u:st já o:st lii kuábbást-uv vuossâmuu staavvâl paarrân soortâ 2 vokal.

Maaŋgâlovo 3. persovnist nube staavvâl â muttoo vala oovtânáál, â – i teikkâ â – e: kaččâđ – käččih, vuoijâđ – vyejih, moonnâđ – maneh. Táágubeht-uv lii koččâmuš vuossâmuu staavvâl soortâst 3 soortân 1 vokalnubástusâst.

Majemužžân mij kejâstep preteritin. Vuossâmuu staavvâl vokalnubástus tovâttittee tábáhtusah láá čuávuvááh:

• i – i (s3)                            puoh haamijn (väzziđ – vazzim, vazzih, vaazij, vazzijm, jna.)
• e – i (s3)                           puoh haamijn (toideđ – tuidim, tuidih, tuuidij, tuidijm, jna.)
• o – u (s3)                         oovtâlovo 1. já 2. p. já maaŋgâlovo 3. p. (orroođ – uurrum, uurruh, urruu)
• u – u (s3)                         oovtâlovo 1. já 2. p. já maaŋgâlovo 3. p. (kiärduđ – kerdum, kerduh, kerduu)

Mij uáinip, et preteritist láá kiävtust “skelmâ i já u”, main lii-uv soortâ 3 vokalpaarâ. Huám. Â-maadâ veerbâin vuossâmuš staavvâl ij muttuu: aassâđ – aasáim, kiessâđ – kiessáim.

je-kiäsásemveerbah

Je-kiäsásemveerbah uáivildeh taid kiäsásemveerbâid, moh sulâstiteh kyevtstaavvâlsijd veerbâid. Toh láá maŋgii kyevtstaavvâlsijn veerbâin suorgiittum veerbah. aje- já áje-veerbâin (om. čokkáđ, tiälláđ, pallađ) iä lah nube staavvâl vokalnubástusah. Nuuvtpa tain iä lah nubástusah vuossâmuu stavâlistkin. Ton saajeest eje- já oje-veerbâin toh láá (keksiđ – keksejeh, kolliđ – kuállejeh, kolmuđ – kalmojeh, huškuđ – huškojeh). Eje- já oje-veerbâi vuáđuhäämi vokal lii ain soortâ 3 vokal. Eje-veerbâin nube stavâlân puátá motomijn haamijn e, já nuuvtpa vuossâmuu stavâlist lii soortâst 3 soortân 1 vokalnubástus. Oje-veerbâin vist nube staavvâl vokal muttoo motomijn haamijn u – o, mii meerhâš vuossâmuu stavâlist soortâst 3 soortân 2 vokalnubástus. Lase ovdâmeerhah: finniđ – finnee, tolliđ – tuállee, palliđ – pällee, tuoldiđ – tyeldee, culliđ – collee, onnuđ – annoo, kiškuđ – kiškoo, vuobduđ – vuábdoo, kudduđ – koddoo. Puáidudum ovdâmeerhâin uáiná uáli pyereest, maht nube staavvâl vokal meerrid, maggaar vokalnubástus šadda.

Loopân: vokalnubástusâi suujah?

Nube staavvâl vokalnubástus oro lemin ain mahtnii tyehin vuossâmuu staavvâl vokalnubástusâin. Mut mondiet nube staavvâl nubástuvá? Mondiet i ferttiičij muttuđ á:n ollágin? Mijhân ep vuáđulii suujâ tieđe, epke šoodâgin tiettiđ. Ohtâ hiätu oro lemin tot, et ko anarâškielâst láá viehâ uccáá kiäččuseh já suárgáseh, te lii lamaš tárbu sierriđ siämmáásullâsijd haamijd nubijnis. Ovdâmerkkân sehe oovtâlovo illativ já essiv kiäjus lii –n, mut oovtâlovo illativist lii – aainâs-uv motomin – vokalnubástus, mii lii čielgâ iäru essivân. Motomin vist tuše nube staavvâl nubástus lii kustoo lamaš tuárvi já vuossâmuu staavvâl vokal lii uážžum leđe ráávhust. Tággáár lii ovdâmerkkân talle ko â muttoo á:n jieškote-uv haamijn.

Mottoom mielâkiddiivâš äšši tast, et nube staavvâl vokaleh láá juáhásâm kuulmâ juávkun, kuáská anarâškielâ vokalšuoŋân. Anarâškielâsthân ij lah siämmáálágán čovgâ já čielgâ vokalšuoŋâ ko veikkâba suomâkielâst, mast ovdâvokaleh láá y, ö já ä, koskâvokaleh láá i já e já tyehivokaleh u, o já a. Monniilágán vokalijd kyeskee fonotaktisiih njuolgâdusah ferttejeh anarâškielâst-uv kuittâg leđe, jis nube staavvâl â ij kiälbut á teikkâ ä vuossâmuu stavâlân (teikkâ nubijkulij). Nube tááhust anarâškielâst láá sujâmettumis säänih, main vuossâmuu já nube staavvâl vokaleh iä sovâččii taan čallust kovvejum vokalvuáhádâhân: lii-uv tállân tuše uánánâm kuálussääni, vâi tuođâštus tast, et vokalnubástusah láá tuše sujâttemhaamij iäruttem tiet.

Ovdâmeerhah

1. st. vokaleh láá kuulmâ soortâst.

• ye – uá – uo: Must lii kyessi olgoenâmist. Kuásán lii hitruu mainâstiđ kuobžâin. Mun eellim-uv kuossijn jo ohtii meeccist.
• ä – á – a: Muu táálu pirrâ jotá mučis äiđi. Mun lam jieš ráhtám ááiđán heervâid. Mun lam hervâttâm meid muu skipárij aaiđijd.

… távjá kale kyehti soortâin láá siämmááh.

• a – a – o: Alme lii styeres. Aalman mun lavkkiim. Oolmijn tot eeči áásá.
• o – o – u: Muoi kuossijn porreen iđedispitá. Kyessi porá suohâd.  Kyessi tot kale višá puurrâđ.
• e – iä – e: Lodeh keččih laasâst siisâ. Nissoon kiäččá maasâd. “Elleđ keejâ munjin!” sun kiljáád.
• ie – iä – ie: Kale párnááh tietih, maid vanhimeh jurdâččeh. Páárnáš tiätá eenâb ko vuorâsolmooš äddeegin. Tom mun tiettim jo vuáđuškoovlâst.
• uá – uá – o: Muorâ uáksi lii kossuv. Nuuvtpa mun tarvettim uáksán oorâ. Muorâst mun tooijim koške oovsijd puáldim várás.

… já motomin toh láá jyehi soortâst siämmááh.

• i – i – i: Puárui lii stuorrâ tivre. Ton Tiivrán ij koolgâ adeliđ purrâmâš. Mun lam uáinám liijkás ennuv tiivrijd elimân ääigi.
• u – u – u: Skipárušah kuleh kuumpi olvomin. Mut kulá-uv kumppi sii? Tot kuldâl peeljih ávusin.

Nube staavvâl vokal meerrid, mii lii vuossâmuu staavvâl vokal sorttâ.

E váátá soortâ 1.

1. Muoi vyelgeen Lemmei.
2. Täiđeen-uv muoi toho?
3. Tom mun jiem tieđe.
4. Mut muoi áigoon kuáivuđ kole.

Á váátá soortâ 2.

1. Eeči kuáddá čääsi tupán.
2. Talle álgá käähvi vuoššâm.
3. Sun tiätá, mon ennuv kaahvijd kalga lasettiđ.
4. Kale meccituuveest äigi kolá älkkeht.

O váátá soortâ 2.

1. Ucc-páárnáš kuáđđoo pärnikiäčun.
2. Muoi áigoon viežžâđ suu ehidist.
3. Peiviv páárnáš sierâd tipšoo siämoin.
4. Sun osko, et siämu lii jáhálist rahtum.

 váátá soortâ 3.

1. Kuobâr šadda meeccist.
2. Tot lii šiev algâ.
3. Mut mun jiem mieđâ tom čuággiđ.
4. Mun jiem ááigu puurrâđ kuobbârijd.

I váátá soortâ 1… mut tiätu soojijn meid soortâ 3.

1. Kyeli paancârd. Mun kodám kuolijd.
2. Vuálgáh-uv cäimiđ mattoid? Jiem, mun caimim taid muáddi peeivi tassaaš.
3. Siijdâ kieddi lii viehâ ucce. Mun lam uáinám ennuv stuárráb kiedijd.

U váátá soortâ 2… mut tiätu soojijn meid soortâ 3.

1. Peenuv njuálu muu taldrik. Luhhoost mun njuollum tom vistig.
2. Onne mun ááigum tiskáđ. Mut nuuvt mun kale aigum jieht-uv.
3. Tiätu lii tiivrâs. Mut tiätukirjeh iä tiettum kosten.

(Ovdâmeerhâi 1. st. vokaleh:

1. ye – uá – uo
2. ä – á – a
3. ie – iä – ie
4. o – o – u)