Peetra hundârušmeh

Nuuvt tot äigi hurgeet ovdâskulij hirmâd jo huáppoin. Tiettim kale jo taan blogi čäällim algâdijn, et jiem oostâ nuuvt čuuvtij távjá teehi maiden postâđ. Mut tääl lii tommit rijjâäigi, et pastâm váhá čäälliđ.

Nettisaje lii ain sajestis já finnim mottoom verd jesânijd-uv. Kyehtnubáloh jesânid lii lohtâsâm fáárun, hitruu! Lam ain uáli jo tuáivulâš (toiveikas?) tast, et tot motomin val tuáimá tego lii uáivildum. Et tast lii ävkki, ilo já stuorrâ iše sämikielân. Äigi čäittá.

Luuhim ’muistio’ sämikielâi já maorikielâ iäláskittemseminaarist, mii tollui Helsigist taan máánu 13.peivi. Sämikielâi iäláskittem lii juksâm jo tavesämikielâ-uv. Lii pyeri, et puoh sämikielah láá fáárust máttááttâs- já kulvturministeriö joton piejum sämikielâ iäláskittemohjel vuáváámist. Toinnaalijn lii máhđulâš motomin finniđ tuárvi viijđes ohjelm já tuárvi ennuv ruuđâ tuođâlâš kielâi iäláskitmân. Anarâšsaavâid kuldâlijn šoodâi tobdo, et juávhu äššitobdeeh láá šievnáálá tietimin anarâš- já nuorttâlâškielâi hyeneeb tiileest, ko verdiđ tavesämikielân. Tuáivui mield toh mušteh tom vala ruuđâid jyehidijn ;).

Seminaari maorikielâ iäláskittem äššitobdee professor Tania M. Ka’ai lâi ’muistio’ mield muštottâm, et toh párnááh, kiäh láá uáli jo stuorrâ roolâst iäláskittem luhostuumist, eleh teknologia  maailmist. Maorikielâ iäláskitmist tot lii valdum vuottân om. šleđgâhäämist almostum sänikirjen, mon lii máhđulâš luođiđ iPodin. Lâi iberdum, et jis säänih iä lah párnáid já nuoráid älkkeht finnimnáálá, te iä sij äälgi taid kosten uuccâđ, jis ij lah uáli jo tárbu. Ko säänih láá kavnuumist tobbeen, kost sii mudoi-uv jo viettih ääigis, te toh älkkeebeht šaddeh kielân. Jis säänih láá nuorâi kieđâi uulâtmettumist, te maht tallegis kiävá? Tom kale juáháš jo ervid :(. Mun lam kuhháá jo vuordâm anarâškielâ šleđgâsänikirje já koijâdâlâm ton piärán ain tyellitälli Sämitiggeest. Toos ličij lam, já lii vala-uv, korrâ tárbu eromâsávt luvâttuv já rävisulmui kielâmáttááttâsâst (toh ko mättih sänikirje jo šievnáálá kevttiđ ;)). Na, ohtii jo finnejim oovtlágán versio šleđgâsänikirjeest, mon koolgâi luođiđ tiätturân já mii tarbâšij mottoom ohjelm vâi tuáimá jna. Tot lâi lijkás vaigâd já vala tiätturkuáhtásâš, te tot paasij kevtihánnáá, vaahâg kale. Smiettim tuš, et mon kalle sääni eenâb muu uáppeeh liččii oppâm, jis sist ličij lam äigikyevdilis sänikirje kiävtust. Tääl taat šleđgâsänikirjeäšši lii kuittâg muttuumin, ko Tromsâ ollaopâttuvvâst lii sämikielâ interaktivâlâš máttááttâs proojeekt eidu joođoost. Sij laa rähtimin puoh lasseen meid anarâškielâ sänikirje interneetin! Vau. Anarâškielâ ij lah sij váldukielâ projektist, mut Taazâ ruttâdeijeeh väättih tom, et puoh sämikielah laa mieldi. Anarâškielâ tááhust tot meerhâš tom, et proojeekt pargee Trond Trosterud ráhtá anarâskielâ uási mottoom kooskân, já mii virkkuuvuođâst lii talle kiddâ, maht äšši ovdân. Tot lii jo šiev, et finnip anarâškielâ interneetin! Kalpa lijjim ilolâš, ko eellim Giellagasâst kuldâlmin Tromsâ ollâopâttuv pargojuávhu sijđoi ovdânpyehtimtilálâšvuođâ. Muštim kale kijtteđ sii :). Eelâšpâ keččâmin, maid toh Tromsâst láá finnim ááigán :).

Teknologia fáálá nuuvt ennuv máhđulâšvuođâid kielân, et tom lii vaigâd iberdiđ. Nettisaje lii tuše ohtâ uánihis moivârâh bittikomovuođâst, ijke mudoikin lah aaibâs párnái já nuorâi várás. Siämmáá sabluunáin kale finnee šiev vuáđu meid sii siijđoid. Tain aašijn čálám motomin maŋeláá já muštâlâm ovdâmerhâigijn tärhibeht magareh konkreetlâš máhđulâšvuođah kielâ iäláskitmân mist lii suormâidân oovdâst.

Tiätu- já viestâdemtekniik tááiđuh láá uđđâ tááiđuh mijjân rävisijd, mut tääl šaddee párnáid já nuorâid toh tááiđuh iteh aaibâs automaatlávt, huámâšhánnáá. Mist rävisijn, kiäh lep taan nuorâ suhâpuolvâin ohtâvuođâst, lii uáli jo huáppu väldiđ hááldun ton teknologia, moin sij láá porgâmin.  Tot ij meerhâš tom, et kalga opâttâllâđ puohlágánijd imâšlâš ohjelmijd kevttiđ, mut tot meerhâš tom, et mij kolgap tiettiđ maggaar maailmist mii nuorâbeh tääl eleh. Mij kolgap iberdiđ maid tot taha, et om. tiätu já sosiaalâlâš eellim lii kavnuumist puálupevdi tyehin. Iberdâs taha tom, et mij pissop alda sii maailm, kiäid mii mááttááttep. Tääl kale ettim puástud. Mij ep máttáát kiämmán, aainâskin škoovlâst, mut mij stivrip sii oppâđ!

Anarâš wikipiirâs lii šoddâm. Takkâ tast kulloo Aanjan já Petterân. Aanjan tondiet, et sun poođij teehi mii luus kolliđ já sahhiittâllâđ. Já ko jiem masten keksim sárnuđ suin, te muštâlim interneeti máhđulâšvuođâin. Já nuuvthân tast keevâi, et šoodâi Nettisaje wikipiirâs. Anja val keksij toos šiev noomâ. Na, miiba tast. Anja finnij mainâsis, mut munjin šoodâi eeti. Maid, jis kiinii iälá keččâmin tom nettisijđo? (Anja kale lohđuttij, et ij vissâ kihheen moonâ, mut jis kuittâg. ..) Na jyehi tááhust taggaar piirâs lii pyeri, anolâš, taanáigásâš, reaaliáigâsâš já veikkâ maid, já tom kannât tuođâi irâttiđ finniđ kiävtun! Soittim Petterân já čielgejim, et tagareh siijđoh laa, mut ko kolgâčij toho maidnii siskáldâsâid še finniđ. Petter, tot jiärmálâš já čepis olmooš, hoksái tállân Nettisaje máhđulâšvuođâid já riemâi rähtiđ siskáldâs. Jes. Oovtâst muái láán ráhtám siijđoid ton muudon, ko toh tääl láá. Tääl tuáivoon, et iäráseh-uv kävnih luodâs Nettisajan já älgih munnuin šoddâdiđ šiev pirrâs, kost puáhtá almottiđ, tieđettiđ, jyehiđ materiaalijd, toollâđ ohtâvuođâ, nanodiđ anarâšâi siärvadâhlâšvuođâ já nuuvt ain. Nettisaje lii stuorrâ máhđulâšvuotâ! Kevttip tom pyerrin!

Ps. Nettisaje lii finnim jo kyehti jeessân, jipii!

Lijjim karttâm varriđ Helsigân, ko lijjim nelji-ihásâš. Na, tegu ervidiđ puáhtá, te tobbeenhân kihheen ij sárnum sämikielâ. Lijjii-uvsun tobbeen ubâ sämmiliihkin, te jiem tieđe, veikkâ ohtii kale muštâm et ooinijm ennijn kiästnii nisonist sämikappeer. Tot lâi stuorrâ tábáhtume, mast sárnoim pááihist kuhháá vala tom maŋa-uv. Lijjim kuittâg  jo láddlâš, te jiem hoksám ubâ keččâđgin, et mon kuávlu kappeer tot lâi. Jiešalnees jiem talle ubâ tiättámkin, et kaperij heervâtmijn láá iäruh aassâmkuávlui mieldi. Na, jyehi tááhust sämikappeer oinui ohtii, mut sämikielâ ij kullum ohtiikin. Tasthân tiäđust-uv lâi tággáár merhâšume, et jiem oppâm sämikielâ (veikkâ motomin liččim halidâm-uv), ko jiem kuullâm tom ko keessiv. Na te poođij čohcâ 1990 ko värrejim Anarân. Moonnim  Aanaar ”kansalaisopisto” n oovtâ ihán máttááttâllâđ puohlágánijd kietâtuojijd (čuoldim ovdm. nuorttâalmaa hervâvuottuid, láddlâš ko lijjim…). Luhâmáid kullui meid sämikielâ uápuh. Na miiba tast, lijjim uáli jo movtâ vâi viimâg pessim sämikielâ luuhâđ, jess. Máttáátteijen lâi Länsman Anni-Siiri já oppâkirjen Davvin 1. Mun čokkâjim vuossmuu pulpettist čalmeh kirkesin já vuordim. Vuossâmuuh celkkuuh lijjii ettum, hmmm. Vuossâmuuh celkkuuh lijjii luhhum, hmmmmmm. Máttáátteijee sárnui ain eenâb já eenâb, hmm, hm-hmmmmm. Ij. Ijhân taat. Ijhân tot lamaš mihheen sämikielâid! Jiem puáhtám leđe eđâhánnáá Anni-Siirin, et kulâba ko mun jiem oikhen tuubdâ tom kielâ maid sun mijjân máttáát. Tot oro kal mahtnii uápisin, mut kuittâg omâsin. Já nuuvtba muu vuossâmuu sämikielâmáttáátteijee njäälmist mun ožžum kuullâđ, et Suomâst láá kulmâ sämikielâ já et muu hiäimu sárnu tom, maid mij tobbeen ep lamaš máttááttâlmin! Maid immâšijd? —— Na, hirmástume maŋa ožžum tiettiđ, et Morottaja Matti lâi algâttâm (munjin olmâ) sämikielâ máttááttem Aanaar ”kansanopisto”st. Já nuuvt mun viimâg peessim toho, kuus kuullim-uv.

Piihla (tääl 3,5 ive) vuossâmuš sääni lâi takkâ. Jiem tääl kejâhánnáá mušte, mon ucce sun lâi ko vuossâmuu kerd tom eeđâi, mut vuálá oovtâ ive kuittâg. Lijjim mielâmield, et sämikielâ iiđij ovdil suomâkielâ, mut ijhân tot mihheen immâšijd lamaš ko mun lijjim peeivijd suin pääihist já ubâ paje sarnum suin sämikielâ. Nubbe sääni še lâi sämikielâ: kirje. Pihla lâi virkkuus nieidâ ”luuhâđ”, te ijhân totkin mihheen immâšijd lam, et kirje tot nubben säännin šoodâi. Eenâb imâslâš äšši lâi, et sun maatij ettâđ r-puustuv aaibâs olmânáál (tom sun kale mottoom kooskâst vájáldittij, ijke tot lah puáttâm valakin maasâd ;))! Piihlast šoodâi-uv olmâ kirjesuoksâ, mii oinui toinnaalijn, et puoh kiirjij nurheh lijjii puurrum!

Arvâlim, et lii jo äigi riemmâđ čälliđ meid sämikiel blogi. Jiem kal tieđe, moin aigijn mun taas čálám, ko oro et jiem oostâ tergâdubboidkin (!) pargoid porgâđ…Hmm. Puávtám kuittâg tääl ettâđ, et tággáár-uv foorum čälimân must tääl lii. Jis kiinii taam kávná, te hitruu. Já jis mun kaavnâm nube anarâškielâ blogi, te val hitrub! (Tieđust-uv tállân moonnim Google uuccâmmašináin tutkâđ internet vijđes maailm, mut ijba sáttum Google koozáid ohtâgin anarâškielâlâš blogicalluu. Mut sáttáhân tot tiäđust-uv leđe, et kiinii eres-uv, ko mun, lii piejâm blogis asâttâsâid nuuvt et uuccâmmašineh iä kaavnâ…) Mut kavnim kuittâg Pasas Annika blogi, kost sun muštâl ovdâmerkkân nieidâs já kaandâs kielâst. Hitruus mainâseh :)!