31.12.2017

Čällee lukkâ



Mun, kote tyellittälli iiskâm čäälliđ, tuubdâm čällee luuhâ. Tast šadda motomin pyeremus skippáár. Taan čallust mun iiskâm kuorrâđ, mii luuhâid tot lii já mast tot puátá. Puáhtá-uv toos máhđulávt maidnii porgâđ?

Čällee luuhâ miäruštâllâm lii älkkee. Munjin tot lii äšši teikâ juurdâ, mii iästá muu čälimist. Tot orostit ubâ čäällimproosees. Kiäldá äŋgirávt muu čälimist. Čyegis. Tien tobdo oovdâst ij pyevti muide ko vuálániđ, komerdiđ já luovâttiđ. Ige tot lah tot, et ij liččii mihheen, mast čäälliđ. Puoh aašijn ij tuše pyevti čäälliđ. Mondiet? Suujah toos láá maaŋgah.

Ohtâ peeli muu persovnist lii kreatiivlâš adai taggaar, et jurduuh iteh peevdi oolâ tego mašinist. Tie toh láá talle, kuovttijn kieđáin rááppumist. Puoh čäällimideah láá siämmáá pyereh. Mut ko lii tot nubbe-uv peeli: tot mii kontrollist, kocá čallui kvaliteet. Tot haalijd rähtiđ must tievâslub čällee ko mun tuođânálásávt lam. Motomin tot orostit muu tondiet ko jiem pyevti teikâ uážu čäälliđ aašijn, moh kyeskih eres ulmuid. Taah ääših láá sijjân - já meiddei munjin olssân - meendu persovnliih. Toh láá tagareh ko olmooš lii suullân piättáá já viärjuttem já muštâl, maid sun lii feerim, maht, kiäigijn, teikâ magareh soroliih já ärgis ääših suu elimist láá joođoost. Lii kale suotâs leđe nánnáá já muštâliđ ilolijn aašijn, mut ij pyevti muštâliđ tain, et lii karttâm leđe uássin nubij ulmui persovnlij eellimčuolmâi čuávdimist. Tágárijd ij pyevti almostittiđ "silliihánnáá". Kalga mutteđ ulmuid, soojijd já ääigi - toppiđ tuše ääši já kevttiđ tom čäällimidean.

Ohtâ lukkâ lii munjin ulguubeln ištâdum. Mun uáinám čolmijdân oovdâst taid ulmuid, kiäh láá tárguttâm munjin pyere já máttááttâm muu čäälliđ. Mut liijkágin sij iä muu mielâst lah máttááttâm munjin čäällim. Mun uáinám eenikielâ máttáátteijeidân.. Koččâmušah láá taan máttááttâsâst láá pááccám. Mondiet mun kolgim jyehi mánuppaje luuhâđ kirjálâšvuođâ já čäälliđ luhhum kirjeest árvuštâllâm já analyys? Mut ko mun jieš iskim njuškiđ kirječällee puvsâi (teikâ haamit) siis já čäälliđ kreatiivlávt, tot lâi-uv mottoom suujâ tiet "hyeni". Poođij vyeligub árvusääni já huámášittem, et "tääl tun kale lah čáállám meendu rijjâ"; "mondiet tun čáláh nuuvt fiktiivlávt", já et "valjiiba čuávuváá tován ášálub stiijlâ". Hemelii sittágin! Mondiet mun kolgim alestiđ kirječällei pargoid mut jiem jieš uážžum šoddâđ sii nálásâžžân? Mondiet mun kolgim luuhâđ kirjálâšvuođâ teoriaid? Mondiet muu luokan hiävrásuvvojii kirječälleeh muštâliđ tast, maggaar čaabâkirjálâš čäällim lii, maht mun koolgâm persovnijdân rähtiđ já miljöö? Mondiet nubben tehelumos äšši lâi piilku saje teevstâst - jo ovdilgo lâi tekstâgin, moos tom tiäškáđ? Já tot et mun čáláččim oles celkkuigijn. Já ko lâi olmâ pargoi äigi, kuás ličij jieš peessâm čäälliđ, tiet äigi ij kuássin adelum! Mondiet Tun, rähis máttáátteijee, jieh ornim munjin čäällimriggee, kuus mun liččim puáhtám puáttiđ čalâččiđ jurduidân, hárjániđ rikkođ puoh njuolgâdusâid tego nuorah läävejeh-uv? Mondiet ij máttááttum pyerebeht, et tuše tiätustiijlân kulloo tiätulágán čäällim, mudoi uážžu porgâđ tego jieš pyerrin uáiná? Vâi lam-uv mun luhostum jotteeđ škovlâidân tuše meccikuávluin.. Mun jiem tieđe. Tääl mun aainâs-uv jieš iiskâm pargostân cuovkkiđ taam luuhâ. Mun jiem haalijd raijiđ ulmuid, jiemge eisigin ááigu avžuđ čäälliđ tuše ahevis já koškes äššiteevstâid. Mut nuuvt tot maŋgii lii, et tagarijn koškes teevstâin finnee ruttâpitá, fiijnáht ettum "päälhi". Taat, maid mun kirdettâm rijjâ, lii rijjâäigi. Kiinii lohá taam jis lohá. Váiván, škovlâ! Tast siämmást ko tot čuovvit, tot meiddei pilled ulmuu luándulii kreatiivlâšvuođâ.

Säämi čaalâlâš maailm lii tiäđust-uv maailm sierâ, kavhâdis saje. Čaallum säänist lii vyeimi. Tot, mii čálloo sämikielân, lii tuođâlâš já ášálâš: oppâkirjeh, virgáliih jurgâlusah, tuotâmuštâlusah... Mut meendu harvii uáiná leikkušeijee peenâ, tuše kirdemin pááppár alne (teikâ tiätumašinist), čälimin rijjâ. Taas mun halijdâm čällen viggâđ. Pyehtiđ ilo toos, et sanijgijn já tevstáin puáhtá maaŋgânáál sierâdiđ. Ko ulmuuh láá hárjánâm luuhâđ tuođâlii sämikielâ, sij iä ain tuubdâgin leikkušeijee peenâ. Jis mun čálám tiivtâ, tot tihtâ lohhoo automaatlávt nuuvt et tot "muštâl must", já tiäđust-uv tot lohhoo "tuotâtábáhtussân". (Taas vala mottoom kirječällee huámášittem, et PUOH muštâl maidnii čällest-uv.) Ovdâmerkkân rähisvuotâ lii lamaš mahtnii kieldum fáddá. Láá-uv rähisvuođâ tobdoh já váimusoroh mahtnii kieldum fáddá? Lii-uv puoh tot tábáhtum munjin-uv? Tekstâ kalga cevziđ jieijâs juolgij alne ige tom taarbâš tađe eenâb čielgiđ teikâ lekkâđ, kukken muu teevstâi tulkkuumist. Mun ááigum iskâđ kuovllistiđ taan suárgán! Vuálgá-uv kiinii fáárun čäälliđ tiivtâid - tagarijd, et njunelijne sajan kalga väldiđ siholduv?

Ohtâ čällee lukkâ lii astottesvuotâ. Mun illá oostâm čäälliđ romanijd. Ko roomaan ij luhostuu, talle puáhtá čäälliđ uánihub mainâsijd teikâ tiivtâid. Čälimân taarbâš mottoom joskis puudâ - aainâs-uv tommit, et kulá jieijâs jurduid. Čäällim lii váhá tego purâdem: jis "čälistut" (tego paškestut), talle lii pággu čäälliđ. Tijmepeeleest-uv parga jo ennuv.

Jis mun jiem pyevti čäälliđ iärásij elimist, mun liijká puávtám čäälliđ jieččân feeriimijn, kevttiđ jiešironia. Jis kiinii ulmuid juurdâš must tiätunáál, te sust lii tiäđust-uv lope nuuvt porgâđ. Sun vissâ porgâččij tom mudoi-uv, tevstâittáá. Sun puáhtá jo-uv lijkkuđ muu čalluin teikâ leđe lijkkuuhánnáá. Luuhâđgin ij lah pággu. Mun halijdâm čäälliđ tagarijn aašijn, moh láá munjin olssân adelâm ilo teikâ soro teikâ mottoom eellimvásáttâs. Tágárijn mainâsijn láá kale fáárust iäráseh-uv, mottoomlágán ränis persovnin. Taan luukân mun lam tääl kavnâm čovduu. Kale mun tuostâm čäälliđ.

Toh, moid labdaseh eres ulmuuh já sii persovnliih ääših, láá váddásuboh. Mun jurdám, et motomin ko äigi lii pyeri já feeriimeh eenâb ko tääl, puávtáččim väldiđ tágárijd tábáhtusâid pargosân, haldâttâhtáásán, já čäälliđ, magarijd aašijd kielâtiettee pargostis kuáhtáá Säämi maailmist. Tääl lii aaibâs jieijâs tyehin luuhâđ hovdiimist já ton iloin já soroin. "Management"-kirjeh láá luhhoost ildeeh tievâ. Mut Säämi maailmist hovdâšem lii váhá jieijâs loho ko maailm lii nuuvt ucce, ulmuuh uáppáseh.

Ohtâ muu šiev ustev iävtuttij, et čáláččim puoh persovnlijd ašijdân ávusin tego toh láá, piejâččim taid syeligâssân ihečuátán, jeđe kiähnii, muu párnáipárnááh teikâ sii párnááh vissâ, jis tagareh motomin šaddeh, luvâččii taid. Ličij-uv totkin nuuvt kiäsuttettee juurdâ? Tast mun jiem lah aaibâs vises.

Jyehi tááhust jyehi áinoo čälleelukkâ kalga lekkuđ, moinnii naalijn. Teevstah já čalluuh kalgeh šoddâđ. Tarbâšuvvoo tuše tyestilvuotâ já mottoom verd äigi.

Pyeri uđđâ ihe puohháid já ennuv čäällimmohtâ!


"Tovlái juovlâi eellim"



Tun sovkkâlah nuuvt siijvost
jieh tubduu innig ko čuáskis iiđeedvuoiŋân
vissâ vala kuovlah laasâst siisâ
uápistah muu joskâdij tuuvijd
uáináh ääigi čoođâ
toho kukkeláá
já ko mun koijâdâm kii tun lah
jiem tieđe iberdâm-uv mun olmânáál
ko tun culijdah
"tovlái juovlâi eellim"


"Entisten joulujen elämä"

Sinä kuiskit niin hiljaa
tunnut enää viileänä aamuhenkäyksenä
ehkä vielä kurkistat ikkunasta
ohjaat minut hiljaisten tuville
näet ajan läpi
sinne seuraavaan
ja kun kysyn kuka olet
en tiedä ymmärränkö oikein  
kun kuiskaat
"entisten joulujen elämä"

23.12.2017

Sirdum juovlah


Ester, muu nuorâb nieidâ (13), iävtuttij munjin mottoom äigi tassaaš, et mun kolgâččim viettiđ táid juovlâid Suomâst. Suu mielâst lâi nuuvt surgâdis juurdâ, et ákku pásáččij ohtuu juovlâi ääigi. Mun smiettim, et mahtsun talle. Sust alnestis-uv ličij juovlâluámu já must lii majemui aaigij lamaš uáli uccáá äigi leđe pääihist já suin oovtâst. Sun lohđuttij, et kale sun piergiiččij pyereest: susthân liččii uábbi, eeči já mottoom verd eres-uv hyelhih já skipáreh. Sun eeđâi, et kale sun mielâstis jieš luovâččij tommittáá mastnii, et kiinii eres finniiččij olssis juovlâilloon skippáár.

Suu säänih kuoskâttii já pieijiim muu jurdâččiđ. Jis mun liijká-uv mađhâšiččim? Nuuvt mun aštus kejâškuottim kirdemlipui hoodijd, ige ilo valagin orroom lemin puoh alemus. Teivim juovlâekonomian, adai toos, et kirdemliipuh mávsáččii talle čuuvtij eenâb ko táválávt. Kirdemmääđhi hadden šodâččij suullân 750 eurod. Tot lâi mielâttes tiivrâs! Mun jiem lam vaalmâš mäksiđ nuuvt sálttáás juovlâhoodijd mäđhistân. Muoi hundârušáim, et ij-uv maailmân puávtáččii huksiđ aaibâs nubelágán ekonomiajurduu. Talle ko ulmuuh asteh kolliistâllâđ huolhijdis kulen, tallehân jotteem kolgâččij toohâđ nuuvt hälbin ko máhđulâš. Ester eeđâi munjin. "Tun lam enni já lah hárjánâm orniđ aašijd. Jieh-uv tun mahtniigin pyevti tom karveđ?" Muoi smietáim, maid puohâid toin ruuđáin puávtáččij porgâđ, mii oovtâ kirdemmääđhist šiäštoo. Nuuvtpa jotteem eidu ovdil juovlâi oroškuođij hyenes juurdân.

Mun smiettim meiddei jieččân tobdoid. Pastaččim-uv mun leđe kosten olmânáál? Jis mun fyysisávt liččim-uv oovtâ saajeest, muu jurduuh liččii kuittâg-uv aaibâs nube saajeest, aaibâs nubij ulmuigijn. Liččii-uv tohkin magarehkin juovlah? Jis mun liijká-uv vuálgáččim..

Ester, kote lii čuuvtij hánásub ko Hänis Eehi jieš, smietâi ain já paifakkist pahudij: "Nube tááhust ákku lii jieš almottâm, et sun haalijd leđe pääihist, veik sun lii puávdejum veikâ kuus. Nuuvt et tien tááhust ááhu uáinu kalga kuldâliđ. Sun tuhhit tom, et sun lii ohtuu." Já sun joođhij: "Jis tääl lii meendu tiivrâs jotteeđ, tallehân Suomâ juovlâid puáhtá sirdeđ - majediđ taid tassaažân ko liipuh hálbuh. Iähân toh juovlâpeeivih tađe komáluboh lah ko táváliih pasepeeivihkin."

Mun ilosmim já vuod kejâškuottim liipui hoodijd. Ige lam innig väädis meridiđ. Puoh lâi paifakkist nuuvt čielgâs! Taahân tot lâi tot muu juovlâčuolmâ čuávdus! Munhân sirdáččim juovlâid já tiilááččim liipuid eskin uđđivemáánu aalgân. Já näävt, sirdum juovlâigijn, mun puávtáččim viettiđ juovlâidân maaŋgâ saajeest, maaŋgâi munjin rähis ulmuigijn. Mätki ij mávsáččii eenâb ko suullân 120 eurod ohstsis ko eidu juovlâi maŋa mun pastaččim kevttiđ jieččân vuáládâsâid-uv liipui uástimist. Talle mun kijttâlim kávpálijd juovlâid já tom, et puohah halijdeh eidu talle leđe joođoost já et ton maŋa vuod lii häälbib.

Nuuvt et puáttus peri muu-uv peeleest juovlah mut puáttus toin naalijn, et loppâjuhlomeh kuáđđojeh uđđivemáánu nube ookon. Sijjân, kiäh halijdeh eidu tääl viettiđ juovlâid, mun tuáivuttâm tääl puorijd juovlâid. Já kiäh áiguh juhloh siämmáánáál maŋeláá ko mun, sijjân mun tuáivuttâm puorijd juovlâid talle ko tot lii äigikyevdil. Já ko puohâi kulen ij pyevti leđe siämmáá ääigi, muštám, et juovlâid lii lope sirdeđ. Ij aldavuotâ iärásijgijn pyevti kuássin leđe mottoom kalenderân merkkejum peeivist kiddâ.

31.10.2017

Sappe


Munjin stuorrâ kunnee lâi alaniđ Finnair kollejesânij juávkun, finniđ kolleäššigâsâi Gold-koortâ, peessâđ Loungen, mii lii nuuvt fijnâ saje, et toos ij lah ubâ anarâškiel nommâgin. Kočodâm tom talle ain Loungen, ko tobbeen taat maainâs tábáhtuvá.

Nuuvt te mun-uv pokkiidâttim Loungen. Tobbeen fallii piärgupulláid, potásnjuvdos já saalaat. Aaibâs nuuvtá. Juhâmuššân mun väljejim stuorrâ laasâ cokis-light. Tot-uv lii kustoo taggaar eksootlâš juhâmuš, et sämikiel nommâ váilu. Já nuuvt te mun čokánim mottoom piävdán purâdiđ. Muu paaldâst čokkájeijee jaapaanlâš almai korkkâlij reepus nuuvt et mun čaahim sajasân. Mun kijttâlim suu. Siämmást ko jaapaanlâš komerdij munjin tego jaapaanliih läävejeh-uv, sun korkkâlij vahâgâsâst reepus uđđâsist. Taan tove reppu komettij muu cokislaasâ.

Jaapaanlâš almairiäpu iätádui já sirdeškuođij tiätumašinis toorvon. (Ige kihheen tom kuullâm, et eidu talle mun jurdâččim jieččân ovdebáá uásádâhhoovdâ, kote ain kieldij juhâmist já purâmist tiätumaašin paaldâst. Jiemhân mun suu kuássin táiđám kuldâliđ.) Mun aštus njuškejim pajas já tuáppejim kietâsân servetleje aldemuu peevdi alne. Servetijgijn mun sihoškuottim viärráámuid kolgosijd. Tastoo mun vuolgim viežžâđ sape. Kavnim mottoom almaa, kote čuážui tiiskâ tyehin palvâlmin ulmuid. Mun koijâdim, lâi-uv sust sappe. Almai keejâi čalmeh jurbâdin já eeđâi, et ij sust tieggáár purrâmuš tobbeen lamaš. Mun keččim maassâd sunjin. Jiem mun purrâmuš lamgin vááijuv, pic tarbâšim sape, SAPE.. Almai kaččâlij muu fáárust já vaidâlškuođij:
- Mun jiem, vaidâlittee kale, pyevti tääbbin čurgiđ. Munjin láá čujottum eres pargoh.

Mun himettistim. Pahudim sunjin, et mun kale čurgiim, ko peri finniim sape, S-A-P-E... Mut almai tieđettij: ij sust lamaš sappe ko čurgim ij kuullâm sunjin. Sun moonâi viežžâđ pargoskipáris, kote meiddei lâi almai. Taat nubbe almaigis tieđij muštâliđ, et sapeh lijjii čorgejeijee pargopiergâseh. Já čorgejeijee puáđáččij eskin maŋeláá onne. Nuuvt te sun-uv moonâi. Ige must valagin lamaš sappe.

Mun aštus njuškejim pajas, moonnim hiivsigân já valdim tõbbeen fáárun kietâsiholdâhpápárijd, stuorrâ leje. Mun sikkum peevdi já vala lättest-uv motomijd cokisladduid. Jaapaanlâš almai lâi ton kooskâst čápudâm. Lâš-uv sun tuámittâm jieijâs kirdemmašinân vâi mottoom nube sajan, tast jiem tieđe.

Nuuvt fijnâ saajeest ko loungest lii šiev palvâlus talle ko tobbeen kalga purâdiđ. Mut tobbeen kalga puurrâđ muččâdávt já čurgâdávt. Nuuvt et elleđ kuássin turged! Sape koijâdem já kavnâm lii čuuvtij vaigâdub ko olmooš jurdágin. Eres čurgimpiergâsijn ij vala kiergânâm leđe maggaargin saahâ.


30.10.2017

Ain ääigild - eromâšávt 30.10.2017


Jođedijnân mun lam ain ääigild. Ain! Mut motomin mun liijká maŋanuum. Veik tot lii-uv masa jo máhđuttem. Já veik mun lam moddii uáinám juná monnjâčuovâid njunnáán oovdâst, taid keerdijd mun jiem rekinist. Munhân jiem viišâ kuássin äigitaavluid luuhâđ, amas šoddâđ stressâ. Ain puátá čuávuvâš juná. Kaavpugjunáh joteh távjá, nubenáál távjá ko toovláš postauto Pärttihân.

Onnáš peivi lâi kuittâg katastrof. Avveel kirdemkiädán vyejedijnân mun oinim jieččân kirdemmaašin čuovâid luŋŋânmin ááimun! Kirdemmaašin poođâš já suájáh povvâstii munjin: maŋanum piiru, maŋanum piiru, maka máhđuttem maŋaniđ...

Mun smietâškuottim - mun kote lijjim ain äigild. Lâi-uv toos maka miinii suujâid, et mun maŋanuvvim? Já suujahhân kale kavnuuškuottii. Ain. Kesiäigi lâi ovdebáá iijâ muttum tälviäigin. Jispa mun lijjim puunnjâm tiijme vijsárijd puástukulij? Já mun lijjim porgâm ubâ iiđeed kielâteknologiain. Jispa mun lijjim vájáldittám ääigi? Nuuvt še kiävá, uáli távjá. Já mun lijjim tuđhâdâm lipuidân tuše ohtii, muáddi peeivi tassaaš. Jispa mun lijjim keččâm vyelgimääigi puástud? Mastpa tom tieđij. Ige tast tääl lamaš mihheen merhâšuumijdgin. Suujâtmeh iä äävti talle ko taarbâš čuávdusijd. Terminaalân väzidijnân mun ruhâdâllim - majaskulij.

Mun lam ain váidám, et Avelân láá hyenes ohtâvuođah čohčuv. Onne mun puohtim väldiđ sanijdân maassâd. Finnairhân kustoo kiirdij kuohtii Helsigân tiijme siste. Máhđuttem já jiermittem, oovdiš mun liččim ettâm. Ubâ ookon ij lah ohtâvuotâ já tääl te lii kirdemmašinij kuálus. Puoh mašineh siämmáá ääigi joođoost. Hyenes lukko lâi tot, et vuossâmuš maašin lâi moonnâm. Siev lukko lâi tot, et nubbe maašin lâi eidu vyelgimin. Tot lâi eidu lyeštimin mađhâšeijeid olgos čuávjistis. Mun molsoškuottim liipuid.

Mun, kote taan tove lijjim kustoo maŋanum, pesâččim taan nube maašin sáátun. Já nubbe maašin kirdettičij muu Helsigân toin naalijn, et eidu tääl te kiergâniččim jotkâohtâvuotâsân Amsterdamân. Te pyeri.

Ko kerd nuuvt čuuvtij maŋanuvvim, talle pieggâ-uv išedij: tot leggistij já posoi muu jotkâohtâvuođâ viehâ sáttoin máádás. Nuuvt te mun lijjim tijmepele tolebiššáá merisajestân. Ige muu kunnee täst mahten killám: mun puávtám vala-uv čiävluttâllâđ toin naalijn et mun lam ain ääigild. Ain. Talle-uv ko mun lam čuuvtij maŋanâm.

23.9.2017

Feikki-faarao

Motomin lii hävski sierâdiđ allitteraatioin adai algâčuojânâssáin já iskâđ vala pieijâđ loppâčuojânâsâid-uv. Talle tiivtâst šadda sanijgijn sierâdem. Taa tihtâ Feikki-Faaraost:


Feikki-faarao fáškudâđâi
hiärvááht hiisist hiäibustâlâi
Siämmunsis sun smietâi
nuárvipáálust näävt nievdâi
Tovnbeln Tiibet tot tiilájui
vielgis vovnáin val viežžee vuolgâttui
Ko postâ viijmâg poođij palaccin
pállu pieijui pyramid poccei piäiváásuonjârin.


Hárjuttâs: Mii ij lah tuođânálásâš taan tiivtâst?

20.9.2017

Laika


- Hei, já addâgâs, et mun näävt čuuvtij páárgum, kandâ pahudij munjin já čokánij muu paaldân Amsterdamân mannee junást. Juná ij lam tievâgin, mut sun tuš čokánij toos. Siämmáá pyereest sun lâi kavnâđ aaibâs kuáros saje monnii eres peeŋkâst. Mut tast sun čokkái surgâdin. Čolmijdis já njuunees sun ruvviistij unohávt olgopuseris suáján.
- Ij tot muu häittid, mun ettim.

Siämmást koijâdim, halijdij-uv sun sárnuđ. Must lâi kale äigi kuldâliđ ko mätki kirdemkiädán lâi vala tommit. Sun keejâi äärgiht munjin. Suu čalmeh lijjii siämmáá ruopsâdeh tegu tomatteh. Kandâ lâi suullân 16-17-ihásâš.

- Kale, kale mun halijdâm sárnuđ, sun västidij vyeligâs jienáin. Jiešalnees tuoivum-uv, et kiinii, kii peri, halijdičij muin sárnuđ...
Sun čujottij koorin, mii sust lâi juná vázáttuvâst.
- Tie lii Laika, sun čielgij.
- Laika? mun smiettim pelijiänusân.
 Mun jiem lam huámmášâm koori talle ko sun poođij siisâ voovnân.
- Naa, Laika lii muu peenuv, sun čielgij.
Ráttái alne jottee koorist oinui čapisvielgis peenuv, mii lâi váhá ciägupeelji hámásâš.

- Laika lii hirmâd illávaje, sun sáárnui. - Tast lii kumeštâs, ige tot innig pyevti kužžâđ. Tot ij lah puurrâm ige juuhâm ubâ ookon maiden. Mun lam monâmin Laikain elleituáhtárân. Elleituávtir nohádit tom muádi tiijme keččin. Luáštá pennuu avalii sierâdemsajan. Uáli jo stulláás peenuv. Eeči lii jo maŋgâ peeivi sárnum et miinii čuávdusijdhân taan tilán kalga puáttiđ.
- Vuoi hemelâš já panjig! Hevvet et puáhtá-uv taat váiván eellim väldiđ vááimu oolâ, kandâ palijdij já snuđgái moddii korrâsubbooht nuuvt et iäráseh-uv vilpâstii munnuu kulij.
- AARRGH, peesâi suu njäälmist.
- Tot lii hirmâd sorolâš äšši, mun ettim. - Luoppâm, tot ij lah kuássin älkkee.
Koijâdim meiddei, mon puáris suu peenuv lâi.
Kandâ muštâlij, et Laika lâi 14.
- Tot lii pennui jo viehâ ollâ ahe, mun ettim.
Jiem mun lah kale eellimavestân omâstâm pennuu, mut muu nieidâi peivitipšost lâi uáli kuhháá peenuv, já tast mun luhhoost maidnii iberdim pennui avveest.

Já kandâ joođhij:
- Laika lii niŋálâspeenuv. Tast lâi meiddei viljâ, mii jaamij muáddi mánuppaje tassaaš. Tot lâi jáámmám jiešmeidlist iho paifakkist, mut tääl taan tove mun peesâm satâččiđ Laika. Já muu äijih-uv, eeni eeči, jaamij muáddi oho pennuu maŋa. Ij-uv taat monâttem kuássin, teikâ motomingin, puávtáččii nuuhâđ?
- Tot lii pyeri, et tun satâččah Laika-pennuu, mun ettim. - Tun lah vissásávt lamaš toos šiev iššeed.
- Lam kale, kandâ tieđij. Já tom-uv ooinij, et Laikast lâi lamaš šiev eellim sii pääihist.
- Mut et puohah, aaibâs puohah, kalgeh siämmáá ääigi vyelgiđ! Mondiet? Mon-diet!?

Toos must ij lam sunjin vástádâs. Mut ettim kale, et lam tast ovdil-uv kuullâm, et maŋgii ulmuuh-uv jamâdeh aaibâs maŋaluvâi jieijâs pirrâsist.
- Lah-uv tun-uv monâttâm kiännii? kandâ koijâdij.
- Kale mun lam, mun västidim. Muštâlim sunjin tast, et muu eeči já äijih jaamijn ko mun lijjim ucce. Já lam monâttâm kuohtuid áhuidân-uv. Mut puárisulmuu vuolguu älkkeebeht-uv puovtij tuhhiittiđ.

Kaandâ nubbe kietâ njaavhâi Laika uáivi. Peenuv ij jur vaijaam pajediđ uáivis. Tot vuoiŋâi uáli jo lussâdávt.

- Lah-uv tun ohtuu joođoost? mun koijâdim kaandâst.
- Lam mun, taam algâmääđhi. Kirdemkiedist lii muu eeči vyerdimin. Muoi manneen talle loppâmääđhi oovtâst.
- Pyeri et jieh lah ohtuu. Elege onne pääsigin ohtuu, iiskâ leđe tagarijgijn, kiäh láá tunjin aldaas ulmuuh.
- Joo, kale mun irâttâm, kandâ eeđâi. Já siämmást sun smietâškuođij Laika kremaatio já vala kuunâi hävdidmijd.
Mut siämmást suu čoolmijn oinui meiddei ilo:
- Mun halijdâm forgâ uđđâ pennuu! Mun tiäđám, et tot lii puástud, mottoomnáálá. Ijhân tot uđđâ peenuv pyevti Laika saje mahten väldiđ.
- Ij pyevtigin, mut tot lii talle aaibâs uđđâ äigi tunjin.
- Naa, kandâ nuáiguttij uáivis.
- Mut ko tágáreh pennuuh tego Laika láá viehâ tivrâseh. Vielpis máksá vááijuv tuhhát eurod suullân. Ige must vala lah nuuvt ennuv ruttâ et suitáččim uđđâ pennuu haahâđ olssân.

Laika-nommâ eeđâi munjin kale maidnii. Muu jurduid poođij tot kolgopeenuv Laika, mii skuávlejui Ruošâenâmist komovuotâpenuvin já meiddei vuolgâttui komovuotân - vuossâmužžân komovuotân mađhâšeijee huáđđon kuássin. Tiet Laika ij innig lam elimin ko suu vuájáán vuod siäivui enâmân. Taat Laika kale finnij fijnâ páccá.
Koijâdim, tieđij-uv kandâ taan pennuu mainâsist maiden. Sun kale tieđij tast. Mut taat penuvšlaajâ lâi Uárjisiberialaika, nuuvt et taat lâi iänááš-uv vaiguttâm toos, et Laika lâi finnim eidu tien noomâ.

- Tääl mun jiem peesâ škoovlângin onne, kandâ murâštij. Kiinii máttáátteijeid lâi suttâm sunjin.
- Kulâ, tággáár tábáhtusâst kale kalga leđe ibárdâs, mun ettim.

Munnuu savâstâllâm lâi toohâm ubâ määđhi jotelubbon, já nuuvt te juná aldanškuođij Amsterdam kirdemkiedi. Mun pajanim peŋkâstân, já meiddei kandâ, Laika jorreeh maŋŋaalstis.

Ko juná orostij, kandâ keesij stuorrâ rähisvuođáin kooris olgos junást. Mun vuolgim raapâid pajas, já sun meiddei.

- Piergiih-uv tun? mun koijâdim ko lâim peessâm pajekiärdán.
- Kale mun piergiim, kandâ eeđâi. Muu eeči vuárdá olgon.
- Must lii mottoom verd äigi, jis halijdah. Puáđám-uv mun tuin olgos?
- Jis tuálvuččih muu olgouuvsâ kuuvl? sun koijâdij.

Munhân kale tolvum. Jieš jiem kuittâggin moonnâm olgos. Mun kolgim juátkiđ jieččân määđhi. Kuus totkis lâi já magarij feeriimijgijn, tot ij lam taan ohtâvuođâst ollágin tehelâš.

- Takkâ, kandâ eeđâi já keigij munjin kieđâs.
- Ij kijttámuš, mun ettim.
- Naavcah! Hirmâd ennuv naavcah! mun pahudim.
- Te takkâ, kandâ eeđâi.
Ovdilgo kandâ moonâi, sun eeđâi:
- Tiäđáh-uv, taat savâstâllâm lii toohâm Laikast luoppâm älkkeebin. Ko taat ubâ hommá lii lappâd, mun moonâm paargon já šiäštám. Munjin puátá vala ovdil keesi uđđâ peenuv!

Já nuuvt te mun paaccim keččâđ, maht kandâ já koori lappuin olgos kirdemkiädán. Laika pesâččij tääl vaivijnis.

Mun koivum repustân njuneliijne. Konnjâleh must-uv pottii, ij toos maiden vaijaam. Já jieččân määđhi ääigi mun jurdâččim Laika já suu nuorâ iššeed, kote eidu talle ličij elleituáhtár kulen.

Vuoiŋâstus Laika-peenuv tääl ráávhust.


++

Ko aibâšem váhágin kuldâL
tot tobdoo hirmâd čuuvtij, nuuvt aldA
išediš-uv ton tooskán motomin äigI
Páácá lättei vyerdiđ pennuu kuáros taldriK
já omâsteijee smiettâđ, mii elimijd puátágin motomin LAIKA maŋA.




2.9.2017

Moa

Eennâmpáálu nube peln Uđđâ-Seelandist ääsih maorih, kiäh láá enâmis algâaalmug siämmáánáál ko sämmiliih-uv taan peln eennâmpáálu. Sij kočodeh jieijâs kielân  enâmis noomáin Aotearoa. Tovle motomin Aotearoast iälustij suullân 1500-lovo räi struucinálásâš stuorrâ lodde, mon nommâ lâi moa.

Moašlaajah lijjii maŋgâ, já taah lodeh lijjii šaddoporreeh. Stuárráámuuh moah  ulâttii oŋâttuššâđ neelji-uv meetter alodâhân já toh teddii joba 270 kiillud. Ucemuuh moah lijjii suullân smavvâ kaaicâ macciih. Ko moa ij máttám kirdeđ já ko tast lâi njaalgâ piärgu, tot miäcástui nuuvt čuuvtij, et ubâ šlaajâ suvâttui já lappui. Tihtâčällee W. Chamberlain lii čáállám tiivtâ moast:


Moa

Ij kavnuu kosten moa, ij oinuu ohtkin moa
lii tuššâm toovláš Ao-tea-roa
Ij lah innig vuottum
lii ubâ šlaajâ puurrum
tot lii avalávt tääl lappum
Ij ele innig mučis stuorrâ moa.

(Heiviittum anarâškielân)


Käldee: Suomâ luándutieđâlâš museo tiäđuh lappum šlaajâin.

13.8.2017

Ravvuuh

Jyehi peeivi kolgâččij kuullâđ
ucemustáá oovtâ lavluu
luuhâđ pyere tiivtâ
uáiniđ mottoom inspiristee maalâkove
já jis tot ličij máhđulâš
vala sárnuđ motomijd jiärmálijd saanijd


   Goethe

2.7.2017

28.6.2017

Mätkilavkkâ

Lâi vyesimáánu loppâ já lijjim kirdemin Avelân. Keččim siäivudijnân, et Avelist muáttáástâlâi. Čuávuváá peeivi munnust muu pargoskipáráin Mervijn ličij konferensmätki Kuovdâkiäinun, kesiriggeigijn vala. Koolgâi kuuloold vyeijiđ. Tuoivum,  et šoŋŋâ ij tast meendugin čuuvtij viärániččii. Ko keččim tälvišooŋân, lijjim luholâš, et lijjim váldám fáárun jieččân takkiskođđâs. Taat skoođâs kuulâi muu mätkitaakin, mast finnee kesitaaki ko váldá skođđâs meddâl já lieggâ tälvitaaki ko piäjá skođđâs sajasis. Toin naalijn šiäštá ennuv saje mätkitävirijn, ko ij taarbâš maaŋgâi pihtâsijgijn hiävrásâddâđ.

Ko peessim kirdemmašinist olgos, paaccim vuordâččiđ jieččân mätkilaavhâ. Táválávt must ij kale laavim leđe mätkilavkkâ Avelân maađhâšdijnân ko must láá tommittáá pihtâseh Avelist, mut taan tove mätkitävireh lijjii, ko lijjim joođoost Göteborgin njuolgist Avelist. Ruotâst kale tarbâšiččim pihtâsijd, jiemge halijdâm tohon Avveel pivtâsvuárháin vyelgiđ. Já Hollandist vyelgidijn lâi lamaš suullân 30 cekkid liegâs jeđe Säämist suullân puolâš, nuuvt et tondiet takkiskoođâs lâi taan tove mätkilaavhâst ige taakist kiddâ.

Mut vaahâg kale, muu lavháin oroi lemin taan tove hyeneeb lukko. Iärásij mätkilaavhah pottii lääbži mield mut muu lavkkâ ij puáttámgin. Jiem mun eres pihtâsijdân nuuvtkin čuuvtij murâštâm pic tom takkiskođđâs ko lâi nuuvt čuáskis. Avelist must lijjii ullopääiđih mut ij olmâ tälvitakki ko lijjim tuálvum tom Hollandin. Jiemge mun lamaš tien kirdemvuárust aaibâs áinoo, kote lâi tävirijdis läpittâm. Tast paaldâst čuážui mottoom almai, kiäst lijjii párnáiráttáh lappâsist. Nuuvt muoi tobbeen tevdijm almottâs lappum mätkitävirist. Sun kiergânij vistig já moonâi kiäinusis. Mun še tevdim luámáttuv suu maŋa jeđe vuolgim já paaccim vuordâččiđ tiäđu tast, kuás tibi te lavkkâ puáđáččij.

Čuávuváá peeivi tiätu lappum laavhâst poođij-uv: lavkkâ lâi mottoom suujâ tiet pááccám Amsterdamin mut lâi kale kavnum. Lavkkâ lâi talle jo kirdám eehidmašináin Helsigân já tot pieijuuččij tállân čuávuváá Avveel mašinân, mii siäivuččij koskâpeeivi maŋa. Lavkkâ puáđáččij pel oovtâ suulâin. Veik mun nuuvt čuuvtij halijdim jieččân takkiskođđâs, muoi Mervijn liijká vyejiláim jo iđedist Kuovdâkiäinun, tastko ij lam nuuvt vuovâs maŋanuđ konfereensist. Munnuu sahâvuáruh iä kale eidu tien vuossâmuu peeivi ääigi lamaš. Nuuvt te mun nutkim mottoom eres laavkân pihtâsijd Avveel pivtâsvuárhástân. Luhhoost taan tove taat máhđulâšvuotâ lâi. Mudoi kale lijjim kolgâđ laavhâ vyerdiđ. Teikâ mudoi tot lâi jotteeđ Eskelisii fáárust mahtnii Taažân já kiitiätá lâi lappuđ vala nube-uv tove.

Määđhi ääigi mun kuittâg smietâškuottim, et laavhâst lijjii eres-uv tävireh, maid mun tarbâšim. Tego ohtâ vuoidâs. Mut mihheen stuorrâ eeđijd tot vuoidâs ij tiäđustkin lamaš: tom finniiččij mon peri käävpist. Já mudoi-uv mätki Kuovdâkiäinun lâi tommittáá kukke, et muoi meridáim orostiđ Kärigâšnjaargâ käävpi kulen. Tobbeen lâi vuovâs elâččiđ käävpist jeđe vala juuhâđ teejâ baarist.

Já ko muoi moonáim siisâ káávpán, forgâ kävppijâs kaččâlij munnuu kuuvl, tiervâttij já keejâi munjin: "Päivää rouva! Tehän lensitte eilen Ivaloon. Jokos teidän laukku on löytynyt?"

Mun orostim já ruokkim uáiván. Maht te sun puovtij tom tiettiđ, et mun lijjim kirdám Avelân já et muu lavkkâ lâi lappum? Jiemhân mun suu tubdâm jiemge lam jieččân laavhâ lappuumist kosten sosiaallii mediastkin kiergânâm tađe eenâb palijdiđ. Já ko mottoom áigáá suin savâstâllim, čielgâi, et sun lâi eidu tot almai, kiän párnáiráttáh lijjii vala määđhi alne. Sust lijjii tääl eres pihtâseh pajalist, jiemge mun talle mudoigin nuuvt pyereest lam ostâm keččâđ, kii almaid sun lâi. Mut mon ucce taat maailm lâigin! Sun lâi finnim tiäđu, et ráttáh puáđáččii peivimašináin siämmáánáál ko muu lavkkâ-uv já puáđáččii Eskelisiist Kärigâsnjaargân. Mun vuod muštâlim sunjin, kuus muoi muu pargoskipáráin láin joođoost já et laavhâ iän taan tove pááccám vyerdiđ. Tot kavnuuččij talle muádi peeivi keččin ko konferens ličij nuuhâm.

Konferenspeeivih monnii jotelávt ko lâi šiev ohjelm. Já veik Kuovdâkiäinust lâi-uv čuáskis, ullopaidijgijn mun liijká piergiittâllim. Já nuuvt te muádi peeivi keččin muoi Mervijn vuod vyejiláim maassâd Suomân. Macâdijn auto koolgâi taŋkkađ, já muoi vuod meridáin orostistiđ Kärigâsnjaargâst já uástiđ purrâmuš fáárun. Avelist käävpih liččii jo kiddâ ko toho juovdâččij. Já vuod kävppijâs ooinij munnuu já tiervâttij ustevlávt. Taan tove sun čuážui piärgutiiskâ tyehin vyebdimin. Muoi Mervijn vistig jurdâččáin et tie te lii-uv pehtilis vyebdee ko nuuvt ustevlávt siävá. Mut ij, sun tuše lâi kiddiistum, maht te lavháin lâi keevvâm já maht konferens lâi moonnâm. Suu párnáiráttáh lijjii jo puáttám, ige sun taid innig luáštáččii uáinusist. Muu lavkkâ vuod lâi vyerdimin Hooteel Ivalost, nuuvt et Avelân puáđidijn puohtim tom toppiđ fárusân. Tom mun tiäđust-uv porgim-uv. Já talle lâi jo lieggânâm tommit, et takkiskođđâs ij innig tarbâšâmgin.

Lappum mätkilavkkâ poođij luhhoost ovdil muu Göteborg-määđhi, mii lâi tehelumos. Mut tien máátkán mun kale rahttâttim váhá pyerebeht: valdim kyehti pivtâskeerdi kietâmätkitävirij siisâ, aaibâs visesvuođâ tiet. Já tääl te smietâm, et kannat-uv kustoo jotteeđ tuše kietâmätkitävirijgijn nuuvt et fáárust lii ráttáigijn jottee lavkkâ. Mii lii jieijâs fáárust, ij pääsi sáátust meddâl. Já jis páácá, tot lii jieijâs huolâmettumvuotâ. Pihtâsijd ij taarbâš hirmos hivvâduvâid, pic ucánjáhháá posâluhčâmpulverijgijn mätki lii jo piäluštum. Pelimuddoost määđhi puáhtá tommittáá posâluhčâđ.








Heh-heh (käldee jiem mušte)

- Falâdeijee, mii peevdist iä lah ollágin stoovlih!
- Mut tijhân leppeđ väridâm peevdi...

++

Koččâmuš: Jis lii Alaskast já kuáhtáá meecist kuobžâ, mast te tiätá, lii-uv tot ruškiskuobžâ vâi räniskuobžâ?
Vástádâs: Kannat kuárŋuđ muorân. Jis kuobžâ kuárŋu maajeeld, tot lii ruškiskuobžâ. Jis tot njiäidá muorâ, tot lii räniskuobžâ.

++

Enni čokkáá já lohá junást, ko kandâ fakkist koijâdist:
- Mii sajattuvâid taat lii?
- Ele hettii tääl. Uáináhhân tun, et mun luuvâm.
Mottoom ääigi keččin kandâ koijâdist uđđâsist:
- Mii sajattuvâid tot lâi, mii eskin moonâi?
Enni sutteet já koijâd:
- Mondiet tun tom halijdah tiettiđ?
- Na ko uccviiljâš paasij tobbeen junást.

++

Pertti puátá paargon kuohtuuh peeljih čonâstuvâi siste. Hovdâ koijâd sust, mii sunjin lii tábáhtum. Pertti västid:
- Puhelin čuojâi jieht eidu talle ko lijjim pääiđi šolliimin. Puhelin saajeest mun västidim vahâgâsâst šollimruávdán.
- Tiet čielgee kale nube peelji, mut mii ton nuubán lii tábáhtum?
- Ij-uvgs tot lah čielgâ äšši? Kolgimhân mun suáittiđ tuáhtárân.

Vuoptâsuptâ


Taan ohhoost ulmuuh láá jo-uv luámust teikâ nuuvt hoppuuh et mihheen pargoaašijd ij oro ovdánmin. Nuuvtpa must lâi pyerebeht äigi eres-uv aššijd, já nuuvt te moonnim vuoptâčyeppee kuuvl kuuđâ oho kooskâ maŋa. Muu vuoptâčyeppee lâi moovtâ: sun lâi lamaš luámust Kanariasuolluin já muštâlij luámustis. Sun lâi taan kooskâst meiddei čuávvum kuursâ uđđâ vuoptâtipšomamnâsij kevttimist. Sun koijâdij, uážui-uv sun kevttiđ uđđâ vuoptâcirgáttâs muu-uv vuoptáid. Mun jollâ lopedim, ko pyereebgin tiätu ij lamaš.

Já nuuvt te vááijuv tijmepele keččin muu vuoptâčuoppâm lâi vaalmâš. Vuoptâčyeppee kuškij muu vuoptâid já hammij taid jurbâ kustáin tego táválávt-uv. Mut taan tove sun jooskâi hammim tolebiššáá ko ovdil já toppij uđđâ puttâl. Sun cirgáttâlâi hammimamnâs muu vuoptáid, já kale tot tooimâi-uv: liččim älkkeht jottáám veik ciäguvuoptâigijn já čuávuváá muddoost jurdâččâm vuoptâidân eresnáál. Já puoh pisoi pyereest sajestis, já vuoptâid lâi uáli älkkee kieđâvuššâđ. Taa tot taaiđij-uv leđe tot čuávdus muu jiečâpiäiválijd vuoptáid, moh láá asettemeh já ennuv já viggeh ain tuš njuolgist vuáluskulij...

Mottoom ääigi keččin jurdâškuottim nubenáál: oroškuođij, et juuttim tego hajâpoolvâ siste. Taat aamnâs opsijdij mielâttemeht. Tego ruusuhaajâ, mii lâi hirmâd jo viehuv. Ko kiergânim vuoptâčyeppee kulen, smiettim olgos monâdijnân, et kale haajâ muu kuulmâ kilomeetter pyerámääđhi ääigi váhá láivuččij. Mut nuuvt ij tábáhtum. Ko peessim pááikán, juuttim ain tien siämmáá opsâpoolvâ siste. Ij ávttám eres ko moonnâđ riišon já poossâđ esken čuoppum já tiällájum vuoptâid. Mut poossâm maŋa vuoptah vala-uv haisuu. Valdim lase shampoo já poossim visesvuođâ tiet nube keerdi. Eskin talle haajâ oroi láivumin mut ij valagin aaibâs lappum. Nuuvt et ettim tállân "pääsi tiervân" jieččân mučis vuotâčuopâdâsân já meiddei ton jurdui, et taat amnâs uđđâsist pieijuuččij muu vuoptáid. Luhhoost jiem uástám tieid puttâlijd olssân.

Onnáá iiđeed lam poossâm vuoptâidân kuálmád keerdi. Tääl kal oroškuát, et haajâ lii suullân lappum. Lam meiddei lonottâm kuáddulguid jieččân seeŋgâst, ko toh-uv opsijdii.

Murâštâm tuše tom, et muu vuoptâčyeppee poorgâi ennuv pargo muu vuoptâi tiälláámáin já lii vala jottáám kuursâ, maht táid amnâsijd kalga kevttiđ já vissâ meiddei markkânistiđ. Must ij lah taan feerim maŋa ko ohtâ tuoivâ: kevttiđ táválii shampoo já tipšoamnâs já kuustâ já tyellittälli ucánjihhii hammimsuuptâ. Kale muu vuoptah láá ovdil-uv toin naalijn mahtnii ornášum, já tot uážžu täst ovdâskulij-uv tuhhiđ. Já čuávuváá vuoptâčuopâdmist mun táátum kevttiđ taid ovdebáid uápis amnâsijd, moigijn muoi jieččân vuoptâčyeppein láán jo lovmat ihheed piergiittâllâm. Puáris koonstah láá kustoo čuuvtij pyerebeh ko uđđâsuboh.

21.6.2017

Ennuv lukko


Ollâopâttâhlehtor kappeer lii jorgeetmin keesi kulij
kaperist ive kukkosiih muštoh
moonnâm keesist taan kiäsán

Ko jieš lam lamaš meddâl
láá iäráseh piergim
puáđusin nelji anarâškielâ maister
Iiris, Miina, Petter, Kirsi
ohtâ anarâš luokamáttáátteijee
Petra
puáris tahheeh jo puohah
prioristâm pargoos, perrus
tođhos ovdánâm eellim sporkkâsist
viggâm meritiäđulávt ulmásis
valmâšin
ohtâ sist, Petter, finnim superpargostis ive gradu -palhâšume
Ilodâm táin tohálâšvuođâ juksâm resursijn, tuáivuttâm luho

Vááimu alda lii meiddei tivvoomohjelm
mii juo tuáimá já kolá kiävtust
mut mii pyereduvvoo ubâ ääigi

Forgâ mun vuoiŋâstâm
čálám tiivtâid
jurgâlâm kirjálâšvuođâ uđđâ maašinjurgâlemohjelmáin
čokkáám ruggâkeejist
smietâm maid smietteem
jeđe tiäđám
et vuárdám jo tääl
čoovčâ

9.5.2017

Aibâšem lii tego káivu

Aibâšem lii tego káivu
mon čääsi uáiná
mut ij uulât juuhâđ.

- Risto Kormilainen; suu luuvijn jurgâlum já almostittum tääbbin.

15.4.2017

Cissáá tihtâčäällim



Škoovlâ uđđâ loddelyevdi lâi šiljoluddijd uáli šiev puárádâs
näävt cissáážân-uv lâi čuuvtij älkkeb kavnâđ tälvipurrâmâš.
Iä cissáá innig hettim puurgah, puolâšeh
lijjii ain njune oovdâst pyeidipááluh vorâseh.

Mottoom tove cissááš huttái loddelyevdi alne puurâdmin
já ooinij maailm muččâdumos muotâčalmaa njuunees oolâ siäivumin.
Cissááš kärŋiludij uáivis, ihástâlâi
mon mučis almoon muotâčalmaaš taan meecist lâi.

Vistig cissááš korrâ puurrâmlustoin purâdij
já tastmaŋa maaŋgâid muotâčoolmijd smavvâ kamerainis kuuvviistij.
Sun ááigui faŋgiđ tiihtân jurduidis
čaittâliđ tom ovdil almostittem máttáátteijeesis.
Já ko sun puoh muotâčoolmijd ovtâstij
te tain ij kuássin kavnâm siämmáámuđusijd.

Mut ij orvâm ohtuu uccâ cissááš čalâččiđ
sun ferttij vyelgiđ olssis iše koijâdiđ.
Sun tuáivui et puohah lijkkuustuuččii taaiđâelimân
oinii muotâčoolmij muččâdvuođâ, pottii fáárun mainâsân.
Mut tast te cissáášriäpu erehtui
ko škoovlâ tálualmai vistig hirmástui.
Ij sust lam äigi cissái čälimân
ko škoovlâ porthááh vuoijuu nuuvt ollâ vaskâmân.

Talle cissááš uusâi mottoom škovlâkandii čäällimskipárin
mut taat kaandâš masa jieš-uv muttui muotâäijihin
Taat stuorrâ pááluid šiljoost jurâttij
já vala fiskis porkkan muotâäijih njunneen tiälláástij.

Ij cissááš finnim älkkeht čäällimskipárijd
já nuuvt sun ohtuu jurâttâlâi mučis kuvviimijd.
Sun šlundoi, čokkái smiettâđ škoovlâ lasâlyevdi oolâ
já fakkist kuulâi jiärmáás čielgim luoka laasâ čoođâ.
Tobbeen eenikielâ máttáátteijee čielgiistij
maht te mučis tiivtâ koolgâi hammiistiđ.

Tuotâ taaidâr kiäččá tárkká pirrâsis
vuáttá iloid, soroid puohâi elimist
Sun čaalâš pajas puoh jurduidis
muštokiirján, vááimun, hammist vistig olssis puoh tevstâidis.
Nuuvt te cissááš kaavnâi lappum čäällimmoovtâ
já čäliškuođij jieijâs mielâst maailm muččâdumos tiivtâ.

Algâ tast šoodâi tágárin
veik tihtâ ij lam aldagin val valmâšin:

"Tuu muáđoin uáinám mučis muotâčoolmijd
mut ustevin tuš stuorrâ pecimuorâid."

Ij cissááš vala tárkká tiättám, maht tiivtâs lopâttiđ
mut luhhoost lâi val äigi ucánjihhii jurdâččiđ.
Mottoom ääigi keččin ličij valmâš tihtâ škoovlâ aavisân
ja maggaar iimâš, et šiljocissááš ličij tom čälistâm.

Tággáár tiivtâst aalgij cissáá čälleepäälgis
tot juurdâ lii ain-uv sunjin hirmâd räähis.

5.4.2017

Runorooboot pargoost


Motomin, jis runoi čäällim lii vaigâd, puáhtá turvâstiđ runorobotân. Tot ij kale čääli aldagin valmâš runoid mut iššeed čuuvtij juurdâprosessist. Hävskimus lâi tot, et mun lijjim čälimin luándurunoid, mut rooboot oroi lemin čuuvtij heerkib.  Tágárijd runoid mun luhostuvvim čäälliđ runorobotáin (www.runokone.com):


Iiđeedpittápeevdi vyelni tot enâmustáá vuáttoo
et tun lah vuálgám.
Munnuu ohtsiih leibimuáluh láá kiäppánâm.

++

Mađe eenâb mun konnjâlijdân kulgâttâm,
tađe vissásub mun lam tast
et toh láá puáhtám munjin ennuv ilo.

++

Irâs rähisvuotâ
Tego viäđŋásâš
vieggâsâdmin viäskárist.

++

Ohtuunis ijjâveigi
meerâ já mánudâš
vááimust sänittes liegâsvuotâ.

++

Tipte čieri puáttiđ
tot lii tuše čääci
mii pasa muáđoin eellim kovjâkeerdijd.




14.3.2017

Saaveehkeeji sáŋgár

Pyeidicissááš ciivhij ollâ nuottáin tijmái muottui mušto
mii tubdui raddeest ko sun ooinij škovlâpárnái čuoigâmkišto
Suáhikierrust sun keejâi škoovlâ häppilumos čyeigeid hurgemin
já kuulâi škáájáán peht škoovlâ rehtor puoh čuoigâmtábáhtuumijd seelvâtmin

Tast alda kullui miänu tego olvoo kumppivalve
Mut ij, tääl lâi peivi, tuš škovlâ taaiđij leđe saaveehlättee alne
Veik pyeidicissááš lâi-uv meeci parohumos loddááš kirdemist
tast lâi liijká korrâ pargo ulmui njulččeluovdij alne čuážžumist

Tiijmá sust lâi ubâ täälvi korrâ mielâ peessâđ saaveehlättee oolâ
jeđe sun lâi viijmâg mottoom kiđđâpeeivi juksâm jieijâs moolâ
sun lâi syele njaahâm mottoom škovlâkandii saaveehnjune kiäčán
já pisottâlâi tast čuožâd, ubâ kuhes lihâdemtijme määđhi miäcán

Pyeidicissáá feerim lâi-uv lamaš meecist stuorrâ tábáhtus
vissâ siämmáá kuodduustuvvâš tego cissái puzzâvuárhá uđâštus
kuohtuin aašijn lostâ čaalij kuhháá, korrâsávt
tággáár čuoigâmvyevi koolgâi tutkâđ pyereest, vuáđulávt
Tom et lâi-uv ulmui valastâllâmšlaajâ loodán mahten torvolâš
vâi tuše humos lodderiävo uđđâ hokâttâs

Ij lam tiätu kiästen, maht te mediastkis miänudiđ
koolgâi-uv saaveehkeejist raccasteijee lode eenâb-uv ráŋgášiđ vâi ávudiđ
Mut pyeidicissááš ij lostâčalluin ennust perustâm
sun lâi forgâ smavvâ váárvuid monnii saaveehkiäčán punjâstâm
Juolgijdis sun čoonâi várvoid kiddâ häppilávt
Já nuuvt te kivkked poođij uđđâ čäittimpeivi, vissásávt

Já tääl te pyeidicissááš huurgij saaveehkeeji sáŋgárin
lâi jieijâs čyeigeesátuliigis kollevuáitun hušotmin
Huš, hš, kacoous, pyeidicissááš piškádij
nuuvt et čyeigee omâs jienâ maŋŋaal vilpâstij

Nuuvt te keevâi et piškom keežild čyeigeeriäpu suorgânij
já vahâgâsâst saaveehkeejis stuorrâ kiäđgán vojâstij
Já cissáá saaveeh jooskâi jotemist
čyeigee ciävui, kaavnâi jieijâs čuoigâmlättee paaldâst vaskâmist

Cissááš čooskij uáivis já mottoom ááigán jámálgij
já ko sun tastkis čielgâi, sun smietâi, et maht sun täst ovdâskulij kirdáččij
Várugávt sun lihâttâlâi suájáidis
mut uálgissuájáást tubdui miinii omâs vááduidgis
Já veik sun maht ličij lämis suájáás fáškudâm
oroi et vissásávt puoh ton suonah lijjii vienâlâm

Ko pyeidicissááš viijmâg muottust pulttâsij
sun ooinij maht te suu sátulâš jo ovdâskulij čuoigâlij
ij cissááš peessâm innig saaveeh sáátun njuškiistiđ
toos te riäpu kaartâi vaskâm oolâ nutâgiđ

Mut ij pištám cissáá ohtuuvuotâ avalávt
sun tuubdâi kuáskim koozâi čarvim uáivistis pastelávt
Cissáá vardee nierâ kuáskim tuđhâdij
ruohâi, kazoi, vala volliittij
Ij lam vuovâs leđe kuáskim saalâs vaskâmist
cissááš tuođâi poolâi jiegâeđestis

Kuáskim ložžij váhá čárváidis
mut cissááš ij kuittâg joskâm tuárgistmist
Tot lâi jieijâs mielâst čuuvtij hávádum
já šnuđgoi et suu čuoigâmnaaveer lâi vissâ avepiäiván pilledum
Sun huuihij, áánui áármu kuáskimist
ige áigum jäämmiđ tastko sun ij lam vala tuárvi čeppi kištoičuoigâmist

Kuáskim puunjâi uáivis já smietâi ucánjii
jáá, et čuoigâmtáiđu - manegis kuáskimáid-uv ij
Jeđe kuáskim aštus cissáá čuoigâmjurdust movtáskij
nuuvt et kiirdij miäcán, saaveehmuorâid čokkiistij
Ij sun innig muštám pivdeđ pyeidicissáágin
ko lâi nuuvt korrâ liävttoin saaveehluovdijd sáhháámin

Mut pyeidicissááš ain huttái vaskâmist
já puoh eres iše oroi lemin ucâmist
suu häävi uáivist povčâstij
já čuávji meid nuuvt čuuvtij šnjorijdij et loddáášriäpu jieš-uv tien jienâst palaskij

Aldakuávlu kuávská lâi koccám cissáá čoolij šnjoorijdmân
já tot poođij, kuulâi ubâ mainâs, čuoigâmkištoi aalgâst kuáskim vollitmân
Mainâs kuldâldijnis kuávská aštus čoonâi cissáá häävi nuávluinis
já vala faalâi cissáážân purrâmužžân pyeidikumppâsis

Šiev tipšo maŋa pyeidicissááš kal iäláskij
mut liijká suu suájá ucánjihhii povčâstij
Sun ferttij pääihist váhá vuoiŋâstiđ
mut meiddei smiettâđ, maht suu čuoigâmtááiđuid puovtij pyerediđ
Sun še rähtiskuođij olssis fijnâ savehijd
já rähistij tom jurduu et uárnee forgâ puoh cissáid olmâ čuoigâmijd

Tággáár tiileest aalgij pyeidicissáá já kuávská ustevvuotâ.
Oskoh-uv tun taam mainâs - laš-uv tuotâ?

7.3.2017

Ain šiev šoŋŋâ

Šoŋŋâ läävee sárnuttiđ ulmuid. Munjin lii ettum, et muu jurdâččemmaailmist lii uáli harvii "šiev šoŋŋâ", nuuvt et ij lah meendu paahâs ige meendu koolmâskin. Ige piäivášgin pääšti meendu čuuvtij teikâ ij lah arvemin ige šuármu.

Onne lam Avelist. Lam peljipohčâsist já lii muu mittomere mield hirmâd jo puolâš. Lii -30 cekkid. Ij pyevti moonnâđ olgos taan tiileest já tággáár šoŋŋân. Mut liijká-uv mun uáinám, et taat šoŋnâ lii uáli pyeri. Mun jo majemuu keerdi taan pargopäihistân keččim puolâščuukán: tot lâi jo meendu assaas jieŋâst. Lii äigi tom suddâdiđ, mut kuus te evvisijgijn? Puolâsčukke ij lah aldagin kuáros. Lam váldám puoh evvisijd tobbeen olgos já nutkâm taid kaasâ siis. Já kaasâ lam kuáddám olgos puolâšân. Tehân te puolâščuhheest lii pyeri äigi suddâđ ige taarbâš poollâđ evvisij suddâmistkin.

Puolâščukke kale suddá já tastoo mun puávtám tom sihostiđ já putestiđ. Tiäđust-uv mielân puátih jotkâjurduuh-uv: koolgâm-uv mun tuođâi-uv mäksiđ šleeđgâ já anneeđ purrâmuš kolmâsin, jis luánduenni taha tom munjin nuuvtá? Láá-uv koonstah, maht te kuohtuid puávtáččij anneeđ ävkkin, aainâs-uv tagarij aaigij, ko olgon-uv ličij tuárvi puolâš? Maht te tovlááh ulmuuh ležeh puoh ornim, ko puolâščuheh iä lamaš? Tom kale tiäđám, et purrâmuš ij talle lam meendugin valjeeht. Häärvis tast jiänusân sárnu, et purrâmuš lâi uccáá. Vala táálááh ááhuh láá karttâm vyelgiđ juoŋâsijd kuohâđ tondiet ko ij táálust lam mihheen, maid puurrâđ. Šiev peellin lii vissásávt-uv tot, et tađe vorrâsub evvis ij kosten kavnuu piävdán, jis kyeli njuškee njuolgist čääsist taldik oolâ. Koškepiärguh, koškepuškoh já sälttikyeleh tiäđust-uv láá kuhebiššáá-uv siäilum. Siämmáánáál kuobbârijd puáhtá siäiluttiđ, veik motomeh kale láá annaam já ain aneh taatijd já ruávskuid já tien tiegarijd kuusâi já poccui evvisin.

Lii-uvsun talle tááláá ulmuu konstâ-uv purâškyettiđ tego tovlááh ulmuuh? Iveaigij mield eresnáál. Talle iä puolâščuheh ubâ onnuuččiigin, šleđgânjielleeh. Já talle lii tiätulágán purrâmuš vuorkkiimân ain tuárvi šiev šoŋŋâ.

6.3.2017

Kuovskâsij kovvejeijei



Jiehhân tun ubâ alme faŋgii
tuš hokâttâlah
ton mystisijd čuovâid
liinsâ siisâ
njomâstah taid njuolgâdin, ruánáájin, lilan, jamâkuokšâdin
máálááh tai roobdâid ruopsâdin
finniih taid juurrâđ oovaallávt likkoo riggee
             tánssáđ Jieŋâmeerâ kirkis alme vuástá
             lebbiđ sparkkee suoivuid uápis jäävri oolâ

Já ko uáináh
et vaibâm tanssâ viijmâg-uv nuvâškuát
kiesah zeeniit alda párudâm korona
siävŋusub aalman, suojâleijee suoggâmân
pävkittah tom kukkenorroo sfäärijd
vááldáh sunde čielgâsávt tavaskulij

Já eidu tondiet
pargostis ij taarbâš čuuvtijgin vaijeeđ
tuše kiärduđ siämmáá čáitálmâs
enâmustáá vittii oovtâ iijâ ääigi


Kuovskâsij kovvejeijee. Kove:Pertti Turunen.


Ethän sinä koko taivasta vangitse
ainoastaan houkuttelet
sen mystiset valot
linssin sisään
imaiset ne suorina, vihreinä, liloina, lakanankalpeina
maalaat niiden reunat punaisiksi
saat ne pyörimään ovaalia ontuvaa ympyrää
        tanssimaan Jäämeren kirkasta taivasta vasten
        heittämään sykkivät varjot kotoisen järven ylle

Ja kun näet
että väsynyt tanssi viimein taantuu
käärit zeniitin lähellä aaltoilevan koronan
himmeämmälle taivaalle, suojaavaan harsoon
räjäytät sen kaukaisiin sfääreihin
suuntana selkeä pohjoinen

Ja juuri siksi
työssään ei tarvitse paljoakaan jaksaa
vain toistaa sama näytelmä
korkeintaan viisi kertaa yhdessä yössä





26.2.2017

MM-kištoh Lahtist

Jieht já onne mun lam čuávvum Lahti maailmmiäštárkištoid. Kielâteknopaargon mun lam nuurrâm saanijd, já tiäđust-uv ko kuldâlim suomâkielâlii selvâttâs, huámmášim, et puoh säneh iä velttidhánnáá kavnuugin sämikielâst. Jiešalnees paaccim jo smiettâđ tom, mii ličij "selostus". Mut ko luándulávt jurâttim, muu mielâst tot lii selvâttâs. Jis kiinii keksee pyereeb sääni, te almottus.

Lam nuurrâm seelvâtmist motomijd etâmijd já smiettâm, maht mun čielgiiččim siämmáá ääši sämikielân. Eromâšávt čuoigâmist lijjii fraasih:

Suomâkielân já sämikielân:

Ero kärkeen on 12 sekuntia.- Iäru njunošân lii 12 sekuntid.
Muu mielâst "kärki" kištoin lii njunoš (:njunnooš).

Kärkikaksikolla on vielä reilut kaksi kilometriä maaliin.
Njunoščyeigeekuáhtást lii vala pajeláhháá kyehti kilomeetter moolân.
"Kärkikaksikko" ličij njunoščyeigeekyevtis teikâ mii peri, veik njunošluistâleijeekyevtis. Teikâ mondiet ij tuš njunnooškyevtis. Tot uási, mii lii  kyevtis-sääni ovdiibeln, lii genetiivist.

Väliaika kertoo, että Pärmäkoski on vähän jäänyt Bjørgenistä. - Puddâäigi muštâl, et Pärmäkoski lii ucánjihhii pááccám Bjørgenist.
"Väli" lii tiäđust-uv meiddei mottoomlágán koskâ, mut koskâäigi lii historjá termâ, nuuvt et tot ij tuhhii. Mun kale jiem lah kosten kuássin uáinám puddâääigi ovdil.

Suksi luistaa hyvin.
Suu saveheh láá joteleh. / Suu saveheh joteh šievnáál.
Taat lii idiom, mon ij muu mielâst taarbâškin jurgâliđ säänist sáánán.

Molemmat hiihtäjät horjahtivat mutkassa.
Kuohtuuh čyeigeeh ruosâláin mohheest.
Mun jiem jieš lah kuássin šoddâm smiettâđ, maht te kolgâččim sämikielân čielgiđ puohmuđusii vieggâsâddâm já ruosâdem. Mut taat kale oroččij muu piälján heiviimin.

Hän on 14 sekuntia kärkijoukkoa jäljessä.
Sun lii kuođâldum njunošjuávhust 14 sekuntid.
Olla jäljessä -idiom puáhtá älkkeht ettâđ ovttáin verbáin:  kuođâlduđ.

Millainen on Suomen mitalitoive?
Maggaar lii Suomâ miitaaltuoivâ?
Toive lii ulmuu savâldâh luhostuumist. Täst lii iäru čuávuvâš celkkui:

Kukahan on Suomen paras mitalitoivo?
Kiisun ličij Suomâ pyeremus miitaaltuáivu?
Puáhtá-uvsun sämikielân-uv jurdâččiđ nuuvt, et miitaaltuáivu lii olmooš? Täst mun jiem lah aaibâs vises.

Mitalistit ovat nyt selvillä.
Mitalisteh láá tääl tiäđust.
Taatkin sääni ij lah lamaš ovdil sänilistoin. Tot, kote vuáittá miitaal, lii mitalist.

Koekierroksella hän hyppäsi pidemmälle.
Iskosriggest sun njuškij kukkeláá ko tääl.
Saaveehnjuškiimist lii "koekierros". Amahân te tot ličij iskosriggee sämikielân.

Kuás te mij vaattâp já finnip maailmmiäštárčuoigâmij selvâttâsâid anarâškielân?





10.2.2017

Ij fattiimist

Tiet ruopsis puáluš
mii muštâl
"ij fattiimist"
lii šiev merkkâ
Tot almoot
et viijmâg-uv lii äigi

smavvâ puudâš

munjin


7.1.2017

Pááikánjotteeh

Nahareh iä puáttám hotellist. Nuuvt te mun pajanim kyevti suulâin já kuovlâlim olgos. Ryevdikiäinusajattuv oovdâst juurâi ain jotolâh. Tot lâi ain tego ellee tavlu. Ulmuid ko rekinistkuáđáččij, te puáđáččii kale nahareh. Ulmuuh lijjii vääzin joođoost - iä nuuvt hirmâd maaŋgâs kale. Taan tove autojotolâh oroi lemin josijdum.  Mut ko mun pyerebeht keččim, automaađij mield lihâdij kale miinii. Tot lâi miinii uáli jo suámálijd! Jiem tubdâm tom tállân jiemge jiešalnees uáinámgin nuuvt kuhás. Tuáppejim čalmelasâidân ijjâpeevdi alne. Já munhân kale uáiniškuottim. Tot lâi jiešmeidlist jorree rullástovli! Muu väividškuođij, moin naalijn totkis stovli lâi ohtuu joođoost. Nuuvt te paaccim keččâđ.

Váháš áigáá keččin oroi tego liijká-uv miinii ličij uigâm tom ovdâskulij. Oigee lâi ijjâkiämáduvvâst  muu čolmijd aaibâs pennuu hámásâš. Vuosâjuurdâ must lâi, et miinii pennuid lâi peessâm luovâs já lâi tarvanâm rullástoovlin kiddâ. Iiskâi-uv tot peessâđ rullástoovlist luovâs?  Páihálâš taksivyeijee-uv oinui vaazâšmin sáátu vyerdidijnis olgon já keejâi taan suámálii jottee kuávlun. Amahân te sun išedičij pennuu ko lâi nievt alda? Mut sun tuš vilpâstij tohokulij ige porgâm maiden taan jottee oovdân. Mondiet? Lâi-uv sun nuuvt jieijâs ruuđâtiänáámist kiddâ et ij perustâm?

Ko stovli kuuloold juurâi aldeláá, ton häämi muttui. Ton tuáhá iđestij kaamuv já jyelgi, mii lavkkij vistig-uv hirmos lavhijn ovdâskulij jeđe vaaldij tastmaŋa hirmâd uánihâš läävhi. Tiet jyelgi čielgâsávt-uv lihoi. Já ain ko mun keččim pyerebeht, poottim tiettiđ eenâb. Forgâ oigee kuárnuškuođij rullástoovli čokkámstuálpu oolâ. Tot lâi-uv kustoo olmooš, kiän häämi ij puáhtám meendu čuuvtij rammuđ. Sun ij kustoo lam pihtâsijdis kuittâg majemuu mánuppajan molsom. Ko sun viijmâg lâi peessâm čokkod, sun luptij kieđâs ollâgâsân já sevilij tego olympiavyeittee. Suu kieđâst oinui kappeer. Já nuuvt te sun orostij stovlijnis kaskoo kááđu já soonootškuođij huolâlávt kappeer uáivásis. Mun smiettim, et sun vissásávt-uv forgâ pásáččij auto vuálá já jámáččij toos. 

Mut äijihist ij lam huáppu. Suu uáivi lâi päljisin, já sun lâi čielgâsávt-uv meridâm finniđ kappeer uáivásis ovdilgo kolmuuččij toos. Mut maht te jo lâš keevvâm, ko kappeer ij teivâsâmgin suu uáiván mut koočâi kááđu oolâ já kirdelij vala rullástoovli tuáhá. Já nuuvt te almai oroi omâttâlmin, kuus te suu kappeergis šoodâi. Sun háárui ááimu já forgâ luáštádâđâi vuod enâmân. Sun jurâttâlâi stoovli tuohu teehi já ruotâškuođij vuod ton maajeeld. Mottoom tove sun tast puđâldij, já stovli rullái oovdâs-maŋas. Ko sun lâi vuod finnim kappeer kietâsis, sun aaibâs siämmáánáál ko eskin-uv pajanij čokkod rullástoovli čokkámstuálpu oolâ. Taan-uv tove sun cäviškuođij kappeer uáivásis. Siämmáánáál ko eskin-uv mun poollim já smiettim, kuás te poođiš vuossâmuš auto já peškittičij suu oolâ. Mut váháš áigáá keččin, ko immâš peht, kappeer viijmâg teivâsij suu peljij kooskân. Tääl te äijih eskin seevij-uv kieđâinis hemeliináál já lâi tuođâi-uv moovtâ.

Taan tove äijih lâi meridâm juátkiđ määđhis. Sun čokánij pyerebeht stovlisis já čievžâškuođij puorijn juolgijnis stoovlis ovdâskulij. Kieđâidiskijn sun jurâttij stuorrâ ráttáid já adelij vuáijáánsis liävtu. Sun ain vuojij automaađij mield. Mottoom miinut siste sun lappui nurhe tuáhá. Mun jiem innig suu uáinám. Jiemge mun uáinám oovtâgin auto eidu talle maađij alne. Seeŋgân náđudijnân mun smiettim, et tot kale ferttij leđe tuotâ, maid ulmuuh ettii: uáivistulmuin já uccâ párnáin lii ain eromâš varjâlus. Taat lâi meiddei čielgâ ovdâmerkkâ tast. 

Muštâlim taan suámálii jottest ustevsân já omâttâllim, kuus te taat äijih laš lamaš joođoost. Muu ustev västidij:
- Na pááikán tiäđust-uv. Tien ääigi juáháš haalijd páikkásis. 
Sun smietâi váhá, keejâi munjin já tastoo pahudij: 
- Amahân te sust-uv lâi päikki?

Mun peljijd paccii čuoijâđ ustevân majemuuh säänih: 
- Amahân te sust-uv lâi päikki?

Teikâ mast mun tom puohtim tiettiđ? Já kullui-uv taat äšši munjin teikâ munnui tađe eenâb ko iärásáidgin?

Mun jeđđejim jieččân. Jiemhân mungin pastam anneeđ ubâ maailm ulmuin huolâ. Já nuuvt te mun meridim västidiđ olssân, ustevân sanijgijn:
- Amahân te taan almast lâi päikki.
- Naa-ah, amahân...