Lätteetivvoo

Mondiet lätteetivvoo iä ovdil koččom
Sun poođij talle esken
ko orroomviste lyevdilättee eelij jo
šievnáál jieijâs eellim
leggistâdâi liävuttemeht tállân ko kiinii lavkkij ton oolâ
pevdi hiäilui
nuuvt et käähvi stircoi koopâst
ige čääcigin táttum pissoođ laasâst

Posâluhčee juovlah

Mun šyehkittâm
uuvsâ tyehin skuálkuttâllee juovláid
já toos et kolgâččij hervâttiđ juovlâmuorâ
jiemge mun mahten kaavnâ juovlâheervâid
jieččân tijmáá vuorkkim maŋa

Kietân sáttojeh tuš posâlum uárbissuháh seehâ tievâ
já forgâ huámášâm
et skaapi sukkáloová lii kuárus
Ete koolgâi-uv sattuđ
jiemhân mun lah porgâm uárbissuhháid maiden
maailm ááigán
Must lii lamaš pyereeb-uv pargo

Mahtsun jis mun tääl pyerediččim tavijdân
kuáivuččim skaapist juovlâpäädi
hervâttiččim-uv muorâ uárbissuháigijn
siämmáánáál ko mun hervâttâm muorâ suklaatasnijgijn
maid kalga stuorrâ vaivijn uuccâđ ovsij kooskâst

Maht jis mun orniiččim-uv eromâš juovlâilo
kyehti suháiuuccâmkišto
Vuossâmuu vyeittee ličij tot
kote kavnâččij enâmustáá sukkápaarâid
já nube vyeittee tot
kote kiesâččij sukkápaarâid jotelumosávt uccâ pakettij siisâ
já čáláččij pakettij oolâ rievtis omâsteijee noomâ
já finniiččij suhháid vuod šiev oornigân
Puohah uážuččii šiev juovlâskeeŋkâ
lieggâ juolgijd kuhes ááigán

Taigijn suháigijn moh ain pásáččii uárbisin
puávtáččij juhlođ veik avalijd juovlâid
aainâs-uv tassaažân
ko puoh suháh mahtnii motomin lappuuččii muorâst

Lätteetivvoo

Mondiet lätteetivvoo ij lam ovdil kuččum

Sun poođij talle eskin

ko orroomviste lyevdilättee eelij jo šiev muudon 

jieijâs eellim

soolhij liävuttemeht tállân ko ton oolâ lavkkij

pevdi hiäilui

nuuvt et käähvi stilčoi koopâst

ihe čääcigin innig táttum pissoođ laasâst

Juovlâäijih pänipärtti (Uási 4)

4

Juovlâäijih iiskâi suoskâđ leeibis, mut tast ij puáttám mihheen. Suu ovdâpäneh povčâgii já suijii suámálávt olgos njäälmist. Juovlâákku suorgânij:

- Ju-, Juovlâäijih-rähis! Mii tunjin lii tábáhtum? Tuu päneh iä lah oornigist!

Tom Juovlâäijih jieš-uv tuubdâi.

- Tom tiet suámálâš naver tieđij, sun eeđâi.

- Mii naharijd tot lâi? Juovlâákku koijâdij.

Já nuuvt te Juovlâäijih muštâlij uánihávt peinijáástis.

- Tietivettee-uv tuoi tast maiden, toontuh Tuámmir já Vildáá? Juovlâäijih koijâdij. Tuoi láid muu paaldâst ko mun koccájim.

Mut toontukyevtis puštijn uáivis. Suoi iävá maka tiättám masten maiden.

- Tun kal ferttiih pyecceiviäsun moonnâđ, Juovlâákku toimâttij já usâškuođij puhelimis.

Juovlâäijih lâi purâdemkooskâst. Sun keejâi vuáruttuvâi taldrikân já Juovlâáákun.

- Mun vistig purâdiččim, Juovlâäijih pahudij já uuigâi kahvâl njálmásis.

Mut ij suu puurâdmist mihheen puáttám. Päneh povčâstii.

Juovlâááhu mielâst sun koolgâi tállân joskâđ puurâdmist. Tieđe veik päneh tast vala eenâb váivášuuččii.

- Pyecceiauto puátá tuu viežžâđ, Juovlâákku almottij forgâ ko lâi savâstâllâm pänituáhtáráin.

- Pyecceiauto? Mondiet tun tomgis tiilájih? Ij suigen taat nuuvt viärráás väivi lah? Kalehân mun jieš-uv toho puávtám vyeijiliđ, sun smietâi.

- Ij, tun lah nuuvt tehelâš äijih, et tondiet. Päneh iä nyevt peri luovvân njäälmist. Tieđe veik tunjin ličij sattum miinii luhottesvuođâid. Jis tun jieš jieh tuše tom mušte?

Já forgâ pyecceiauto vuojij šiiljon. Almaakyevtis laiđijn Juovlâäijih čokuttâllâđ auton. Nubbe kale koijâdij, ličij-uv pyeremus jođettiđ suu viällud, mut toos Juovlâäijih iä miettâm. Já nuuvt te pyecceiauto vyeijilij piilih njurgon pyecceiviäsun.

Juovlâäijih pänipärtti (Uási 3)

3.

Já nuuvt te toontukyevtis nááđoin uđđâsist Juovlâäijih kuuvl. Luhhoost Juovlâäijih njälmi lâi ain áávus já sun škorijdij tommittáá korrâsávt, et lâi älkkee porgâškyettiđ. Mut kuábáš suu paanijd talle njuolgiiččij? Tonttu Tuámmir keejâi Tonttu Vildáá kulij. Taat puuštij uáivis. Nuuvt et Juovlâäijih panij njuolgim šoodâi Tonttu Tuámmir pargon.

- Tun koolgah išediđ muu, tonttu Tuámmir culijdij.
Tonttu Vildáá nuáiguttij uáivis mut suu idduuh tuárgistii nuuvt et toh masa jo skolijdii oohtân. Sun tuáivui, et suu iše ij ollágin onnuuččii.

Já nuuvt te tonttu Tuámmir várugávt uuigâi suormâs Juovlâäijih njáálmán. Sun tuubdâi, et kyehti vuoluupele ovdâpäne heiluu.
- Toh láá kale toijum, sun culijdij.
Juovlâäijih lihâdistij suámálávt, smakkiistij njálmásis uigâdum suormâ, njoomâi tom tego tuátu jeđe uuigâi jieijâs-uv suormâ njálmásis. Tonttu Tuámmir ruttij jieijâs suormâ jotelávt meddâl. Juovlâäijih mulijdij maidnii naversemistis. Tast lâi vaigâd finniđ čielgâs, mut ko pyereest kuldâlij, te sun eeđâi suullân näävt:
- Meddâl toh jotosij pitáh njäälmist!

Tonttu Tuámmir keejâi, maht Juovlâäijih jieš njuolgij panijdis suormâinis.

Fakkist Juovlâäijih lehâstij čolmijdis já riäpčuttij taid moddii. Sun huámmášij toontukuáhtá:
- Jáá, tiervâ! Mun lijjim kustoo nohádâstâm. Maggaar äšši tunnust lâigin munjin?

Toontukyevtis keččâláin sárnuđ. Tonttu Tuámmir lehâstij njäälmis, mut suu čuddust ij puáttám ij maggaargin jienâ. Tonttu Vildáá tile ij lam ollágin pyereeb.

Já nuuvt te Juovlâäijih sárnuškuođij:
- Naah, mun tuš oođđim, mun lam aaibâs oornigist, mun jurdám, Juovlâäijih eeđâi.
- Mun nievdim tuše suámálávt.
Já meiddei suu njäälmist tubdui váhá suámálâžžân. Mut sun pahudij:
- Tietivettee-uv, mun tuođâi-uv nievdim nuuvt suámálávt. Täst tibi ko kiergâneem, mun suáitistâm tien professorân. Must lii nuuvt suámálâš tobdo tien uđđâ noomâi tivvoomohjelm tiet. Tuáimá-uvsun tot olmânáál?

Mut aaibâs tego piäluštâssân kullui kostnii kukkeláá Juovlâááhu jienâ:
- Kost tij kuulmâs leppeđ? Purrâmuš lii vaalmâš!

Jeđe Tonttu Tuámmir viijmâg finnij jienâs maassâd:
- Naa, muoi tuoin Tonttu Vildáin poođijm koččođ tuu puurrâđ. Tun jieh kuullâm Juovlâááhu. Siämmást Juovlâákku-uv oinui puátimin. Sun pahudij:
- Tiehân tij leppeđ-uv! Mun lam uuccâm tii veik mon kuhháá.

- Jáháh, nahân te takkâ, Juovlâäijih eeđâi já pulttâsij suilostis.
Sij vuolgii puohah siisâ purâdiđ.

Juovlâäijih luágui siisâ tupán iärásij maajeeld. Sun smietâi korrâsávt. Taan tove sun smietâi-uv čuuvtij korrâsubbooht ko táválávt. Sust lâi nuuvt omâs tobdo. Jis tot veik poođij suu suámálii nahhaar tiet? Sun eeđâi eemeedsis, et puáđáččij aaibâs forgâ purâdiđ; vistig sun kuittâg jorgettičij jieijâs pargoviistán. Sun koolgâi tállân suáittiđ. Sun poltoi pápárijdis peevdi alne já uusâi professor Trast nummeer. Vijmâg sun tom kaavnâi! Sun tedâččij numerijd já kuldâlij. Puhelin čuojâi kuhháá ovdilgo professor västidij.

Professor Trast lâi hiämáskâm. Sust lâi tääl kuursâ maŋa luámu, mut ko Juovlâäijih nummeer oinui, toos kale koolgâi tállân västidiđ. Já nuuvt Juovlâäijih čielgij sunjin omâs naharis. Professor mielâst-uv tot lâi uáli jo komálâš naver. Juovlâäijih joođhij:

- Professor, mun kale tiäđám, et tust lii luámu. Mut juurdâš, jis ubâ Euroop párnái paketteh maneh mottoomnáál siähálâs. Tothân ličij jo aaibâs maailmluoka pärtti. Puávtáččih-uv tun kuittâg puáttiđ vala ohtii tärhistiđ, et noomâi tivvoomohjelm tuáimá olmânáál?

Professor iiskâi ravviđ Juovlâäijih puhelin peht. Mut Juovlâäijih iätádui nuuvt čuuvtij, et  professor meridij puáttiđ pääihi oolâ tállân. Vistig professor  ááigui puáttiđ čuávuváá peeivi Peljituoddârân, mut Juovlâäijih lâi tommittáá liävuttem, et lâi kustoo tárbu puáttiđ jo onne. Táváliih kirdemmašineh iä eidu ton peeivi jottáám, mut Juovlâäijih lopedij vuolgâttiđ kirdeetoontus professor kuuvl já eelliđ viežžâmin suu muádi tiijme siste.  Siämmást Juovlâäijih sooitij vala kirdeetoontun já vuolgâttij suu professor kuuvl kirdemmašináin. Suáittimis maŋa Juovlâäijih oroi rávhuttuumin ucánjihhii. Tastoo sun ruvviistij čuávjis, mii jo almottij, et lâi purâdemäigi.

Juovlâäijih kuáivustij stuorrâ kuvssijn potásijd já váhá ucebáin kuvssijn kastik. Taldrik roobdân sun piejâi koškeleeibi, mon oolâ sun lâi eidu levâttâm kirnovuojâ.
- Áhh, puurrâmmielâ tiein peivinaharijn kale šoodâi-uv, sun pahudistij já käskistij leeibist.
- Uhmm-hh, Juovlâäijih njäälmist peesâi.
- Maid-ah? Juovlâákku koijâdij ko ij iberdâm.

Juovlâäijih pänipärtti (Uási 2)

2.

Juovlâäijih oođij nuuvt njálgáht, et sun ij tiäđustkin uáinám tom, maht tonttupárnáákyevtis sierâdáin suu aldasijn já tuáškoin smavvâ mailain smavvâ páálu. Suoi tuáškoin vistig tyebbiláá, mut talle sunnust oroškuođij, et lâi meendu ahheev tuáškuđ páálu tuše toontust nuubán. Tonttu Tuámmir hoksái, et ličij suotâs finniđ páálu sodâstiđ viermi paijeel. Mut sunnust lâi tállân vädisvuotâ: mihheen viermijd ij kavnum tast aldasijn. Tot lâi-uv väivi.

Mut fakkist Tonttu Vildáást lâi maailm pyeremus juurdâ: Juovlâäijih hiäŋgámsuilo! Tothân tuhhiiččij pyereest viermin! Páálu puovtij tuáškuđ kuáimásis Juovlâäijih paijeel nuuvt et nubbe čuážui nube peln suilo, nubbe nube peln. Já tiäđust-uv koolgâi toškâliđ páálu várugávt nuuvt, et tot ij kuoskâttiččii Juovlâäijihân ollágin ige cuvnâččii suu. Tot lâi-uv váhá jiäráskittee spellâ. Tuostâi-uv tom ollágin porgâđ? Juovlâäijih sátáččij veik koccáđ já suttâđ!

Mut toontukyevtis iävá maaššâm vyerdiđ. Vistig Tonttu Vildáá iiskâi. Sun toškâlij, já pállu kiirdij pyereest viermisuilo paijeel. Tonttu Tuámmir fattij páálu kiddâ jeđe toškâlij tom maassâd. Toin naalijn suoi toškâstáin páálu maŋgii. Tot lâi-uv eskin hävskis spellâ. Ko tot moonâi nuuvt pyereest, suoi jođhijn.

Mut te sattui, et Vildáá časkem pállu kiirdij-uv váhá vyeliláá, nuuvt et tot vahâgist kuoskâi Juovlâäijih siämunân. Tien páálun Juovlâäijih kale masa jo moránij. Sun lihâttâlškuođij kieđâidis já ruvviiškuođij njuunees. Tast Tonttu Tuámmir suorgânij tommittáá, et keejâi-uv páálu tuáškudijnis Juovlâäijih kietân ige páálun. Já talle tot pärtti tábáhtui: pállu ij kirdámgin nuuvt kuhás et tot ličij olláám nube pel suilo. Tot kirdelij ---. Vuoi kaavhâd! Tothân kirdelij njuolgist Juovlâäijih njáálmán! Já Juovlâäijih njäälmist kullui suámálâš jienâ:

- Krak, krak-krak.

Toontukyevtis suorgânáin. Maht te jis Juovlâäijihân keevâi hyeneeht? Suoi kaađáin tom, et láin algâttâm tággáár speelâ.

Mut Juovlâäijih ij valagin koccám. Sun oroi aaibâs tego ličij lam suoskâmin maidnii suámálijd, ruttiistâlâi maidnii njälmistis já leggistij páálu enâmân. Juovlâäijih škoorijdškuođij lussâdubbooht, njälmi ávus.

Kaandâkyevtis láin tuođâi-uv suorgânâm. Tonttu Tuámmir lâi ruokkâd. Sun nááđui aaibâs Juovlâäijih paaldân. Nuuvt te sun kuovlâi Juovlâäijih njáálmán. Já veik sun ij mihheen pänituáhtárijd lamaškin, te sun ooinij, et njäälmist kyehti päne lijjii toijum! Tast tot suámálâš jienâ-uv lâi puáttám! Nubbe pääni oinui váhá vardemin-uv.

Toontukuáhtás šoodâi eeti. Suoi kaččâláin vistig tyebbiláá ráđádâllâđ. Maid te täälgis koolgâi porgâđ? Maidniihân koolgâi tääl porgâđ! Já jotelávt!

Tonttu Tuámmir lâi rehelâš. Sun iävtuttij: maht jis cuvnâččij Juovlâäijih já muštâličij sunjin puoh? Tonttu Vildáá mielâst tot ij lam šiev juurdâ. Sun ij tuostâm. Sun lâi aaibâs vises tast, et Juovlâäijih ij toos lijkkuuččii ko kulâččij, mii lâi tábáhtum. Ráđádâlmij maŋa suoi meridáin et suoi iävá cuvnâččii Juovlâäijih. Mut maht te?

Talle Vildáá iävtuttij, et kolgâččij-uvsun toijum paanijd kiškettiđ meddâl. Mut Tuámmir mielâst tot lâi meendu varâlâš juurdâ. Tallehân Juovlâäijih vissásávt koccááččij já tiäđáččij maht lâi keevvâm. Já nuuvt te suoi tiptijn paanijd orroođ.

Já suoi smietáin ain. Paifakkist kuohtui njäälmist poođij siämmáá ääigi siämmáš iävtuttâs: toijum paanijd koolgâi finniđ sajasis! Amahân te Juovlâäijih ij talle huámmášiččii maiden? Já nuuvt te suoi ferttijn hutkâđ juonâ, maht tot tábáhtuuččij.

Juovlâäijih pänipärtti (Uási 1)

Juovlâäijih kavâstâlâi šiljosuilostis. Kiärpáš juurâi suu njune paajaabeln, mut ij totkin suu hettim. Sun viällái nuuvt njálgáht. Juovlâäijihist lâi keesi. Sust lijjii šoorcih jyelgist, ruopsis T-päiđi pajalist, kesiluáváttuvah jyelgist. Kuhes siämu hiäŋgái suilo ulguubeln, ige jyelgipelgigin nuuvt pyereest kammuu siisâ mattâm. Lâi pyehtiđ koijâdiđ, et lâi-uv tot Juovlâäijih ollágin. Vâi lâi-uv tot kiinii eres, kote tast viäluttâlâi.? Mut ko pyereest keejâi, te kalehân suu tiäđust-uv tuubdâi. Tyellittälli suuilost kullui škorijdem. Naver lâi ruttiistâm. Kiärpáš siäivui suu njune oolâ já vuod pajanij.

Keessiv Juovlâäijih oostâi ucánjihhii toollâđ luámu, mut taat mánuppaje lâi lamaš eresmuđusâš. Sun lâi lamaš tontuidiskijn ubâ oho tiätumaašinškovliittâsâst. Onne lâi lamaš tien škovliittâs majemuš peivi. Já tondiet Juovlâäijih lâi váhá vaibâm. Mut sun lâi meiddei ilolâš tast, et tääl suu toimâttâh lavkkiiččij uđđâ ááigán! Sun lâi finnim lähjiuásáduv tiätumašináid uđđâáigásii noomâitivvoomohjelm. Tom sij lijjii eidu tontuigijn hárjuttâllâm kevttiđ. Tovle ko Juovlâäijih lâi pargostis algâttâm maaŋgâid čuođijd iivijd tassaaš, ijhân talle lam puáhtám nievdâđgin tiätumašinijn. Tääl äigi lâi nubbe.

Juovlâäijih lâi ain nievdâm noomâi tivvoomohjelmist tondiet ko noomâi čäällim lähjipakettij oolâ lâi ain lamaš jyehi-ihásâš huolâ. Toontuh kale keččâlii čäälliđ párnái noomâid pakettáid nuuvt muččâdávt ko mattii, mut kuássin tot pargo ij lam luhostum toin naalijn, et puoh paketteh liččii tállân kavnâm olmâ čujottâsân. Ain ittii čäällimfeeilah, veik maht ličij noomâid tärhistâm. Muáddi ive tassaaš Juovlâäijih lâi tontuidiskijn jođedijnis smiettâm, kiäs taggaargis pakkeet koolgâi, mon alne luuvâi “Raia”. Taggaar nommâ suu listoin ij kavnum. Lâi-uv tot monâmin Raijan vâi Railan Avelân vâi Anarân? Vâi lâi-uv pakkeet máhđulávt Raisan teikâ Raitan Kaamâsân? Juovlâäijih páájást lâi kale spesialtoimâttâh tágárij partij várás. Tobbeen tágáreh paketteh ain lehâstuvvojeh já totkojeh syeligâs koodijn. Ton peht puátih uáinusân párnái tuoivâlistoh já lähjituoivui čälleeh já ohtâvuotâtiäđuh. Mut tastoo te kalga rähtiđ pakettáid uđđâ etiketijd já kiessâđ laahjijd uđđâsist pápárân. Äigihân toos ain mana. Já jis tagareh paketteh láá ennuv, te tallehân ij muide oostâgin ko uuccâđ noomâid já selvâttiđ listoi peht, maid te kii párnáid lii tuáivum. Já vuoi tiengis päärti, jis laahjijd juáváččij vahâgist puástučujottâssáid! Täst ovdâskulij te tile muttuuččij: jis noomâ čälimist feiliiččij, te tiätumaašin larmâdškuáđáččij tállân. Tot larmâdâs lâi eidu Juovlâäijih tárboid rahtum spesialtoimâ. Taat lâi taggaar lähji, maid Juovlâäijih lâi olssis skeŋkkim. Sun lâi jieš tiilám tom professor Trastist, kote lâi tom sunjin huksim.

Mut Juovlâäijih peivinahareh šiljosuuilost lijjii váhá suámáliih. Sun ij kale nievdâm tivvoomohjelmist mut tiätumašinijn. Toh lijjii Juovlâäijih mielâst váhá suámáliih piergâseh. Teikâ pyerebeht-uv sun uáiniškuođij uáli jo komálii peinijáá. Tot váhá suorgâttij-uv. Sun nomâlâssân nievdâi, et suu eemeed Juovlâákku čuorvij suu puurrâđ. Puurâdmist ij kale lam mihheen eromâšijd pic tast, et maid sun kaartâi puurrâđ. Sun nievdâi, et piävdán lijjii pordum vuoššum tiätumašineh. Toh piškuu tego kalkkuneh já vaidii, et noomâi riävuičäällimohjelmist lijjii meendu ennuv feeilah. Mašineh lijjii sitkáseh suoskâđ. Ruonnâsij sajan lijjii koivum tiätturpuáluh, maid Juovlâäijih smiärgáttij njälmistis kuhháá. Panij kooskâst sun tyellittälli kesâččij jotosij pittáid. Suu suámálâš naver lâi mottoomnáál addiittettee-uv. Tiätumaašin kevttim ij lam Juovlâäijihân mihheen älkkees aašijd, veik sun ubâ ääigi lâi oppâm lase já piergiiškuáttám pyerebeht.

Mut Juovlâäijih unohis naver jotkui já jotkui. Miisun suujâid tooskis talle lâi?

Kaabi Káránâs kokkân

Čälleeh: Marja-Liisa Olthuis já Eljas Niskanen


1.

Kaabi Káránâs jurgâlâdâi seŋgâstis. Sun ij pissim uáđđiđ. Sun lâi jurgâlâddâm seeŋgâst jo maŋgâ tiijme. Sun lâi nuuvt nievrismielâst! Tondiet sust lijjii nahareh-uv rovvâm. Já tot ij lah ollágin suotâs! Suu huollân lâi tot, et Unto Uárree ij lam koččom suu jieijâs šoddâmpeivjuhlijd.

Kaabi Káránâs hundârušâi, mondiet sun ij lam kuččum juhlijd. Lâi-uv Unto Uárree vájáldittám suu vâi ij-uv sun halijdâm koččođ? Unto vájálditij kale ennuv. Mut mottoomlágán aggâ-uv Untost lâi kale leđe kočohánáá suu. Moonnâm kiiđâ lâi nomâlâssân tábáhtum pärtti, mondiet sunnuu koskâvuođah iä lam majemui aaigij lamaš nuuvt pyereh.

Kaabi lâi tääl suttâm Unto Uárrei. Näävt peri kyeđđiđ suu kočohánnáá! Mut nube-uv suujâ tiet sun lâi suttâm Unton. Já hirmos äšši tot lâi-uv lamaš! Unto lâi ettâm et sun ij lam tom porgâm mut Kaabi ij oskom. Nomâlâssân Kaabi perruu piervâlist lijjii moonnâm kiiđâ lappum maneh. Čiččâm stuorrâ manneed! Mučis maneh toh lijjii-uv: kuokšis čuovjisruánáá maneh, main lijjii ruškis tielhuuh. Kiinii lâi puurrâm taid čuávjásis! Koorih tuš lijjii kavnum enâmist! Suu uccâuábih já -viiljah iä innig lamaš. Kaabi Káránâs enni lâi murâštâm tom kuhháá já sujâttâm jieijâs tast, et sun lâi kuáđđám piervâl oovtâ čalmerepčâlmân kuárusin tondiet ko sun lâi moonnâm viežžâđ čääsi kievkkânist. Tot monijlappumpärtti lâi lamaš ubâ perrui korrâ muurâš.

Juáháš lâi halijdâm tiettiđ, kii monij lappuumân lâi sujâlâš. Mut mihheen vises tiäđuid ij kiästen lamaš. Mut liijká Unto Uárree lâi finnim suujâid paijaalsis. Tot lâi tondiet ko tast sii piervâl aldasijn lijjii kavnum pähkineh já paccâheh. Adai toh lijjii uárrei evviseh. Já ton lasseen kiinii lâi uáinám Unto Uárree jotemin tast aldasijn. Tom lâi kale väädis iberdiđ tondiet ko Unto lâi nuuvt nánnáás uárree.

Kaabi Káránâsâst šoodâi hyenes mielâ ko sun taam päärti jurdâččij. Sun pulttâsij seŋgâstis já meridij, et sun vuálgáččij váháš ááigán olgos. Čierri-uv váhá sust taaiđij peessâđ. Sun kárvuttij olgopuseris, vacâidis, čeveliijnes já kaperis. Kammuuh meiddei kolgii leđe. Taid sun ij viiššâm olmânáál kiessâđgin mut vuolgij luáváttâhkammuigijn. Ijjâpuvsâidiskin sun ij viiššâm nuollâđ ige kárvuttiđ olmâ puuvsâid juálgásis. Já forgâ sun čuážui sevŋis iijâst porthái alne. Tääsnihkin iä oinum almeest ko lâi polviis šoŋŋâ.

Kaabi suorgânij. Paifakkist sun kuulâi mottoom jienâ. Tot lâi tego miinii ličij kirdâččâm tast aldasijn. Tot jienâ reeškij: "Ká-ká-ká-ká"...

Kaabi ooinij uápis häämi: tobbeen kiirdij Liäiná Lädikuávská.

Liäiná siäivui toos paaldân já imâštâlâi:
- Mondiet tun taan ääigi jođáh olgon? Mii tust lii?
- Naa, mun jiem pissii uáđđiđ. Tondiet mun vuolgim olgos.
- Mondiet tun jieh pissii uáđđiđ? Liäiná koijâdâlâi tiätuäŋgirávt.

Mut toos Kaabi ij västidâm. Suu vaanhimkyevtis láin váruttâm, et Liäiná laavij muštâliđ puoh aašijd puohháid, nuuvt et tondiet koolgâi leđe váhá várugâs, maid sunjin muštâlij.

- Ká-ká-ká-ká, Liäiná reeškij.
- Tiädáh-uv, tiäđáh-uv? Unto uárree šoddâmpeivjuuhlijn lii tábáhtum pärtti! Juhlij kokkâ ij pyevtigin puáttiđ. Ká-ká-ká. Tohon láá lopedum veikâ magareh herskupitáh, mut tääl tobbeen ij lah  mihheen fáállun! Kyesih-uv láá puátimin veikâ mon ennuv!

- Kii kookâid tohon lâi monâmin?
- Na Vuolli Vuorâččâš!
- Jáá, na miigis Vuolin lii tábáhtum?

- Tiäđáh-uv, tiäđáh-uv? Ká-ká-ká...
- Sun lii puurrâm puškopasâttâsâid riddoost moonnâm ohhoost. Sust láá tääl máđoh ige sun hygieniasuujâi tiet uážu vuoššâđ.
- Vai nuuvt, Kaabi smietâi já ruohâdij uáivis.
- Naa, tuođâi eeti! Vuolli Vuorâččâžân láá meridum mátutalkkâseh! Sun ferttee puurrâđ taid aainâs-uv muáddi oho. Siđhes máđoh já stuárráh val ko moh!
- Ká-ká-ká. Ij lah vises, et magareh faalâdmeh juhlijd šaddeh!

Paifakkist Kaabi Káránâs moijái. Suu muáđoh lijjii váhá suámáliih, aaibâs tego sun ličij lamaš juonnušmin maidnii. Já jis pyereest keejâi, aaibâs tego kirkes laampuš ličij páštám suu uáivi alne.

Sunjin šoodâi juurdâ, mon ij jiešalnees lamaš nuuvt pyeri kuullâđ. Tot ij lam mihheen nánnáás jurduid ollágin. Sun halijdij mävsittiđ puáris maneveelgi. Tääl koolgâi leđe käävvil ko taam smietâi!

- Na kulâ, ij Unto juuhlijn lah mihheen eeđijd, Kaabi Káránâs pahudij já moijái.
- Maid tun uáivildah?
- Mun kale jieš moon-- , teikâ -- , naa, mun kale tiäđám tohon šiev kookâ.
- Sun lii tyebbin mii visteest siste uáđimin. Ko sun koccáá, te mun táátum suu vyeššen. Muoi láán kuohtuuh kuittâg toho monâmin kyessin.
- Jáá, na tothân lii pyeri, hirmâd jo pyeri!

- Na koolgâm-uv mun talle tieđettiđ tohon, et kokkâ lii kavnum?
- Na, tieđeet peri!
- Kiigis tot kokkâ talle lii? Liäiná Lädikuávská uážudij lase tiäđuid.
- Naa, mottoom muu ustev, Kaabi moijái syeligávt. Sun lii muu lädihyelkki. Mut taat kalga leđe šiev šoddâmpeivolâttâs Unto Uárrei.
- Jáá, na talle kale. Talle kale. Munba kirdelâm tállân, Liäiná Lädikuávská reeškij já kiirdij jo forgâ kukkeláá.
Já vuod kullui tuše ká-ká-ká-ká. Tobbeen sun muštâlij jo mottoom loodán, et kokkâ lâi kavnum já et juhleh lijjii piäluštum. Já nuuvt tiet-uv saahâ leevvânškuođij tállân ovdâskulij.


2.

Kaabi Káránâs moijái suámálávt porthái alne já jorgettij siisâ piervâlân. Forgâ sun usâstâlâi čapis toolgijd sierâdemsajestis já uusâi skääpist lijme. Sun heiviittâlâi kuhemuid toolgijd pottâšsis já tastoo ko sun lâi tutâvâš, sun lijmij taid sajasis. Forgâ sust lâi hirmâd kuhes poođâš, čuuvtij kuhheeb ko sust táválávt lâi. Sunjin poođij tállân mielân Liäiná Lädikuávská kuhes poođâš.

Já tastoo sun iiskâi lihâdiđ kuhes pottâšáin. Moinnii naalijn tot luhostui-uv. Sun nááđui eenis pivtâsskáápán já uusâi tobbeen vielgis ovdâliijne. Tom sun čonâstij čuávjis pirrâ. Ko sun keejâi spejâlân, suu mielâst sun lâi aaibâs lädikuávská hámásâš.

Tääl sun lâi hirmâd tutâvâš.

Já forgâ uđđâ kokkâ lâi vaalmâš pargosis.


3.

Ko čuovâtáávááš oinuuškuođij iđedist, Kaabi nááđui olgos já cokkiittij tuulâ láávu tullâsajan. Luhhoost sun lâi tääl aaibâs ohtuu pääihist. Puohah lijjii kirdelâm siijdân já ijâstâllii tobbeen. Nuuvtpa Kaabi Káránâs ij tarbâšâm kiässán maiden čielgiđ, maid sun lâi porgâmin. Sun leškij čääsi páátán já piejâi tom tuoldâđ. Pääđeest sun vuošâi pyeidiliemâ, moos sun poordij pähkinijd, siemânijd já aldasii njuovvâmsaajeest kavnum poccuu puoidijd. Sun lâi keččâm, maht suu enni laavij pieijâđ liemân várugávt saaltijd já pippârijd, suullân kuámmir tievâ kuohtuid. Mut taan liemâst koolgâi šoddâđ váhá viehâvub.

Kaabi Káránâs moijái já puuštij páátán ubâ stuorrâ sälttiseehâ. Pippârijd sun piejâi vistig oovtâ kuámmir tievâ mut forgâ sun kuáivustij páátán nube-uv kuámmir já kuálmád já niäljád já viiđâd kuámmir já vala mottoom lijgekuámmir tievâ. Forgâ sun jieš-uv siähánij kuámmirij luhâmist.
- Na, amahân te pootii pippâreh tommit, sun moijái.

Tastoo sun pajedij päđe čuáskuđ. Já ko tot lâi čuáskum, sun piejâi tom polgupyerás steellig oolâ mottoom kaasâ siis. Kale tot tast pyereest siäilui ko lâi jo tommittáá koolmâs olgon. Päđe oolâ sun piejâi lohe, vâi liemâ pyerebeht pisoi lite sist ige mudoigin kihheen peessâm tom juuhâđ. Pyerá kale vuordij vyeijes.

Ton maŋa sun pakkai reppusis mälistempiergâsijd: lase puoidijd, ennuv saaltijd já mielâttes ennuv vuojâ.


4.

Ehidispeiviv Kaabi Káránâs tuolmâi pyeráinis Unto Uárree päikkišiiljon. Vuossâmuuh kyesih lijjii eidu puáttám, já puohah lijjii heervâtmin táálu já suopâlistmin lättei kočâdâm rissepittáid. Táálust šoodâi-uv fiijnes. Fiskis, čuovjis já ruánáá áimupááluh lijjii kosostum káátun paddijn. Lättest oinui ohtâ vielgis áimupállu-uv, mut tot ij lam vala posolum.

- Pyeri peivi, tiervâ! Kaabi ráávui. Sun iiskâi mutteđ jienâs, vâi iäráseh iä suu tubdâččii.
- Jáá, tiervâ. Kiigis tun lijjihkin?
- Mun lam Kaab-, ááh--, hatt-šuuh, Kaabi koošnij ko muuštij, et sun ij lamaškin eidu tääl Kaabi.
- Mun lam Kokkâ.
- Jáháh, mii tuu nommâ lâigin?
- Mun lam Kaarlo Kokkâ.
- Jáá, tääbbin ij aasâgin ohtâgin Kaarlo-nommâsâš huáđđoid. Omâsssiähá nommâ, mut puáđi siisâ, Unto Uárree eeči avžui.
- Miigâs luudijd tun lah? sun joođhij ko ooinij Kaarlo omâssiähá häämi.
Mut Unto Uárree enni poođij toos já koskâldutij:
- Naa, addâgâs, et mun hettiim tunnuu. Maggaar juurdâ tust lâigin määlistmáin?
- Eeeh, Kaarlo, kote ij lamaš Kaarlo, västidškuođij Unto iäčán. Mut sun molsoi mielâs, tastko suu mielâst lâi älkkeb vistig jurdâččiđ vástádâs eeni koččâmušân:
- Naa, must lii algâliemâ fáárust. Loopâid mun puávtám tääbbin mälistiđ. Amnâseh must láá kale fáárust.
- Tot lii pyeri, hirmâd jo pyeri, Unto enni västidij.
- Já tun-uvgs lah tot kokkâ, mast Liäiná Lädikuávská eidu elâččij tieđeetmin? enni joođhij.
- Naa, kokkâ oinui nuáigutmin.


5.

Já nuuvt te Kaarlo Kokkâ, kote tiäđustkin ij lamaš olmâ nomâstis Kaarlo Kokkâ, algâttij kokkiistâlmijdis. Vistig sun kuáivui repusis puoidijd. Sun salttiistij taid čuuvtij pyerebeht ko táválávt. Sun moonâi helá kuuvl já ááigui taid passeeđ. Puáidááh toh pyeidih mudoi-uv lijjii. Sun vuájuttij taid vala visesvuođâ tiet assaas vuojân.
- Puoidijn kale koddá kuosijd tiet kokká, Unto Uárree enni jurdâččij mut ij vala ettâm tom jiänusân.
Mast tom tieđij, jis tot lâi miinii uđđâ reseptijd, spesiaalkookâst, já veik mon fiijnâ lädievvisijd.

Já nuuvt te Kaarlo Kokkâ, kii ij tiädustkin aingin lamaš kihheen Kaarlo Kookâid,
liäškui pyeidiliemâ smavvâ polloid já tiällái taid stuorrâ falâdemtaldrik oolâ. Sun uápistij puohâid šiiljon jeđe avžui juáhháá julestiđ liemâst. Sun muštâlij, et tot algâjuhâmuš lâi vuoššum spesiaalreseptáin.

Puohah pajedii polo šoddâmpeivsáŋgárân já julestii juhâmušâst:
- Smakkiistop te!
Já julestem maŋa juáhháá muáđoh muttojii suámálâžžân:
- Fiih, mo-, mon poččâ!!! kiinii kuosijn pahudij já čulgâdij liemâ enâmân miestui tuáhá.
- Taat kale koddá! pahudij nubbegis kyessi ko illá puovtij vuoiŋâđ.

Unto enni-uv smakkiistij liemâst já tuubdâi, maht tullâpekkânjušah kirdii suu njäälmist. Sun čulgâdij juhâmušâs maassâd polo siis:
- Taam ij juuvâ ij káránâskin! sun hirmástâlâi já lavkkij kookâ kuuvl:
- Tiäđáh-uv tun maid, Kaarlo Kokkâ! Tágárijd liemâid ij pyevti mii kuossijd juvâttiđ!
Vala-uv pippâreh puollii suu njäälmist.

- Mun kale jieš ááigum tääl vuoššâđ! Mun máátám kale čuuvtij pyerebeht mälistiđ, enni pahudij já toppij ovdliijne Kaarlo Kookâ čuávji oovdâst.
- Mun luoihâttâm tust taam ovdâliijne, sun eeđâi.
Nuuvt sun čonâstij ovdâliijne jieijâs čuávji oovdân.

Ovdilgo Kaarlo Kokkâ, kote ij tiäđustkin lamaš Kaarlo Kokkâ, kiergânij maiden ettâđ, sun huámmášij, et puohah keččii sunjin. Jotelávt sun iiskâi luávdiđ čuávjis suájáidiskijn.
- Tust lii čapis čuávji! Aaibâs tego káránâsâst! Unto Uárree eeči eeđâi.
- Sun kale lii kieleslädikuávská! kiinii kuosijn párgádij.
- Sunhân lii káránâs! kiinii eeđâi já čujottij enâmân koččâm kuhes poođâštoolgán.
- Sun lii Kaabi Káránâs! Unto enni tuubdâi.

Já tääl te Kaabin šoodâi stuorrâ heeppâd, puoh kuosij oovdâst. Puohah tiettii tääl et Kaabi ij lamaškin mihheen lädikuávskáid mut tuše Kaabi Káránâs.

Unto Uárree eeči eeđâi:
- Kaabi, muoi kalgeen tääl sárnuđ.
Já nuuvt sun laiđij Kaabi siisâ tupán já toopâi vala uuvsâ.
Siste sun eeđâi:
- Kaabi, čokánist toos! Tääl tun koolgah čielgiđ, mondiet tun tágárijd poorgah.


6.

Kaabi čiäruškuođij tuuveest nuuvt et sun tuárgistij. Sun čiärui kuhháá já korrâsávt. Unto Uárree eeči tiiptij suu čiärruđ ráávhust:
- Kaabi, munnust ij lah kuussân huáppu. Munnust lii äigi. Mut taam kalga tääl sárnuđ meddâl.

Viijmâg Kaabi rávhuttui tommit et sun puovtij šnuđgom čoođâ sárnuđ.

Kaabi čielgij, et ij lam hävski et Unto lâi nobdum manesuolân moonnâm keesi. Já sun oskoi kale Unto, mut vuárnuttij, et ij liijkágin tiättám kii lâi moonijd suáládâm. Tondiet sun lâi halijdâm mävsittiđ já lâi kárvudâttâm kokkân ko lâi kuullâm, et Vuolli Vuorâččâšâst lijjii máđoh ige sun puáhtám vuoššâđ iärásáid.

Unto Uárree eeči eeđâi, et poolis lii čielgim moonij suáládem korrâsávt. Já eskin tääl lâi puáttám tiätu, et sujâlâš lâi kavnum. Tot lâi lamaš Paavo Puoidâ, kote lâi puáttám eelliđ siijdâst. Tobbeen lijjii lamaš tuárvi luodah, já et tiet äšši lâi tääl viijmâg čielgâm. Sun meid sihostij konnjâl čalmenurhestis ko muštâččij tien unohis tábáhtus. Ij lam hävski ollágin, et Unto lâi sujâttum. Kale sun kandâsis tommittáá luotij. Tast kale puáđáččij tiätu vala Kaabi pááikán-uv, jis ij lam jo puáttám-uv.

Já eidu talle Kaabi hoksái, et suu peerâ lâi eidu vuálgám siijdân, já puohah lijjii áigum eelliđ poolis kulen-uv. Lâš-uv tot lamaš talle suijâ ton-uv máátkán, mut kihheen ij lam tast Kaabin maiden muštâlâm.

Já Kaabi Káránâs čielgij sorolâžžân, et ko Liäiná Lädikuávská lâi puáttám, sun lâi talle hoksám juonnušiđ já faallâđ jieijâs kokkân. Já sun meiddei muštâlij, et sun lâi lamaš hirmâd murâšlâš tondiet ko Unto Uárree ij lam koččom uu jieijâs šoddâmpeivijuhlijd.

Unto Uárree eeči keejâi Kaabin já eeđâi:
- Tiäđáh-uv Kaabi? Mij ep lah kuássin taan siijdâst kiämmán koččom šoddâmpeivjuhlijd. Puohahhân kuittâg-uv kočohánnáá-uv puátih.

Kaabi Káránâs nuáiguttij uáivis sorolâžžân.

Já Unto Uárree eeči joođhij:
- Kaabi-rähis. Addâgâs puáhtá ain adeliđ. Mun adelâm tunjin addâgâs tom, et tun lah nabdam mii manesuolân. Já mun adelâm addâgâs tom, et tun faallih jieijâd kieleskokkân teehin.
- Mut Kaabi, tääl muoi vyelgeen iärásij kuuvl já čielgejeen puoh taam, mii lii tábáhtum. Já ton maŋa mij juhlop šoddâmpeeivijd.

Já nuuvt suoi vuolgijn iärásij kuuvl, já tobbeen suoi tooláin oovtâst smavvâ tieđettemtilálâšvuođâ. Puohah kale iberdii já luhhoost adelii addâgâs-uv.

Já ton maŋa puoh lâi pyereest, peic puohâi mielâst lâi sorolâš tot, et Niijlâs Njuámmil já Sulo säplig iävá peessâmgin puáttiđ juhlijd tondiet ko suoi viälláin kuohtuuh pyecceiviäsust. Já ton paje ko Unto eeči já Kaabi lâin savâstâllâm, lâi Unto enni kuáivum puoidijd vuojâlitteest, toidám lijgesaaltijd meddâl já passaam puoidijd tuulâst. Puohah rettâdii, já pyeidih lijjii kale hirmâd njálgáh. Enni lâi meiddei vuoššâm nubelágán liemâ, mut toos lijjii moonnâm säältih sukkârij sajan. Sun pahudij Kaabin:
- Kale muoi kustoo láán kyehti káránâs kookâ!

Puohah povvâstii. Luhhoost puoh moonâi pyereest já sist lijjii hirmâd jo hävskis šoddâmpeivjuhleh.

Uámitobdo

Mun kuldâlâm jieččân siskáldâs máttáátteijee
uámitobdo
tot culáidit nuuvt joskis jienáin
et mun jiem tom kuulâ
mut ij tot tom meerhâš
et tot jienâ ij innig iäláččii
tot lii tuš mottoom ááigán jávuttáá

Širottâs

Čälleeh: Mariann Aikio, Jemina Haahtikari, Anja Kaarret, Kirsti Länsman, Eljas Niskanen, Marja-Liisa Olthuis, Henna Tervaniemi


1.

Lah-uv tun kuássin siijdâst jođedijnâd teivâm Sulo-säpligáin?

Lah-uv? Vâi jieh-uv lah?
Na, liävus maht lii, mut tääl tun kuittâg suin teeivah.

Sulo-säplig áásá kaskoo markkân. Sun lii markkânsäplig.

Tääl Sulo-säpligist lii hirmâd huáppu. Sun lii tomâmin Unto-uárree šoddâmpeivjuhlijd. Sun lii jieš ráhtám Unton skeeŋkâ. Tast sun lii nuuvt čiävláá. Sun lii kiessâm skeeŋkâ fiijnâ, kildee pááppár siisâ. Sun lii nahettâm tom lummosis. Kihheen ij uážu tom uáiniđ ovdilgo Unto tom liäkká.

Sulo-säpligist lii tääl huáppu. Suu torvopiergâseh láá lappâsist! Torvoliivi lii lappum! Ige pyerá lamppugin oinuu kosten. Torvokappeer liijká hiäŋgáá spiijkárist. Tom sun tuáppee fárusis já piäjá uáivásis. Sulo usâstâl váháš ääigi liivi já laampu, mut toh iä liijkágin kavnuu.
Na, liävus talle, sun smiättá já vuálgá olgos.

Sunhân lii čepis säplig. Ijhân sunjin kuássin mahten hyeneeht keevâ. Ij pyevti keevvâđ! Ijhân sunjin kuássin ovdilgin lah mahten hyeneeht keevvâm!

Suu tuolmâmpyerá lii ovdâšiljoost. Tot lii kale váhá huolâmáttumávt leggistum enâmân, mut sun pajedist tom já vyelgiškuát. Ige sun tomgin huámmáš, et pyerá širottâs lii koččâm čunnui. Veik lii algâeehid, liijkágin ij innig uáini maiden. Čohčuv siävŋán ain tolebiššáá já tolebiššáá.

Ko lamppu ij kavnuu, te Sulo ferttee vyejiliđ sevŋis pyeráin. Ij lah älkkee vyeijiđ sevŋâdin, mut sust lii tuođâi-uv huáppu. Sun hurgoot hirmos sáttoin. Forgâ sun lii-uv luoddâpellâst já eidu ton saajeest, kogo kátučuovah noheh. Tobbeen lii aaibâs pikkâsevŋâd, ige sun uáini maiden. Sulo-säplig masa jo pala.


2.

Nijlâs-njuámmil lii meiddei monâmin Unto-uárree šoddâmpeivjuuhlán. Sust-uv lii huáppu. Sun ij kuássin mušte keččâđ tiijmásis, veik sust lii-uv stuorrâ tijme kepilist.

Nijlâs-njuámmil tiätá, et luodâ rasta kalga moonnâđ syejiluodâ peht. Mut kogobeht tot lâigin? Ij lah tääbbin, ige tyebbin. Ij tot oinuu kosten.
Jispa mun taan tove tastoo cancom táágu? Nijlâs smiättá.
Sunhân lii čepis njuámmil. Ijhân sunjin kuássin mahten hyeneeht keevâ. Ij pyevti keevvâđ! Ijhân sunjin kuássin ovdilgin lah mahten hyeneeht keevvâm!

Siämmást sun kulá suámálii jienâ mut ij uáini maiden. Ij ubâ autoi čuovâidgin luodâ alne.  Ijhân tobbeen mihheen autoid puáđi. Já nuuvt sun canccol luodâ rasta.

3.

Ruošk, pešk já puŋk!

Mii täälgis tábáhtui?
Nijlâs-njuámmil ooinij  taasnijd tánssáámin, já Sulo-säplig kuulâi ruumbuid čuojâmin. 

Lâi sattum hirmos pärtti.

Nijlâs-nuámmil aalgij pappaattiđ. Tääl sun lâi lammâšum.

Já säplig visijdij. Suu váimu njuškoi korrâsávt. Sun lâi masa jaamâs suorgânâm.

Nijlâs-njuámmil tuubdâi maht suu jyelgist kuulgâi vorrâ. Išediđ! Išediđ! sun huuihij. Tääl lii eeti! Mii munjin tábáhtui? Mii immâšijd tábáhtui?

Huhuu! Uhuhuu! Tääbbin lii iše puátimin! Iše lii puátimin! kiärdui jienâ sevŋâd čoođâ almeest. Tobbeen kiirdij Irján-ijjâlodde. Sun ooinij Nijlâs-njuámmil jyelgi vardemin já  kuulâi Sulo-säplig vááimu njuškomin. Kullui tuše puŋkâ-puŋkâ-puŋkâ-puŋk.

Ijjâlodde huáputtij:
Tääl lii huáppu tuáhtár kuuvl! Tääl lii tuođâi huáppu tuáhtár kuuvl!

Nuuvt sun toppij kuohtuid fárusis. Nube sunnust sun faškâštij siälgásis, já nuubán sun tarvanij kozâidiskijn. Já nuuvt sij sodâstii tuáhtár kuuvl.


Tuáhtár tuovŋâi njuámmil jyelgi, säplig lâi tuše suorgânâm. Irján ijjâlodde lâi uáinám ijjâčolmijdiskijn puoh, mii lâi tábáhtum, já sun muštâlij puoh tuáhtárân.  Sulo-säplig lâi tuolmâm sevŋis pyeráin sevŋâdâsâst, já Nijlâs-njuámmil lâi canccom luodâ rasta puástu saajeest.

Já nuuvt te keevâi surgâdávt et Sulo-säplig já Nijlâs-njuámmil iävá taan ive peessâm Unto-uárree šoddâmpeivijuhlijd. Tuáhtár ij tuostâm lyeštiđ sunnuu pááikán vala onne. Sulo liijká koijâdâlâi tuáhtárist, et ij-uvks sun puávtáččii vyelgiđ juhlijd, ko sust lii Unto-uárrei skeŋkkâ-uv. Tuáhtár ij kuittâg puáhtám adeliđ sunjin vyelgimlove.

Já tuáhtár tipšoi kaandâkuáhtá já vala ohtii muštottij:
Muštee pyereest taam. Puáttee tove kalgeh leđe torvoliivi, torvokappeer, širottâs já čuovah oornigist.

Irján-ijjâlodde lopedij Sulo-säpligân tuálvuđ šoddâmpeiviskeeŋkâ Unto-uárrei. Sulo-säplig lâi murâšlâš, ko ij peessâm juhlijd já čiärustâlâi. Nijlâs-njuámmil jeđđij suu já koijâdij et mii skeeŋkâid tot lâi. Sulo-Säplig šuáhkádij: širottâs!

Ko elimâd lii vaalmâš

Muu vuopâ hävdidmeh lijjii eskin. Suu kortâi siste lâi mottoom čaalâ, mast šoodâi taat tihtâ. Muu mielâst tot lii muččâd, veik kale uáinám tom-uv mondiet puohah iä toos lijkkuu. Kalga luuhâđ tom toin naalijn, et elimist LII ain algâ já meiddei loppâ, veik tom ij halijdiččiigin kuáhtáđ.

==

Ko elimâd lii vaalmâš
mun tuáivuttâm tunjin šiev loopâ
tom et tuu äigi nuvâččij tunjin rähis ulmuuh jieijâd pirrâ
et tovnpiälásiist ličij šiev viini
já tunjin tobbeen tuárvi mučis uáinuseh
čalmekollááh

Já jis tun jieh liččiigin aaibâs vaalmâš
tien tááhust muoi teiveen forgâ
jo puáttee máánust

Já talle ko tun jieh innig lah taan maailmist
mun pajedâm ceerhi tunjin
jyehi peeivi
tassaažân ko mun-uv vuálgám
já jurdâččâm munnuu
já elimân päccee muštoid

Talle ko muu-uv äigi tiävá
mun puáđám tállân tuu kuuvl
já muoi pyehteen pajediđ ceerhi oovtâst
muštâččiđ tom mii motomin lâi
ilodiđ tast mii tastoo lii
já tiettiđ
et munnust lii puoh äigi
mii pištá

Moonâ tiervân, avalávt

Čarviim tuu vyeimittes kieđâ

já koijâdâm lii-uv tust pyeri orrođ

tuu kietâ lii kolmâsub ko jieŋâ

jo kiddejum jäämmim čáárván

Uáinám maht tuu radde pajanâd tuš ucánjihhii

já váimu julkká maht sáttoo

talle ko tot mustá

já mun smietâm

mon kuhháásun vala

Tuu poksâmeh lihâdeh

mut säänih iä kulluu

tuu njälmi lii koškes

njuovčâ kyemeest kiddâ

maaŋgâkiärdásâžžân puttânâm

ij-uvgs tom lah ohtâgin lahtâdâm

ovttáingin midettes kuáškánjâššáin

Ko tuu poksâmeh maaŋgâi iirâtmij maŋa lekkâseh

joskis jienâ táttu lahtâdâs

smavvâ jiäŋŋum ananaspittáá puolâšist

puurrâđ ij innig taarbâš

eellim piämmu lii jo puurrum

Já jienâ šuáhká hitásávt

et mun jiem hyennin anaččii

et

jiermi ij

innig vaje

ige

iärut

mii lii tuotâ

já mii 

naverseemist

šuámbistem

eellim puáhtá 

leđe

siämmáá

ääigi kuohtuid

já jienâ huolât 

lam-uv mun

jo purâdâm

Mun kuldâlâm tuu vyeimi

jiemge mun tiäđustkin ibbeerd

et tunjin ij innig pyevti adeliđ tuu halijdem ananas

toin naalijn et jieš helvit ij luoštuu luovâs

ko tun vuoiŋah sääpi jieijâd kehârâddâmân

vuávsáh olgos jiävttáá eehid čäcikuáškánjâs-uv

já masa jo aavhah

Episod maŋa kuorsah jieijâd ertpeelijd raššeen

nohádah koskân sanijdâd

já vuoiŋah pannaal

já mun keejâm tuu hiäjus nahhaar

já ain smietâm

mon immâš kuhháásun vala

Já ko mun vyelgiškuáđám 

tun kuulah tom

mun čarviim vuod tuu kieđâ

muštâlâm et tun lah mijjân räähis

culijdâm tunjin "pääsi tiervân"

tun lehâstah čolmijdâd

tuu poksâmáid leevvân sorolâš moje

já kietâ paijaan sevimân

tego ain

tuu poksâmeh culijdeh "pääsi tiervân, avalávt"

Vyeimittes jienâ tuárgist já táttu 

"Mušte et jieh kode jieijâd

pargoin

lopedâhhân munjin"

Mun nuáiguttâm

já lopedâm

Ko mun nááđum olgos visteest

tun uáđáh vuod

tuu radde pajanâd epitäsivávt  

vuoiŋâm škuurijd

mun šyehkittâm

et tun jieh innig taarbâš juátkiđ

mut váimu jieš tiätá

mon kuhháá tot vala vaja

Sanij siste sierâdmin

Sanij siste sierâdmin



Silde soođhâi sino sorijgijn

Suábbi sáárnui suolgâi savzáin

Sappe suutâi saaibân säävnist

Sahe sáárgui sááhá suoivuu siisâ



Peeivi pehtilumos pennâ (párnáigijn puđâldum)



Pieggâ posoi puustuvijd puuvrán

Puásui puáskui porthái pellâst

Piehânjeh purrii pyereest peiviv

Poškâ poolâi poolisist piäldust

Pottáás pottâ puolij piäiváduvvâst

Kaavpugân

Pestim jieččân nuorâmuu (13)
vuossâmuu keerdi ohtuu kaavpugân
uánihâš savâstâllâm maŋa

Sun tieđij kale luodâ
maht jotteeđ
kost pääcciđ metrost
väzziđ puuvdân

Lijjim kale máttám taam vyerdiđ
mut ko vala iäpádâllim
sun eeđâi:
"Enni, liččih tääl realistlâš
Taat lii tuše Rotterdam
ij mihheen mielâttis miljonkaavpugijd."

Komovuotâmaainâs, jotkâ (lovvoost II, vyelilovvoost 6 ovdâskulij)

6. Maht peessâđ rakkeet kuuvl?

Auto njune lâi ružâgâm já kuohtuuh ovdâuuvsah lijjii punjâgâm. Vyeijee uksâ lekkâsij tuše ucánjáhháá, já sátulii peln ovdâuksâ ij lekkâsâm ollágin. Uálgispele ružže lâi viärráb ko čižeppele. Codex pulttâsij tyehipeeŋkâ oolâ já tobbeen läädist pyecceesapilâsâi oolâ já toin naalijn peesâi pyecceiauto monnjâuuvsâ kuuvl. Sun lehâstij tom. Eeči poođij suu maajeeld. Luhhoost suoi iävá mahten lam lammim jieijâs.

Já forgâ suoi kuohtuuh čuážžoin šiljoost. Eeči juuđij várugávt pirrâ pyecceiauto já huámášij puohlágán repčuumijd. Sun suorgânij já smietâi, moin naalijn taid koolgâi tivvoođ. Mut Codexist lâi toos šiev iävtuttâs. Sun almottij:
- Eeči, tiäđáh-uv! Mun lam eidu finnim ohtâvuođâ robotkietân! Tääl muoi pyehteen komovuottiättur peht olášuttiđ tábáhtuumijd jorgoppelij!
- Jáá, naa --, eeči algâttij, mut movtáskâm kandâ joođhij:
- Eeči, jis mun ohjelmistám tiätumaašin nuuvt et muoi macâtteen pyecceiauto tien nube šiiljon? Talle vala ton verd et tot šadda aaibâs ovddii tilásis?
- Na pargeen nuuvt, kandâ! Pargeen nuuvt! Tot lii šiev čuávdus kale.

Já siämmást ko suoi nááđoin kukkeláá, Codex rosâdij ain kietâtijmijnis.
- Te, tääl tot luhostui! Codex ilodij.
- Hirmâd pyeri, eeči movtáskij.

Codex ohjelmistem išedij! Pyecceiauto starttai jieijâs uđđâsist.

- Hei, vyerdlist! eeči huikkái.

Suu mielâst oroi unohâssân uáiniđ nuuvt cuovkkânâm auto. Sun kuáivui lumostis motomijd komovuotšlaantijd já piejâi taid stivrejeijee stoovli oolâ sajanmáksun. Já koolgâihân meiddei ucánjihhii lááigu mäksiđ auto luoihâtmist. Já ko sun lâi tom porgâm, sun lâi moinnii naalijn hiälputtum. Mut ijhân sun tiäđustkin puáhtám leđe vises tast, et tohhejii-uv siämmááh šlaantih máksun meiddei Enâmist. Ránnjágaalaaks várás ain koolgâi lonottiđ ruuđâ, já tot lâi mottoomnáál váiváá. Majemustáá stuorrâ lonottum summe lâi lamaš uđđâ rakkeet uástim ohtâvuođâst.

Já ko sun lâi pieijâm ruuđâid sajanmáksun, sun peškâlij pyecceiauto uuvsâ kiddâ. Codex teddilij kietâtijmásis, já nuuvt te auto kevâškuođij. Tot vuojij vistig tyebbiláá jeđe jurgâlâdâi. Siämmáánáál ko puáđidijn-uv, tot vuojij njuškon. Tot cancoi mottoom máđháá jeđe vuod orostij.
- Jáhá, taat ij aaibâs tievâslávt toimâmgin, Codex pahudij já piejâi tiätumašinis uđđâsist joton.

Já talle kale tábáhtuuškuođij. Pyecceiauto starttai jieijâs vala uđđâsist jeđe cancoškuođij luodâ mield pyecceiviäsu kulij. Tot moonâi hitásávt mut vissásávt. Forgâ tot lappui uáinusist.
- Na tääl tot moonâi, eeči šuáhkádij já lâi tutâvâš.
Suoi Codexáin kuuláin auto larmâdâs njuorgomin.
- Vuoi ij! eeči hirmástui já smietâi jo, monâččij-uv taan larmâdâs keečild miinii aašijd puástud. Mut nuuvt ij orroom taan tove kevâmin.

Viäsu nurkke kale paasij taggaar tilásis ko paasij - ton tivvoom lâi sierâ kolgâđ ohjelmistiđ. Tom Codex ij eidu taan tove lam šoddâm jurdâččiđ. Já nuuvtpa sun rosâškuođij nubbijn ohjelmistmáin, vâi puovtij nurhegis tivodiđ.

Mut nurhe tivomân ij lamaškin äigi. Paifakkist suoi kuuláin, et Eennâm huáđđooh puáđeškuottii šiiljon.

-Kogobeht tot poŋkkái? puárásub huáđđoo omâttâlâi.
- Tääbbin kostnii tot jienâ kullui, kiinii nuorâbijd västidij sunjin.

Mut puárásub Eennâm ässee ij orroom kulâmin ige reagistmin ko sun siämmást tuuđhâi jákejâdij pirrâsis nuuvt intensiivlávt.
- Professor Puáhinävli! nuorâb huáđđoo kočoi.
- Jáá, hmm--. Maid?

Já nuorâb huáđđoo kiärdui vástadâsâs.
- Jáá, te pyeri! Tyebbin vâi? Na tallehân mij moonnâp tohongis tutkâđ, professor meridij.

Eeči culijdij Codexân:
- Professor Puáhinävli! Tie sun lii! Susthân tot Eennâm tuáhtár sáárnui-uv! Tääl muoi láán aaibâs olmâ saajeest!

Codex culáiditij:
 Lii-uvsun tot professor kiinii vijses huáđdoid? Sun vissásávt kale tiätá, kost munnuu rakkeet lii! Manneen-uv koijâdiđ sust?

Eeči iäpádâlâi:
- Oroba vistig! Smietteen váhá!

Professor Puáhinävli moonâi eres huáđđoigijn táálu nurhe tutkâđ. Sun pallâguođij:
- Vuoihân stuárráámuuh meteoriiteh! Tääbbinhân lii masa jo räigi seeinist! Stuorrâ pittá seeinist lii luákkánâm!

Seinipitáh lijjii ain enâmist. Professor komárdui taid tutkâđ:
- Kávnoo-uvsun tääbbin kooskâst kostnii veik meteoriit? Vâi lii-uvsun tääbbin tábáhtum miinii eres luhottesvuođâid?

Siämmáá ääigi Codex lâi kiergânâm ohjelmistmist. Luákkánâm seini paifakkist ruápsááškuođij já kullui váhá suámálâš jienâ; aaibâs tego miinii ličij njurgom ollâ jienáin. Tastoo enâmist leijee seinipitáh kirdâččii sajasis, ohtâ nube maŋa. Professor keejâi uáppeidiskijn já illá uskuu čolmijdis.

- Vuoih! Išediđ! uáppeeh huhkádellii já koijâdii professorist, mii immâšijd tobbeen tábáhtui.

Professor lâi masa jo vises, et taat ferttij leđe miinii peinijáid, teikâ ucemustáá miinii suámálijd naharijd.
- Mun illáeleškuáđám, uáppeeh väidiškuottii vuáruttuvâi já jámálgâddii, kyeimi kyeimis maŋa.

Professor Puáhinävli ij nuuvtkin suorgânâm ruápsájeijee seeinist pic uáppeidis hyenes niärváin.
- Tij kustoo kolgâvetteđ hárjániđ vuáimálub tiettuutohâmân, sun palijdij jeđe vuolgij siisâ suáittiđ pyecceiviäsun.

Sun halijdij, et Tuáhtár Polaris puáđáččij keččâđ puoh suu jámálgâddâm uáppeid. Mut tego táválávt, professor Puáhinävli lâi läpittâm puhelimis. Sun vuolgij siisâ viežžâđ tom. Sun mulijdij ohtuumis:
- Tot kale vissâ lii pááccám laboratorio peevdi oolâ.

Já siämmáá ääigi nurhe tyehin Codexkyevtis eijijn oinijn čiččâm jámálgâddâm uápped já oovtâ siisâ láppojeijee professor.
- Jieh-uvgs tun puáhtám tain konstáin vyerdilistiđ? eeči culáiditij Codexân.
- Addâgâs, mut roobootkietâ tuáimá vala váhá jieijâs aigijn, Codex västidij.

Mut eeči ooinij tast siämmást meiddei máhdulâšvuođâ:
- Tääl! Tääl te muoi pesseen jotelávt rakkeet kuuvl! Puáđi, jotelávt!

Suoi kuovllistáin laasâst siisâ laboratorion. Rakkeet oinui tobbeen! Ige siste lamaš vala kihheen. Jieijâs tijmijn Codex lehâstij laboratorio laasâ. Rakkeet lâi tääl aaibâs sunnuu ooláádmuddoost!

Tiervâsvuottärhistem

Moonnâm ohhoost must lâi kesilenccu, mii tubdui peeljijn. Já tego nuuvt távjá, oovdâst lâi kirdemmätki. Mun moonnim tuáhtár kuuvl koijâdiđ, ličij-uv muu pelji kirdemoornigist. Tot lâi toppâlum já hurijdij suámálávt. Mihheen ij lah kirdemmääđhi ääigi nuuvt ilgâd ko povčâsteijee pelji. Tuáhtár tuuđhâi muu peeljijd já eeđâi, et pyeremus ličij sirdeđ määđhi suullân ohhoin, jis máhđulâš. Mut et mun jieš kolgim meridiđ, mon tehelâš muu mätki ličij. Mun meridim pääcciđ pááikán. Mudoi-uv muu nieidâst lâi iskosokko, mii puovtij sunjin tuárvi huolâ já streesâ, nuuvt et tien tááhust lâi šiev juurdâ pääcciđ pááikán.

Mut ovdilgo mun vuolgim tuáhtár kulen, sun eeđâi, et mun lijjim jo paijeel 50-ihásâš, ige munjin lam kuássin tohhum tiervâsvuottärhistem. Nuuvt et suu mielâst tot lâi avžuuttettee. Muu-uv mielâst juurdâ lâi pyeri. Nahan te sun čälistij munjin vuolgâttâs laboratorion. Mun kolgim elâččiđ vorrâiskosijn, já puátusij puáttim maŋa puáđáččim maassâd tiervâsvuottäärhistmân.  Mun moonnim tiiskâ kuuvl väridiđ ääigi.

Tastko vuástáväldimist lijjii vorrâiskosääigih väridemnáál eskin čuávuváá ookon, tiiskâ tyehin čokkájeijee vuástáväldimišedeijee avžui muu moonnâđ vorrâiskosáid pyecceiviäsu iskosväldimân, tastko toho ij tarbâšâm vyerdiđ. Puovtij tuše iđedist väzziđ siisâ. Já ääigi tiervâsvuottäärhistmân finniiččij jo tállân čuávuváá ookon. Taat puoh heivij pyereest muu äigitavluid-uv.

Muoi vuástáväldimišedeijein savâstâláim váhá, já sun pahudij, et pyecceiviäsu vorrâiskosáid mun tuše tarbâšiččim nubelágán vuolgâttâsluámáttuv. Mun tiäđust-uv šallišim tom, et tast šoodâi sunjin lasepargo. Já nuuvt sun tom vuolgâttâspááppár teevdij - mut váhá vaigâdávt. Sun eeđâi, et sun illá puovtij luuhâđ hirmâd smavvâ puustavijd pápárist já tiätumaašin šeermâst, mut et luhhoost iskosij noomah lijjii siämmáá saajeest kuohtuin luámáttuvâin. Nuuvt et luuhâđ ij jiešalnees tarbâšâmgin. Mun ávžojim sunjin tiätumaašinlaasâid, siämmáánáál ko muu pargoskippáár lâi avžum munjin mottoom ihe tassaaš. Já sun lopedij moonnâđ optikko kulen elâččiđ ko kiergâničij.

Čuávuváá peeivi mun eellim laboratoriost já paaccim vuordâččiđ puátusijd. Okko huurgij jotelávt lappâd, já nuuvt mun eidu oho keččin muu tuáhtárääigist oppeet tuolmim pyeráin vuástáväldimân jeđe čokánim vyerdiđ.

Ääigih lijjii taan tove muádlov minuttâd maŋanâm. Já ko viijmâg poođij muu vuáru, kiinii munjin omâs nisonijd čuorvij muu siisâ. Mun aštus moonnim. Taat nissoon viežâi munjin stuorrâ čäcilaasâ já tiällái fiijnáht njunelijnepaakâ valmâšin pevdinuuskán. Munnuu algâsavâstâllâm kuoskâi ton peeivi mielâttes pakkâ šooŋân. Olgon lâi  masa jo kulmâlov cekkid. Tastoo sun koijâdij, magareh huolah muu mielâ teddii já mondiet mun lijjim puáttám. Mun čielgiiškuottim, et lijjim puáttám tiervâsvuottäärhistmân. Sun hirmástui: ijhân sun tiättám tiervâsvuottäärhistmijn maiden! Ko muoi láin váháš áigáá nubijdân omâttâllâm, munjin čielgâi, et munhân čokkájim-uv njunáluvâi psykiatrijn. Ko lâi čielgâs, et mun jiem psykiatrisii iše taan tove tarbâšâm, sun mojonjalmijn iävtuttij, et pyehteen-uv muoi sárnuđ veik suu aašijn. Kale toh-uv tommittáá lijjii. Mun povvustim et aainâs-uv; kale mun lijjim pargostân hárjánâm väldiđ kuldâleijee rooli. Mut eres äšši lâi tiäđust-uv tot, mon pyereest mun mátáččim ulmuid išediđ vâi vuolgâttiččim-uv sii ain ovdâskulij. Loopâst sun koijâdij, vájáldittim-uv mun ennuv aašijd. Já kalehân mun maidnii lijjim vájáldittám. Eidu ovdebáá peeivi mun lijjim vájáldittám oovtâi šoddâmpeeivi äigitavluttem jieččân kalenderân. Tondiet mun karttim sirdeđ kirdemliipu-uv. Já maid mun jiem vala tiättám sunjin muštâliđ, lâi tot, maht mun juuttim suu vuástáväldim maŋa pááikán. Vääzin! Já eskin pääihist, 15 miinut väzzim maŋa, mun muštájim, et munhân aštus lijjim pyeráin joođoost. Ij ávttám ko jurgâlâddâđ já väzziđ maassâd.

Mut ovdilgo mun vuolgim pááikán psykiatri kulen, mun moonnim väridiđ uđđâ ääigi jieččân tiervâsvuottäärhistmân. Tiiskâ tyehin čokkái tot siämmáš nissoon ko ovdebáá-uv tove. Sun taan-uv tove vaaidij uáinus já tom, et ko psykiatri já tiervâsvuottipšoo noomah lijjii miäldáluvâi nommâlistoost. Sun vuod keejâi šeermân váhá vaigâdávt, ain-uv čalmelasâittáá. Tääl muu uđđâ äigi ličij eskin mánuppaje keččin. Tot kale lâi munjin olssân ávhálâš. Mun tiäđám, et tobbeen saahân šadda muu suolgâi pajanâm tiäddu. Tääl must lii ubâ mánuppaje äigi ruáinudmân. Toh kiiluh, moh tääl vyelgih mánuppaje ääigi, iä lah talle innig savâstâllâm vyelni tiervâsvuottäärhistmist. Já munhân uáinám talle, kiäin mun ton tovegis teeivâm, adai sattui-uv suu merkkim ruossâ taan tove olmâ sajan tiätumašinist.

Psykiatri kulen elâččem lâi kuittâg hävskis sattum muu piäiván. Mun finnejim lihâdem, já mist puohâin lâi hirmâd hävski. Mijjân čielgâi, et puohah täiđih kale vyerdiđ kesiluámu. Itten must lii pargo vala muádi tiijmán jeđe talle mun-uv ááigum algâttiđ jieččân luámu. Lii talle mottoom peivi asto čalâččiđ komovuotmainâs. Áinoo, maid mun taan muddoost páásám smiettâđ, lii tot et puátá-uv munjin reekkig psykiatri vuástáväldimist. Jis puátá, tom mun jiem kale ááigu nimmurdhánnáá mäksiđ.

Táálu pirâstittem

Jiävttáá kävppirievedem maŋa mun smietâškuottim, lam-uv mun kuássin uáinám poolis tuođâlii pargoost skelmâigijn. Lam, jiešalnees, mottoomnáál. Tot maainâs lii jiešalnees uáli suotâs, veik talle ij ollágin povvustittámgin.

Muu jurduuh maneh lovmat ihheed maassâdkulij ránnjákááđu ässei. Suu nommâ lâi John, suu suhânoomâ jiem innig mušte. Sun lii tääl jo varrim meddâl, hävskis olmooš sun kuittâg lâi. Sun lâi talle iäláttuvvâst leijee poolis. Tot lâi-uv taan mainâsist puoh koomisumos äšši.

Eidu talle ko mun oinim poolisijd pargoost, lâi mottoom argâiiđeed, já lijjim saatâšmin jieččân puárásumos nieidâ škoovlân muádi kááđu tuáhá. Ko muoi juuđijm John táálu puotâ, tobbeen lâi monâmin poolisij pirâstittem. Ohtâ poolis stivrij jotoluv já lappâdjotteid meddâl táálu kulen. Pooliskyevtis čuožžuu pisoh kieđâst  kuohtui pelij olgouuvsâ, ohtâ vahtij táálu tyehin. Váhá olgoláá lijjii vala eenâb pooliseh nuuvt et ubâ táálu lâi šievnáál pirâstittum.

Mun tiäđust-uv hirmástuvvim já koijâdim, mii immâšijd John táálust tábáhtui. Poolis ij ennustkin maiden čielgim, eeđâi tuše, et tot lâi tuođâlâš já varâlâš äšši. Muoi juuđijm tast lappâd já tolvum nieidii škoovlân. Ko poottim maassâd, puoh lâi tego eskin-uv, peic et pooliseh aiguu moonnâđ siisâ táálun. John ij jo-uv lekkâm uuvsâ teikâ ij lamaš pääihist. Mun pahudim, et sun lâi hävskis olmooš, vissásávt leehâi uuvsâ. Tien huápun meiddei John ránnjátáálu eemeed poođij ráđádâllâđ. Pooliseh aiguu cuovkkiđ uuvsâ. Ránnjáeemeed avžui, et uuvsâ ij tarbâšiččii cuovkkiđ, sust lâi John táálun čoovdâ, mut et sun vistig halijdičij suáittiđ Johnin já koijâdiđ, lâi-uv ok lyeštiđ poolisijd suu táálun. Na, tommittáá tiäđust-uv pooliseh-uv kiergânii vyerdiđ.

John västidij puhelimân ige iberdâm masten maiden. Sun lopedij puáttiđ tállân pááikán já halijdij leđe jieš fáárust táálus tutkâmist.

Nahân te John poođij uáli jotelávt. Pooliseh lijjii eenâb teikâ ucceeb várugááh. Vuossâmuš maid John koijâdij, lâi tiäđust-uv tot, maid immâšijd pooliseh lijjii suu táálust ucâmin. Te sun povdij poolisijd siisâ savâstâllâđ. John leehâi uuvsâs, saavâi tiervâpuáttim poolisáid. Eenâb mun jiem lappâdjotten tastoo fattimgin. Mut äšši väividškuođij muu nuuvt čuuvtij et moonnim maŋeláá siämmáá peeivi ääigi koijâdiđ.

John ruáhásij já nube tááhust murâštij. Pooliseh lijjii finnim tiäđu tast, et Rozenpad-kááđust aasâi almai, kiäst lâi hasisviljâlem pääihist. Adai taat šoddâdij narkotijkkâamnâsijd. John lâi tállân toos ettâm, et tääl kale pooliseh lijjii ucâmin puástukááđust. Sun aasâi Rozenoord-kááđust mut kale siämmáá numerist.

Ton ääigi tiätu lâi tiäđust-uv levânâm jo tommit, et Rozenpad-kááđu ässee lâi patârâm kuusnii, já tien táálun pooliseh tiäđust-uv monnii viehârâš siisâ. John lâi luholâš tast, et eidu talle ko pooliseh lijjii puáttám, sun ij lamaš pääihist. Sun lâi jieijâs sanij mield suorgâniđ jaamâs.

Pooliseh lijjii puáttám eelliđ suu kulen vala maŋeláá siämmáá peeivi. Sij lijjii maŋgii, maŋgii áánnum addâgâs. Sij lijjii puáhtám kukkáid já suklaid já meiddei faallâm monniilágán ruttâsume. Kukkáid já suklaid John lâi váldám mut ruuđâid sun ij tiäđustkin vyeligâš olmožin lam halijdâm. Kale sun iberdij tom, et motomin ääših sattii moonnâđ váhá puástud-uv.

Mottoom ääigi keččin Rozenpad-kááđu ässee lâi kavnum, táálu lâi kyerrejum já ässee čievžâstum tobbeen meddâl. Já John joođhij elimis, siämmáá ilolâžžân ko ovdil-uv. Motomin ko suu oinim, koijâdim, lâi-uv sun vala finnim vyerdihánnáá kuosijd. Ij sun innig lamaš.

Kävppirievedeijeeh

Motomin muu áámmát kááju puohlágán mailmâlii paast. Tääl mun lam eidu šeštum käävpi rieveedmist, pargoidân áánsust. Mudoi mun-uv liččim lamaš aaibâs njunáluvâi rievedeijeigijn. Ko taam čálám, puoh taat lii tábáhtum jieht.

Jieht lâi vástuppeiveehid, muu jieŋâskäppi meendu-uv kuárus. Nuuvtpa elâččim viiđâ maŋa aldakäävpist, mii lii vááijuv muádičyeđe meetter keččin muu pääihist. Tobbeen lii älkkee elâččiđ uástimin veik eenâb-uv juhâmušâid nuuvt et tävirijd puáhtá uigâđ uástusvovnâigijn pááikán jeđe tuálvuliđ voovnâid maassâd. Ij taarbâš auto kävppimáátkán. Nuuvt mun jieht-uv toohim. Uigim tävirijd pááikán, ruuččum taid já nutkim skáápán. Mottoom suujâ tiet jiem annaam siämmáálágán huápu voovnâi maassâdtuálvumáin ko táválávt. Meridim tuálvuđ taid eskin purâdem maŋa. Mun rähtiškuottim láttytääigi jeđe vala rahtim kyevtlágán saalaat jeđe poossim láátyid. Jieŋâskääpist lâi meiddei ovdebáá peeivi piirak, mon mun lieggiistim. Pakkâ peivi ko lii te purrâmuš ij taarbâškin eidu njäälmi puáldiđ. Kolmâ evviseh láá talle pyereh.

Purâdem maŋa mun muštim, et jiem lam kosostâm pihtâsijd kuškâđ, adai toh lijjii ain mašinist. Heŋgum pihtâsijd vistig. Jeđe lâi äigi tuálvuđ voovnâid, já mudoi-uv mälistem ääigi huámmášim, et munhân jiem kustoo lamaškin uástám ooliivoljo. Munhân jiem kuássin jođe uástuslistoigijn jiemge keevti kalender. Nuuvt et tääl te ferttiiččim moonnâđ maassâd káávpán. Lijjim jo joođoost toho, mut mottoom suujâ tiet kuovllistim vala puhelimân. Vááldám tom táválávt ain fáárun. Huámmášim, et muu pargoskippáár lâi iskâm suáittiđ maŋgii. Puhelin lâi lamaš eres saajeest ko mun jiemge mun tom tiäđustkin kuullâm. Naađđum tiätumaašin tuáhá, tastko sun maŋgii parga ehidist. Jis tun tarbâšij iše? Mun tiäđust-uv vuod ájániččim käävpist, nuuvt et meridim väldiđ sunjin tállân ohtâvuođâ. Ličij-uv skypeohtâvuotâ suin máhđulâš? Já näävt tiäđust-uv lâi-uv. Sun lâi čälimin ucâmuš. Paaccim suu išediđ, taan tove chat peht. Siämmást muu šleđgâpoostân iđestij oovtâ gradučällest viestâ. Sun-uv lâi iskâm fattiđ muu jieijâs tutkâm keežild já tarbâšij ravvuid. Ko oroi lemin väädis kavnâđ ohtsii ääigi virgeääigi, kuččum suu suáittiđ tállân, veik lâi-uv vástuppeiveehid. Siämmást smiettim olgon šiljoost vuordâččeijee uástusvoovnâid, mut nube tááhust kävppi lâi forgâ monâmin kiddâ, nuuvt et amahân te kiergâničij, jis mun tuálvuččim voovnâid tállân iđedist maassâd. Ij taid kuittâg kihheen tarbâšiččii talle ko kävppi ličij kiddâ. Jiemge mungin iho tarbâšâm maiden mälistemoljoid. Luhhoost taat áámmát ij tieđe maiden virgeaaigijn. Nuuvtpa uáppee siämmást sooitij munjin já muoi savâstâláin suu tutkâmušâst já ton loppâkeejist. Já pargoskippáár čalâččij ucâmušaašijn chat peht.

Siämmást kuldâlim olgon kullojeijee suámálijd jienâid. Helikopter iđestij mii táálu paajaabel já jurâškuođij riggee. Tot lappui forgâ, kirdelij máádás. Siämmást kulluuškuottii larmâdemvuájánij jienah, já toh-uv pottii suullân šiiljon. Mun liijká jotkim pargoidân.

Ko kiergânim, moonnim olgos já oinim ráánjá. Sun tieđij muštâliđ, et aldakävppi lâi eidu rievedum. Almaakyevtis! Suoi láin vaattâm ruuđâid kassaast jeđe patârâm hemelii sáttoin autoin, mii lâi vuárdám uksâpellâst. Pooliseh lijjii puáttám tállân já lijjii čuávuškuáttám rievedeijeekuáhtá patârem. Helikopter čuávui sunnuu patâremmääđhi ááimust. Mii aldakävppi lii aaibâs luoddâpellâst, nuuvt et toho piäsá autoin uksnjáálmán. Lämisulmuid sivnádâs, ko ij taarbâš väzziđ kuhes määđhi mut rievedeijeeh kustoo meiddei kevttih taam ävkkin. Mut jis váhágin kuávlu tobdá, tiätá, et aassâmkuávlu lii siijdâ roobdâst. Nuuvt et jis áigu jotelávt siijdâst olgos, tađe várás lii tuše ohtâ maađij, já tot tuálvu kaavpugân. Puoh eres sundeh tuálvuh kuávdážân monnii kuávlun, já tobbeen lii hiđes vyeijiđ. Nuuvtpa ij lah ollágin väädis kuvâttâllâđ, kuus kulij almaakyevtis láin patâremmäđhistis jorgettâm.

Páihálii median iiđij forgâ tiätu käävpi rieveedmist. Love poolisautod lijjii čuávuškuáttám rievedeijeekuáhtá maaŋgâidluuvijd kilomeetterijd. Taah láin vuáijám varâlávt já korrâ sáttoin moottorkiäinu alne, vuáijám eres autoi lappâd meiddei uálgispeln já kiäinu roobdâ. Viijmâg Hardinxveld peht (suullân 50 kilomeetterid tääbbin) sunnuu patârem lâi orostâm autovyeijee stivrimfeeilâ keežild. Patâremauto lâi jurâlâm káátu ool já orostâm toos. Tahheeh láin nuorâ almaakyevtis, 19-ihásâš almai Rotterdamist já 17-ihásâš nuorâ Capelle aan der Ijsselist. Uđđâs mield suoi láin valdum kiddâ já tolvum pyecceiviäsun täärhistmân.

Mun smietâm tiätumaašin tyehin ain maailm mano. Uástusvoovnah stiärgájeh ain šiljoost. Tuástá-uvsun káávpán moonnâđ taid macâttiđ? Amahân te? Mun äššigâssan peesâm kale kävppimohe maŋa jotelávt olgos, mut kassapargee čokkáá tobbeen kuhes puudâid, eidu uksâpellâst. Tälviv tiet pargosaje ij lah hirmâd liegâskin, tastko uuvsâst juuláá.  Já ko tiätá páihálii pargomentaliteet, kassapargeeh láá távjá nuorâ ulmuuh, kiäh láá kävppijâsân hälbis pargovyeimi, eidu škovlâidis lopâttâm teinih. Magareh traumah sijjân pääcih tággáár tábáhtume maŋa palvâlempargostis? Já maht mudoigin lii máhđulâš, et eidu taan kuávlust miinii tágárijd tábáhtuvá? Tääbbin kost lii ain nuuvt rávhálâš... Mut ulmuu mušto lii kustoo ármulâš já vájáldittee. Iähân tast lah maŋgâgin ive, ko siämmáš kävppi volliittui iho. Auto iiskâi vyeijiđ käävpi váldu-uuvsâst siisâ, suolluu áigumuššân rievediđ käävpi viäskárist stiärgájeijee paŋkkiautomaat. Tállân ton maŋa käävpi oovdân ittii assaas meetaalstuálpuh. Tääl toh láá luánduliih kävppiheervah, eenâb teikâ ucceeb puoh siisâ- já olgosjottei kiksen. Já mottoom iijâ, moonnâm keesi jiešalnees, siämmáá käävpist lâi meiddei lamaš ijjârievedem. Larmâdâs lâi huiheškuáttám, nuuvt et ohtâ pargein lâi pajanâm iho já vuálgám keččâđ, mii tobbeen lâi tábáhtuumin. Tallaah rievedeijeeh lijjii lamaš joođoost meiddei ruuđâi maajeeld, vaattâm kassahoolvi lehâstem. Mut tast lii tiäđust-uv äigilukkâ, nuuvt et tot ij kuássin lekkâs tállân pic mottoom kuhes torvoääigi kuullâm keččin. Tallaah rievedeijeeh láin karttâm tuuttâđ mottoom tubbáákloován mut liijká-uv láin čoonnâm pargeeriävo kiddâ ovdil paattârmis.

Tágárij feeriimij maŋa lam kale kijttevâš, et ulmuuh tyestih vala porgâđ kävppijâssân. Jiemge tääl eissigin smietâ puoh taid tuápánjuššeid, kiäh ain jyehi ive suáládeh käävpist veikâ maid, luhhoost kale joskâdávt já viehâvääldi kevtihánnáá. Muu ulmen liijká-uv lii lamaš uástiđ piäiválijd tarbâšijdân eidu taan käävpist, nuuvt et kävppi täst aldasijn pisoččij. Jiävttái tábáhtumij maŋa jiem lah innig nuuvtkin vises. Ličij-uv liijká-uv almolii torvolâšvuođâ tááhust pyereeb juurdâ finniđ riävvárijd kuusnii kukkeláá ko suullân jiejâs uksâpellâs?

Supersáŋgár

Nettikove.

Ovdilgo tun anah astronaut supersáŋgárin
kuldâl ucánjihhii
talle tun tiäđáh astronautist motomijd aašijd
majemustáá ton maŋa tun uáináh astronaut olmožin
suullân siämmáá äpitteemmin ko eskinšoddâm umogâš

Komovuotâpiivtâs ij lah kuássin majemuu muoti miäldásâš
ištâmeh-uv luággájeh
masa jo idduin

Já tiäđáh-uv
mondiet toh ištâmeh nuuvt čuuvtij luággájeh
astronautsáŋgáreh láá lippârpoođah

Vuolgâ lii tommittáá jiäráskittee
já vyerdimäigi tommittáá kukke
nuuvt et ohtâgin sáŋgár ij peesâ eennâm aaseest pajas
toin naalijn et sust ij liččii kužžâ puvsâi siste

Já ko tun uáináh
moin naalijn komovuotân mađhâšeijee kalga rakettist čokkáđ
tun uáináh et čokkámsaje ij lah mihheen makkuutteijee mieigâmstoovlijd
pic skuáppu tegu umogái joođeetmân rahtum Maxi cosi
Adai astronaut jođettuvvoo komovuotân tego uccâ páárnáš kuás-uv autost

Já ain puárrán ko komovuotâsajattâhân piäsá kuhes määđhi maŋa
ko riššo já kolgee čääci iä lah
ubâ määđhi kalga poossâđ jieijâs uccâ umogái siholduvâigijn

Talle ko astronaut lii jottáám määđhis
já lii äigi maccâđ enâmân
treenaamist huolâhánnáá jieijâs jyelgih iä kyedi
sáŋgár ferttee kyeddiđ olgos jotteemkapselist
tego uccâ umogáá kote ij määti jieš väzziđ

Já ko juolgijdis ij mudoigin komovuođâst keevti
astronaut jyelgivuáđuh šaddeh timesin
tego eskinšoddâm umogáá jyelgivuáđuh




Astronaut André Kuipers muštâlem mield čaallum (22.6.2018)

Komovuotpurâdem

21.6.2018

Mun lieggiim máállás
mon mun illá muštám kozzâđ
mun jurdâččâm jo ittáá eehidpurâdem

Itten mun
manudâšjollâ
lam puávdejum komovuotpuurâdmân
já ton maŋa čuávvuđ astronaut toollâm komovuotluvâldâllâm
puoh kalga leđe tuođânálásâš

Maiden kulinarismijd mun jiem komovuotpuurâdmist kuvâttâl
monnii suujâst
eenâb-uv lii jiäráskittee uáiniđ
maggaar häämist muu kyeli vuojâd
finniim-uv mun njune oovdân táválii taldrik
vâi monniilágán eromâš komovuotheersku
veikâba astronautân uáivildum tuubikuolijd
moi tiäddu lii kulmii muuneeld viekkejum
muu jieččân tiädun šievnáál heiviittum
ege toh kyeleh koolgâ puurrâđ meendu čuuvtij rakkeet puáldámuškin

koškepiärguid mun koolgâm vájáldittiđ jo tondiet
et toh stuáruh veikâ magarin mielâtteemmin ááimuin

Maggaarnii njaalgâ njälmipitá mun kuittâg vuárdám
taggaar mii lii čuuvtij eenâb
ko tušij tiet kulinaristlávt fiijnes

Pihtâsijd uástimin

Ko lijjim viššâlávt porgâm muáddi oholoopâ, meridim, et elâččâm Rotterdam kuávdáást kaavpijn virgeääigi já vááldám vaahâg maassâd. Smavvâ uástusmohe já sovâttem maŋa čuožžum tuđâvâžžân täävvirtáálu kasa kulen mäksimin - uástusij juávhust muáddi uđđâ pusseer já haamit. Eidu ko mun lijjim áigumim mävsiškyettiđ, oinim kasa paaldâst poolis váruttâs: "Anneeđ jieijâd puursâ já mäksimkoortâid čalmeest!" Já mun lijjim tállân kocemin. Mut nube tááhust - mii eedijba must täst ličij lamaš? Mut ko mun eidu lijjim takkim uđđâ paŋkkikortâigijn já koodijgijn maaŋgâid ohoid, lijjim täärhib ko táválávt. Munhân vahtiiččim purssân tego kuáskim!

Siämmást mun tubdim maidnii suámálijd: kiinii kiškoškuođij muu, toppij must viehânáál kiddâ tuáváábeln! Sun hiäŋgááškuođij muu hamittist, kiškoškuođij tom vuáluskulij. Já mun hirmástâlân tubdim, maht muu haamit puáluh kiškom vyeimist lekkâsškuottii, ohtâ nube maŋa. Tast siämmást haamit koočâi juolgijd. Jis jiem eidu liččii uáinám poolis almottâs, liččim tiäđust-uv koskâldittám maksimtoimâttâs, tolliiškuáttám hamittân paijeen já huikkám tego olmâ nissoonolmooš, mut váruttâs uáinim tiet meridim, et suojâliččim purssân já korttân, veikâ vala haamit vyellin. Syeijejim koodi kieđáin já roppáin, jorgettim, čärvejim maanisávt jieččân puursâst nubbijn kieđáin. Kasa vyebdee huccâlij ulmuu tyebbiláá.

Nubbijn čolmijn oinim, maht muu tyehin kuovlâdij nissoon já ain hiäŋgái muu koččâm hamittist já vaaidij et haamit lâi meendu paijeen já et tom koolgâi njuolgiđ. Uigim suu jieččân roopâ vuoimijn tyebbiláá, vuoijum mäksimân já párgádim, et ij tot haamit innig tääiđi leđe meendugin ollâgâsâst, pic nubij kejij. Ko mun kiergânim mäksimist, mun pajedim hamittân, pieijim tast puáluid kiddâ já koijâdim kassarááiđust čuážžoin, kuus kulij tot nissoon moonâi. Sun lâi čápudâm. Korttâ já koodi must ain lijjii vuárhást, siämmáánáál purssâ-uv.

Puoh hirmástum ulmuid já eres-uv shoppajeijeid váruttâs sääni: anneeđ tuođâi-uv jieijâd koortâid já puursâ čalmeest! Elleđge mongin tiileest tipte maaggaargin tábáhtus taan maailmist hettiđ mäksimtábáhtume! Já muuneeld tággáár katastrofin puáhtá tiäđust-uv rahttâttâđ nuuvt, et piäjá puuvsâid juálgán kassarááiđust! Ij oinuu meendu čuuvtij mihheen, já puuvsâi vuálá lii mudoi-uv váddásub kuovlâdiđ. Teikâ tärhistiđ aainâs-uv jieijâd tile ko puátivetteđ sovâttemvisteest já tuhhiittiđ kassarááiđust tom, et mottoom mielâst idduid ulâtteijee haamit-uv sáttá leđe aaibâs meendu uáinojeijee. Nubbe koččâmuš lâš-uv talle tot, kalga-uv ettâđ nuubán muččâdávt meendu ollâgâsâst leijee hamittist vâi tiällááškyettiđ tom jieš jieijâs mielâst suullân hiäivulii sajan.

Lâi-uv must talle haamit peeljijn sovâttem maŋa vâi ij, tom mun jiem pááccám koijâdâllâđ. Nube tááhust maid te, jis nuuvt keevâi-uv? Jis lii hirmâd pakkâ šoŋŋâ, lii aaibâs siämmáá, jis kiinii jotá-uv uánihis puudâ veikâ liškepihtâsijdiskijn. Tohhân mudoi-uv láá täävvirtááluin fáállun veikâ mon ennuv. Luándulâš äšši ulmust anneeđ taid. Nuuvt et amahân te olmâ olmoošmalli-uv annoo täävvirtáálust, veikâ tuše uccpuvssij já njammaliijvâi čaittâlmân.

Peppi värree Kiirjâgämirân

Astrid Lindgren kirjeest "Peppi Kuhessukká"; Jurgâlus lii muu.

==

Kaavpug roobdâst lâi šiljo, mast puoh šoodâi vildááht. Ton šiljoost lâi puáris táálu, já tien táálust aasâi Peppi Kuhessukká. Sun lâi oovceihásâš já sun aasâi tobbeen aaibâs ohtuu, ejittáá já enittáá. Motomin tot lâi pyeri-uv, tastko talle ij lam kihheen, kote ličij ettâm sunjin et sun koolgâi uáđđáástâllâđ eidu talle ko sust lâi nuuvt suotâs. Ige kihheen páguttâm suu puurrâđ ruusukaalâid talle ko sun halijdij toffeid.

Ovdláhháá Peepist lâi eeči, kiäm sun rähistij ennuv. Já lâi sust enni-uv mut tot lâi nuuvt kuhháá tassaaš et tast sun ij muštám maiden. Suu enni lâi jáámmám talle ko sun lâi hirmâd ucce. Peppi čiärui tom nuuvt hirmâdávt et ij ohtâgin puáhtám orroođ suu kietkâm paaldâst. Peppi oskoi čuuvtij toos et suu enni lâi almeest já kuovlâi almerääigist já ooinij jieijâs nieidii. Peppi seevij távjá sunjin já pahudij: “Ele poolâ, kale mun piergiim!”

Ij sun eejiskin lam vájálduttâm. Suu eeči lâi taampâ kapteen, já Peppi lâi jottáám meerâ alne suin taampâst, tassaažân ko eeči lâi stoormâst koččâm meerân já lappum. Mut Peppi lâi aaibâs vises tast, et mottoom peeivi eeči puáđáččij vala maassâd. Sun ij oskom toos, et eeči ličij hevvânâm. Sun oskoi, et eeči lâi karttâm mottoom trooppisii suollui já et sust lâi šoddâm tobbeen suolluu ässei kunâgâs já et taat ubâ peeivi juuđij kolleruvnâ uáivist.

“Muu eeči lii kunâgâs”, Peppi ain čielgij čiävlááht. “Iä lah hirmâd maaŋgah párnááh, kiäin lii taggaar eeči, já talle ko eeči puáhtá huksiđ taampâ, sun puátá muu viežžâđ já must šadda prinses! Ij-uvgs lah-uv suotâs!”

Suu eeči lâi uástám tien puáris táálu kuhháá tassaaš. Eeči lâi smiettâm aassâđ tobbeen oovtâst Peppijn talle ko puárásmičij ige innig puávtáččii jotteeđ meerâid. Mut talle ko sunjin sattui tiet pärtti já sun paifakkist lappui, koolgâi Peppi asâškyettiđ Kiirjâgämirist - tiet lâi ton táálu nommâ. Tot aaibâs vuordij suu, kálvuidiskijn puohrâkkân.

Mottoom mučis kesieehid Peppi lâi ettâm pääsi tiervân matruusáid, kiäh porgii suu eeji taampâst. Matruuseh lijkkojii Peepin, já nuuvt Peppi-uv lijkkui matruusáid.

“Pääcciđ tiervân, veerdih”, sun eeđâi já cummâlistij puohâid káálun. “Elleđ poolâ, kale mun piergiim.”

Kyehti tiŋgii sun vaaldij fárusis taampâst. Sun vaaldij apina, mon nommâ lâi hiärrá Nilsson - tom sun lâi finnim ejistis - já meiddei stuorrâ mätkilaavhâ mii lâi tievâ kollelovemárkkásijn.

Matruuseh čuožžuu taampâ kaitháá kulen já keččii Peepin, kote vaazij olgoláá, kejâhánnáá tuáhásis, hiärrá Nilsson ärdee alne já mätkilavkkâ kietâkaavâst.

“Liiba eromâš páárnáš”, mottoom matruus pahudij já sihostij konnjâl čalmestis ko Peppi lappui uáinusist.

Sun lâi vuoigâdist. Peppi tuođâi-uv lâi eromâš páárnáš. Puoh komálumos lâi tot, et sun lâi nuuvt kievrâ. Ubâ maailmist ij lam ohtâgin taggaar pooliskin, kote ličij lamaš siämmáá kievrâ ko sun. Peppi puovtij luptiistiđ ubâ hiäppuš, jis sun peri halijdij. Suu jieijâs hiäppuš sun lâi uástám ovttáin kollelovemárkkásáin eidu ton peeivi ko sun lâi varrim Kiirjâgämirân. Tot hiävuš aasâi tääl olgoviäskárist. Mut talle ko Peppi halijdij ehidispeeivi juuhâđ teejâ, sun siirdij hiäppuš šiiljon.

Kiirjâgäämmir paaldâst lâi nubbe-uv táálu, mast lâi šiljo. Tien táálust assáin eeči já enni kuovttijn parnijnis - kandáin já nieidáin. Kandâ lâi Tyemes já nieidâ lâi Ánná. Suoi láin kuohtuuh hirmâd nánnáás já tottâleijee párnááh. Tyemes ij kuássin káskám kozâidis já poorgâi ain tego suu enni ravvij. Ánná ij kuássin váidám ige iskâm finniđ táátus čoođâ, já sust lâi ain fiijnáht šuállejum vuálppu pajalist, ige sun kuássin tuolvâdâm vuálpus. Tyemes já Ánná sierâdáin nánnááht koskânis šiljoost, mut suoi tuáivoin kale et liččii lamaš eres-uv párnááh kiäigijn sierâdiđ. Talle ko Peppi vala juuđij ejijnis meerâi alne, Tyemes já Ánná távjá eeđáin kuáimásis: “Liiba vaahâg, et kuássin ij kihheen puáđi aassâđ taas paaldân, taggaar kiäst liččii párnááh.”

Tien mučis kesipeeivi, ko Peppi vuossâmuu keerdi lavkkij Kiirjâgäämmir kozzâš paijeel, Tyemes já Ánná iävá lamaš pääihist. Suoi láin talle ááhus kulen kolliistâlmin oho verd. Já vuossâmuu peeivi ko suoi láin puáttám pááikán já kejâdáin ääiđi čoođâ, suoi iävá tiättám et toos paaldân lâi varrim nieidâ. Eidu talle ko Kiirjâgäämmir verájáš lekkâsij, suoi láin ráđádâlmin, maid suoi porgâččáin ton peeivi já smietâdáin, tábáhtuuččij-uv ton peeivi mihheen suottâsijd. Talle nieidâ poođij tobbeen olgos. Tot lâi suámálumos nieidâ, kiän Tyemes já Ánná kuássin láin uáinám. Tot lâi Peppi Kuhessukká, kote eidu lâi vyelgimin iiđeedväzzimmokkásis.

Tággáár sun lâi. Suu vuoptah lijjii porkkanivnásiih já tain lijjii kyehti čovgâ párgálduv, moh hárrájii maht sáttojii. Sust lâi potásnjune já sust lijjii čärmimuáđoh. Suu njune vyelni lâi viehâ stuorrâ njälmi já njäälmist šerisvielgis päneh. Suu vuálppu lâi hirmâd eromâš. Peppi lâi jieš kuárrum tom. Tot ličij kolgâm leđe aaibâs čuovjâd, mut sust ij lamaš tuárvi čuovjis käägis. Tondiet Peppi lâi kuárrum toos kuovgisruopsis pittáid. Sust lijjii jyelgist kuhes suháh. Nubbe sukká lâi čappâd, nubbe ruškâd. Já sust lijjii vala jyelgist čapis kammuuh, moh lijjii kyehti kerd suu juolgij kukkosiih. Taid kammuid suu eeči lâi uástám sunjin Maadâ-Amerikist, já kammuin lâi ennuv šoddâmvääri. Ige Peppi kuássin uážuččiigin nuubijd kammuid.

Mon Tyemes já Ánná enâmustáá imâštellii, lâi apina, mii čokuttâlâi omâs nieidii ärdee alne. Tot lâi uccâ apinaš, mast lijjii čuovjis puvssiih já fiskis pusseer já vielgis olgâhattâ.

Peppi väzzilij toin naalijn et nubbe jyelgi lâi vázáttuv alne já nubbe raavist. Tyemes já Ánná keejáin suu suámálii väzzim, nuuvt kuhás ko suoi oinijn. Mottoom ääigi keččin Peppi poođij maassâd. Tääl sun vaazij murdeetmáin. Ij sun tarbâšâm jorgettiđ pááikán monâdijnis. Sun orostij Tuámmás já Ááná äiđiuuvsâ kulen. Párnááh keččii kuáimásis. Tyemes koijâdij: “Mondiet tun váázáh murdeetmáin?”

“Na maid tot häittid?” Peppi eeđâi. “Mijhân aassâp rijjâ enâmist. Amahân te juáháš uážžu väzziđ eidu tego haalijd? Mudoi-uv Egyptist puohah väzzih tánávt ige ohtâgin ane tom immâšin.”

“Mast tun tom tiäđáh”? Tyemes koijâdij. Jiehhân tun vaarâ lah iällámgin Egyptist?

“Mun jiem lah iällám Egyptist vâi?! Mun lam iällám jyehi saajeest maailmist já mun lam uáinám suámálub-uv aašijd ko ulmuid murdeetmin väzidijnis. Indiast ulmuuh väzzih kieđâigijn!”

“Tun kielestah,” Tyemes eeđâi.

Peppi smietâi váhá.

“Naa, nuuvt mun kielestâm-uv”, sun eeđâi murâšlâžžân.

“Kielestem lii ficcii”, Ánná eeđâi, já viijmâg sun tuostâi lehâstiđ njäälmis.

“Naa, lii hirmâd ficcii kielestiđ”, Peppi eeđâi vala sorolubbon. “Mun tuše vájálditám tom motomin. Maht kalga taggaar uccâ nieidâš ain sárnuđ tuođâ, kiän enni lii eŋgâl já eeči mottoom suollust kunâgâssân hirmâd kukken já mun kote lam ubâ elimân jottáám meerâ alne? Já mudoi-uv Kongost Afrikist ohtâgin olmooš ij sáárnu tuođâ, Peppi eeđâi kirkis muáđuigijn. “Sij kielesteh tobbeen ubâ peeivi! Iiđeed-čiččâm rääjist tassaažân ko piäiváš luáštá. Nuuvt et jis mun vahâgist motomin kielestâm, talle tuoi kolgâvettee jurdâččiđ nuuvt, et tot puátá tast ko mun lam lamaš meendu kuhháá Kongost Afrikist. Mijhân pyehtip leđe skipáreh?”

“Tiädust-uv, Tyemes eeđâi. Fakkist sun tuubdâi, et onne ij liččiigin mihheen ahevis peeivijd.

“Puátivettee-uv tuoi muu kuuvl purâdiđ?” Peppi koijâdij.

“Joo, suotâs”, Tyemes eeđâi. “Puáđi, Ánná, muoi vyelgeen.”

“Naa”, Ánná eeđâi.

“Mut mun koolgâm vistig čäittiđ tunnuu hiärrá Nilssonân”, Peppi eeđâi. Já talle apina vyeligávt luptij haatâs.

Sij juttii Kiirjâgämirân mieskâm äiđiuuvsâst. Tastoo sij monnii čievrâpálgá mield sevtilmuorâi lappâd já pottii olgoviäskárân. Tobbeen hiävuš puurâi havârijd taldrikist.

“Mondiet tust lii hiävuš olgoviäskárist?” Tyemes koijâdij. Puoh hiäppušeh, maid sun tieđij, urruu taalist.

“Naa”, Peppi smietâi, “kievkkânist tot jurâččij juolgijn. Já orroomvisteest tot ij maašâ leđe.”

Tyemes já Ánná tiervâttáin hiäppuš já moonáin siisâ. Tobbeen lijjii kievkkân, orroomviste já uáđđimviste. Mut hirmâd čurgâd tobbeen ij lamaš. Tyemes já Ánná kejâdáin várugávt pirrâsis. Suoi pooláin tast, et suáluikunâgâs ličij mottoom nurheest vahtiimin. Suoi iävá lam eellimstis uáinám olmâ kunâgâs! Mut tobbeen ij oinum eeči. Ige ennigin.

Ánná koijâdij: “Aasah-uv tun tääbbin aaibâs ohtuu?”

“Jiem suigen”, Peppi västidij. “Hiärrá Nilsson já hiävuš-uv aassâv tääbbin.”

“Naa, mut mun uáivildâm: ij-uvgs tust lah tääbbin eeči teikâ enni?”

“Ij lah! västidij Peppi ilolávt.

“Mut kii tuu talle ehidist ain koččo seeŋgân?” Ánná koijâdij.

“Mun jieš”, Peppi eeđâi. Vistig mun eeđâm tom hirmâd nánnááht. Jis mun jiem talle moonâ seeŋgân, talle mun eeđâm korrâsávt. Já jis mun jiem valagin moonâ, talle mun rissiim jieččân, ibbeerdvettee-uv tuoi?”

Tyemes já Ánná iävá aaibâs iberdâm. Mut amahân te taggaar-uv tooimâi.

Ton ääigi sij lijjii puáttám kievkkânân, já talle Peppi čuorvij kulmii: ”Tääl mij passeep láátyid.”

Talle sun vaaldij kulmâ mane já leggistij taid ááimun. Ohtâ mane koočâi suu uáivi oolâ já cuovkkânij, já nuuvt te vielgâččâs kuulgâi suu čolmijd. Mut taid nuubijd kyehti mane sun fattij pyereest kiddâ paistpánnoin, kuus toh cuovkkânii.

“Mun lam ain kuullâm, et manevielgâččâs lii pyeri vuoptáid”, Peppi eeđâi já ruvvij čolmijdis. “Tuoi uáinivettee, et talle vuoptah šaddeh hirmâd pyereest. Brasiliast puohah joteh mane vuoptâin. Tondiet oovtâstkin ij lah tobbeen puálččiuáivi. Mut mottoom almai kale lâi nuuvt tuávkki et sun puurâi puoh moonijd ige ruvvim taid vuoptáid. Talle sun tiäđust-uv šoodâi puálččiuáivin. Já talle ko sun vaazij kááđu alne, toos pokkiidâttii nuuvt ennuv ulmuuh, et koolgâi táttuđ poolis išán.”

Siämmást ko Peppi sáárnui, sun lâi vuohâsávt nuurrâm manekoorijd meddâl paistpáánust. Tastoo sun toppij seeinist hiäŋgájeijee poossâmkuustâ já vispááškuođij toin láttytääigi nuuvt korrâsávt, et täigi stircoi pirrâ seeinij. Loppâtääigi, mii paasij náápán, sun leškiistij paistpáánun, mii lâi helá alne. Talle ko látty lâi mudágávt possum nube peln, Peppi leggistij tom pelimuudon káátu já jorgettij tom ááimust. Talle sun fattij tom kiddâ paistpánnoin já poosij tom vala nube-uv peln. Tastoo sun leggistij láátyid kievkkân čoođâ, peevdi alne leijee taldrik oolâ.

“Porree”, sun čuorvij, “porree ovdilgo toh čuáskuh!”

Tuámmás já Ááná mielâst toh lijjii-uv njaalgâ láátyh. Já ko láátyh lijjii purrum, suoi moonáin Peppijn orroomviistán. Tobbeen lâi tuše ohtâ vistekálvu. Tot lâi hirmâd stuorrâ skappi, mast lijjii ennuv loováh. Peppi liähui loováid já čaittâlij Tuámásân já Áánán, maid aarnijd sun lâi tohon vuorkkim. Tobbeen lijjii eromâš lodemaneh já mučis skáálžuh já keeđgih, hervâttum rasijááh, korâdis silbâspejâleh, ciimcahpäädih já veikâ magareh tiiŋgah, maid Peepikyevtis eijijn láin uástám ko suoi láin jottáám pirrâ maailm.

Peppi adelij kuábbáá-uv uđđâ ustevsis läähji. Tyemes finnij tiikaar, mast lâi kildee toppiittâh, já Ánná finnij rasijáá, mon lohheest lijjii kuovgisruopsis ripokuáđih, já sun finnij vala suormâs, mast lâi ruánáá keđgi.

“Jis tuoi tääl vyelgivettee pááikán”, Peppi eeđâi, “te talle tuoi pyehtivettee puáttiđ itten maassâd. já jis tuoi eppee vyelgi, talle tuoi eppee pyevti maassâdgin puáttiđ. Jà tot ličij kale stuorrâ vaahâg.”

 Ton mielâst Tyemes já Ánná-uv láin, já nuuvt suoi tastoo moonáin pááikán. Suoi juuđijn hiäppuš lappâd, mii lâi puurrâm puoh havârijdis já nuuvt suoi moonáin Kiirjâgäämmir äiđiuuvsâst olgos. Hiärrá Nilsson seevij sunnui oivijnis.