Mučis pecimeecih Lemmee leevi roobdâin lijjii merkkejum meccitipšoi pápáráid jo 1900-lovo algâiivijn.  Fiijnâ meecih seiluuáákšu kuoskâhánná čuopâhánnáá, veikkâ 1920-lovo algâ rääjist muorah čuáppojii-uv eres Aanaarjávrán kulgee juuvâi riidoin. Luándu- ja aalmuglâšmeccikomitea oovdânpyehtim valmâštui ive 1953. Oovdânpyehtim siskeldij Lemmee vuáđudemvuávám, já  kuávlu merhâšume vuáđudui juhâvyeme maaŋgâhámásâš  luándumuččâdvuođáid já vuovdijd, moh lijjii šeštum. Lâi ihe 1956, ko Lemmee aalmugmecci lâi vuáđudum. Ton maŋa aalmuglâšmecci lii vijđedum kuohtii, já taan ääigi Lemmee lii Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci, já Euroopâ mittokaavaast-uv tot lii vijđes já kiänuttis meccikuávlu.

Kove: Helifoto
Aalmuglâšmeeci vijđes vyevdi-, tuodâr- já jeggikuávluh, maid stuorrâ juuvah luádduh,  fäälih eellimiävtuid stuorrâ šaddo- ja elleešlajâi miärán, main uási láá uhkevuálásiih já uccáá. Aalmuglâšmeecist lii stuorrâ merhâšume meid sämmilij kulttuuvrärbivyevi siälutmân. Ärbivuáválâš iäláttâsah tego puásuituálu, miäcástem já kuálástem kuleh aalmuglâšmeeci aargâpiäiván. Puoh tehálumos suojâlum kulttuurärbivuáválâš sajeh aalmuglâšmeeci kuávlust láá Sallivääri pygálysäiđi já tivvum rakânâsah ton aldasijn sehe puáris aassâmsaje, Gáppe Jon kieddi, Lemmeejuuvâ riddoost.

Lemmee eromâšvuotâ lii kolle, mii lii čiähusist tuodâraijui teermijn. Lemmee kolle lii koivum jo ovdilgo aalmuglâšmecci vuáđudui – já ain lii koivum. Sierâahasiih kolleväldidmeh Lemmeejuuhân kolgee tuodâraijui riddoin já Morgamaijuu Kuldal já Kollehaammân, moh palvâleh tááláid vandârdeijeijd láigukámppán já ävđintuppeen, láá konkreetlâš muštoh kollekuáivum ivnáás historjást. Tovle Lemmee vuárukárbáh tolvuu fárustis piergâsijd já reiskaapijd kollekuáivoid – tááláá ääigi meid máđháliih peesih navdášiđ kárbást juhâvyeme enâduvâin.

Vandârdeijeh láá kavnâm Lemmee

Jyehi ive suullân 10 000 vandârdeijed navdâšeh Lemmee meecitobdoost, luándu maaŋgâhámásâšvuođâst sehe ráávhust.Táválávt vandârdemmoheh tahhojeh aalmuglâšmeeci vuáđu-uásán ađai Lemmee mučis vuámán já ton taveviestârpele tuoddârij kollekuávloid. Aalmuglâšmeeci tuárispeln leijee ävđinkuávlu fáálá hárjánâm vandârdeijei áinoošlâjâsâš vandârdempirrâs. Lemmee aalmuglâšmecci väljejui Suomâ pivnohumos vandârdemkuávlun ive 2005 Erä-loostâ jienâstâsâst.

Lemmee – muštâlusah almuglâšmeeci algâaaigijn

Lemmee vuossâmuš aalmuglâšmeeci keččen lâi aanaarlâš Niilo Ranttila 1962 rääjist 1986 räi. Niilo Ranttila kavnâi viljâidiskijn vuossâmuš kolleitteeem, já tot algâttij kollekuáivoi potâlem Lemmei 1940-lovo loopâst. Aalmuglâšmeeci keččee aasâi perruinis  Njurgoiluovtâ siijdâst, aalmuglâšmeeci rääjist. Niilo muštâlij aalmuglâšmeeci algâaaigijn näävt:

"Aalmuglâšmeeci keččei paargon kullii huolâttâs- já vakšumpaargoh. Vuossâmuš vandârdemráhtuseh lijjii koškehiivsigeh já tulâstâllâmsajeh. Vakšumpargostis aalmuglâšmeeci keččee juuđij kolle-enâmij váldádâsâin ja juhâriidoin kuálástemluuvijd täärhistmin. Sust lâi fárustis lopevihko: lâi hitrub hoittáđ ääši nuuvt ete čaalij 8 evro árvusâš kuálástemlove oovtâ ookon ko ovdánij kerivuššâm já 7 euro sááhui peht. Tyellittälli puohlágán ohtsâšpargoh, tego staatâ kuosiguin servuustâllâm, kullii aalmuglâšmeeci keččee paargon. Staatâ uáivialmaah já eres árvuväldálâš juávhuh uápásmuvvii Lemmee kuávlun – čoođâčoolmâg kyessi lâi Hollând roonnig Juliana. Tälviv aalmuglâšmeeci keččee lâi meccipargoin.

Kove: Museovirasto
Aalmuglâšmeeci vuoššâmuuh iveh lijjii rávháliih: kolle-enâmij fastâ orrooh assii pirrâ ive váldádâsâinis, iäge máđháliih jottáám távjá. Sehe syemmiliih ete olgoeennâmliih vandârdeijeh kavnii aalmuglâšmeeci 1970- já 1980 lovoiääigi. Máđhálii stuárráábij meerij tááhust aalmuglâšmeeci keččee pargo muttui pirrâihásâžžân."