Aanaarjäävri čäcikiäinuh

Aanaarjäävri sajadâh SuomâstTave-Lappi
Aanaar (www.inari.fi)
Aanaarjäävri Natura-kuávlu, Vääččir meccikuávlu 
Kuávlu tipšo Meccihaldâttâs.

 

Aanaarjävri lii vuájuttâhjävri Tave-Säämist. Páiháliih ulmuuh kevttih Aanaarjäävrist oovtkiärdánávt noomâ "Jävri". "Lah-uv iällám jäävri alne", lii táválâš koččâmâš teeivâddijn. Veikkâ Anarist láá čyeđeh eres-uv jäävrih, te puohah tietih, mon jäävrist lii saahâ. Aanaarjävri lii nuuvt čielgâsávt eres jaavrij paijeel.

Astojottee puáhtá toohâđ jäävri oolâ peivimaađhijd, mut jis äigi já haalu lii, te jäävri alne puáhtá leđe veikkâ ubâ keesi, ige tallegin kiergân eelliđ jyehi saajeest. Aanaarjäävrist miällum várás kávnojeh enâduvah nuuvt luudijn ko kyelipiivdost-uv perusteijee ulmuid. Aanaarjäävri vijđodâh lii 1 084 neljihâškilomeetterid já tot lii Suomâ kuálmádin stuárráámus jävri.

Aanaarjävri luáštá Paččvei mield Baareetnsmeerâ Varjâvuonân. Jäävri čässuáivi lii sudes čääsi ääigi suullân 119 meetterid merâtääsi paajaabeln. Jäävri čäcitääsi heiviitteleh Paččveist Ruošâpiäláá vyeimilájádâssâin, mii lii Tiäbđookiävŋást. Cuáhásumos muddoost jävri lii vyesimáánu aalgâbeln, ko jäävrist lii vala jieŋâ. Talle ton čäcitääsi lii suullân 1,5 meetter vuoluubeln ko keessiv. Ko jieŋah suddeh vyesi-kesimáánust, te čässuáivi luptân jotelávt kesiääigi alodâhân. Čaasij alne lihâdeijee ij talle velttidhánnáá huámmáš ollágin heiviittâllâm.

 

Čuosâttuvvah aldasijn

Aanaar vandârdemkuávlu

Äššigâšpalvâlem

Sijdâ - Sämmilâšmuseo já Paje-Säämi luándukuávdáš 

0206 39 7740
siida(at)metsa.fi

Káártáh