Kulttuur já iäláttâsah

Pänituoddâr meccikuávlu kevttim vuáđudui vala muáddi ihečyeđe tassaaš koddepiivdon, miäccástmân já kyelipiivdon. Aanaar viestâr- já taveoosijn lijjii poccuuh juo 1800-lovo aalgâst tälvipojij valjeest, ko toh lijjii puásuisämmilij tälvikuáđuttemkuávluh. Keessiv poccuuh juttii Jieŋâmeerâ riidon kuodâdiđ já kuáttuđ čuoškâttis riddoin. Suomâ já Taažâ koskâsâš räjitoppâm ive 1852 eestij kuuloold ärbivuáválii jotteem kesi- já tälvikuátumij kooskâ, mon tiet maaŋgah puásuisämmilâšperruuh já -suuvah ucâluvvii ollásávt uđđâ eellimkuávlooid Tave-Ruotân já -Suomân. Meiddei tááláš Pänituoddâr kuávlu lii noonâ puásuituálukuávlu, mast tuáimih Pänituoddâr, Avveel, Säämi, Kuivasalmi já Sallâvääri palgâseh. Puásuituálu lii-uv ohtâ kuávlu merhâšittee áigápuátu. Tast šaddee puáđuh já uálgiánsumáhđulâšvuođah tuálih siijdâin ässeid.

Onnáá peeivi Kuttoor kylást lii Pänituoddâr meccikuávlu áinoo pirrâihásâš aassâm. Kylá pirrâsijn láá puáris niijtoh, moh nijttojeh vala-uv. Nijtoi šadolâšvuotâ oovdâst sehe algâalgâlâš tavekuávlu nijttošaddoid, ko mäddin ulmui fáárust puáttám šlaajâid. Maađij Kuttoor kylán rahtui ive 1959. Maađij finnij áigá president Kekkonen, ko eelij čuoigân kolliistâlmin Kuttoorist ive 1956.

Kuttoor kylá. Kove: Nina Raasakka

Kollekuáivum lii kuáđđám uáli pisovâš luodâid Pänituoddâr miäcán. Vuossâmuu kollekavnâm Avveeljuuvâst toovâi staatâ tutkâmjuávkku ive 1868. Virgálâš staatâ kocceem kollekuáivum aalgij ive 1870, já siämmáá ive ruuvnâ huksiittij Avveeljuuvâ taveriidon Kruunun Stationi-nommâsâš táálu staatâ virgealmai kocceempargo helppiđ. Kolle uccui meiddei källeevuáđust já ruukitoimâ lâi kuávlust koorâs 1900-lovo kyevti vuossâmuu ihelovo äigin. Tuoi loveivij stuorrâtooimah iä kuittâg luhostum já toi pasâttâsah láá uáinámuššân já mušton ulmui peivinaharijn já iäljárvuođâst.

Päikkinoomâin

Pänituoddâr kuávlu päikkinoomâin puárásumoseh láá stuorrâ juuvâi, javrij já tuoddârij noomah. Toi algâalgâlâš merhâšume lii innig harvii čielgiimist. Tááláá häämis päikkinoomah láá finnim maaŋgâi kielâi já kulttuurij ohtsâš vaikuttâsâst. Algâalgâlâš anarâš- tâi orjâlâšnommâ lii távjá finnim syemmilii paldâlâsnoomâ, tâi noomah láá rievdâm sämikielâlâš häämist syemmilii njáálmán pyerebeht suáppen. Kollekuáivooh láá adelâm pargosoojijdsis já aldaenâmááid ulmui, tábáhtusâi tâi pääihi háámán čujotteijee noomâid. Kuávlun varrim tavesämmiliih oppeet nomâttii tuodârenâmijd poccui já puásuituálun kullee nomâigijn. Vala tääl-uv noomah sättih molsâšuddâđ káártá já kárttárähtee mield.
uáinámušah