Aanaar kiäinuh
Vandârdemkiäinuh já pálgáh
Kiäinui vyelgimsajeh
Puoh vijđoduv merkkejum kiäinuh vyelgih Aanaar markkânist tâi markkân aldasijn. Tärhibeh tiäđuh vyelgimsoojijn láá vuoluubeln kiäinukuvviittâsâi ohtâvuođâst.
Luándupäälgis
- Juvduu luándupäälgis 5,8 km. Luándupálgás láá čuákkejum mainâseh Juvduu jottein, tábáhtusâin já kuáláástmist. Kiäinu algâkeeči lii Aanaar siijdâst Saarikoskentiest suullân kilomeetter keččin sämimuseo Siijdâst, čuávu juuvâ máddáábele rido kulgâmkuávlust nube kuávlun kidâ Njuámmilcoskâs räi já máccá juuvâ nube pele maasâd siijdân. Njuámmilcoskâs kulen puáhtá vyelgiđ jotteeđ vala pajeláhháá kilomeetter kukkosii mohe ovdâskulij Supekuoškâ kuuvl.
- Palvâlusah: Pálgá pellâst láá Juvduu moonnâm ääigist mainâsteijee raavâtavlud, hiäŋgušalde, 2 tulâstâllâmsaje. Máddáábele päälgis Solokuoškâst Njuámmicoskâs räi lii čyevvejum já tot avrajuvvoo tälviv.
- Luuvâ lase Juvduu pálgást já keejâ täärhib kiäinukuvvim.
- Muotâkamuvpäälgis, 1,3 km. Kiđđâtäälvi, kuovâmáánu pelimuddoost cuáŋuimáánu loopân toollum muotâkamuvpäälgis jotá Aanaarjäävri riddoenâmijd Juvduuvuonâ njäälmist. Kiäinu vuolgâsajeh láá Siijdâ já Hotelli Kultahovi šiljoost.
- Palvâlusah: Kiäinu pellâst láá käävci muottust muštâleijee raavâtavlud.
- 2,5 km kukkosâš viiđâ ááicu luándupäälgis (www.luontoliitto.fi)Ruávivááráást lii suullân 2 km Ocomáást viestârân já mana muttuustellee já vättee meeccist. Luándupäälgis ij lah ärbivuáválâš merkkejum päälgis, pic luándust já kuávlu historjást muštâleijee ruosâid (11 pittád) kalga uuccâđ GPS-piergâs já koordinaatâi vievâst. Ruosâi sajaduvah, valdâttâlmeh já toid lohtâseijee pargopitáh kávnojeh pálgá pdf-tieđettemčálusist (www.luontoliitto.fi, suomâkielân). Luándupálgás piäsá älkkeemusâht parkkâsaajeest, mii lii Ruávijávráámaađij keejist.
- Palvâlusah: Ruosah láá merkkejum miäcán ruopsis muorâstuálpuiguin.
Eres pálgáh
- Aanaar - Ocomâš -päälgis, 9 km. Vyelgimsaje lii Aanaar markkânist Paje-Säämi luándukuávdáá puotâ. Päälgis ovdán vuossâmuu viiđâ kilomeetter määđhi šävvee Juvduu pellâst puáris aikkâvyevdist, mon maŋa puátá vuástálâh. Ovdil aalaaš noheh peesih já loopâst tuodârsuávvááh-uv, ko Ocomáá aalaaš lii pääljis. Tuoddâr alaččist lekkâseh várduseh Aanaarjáávrán sehe Pänituoddârân, Myeđhituoddârááid já Lemmee tuoddârááid. Jis máccá siämmáá pálgá maasâd, ubâ määđhi kukkodâhhân šadda 18 km. Alaččist puáhtá meiddei juátkiđ määđhi Rivdulân, kuus lii 10 km mätki (keejâ Rivdul - Ocomâš -kiäinu) tâi njuolgiđ Ruávijáávrán (3 km), kuus puátá mecciavdomaađij. Luodâ hyenes oornig tááhust Meccihaldâttâs ij aavžut autoin vyeijim Ruávijáávrán.
- Palvâlusah: Pálgá pellâst láá kyehti tulâstâllâmsaje já Ocomáá peivitupe. Päälgis lii merkkejum muorááid ruopsis-fiskis maalâtiälhuigijn.
- Uáinámušah: Ocomâš
- Rivdul - Ocomâš -päälgis, 10 km. Vyelgimsaje lii Rivdulist Nuorâikerdi- já luándumđhâšemkuávdáš Vasatokka šiljoost. Tobbeen päälgis jotá Suollušjäävri já Konišjäävri pehti Ocomâžân. Maasâd puáhtá puáttiđ siämmáá pálgá, já talle mätkin šadda ohtsis 20 km. Ocomáá alaččist puáhtá juátkiđ määđhi meiddei markkânân, kuus lii mätki 9 km (keejâ Aanaar - Ocomâš -päälgis).
- Palvâlusah: Ocomáá peivitupe. Päälgis lii merkkejum ruopsis-fiskis já ruopsis padijgijn.
- Uáinámušah: Ocomâš
- Piälppáájäävri meccikirho päälgis, 5 km, vuálgá 3 km keččin Paje-Säämi luándukuávdáást, Sarviniementie parkkisaajeest. Päälgis jotá mučis puáris luánduviđá vyevdist, koorvâšmáin ladduid já jávráid. Loppâkeejist vuárdá puáris luándunijttosâš kirkkokieddi, mon roobdâst lii pyereest siäilum Piälppáájäävri meccikirkko. Maasâd puáttoo siämmáá pálgámield, já talle pálgá ohtsâškukkodâhhân šadda 10 km. Kirho lunne vuálgá päälgis meiddei Piälppáávuonân, kuus lii mätki 3 km. Piälppáávuonâst lii kärbishaammân, hirsâkuáti já tulâstâllâmsaje.
- Palvâlusah: Piälppáájäävri peivitupe já tulâstâllâmsaje; Piälppáávuonâ hirsâkuáti. Päälgis lii merkkejum muorááid ruopsis-fiskis maalááin.
- Uáinamušah: Piälppáájäävri meccikirkko
- Pieggâjäävri kiäinu, 1,5 km. Pieggâjävri lii váljus vandârdemčuásáttâh perruid. Kiäinu vuolgâsaje lii Pieggâuáivái parkkisaajeest suullân 9 km keččin Aanaar markkânist. Vistig kalga vyeijiđ Anarist suullân 6 km Avveel kuávlun neeljišmaađij mield, mast kalga ratkuđ Pieggâuáivái alaččân mannee čievrâmaađijjân. Čievrâmaađij kalga vyeijiđ suullân 2,5 km. Päälgis jotá täsivis tuodârsuávváid já peesijd šaddee tuodârvyevdist. Maccâđ puáhtá samaa kiäinu, já talle ubâ määđhi kukkodâhhân šadda 3 km.
- Palvâlusah: Pieggâjäävri láávu. Päälgis lii merkkejum muoráid já stuálppoid fiskis neljihâšmerhâiguin.
Vuáhádum jotteemrađeh
- Keđgijuuvâš - Kuávžurjáávráš -päälgis, 11 km. Pálgá vyelgimsaje lii 4 kilomeetter Anarist Kittâl kuávlun, Keđgijuvvii parkkisaajeest. Päälgis karva Kivenjärvi-jäävri, Muálkkijäävri já Kuávžurjávráá pehti maasâd vyelgimsajan.
- Palvâlusah: -.
Čuoigâmkiäinuh
Aanaar aldakuávlu čuoigâmlätteeh tuállojeh ávusin kuovâmáánu pelimudo já cuáŋuimáánu loopâ koskâsii ääigi. Lätteeh tivoduvvojeh ohtii tâi kuohtii ohhoost. Kiđđâtäälvi čuoigâmseesooŋk kukkodâh lii kiddâ muotâtiileest.
- Juvduujuuvâ čuoigâmkiäinu, 9 km. Kiäinu álgá Paje-Laapi luándukuávdáá šiljoost já čuávu Juvduujuuvâ máddáábele rido Supekuoškâ räi. Tobbeen kiäinu jotá juuvâ rasta já muhâttâl maasâd Anarân Juvduujuuvâ taavaabele rido meecij čoođâ. Uánihub čuoigâmmohe (6,7 km) puáhtá čuoigâđ tienuuvt, et rastaldit juuvâ Njuámmilcoskâs hiäŋgušalde peht (savehijd ferttee kyeddiđ) já máccá juuvâ taavaabele rido mield Anarân.
- Palvâlusah: Supekuoškâ peivitupe, 2 tulâstâllâmsaje.
- Aanaar - Ocomâš -čuoigâmkiäinu, 19 km. Vyelgimsaje lii Aanaar markkânist Paje-Säämi luándukuávdáá puotâ maađij viestârbeln. Kiäinu jotá Ilgeejäävri pehti Ocomáá alaččân.
- Palvâlusah: Ocomáá peivitupe
- Uáinámušah: Ocomâš
- Aanaar - Piälppáájäävri meccikirkko -čuoigâmkiäinu, 19,5 km. Kiäinu vuálgá Aanaar markkânist Kaamâsân mannee moottorkiälkkákiäinu mield. Piälppáájäävri pehti kiäinu iärrán moottorkiälkkákiäinust já mana jäävri rasta kirho kuvl. Maasâd Anarân kiäinu máccá Piälppáávuonâ pehti Aanaarjäävri jieŋâ mield.
- Palvâlusah: Piälppáájäävri peivitupe já tusâstâllâmsaje; Piälppáávuonâ hirsâkuáti.
- Uáinámušah: Piälppáájäävri meccikirkko
- Juvduuvääri čuoigâmstadion 3 / 5 / 10 km. Juvduuvääri čuoigâmstadion lii Aanaar markkânist, suullân kilomeetter keččin kuávdáástKittiâlmaađij pellâst. Stadionist vyelgih tuossum 3 já 5 kilomeetter lätteeh sehe 10 kilomeetter tuosâhánnáá lättee. Lätteeh láá kišto- já tekniiklätteeh já tain láá čuoigâm ereslasseen SM-kištoh ive 1999.
Miällumkiäinuh
- Aanaarjävri fáálá miälloi já suhhei tuođâi vijđes máhđulâšvuođâid kiäinuvaljiimij háárán. Jäävri tuhátteh suolluuh fäällih časijaln lihâdeijei šiev syeje, mut Aanaarjäävrist kávnojeh meiddei mestâ ridottis já suáijááttis joorŋah. Kuhemus muddoost, jäävri pirrâ miälumáin mätki čoggâšuvá suullân 250 km.
- Leirâsajeh kávnojeh luhâmettumeh Aanaar aldasááid asâhánnáá riddoin já suolluin. Aanaarjäävri suolluin láá meiddei motomeh ävđintuveh maid puáhtá kevttiđ pyerrin jäävrialn liihâddijn.
- Aanaarjäävrist miäludijn kalga mušteđ, et šoŋŋâ puáhtá muttuđ kivkked já kaanoot kolgâččij leđe "merâtohálâš". Kuhes miällummáátkán vyelgidijn kolgâččij leđe jo ovdiist miällumhárjánem. Meiddei paijeelmiärásâš evvis kannat väridiđ fáárun, ko nievris šooŋâst mätki puáhtá pišteđ kuhheeb ko lii vuávájum.
- Vandârdemkárttááid lii merkkejum kiäinu Njižžjäävri já Čevetjäävri čácáduv pehti Aanaarjäävri Konjâlvuonân.
Pyeráinvyeijimkiäinuh
- Puáris Menišjäävrimaađij meccipyeráinvyeikimkiäinu, 55 km, vuálgá Aanaar markkânist. Tot kuorâttâl puáris Menišjäävri maađij, kevlee Solojáávrán já máccá värivieltijd muhâttâlân Áldučuážžumuáivi viestârpele Aanaar kuávlun.
- Palvâlusah: Tulâstâllâmsaje Čievruáiváájávráást. Kiäinu lii merkkejum ränis muorâstuálpuigijn, moin láá tuolmâmmaašin-meerhah.
Moottorkiälkkámaađijjeh
- Tälviv Aanaarjäävri mield lihâduvvoo táválávt moottorkiälháin, ko määđhih láá kuheh já jieŋâ kuáddá koskâmiärálávt juovlâmáánust vyesimáánun. Merkkejum moottorkiälkkámaađijjeh joteh Aanaarjäävri jieŋâ mield Njellimân, Čevetjáávrán já Avelân. Eennâm mield kiäinuh vyelgih Uccjuuhân, Kärigásnjaargân já Pännijäävri pehti Avelân. Kiäinui mield piäsá kidâ Jieŋâmeerâ räi.
- Veikkâ jieŋâ alne vierespäikkikodáliih-uv pyehtih lihâdiđ moottorkiälháin rijjâ, kiäinu alne pisottâllâm lii torvolumos. Ko jottoo eennâmvuáđusâš moottorkiälkkámaađijjijst, kalga leđe haahum Meccihaldâttâs maađijlope.
Luuvijd puáhtá uástiđ Paje-Säämi luándukuávdáást Siijdâst Anarist, Meccihaldâttâs Avveel palvâlemsaajeest já Meccihaldâttâš nettikäävpist (www.eräluvat.fi, suomâkielân)
Luándusuojâlemkuávluin pennuid kalga toollâd kiddâ.