Aanaarjäävri kiäinu vátávâšvuotâ
Aanaarjäävrist láá 3 318 suálujid. Suollui já lássái stuorrâ meeri taha jäävrist uáli muálkkáás, kiäsutteijee já še čájádittee. Muhâttellee riddosäärgis lii hirmâd kukke. Suollui ennuvvuođâst peerusthánnáá stuorrâ jáávrán šiettih še stuorrâ joorŋah, main stuárráámusah láá Skállujorŋâ, Cuobbuujorŋâ, Kálbáiääpi, Čyetpecjorŋâ já Äijihjorŋâ. Suolluin stuárráámusah láá Kamessuálui, Mahlad já Kossâpecsuálui, main láá jo jieijâs lááduh.
Aanaarjáávrán láá merkkejum čuođij kilomeetterij mield kärbisväävlih. Kárbáinjotteem-káártán merkkejum väävlih láá uáivildum vuosâsajasávt moottorkárbáid. Miälloi, kote ocá suollui syeje, já kote puáhtá lihâdiđ cuávis já pááihui kiäđgáás-uv riddočaasijn, merkkejum väävlih iä heivii tagarin. Tain lii kuittâg ennuv ävkki, ko vävlimeerhâi vievâst jottee puáhtá sajostittiđ jieijâs sajaduv.
Aanaarjäävri ij uážu kuássin pajeluvkeččâđ. Veikkâ vyelgidijn ličij kuálkki já jävri moijááččij, te šoŋŋâ puáhtá muttuđ jotelávt. Aainâš maaŋgâ peeivi maađhijn kalga rahttâttâđ toos, et máátkán kuleh še pieggiis já arvaas peeivih. Pieggân Aanaarjäävri pááruh pyehtih olleeđ nuuvt styeresin, et čaasij oolâ ij lah mihheen aašijd, já talle ferttee peivipuudâid viettiđ suollui syejeest.
Kesiääigi čuovâ lii ijâppeeivi. Piäiváš ij lyešti ollágin kesimáánust. Iäskán syeinimáánu loopâst tot eelâš muádi tiijme ááigán almeroobdâ tyehin já iäskán porgemáánust peeivih uánnánškyeteh.
Pajaldâsčääsi liegâsvuođâtile lii lieggâsumos muddoost syeinimáánu loopâst. Jorŋâčaasijn tot lii suullân 14–15 cekkid já cuávis luovtâin joba paijeel 20 cekkid. Porgemáánu pelimudo maŋa čääsi liegâsvuođâtile čuáskuškuát jotelávt. Čaasijn lihâdeijee kalga-uv váruttiđ Aanaarjäävrist čáácán karttâmist. Veikkâ kááijumliivih tolâččii-uv čässuáivist, te kolmum áštá jotelávt. Čäcijehhee pihtâs kevttim lii-uv avžuuttettee ain, ko čääsi liegâsvuođâtile lii vyellin.
Aanaarjáávrán rahttâttâm
Kárbáinjotteempaje álgá kesimáánu aalgâbeln. Čoovčâ kulij monâdijn piegah lasaneh, já pieggâđ puáhtá oovtmano maaŋgâid peeivijd. Kárbáinjotteempaje nohá majemustáá roovvâdmáánu aalgâbeln, ko luovtah jiäŋuškyeteh.
Aanaarjäävrist láá táválávt uárji- tâi tavenuorttâpiegah. Nuorijn, moh láá kuhes čuálmih suollui kooskâst, pieggâ punjâluvá nyere sundásâžžân. Tondiet čaasij alne jottee uážžu távjá hurgottiđ miäđás tâi čovgâdiđ vyestipiegân.
Páiháliih ulmuuh lihâdeh jäävrist moottorkárbáiguin já astoääigikuálásteijein lii uuštâšmân uárnejum käärbis. Astoääigijotteeh pyehtih táválvt fiävrus mieldi, mii lii ohtuu tâi kuávttáá miällumnáál, stivrimpiergâsáin tâi luptimnáálvepsijn riäidudum merâkaajaak. Indiaankaanoot ađai ávuskaanoot ij heivii uáli pyereest návt ávus čassijd.
Meccihaldâttâsâst lii jäävrist viehâ tievâslâš kárbáinjotteemtoorjâsoojij värmádâh astoääigijotteid. Aanaarjäävri suolluin iä lah käävpih, raavâdviäsuh iäge ereskin mäksimnáál palvâlusah. Tondiet jäävri oolâ vyelgee kalga cevziđ jiečânis. Meccitááiđuin tuulâ cokkiittem, mälistem, ijjâsajan orostem já sundedem láá velttidmettumeh. Mätkievvis kalga väldiđ fáárun, siämmáá ko ijâstâllâm- já tullâcokkiittempiergâsijd sehe eres tyejiniävuid.
Eromâš tehálâš lii, et riššâsäägih já puhelin láá čäcijehhee skuápust, mii lii lummoost. Riššâsaagijn, puhelimest, evvisijn já ereskin piergâsijn, moh láá reiskäppiseehâst, ij lah mihheen aavhijd, ko toh kárgájeh kaajaak fáárust tâi sekkâ vuáju jävripoonán. Uápásmuu še "Retkeilyn ABC" torvolâšvuođâuásán (suomâkielân).
Lieggâ já piegâtuállee káárvuh láá iävtuttemeh, veikkâ vyelgimpeeivi tuše t-päidi oroččij lemin tuárvi. Piäivášlaasâid taarbâs suoijiđ čoolmijd já piäivášvuoidâs suoijiđ liške. Čuoškâi já myevvirij várás taarbâš čuoškâvuoidâs. Čuoškah iä hettii čaasij alne, mut riddoost toh pyehtih leđe kiksen aainâš kesi-syeinimáánu jorgálduvâst. Čuoškah mákkojeh kuálhis saajeest, et kannat ucâluđ sajan, kost lii piegâjielâ.