Meccienâmeh

Njellim kuávlust stuárráámus uási lii meccieennâm, maid lááduh já siemin jávrááh tyelli tälli luádduh. Väärih alanedeh täsivij kooskâi, mut tuoddâreh iä tobbeen lah, eereeb räjistielâsist čuážžoo Kondostuoddâr.

Piilola päälgis. Kove: Pasi Nivasalo

Táválumos šaddodâhtijppâ Njellim kuávlust lii koškessiähá pecikuolbâ. Meecijn joba 90 prosenttid láá oles piäsáduvvah. Lostâmuorâin táválumos lii suáhi. Vuálááššaddodâhhân láá iänááš tuše häärviht šaddee toŋŋâseh. Kievhis eennâmvuáđu keežild Njellim kuávlust iä šoodâ šadoh meendu maaŋgâ šlaajâst, já tuođâliih eromâš šlaajah váiluh ollásávt.

Ráhtulâš ávhâstâllâm Njellim vijđes mecijguin aalgij 1920-lovvoost, mon čuávumužžân meecih láá maaŋgâahasiih. Kuávlu kulá ollásávt eidusâš tuálumeccipirrâdâhân iäge suojâlum meecih lah ollágin.

Paččvei

Aanaarjäävri Paččvuonâ keejist álgá váldálâš Paččvei, mon mield Aanaarjäävri čääsih kolgeh Jieŋâmeerân. Suomâ peln taat Taažâ já Ruošâ koskâsâš räjijuuhâ kolgá tuše muáddi kilomeetter. Máđhálâš piäsá ihástâllâđ vijđes Paččvei pyeremustáá Virdáánjaargâ šalde peht. Paččvei lâi historjálávt tehálâš jotteemkiäinu Jieŋâmeerân, já juhâleevist šoodâi kulttuurij kuáhtámsaje.

Kuobžah 

Paččveileevi pirrâsijn áásá viehâ eeliš kuobžâpopulaatio. Kuobžah iä peerust staatâi raajijn, mut joteh Suomâ, Taažâ já Ruošâ enâmijn nuuvtko halijdeh. Njellim kuávlust jottee kuobžah kuleh täi kuulmâ eennâm ohtsâš populaation. Kuobžah láá moonnâm ivij čuovvum já tutkum il. DNA-metodijguin Aanaar-Paččvei-kuávlu aalmugijkoskâsâš luándusuojâlem oovtâstpargohaavâst (www.pasvik-inari.net).  

Kuobžáin kuáhtám lii uáli jo härvinâs, tondiet ko kuobžâ viggá velttâliđ ulmuu nuuvt pyereest ko puáhtá.