Njeellim kärbishaammân

Meid Njellim lii šiev algâttemsaje miälluimmáátkán. Täst oovdânpuáhtojeh kyehti sierânâs kiäinumolsâiävtu, peeivi mätki já kuulmâ peeivi mätki. Kuhheeb määđhist kalga rahttâttâđ ijjâdiđ nube iijâ jiečânâs, rahtum palvâlusâittáá.

Peivimätki Speinnjaargân

Kärbishamânist šadda mätki Speinnjaargâ kárbáinjotteemtoorjâsajan pajeláhháá vittâ kilomeetter.

Kove: Tapio Tynys

Kárbáinjotteemtoorjâsaje noomâ kiävtust lii lamaš táváliist stuárrâb molsâšuddâm. Lii táválâš, et aanaarsämmiliih päikkinoomah láá lädilum já rievdâdâm siämmást merhâšuumees. Härvinâšâb lii, et siämmáá saajeest láá kiävtust maaŋgah nomâttâsah. Kárbáinjotteemtoorjâsaje paldâsii njaargâ algâalgâlâš nommâ lii "Speinnjárga". Ton vuolgâsaijeen lii lamaš vaarjâglâš almai Spein Sarak ađai Sarak Svendsen. Puáris topografikáártást nommâ lii punnjâšum háámán Peiliniemi ađai merhâšuumees tááhust jo aaibâs eresin (tavesämikielân speeijâl lii speadjal já njargâ lii njárga). Aanaar čujottâs- já virkosmittemkáártást kárbáinjotteemtoorjâsaje lii oppeet noomáin "Lusmanuora" sämikielân Lusmenyeri.

Njellimân puáhtá maccâđ jo-uv siämmáá kiäinu tâi karvemáin Lusmesuolluu. Suolluu karvem juátká maccâmmääđhi viiđâ kilomeetterist 14 kilomeetterân. Peivimääđhi kukkodâhhân šadda talle jo-uv love tâi 19 kilomeetterid.

Kàrttà

Káártáh šleđgâhäämist

Kamessuolluu mokke

Kyevti peeivi kukkosâš mätki šadda, ko juátká Speinnjaargâst Tyllylahti kárbáinjotteemtoorjâsajan, mast lii teltastâllâmsaje. Määđhist kannat mukkâsiđ Addrâsnuáráážân tutkâđ ton taavaapiäláá saksalij nube maailmsuáđi áigásii faŋgâleeirâ. Faŋgâleeirâ rakânâsah láá jo iänááš mieskâm, mut maidnii leeirâst lii vala oinuumist.

Vuossâmuu peeivi miällum kukkodâhhân šadda 22 kilomeetterid. Tyllylahti lasseen lii máhđulâšvuotâ ijâstâllâđ Ruopsis tuuvees, mii lii ton puotâ. Tot lii ävđintupe. Ruopsis tupe lii Aanaar čujottâs- já virkosmittemkáártást noomáin "Kaikunuora" ađai Kiäigunyeri.

Kamessuolluu ferttee karveđ kezis čoolmij mield. Ij lah máhđuttem, et merâkuáskim sodâstâlâččij ááimust, ko taat lodde tiättoo merikoskâi jäävrist. Mätki juátkoo Korrâsuolluu já Kamessuolluu koskâsâš čuálmán, mon maŋa itá vijđes Čyetpecjorŋâ. Tääbbin kalga tutkâđ piegâ sunde, ko joorŋâ kannat karveđ syejebeln.

Maccâmmätki Njellimân tábáhtuvá jo-uv Speinnjaargâ pehti tâi Čyetpecjoorŋâ paijeel Pihâšsuolluu uárjikiäčán já taavaapele Lusmesuolluu. Mätki Tyllylahtist Njellimân šadda suullân 30 kilomeetterid.

Káártáh