Piilola pálgá kiäinučielgiittâs

Piilola pálgást ij lah avžuuttettee jotteemsunde, ko kiäinu puáhtá jotteeđ siämmáá pyereest mäddin tavas ko tavveen máádás. Älkkeemus vyehi vandârdiđ Piilola pálgást lii jotteeđ tom ovdâsmáŋás, ko kiäinu loppâkeejih tavveen já mäddin lává maađijmield jođedijn kukken nubijnis. Almoliih jotteemohtâvuođah iä aaibâs ovtâstit loppâkeejijd, mut páiháliih mađhâšemirâtteijeeh fäällih sáttupalvâlusâid.

Vandârdeijeejuávkku vuoiŋâstmin. Kove: Pasi Nivasalo

Määđhi vyelgimsajeh 

  • Piilola pálgá máddáápiälááš vyelgimsaje lii Kessintie pellâst Vääččir meccikuávlu maadâuásist, suullân 14 km Njeellim siijdâst tavenuortâs. 
  • Vandârdemkiäinu taavaapiälááš vyelgimsaje on Sortbrysttjern-nommâsii jäävri riddoost Paje-Paččvei aalmuglâšmeeci tavenuorttiiuásist, suullân 11 km uárjás Vagattem siijdâst.

Kiäinu-uásih 

Täst Piilola päälgis lii juohum oosijd ijjâdemmáhđulâšvuođâi mield mäddin tavas, Suomâst Taažân. 

  • Kessintie–Piilola 20,5 km
  • Piilola–Piilolaporttâ 3,8 km
  • Piilolaporttâ–Ellestohpu 6,3 km
  • Ellestohpu–Sortbrysttjern 4,4 km 

Kiäinumerkkim 

Piilola päälgis lii merkkejum Suomâst čuovjis muorâstuálpuiguin. Taažâbeln kiäinumerkkân láá čuovjis maalâmeerhah muorâin sehe čuovjâdin máálájum, muorâovsijd heŋgâstum meerhah. Piilola päälgis lii valdum kiävtun kesimáánust 2009, já kiäinust láá ain-uv uásih iänááš Taažâbeln, moh iä lah vala čielgâsávt pälgislum.

Kiäinučielgiittâs Kessintie-Sortbrysttjern, 35 km 

Aijuu rastalditmist Taažâbeln. Kove: Pasi Nivasalo
  • Kessintie–Kesjävri 5,1 km. Piilola pálgá vuossâmuuh muáddičyet meetterid joteh tááláá meccituálukuávlust, mast vuovdij kevttim luodah láá čielgâsávt uáinimnáál. Vääččir meccikuávluvijđodâh álgá 3 km pálgá väzzim maŋa. Meccikuávlu maadâuási ađai Kesjäävri kuávlu vuovdijn uáinojeh vala-uv meerhah 1920-lovo nuurrâmčuoppâmijn, main stuárráámusah peesih láá čuoppum. Kiäinu čuávu Kesjäävri rido.
  • Kesjävri–Piilola 15,4 km. Taat pälgisuási jotá mielânpäccee vuovdij čoođâ, main mučis muorâpuáráseh, aaikah, viettih iäláttâhpeivijdis. Päälgis karva čeepiht puoh ruáttáámusâid juovâid. Koldemjäävri láávu lii suullân 9 km keččin Kesjäävrist. Ovdil láávu kalga moonnâđ vala Njaamâjuuvâ rasta šaldemield. Käälin kalga moonnâđ vala Čunoiluobbâljuvvii rasta ovdil ävđintuve. Piilola ävđintupe (liŋkkâ) lii Njammijäävri riddoost.
  • Piilola–Piilolaporttâ 3,8 km. Taan uásist kiäinu luáddu jeegijd, moi paijeel iä lah pardalâsah. Purdo čokkeluvá Taažâ já Suomâ rääji rastalditmân Piilola räjirastaldittemsaajeest (rm 353 K): puásuiäiđi iärut kyehti staatâ nubijnis já Euroop Union EU ulguupiäláin enâmijn. Puásuiääiđi paijeelmoonnâm várás láá huksejum paijeeljotteemraapah. Piilolapoortâ ävđintupe lii tuše motomij čuođij meetterij keččin rääjist.
  • Piilolaporttâ–Ellestohpu 6,3 km. Vandârdemkiäinu stuárráámusah alodâhmuttuustâlmeh teivâseh taan kooskân, mut allaanmeh láá mäšileh. Ellejávri jorŋâ haaldâš taan uási enâduvâid. Ellestohpu ävđintuve aldandijn láá kiäinu pellâst Paje-Paččvei aalmuglâšmeeci luándust já kulttuurhistorjást muštâleijee luándupälgistaavluh.
  • Ellestohpu–Sortbrysttjern 4,4 km. Meid Piilola pálgá majemuu, Sortbrysttjern-jäävri riddoid čuávvoo uási, kovvejeh aalmuglâšmeeci luándust já kulttuurhistorjást muštâleijee uápistemtaavlut. Majemuš láávu lii suullân 2,4 km keččin Ellestohpu ävđintuuveest. Sortbrysttjern-jäävri riddosárgá čuávumáin piäsá Piilola pálgá taavaapiäláá loppâkiäčán.