Viäskoonjaargâ kärbishaammân

Peivimätki Avveeljálmádâhân, 10 km

Taat mätki heivee luudijn perusteijei. Avveeljálmáduv čäciloddevalje lii viehâ riges. Tom puáhtá čuávvuđ Juurakkovuopaja loddetoornâst, mii lii nannaam pelni. Loddevalje uáinoo já kulloo pyeremustáá jieŋâi suddâmmuddoost vyesimáánu loopâst já kesimáánu aalgâst. Talle juhânjálmádâhân orosteh vuoiŋâstiđ páihálij luudij lasseen še tavas mannee kesilodeh. Ko läällim álgá kesimáánu pelimuddoost, te loddevalje jaskood já piäittáástâlškuát. Peivimääđhi kukkodâh lii suullân 10 kilomeetterid.

Mahlad mokke – kyehti peeivi

Taan määđhi kukkodâh lii suullân 30 kilomeetterid já tot mana Aanaarjäävri stuárráámus suolluu Mahlad pirrâ. Čielgejum kiäinu lii viehâ suáijáá maaŋgâi suollui keežild. Enâdâh källeesuolluidiskuin lii kuorbâ, mut mučis Aanaar jávrienâdâh. Suollui luándu lii masa luándutiileest. Peesih, moid iveh láá kuáđđám persovnlâš stemppâlijdis, haldâšeh šadolâšvuođâ.

Suáijáás luánduhamâneh kávnojeh valjeest potkâ- já ijâstâllâmsaijeen. Ijâstâllâm várás kalga leđe teltta. Kuávlust láá maaŋgah priivaattuuvááh, moi aldasáid laddim ij lah soválâš.

Uáinámušâin tobdosumos lii Ollâ-Mávrá jieŋâkuovđâšm. Tun ohtâvuođâst lii Meccihaldâttâs ruggâ, tulâstâllâmsaje, muorâliider já koškehiivsig. Mahladist lii lamaš II maailmsuáđi ääigi saksalij faŋgâleirâ. Ton pasâttâsah láá vala tiettuumist Keđgičuálmist.

Enâduvah láá kiäsutteijeeh ubâ määđhist. Jis haalijd uáiniđ olgoláá suollui paijeel, já jis iälšu keelijd, te puáhtá kuárŋuđ Väreháá oolâ. Ton čokke lii 130 meetterid jäävri čässuáivi paajaabeln.

Kárttá

Pecsuolluu mokke

Määđhi kukkodâh lii ucemustáá 37 kilomeetterid, mut tot vana älkkeht kuhebân tállán, ko muhâttâlškuát suollui kooskâ. Mätki váldá ucemustáá kyehti peeivi. Avžuuttettee lii kuittâg väridiđ kulmâ peeivi tâi eenâb-uv, vâi kiergân uápásmuđ kuávlun olmânáál. Kiäinuiävtuttâs jotá jäävri uárjiuási kiäsutteijee suáluikuávlust, mast luánduhamâneh láá valjeest. Kiäinu lii suáijáá, mut tast láá še uásih, mast parustâh sáttá ilduđ korrâsin-uv.

Mohe puáhtá toohâđ jo-uv mieti- tâi vyestipiäiván. Mietipiäiván vyelgidijn puáhtá tolliittiđ vistig Ollâ-Mávrá jieŋâkuovđâšman. Jieŋâ, mii kuovđâšm ponneest lii, ij suudâ keessivgin. Kiäinu jotá iänááš oosij suollui syejeest, mut Mooššinjorŋâ sáttá leđe pieggii. Mätki hamânist jieŋâkuovđâšmân lii käävci kilomeetterid.

Mávrái maŋa mätki juátkoo Segis- já Kossâpecsuollu koskâsii čuálmi kulij. Vistig kalga moonnâđ Jäkäläselkä rasta. Ton maaŋgâid källeesuolluid lii pyeremus karveđ syeje pele.

Iänážeh sundedeh määđhis Pecsuolluu kárbáinjotteemtoorjâsajan. Toho šadda mätki jieŋâkuovđâšmist uánihumosávt 13 kilomeetterid, já vyelgimhamânist Naŋŋânjaargâ keejist 21 kilomeetterid. Kárbáinjotteemtoorjâsaje lii vuovâs ijjâdemsaje. Tast láá kyehti kuhes ruugâ kárbái várás, ävđintupe, tulâstâllâmkuáti, vuoššâmkáttus (kaasu), 2 tulâstâllâmsaje, koškehiivsig já muorâliider. Teltastellei várás lii teltastâllâmsaje já muorâst ráhtum telttavuálááh. Toh tuálih telttavuáđu koškesin já putesin já adeleh täsivis vuáláá uáđimân kiäggáás meeccist.

Mätki juátkoo čuálmi miätá tavenuortâs já hirmâd vijđes Skálluhoorŋâ roobdâst nuortâs Čuormâssuolluid. Riddosárgá čuávumáin juksâp vistig Čuormâssuolluid já tastoo Piehâinsuolluid. Mooššinjoorŋâ maŋa vyelgimhaammân lii-uv jo alda. Mätki Pecsuolluu kárbáinjotteemtoorjâsaajeest maasâd hamânân šadda 16 kilomeetterid.