Sämitigge nomâttâm neelji “Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee”
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee: Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee.
Tai Sámásteijei pargon lii movtijdittiđ eromâšávt párnáid já nuorâid sámástiđ; Sámásteijeid puáhtá teivâdiđ festivaal ääigi nuorâirääđi festivaalláávust já festivaalist čáittojeh Sámásteijei rähtim uccâ filmiih. Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio lii ilolâš, ko kielâive lááčá máhđulâšvuođâid utkâđ puohlágán tooimâid sämikielâi uáinusân tohâmân.
– Mun tuáivum ete taah sámásteijeeh pyehtih leđe mijjân ovdâkovveen já hástuttiđ mii puohâid sámástiđ eenâb sehe argâpeeivist nubbe nuubán, mutâ meiddei sosiaallâš mediain já eres tilálâšvuođâin.
Mii nelji sámásteijee ovdâsteh puoh Suomâst sarnum sämikielâid já sij láá: Marianne Ketola, Sáárá Seipiharju, Teemu Titola já Teija Kaartokallio. Sámásteijeeh láá väljejum ohtsâšpargoost Sämitige nuorâirađđijn.
Taat toimâ olášuttoo máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem ruttâdmáin OA algâalmugij kielâi ive huámášumán väldimân. Ruttâdmáin lii ulmen olášuttiđ sämikielâi kevttimân movtijdittee kampanjaid, lasettiđ sämikielâi oinum Suomâst já pyevtittiđ eromâšávt párnáid já nuoráid tábáhtusâid já materiaalijd, moh tuárjuh kielâ máttááttâllâm já kevttim.
Sámásteijeeh, sämitige kielâuásáduv pargeeh já nuorâirääđi jesâneh láá teivâdemnáál vástuppeeivi Ijâttes iijâ tásnááh -konsertist já festivaalkuávlust lávurduv 17.8.2019 tme 15-22. Festivaalláávust puávtáh ei. oppâđ lase sämikielâlâš heiviittâsâi kevttimist.
Lasetiäđuh:
Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, puh. 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi
Kielâive proojeektpargee Tarja Porsanger, puh. 010 839 3182, tarja.porsanger(at)samediggi.fi
Uáppáásm meid
Nuorâirääđi almostit nettiteestâid sämikielân
“Lii-uv seksuaallâšvuotâ uápis? Maid tun tiäđáh seksitaavdâin? Keččâl tuu tiäđuid uáivádittein!”
Säminuorâi kuullâmtilálâšvuotâ
Tiervâ säminuorâ - muštâl mijjân, maid tun tuáivuh luánduriggodâhvuáváámist! Meccihaldâttâs ohtsâšpargoost Sämitige nuorâiraađijn puávdee puoh Suomâ säminuorâid 23.2. káidusohtâvuođáin uárnejum kuullâmtilálâšvuotân. Luuvâ lase:
Dihtosis-toimâ vijđán vyeliškovláid
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ lii juáhám sämmilâštiäđu já faallâm toimâlijd pargopáájáid paješkovláid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid jo kyehti ive. Tääl haahâ vijđán meid vyeliškovláid!
Nuorâirääđi almostit torvolii tile ravvuid
Sämitige nuorâirääđi almostit jyehi Suomâst sarnum sämikielân já suomâkielân torvolii tile ravvuid. Ravvuuh láá eereeb iärrás škoovlâi, seervij, pargosoojij já tábáhtusâi kevttimnáál já toiguin ovdedeh täsiárvusii tooimâ. Nuorâirääđi ana, ete puohháid torvolii já suotâs tile ovdedem lii tehálâš meid sämisiärváduv siste.
Dihtosis-haahâ ocá pargopájástivrejeijeid škovlâkolliistâlmáid
Nuorâi Akatemia já Sämitige nuorâirääđi Dihtosis-haavâst fäälih sämmilâšfáádá miäldásijd škovlâkolliistâlmijd vyeli- já paješkovláid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid. Mij uuccâp paijeel 18-ihásijd movtigis säminuorâid pirrâ Suomâ škovlâkyessin pargopáájáid, maid olášuteh kiđđâluuhâmpaje 2021.
Škovlâkolliistâlmijd puáhtá tääl tiiláđ luuhâmihán 2020–2021
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ Dihtosis lii škovlim ohtsis čiččâm škovlâkyessid, kiäid puáhtá tiiláđ škovláid muštâliđ ääšimiäldásii tiäđu sämmilâšvuođâst. Kolliistâlmijd puáhtá tiiláđ 20.10.2020-31.05.2021 koskâsii ááigán.
Nuorâirääđi uárnee kuullâm sämmilâšnuoráid tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissaarij valjiimijn
Sämitige nuorâirääđi uárnee kuullâm sämmilâšnuoráid tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissaarij valjiimijn tu 12.11.2020 tme 18.00-20.30.
Nuorâirääđi viestâdem škovlim já čuákkim
Nuorâirääđi jesânáid uárnejui some-vaiguttem já viestâdem škovlimpeivi 19.9.2020 Ruávinjaargâst.
Dihtosis-haahâ ocá škovlâkuosijd škovlâkolliistâlmáid
Sämitige nuorâirääđi já Nuorten Akatemia Dihtosis-haavâst fäälih kovláid škovlâkolliistâlmijd, main lii sämmilâš teema. Tääl mij uuccâp movtijgis paijeel 18-ihásijd säminuorâid pirrâ Suomâ škovlâkyessin kolliistâlmáid, moh olášuttojeh luuhâmive 2020-2021 ääigi.
Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargo almostittum
Sämmilâšnuorah pyehtih oovdân, ete tábáhtusâi ohtâvuođâst tuáivuh ornimnáál sämikulttuurân lohtâseijee lihâdem ärbivuovijd. Sämikuávlu lihâdemtábáhtus kolgâččii toollâđ eellimvuáimálâžžân oovtâst sierâ tuáimeiguin. Ovdedemnáál äššin sahhiittâllum nuorah pajedii oovdân peessâm jieijâs eenikielân stivrejum liihâdmân. Meid naavcâi lasettem juávkkuliihâdmân já puohâi movtijdittem fáárun aneh tergâdin.
Máttááttâs- já kulttuurministeriöst ruttâdem Dihtosis-haavâ
Sämitige Nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haavâ toimâ vijđeduvvoo meid vyeliškovláid.