Sämmilâšnuorâ – puáđi muštâliđ uáinuidâd tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissaarij valjiimijn
Sämitige nuorâirääđi uárnee kuullâm sämmilâšnuoráid tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissaarij valjiimijn tu 12.11.2020 tme 18.00-20.30.
Tilálâšvuotâ tuálloo káidusohtâvuođâi peht (zoom) já tot lii uáivildum puoh sämmilâšnuoráid aassâmsaajeest peerusthánnáá.
Almottâttâm 8.11.2020 räi taan liiŋkâ https://link.webropolsurveys.com/S/DD8A9F027EC95C39 peht.
Kuullâmtilálâšvuođâ saavâjođetteijen tuáimá psykiatrâlâš pyecceetipšoo Niila Rahko já čällen Sämitige má. vuávájeijee Heli Aikio. Kuullâmtilálâšvuođâst lii aalgâst ohtsâš suomâkielâlâš uási, mast kuullâp proosees ovdánmist já čáittojeh komissaariävtukkâsâi videoh. Taan maŋa juáhásep kielâjuávhoid. Almottâttâm ohtâvuođâst mij pivdep, ete tun almottah kielâ, mon tun kiävtáh tilálâšvuođâst.
Mij vuolgâttep almottâttâm ulmuid šleđgâpoostâ peht liiŋkâ kuullâmtilálâšvuođáid, uásálistemravvuid sehe eettisijd ravvuid tilálâšvuođâi savâstâllâm vuáđđun. Kuullâmtilálâšvuođah päddejuvvojeh já päädih siäiluttuvvojeh Sämitiggeest kyevti oho ääigi tilálâšvuođâ maŋa raportistem toorjân. Puoh kuullâmtilálâšvuođâin ráhtoo muštottemčáálus já muštottemčáállusij vuáđuld ráhtoo raapoort Sämitige stiivrâ já tievâsčuákkim anon komissaarij valjiimân kyeskee miärádâstoohâm toorjân.
Káiduskuullâmtilálâšvuođâi lasseen jieijâs uáinu tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissaarijn vattum jiešvuođâin já máátust sehe torjuu iävtukkâssân orroo ulmuid puáhtá pyehtiđ oovdân Sämitiigán meid šleđgâpoostâ peht info(at)samediggi.fi, poostâ peht čujottâsân Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar tâi puhelin peht muuneeld almottum puhelinaaigijn.
Lasetiäđuh
Čällee, má. vuávájeijee Heli Aikio, 040 676 5102 / 010 839 3107, heli.aikio(at)samediggi.fi
Nuorâičällee, Elli-Marja Hetta, 050 382 5179 / 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Uáppáásm meid
Nuorâirääđi almostit nettiteestâid sämikielân
“Lii-uv seksuaallâšvuotâ uápis? Maid tun tiäđáh seksitaavdâin? Keččâl tuu tiäđuid uáivádittein!”
Säminuorâi kuullâmtilálâšvuotâ
Tiervâ säminuorâ - muštâl mijjân, maid tun tuáivuh luánduriggodâhvuáváámist! Meccihaldâttâs ohtsâšpargoost Sämitige nuorâiraađijn puávdee puoh Suomâ säminuorâid 23.2. káidusohtâvuođáin uárnejum kuullâmtilálâšvuotân. Luuvâ lase:
Dihtosis-toimâ vijđán vyeliškovláid
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ lii juáhám sämmilâštiäđu já faallâm toimâlijd pargopáájáid paješkovláid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid jo kyehti ive. Tääl haahâ vijđán meid vyeliškovláid!
Nuorâirääđi almostit torvolii tile ravvuid
Sämitige nuorâirääđi almostit jyehi Suomâst sarnum sämikielân já suomâkielân torvolii tile ravvuid. Ravvuuh láá eereeb iärrás škoovlâi, seervij, pargosoojij já tábáhtusâi kevttimnáál já toiguin ovdedeh täsiárvusii tooimâ. Nuorâirääđi ana, ete puohháid torvolii já suotâs tile ovdedem lii tehálâš meid sämisiärváduv siste.
Dihtosis-haahâ ocá pargopájástivrejeijeid škovlâkolliistâlmáid
Nuorâi Akatemia já Sämitige nuorâirääđi Dihtosis-haavâst fäälih sämmilâšfáádá miäldásijd škovlâkolliistâlmijd vyeli- já paješkovláid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid. Mij uuccâp paijeel 18-ihásijd movtigis säminuorâid pirrâ Suomâ škovlâkyessin pargopáájáid, maid olášuteh kiđđâluuhâmpaje 2021.
Škovlâkolliistâlmijd puáhtá tääl tiiláđ luuhâmihán 2020–2021
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ Dihtosis lii škovlim ohtsis čiččâm škovlâkyessid, kiäid puáhtá tiiláđ škovláid muštâliđ ääšimiäldásii tiäđu sämmilâšvuođâst. Kolliistâlmijd puáhtá tiiláđ 20.10.2020-31.05.2021 koskâsii ááigán.
Nuorâirääđi viestâdem škovlim já čuákkim
Nuorâirääđi jesânáid uárnejui some-vaiguttem já viestâdem škovlimpeivi 19.9.2020 Ruávinjaargâst.
Dihtosis-haahâ ocá škovlâkuosijd škovlâkolliistâlmáid
Sämitige nuorâirääđi já Nuorten Akatemia Dihtosis-haavâst fäälih kovláid škovlâkolliistâlmijd, main lii sämmilâš teema. Tääl mij uuccâp movtijgis paijeel 18-ihásijd säminuorâid pirrâ Suomâ škovlâkyessin kolliistâlmáid, moh olášuttojeh luuhâmive 2020-2021 ääigi.
Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargo almostittum
Sämmilâšnuorah pyehtih oovdân, ete tábáhtusâi ohtâvuođâst tuáivuh ornimnáál sämikulttuurân lohtâseijee lihâdem ärbivuovijd. Sämikuávlu lihâdemtábáhtus kolgâččii toollâđ eellimvuáimálâžžân oovtâst sierâ tuáimeiguin. Ovdedemnáál äššin sahhiittâllum nuorah pajedii oovdân peessâm jieijâs eenikielân stivrejum liihâdmân. Meid naavcâi lasettem juávkkuliihâdmân já puohâi movtijdittem fáárun aneh tergâdin.
Máttááttâs- já kulttuurministeriöst ruttâdem Dihtosis-haavâ
Sämitige Nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haavâ toimâ vijđeduvvoo meid vyeliškovláid.
Sämitigge nomâttâm neelji “Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee”
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee: Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee.