Nuorâirääđi almostit torvolii tile ravvuid
Sämitige nuorâirääđi almostit jyehi Suomâst sarnum sämikielân já suomâkielân torvolii tile ravvuid. Ravvuuh láá eereeb iärrás škoovlâi, seervij, pargosoojij já tábáhtusâi kevttimnáál já toiguin ovdedeh täsiárvusii tooimâ. Nuorâirääđi ana, ete puohháid torvolii já suotâs tile ovdedem lii tehálâš meid sämisiärváduv siste.
– Ravvuuh tuáimih šiev vuáđđun puohháid torvolii tooimâ pyevtitmist. Ko ohtsiih njuolgâdusah láá puohháid čielgâseh, te lii älkkeb ovdediđ positiivlii savâstâllâmkulttuur, iästuttes já olgooštmist rijjâ tooimâ. Mij tuáivup, ete ulmuuh väldih ravvuid ávusmieláin vuástá já vijđáht anon mii siärváduvâst, paahud nuorâirääđi värisaavâjođetteijee Maria Mäkinen.
Ohtsij njuolgâdusâiguin huolâttep puoh uásálistei fyysisii já psyykkisii kuoskâmettumvuođâst, máhđulâšvuođâst uásálistiđ sierâ toimáid já ovdediđ torvolijd ohtâvuođâid. Tooimâst ij koolgâ tuhhiittiđ olgoštem, hemâdem tâi eres epiášálii tooimâ já/tâi lattim. Sämisiärváduvâst láá eromâšjiešvyevih, moh láá meid pajedum oovdân ravvui sierâ uásist.
– Mij halijdep kiddiđ huámmášume toos, ete säminuoráid torvolâš tile meerhâš meid sämmilij kielâlij vuoigâdvuođâi, jiešhaldâšemvuoigâdvuođâ já sämmilij áárvui kunnijâttem. Ärgiluándulij fáádái, tego traumai, olgoštem já raasism kieđâvuššâm stuárráb juávhust já sierâ jieijâs siärváduvâst puáhtá leđe eromâšávt nuoráid lussâd já joba traumaid tovâtteijee. Nuorâin kalga leđe máhđulâšvuotâ kieđâvuššâđ taid fáádáid ulmuiguin, kiäh tobdeh kulttuur já feerimijd, paahud nuorâirääđi saavâjođetteijee Anni-Sofia Niittyvuopio.
Torvolii tile ravvuid almostiteh nuorâirääđi nettisiijđoin Tunjin-uásist: Torvolii tile ravvuuh
Lasetiäđuh:
Sämitigge
Anni-Sofia Niittyvuopio
Nuorâirääđi saavâjođetteijee
puh 040 7082 072
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
Elli-Marja Hetta
Nuorâičällee
050 382 5179 / 010 839 3134
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Uáppáásm meid
Nuorâirääđi almostit nettiteestâid sämikielân
“Lii-uv seksuaallâšvuotâ uápis? Maid tun tiäđáh seksitaavdâin? Keččâl tuu tiäđuid uáivádittein!”
Säminuorâi kuullâmtilálâšvuotâ
Tiervâ säminuorâ - muštâl mijjân, maid tun tuáivuh luánduriggodâhvuáváámist! Meccihaldâttâs ohtsâšpargoost Sämitige nuorâiraađijn puávdee puoh Suomâ säminuorâid 23.2. káidusohtâvuođáin uárnejum kuullâmtilálâšvuotân. Luuvâ lase:
Dihtosis-toimâ vijđán vyeliškovláid
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haahâ lii juáhám sämmilâštiäđu já faallâm toimâlijd pargopáájáid paješkovláid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid jo kyehti ive. Tääl haahâ vijđán meid vyeliškovláid!
Dihtosis-haahâ ocá pargopájástivrejeijeid škovlâkolliistâlmáid
Nuorâi Akatemia já Sämitige nuorâirääđi Dihtosis-haavâst fäälih sämmilâšfáádá miäldásijd škovlâkolliistâlmijd vyeli- já paješkovláid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid. Mij uuccâp paijeel 18-ihásijd movtigis säminuorâid pirrâ Suomâ škovlâkyessin pargopáájáid, maid olášuteh kiđđâluuhâmpaje 2021.
Škovlâkolliistâlmijd puáhtá tääl tiiláđ luuhâmihán 2020–2021
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ Dihtosis lii škovlim ohtsis čiččâm škovlâkyessid, kiäid puáhtá tiiláđ škovláid muštâliđ ääšimiäldásii tiäđu sämmilâšvuođâst. Kolliistâlmijd puáhtá tiiláđ 20.10.2020-31.05.2021 koskâsii ááigán.
Nuorâirääđi uárnee kuullâm sämmilâšnuoráid tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissaarij valjiimijn
Sämitige nuorâirääđi uárnee kuullâm sämmilâšnuoráid tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissaarij valjiimijn tu 12.11.2020 tme 18.00-20.30.
Nuorâirääđi viestâdem škovlim já čuákkim
Nuorâirääđi jesânáid uárnejui some-vaiguttem já viestâdem škovlimpeivi 19.9.2020 Ruávinjaargâst.
Dihtosis-haahâ ocá škovlâkuosijd škovlâkolliistâlmáid
Sämitige nuorâirääđi já Nuorten Akatemia Dihtosis-haavâst fäälih kovláid škovlâkolliistâlmijd, main lii sämmilâš teema. Tääl mij uuccâp movtijgis paijeel 18-ihásijd säminuorâid pirrâ Suomâ škovlâkyessin kolliistâlmáid, moh olášuttojeh luuhâmive 2020-2021 ääigi.
Sämikuávlu lihâdem já lihâdem hárjuttem -selvâttempargo almostittum
Sämmilâšnuorah pyehtih oovdân, ete tábáhtusâi ohtâvuođâst tuáivuh ornimnáál sämikulttuurân lohtâseijee lihâdem ärbivuovijd. Sämikuávlu lihâdemtábáhtus kolgâččii toollâđ eellimvuáimálâžžân oovtâst sierâ tuáimeiguin. Ovdedemnáál äššin sahhiittâllum nuorah pajedii oovdân peessâm jieijâs eenikielân stivrejum liihâdmân. Meid naavcâi lasettem juávkkuliihâdmân já puohâi movtijdittem fáárun aneh tergâdin.
Máttááttâs- já kulttuurministeriöst ruttâdem Dihtosis-haavâ
Sämitige Nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haavâ toimâ vijđeduvvoo meid vyeliškovláid.
Sämitigge nomâttâm neelji “Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee”
Sämitigge haalijd pajediđ sämikielâid uáinusân já lii nomâttâm neelji sämikielâlii kielâuápisteijee: Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee.