Uápuh

• Puáđi luuhâđ!           

• Äigikyevdil

• Opiskelijalle-sijđoh
   

Puáđi luuhâđ!

Oulu ollâopâttâhân puáhtá uuccâđ ubâ Suomân kyeskee ohtsâšucâmist čujottâsâst opintopolku.fi. Váldu-uuccâm äigi lii kiđđuv.

Giellagas-instituut uáppuamnâseh láá sämikielâ (tavesämikielâ, anarâškielâ ja nuorttâlâškielâ) já säämi kulttuur. Ulmen lii, et sii kiäid kiäsut eromâšávt sämikielâ, peesih vuáijuđ nomâlâsân kielâaššijd, já nube tááhustges tagareh kiäid kiäsut iänááš kulttuur, pyehtih vuájudâttâđ säämi kulttuurân jo tállân uápui aalgâ rääjist. Kulttuuruáppoid kuleh mottoomverd meid sämikielâ uápuh, já säämi kulttuur lii tiäđust-uv luándulâš uálgiaamnâs kielâlohheid. Návt taah kyehti uáppuamnâs meid tuárjuv kyeimi kyeimis. Giellagas-instituutist puáhtá meiddei luuhâđ tavesämikielâ viereskielân (pohjoissaame vieraana kielenä).

• Sämikielâ
• Säämi kulttuur
• Ketterä korkeakoulu

Tärhis tiäđuh: www.oulu.fi/yliopisto/hakijalle

 

Lasetiäđuid ucâmist finnee Giellagas-instituutist:

Tiäđuštâlmijd já rijjâ ucâmušâid anarâškielâ uálgiamnâsuáppoid puáhtá vuolgâttiđ ollâopâttâhmáttáátteijee Mervi Sistosân: mervi.sistonen (at) oulu.fi
puh. +358 (0)50 574 9280

Marjatta Jomppanen
marjatta.jomppanen (at) oulu.fi
puh. +358 (0)50 308 0682

Tiäđuid finnee meid Oulu ollâopâttuvâst:

Hakijapalvelut, Oulun yliopisto
hakijapalvelut (at) oulu.fi

 

Uáppuamnâseh

 

Sämikielâ

Sämikielâ uáppuamnâsist láá kulmâ linjá: tavesämikielâ/pajekielâ (pohjoissaame), anarâškielâ (inarinsaame) já nuorttâlâškielâ (koltansaame). Sämikielâ kulá kielâi já kirjálâšvuođâ tođhosohjelmân (KIEKI). Sämikielâ lii humanistlâš tieđâsyergi, mon máttááttâsâst já tutkâmist váldojeh vuotân kielâ rááhtus já kiävttu, čaallum kielâ já sárnumkielâ, kielâtipšom já kielâ variaatio já ovdánem.

Sämikielâ oppâamnâs ulmen lii škovliđ kielâmätteid Säämi ohtsâškode tárboid. Valmâštum uáppeeh pargeh eereeb iärrás máttáátteijen, totken, jurgâleijen, kielâtipšon, kielâteknologia äššitobden, sämikiel mediast já haldâttâhpargoin. Sämikielâ luuhâm, jiečânâs tutkâmpargoh já pargoelimân uápásmum lasetteh uáppei máhđulâšvuođâid peessâđ valmâštum maŋa uápuid västideijee paargon. Kandidaat- já maistertotkosij čođâldittem pištá ohtsis suulân vittâ ive. Kandidaattotkos čođâldittemäigi lii táválávt kulmâ ive, já maistertotkos čođâldittem váldá kyehti ive. Kielâ- já viestâdemuápui puotâ täärhist, lii-uv tust vuoigâdvuotâ pyerrinluhhum uáppoid (hyväksiluku; AHOT). Sämikielâ uápuid puáhtá juátkiđ ain tuáhtártotkos räi.

Giellagas-instituut lii Suomâst áinoo saje, kost sämikielâ puáhtá luuhâđ eenikiellân ollâopâttâhtääsist. 

Sämikielâi tuutormáttáátteijeeh

Tave-, anarâš- já nuorttâlâškielâ tuutormáttáátteijeeh

Uáppuravvim

Fuksilaiđiittâs

PUV (HOPS)

 

Tavesämikielâ

Tavesämikielâ linjá lii uáivildum eenikielâlâš sárnoid teikâ tagaráid, kiäin lii šiev tavesämikielâ máttu.

Lasetiäđuh suomâkielân

 

 

Anarâškielâ

Anarâškielâ linjá lii huksejum toin naalijn, et anarâškielâ suápá válduamnâsin sehe viereskielâláid algâttelleid ete tagaráid, kiäh haldâšeh kielâ pyerebeht, jo-uv eenikiel sárnoid teikâ anarâškielâ eenikielâ náál sárnoid. Anarâškielâ uápuid puáhtá algâttiđ aaibâs aalgâst kurssáin Inarinsaamen peruskurssi I, teikâ uáppee puáhtá meiddei uuccâđ västideijeevuođâ ovdebáá máttusis teikâ uápuidis já puáttiđ fáárun jieijâs kielâtááiđu tááhust hiäivulii saajeest. Anarâškielâ uápuin iänááš uási uárnejuvvoo viermiluvâldâlmin já káidusmáttááttâssân.

Anarâškielâ máttááttâsâst já tutkâmist kuávdáš äššin láá kielâ rááhtus já kevttim, sarnum já čaallum kielâ, teoreetlâš já keevâtlâš kielâtipšom sehe kielâ muttuustâllâm já ovdánem. Anarâš uápui máttááttâs algâttuvvoo suomâkielân, já kielâ muttoo kuuloold anarâškielân vuáđu-uápui ääigi. Uáppoid kuleh meiddei jurgâlem- já kielâ revitalisaatiouápuh sehe pajekielâ já nuorttâlâškielâ uápuh. Uási uápuin puáhtá ovtâstittiđ pajekielâ já sämikulttuur máttááttâssân, nuuvt et máttááttâskiellân lii motomin meiddei suomâkielâ. Tastko eromâšávt pajekielâ kulloo ennuv já tastko pajekielâ já anarâškielâ ohtâvuođah láá čovgâdeh, ličij-uv avžuuttettee, et uáppee uásálistáččij aainâs-uv pajekielâ algâ- já jotkâkuursân. Uáppuohjelm ij toos kuittâg mahten kenigât.

Anarâškielâ já pajekielâ lasseen Giellagas-instituutist puáhtá luuhâđ pajekielâ viereskiellân, nuorttâlâškielâ já säämi kulttuur. Taah suápih uálgiamnâsin meiddei anarâškielâ uáppeid. 

Kejâstâh oppâamnâsân

Anarâškielâ máttááttâs já tutkâm algii Oulu ollâopâttuvvâst ive 2000, kuás anarâškielâst šoodâi uálgiaamnâs. Ive 2011 anarâškielâst šoodâi jiečânâs maistertotkosân tuálvoo linjá sämikielâ válduamnâsân. Uáppuohjelm vuáđuduvá anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst (2009–2010) finnejum feeriimáid – škovliittâsâst, mon ääigi anarâškielâ mättimettum sierâ suorgij äššitobdein škuávlejuvvojii kielâsirdeeh. Jo kyehti suhâpuolvâ lijjii monâttâm kielâs, nuuvt et kielâ tarbâšij – já ain taarbâš – tuáimeid sehe kielâsiärvusist já ton ulguubeln.

Sämikielâ oppâamnâs ulmen lii škovliđ maaŋgâtáiđusijd kielâ äššitobdeid sämisiärvus tárboid. Škovliittâsâst ovdâmerkkân jurgâlem lii tehelâš pargoost oppâmateriaal rähtimpargoin já kirjálâšvuođâ jurgâlmist. Anarâš kielâpirrâsist tiätu kielâ revitalisaatiost lii ohtâ kielâ kuávdášlijn keđgijuolgijn, mon tááhust uáppoid lii luándulâš väldiđ fáárun kuursâid revitalisaatiost. Ton lasseen kielâpirrâsist tarbâšuvvojeh äššitobdeeh máttááttâs- já tutkâmpargoid já meiddei sämikielâlii viestâdmân, kielâtipšomân já haldâttâhpargoid. Uáppee uápásmuvá pargoelimân jo uápuidis ääigi, já pargohárjuttâllâmpaje kulá kandidaattotkos uáppoid. 

Uáppuolesvuođah ja toi uáppu-ulmeh

Anarâškielâ vuáđu-uápui čođâldittem maŋa uáppee haaldâš anarâškielâ vuáđukielâoopâ já pasta kevttiđ kielâ luándulávt piäiválâš kiellân njálmálávt já kirjálávt. Ton lasseen uáppee haaldâš anarâškielâ tutkâmân labdaseijee kuávdáš tuáváduvâid já tobdá kielâ saje ohtsâškoddeest já anarâš kulttuur váldulinjáid.

Anarâškielâ amnâsuápui čođâldittem maŋa uáppee haaldâš anarâškielâ ráhtus kieŋâlávt. Sun tobdá meiddei kirjekielâ šoddâm já čaallum kielâ ovdánem tááláá hámásis. Siämmáánáál uáppee finnee kieŋâlub uáinu kielâ sierâ tutkâmsuorgijn. Uáppee haaldâš tieđâlii čäällim vuáđuaašijd já máttá čäälliđ käldeigijn já amnâstuv iššijn uánihâš tieđâlâš tuđhâlmijd, ovdâsaavâid já eres kirjálijd já njálmálijd čáittusijd.

Anarâškielâ čiäŋudeijee uápui čođâldittem maŋa uáppee haaldâš kielâ ráhtus kieŋâlávt. Sun áppád porgâđ jiečânâs tieđâlii pargo já máttá kevttiđ tutkâmpargostis ävkkin käldeid já tutkâmamnâstuv. Ton lasseen sun pasta porgâđ jiečânâs pargo já toimâđ äššitobden kielâ sierâ suorgijn.

 

Nuorttâlâškielâ

Nuorttâlâškielâ uápuh láá uáivildum uáppeid, kiäin lii eenikielâ nálásâš teikâ njyebžilis viereskielâ táiđu nuorttâlâškielâst.

Lasetiäđuh suomâkielân

 

Säämi kulttuur

Säämi kulttuur uápui ulmen lii uápásmiđ sämisiärvusân já -kulttuurân já toid kyeskee tutkâmân. Säämi kulttuur suogârdeh vijđáht maaŋgâi tavekulttuurij já algâalmugij uáinust. Säämi kulttuur čoonâs tiäđust-uv meid Tave-enâmij táváláid historjáláid, ohtsâškodáláid já juridikláid tiilijd.

Säämi kulttuur lii uási historjá-, kulttuur- já viestâdemtiettui tođhosohjelmist (HIKUVIE). Máttááttâs ulmen lii adeliđ tiäđuid sämmilij ärbivyevi já siärvus jieškote-uvlágán peelijn já lasettiđ ibárdâs já kiäsuttume toid. Ulmen lii meiddei adeliđ maaŋgâlágán máátuid puáttee máttáátteijeid, äššitobdeid, virgeulmuid já totkeid.

Máttáátteijen kuursâin láá sämmiliih, syemmiliih já olgoeennâmliih äššitobdeeh. Máttááttâskiellân lii táválávt suomâkielâ mut táárbu mield meiddei sämikielâ, eŋgâlâskielâ tâi ruotâkielâ.

Uáppeeh kiäh loheh amnâsmáttáátteijen čođâlditeh págulâžžân uálgiamnâsin säämi kulttuur vuáđu-uápuid (25 uč).

Säämi kulttuur tuutormáttáátteijeeh

Uáppuravvim

Fuksilaiđiittâs

PUV (HOPS)

Lasetiäđuh suomâkielân

 

Eres uápuh

 

Hárjuttâllâm

GIELLAGAS-INSTITUUT UÁPPEI HÁRJUTTÂLLÂM

Hárjuttâllâm uáivild taggaar pargo, mii lahtoo uáppusuárgán já mast heiviitteh uápuin ožžum máátuid keevâtlâšvuotân já nube tááhust uáppih aašijd, maid puáhtá anneeđ uápuin ävkkin. Hárjuttâllâm puáhtá čođâldittiđ jo-uv Suomâst tâi olgoenâmist. Uáppee ocá jieš hárjuttâllâmsaje já visásmit ohtâvuotâulmuin, et tot saje heivee.

Hárjuttâllâm siskáldâs já šlaajâ kalgeh västidiđ válduamnâs škovlimmittomeerijd. Ulmen lii, et uáppee finnii hárjánem taggaar pargopirrâsist, moos sun sáttá moonnâđ paargon meid valmâštum maŋa.

Uáppučuággáid puáhtá pieijâđ jo-uv sämikielâ (anarâš-, nuorttâlâš- teikâ tavesämikielâ) uáppoid tâi säämi kulttuur amnâsuáppoid teikâ čiäŋudeijee uáppoid. Jis ovdâmerkkân válduaamnâs lii sämikielâ já uálgiaamnâs säämi kulttuur, puáhtá sämikielâ pargohárjuttâllâm pieijâđ sämikielâ amnâsuáppoid tâi čiäŋudeijee uáppoid já säämi kulttuur pargohárjuttâllâmges säämi kulttuur amnâsuáppoid. Pargohárjuttâllâm uáppukoodi puáhtá leđe amnâsuápui teikâ čiäŋudeijee uápui "valjimnáál leijee čiäŋudeijee uápuh".

Pargoeellimuápuh (25 uč)

Kielâi já kirjálâšvuođâ tođhosohjelm (KIEKI) já historjá-, kulttuur- já viestâdemtiettui tođhosohjelm (HIKUVIE) uáppeeh pyehtih čođâldittiđ meid 25 uáppučuággá vijđosii pargoeellimuápui olesvuođâ, mii heivee kandidaat- teikâ maistertotkos uálgiamnâsin. Pargoeellimuápuid uážžu väldiđ meid pargohárjuttâllâm lasseen. Soovâ ääšist hárjuttâllâm ovdâsvástádâsulmuin.

Koijâd lase:

Oulu ollâopâttuv hárjuttâllâm-sijđoh.

Hárjuttâllâm ohtâvuotâolmooš Giellagas-instituutist lii Marjatta Jomppanen: marjatta.jomppanen (at) oulu.fi, +358 (0)50 308 0682

 

Uáppeelonottem

Giellagas-instituutist lii uáppeelonottemsopâmuš UiT Taažâ Arktisáin ollâopâttuvváin já Säämi ollâškovláin. Keevâtlávt sopâmuš meerhâš tom, et Giellagas-instituut uáppein lii älkkee peessâđ toid lonottemuáppen. 

Láá meid maŋgâ eres lonottemohjelm já eennâm miätá maailm, moid puáhtá uuccâđ uáppeeloonootmân. Olgoenâmijn čođâldittum uápuh ferttiiččii leđe tagareh, et tain lii uáppei ävkki, já tot kote áigu vyelgiđ loonootmân, kalga muuneeld selvâttiđ, magarijd uápuid sun puáhtá olgoenâmist luuhâđ. Jis olgoenâmijn čuággojeh tuárvi ennuv uápuh, te tain puáhtá čokkiđ sierânâs uálgiamnâsolesvuođâ.

Huám! Uuccâmääigih já išeruuđâi stuáruduvah mulsâšuveh. Giellagas-instituut lii máhđulâšvuođâi mield tuárjum sii kiäh vyelgih uáppeeloonootmân (suulân 1500 euro ihán).

Oulu ollâopâttuv uáppeelonottem-sijđoh.

Lasetiäđuh

international.office(at)oulu.fi

Giellagas-instituut:
Marjatta Jomppanen
marjatta.jomppanen (at) oulu.fi
Puh. +358 50 308 0682

 

Jotkâuápuh

Ollâopâttuv totkeeškovlâ UniOGS (University of Oulu Graduate School) lii tárguttum puoh uáppei várás, kiäh láá čođâlditmin tuáhtáruápuid Oulu ollâopâttuvâst.

Giellagas-instituut jotkâuáppeeh já sii tutkâmfáádáh