Ravvuuh Suomân puáttee mađhâšeijei já pargei várás

Ravvuuh Suomân puáttee mađhâšeijei já pargei várás

Nubástum koronavirus keežild THL avžut, et tun viältáh ollásávt maađhâšmist Britannian, Maadâ-Amerikan já Irlandân. Meid puoh eres mađhâšem sehe päikkienâmist já olgoenâmáid kolgâččij raijiđ tuše velttimettumis maađhâšmân.

Taan siijđo ravvuuh já avžuuttâsah kyeskih sehe Suomâ já eres enâmij aalmugjesânáid.

Taan siijđost

Main enâmijn já moi iävtuiguin Suomân uážžu puáttiđ?

Enâmân puáttim raijiittâsah láá čavgejum, vâi koronavirusepidemia já uđđâ virusnubástus iä pesâččii levâniđ.

Suomân puáhtá puáttiđ tuše velttimettumis já vuáđustâllum suujâ keežild, nuuvt ko uápui luuhâm tâi perâsuujâi tiet. Schengen-vijđoduvâst mieđettuvvoo tuše velttimettumis pargomätkijotolâh Suomân. Keejâ täärhib tiäđuid já ravvuid Räjikocceemlájádâs siijđoin. Räjikocceemlájádâs meerrid räjitärhistem ohtâvuođâst tast, piäsá-uv mađhâšeijee enâmân. Taah raijiittâsah láá vyeimist 25.2. räi.
Ravvuuh rääji rastaldittem várás koronapandemia ääigi (Räjikocceemlájádâs)

Suomâ aalmugjesânist lii ain vuoigâdvuotâ maccâđ Suomân. Meiddei Suomâ aalmugjeessân perruujesâneh peesih enâmân sii aalmugjeessânvuođâst sorjohánnáá.

Kuás Suomân puáttee mađhâšeijei avžuuttuvvoo jiešráđálâš karanten?

Tun puávtáh árvuštâllâđ jiešráđálii karanten táárbu jotolâhčuovâi vievâst.

Jis tun puáđáh Suomân enâmist, mii lii jotolâhčuovâin ruánáá, te tun jieh taarbâš pääcciđ jiešráđálii karantenân. Karantenân ij taarbâš pääcciđ, veikkâ tun mađhâšiččih ruopsis tâi ränis eennâm peht. Jis tun puáđáh Suomân enâmist, mii lii jotolâhčuovâin ruopsâd tâi räänis, mij avžup tunjin 14 pirrâmpeeivi jiešráđálii karanten. Karanten lii avžuuttum, veikkâ tun macâččih Suomân ruánáá eennâm peht. Tun puávtáh uánidiđ karanten kuovttijn testáin (Keejâ saje Jiešráđálii karanten puáhtá uánidiđ testâiguin).

Karanten avžuuttuvvoo meid, jis tun lah iällám tamppâmääđhist já laddim ruopsis tâi ränis enâmân.

Luuvâ lase: Jotolâhčuovâmalli mađhâšem koronariiskâ árvuštâllâm várás

Spiekâstuvah karanten- já testamavžuuttâssáid

Tun jieh taarbâš pääcciđ jiešráđálii karantenân, jis tust lii tuáhtártuođâštus tast, et tun lah puoccâm COVID-19-taavdâ vuálá 6 mánuppaje tassaaš.

Jis tun lah tiävdám jieijâd tiäđuid Finentry-palvâlusân já finnim ton peht ravvuid, te tooimâ palvâlus adelem ravvui miäldásávt.
FINENTRY-palvâlus

Merikoskâsâš pargoost jotteem mađhâšemraijiittâsâi miäldásávt Suomâ já Ruotâ sehe Suomâ já Taažâ kooskâ lii máhđulâš karantenttáá, jis ulmust lii tuođâštus vuálá 7 pirrâmpeivid ovdeláá valdum negativlii koronavirusteestâst.

Tipšomvisesvuođâ keežild velttimettumis pargoviehâjuávhoid avžuuttuvvoo 14 pirrâmpeeivi jiešráđálâš karanten, mon puáhtá uánidiđ testâiguin. Ton lasseen avžuuttuvvoo, et pargee mana teestân rääji kulen, jis sust ij lah tuođâštus 72 tijmed ovdeláá valdum teestâst. Jis pargo čođâldittem pištá paijeel 72 tijmed, te nubbe testâ avžuuttuvvoo 72 tiijme peht. Jis pargo lii huápulâš, te karantenkeevâtlâšvuođâin suáppoo páihálij tiervâsvuotâvirgeomâháiguin.

Listo tipšomvisesvuođâ tááhust velttimettumis pargoviehâjuávhuin (Pargo- já iäláttâsministeriö)

Tiätu eromâšjuávhoid lii máhđulâš puáttiđ enâmân. Eromâšjuávhoid kuleh ovdâmerkkân kulttuur, valastâllâm tâi iäláttâssyergi ovdâsteijeeh. Puávdejeijee tááhu taha ucâmuš já vuolgât tom Räjikocceemlájádâsân šleđgâpostáin (rajavartiolaitos(at)raja.fi). Ucâmušân tarbâšuvvoo tiervâsvuotâvuávám, mast lii čielgejum, maht karanten já testam uárnejuvvojeh.

Keejâ ravvuid Räjikocceemlájádâs siijđoin

Täävvirjotoluv fievridem- já logistikpargoviehâ ij taarbâš pääcciđ karantenân ige moonnâđ testáid, ko sij puátih Suomân pargoos peeleest. Sijjân láá vuávájum jieijâs pargoid heivejeijee ravvuuh, moh juáhhojeh rääji kulen.

Jiešráđálii karanten puáhtá uánidiđ testâiguin

Tun puávtáh uánidiđ jiešráđálii karanten kuovttijn rijjâtátulijn testáin.

Jis tust lii enâmân puáđidijnâd tuođâštus negativlii koronateestâst, mii lii valdum tolemustáá 72 tijmed ovdil enâmân puáttim, te moonâ nube teestân tolemustáá 72 tijmed enâmân puáttim maŋa. Jis taan nube teestâ puáđus lii negativlâš, te tun puávtáh koskâlduttiđ jiešráđálii karanten.

Jis tust ij lah tuođâštus teestâst, mii lii valdum vuálá 72 tijmed ovdil enâmân puáttim, te mij avžuuttep jiešráđálii karanten tast sorjohánnáá, mon kuhháá tun ájánah Suomâst. Tun puávtáh uánidiđ jiešráđálii karanten monâmáin teestân rääjirastaldittemsaje kulen, ko tun puáđáh Suomân. Jis rääjirastaldittemsaje kulen ij lah máhđulâš moonnâđ teestân, te tun puávtáh moonnâđ teestân tuu orroom- tâi aassâmkieldâst pirrâmpeeivi siste enâmân puátimist.

Moonâ nube teestân tolemustáá 72 tiijme keččin vuossâmuu teestâst. Jis kuábbáá-uv teestâ puáđus lii negativlâš, te tun puávtáh joskâđ jiešráđálii karanten.

Ko tun vuárdáh testâpuátusijd, te piso jiešráđálii karantenist jieijâd pääihist tâi orroomsaajeest.

Keejâ meid:  Távjá koijâdum koččâmušah maađhâšmist (Staatârääđi)

Mađhâšeijein norrojeh ohtâvuotâtiäđuh já sij stivrejuvvojeh teestân

Enâmânpuáttimsaajeest tiervâsvuotâvirgeomâhááh koijâdeh tust tuođâštus muuneeld valdum teestâst já stivrejeh tuu táárbu mield testân. Ton lasseen sij noreh tuu ohtâvuotâtiäđuid, vâi tuu orroom- tâi aassâmkieldâ njuámmumtavdâtuáhtár puáhtá väldiđ tunjin ohtâvuođâ, stivriđ teestân 72 tiijme keččin já adeliđ lase tiäđuid.

Testam já tiäđui luovâttem lii rijjâtátulâš.

Tun puávtáh meid jiešráđálávt moonnâđ vuossâmuu já nube teestân jieijâd orroom- tâi aassâmkieldâ tiervâsvuotâkuávdáást tâi ovtâskâs tuáhtársajattuvâst. Tiervâsvuotâkuávdáást testâ lii nuuvtá. Jis tun moonah teestân tuáhtársajattâhân, te testâ máksá.

Tiäđuid koronavirustestaamist finnee meid Finentry-palvâlusâst.  FINENTRY-palvâlus kevttim, toin tohhum väridem koronavirustestáid já jieš teestah láá mávsuttemeh.
FINENTRY-palvâlus

Ko tun mađhâšah kirdemkiedist pááikán, te keevti vuosâsajasávt jieijâd auto teikkâ taaksi. Jis tun ferttiih moonnâđ almolijn jotteemniävvoin, te mušte toollâđ kooskâ iärásáid, keevti muátusyeje já ane huolâ kietâhygieniast.

Ravvuuh jiešráđálii karanten várás

Jiešráđálâš karanten uáivild tom, et tun viältáh aldakontaktijd ain ko máhđulâš tooid ulmuid, kiäh iä kuulâ tuu jieijâd päikkituálun, já pisoh pääihist tâi jieijâd orroomsaajeest. Ko tun nuávdittah jiešráđálii 14 peeivi karanten, te suojâlah iärásijd njuámmum vuástá.

  • Mij avžuuttep, et tun jieh moonâ pargosajan tâi eres sajan pääihi ulgguubel, pic pisoh siste. Soovâ jieijâd pargoadeleijein toimâmvuovijn 14 peeivi ááigán tast maŋa ko lah maccâm Suomân.
  • Velttimettumis jotteem lii máhđulâš. Velttimettumis jotteem lii ovdâmerkkân tuáhtárist eellim. Mušte kuittâg toollâđ tuárvi kuhes torvokooskâ já keevti muátusyeje. Puđâldâsâin jotteem ij lah velttimettumis jotteem.
  • Mij avžuuttep, et páárnáš ij uásálist arâšoddâdemtooimân, ko sun lii jiešráđálii karantenist.
  • Mij avžuuttep, et vuáđumáttááttâsâst leijee páárnáš páácá pááikán. Soovâ máttááttâs uárnejeijein máttááttâs eromâšorniistâlmijn.
  • Veelti almolii jotoluv kevttim.

Täärhib ravvuuh: Karanten já sierrim

Nuávdit torvolâšvuotâravvuid

Jis tunjin šaddeh vuoiŋâmuáli-infektio tavdâmeerhah já tun epidah koronanjuámmum

Jis määđhi maŋa tun epidah et virus lii njuámmum tunjin, te moonâ tállân koronavirusteestân. Moonâ teestân, veikkâ tust liččii tuše läivis tavdâmeerhah. Ko tun tooimah tánávt, te tun puávtáh suojâliđ meid olssâd aldaaš ulmuid já eres ulmuid.

Tun puávtáh

  • tevdiđ tavdâmerkkâárvuštâllâm čujottâsâst Omaolo.fi
  • suáittiđ kuávlu tiervâsvuotâkuávdážân, päivystysân tâi Päivystysiše numerân 116 117

Vuávááh-uv tun olgoeennâmmääđhi?

Haldâttâs avžut velttiđ puoh taarbâšmettumis mađhâšem olgoenâmáid. Mađhâšem Britannian, Maadâ-Amerikan já Irlandân lii avžuuttum velttiđ ollásávt. Juáhhást lii kuittâg vuoigâdvuotâ vyelgiđ Suomân, peic jis vuoigâdvuotâ lii lavváin räijejum.

Jis tun vuávááh määđhi olgoenâmáid, te vääldi huámmášumán, et enâmeh sättih raijiđ enâmân puáttim. Täärhist ääigitásásijd enâmânpuáttimnjuolgâdusâid ovdil määđhi jieijâd čuosâttâheennâm virgeomâháin, ovdâmerkkân ton eennâm aldemuu ovdâstâsâst.

Kannat meid čielgiđ muuneeld, et váttoo-uv enâmân puáttee mađhâšeijein negativlâš koronatestâpuáđus. Motomijn enâmijn váttoo ovdâmerkkân negativlâš puáđus PCR-teestâst tâi antigenčäittimteestâst. Motomijn enâmijn váttoo ton lasseen meid negativlâš lgM vyestiamnâspuáđus.

Päivitetty:  1.2.2021
Infektiotaudit ja rokotukset