Bysant väldikodde.


Bysant väldikodde kiäisár Justinianus I ääigi ive 555.
Bysant väldikodde ađai Nuorttâ-Rooma lâi Rooma väldikode nuorttâuási, mii siäilui uárjiuási tuššâm maŋa 400-lovvoost já mon väldipaje piištij paijeel tuhháát ihheed ain ive 1453 räi. Bysantlâš identiteet lâi roomalii já kreikkalii kulttuur sehe ortodoksilii ristâosko kuálus. Bysant {halidij}${halijdij} ovdâstiđ kiäisárlii Rooma väldikode äärbi ristâlii häämist.
Bysant väldikodde uážui noomâs väldikode uáivikaavpug Konstantinopol {ovdebii}${ovdebáá} noomâ Byzantion mield. Historjisteeh keksejii noomâ eskin 1500-lovvoost. Väldikode ässeeh jiejah onnii jieijâs roomalâžžân väldikode loopâ räi. Bysant-nommâ kevttui Uárji-Euroopâst tondiet, ete Nuorttâ-Rooma {väldikodde}£{väldikode} ličij {älkkeeb}${älkkeb} iäruttiđ Rooma väldikoddeest historjáčälimist.
Algâaalgâst puoh Koskâmeerâ nuorttâoosij riddokuávluh kullii Bysant väldikoodán. 600-lovvoost tot monâttij stuorrâ uási kuávluin arabáid. Väldikodde siäilui kuittâg Koskâmeerâ kuávlu stuorrâväldin 1100-lovo räi. Bysant tuušâi lopâlávt ive 1453, ko turkkiliih väldidii Konstantinopol. Bysant kulttuurärbi iälá kuittâg ain-uv ovdâmerkkân ortodoksilii kirhoost já ton luostarijn.