Jävri. Jävri lii meerâst erinis čäciääldis. Jäävri čääci piso enamustáá sajestis, ijge virded {nuvt}£{nuuvt} ko juuvâin. Stuárráámus uási jaavrijn láá saivâčääsi. {Sálttáá}£{Sálttáás} {javrijd}£{jäävrih} kočoduvvoo{kočoduvvojeh} {Sälttijävrin}${sälttijävrin}. Táválávt {Jävri}${jävri} finnee čääsi {juuhâin}${juuvâin} teikkâ käldein. {Sierânâstábáhtusâid}£{Sierânâstábáhtusah} láá Jieŋâ vuálááš {jáávrih}${jäävrih}, ovdâmerkkân Vostok. Juuvâijuvâttemes javrij čääci vuálgá meddâl tuše lievlistem tááhust. Tondiet toh láá táválávt uáli sálttááh. Tagarijd láá ovdâmerkkân Jáámmámmeerâ, Stuorrâ sälttijävri sehe maailm stuárráámus jävri Kaspiameerâ. Jävritiijpah. Aanaarjävri lii tektonilâš jävri. Karstijävri Sloveniast. Vulkaanlâš jävri. Porttipahta tahojävri Suáđigilist. Jäävrih láá juohhum eres juávhoid ton mield, ete maht toh láá šoddâm. Kyehti {vuáđutijppâ}£{vuáđutiijpâ} {lává}£{verb,du3-pl3,congr|láá} källeeáldáh sehe sälbiáldáh. • Källeeáldáh láá {kováduvâid}£{kováduvah} {vuáđukälleest}${vuáđukällest}. Toh láá táválávt kieŋâleh sehe kuhesahasiih. ◦ Tektonilâš jäävrih láá šoddâm ráptutektoniik ađai vuáđukällee sirdâšum {tááhust}€{keežild}. ◦ Karstijäävrih láá kalkkâkiäđgán purrum jäävrih karstienâmijn. ◦ Kohhumáldáh láá šoddâm ko jieŋâ {kahhoo}£{kaha} källee. ◦ Vulkaanlâš jäävrih láá jäävrih časkâm tullâvääri kraatterist teikkâ maarist. ◦ Kraatterjäävrih láá meteoriitkraatterân šoddâm jäävrih. Ovdâmerkkân Lappajävri Suomâst]]. • Sälbiáldáh láá šoddâm vyeligâš sajan nuvt, ete eennâmvuáđu teikkâ jieŋâdâh {estiđ}€{estih} čääsi meddâlvirdedem. Toh láá táválávt cuáháseh já ton tááhust uánihisahasiih. ◦ Jieŋâdâhjäävrih láá jieŋâduv suddâmčaasijn šoddâm jäävrih. ◦ Jieŋâ lii tiäddám enâmân kováduvâid moh láá tievvâm čääsist. Stuárráámus uási Suomâ {javrijn}£{noun,case|jaavrijn} láá tágáreh. ◦ Tulvejäävrih láá šoddâm ko eennâm lii puáđđum {tulvekuávluid}£{tulvekuávloid}. {Tagarijd}£{pron,case|Tagareh} láá ovdâmerkkân laguuneh, haffih já juoluah. ◦ Tahojävri lii jävri, mon olmooš lii {rááhtám}£{verb,sg1-prfprc,congr|ráhtám}. Jäävrih maailmist Kaspiameerâ lii maailm stuárráámus jävri. Eennâmpállu vijđodâsâst 1,8 % ađai 2,7 miljovn neljihâškilometterid {lii}£{verb,sg3-pl3,congr|láá} jäävrih. Ohtsis {toid}£{toh} {lii}£{verb,sg3-pl3,congr|láá} suullân love miljovn, moin 254 láá paijeel 500 km2. Maailm stuárráámus jävri lii Kaspiameerâ, mon vijđodâh lii 374 000 km2. Kieŋâlumos lii Baikaljävri, mon kieŋŋâlvuotâ lii 1 642 metterid. Maailm {stuárrásumoseh}${stuárráámuuh} jäävrih. • Kaspiameerâ 371 000 km² . • Huronjävri-Michiganjävri 117 400 km². • Pajejävri (Lake Superior) 82 103 km². • Victoriajävri 69 485 km² . • Tanganjikajävri 32 893 km² . • Baikaljävri 31 500 km² . • Stuorrâ kuobžâjävri 31 328 km² . • Njassajävri (Lake Nyasa) 28 880 km² . • Stuorrâ uárjijävri 28 568 km² . Jäävrih Suomâst . Saimaa lii Suomâ stuárráámus jävri. Suomâst {lii}£{láá} ohtsis suullân 188 000 jävrid moi vijđodâh lii ainâs-uv 0,05 hehtaar. Toin 2 600 lii paijeel neljihâškilomeetter. Suomâ javrij ohtsis vijđodâh lii 32 600 neljihâškilometterid já saijaavuotâ 325 kuđâhâškilometterid. Suomâ stuárráámus jävri lii Saimaa, mon vijđodâh lii 4 380 km2 já Kieŋâlumos vuod Päijänne (95,3 metterid). Aanaarjävri lii stuárráámus jävri mii lii tuše oovtâ kieldâst teikkâ eennâmkoddeest. Suomâ {stuárráámusah}${stuárráámuuh} jäävrih • Saimaa 4 380 km2 . • Päijänne 1 081 km2 . • Aanaarjävri 1 040 km2 . • Oulujävri 928 km2 . • Pielinen 870 km2 . • Pihlajavesi (Saimaa) 713 km2. • Orivesi (Saimaa) 601 km2 . • Haukivesi 562 km2 . • Keitele 494 km2 . • Kallavesi 473 km2 . Iäláneh . Javrijn {iälá}£{eelih} {maaŋgah ereslágáneh}¥{maaŋgâlágáneh} iäláneh, ovdâmerkkân kyeleh, čäcilodeh, tiäbuh sehe rapuelleeh. Suomâst táválumoseh kyeleh láá vuásku, šapšâ já suávvil. Maadâ-Suomâst meid siergi já kuha já {váldušálâvt}${válduášálávt} Tave-Suomâst kuávžur sehe rávdu. Táválumoseh čäcilodeh láá kaijuuh sehe viettuuh.