Ovdâsijđo. Agatha Mary Clarissa Christie lâi eŋlandlâš kirječällee. Sun šoodâi čohčâmáánu 15. peeivi 1890 Torquayst Eŋlandist já jaamij uđđâivemáánu 12. peeivi 1976 Wallingfordist Englandist. Sun čaalij kutlovkuttâ syelipoolisromanid, neljinubáloh nooveelčuágáldâhhâd já kuttâ rähisvuotroomaan. Rähisvuotromaanijd sun čaalij noomáin Mary Westmacott. Egypti lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Kairo já ránnjástaatah láá Israel, Libya já Sudan. Egypt kočodeh maŋgii Alda-nuortâ kulttuurlâš kiähtun. Egyptist lii meid kuhes historjá kaavpâšmáin, mutâ tááláá ääigi tobbeen lii viehâ hiäjus tuálvum já Egypt pijnedeh aalmugstuárrum já pargottesvuotâ. Espanjatavdâ lâi ivij 1918–1919 maailmvijđosávt joođoost lamaš pandemia, mon tovâttij influenssa A vyelitijppâ H1N1. Maŋeláá lii čielgâm, et taat lii lamaš loddeinfluenssa. Pandemia piištij suullân pelnub ive. Espanjataavdâ tavdâkovveen lijjii kuorsâttâh, kumeštâs já pohčâseh. Monnjâtavdân maaŋgâs finnij kepiskumeštâs. Ubâ maailmist espanjatavdâ kuudij 30 - 50 miljovn olmožid. Suomâst espanjataavdân jammii suullân 25 000 olmožid. Majemui aigij lii čielgâm, et taavdâst talle selvânâm ulmuuh kyeddih ain vorâstis taan influenssavirus vyestiamnâstijd. Frans Äimä lâi syemmilâš kielâtotkee, kote tuuđhâi meid anarâškielâ. Sun lâi vuossâmuš, kote almostitij aldasáid tievâslii kuvvim anarâškielâ fonetiikast já fonologiast. "Eine Gruppe von Vokalwechselfällen im Inarilappischen" lâi Äimä "Lectio praecursoria" (nágáttâllâmtilálâšvuođâ sahâvuáru), mii tollui ive 1914. Sun kieđâvušâi sahâvuárustis anarâškielâ já mottoomverd meiddei kildinsämikielâ toi 1. staavvâl vookaalnubástusâi tááhust, já et maht toh sorjoh kielâhistorjálávt já fooneetlávt 2. staavvâl vokalist. Jävri lii meerâst erinis čäciääldis. Jäävri čääci piso enâmustáá sajestis, ijge virded nuuvt ko juuvâin. Stuárráámus uási jaavrijn siskeldeh saivâčääsi. Sálttáás jäävrih kočoduvvojeh sälttijävrin. Táválávt jävri finnee čääsi juuvâin teikkâ käldein. Sierânâstábáhtussân láá jieŋâ vuálááš jäävrih, ovdâmerkkân Vostok. Jyväskylä lii kaavpug Suomâst. Tot lii Koskâ-Suomâ uáivikaavpug. Tobbeen láá 138 780 ässed (2016), já ton vijđodâh lii 1 466,35 km². Jyväskylä naaburkieldah láá Joutsa, Toivakka, Jämsä, Luhanka, Muurame, Petäjävesi, Laukaa já Uurainen. Káránâs tieđâlâš nommâ lii Corvus corax (Linnaeus 1758). Tot kulá káránâsluddijd, moh láá káránâs lasseen nelji: ruosâkáránâs (Garrulus glandarius), kuávská (Perisoreus infaustus), lädikuávská (Pica pica), vuorâččâs (Corvus corone cornix). Káránâs lii vuorâččâshiäimu stuárráámus lodde. Ton kukkodâh lii 54 - 67 cm:id já tot tiäddá 950 g - 1415 g. Ivnees tááhust káránâs lii čiiđâčappâd já ruánáá- já čuovjisviolet. Poođâš lii kukke. Suájái koskâ lii 115 - 130 cm:d. Suájáh láá kuheh já poskâdeh. Aanaar · Aanaarjävri · Aanaar markkân · Agatha Christie · Amoc · Anarâškielâ · Anarâškielâ tivvoomohjelm · Avveel · Avveeljuuhâ · Benin · Braunwald · Burundi · Egypti · Espanjatavdâ · Frans Äimä · Jackie Brown · Jävri · Jesi · Juvduujuuhâ · Jyväskylä · Káránâs · Kielâiäláskittem · Kielâpiervâl · Kiemâjuuhâ · Kuávská · Kuávžur · Laapi eennâmkodde · Leena Lehtolainen · Luosâ · Marco Malvaldi · Päijänne · Pyeidicissááš · Ruopsisryeivil · Saimaa · Säämi suuvâ laavlâ · Sämicissááš · Sofi Oksanen · Sojuz · Sorvâ · Stephen King · Suomâkielâ · Šapšâ · T. I. Itkonen · Tove Jansson · Vuásku · Zürich Laapi eennâmkodde (suomâkielân Lapin maakunta já ruotâkielân Lappland) lii Suomâ tavemus já vijđoduv mield stuárráámus eennâmkodde. Laapi vijđodâh lii 100 370,05 km² já ässeeloho 177 012. Tot västid ovdebáá Laapi lääni, mut ij lah siämmáš ko Laapi historjálâš eennâmkodde. Laapi eennâmkodde hämmee staatâlâš vaaljâin Laapi valjâpirrâduv. Stephen King šoodâi Portlandist, Mainest. Ko sun lâi aaibâs ucce, suu vaanhimeh, Donald já Nellie Ruth Pillsbury King, iäránáin. Stephen já suu viljâ, David, aasáin tast maŋa sunnuu ennijn. King juuđij Durham vuáđuškoovlâ já Lisbon Falls luvâttuv, kost sun valmâštui ive 1966. Sun čaalij aktiivlávt jo talle. King peesâi siisâ Maine ollâopâttâhân luuhâđ eŋgâlâskielâ, kost sun valmâštui ive 1970. Sun ij kavnâm tállân pargo, mutâ čohčuv 1971 sun algâttij eŋgâlâskielâ máttáátteijen Hampden Academyst. Ehidij já oholoopâi sun čaalij novellijd já pargeldij meid romanijn. Sofi Oksanen lii syemmilâš kirječällee. Oksanen lii čáállám ohtsis 6 roomaan, moin peeggâlmumos lii "Puhdistus" (2007), mii finnij Finlandia-palhâšume (2008), Runeberg-palhâšume (2009), Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (2010) já ranskalâš Prix Femina -palhâšume (2010). Romanij lasseen sun lii čáállám ovdâmerkkân čaitâlmijd já oopperaid. Sofi Oksanen šoodâi já vietij pärnivuođâs Jyväskyläst. Sun lâi perruu áinoo pärni. Sorvâ lii njomâtteijeešlaajâ, mii kulá kyeppirellei lahkon já sorvâellei čeerdân. Sorvâ lii stuárráámus tááláá ääigi ellee sorvâellee já meid Suomâ stuárráámus ellee. Räävis tiäddá 200–825 kg. Rummâš kukkodâh lii 200–280 cm já sevealodâh 170–220 cm. Seeibi kukkodâh lii 7–10 cm. Ores lii ennuv stuárráb ko niŋálâs, já tuše orásist láá čuárvih. Šapšâ lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon. Tot lii uáli maaŋgâhámásâš šlaajâ. Oovtâ jäävrist puáhtá eelliđ maaŋgah šapšâhäämih, moin láá aaibâs ereslágán rááhtus, raavâd, šoddâmliähtu já kođolattim. Suomâst láá ohtsis kuttâ ereslágán šapšâhäämi: ponnešapšâ, kárgušapšâ, jotteešapšâ, jävrišapšâ, planktonšapšâ já riäská. Zürich lii Sveeici stuárráámus kaavpug já tehálumos iäláttâskuávdáš. Kaavpug lii riges, já tobbeen lii ollâ eellimkvaliteet. Zürichist ääsih pajeláhháá 400 000 olmožid, já ubâ ton kuávlust ässeeh láá suulân 1,5 miljovn. Zürich lii siämmáánommâsii jäävri riddoost, já ton čoođâ kolgá Limmat-juuhâ. Aalpah láá tuše suulân 50 km kaavpug kuávdáást. suomâkielân · eŋgâlâskielân · tárukielân · ruošâkielân · orjâlâškielân · ruotâkielân __NOTOC__ 1111. 1111 (MCXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1110-lovo nubbe ihe. 12 Years a Slave (elleekove). thumb 12 Years a Slave lii ive 2013 puáttám elleekove, mon lii čáállám John Ridley já stivrim Steve McQueen. Elleekove vuáđuduvá Solomon Northup 1853 uárji muštâlušân Twelve Years a Slave. Uáiviroolâst elleekooveest lii Chiwetel Ejiofor kii čaittâl Solomon Northup. Muusik elleekován lii ráhtám Hans Zimmer Käldeeh. 12 Years a Slave (elleekove) 1647. 1647 (MDCXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1640-lovo káávcád ihe. 1991. 1991 (MCMXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1990-lovo nubbe ihe. 1995. 1995 (MCMXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1990-lovo kuuđâd ihe. 1996. 1996 (MCMXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1990-lovo čiččâd ihe. 1997. 1997 (MCMXCVII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1990-lovo káávcád ihe. 1998. 1998 (MCMXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1990-lovo oovcád ihe. 1999. 1999 (MCMXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1990-lovo majemuš ihe. OA nomâttij ive 1999 almugijkoskâsâžžân vuorâsij ihheen. 2018. 2018 (MMXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 2010-lovo oovcád ihe. 2019. 2019 (MMXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 2010-lovo majemuš ihe. A. A lii läättinlâš puustavij já meid anarâškielâ puustavoornig vuossâmuš puustav. Historjá. Oskoh, ete A puustav lii finnim häämis Egypti hieroglyfij teikkâ seemilij meerhâst, mii kovvee vuávsá uáivi. A.V. Koskimies. Aukusti Valdemar Koskimies (ive 1906 räi Forsman;) lâi syemmilâš kielâtotkee, máttáátteijee, professor já kirječällee. Eellim. Aukusti Valdemar kuulâi Forsman suuhân. Suu vaanhimeh láin Isokyrö kirkkohiärrá Oskar Vilhelm Forsman já Maria Gustafva Ahlholm. Koskimies luuvâi pajeuáppen ive 1874 Vasa svenska lyceumist. Filosofia kandidaatin sun valmâštui ive 1882 já tuáhtárin ive 1891. Ive 1900 Aukusti naajâi Ilta Evelinain (oovdiš Bergroth; 22.11.1879 – 9.11.1958). Suoi finnijn oovtâ nieidâ, Aamu Aulikki Kotivalo, kii šoodâi ive 1904. Karrieer. Keessiv ive 1886 Koskimies juuđij kulmâ mánuppaje Anarist já nuurâi vijđes mainâsvuárhás "Inarinlappalaista kansantietoutta" -kiirján, mii siskeeld paijeel 400 sijđod anarâškielâg aalmugärbivyevi. Vuosâteddilâs almostui eskin ive 1917, ko T.I. Itkonen jurgâlij mainâsijd suomâkielân, tievâsmitij taid jieijâs pajasčälimijgijn já toimâttij tain kirje. Koskimies keežild meid anarâšah jieijah čäliškuottii sämikielân, ko suu Helsigân maccâm maŋa kielâmiäštáreh čallii sunjin reeivâin lase muštâlusâid. Koskimies almostitij maaŋgâid olgosdalduvâid já čuágálduvâid. Sun finnij professor árvunoomâ ive 1926. Käldeeh. "Kohtauspaikkana kieli. Näkökulmia persoonaan, muutoksiin ja valintoihin." Toim. Taru Nordlund, Tiina Onikki-Rantajääskö, Toni Suutari, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1078, Helsinki 2006 ISBN 951-746-820-2 s.401-405 Koskimies Koskimies Koskimies Koskimies Aalmugijkoskâsâš sundenummeer. Aalmugijkoskâsâš sundenummeer teikâ eennâmkoodi lii puhelinnummeer ovdâlabdos, mii tarbâšuvvoo, ko suáittá olgoenâmân. Numereh láá juohhum nuuvt, ete lii máhđulâš sierrâđ staatâid já kuávluid já nuuvt, ete numereh iä lah pajaluvvâi. Sundenumerist láá 1–3 nummeer. Numerijd juáhá já haaldâš Aalmugijkoskâsâš televiestâdemlitto (eŋgâlâskielân: "International Telecommunication Union", uán. "ITU", ranskakielân: "Union Internationale des Télécommunications", uán. "UIT"). Páihálii puhelinnumerist aalmugijkoskâsii háámán. Iänááš staatâin, meid Suomâst, páihálii sundenummeer vuosmuš nollá páácá meddâl, ko kiävttoo aalmugijkoskâsâš sundenummeer. Ovdâmerkkân páihálâš puhelinnummeer 019 1234567 Suomâst lii aalmugijkoskâsii häämist +358 19 1234567. Keejâ meid. Aalmugijkoskâsâš sundenummeer Aalmuglâš Kokoomus. Aalmuglâš Kokoomus (uánihubbooht Kokoomus,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Aalmuglâš Kokoomus Aalmuglâšpiäládâh. Aalmuglâšpiäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019 Aalmuglâšpiäládâh Aanaar. Aanaar (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Anarist ääsih 6 849 olmožid, já ton vijdodâh lii 17 333,62 km², mast 2 277,33 km² lii čääci. Kieldâ lii Suomâ stuárráámus vijđoduv mieldi. Aanaar naaburkieldah láá Suomâst Iänudâh, Kittâl, Suáđigil já Ucjuuhâ, Taažâst Kárášjuuhâ, Kuovdâkiäinu já Maadâ-Vaarjâg sehe Ruošâst Paje-Tuuloma já Nikkel. Aanaar kieldâ stuárráámus sijdâ já haaldâtlâš kuávdáš lii Avveel, kost láá suullân 3 000 ässed. Avelist 39 km tavas lii kieldâ nubben stuárráámus sijdâ Aanaar (608 ässed). Aanaar siijdâst čokkân Suomâ sämitigge. Eennâmtiätu já šoŋŋâdâh. Aanaar lii vijđoduv mieldi Suomâ stuárráámus kieldâ, suullân 5 % ubâ Suomâ vijđoduvvâst. Kieldâ stuárráámus jävri lii Aanaarjävri, mii lii meid Suomâ kuálmádin stuárráámus jävri. Anarist láá ohtsis 8 033 jävrid, já čácáduvâi vijđodâh lii 2 277,33 km². Nube maailmsuáđi maŋa Suomâ vuobdij Sovietlitton Njuámmilkuoška-Niskekuoška kuávlu, mon tááhust Aanaar vijđodâh uccánij 176 km². Viehâdâh. 31. juovlâmáánu 2018 Anarist assii 6 930 olmožid. Ässein 6 254 sarnuu suomâkielâ, 452 sämikielâid já 23 ruotâkielâ. Eres kielâid sarnuu 199 ässed. Aanaar lii ohtâ härvis kieldâin Laapist, kost ässeeloho lassaan. Čuákkipääihih. Ihe 2018 loopâst Anarist assii 6 930 olmožid, moin čuákkipaaihijn 4 386, ađâi 65,9 % ässeelovvoost. Aanaar markkân. Aanaar markkân teikâ Aanaar (, já) lii sijdâ Aanaar kieldâst Aanaarjäävri riddoost. Historjá. Anarist láá kavnum arkeologâlâš amnâstuvah, moh čäittih, ete Anarist ääsih ulmuuh jo maŋgâ tuhháát ihheed tassaaš. Puárásumos vala ton algâalgâlâš saajeest čuážžoo rakânâs Anarist lii Piälppáájäävri meccikirkko. Suomâ sämikulttuur kuávdáš. Aanaar markkân lii Suomâ sämikulttuur kuávdáš, já tobbeen kávnojeh ovdâmerkkân Sämimuseo Siida já Paje-Laapi luándukuávdáš, moh fäälih máhđulâšvuođâ uápásmuđ Säämi luándun já kulttuurân, já Säämi máttááttâskuávdáš, kost puáhtá máttááttâllâđ anarâškielâ já eres-uv sämikielâid. Käävpih. Aanaar markkânist láá motomeh šiev käävpih, tegu Inarin hopea, Lahjatalo Näkkäläjärvi Oy já Sámi Duodji ry. Tábáhtumeh. Anarist uárnejuvvojeh jyehi porgemáánu algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes Ijjâ () já jyehi uđđâivemáánu Skammâkoveh-elleekovefestivaal (). Käldeeh. Aanaar markkân Aanaarjävri. Aanaarjävri (, já tâi "Inarijärvi") lii jävri Aanaar kieldâst Suomâst. Eennâmtiätu. Aanaarjäävri vijđodâh lii 1 084 km², já tot lii Suomâ jaavrijn kuálmádin stuárráámus, já ubâ Laapi stuárráámus. Aanaarjävri lii meid Suomâ stuárráámus jävri, mii lii tuše oovtâ kieldâst já maailm nubben stuárráámus luándujävri, mii lii ollásávt tave näpikiärdu taavaabeln. Aanaarjäävri kulgâmvijdodâh lii 14 512 km2, já tot kulá Paččvei čácádâhân. Aanaarjävri lii Suomâ nubben kieŋâlumos jävri Päijänne maŋa. Aanaarjäävri kieŋâlumos saje lii Kálbáájoorŋâst, já tot lii 92 m. Jäävri koskâkieŋŋâlvuotâ lii 14,3 m. Aanaarjäävri čäcirääji kukkodâh lii suullân 3 300 km. Aanaarjäävri čäsuáivi alodâh lii 117-119 m. Tot muttoo Paččvei Kaitakuoškâ puáđu tulvâdem tiet. Aanaarjáávrán lyeštih maaŋgah juuvah. Merhâšitteemuuh tain láá Avveeljuuhâ já Juvduujuuhâ. Juuvah finnejeh čääsis Lemmee, Myeđhituoddâr já Pänituoddâr kuávluin. Aanaarjäävri nuorttiibeln vuálgá Paččvei, mii mana stuárráámus uásild Taažâ já Ruošâ räjijuuhhân já luáštá Bøkfjorden-vuonân, Barentsmeerân alda Kirkkonjaargâ. Aanaarjäävrist láá ohtsis 3 318 suollud, mii lii enâmustáá Suomâ jaavrijn. Stuárráámuuh suolluuh láá Suomâ sisčácáduvâi 21. stuárráámus suálui Mahlad (20,7 km2), 22. stuárráámus suálui Kamessuálui (20,7 km2), Kossâpecsuálui (9,2 km2), Varttaasuálui (7,9 km2), Jieŋâsuálui (7,4 km2) sehe Segispecsuálui (7,1 km2). Eres merhâšittee Aanaarjäävri suolluuh láá sieidikeđgin tubdum Äijihkeđgi já jieŋâkuovđâšmist tubdum Ollâ-Mavra. Aanaarjävri lii nuuvt kočodum vuáijumjävri. Aanaarjäävri ääldis lii šoddâm, ko vuáđukällee kiäldusvuodâ lii purgánâm. Purgánâm lii tovâttâm tom, ete källee laigoseh láá sirdâšum vuálus teikkâ pajas. Vuáláskulij já pajaskulij sirdâšum källeelaigoseh kočoduvvojeh vuáijumleehhin já horstin. Aanaarjävri lii tággáár tábáhtusâst šoddâm vuáijumleehhin já Suáluičielgi horstin. Kyeleh. Aanaarjäävrist láá ennuv luosâkyeleh. Jäävrist kávnojeh kuávžur, jävriluosâ, rávdu, šapšâ, muikku já suávvil. Eres kyeleh láá vuásku, puško, njäähi, vollâsâš já ryevdikuálááš. Stuorrâ uási kuolijn láá šoddâdum. Kuolij ištâdem aalgij ive 1976, ko jäävri čäsuáivi tulvâdem keežild monâttum kuolijd koolgâi sajanpuáttiđ. Aanaarjáávrán láá ištâdum enâmustáá šapšâ, kuávžur já rávdu. Ive 2007 Aanaarjäävri salâsmeeri lâi 192 000 kg, mast šapšâ já riäská lijjii ohtsis 65 000 kg, já kuávžur lâi 47 000 kg. Muikku lâi 19 000 kg, rávdu 13 000 kg, suávvil 12 000 kg, puško 12 000 kg, vuásku 9 000 kg, ränisráávdu 8 000 kg, njäähi 6 000 kg já jävriluosâ 2 000 kg. Käldeeh. "Taat sijđo, teikkâ taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Aanaarjävri Aasia. Aasia lii eennâmuási. Tot lii eennâmpáálu stuárráámus eennâmuási nuuvt ässeelovo ko vijđodâh-uv peeleest. Aasiast lii sehe maailm alemus saje, Mount Everest Himalaja váráduvvâst, já eennâmase vyeligumos saje Jáámmámmeerâ. Aasia staatah. • border Ovtâstum arabiemiirikodeh • border Sri Lanka Aasia staatah Abidjan. thumb Abidjan lii Elefanttähtirido stuárráámus kaavpug já haaldâtlâš uáivikaavpug. Tot lii meid ässeelohhoos mield ohtâ stuárráámuin ranskakielâlijn kaavpugijn Afrikâst já ubâ maailmist. Puoh Afrik kaavpugijn tot lii kuđâdin stuárráámus Lagos, Kairo, Kinshasa, Dar es Salaam já Johannesburg maŋa. Abidjan Abidjan Abuja. thumb Abuja lii Nigeria uáivikaavpug. Abuja Abuja Accra. Accra lii Ghana stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Accra Accra Acqualagna. Acqualagna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Acqualagnast ääsih 4 293 olmožid. Ton vijdodâh lii 50,69 km², já alodâh 204 m. Acqualagna naaburkieldah láá Cagli, Fermignano, Urbania já Urbino. Käldeeh. Acqualagna Acquaviva (San Marino). Acquaviva lii kieldâ San Marinost. Acquavivast ääsih 2 147 olmožid. Ton vijdodâh lii 4,86 km², já alodâh 237 m. Käldeeh. Acquaviva Addis Abeba. thumb Addis Abeba (amharakielân አዲስ አበባ, "uđđâ kukká", oromokielân "Finfinne") lii Etiopia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Addis Abeba Addis Abeba Afganistan. thumb Afganistan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Kabul. Afrik. Staatah. "Taat uási lii jurgâlum suomâkiel Wikipediast" Afrik staatah. • border Burkina Faso • border Kap Verde • border Kongo demokraatlâš täsiväldi • border Kongo täsiväldi • border Koskâ-Afrik täsiväldi • border Peeivitäsideijee Guinea • border Sierra Leone • border São Tomé já Príncipe Afrik staatah Agatha Christie. Agatha Mary Clarissa Christie () lâi eŋlandlâš kirječällee. Sun čaalij 66 syelipoolisromanid, 14 nooveelčuágáldâhhâd já 6 rähisvuotroomaan. Rähisvuotromanijd sun čaalij noomáin Mary Westmacott. Eellim. Agatha Miller šoodâi čohčâmáánu 15. peeivi 1890 Torquayst, Devon kreivikoddeest. Suu eeči lâi ovtâstumstaatâlâš Frederick Alvah Miller já suu enni eŋlandlâš Clara Boehmer. Clara Boehmer aasâi pärnin suu eeni uábi Margaret West lunne, tastko suu eeči jaamij já suu enni ij puáhtám tipšođ ohtuu vittâ párnáá. Clara Boehmer teeivâi suu puáttee kállá, ko suu eeni uábbi naajâi ovtâstumstaatâlâš Nathaniel Frary Milleráin. Frederick Miller lâi suu kandâ. Frederick Miller já Clara Boehmer naaijáin cuáŋuimáánust ive 1878. Sunnuu vuossâmuš páárnáš Margaret Frary Miller (1879–1950) šoodâi Torquayst, kost kyevtisist lâi láiguviste. Sunnuu nubbe párnááš Louis ”Monty” Montant Miller (1880–1929) šoodâi New Yorkist, kost suu eeči lâi pargomääđhist. Forgâ tastmaŋa Clara Miller oostij Torquayst táálu, mon nommâ lâi Ashfield. Tobbeen meiddei Agatha Miller šoodâi perruu kuálmádin já majemuš pärnin. Agatha Miller pärnivuotâ lâi luholâš. Sun oroi Ashfieldist, suu suhâlij kulen Viestâr-Lontoost já meiddei Maadâ-Euroopâst, kost suu peerâ eelij távjá tälviv. Uccâ pärnin Agatha ij jottáám škoovlâ, mut suu enni máttááttij suu luuhâđ, čäälliđ já rekinistiđ. Agatha maatij meiddei čuojâttiđ piano já mandoliin. Millerij ruttâtuálu čuolmah algii, ko sij monâttii ennuv ruuđâ tálukäävpist New Yorkist, já tondiet peerâ varrij hotellân Raanskan oovtâ ihán, ko tobbeen lâi häälbib aassâđ ko stuorrâ táálust Eŋlandist. Ko Agatha lâi ohtnubálovihásâš, suu eeči jaamij. Agatha aasâi kuávttáá suu ennijn tastmaŋa, ko suu uábbi Margaret naajâi já suu viljâ Monty varrij Maadâ-Afrikân. Ive 1905 Agatha Miller varrij Pariisin, kost sun algij máttááttâllâđ pianočuojâttem já lávlum. Sun halijdij šoddâđ oopperalávlon, mut suu jienâ ij sooppâm ton tárguttâsân já tondiet sun koolgâi luoppâđ oopperalávloo ámáttist. Agatha Christie vuossâmuš käälis Archibald Christie Agatha Miller naajâi ive 1914. Suu vuossâmuš käälis lâi Archibald ”Archie” Christie, kunâgâslâš áimuvuoimij suátialmai. Suái láin teividâm Egypti uáivikaavpugist Kairost, mast Agatha Christie aasâi suu ennijn tälviv ive 1912. Enni vuástálistij näimilito, tastko Archibald Christie lâi värittem, mut tot ij iästám Agatha Christie porgâmist, maid sun halijdij. Vuossâmuš maailmsuáđi ääigi Agatha Christie poorgâi pyecceitipšon pyecceiviäsust, mut sun ij lijkkum paargon já aalgij porgâđ forgâ tastmaŋa apteekist, mast pargoäigi lâi uánihub já pälkki pyereeb. Apteekist sun oopâi ennuv miirhâin, moh lijjii tergâdis uaśist suu syelipoolisromanijn. Christie nieidâ Rosalind, perruu áinoo páárnáš, šoodâi ive 1919. Christie oonij huolâ perrustis ige jurdâččâm suu pargo kirječällen, veikkâ sun lâi kavnâm kuástideijee suu vuossâmuš syelipoolisromanân. Pargo. Agatha Christie suu nubbijn kálláin Max Mallowanin Christie vuossâmuš roomaan "The Mysterious Affair at Styles" (Styles mystilâš tábáhtus) almostui ive 1920, mut Christie lâi čáállám tom jo nelji ive tooleeb. Maainâs vuáđudui toos, maid kirječällee lâi oppâm miirhâin apteekist. Ton kirjeest lâi meiddei belgialâš syelipoolis Hercule Poirot, kiäst šoodâi ohtâ maailm pegâlsumosijn syelipoolisijn. Christie puáttee roomaan "The Secret Adversary" (Syeligâs vuástálistee) almostui kyehti ive maŋeláá, mut eskin Christie kuuđâd roomaan, "The Murder of Roger Ackroyd" (Roger Ackroyd morhe), mii almostui ive 1926, toovâi kirječällee pegâlmâssân. Kirje loppâčuávdus lii aaibâs sierânâs, já lohheeh sujâtteh kirječällee syelipooliskirjálâšvuođâ rehelâš speelâ njuolgâdusâi cuovkkiimist. Tast huolâhánnáá "Roger Ackroyd morhe" algâttij Christie pargo kolleääigi. Kirjeh. Agatha Christie čaalij 72 romanid. Syelipoolisromanijd sun čaalij suu uámi noomáin já rähisvuotromanijd noomáin Mary Westmacott. Käldeeh. Christie Christie Christie Agugliano. Agugliano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Aguglianost ääsih 4 792 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,89 km², já alodâh 203 m. Agugliano naaburkieldah láá Ancona, Camerata Picena, Jesi já Polverigi. Käldeeh. Agugliano Ahujävri. Ahujävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Ahujävri Akaa. Akaa () lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Akaast ääsih 16 481 olmožid, já ton vijdodâh lii 314,38 km², mast 21,12 km² lii čääci. Akaa naaburkieldah láá Hämeenlinna, Lempäälä, Urjala, Valkeakoski já Vesilahti. Käldeeh. Akaa Akaa Alabama. Alabama lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Montgomery já stuárráámuuh kaavpugeh láá Birmingham já Huntsville. Alabama uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 4,9 miljovn olmožid (2020). Alajärvi. Alajärvi lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Alajärvist ääsih 9 492 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 056,75 km², mast 47,92 km² lii čääci. Alajärvi naaburkieldah láá Alavus, Kuortane, Kyyjärvi, Lappajärvi, Lapua, Perho, Soini, Vimpeli já Ähtäri. Historjá. Alajärvi vuáđudui ive 1869, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Alakylä, Halla-aho, Hoisko, Huosianmaa, Höykkylä, Iiruu, Kaartunen, Karhula, Koivumäki, Kortekylä, Koskenvarsi, Kuolema, Levijoki, Luoma-aho, Myllykangas, Nälkämäki, Paalijärvi, Pekkola, Pihlajakangas, Pynttäri, Saukonkylä, Sissala, Teerineva, Uusikylä, Viinamäki já Ylikylä. Käldeeh. Alajärvi Alajärvi Alaska. Alaska lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Juneau já stuárráámuuh kaavpugeh láá Anchorage já Fairbanks. Alaska uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 734 000 olmožid (2020). Tot lii ässeelovo mield kuálmádin ucemus uásistaatâ. Ohtâgin uásistaatâ ij lah nuuvt häärviht aassum ko Alaska. Alavieska. Alavieska lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Alavieskast ääsih 2 522 olmožid, já ton vijdodâh lii 253,02 km², mast 1,61 km² lii čääci. Alavieska naaburkieldah láá Kalajoki, Merijärvi, Oulainen já Ylivieska. Historjá. Alavieska vuáđudui ive 1868. Ko Säämisuáti puállái ive 1944, te puoh Suomâ sämmiliih karttii vyelgiđ evakkon Ylivieska já Alavieska kuávloid. Siijdah. Alavieska, Eteläranta, Kähtävä, Somero, Taluskylä já Käännäkylä. Käldeeh. Alavieska Alavus. Alavus lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Alavusist ääsih 11 416 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 151,46 km², mast 64,24 km² lii čääci. Alavus naaburkieldah láá Seinäjoki, Kuortane, Ähtäri, Virrat já Alajärvi. Historjá. Alavus vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Käldeeh. Alavus Alavus Albania. Albania lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Tirana. Alda-nuorttâ. Alda-nuorttâ lii kuávlu Aasia já Afrik kuáhtámkuávlust, Euroop nuorttiibeln. Alda-nuortâ staatâin stuárráámus uási láá arabienâmeh pic Turkki, Israel, Kypros já Iran. Meid oskoldâh, islam ovtâstit Alda-nuortâ staatâid. Staatah. Motomin meid border Turkki rekinistoo Alda-nuortân. border Kypros kulá eennâmtieđâlávt Alda-nuortân, mutâ ton historjá já kulttuur láá stuárráámuld uásild kreikkalâš-turkkilâš. Tondiet tot rekinistoo histojálávt já kulttuurlávt Euroopân já Aasian. Stuárráámus uásild ohtâlâs kulttuur tet Alda-nuortân rekinistoo motomin meid ubâ Tave-Afrik ađai Maghreb enâmeh. Käldeeh. "Uásih taan artikkâlist láá jurgâlum suomâkielâg Wikipediast." Aleksandria. Aleksandria lii kaavpug Egyptist. Tot lii ässeelovo mield Egypti nubben stuárráámus kaavpug. Käldeeh. Aleksandria Alger. Alger (,) lii Algeria uáivikaavpug. Käldeeh. Alger Alger Algeria. Algeria, virgálávt Algeria demokraatlâš aalmugtäsiväldi, lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Alger. Algeria vijđodâh lii 2,4 miljovn km², já tobbeen ääsih suulân 41 miljovn olmožid. Virgáliih kielah Algeriast láá kyehti: arabiakielâ já berberkielâ. Toi lasseen ranskakielâ lii ennuv kiävtust. Staatâ stuárráámus oskoldâh lii islam. Historjá. Algeria lii ain lamaš kiäinu Euroop, Afrik já Alda-nuortâ koskâsii kaavpâšmist. Nuuvtpa Algeria aalmugist kávnojeh maaŋgah eres tuávááh. Vuosmuuh, kiäh Algeria kuávlun láá asâttum aassâđ, láá berbereh, mutâ 600-lovvoost arabih väldidii kuávlu. Ko 1500-lovvoost espanjaliih irâttii väldidiđ Algeria, te pottii Ottomaaneh algerialij išán, já nuuvt Algeriast šoodâi uási Ottomaan väldikode. Algeria saje lii kuittâg tommit vaigâd, ete tot ij lah kuássin lamaš älkkee haldâšiđ. Algeria viestârpele lâi eenâb ohtâvuođâst Marokkon já nuorttiipele Tunisian. Tobbeen assii meid tommit ennuv berberkielâ (teikâ tamazight) sárnooh, ete arabisaatio ij luhostum nuuvt älkkest ko maaŋgâin eres enâmijn Algeria nuorttiibeln. Ton tááhust 1800-lovo aalgâst Algeria ij meidgin lamaš nuuvt herkki ovdediđ politiiklâš nationalism ko ovdâmerkkân Tunisia. Ive 1830 Ranska väldidij uási Algeriast já haldâšij tom. 18 ihheed maŋeláá, ive 1848, Algeriast šoodâi Ranska eennâmkodde. Puoh aalgij ive 1827, ko Husayn Dey čooskij Ranska tallaa konsul Pierre Deval muáđoid kiärpášfááškuin, ko sunnust lâi vižže Ranska mävsihánnáá lemin veelgist Algerian. Siämmáá ive minister Ranskaast čaalij, ete Algeria väldidem išedičij adeliđ pargo Napoleon soođij veteraanáid. Nuuvtpa kulmâ ive maŋeláá aalgij paijeel čyeti-ive paje, ko Algeria lâi Ranska vääldi vyelni. Jiečânâsvuođâsuáti Ranska vuástá aalgij ive 1954. Ráávhusopâmuš šoodâi käävci ive maŋeláá, já nuuvtpa syeinimáánu 5. peeivi 1962 Algeria finnij jiečânâsvuođâs. Eennâmtiätu. Algeria lii vijđoduv mield Afrik stuárráámus staatâ, mutâ paijeel nelji viiđâduási tast kuleh Sahara ävđinenâmân. Ävđineennâm oovtâst Atlasvaarijn kulá maadâ-Algerian, kost šoŋŋâdâh lii kume já koške. Riddokuávlust, kost luáháh já váráduvah haldâšeh enâduv, šoŋŋâdâh lii koskâmerâšoŋŋâdâh. Algeria alemus saje lii Mont Tahat, mii paijaan 2918 meetter alodâhân, já ton čohe alne lii koskâttuvvâi muotâ. Várádâhkuávluin täälvih sättih-uv leđe hirmâd kolmâseh. Keessiv láá távjá piegah, main láá kume kovjâ já čunoi. Algeriast láá maaŋgah aalmuglâšmeecih, moin Tassili n’Ajjer lii Unesco maailmärbičuosâttâh. Unesco luvâttâlmist láá ohtsis čiččâm čuosâttâhhâd, moh láá algerialiih. Tuše kulmâ prooseent Algeria vijđoduvvâst heivee viljâlmân. Merhâšitteemuuh eennâmtuálu pyevtittâsah láá niisu, ohra, haavvâr, oliiveh, sitrusheđâlmeh já šivettijn kussâ já savzâ. Viehâdâh. Algeriast ääsih ohtsis paijeel 43,8 miljovn olmožid já mediaaniahe tobbeen lii 28,9 ihheed. Algeria olmoošloho šadda suulân 1,85 % jyehi ive. Tot lii kuittâg ohtâ maailm härvimusávt asâiduttum staatâin - oovtâ neljihâškilomeetter siste ääsih suulân tuše 15,9 olmožid. Kuittâg ton uáivikaavpugist Algerist ääsih ain oovtâ neljihâškilomeetter siste suulân 10 150 olmožid. Kulmâ niäljáduási algerialijn ääsih-uv kaavpugkuávluin. Eenâb ko kulmâ niäljáduási algerialijn láá etnisávt arabeh. Maaŋgâi madduuh láá kuittâg tovláin berberijn, moh láá talle tuše siävuttum Alda-nuortâ arabijguin, maadâeurooplijguin já Sahara máddáápiälái afriklijguin. Algeria stuárráámus kielâ lii arabiakielâ, mutâ berbereh sárnuh beberkielâ. Stuárráámus uási berberijn láá kuittâg kyevtkielâliih já mättih meid arabiakielâ. 99% algerialijn láá sunnimuslimeh. Almugijkoskâsâš komovuotâsajattâh. Almugijkoskâsâš komovuotâsajâttâh adai ISS (,) lii suullân jyelgipállukiedi stuárusâš satelliit, ive 2000 rääjist pisovávt almaidittum komovuotâsajattâh, mii jorá Eennâm pirrâ 368 km aloduvvâst 27 600 km tijmeliävttoin. Tot jorá Eennâmpáálu pirrâ pelnub tiijme kooskâi, 16 kerdid pirrâmpeeivist. Pirrâmpeeivist ISS jotá suullân siämmáá määđhi ko jis tot kirdáččij Enâmist Mánudâžân já maassâd. Taat sajattâh lii jotkâ Ovtâstumstaatâi Skylab- já Sovjetlito Mir- já Saljut-komovuotâsajattuvváid. Komovuotâsajattâh lii Kanada, Euroop, Jaapaan, Ruošâ já Brasilia komovuotâornijdumij sehe Ovtâstumstaatâi komovuotâhaldâttuv ohtsâšhaahâ. Puoh kirdemeh komovuotâsajattâhân, moh kevttih ryeššilâš rakkeet, páččojeh Baikonur kosmodromist Kazakstanist. Vuosmuu keerdi komovuotâsajattâhân paččui rakkeet Ovtâstumstaatâin Cape Canaveral pääččimkuávdáást ive 2020. Komovuotâsajattâh uáinoo päljis čolmijn Enâmân uánihâš puudâid, táválávt motomijd miinutijd häävild. Altidona. Altidona lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Altidonast ääsih 3 540 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,97 km², já alodâh 224 m. Altidona naaburkieldah láá Campofilone, Fermo, Lapedona já Pedaso. Käldeeh. Altidona Amanda Kernell. Amanda Kernell kuovâmáánust 2017, Göteborg Film Festivaalist Amanda Kernell (š. čohčâmáánu 9. peeivi 1986, Ume, Ruotâ) lii ruátálâš-sämmilâš stivrejeijee já kietâčällee. Suu enni lii ruátálâš já eeči sämmilâš. Kernell luuvâi čäällim čaittâlemlyevi já audiovisuaallâš media várás Biskops-Arnöst já juuđij meid Filmpool Nord kietâčäällimkuursâ. Elleekovestivrim sun luuvâi Tanskast Den Danske Filmskolest iivij 2009–2013. Suu peeggâlmumos elleekove lii Sameblod (2016), mii lii meid suu vuossâmuš kuhes elleekove. Käldeeh. Kernell Kernell Kernell Amanda Plummer. Amanda Plummer (š. njuhčâmáánu 23. peeivi 1957, New York, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatalâš čaittâleijee. Sun lii pegâlmâs suu teatterkarrieerist sehe elleekuuvijn Joe Versus the Volcano (1990), The Fisher King (1991), Pulp Fiction (1994) já The Hunger Games: Catching Fire (2013). Suu eeči lii kanadalâš čaittâleijee Christopher Plummer (š. 1929) já enni še lâi čaittâleijee, ovtâstumstaatalâš Tammy Grimes (1934–2016). Käldeeh. Plummer Plummer Amandola. Amandola lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Amandolast ääsih 3 471 olmožid. Ton vijdodâh lii 69,50 km², já alodâh 500 m. Amandola naaburkieldah láá Comunanza, Gualdo, Monte San Martino, Montefalcone Appennino, Montefortino, Penna San Giovanni, Sarnano já Smerillo. Historjá. Amandolast šoodâi kaavpug ive 2017. Uáinámušah. Amandolast lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Käldeeh. Amandola Amandola Amman. Amman lii Jordania stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Amman Amman Amoc. Amoc ("Mikkâl Antti Morottaja" ađai "Kuobžâ-Saammâl Maati Mikkâl", š. juovlâmáánu 24. peeivi 1984, Aanaar, Suomâ) lii anarâš ráppájeijee. Nommâ Amoc puátá saanijn "Aanar Master of Ceremony" (Aanaar seremoniamiäštár). Amoc lii puáttám tobdosin tast, et sun ráppáá anarâškielân. Sun keikkaastâl tyelli tälli pirrâ Säämi já motomin meid Maadâ-Suomâst. Šaali (2006). Šaali lii Amoc vuossâmuš single, mii almostui juovlâmáánu 13. peeivi 2006. Tot kávnoo meid CD:st. Kaččâm (2007). Amoc vuossâmuš album Amok-kaččâm almostui kuovâmáánu 6. peeivi 2007. Skiäru pyevtittij Tuupa Records. Kiälláseh (2016). Taat lii single. Pittáást lii rahtum meiddei muusikvideo. Kuobârpoolvâ maŋa (2016). Kuobârpoolvâ maŋa lii single, mii almostui ive 2016 loopâ peln. Pittáást lává kyessilávlon Sofia Jannok já Niillas Holmberg. Käldeeh. Amoc Anarâškielâ. Anarâškielâ lii sämikielâ, mii kielâlávt lohhoo nuorttâkielâi nannaamjuávkun. Ton aldemuš suhâkielâ lii nuorttâlâškielâ. Anarâškielâst láá suulân 450 sárnod. Kuávlu. Anarâškielâ lii áinoo sämikielâ, mii sárnoo tuše Suomâst. Tom sárnuh ärbivuáválávt Aanaarjäävri pirrâsijn, já ei. täin soojijn: Njellim, Avveel, Menišjävri, Riemâšjuuhâ, Mosshâš, Aanaar markkân, Kaamâs, Ákšujävri, Čovčjävri, Ijjävri, Čevetjävri já Päärtih. Kuávlukielah. Anarâškielâ kuávlukielâid puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: taavaapele kuávlukieláid (Pärttih, Čovčjävri jna.) já máddáápele kuávlukieláid (Njellim). Tuođâlávt sárnumkielâst láá stuorrâ iäruh meid ovtâskâs sárnoi kooskâst; iäruh láá sehe suujâtmist (kukkoduvvâin já vookaalnubástusâin) já sánáduvvâst. Persovnpronomineh. Anarâškielâst persovnpronominijn láá kulmâ lovo: oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho. Kieldimverbâ. Indikativ, konditional já potential Anarâškielâ pustaveh. Anarâškielâ kiävttá latinalâš pustavijd. Tego suomâkielân-uv meid anarâškielân láá lasettum puustaveh, moh iä läättinkielâst kavnuu. Anarâškielâ puustavoornig. Anarâškielâ puustavoornig lii "a â á ä b c č d đ e f g h i j k l m n ŋ o p r s š t u v y z ž". Tom láá Säämi kielâorgaaneh tuhhiittâm anarâškielân. Puustavoornig lâi ovdil 2014 váhá eresláván. Anarâskielâst lii kuittâg kevttum maaŋgâlágán puustavoornigeh, ovdâmerkkân Sammallahti-Morottaja Säämi-suomâ sänikirjeest puustavoornig lii "a â b c č d đ e f g h i j k l m n ŋ o p r s š t u v y z ž ä á" já Erkki Itkonen Inarilappisches Wörterbuch oornig lii "a á ä b c č ʒ ǯ d đ e æ f g h i j k l m n ŋ o p r s š z ž t u v y". Anarâškielâ servi. Anarâškielâ servi lii ive 1986 vuáđudum servi, mon toimâmpäikki lii Aanaar kieldâ, Laapi eennâmkoddeest. Seervi vuáđudemčuákkim tollui Avelist juovlâmáánu 4. peeivi Avveel-hooteel auditoriost. Seervi vuáđudemjesâneh lijjii Veikko Aikio, Ilmari Mattus já Matti Morottaja, kote väljejui seervi vuosmužžân saavâjođetteijen. Seervi ulmen lii ovdediđ já nonniđ anarâškielâ. Servi algâttij ive 1997 kielâpiervâltooimâ. Kielâpiervâl lii lasettâm anarâškielâ sárnoi, eromâšávt párnái já nuorâi, mere. Servi almostit Anarâš-loostâ já Loostâš-lostii. Tolebáá servi meid kuástidij Kierâš-loostâ. Palhâšume. Servi uážui tave-eennâmlâš Kollekielâ-palhâšume skammâmáánu 17. peeivi 2004. Liiŋkah. Anarâškielâ servi Anarâškielâ tivvoomohjelm. Anarâškielâ tivvoomohjelm lii Giellatekno huksim ohjelm, mii tivo sänifeeilâid. Tivvoomohjelm tuáimá nuuvt, et tot tuhhit puoh anarâškielâ morfologisii analysaattorist leijee saanijd já hilgo tagarijd saanijd, moh iä lah analysaattorist. Ko tivvoomohjelm kávná feeilâ, te tot fáálá vittâ iävtuttâs, maggaar olmâ čäällimhäämi puávtáččij leđe. Tivvoomohjelm tivo tuše čäällimfeeilâid, ađai tagarijd feeilâid, mast sääni čäällimhäämi lii noormâ vuástásâš. Čäällimfeeilâi juávkun kuleh meiddei časkemfeeilah, moh šaddeh ko čällee čáálá vahâgist mottoom sääni eresnáál ko lâi áigum. Tivvoomohjelm ij tivo nuuvt kočodum sänifeeilâid já syntaksfeeilâid. Sänifeeilah láá tagareh feeilah, moh šaddeh ko sääni lii kielâ ráhtus vuástásâš tâi eres kielâkevtteeh iä tuubdâ tom. Syntaksfeeilah láá tagareh feeilah, moh šaddeh ko čällee ij haaldâš kielâ syntaks. Syntaksfeeilah láá táváliih talle ko suomâkielâ interferens vaaikut čällee kielân (om. nominatiivobjekt teikkâ partitiivsubjekt keežild). Čäällimfeeilâid puáhtá jyehiđ kyevti váldujuávkun: feiláid, moh pyevtitteh ij-tuođâlii sääni já feiláid, moh pyevtitteh tuođâlii sääni. Ij-tuođâliih säänih iä lah säänih. Tuođâliih säänih láá säänih, mut feilâ šadda puástu ohtâvuođâ keežild. Tivvoomohjelm hilgo tuše ij-tuođâlijd saanijd. Ij-tuođâliih feeilah láá ovdâmerkkân: sujâttemfeeilah, sänirähtimfeeilah, fonologiliih feeilah, puállupevdifeeilah já časkemfeeilah. Motomin sáttá leđe vaigâd tiettiđ, mon juávkun mottoom feilâ kulá. Ovdâmerkkân lii-uv “uázzuv” časkemfeilâ, puállupevdifeilâ teikkâ fonologisâš feilâ? Puoh kulmâ muulsâiävtu láá máhđuliih. Jyehi sänihäämi lii tivvoomohjelm mield jo-uv čallum puástud (“positiivlâš”) teikâ olmânáál (“negatiivlâš”). Ko positiivlâš sääni lii evaluistee mielâst čallum puástud, sääni lii tuotâ positiivlâš, já ko positiivlâš sääni lii evaluistee mielâst čallum olmânáál, sääni lii epituotâ positiivlâš. Epituotâ negatiivlâš lii čäällimfeilâ, mon ohjelm ij lah kavnâm. Tieđâlii artikkâl várás láá analysistum tivvoomohjelmáin käävci tekstâd, maid lává čáállám kyehti čällee. Nubbe čällest lii oppâm kielâ kielâpiervâlist já nubbe rävisolmožin. Evaluistem čáittá, et čäällimfeeilâin 68,9 % láá ij-tuođâliih säänih já 31,1 % láá tuođâliih säänih. Tivvoomohjelm ij paste merkkiđ teikkâ iävtuttiđ čuávdus feiláid, moh láá tuođâliih säänih. Nubij sanijgijn tot ij iššeed čällee ollágin suullân jyehi kuálmádáin feiláin, maid sun taha. Evaluistem čáittá meddei, et puoh saanijn 95,3 % láá tuotâ negatiivliih já 2,7 % láá tuotâ positiivliih – ohtsis 98,0 %. Taat meerhâš, et tivvoomohjelm já evaluistee lává 98,0 %:st tábáhtusâin oovtâ uáivilist. Suulân 1,8 % láá epituotâ positiivliih (tivvoomohjelm mielâst sääni ij lah čallum olmânáál, mut evaluistee tuhhit sääni) já 0,1 % láá epituotâ negatiivliih (čäällimfeilah, maid tivvoomohjelm ij lah kavnâm). Ohtân tivvoomohjelm hástun lii kielâlâš variaatio. Ovdâmerkkân tijme-sääni: ti’jme ~ tiijme (ol. gen.) já tijmeest ~ tiijmest (ol. lok.). Tivvoomohjelm kolgâččij tuhhiittiđ puoh tágárijd haamijd, mut tot hilgo stuorrâ uási maajeeb variaatioin (ij kuittâg puoh; tot tuhhit ovdâmerkkân häämi “piivdost”). Ancona. Ancona lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Anconast ääsih 100 305 olmožid. Ton vijdodâh lii 124,84 km², já alodâh 16 m. Ancona naaburkieldah láá Agugliano, Camerano, Camerata Picena, Falconara Marittima, Offagna, Osimo, Polverigi já Sirolo. Historjá. Anconast šoodâi kaavpug ive 1357. Käldeeh. Ancona Ancona Ancona eennâmkode kieldah. Ancona eennâmkoddeest láá 47 kieldâd. Käldeeh. * Andorra. Andorra lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Andorra la Vella (jurg. Puáris Andorra). Kieldah. Andorrast láá 7 kieldâd: Andorra la Vella, Canillo, Encamp, Escaldes-Engordany, La Massana, Ordino já Sant Julià de Lòria. Andorra la Vella. Andorra la Vella lii Andorra uáivikaavpug já ohtâ staatâ kieldâin. Andorra la Vellast ääsih 22 440 olmožid. Ton vijdodâh lii 30 km², já alodâh 1 022 m. Käldeeh. Andorra la Vella Andorra la Vella Angola. Angola, virgálávt Angola täsiväldi (portugalkielân "República de Angola") lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Luanda. Angola virgálâš kielâ lii portugalkielâ, mutâ ton lasseen sárnuh ovdâmerkkân kongokielâ, kimbundukielâ já umbundukielâ. Angolast ääsih paijeel 32 miljovn olmožid, kiäin stuárráámus uási láá ristâliih: jo-uv katoliliih (41%) teikkâ protestantliih (38%). Angola ránnjástaatah láá tavveen Kongo täsiväldi já Kongo demokraatlâš täsiväldi, nuorttân Sambia já mäddin Namibia. Historjá. Stuárráámuu uásist angolalijn láá madduuh eennâmtuálu kulttuurijn, moh asâiduttii Angolan suulân 1000-500 oKr. Oskoh, ete taah ulmuuh sarnuu tovláá versio kielâin, maid Angolast tääl sárnuh. 800-lovo rääjist Angola taveuásih kullii stuorrâ kunâgâskuddijd. Ko portugalliih 1400-lovo aalgâst pottii, te sij algii tállân ráđádâllâđ eres hiäimuigijn. Čuávuvái muáddi čyeđe ive ääigi Angolast vuobdui paijeel 4 miljovn uárjid Tave-Amerikân. Portugal haldâšij Angola rähtimáin kävppisopâmušâid eres hiäimuigijn, mutâ ubbân sij finnii Angola vääldi vuálá esken 1900-lovo aalgâst. Ive 1951 tot labdasui Portugal eennâmkoodán. Kuittâg 1960-lovvoost maaŋgah stuimejuávhuh tuáruškuottii jiečânâsvuođâ peeleest, já skammâmáánu 11. peeivi 1975 Angola finnij jiečânâsvuođâs. Anna Morottaja. Konsertist láávdást Kuobžâ-Piäká Ánná Helsigist ive 2019 Kuobžâ-Piäká Ánná teikâ Anna Margareeta Morottaja (š. 1969) lii anarâš máttáátteijee, livđojeijee, jyeigee, lávloo já musikkár. Sun lii šoddâm tobdosin anarâšâi livđe-muusikärbivyevi iälláátteijen. Keejâ meid. Morottaja Morottaja Anni Sarre. Anni Sarre lii anarâš kirječällee, tivtâsteijee já máálájeijee. Sun lii vuálgus Väävli siijdâst, mii lii Aanaarjäävri riddoost suulân 40 km keččin Aanaar markkânist. Suu peerâ lâi anarâš, já anarâškielâ lii suu eenikielâ. Sarrest ij lah čällee akateemisâš škovlim. Sun lii taggaar čällee, kii čáálá puđâldâssân já kiän motivaation lii eromâšávt ilo čäälliđ jieijâs feerimijn já huámmášuumijn. Sarre ij lah tuše čällee já parga meiddei eres taaiđâsuorgijn – tegu maaŋgah eres-uv algâaalmugčälleeh. Sun lii ovdâmerkkân máálájeijee-uv. Spejâlistem – Heijastus. Sarre čaalij “Spejâlistem – Heijastus” -tihtâkirje, mii almostui ive 2014 já siskeeld suulân 75 tihtâd. Sun čaalij tiivtâid vistig suomâkielân já talle sun jurgâlij taid anarâškielân. Tiivtâi paječalluuh láá kiddâ tast, mii lii jieškote-uv tiivtâst kieđâvuššum fáddá. Kirjeest láá meiddei motomeh čallee jieijâs sárgum koveh. Tiivtâi celkkuuh láá táválávt uánihááh, já tain lii uáli täsivis rytmâ. Tiivtah láá masa ain juohhum verstáid, já jyehi verstâ siskeeld muáddi raddalâs (táválávt 3–6 raddalâs, mut motomin váhá eenâb-uv). Tiivtâin lii tyellitälli loppâčuojânâs, mut ij kuittâgin hirmâd távjá. Algâčuojânâsah iä lah. Tiivtah láá čallum uáli älkkees já čielgâ almoskieláin, iäge lah kevttum tagareh symboleh, viärdádâsah teikâ čujottâsah, moh tovâččii vädisin teevstâ iberdem. Motomin iäluttemes tiiŋgah láá personifisistum. Ovdâmerkkân “Uđđâivemáánu” -nommâsii tiivtâst puolâš aktivlávt cipco suormâid já muáđuid. Njálmálii ärbivyevi já sämmilii kulttuur elementeh láá kevttum tuše váhá. Ovdâmerkkân “Ovdâšeh” -nommâsii tiivtâst láá kovvejum sämmilij ärbivuáváliih oskomušah luudijn. Tiivtah adeleh kove syemmilâš-sämmilii nisonist, kii ij lah innig nuorâ já muštâl jyehipiäiválii eellimstis Anarist jieijâs vuolgâsoojijn. Fáádái já teemai vuáđuld tiivtah láá čallum kuhes paje ääigi 1990- já 2000-lovoin. Stuárráámus uási tiivtâin muštâleh Säämi luándust, iveaaigijn, ellein já luudijn sehe eres-uv imâšlijn, ilolijn já esteetlijn feeriimijn. Motomin tiivtâi teemast šadda tuođâlub, já čällee kieđâvuš jieškote-uvlágán äigikyevdilis aašijd tegu läämi já euron sirdâšum. Motomeh tiivtah čujotteh ristâooskon sehe čällee persovnlii ooskon já luáttámušân Imelân. Maaŋgâin tiivtâin lii fáárust humoristlâš já keppâ kuvvim jyehipiäiválijn feeriimijn. Humoristlâš tihtâ lii ovdâmerkkân “Čuoškâ” -nommâsii tihtâ, mast čuoškâ eellim nohá ko tot kirdá njuolgist Raid-miärkán. “Puástu pismâr” -nommâsâš tihtâ-uv lii humoristlâš. Tyellitälli čällee čáálá meiddei jieijâs tobdoin já paloin – ovdâmerkkân “Jäämmim” já “Palo” -nommâsijn tiivtâin. Käldeeh. Sarre Sarre Antananarivo. Antananarivo lii Madagaskar stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Antananarivo Antananarivo Antigua já Barbuda. thumb Antigua já Barbuda lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii St. John's. Käldeeh. Antigua já Barbuda Anu Avaskari. Anu Aino-Sisko Maarit Avaskari (oovdiš Anu Aino-Sisko Maarit Pietikäinen) lii anarâš säämipolitijkkár, kii áásá Avelist. Sun kulá Aikio-suuhân. Avaskari lâi Suomâ sämitige jeessân iivij 2003–2007. Sun väljejui meid sämitige vaaljâin 2007 sämitige airâsin ivvijd 2008–2011. Sun lâi kuálmád keerdi iävtukkâssân Suomâ Sämitige vaaljâin 2011 já väljejui vaaljâpajan 2012–2015. Käldeeh. Avaskari Apecchio. Apecchio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Apecchiost ääsih 1 784 olmožid. Ton vijdodâh lii 103,11 km², já alodâh 493 m. Apecchio naaburkieldah láá Cagli, Città di Castello, Mercatello sul Metauro, Pietralunga, Piobbico, Sant'Angelo in Vado já Urbania. Käldeeh. Apecchio Apiro. Apiro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Apirost ääsih 2 153 olmožid. Ton vijdodâh lii 53,78 km², já alodâh 516 m. Apiro naaburkieldah láá Cingoli, Cupramontana, Matelica, Poggio San Vicino, San Severino Marche, Serra San Quirico já Staffolo. Uáinámušah. Apirost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Puáris kuávdáá tehálumos tori lii "Piazza Baldini", kost lii kieldâtáálu. Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "Collegiata di Sant'Urbano" -kirkko, mii lii "Piazza Baldini" -torist. Apirost lii meiddei muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Käldeeh. Apiro Apollo-komovuotâskijppâ. Apollo-komovuotâskijppâ lii ameriklâš komovuotâskiijpâ, mii kevttui NASA mánudâšohjelmist ivij 1967–1973. Apollo-mánudâšohjelm rakettin kevttui Saturn V -rakkeet, mii lâi 110 meetterid kukke. Rakettist vyelemužžân lijjii vittâ vuáimálii F1A-moottor, moh cokkiittuvvojii rakkeet pääččim ohtâvuođâst já moh uigii rakkeet pajas áimoid já komovuotân. F1A-moottorij paajaabeln lâi rakkeet vuosmuš puddâ. Ton paajaabeln lâi nubbe puddâ já ton paajaabeln kuálmád puddâ. Kuálmád puudâ paajaabeln rakettist lâi lâi mánudâšmooduul, main astronautijn kyevtis (mánudâšmääđhi komendeijee já mánudâšmooduul kirdee) kirdijn já siäivoin Mánudáá asan. Mánudâšmodulist lijjii kyehti uási. Tain vyeleeb uási paasij Mánudáá asan Mánudáást vyelgidijn já paajeeb uási kiirdij Mánudáá aaseest maassâd stivrimmodulân. Ko mánudâšmooduul lâi porgâm pargoos, tot kočâttui meddâl tállân ton maŋa ko astronautkyevtis láin maccâm stivrimmodulân Mánudáást väzzim maŋa. Mánudâšmooduul paajaabeln lâi huolâttâsmooduul, mast lijjii vuárhást määđhi ääigi taarbâšliih piergâseh. Huolâttâsmooduul lâi fáárust ubâ mánudâšmääđhist, já tot kočâttui meddâl eskin Eennâm asan maccâm ohtâvuođâst. Rakkeet pajemuu uásist lâi stivrimmooduul, kost astronauteh urruu Mánudâžân kirdedijn. Tobbeen lâi saje kuulmâ astronautân: komendeijei (CMM), mánudâšmooduul kirdei (LMP) já stivrimmooduul kirdei (CMP). Appignano. Appignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Appignanost ääsih 4 125 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,67 km², já alodâh 199 m. Appignano naaburkieldah láá Cingoli, Filottrano, Macerata, Montecassiano, Montefano já Treia. Käldeeh. Appignano Arabiakielâ. Arabiakielâ (arabian اَلْعَرَبِيَّةُ‎ "al-ʿarabiyyah") lii afroaasialâš kielâ, mon sárnuh eenikiellân paijeel 300 miljovn olmožid. Tot lii ohtâ maailm enâmustáá sarnum kielâin. Arabia lii vijđáht kiävtust Alda-nuortâst, Arabia njargâenâmist já Tave-Afrikâst. Eenikielâlij lasseen paijeel miljard olmožid mättih arabia, ko tot lii islam pase kielâ. Aragoniakielâ. Aragoniakielâ (arag. "aragonés") kulá indoeurooplij kielâi romaanlâš kielâjuávkun. Tom sárnuh Espanjast, Aragonia jiešhaldâšemkuávlust. Aragoniakielâ Arcevia. Arcevia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Arceviast ääsih 4 332 olmožid. Ton vijdodâh lii 128,33 km², já alodâh 535 m. Arcevia naaburkieldah láá Barbara, Castelleone di Suasa, Genga, Mergo, Montecarotto, Pergola, Rosora, San Lorenzo in Campo, Sassoferrato, Serra de' Conti já Serra San Quirico. Käldeeh. Arcevia Argentiina. thumb Argentiina lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Buenos Aires. Arizona. Arizona lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Phoenix já tot lii meid stuárráámus kaavpug. Tom maŋa stuárráámuuh kaavpugeh Arizonast láá Tucson já Mesa. Arizona uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 7,4 miljovn olmožid (2020). Arkansas. Arkansas lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Little Rock. Arkansas lii Ovtâstumstaatâi maadâuásist alda Mississippijuuvâ. Viehâdâh. Arkansas uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 3 miljovn olmožid (2020). 77% Arkansas ässein láá vielgisliškeulmuuh. Arkaŋŋel. Arkaŋŋel () lii kaavpug Ruošâst. Armenia. thumb thumb Armenia lii staatâ. Ton uáivikaavpug lii Jerevan. Eennâmtieđâlávt Armenia lii Aasiast, mut kulttuurlávt já historjálávt tot kulá Euroopân. Asikkala. Asikkala lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Asikkalast ääsih 8 046 olmožid, já ton vijdodâh lii 755,55 km², mast 192,25 km² lii čääci. Asikkala naaburkieldah láá Heinola, Hollola, Hämeenlinna, Lahti, Padasjoki já Sysmä. Siijdah. Anianpelto, Asikkala sijdâ, Hillilä, Iso-Äiniö, Joenniemi, Kalkkinen, Keltaniemi, Kopsuo, Kurhila, Muikkula, Myllykselä, Paakkola, Pulkkila, Pätiälä, Reivilä, Riihilahti, Salo, Särkijärvi, Urajärvi, Vehkoo, Vesivehmaa, Viitaila, Vähimaa já Vähä-Äiniö. Käldeeh. Asikkala Askola. Askola lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Askolast ääsih 4 941 olmožid, já ton vijdodâh lii 218,03 km², mast 5,61 km² lii čääci. Askola naaburkieldah láá Myrskylä, Mäntsälä, Pornainen, Porvoo já Pukkila. Siijdah. Askola markkân, Huuvari, Juornaankylä, Korttia, Monninkylä, Nalkkila, Nieto, Puharonkimaa, Särkijärvi, Tiilää, Vahijärvi já Vakkola. Käldeeh. Askola Asmara. Asmara lii Eritrea stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Asmara Asmara Astrahan. Astrahan () lii kaavpug Ruošâst. Atlant väldimeerâ. Atlant väldimeerâ ađai Atlant lii maailm nubben stuárráámus väldimeerâ Kuálhismeerâ maŋa. Ton nuorttiibeln láá Euroop já Afrik já viestârbeln Tave- já Maadâ-Amerik. Ton vijđodâh lii paijeel 41 miljovn km². Atlant lii lamaš tehálâš kiäinu kaavpâšmân já maađhâšmân jo čuođijd iivijd. Atlanta. thumb Atlanta lii Georgia uásistaatâ uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 523 000 olmožid. Auckland. Auckland (maorin "Tāmaki-makau-rau") lii Uđđâ Seeland stuárráámus kaavpug. Auckland Audrey Hepburn. Audrey Hepburn (olmâ nommâ Audrey Kathleen Ruston;) lâi eŋlandlâš čaittâleijee já malli. American Film Institute nomâttij suu ive 1999 ihečyeđe kuálmádin merhâšitteemus nissoončaittâleijen tállân Katharine Hepburn já Bette Davis maŋa. Hepburn lâi piivnoh já adelij ereslágán nissoonvuođâ maali. Suu kovvejeh meid stijlâikonin já inspiraation maŋgáid nisonáid. Eellim. Hepburn šoodâi Brysselist eŋglandlâš diplomaatân já hollandlâš herttuatarân ive 1929. Suu eellim masa jooskâi ovdilgo kiergânij tuođâi älgiđgin, ko Hepburn umogâžžân puosâškuođij soinâttâhân nuuvt ete suu váimu-uv orostij. Ennis, Ella van Heemstra, luhostui kuittâg iällááttiđ nieidii. Hepburn juuđij škoovlâid Eŋlandist, mutâ varrij enijnis Vuáládâhenâmáid ive 1939 já aasâi pärnivuođâs tobbeen natsihaldâšem Hollandist. Eeči lâi kuáđđám perruu jo muáddi ive ovdeláá, já Hepburn lii maŋeláá muštâlâm, maht eejis vyelgim vaiguttij Hepburn elimân kuhháá. Karrieer. Hepburn varrij Lontoon ko sun lâi 20-ihásâš, naharin šoddâđ baaleettánssájeijen, mutâ rotoi lonottij čaittâlmân. Sun čaittâlij maaŋgâin uálgiroolâin brittilâš pyevtittâsâin, ovdilgo teeivâi ranskalâš čällee Colette Monte Carlost ive 1951. Colette lijkkuustui Hepburnân já smietâi, ete sun ličij tievâslâš suu Broadway čaaitâlm Gigi uáiviroolân. Tast maŋa Hepburn finnij-uv roolâid jo Hollywood elleekuuvijn. Suu vuosmuš stuorrâ roolâ lâi elleekooveest Roman Holiday ive 1953, mast sun finnij pyeremuu nissoonuáiviroolâ Oscar-palhâšume-uv ive 1954. Persovnlâš eellim. Hepburn lâi kuohtii näimilittoost. Vuosmuš käälis lâi Mel Ferrer, kiäin sun naajâi ive 1954. Suoi iäránáin ive 1968. Nubbe lâi Andrea Dotti, kiäin sun lâi oovtâst iivij 1969–1982. Hepburnist lii kuohtuin näimilittoin ohtâ kandâ, Mel Ferreráin Sean-nommâsâš já Andrea Dottijn Luca. Hepburn jaamij purâstaavdân ive 1993. Käldeeh. Hepburn Hepburn Hepburn Austin. Austin lii Texas uásistaatâ uáivikaavpug. Tot lii ässeelovo mield Texas niäljádin stuárráámus kaavpug. Austinist ääsih ohtsis suulân 988 000 olmožid. Austin lii puoh Ovtâstumstaatâi uásistaatâi uáivikaavpugijn nubben stuárráámus ässeelovo mield. Australia. thumb Australia lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Canberra. Avveel. Avveel (, já) lii sijdâ Suomâst, Aanaar kieldâst. Ive 2018 loopâst Avelist lijjii 3 034 ässed. Avveel lii Aanaar kieldâ stuárráámus čuákkipäikki já kávpálávt virkkuus sijdâ, kost kávnojeh puoh tarbâšliih palvâlusah já áinoošlajâsâš luándu. Siijdâ čoođâ kolgá Avveeljuuhâ, mii lii kuálásteijei já kárbáinjottei paradiis. Avveeljuuvâst piäsá kárbáin meiddei Aanaarjáávrán. Siijdâ kuávdáást lii mučis já stuorrâ vuoijâmriddo, kost keessiv lii máhđulâš vuoijâđ já spellâđ tuáškumpáálu. Tälviv ulmuuh pyehtih vyeijiđ moottorkiälháin, ko siijdâst já ton aldasijn láá ennuv moottorkiälkkákiäinuh. Historjá. Avveel stuárui jotelávt 1880-lovo loppâbeln, ko Avveeljuuvâst já ton pirrâsijn kavnui kolle. Avveel luvâttâh. Avelist lii luvâttâh, mii palvâl Aanaar kieldâ škovlimtáárbuid. Avveel luvâttâh lii puáttám tobdosin tast, et tot fáálá viijđes kielâvaljimmáhđulâšvuođâid. Tobbeen puáhtá luuhâđ anarâškielâ sehe eenikiellân já vieres kiellân. Virgálávt anarâškielâ máttááttâs aalgij ive 1994. Käldeeh. Avveel Avveeljuuhâ. Avveeljuuhâ lii Suomâ lovádin kuhemus juuhâ Aanaar kieldâst. Ton kukkodâh lii 180 km já kulgâmvijđodâh 3 884 km2. Avveeljuuhâ álgá Korsatuoddârist Aanaar, Iänuduv já Kittâl kieldâi raajijn já kolgá Lemmee aalmuglâšmeeci, Pänituoddâr meccikuávlu sehe Avveel peht Aanaarjáávrán. Avveeljuuhâ sijđojuuvah láá Riemnjisjuuhâ, Tolosjuuhâ já Čuđejuuhâ. Avveeljuuhâ lii tubdum "kollejuuhhân". Avveeljuuvâ kolle-enâmijd kaavnâi virgálávt seenaat vuolgâttem tutkâmjuávkku čohčâmáánust 1868. Avveeljuuvâ sijđojuuvah láá vala-uv merhâšittee kolletoidemsajeh Laapist Lemmee lasseen. Avveeljuuhâ almosumoseh kyeleh láá suávvil, kuávžur, šapšâ já puško. Käldeeh. Avveeljuuhâ Azerbaidžan. thumb thumb Azerbaidžan lii staatâ Euroopâst já Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Baku. Aŋŋel. Aŋŋel (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Aŋŋel B. B lii läättinlâš puustavoornig nubbe puustav. Anarâškiel puustavoornigist tot lii viiđâd puustav. Bagdad. Bagdad lii Irak stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Bagdad Bagdad Bahama. thumb Bahama lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Nassau. Bahrain. thumb Bahrain lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Manama. Balzers. Balzers lii kieldâ Liechtensteinist. Balzersist ääsih 4 590 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,73 km², já alodâh 477 m. Käldeeh. Balzers Bamako. Bamako (bambarakielân: ߓߊߡߊߞߐ, "Bàmakɔ̌") lii Mali uáivikaavpug já ässeelohhoos mield meid ton stuárráámus kaavpug. Bamako Bamako Bangladesh. thumb Bangladesh lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Dhaka. Bangui. Banjul lii Koskâ-Afrik täsivääldi stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tot lii Oubangui-juuvâ riddoost, Kongo demokraatlâš täsivääldi rääji paaldâst. Bangui Bangui Banjul. Banjul lii Gambia uáivikaavpug. Veikkâ Banjul kaavpug ij lah ko staatâ niäljádin stuárráámus kaavpug, ton metropolkuávlu lii stuárráámus sehe ässeelovo já ässeesaahâdvuođâ mield. Banjul Banjul Barack Obama. Ovtâstumstaatâi 44. president Barack Obama Barack Hussein Obama II (š. porgemáánu 4. peeivi 1961, Honolulu, Havaiji, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš politijkkár. Sun lâi Ovtâstumstaatâi 44. president kyevti paje verd iivij 2009–2017 koskâsii ääigi. Ive 2009 Obama finnij Nobel-ráávhupalhâšume. Ovtâstumstaatâi demokraatlâš piäládâhân kulloo Obama lâi ive 2008 vaaljâin Ovtâstumstaatâi vuossâmuš čappâd, kii lâi uáivipiäláduv presidentiävtukkâs, já vuossâmuš čappâd, kii šoodâi Ovtâstumstaatâi presidentin. Sun lii meid vuossâmuš nannaam-Ovtâstumstaatâi ulguubeln šoddâm president. Ovdil Obama Ovtâstumstaatâi presidentin lâi George W. Bush já Obama maŋa Donald Trump. Obama Obama Obama Barbados. thumb Barbados lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Bridgetown. Barbara. Barbara lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Barbarast ääsih 1 307 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,04 km², já alodâh 219 m. Barbara naaburkieldah láá Arcevia, Castelleone di Suasa, Corinaldo, Ostra Vetere já Serra de' Conti. Käldeeh. Barbara Basel. Basel lii kaavpug Sveeicist, Basel-Stadt kantonist. Baselist ääsih 172 258 olmožid. Ton vijdodâh lii 36,95 km², já alodâh 260 m. Käldeeh. Basel Basel Beirut. Beirut lii Libanon stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Beirut Beirut Belforte all'Isauro. Belforte all'Isauro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Belforte all'Isaurost ääsih 740 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,29 km², já alodâh 344 m. Belforte all'Isauro naaburkieldah láá Carpegna, Piandimeleto, Sant'Angelo in Vado já Sestino. Käldeeh. Belforte all'Isauro Belforte del Chienti. Belforte del Chienti lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Belforte del Chientist ääsih 1 859 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,05 km², já alodâh 347 m. Belforte del Chienti naaburkieldah láá Caldarola, Camporotondo di Fiastrone, Serrapetrona já Tolentino. Käldeeh. Belforte del Chienti Belgia. Belgia lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Bryssel. Eennâmtiätu. Belgia vijđodâh lii 30 689 km². Tast lii Tavemeerâ rido ohtsis 66 km. Mäddin lii Ardennij várádâh, mii lii várádâhkuávlu, kost láá ennuv vyevdih. Historjá. Belgia kuávlu ässeeh láá mainâšum vuosmuu keerdi ive 56 oKr. Julius Caesar kirjeest, mii muštâl Gallia suáđist. Tast iättoo, ete belgae-hiäimuh láá ruokkâdumoseh puoh gallijn. Kuávlujuáhu. Belgia juáhhoo kuulmâ kuávlun (,): Brysselân, Flanderân já Vallonian. Flander já Vallonia kuohtuuh juáhhojeh vala viiđâ provinsân ađai eennâmkoodán (,), já toh vala 43 arrondissementân. Kielah. Belgiast láá kulmâ virgálii kielâ: hollandkielâ, ranskakielâ já saksakielâ. Juáhháást lii haaldâtlávt jiečânâs kielâsiärvus status. Kyevtikielâg Brysselist stuárráámus uási ulmuin láá ranskakielâliih. Stuárráámus uási hollandkielâlâžân rekinistum belgialijn sárnu flaamikielâ. Belgia ranskakielâ iärrán Ranska ranskakielâst tuše motomij páihálij saanij já eđâlduvâi uásild, motomijn kuávluin meiddei jienâdem lii ereslágán. Stuárráámuuh kaavpugeh. Kaavpug ässeeloho já kuávlu taavgij siste. Kirjálâšvuotâ. Belgia lii šoddâm tobdosin eres ráiđukovesárgoin já ovdâmerkkân tagareh noomah ko Hergé (Tintti), Morris (Lucky Luke) já Peyo (Smurffih) láá belgialiih. Kovetaaidâ. Surrealistlâš máálájeijee René Magritte lâi vuálgus Belgiast. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâg Wikipediast" Belize. thumb Belize lii staatâ Koskâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Belmopan. Tot huksejui tast maŋa ko hurrikaan tuššâdij oovdiš uáivikaavpug, Belize City, ive 1961. Belize iärrán kuávlu eres enâmijn toin, ete ton virgálâš kielâ lii eŋgâlâskielâ. Belize lâi Britannia kolonialismkuávlu já ton nommân lâi "Brittilâš Honduras". Čohčâmáánust 1981 Belize finnij jiečânâsvuođâs, mutâ lii kuittâg Commonwealth jeessân. Eennâmtieđâ. Belize ránnjáenâmeh láá Meksiko já Guatemala. Ton nuorttiirääji lii Karibiameerâ riddo. Riddokuávlu lii ohtsis 280 kilomeetter kukke. Belize maadâuásist láá Mayaväärih já tavveen lii enâmustáá vyelieennâm. Belmonte Piceno. Belmonte Piceno lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Belmonte Picenost ääsih 615 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,53 km², já alodâh 312 m. Belmonte Piceno naaburkieldah láá Falerone, Fermo, Grottazzolina, Monsampietro Morico, Montegiorgio, Monteleone di Fermo, Montottone, Servigliano. Käldeeh. Belmonte Piceno Belvedere Ostrense. Belvedere Ostrense lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Belvedere Ostrensest ääsih 2 145 olmožid. Ton vijdodâh lii 29,45 km², já alodâh 251 m. Belvedere Ostrense naaburkieldah láá Catselplanio, Maiolati Spontini, Montecarotto, Morro d'Alba, Ostra, Poggio San Marcello, San Marcello já Senigallia. Käldeeh. Belvedere Ostrense Benedict Cumberbatch. Benedict Timothy Carlton Cumberbatch (š. syeinimáánu 19. peeivi 1976, Hammersmith, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee. Suu vaanhimeh, Wanda Ventham já Timothy Carlton, lává kuohtuuh meid čaittâleijeeh. Käldeeh. Cumberbatch Cumberbatch Benin. Benin lii staatâ Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. Ton uáivikaavpug lii Porto-Novo já stuárráámus kaavpug Cotonou. Benin ránnjástaatah láá Nigeria, Niger, Togo já Burkina Faso. Virgálâš kielâ Beninist lii ranskakielâ, mutâ ton lasseen tobbeen sárnuh meiddei maaŋgâid hiäimukielâid. Benin lii ohtâ kievhimuin enâmijn maailmist. Merhâšitteemuuh oskolduvah Beninist láá algâaalmug oskolduvâi lasseen ristâosko já islam. Historjá. Benin riddokuávlu kočodui tovle uárjiriddon, ko viestâreennâmliih viežžii riddokuávlust ennuv oorjijd, kiäid sij tuálvui Amerikân. 1400-lovvoost viestâreennâmliih huksejii ennuv kolonialismkuudijd Benin kuávlun. Uárjikävppi vahâgitij ennuv 1600-lovvoost vuáđudum Dahomey staatâ aalmug. 1800-lovo loopâst Dahomeyst (ive 1975 rääjist Benin) šoodâi Ranska kolonialismkuávlu. Tađe ovdil kuávlust lijjii maaŋgah jiečânâs staatah, moi kielah já kulttuureh lijjii maaŋgâlágáneh. Kuávlu kievrâmus staatâ ovdil Dahomey lâi Allada kunâgâskodde. Mäddin lijjii enâmustáá ewekielâliih aalmugeh, kiäi madduuh lijjii tááláá Togo raajij siste. Tavveen stuárráámus juávkku lâi baribah já taveviestârist oppeet sombah. Benin finnij jiečânâsvuođâs Ranskaast porgemáánu 1. peeivi 1960. Eennâmtiätu. Benin lii Viestâr-Afrikâst Nigeria já Togo kooskâst. Ton vijđodâh lii 112 622 km², mast 110 622 km² lii eennâm já 2 000 km² čääci. Alemus saje Beninist lii Mont Sokbaro, mii paijaan 658 meetter alodâhân. Šoŋŋâdâh. Šoŋŋâdâh Beninist lii trooppisâš: mäddin šooŋah láá kumeh já lahtâseh, tavveen váhá koškásuboh. Ubâ staatâst koškepaje pištá juovlâmáánust njuhčâmáánun já oppeet njuhčâmáánust syeinimáánu räi láá rášuarveh. Beninist láá viehâ uccáá meecih, ko koškepajeh já meccipuáluh láá tuššâdâm 59% meecijn, moh ovdil lijjii. Viehâdâh. Maaŋgah hiäimuh Beninist, om. fon-, yoruba- já ewehiäimuh, hárjutteh ärbivuáválâš animistlâš oskoldâh, vodun. Tot lii Beninist nuuvt stuorrâ áárvust, ete masa puoh eres-uv oskolduvâi hárjutteijeeh kunnijâtteh tom já ton imelijd. Beninist ääsih paijeel 12 miljovn olmožid, kiäi kooskâst sárnuh ohtsis 52 eres kielâd. Ranskakielâ lii kuittâg ton virgálâš kielâ. Eellimäigivuordâ Beninist lii 61 ihheed. Luuhâđ máttá 15–24-ihásijn ohtsis 60,95 %, kaandâin 69,76 % já nieidâin 51,94 % (2018). Paijeel 65-ihásijn ohtsis tuše 8,22 % máttá luuhâđ, almain 16,31 % já nisonijn tuše 2,27 % (2018). Kuávlujuáhu. Benin lii juohhum 12 departementân (), moh láá juohhum val 77 kommuuvnân ("communes"). Toh juáhhojeh 545 arrondissementân ("arrondissements"), já taah val sijdáid ("villages") teikkâ kaavpugossijd ("quartiers"). Kulttuur. Wikimedia Suomâ Heikki Kastemaa já Wikimédiens du Bénin -kevtteejuávkku Villa Karost. Benin lii voodoo šoddâmsaje, já jyehi uđđâivemáánu tobbeen uárnejuvvoo maailm stuárráámus voodoo-festivaal. Grand-Popo riddokaavpugist kávnoo Villa Karo kulttuurkuávdáš, mii fáálá pargoviistijd ereslágán taidâráid, tego kirječälleid já musikkáráid. Ton ohtân ulmen lii ovdediđ ohtsispargo syemmilâš já afriklâš taidârij já totkei kooskâst. Berlin. Berlin lii Saksa stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Käldeeh. Berlin Berlin Betlehem. Käldeeh. Betlehem Betschwanden. Betschwanden lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Betschwandenist ääsih 183 olmožid. Ton vijdodâh lii 9,74 km², já alodâh 600 m. Historjá. Betschwanden kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Käldeeh. Betschwanden Betschwanden Bettingen. Bettingen lii kieldâ Sveeicist, Basel-Stadt kantonist. Bettingenist ääsih 1 169 olmožid. Ton vijdodâh lii 2,23 km², já alodâh 378 m. Käldeeh. Bettingen Bhutan. thumb Bhutan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Thimphu. Bissau. Bissau lii Guinea-Bissau stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Bissau Bissau Bloemfontein. thumb thumb Bloemfontein (puustavlávt "räsikäldee") lii Maadâ-Afrik riehtilâš uáivikaavpug. Tot lii ohtâ kuulmâ Maadâ-Afrik uáivikaavpugist. Kyehti eres uáivikaavpug láá Kapkaavpug já Pretoria. Bloemfontein sesothokielâg nommâ, "Mangaung", meerhâš "gebardij saje". Bloemfontein Bloemfontein Bolivia. thumb Bolivia teikâ Bolivia maaŋgâaalmugriijkâ () lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton ránnjástaatah láá Argentina, Brasilia, Chile, Paraguay já Peru. Boliviast láá kyehti uáivikaavpug: Chupiyapu já Chuqichaka. Bolivia virgáliih kielah. Espanjakielâ sárnoi prooseent kieldâ mield. Bolivia virgáliih kielah láá ohtsis 37. Stuárráámus kielâ lii espanjakielâ. Eres kielah láá algâaalmugkielah. Bologna. Bologna lii kaavpug Italiast, Emilia-Romagna kuávlust. Bolognast ääsih 391 034 olmožid. Ton vijdodâh lii 140,86 km², já alodâh 54 m. Bologna naaburkieldah láá Anzola dell'Emilia, Calderara di Reno, Casalecchio di Reno, Castel Maggiore, Castenaso, Granarolo dell'Emilia, Pianoro, San Lazzaro di Savena, Sasso Marconi já Zola Predosa. Käldeeh. Bologna Bologna Bolognola. Bolognola lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Bolognolast ääsih 142 olmožid. Ton vijdodâh lii 25,87 km², já alodâh 1 070 m. Bolognola naaburkieldah láá Fiastra, Montefortino, Sarnano já Ussita. Käldeeh. Bolognola Borgo Maggiore. Borgo Maggiore lii kieldâ San Marinost. Borgo Maggiorest ääsih 6 971 olmožid. Ton vijdodâh lii 9,54 km², já alodâh 525 m. Borgo Maggiore lii San Marino nubben stuárráámus kieldâ sehe ässeelovo já vijdoduv mield. Käldeeh. Borgo Maggiore Borgo Pace. Borgo Pace lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Borgo Pacest ääsih 547 olmožid. Ton vijdodâh lii 56,22 km², já alodâh 469 m. Borgo Pace naaburkieldah láá Badia Tedalda, Carpegna, Mercatello sul Metauro, San Giustino, Sansepolcro já Sestino. Käldeeh. Borgo Pace Bosnia-Hertsegovina. thumb thumb Bosnia-Hertsegovina lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Sarajevo. Boston. thumb Boston lii Massachusetts uásistaatâ uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 710 000 olmožid. Botswana. Botswana täsiväldi ađai Botswana lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Gaborone. Botswanast ulmuuh iä taarbâš kierdâđ kievhivuođâst já neelgist nuuvt ennuv ko maaŋgâin eres Afrik staatâin, ko timanteh já eres ruukih láá išedâm Botswana jáválduđ. Tobbeen lii Afrik stáđásumos já demokraatlumos haldâttâh. Virgáliih kielah Botswanast láá eŋgâlâskielâ já setswanakielâ (aalmugkielâ). Historjá. Khoisankielâi sárnooh láá aassâm Botswanast maaŋgâid tuháttijd iivijd. Botswana siste lijjii 1800-lovvoost suáđih eres aalmugij kooskâst, moi suijân lijjii sehe eurooplij kolonialismstaatâi enâmânpuáttim já páihálij varriimeh staatâ siste. Ive 1876 Botswana kunâgâs koijâdij brittilijn iše enâmis suojâlmân, mutâ brittilijd ij kiäsuttâm oovtâstpargo, peic sij vuáđudii Betšuanaeennâm protektoraat, mii lâi uási brittilâš imperium. Čohčâmáánu 30. peeivi 1966 Botswanast šoodâi jiečânâs demokratia. Eennâmtiätu. Botswana vijđodâh lii 581 730 km², mast 566 730 km² lii eennâm já 15 000 km² čääci. Botswanast lii rääji Namibiain ohtsis 1544 km, Maadâ-Afrikáin 1969 km, Sambiain 0.15 km já Zimbabwein 834 km. Viehâdâh. Botswanast ääsih suulân 2,3 miljovn olmožid. Botswanast lii ohtâ viärráámuin HIV-tiilijn maailmist. HIV-positiivlij ulmui meeri lii olluv. Meid eres njuámmootaavdah tego tuberkulos já malaria láá ennuv. Brad Pitt. William Bradley Pitt (š. juovlâmáánu 18. peeivi 1963, Shawnee, Oklahoma, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já pyevtitteijee. Sun lii čaittâleijen vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd tego kyehti Golden Globe palhâšume sehe oovtâ Oscar. Eellim. Brad Pitt šoodâi Shawneest, Oklahomast Jane Ettan já William Alvin Pittân. Peerâ kuittâg forgâ varrij Springfieldân, Missourin. Pittist lii ohtâ nuorâb viljâ Douglas (Doug) Pitt já nuorâb uábbi Julie Neal Pitt. Karrieer. Pitt finnij vuosmuid roolâid ive 1987. Sust lijjii talle uccâ roolah kuulmâ elleekooveest krediittáá, mutâ vuosmuš roolâ mast sun finnij krediit lâi televisiorááiđust "Another World". Käldeeh. Pitt Pitt Brasilia. thumb Brasilia lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Tobbeen ääsih kuđâdin enâmustáá ulmuuh maailmist, paijeel 210 miljovn. Brasilia uáivikaavpug lii Brasília já stuárráámus kaavpug São Paulo. Braunwald. Braunwald lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Braunwaldist ääsih 293 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,13 km², já alodâh 1 256 m. Braunwald lii uccâ autottes siijdâš, kuus ij lah luoddâ já piäsá tuše várádâhjunáin. Historjá. Braunwald vuáđudui ive 1421, mut aalgâst tobbeen lijjii ässeeh tuše keessiv. Esken 1700-lovvoost ulmuuh asâškuottii Braunwaldist pirrâ ive. 1800-lovvoost tohon huksejii pegâlmâs puáráttuv, mast ellii ennuv riges ulmuuh. Rakânâs lii vala kiävtust, mut tääl tot lii vajoidittempyecceiviäsu. Várádâjunárađe poođij ive 1907, mon maŋa šoddii motomeh hotelleh. Onnáá peeivi Braunwaldist láá meiddei maaŋgah luámutááluh, main Zürichist já ton kuávlust ässee ulmuuh viettih rijjâääigis. Taan keežild Braunwald ässeeloho lii merhâšitteht aaleeb luámupoojij ääigi. Braunwald kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Šoŋŋâdâh. Braunwaldist muáttá koskâmiärálávt 9 m jyehi täälvi, mon áánsust Braunwald lii niäljádin muottiimus sijdâ ubâ Euroopâst. Käldeeh. Braunwald Braunwald Brazzaville. Brazzaville lii Kongo täsivääldi stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Brazzaville Brazzaville Brjansk. Brjansk () lii kaavpug Ruošâst. Brunei. thumb Brunei lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Bandar Seri Begawan. Bujumbura. Bujumbura lii Burundi stuárráámus kaavpug. Tot lâi Burundi uáivikaavpug vala 2018, kuás Burundi president Pierre Nkurunziza vuáláčaalij nubástus sirdeđ uáivikaavpug maassâd ton toovláá sajan Gitegan. Sun lâi lopedâm ive 2007, ete nuuvt tábáhtuvá. Uđđâivemáánust 2019 nubástus čođâldittui Burundi parlamentist-uv já nuuvt uáivikaavpug sirdui paijeel 100 kilomeetter nuortâs. Bujumbura lii kuittâg staatâ kávpálâš já haaldâtlâš kuávdáš. Käldeeh. Bujumbura Bulgaria. thumb thumb Bulgaria lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Sofia. Burkina Faso. Burkina Faso lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug, Ouagadougou, lii kaskoo staatâ. Burkina Faso finnij jiečânâsvuođâs ive 1960, talle vala noomáin Upper Volta, "Paje-Volta". Nommâ Burkina Faso valdui kiävtun ive 1984. Jurgâlus noomân lii "Rehelij ulmui eennâm". Historjá. Neoliitlâš paje áákšuh láá kavnum tááláá Burkina Faso raajij siste. Burkina Faso lâi paijeel 500 ihheed uási Mossij väldikode ovdilgo tast šoodâi Ranska kolonialismkuávlu ive 1904. Tot finnij jiečânâsvuođâs Ranskaast juovlâmáánu 11. peeivi 1960. Eennâmtiätu. Burkina Faso lii sisenâmist Viestâr-Afrikâst. Ton ránnjástaatah láá mäddin Elefanttähtiriddo, Ghana já Togo, maadânuortân Benin, tavenuorttân Niger já tavveen Mali. Stuárráámus uási Burkina Fasost lii saavaan. Viehâdâh. Burkina Fasost ääsih ohtsis masa 20,9 miljovn olmožid. Käldeeh. Burkina Faso Burr Steers. Burr Gore Steers (š. roovvâdmáánu 8. peeivi 1965, Washington, D.C., Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš stivrejeijee já čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Igby Goes Down" (2002), "Pulp Fiction" (1994) já "Pride and Prejudice and Zombies" (2016). Käldeeh. Steers Steers Steers Burundi. Burundi, virgálávt Burundi täsiväldi, lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii tááláá ääigi Gitega. Oovdiš uáivikaavpug lâi Bujumbura, mii lii vala-uv staatâ stuárráámus kaavpug. Historjá. Eresnáál ko maaŋgâin Afrik staatâin, Burundi raajijd iä lah euroopliih meridâm, peic toh láá burundlâš monarkia rááhtus. Burundist aasâi vuosmužžân twah, ovdilgo suulân ive 1000 hutuh varrii tohon. Hutuh láá tááláá ääigi stuárráámus juávkku Burundist. Maŋeláá vala tutsih-uv värrejii Burundi kuávlun. Ive 1890 saksaliih väldidii Burundi já haldâšij tom ton räi, ko ive 1916, vuosmuu maailmsuáđi ääigi, belgialiih finnejii kuávlu olssis. Burundi šoodâi talle uásin Ruanda-Urundi. Ko Burundi finnij jiečânâsvuođâs syeinimáánu 1. peeivi 1962, lâi suátiviehâ tutsij haldâšem já sij haaldâšškuottii meid Burundi. Hutui já tutsij kooskân šoodâi etnisâš konflikt já ton tááhust Burundist lâi stuorrâ siskáldâssuáti iivij 1993-94 ääigi. Eennâmtiätu. Burundi lii sisenâmist Nuorttâ-Afrikâst. Ton maadâviestâr uási jotá kuittâg Tanganjikajäävri rido. Burundi ránnjástaatah láá mäddin já nuorttân Tansania, tavveen Ruanda já viestârist Kongo demokraatlâš täsiväldi. Kongo demokraatlâš täsiväldi já Burundi kooskâst jotá Rusizi juuhâ. Šoŋŋâdâh Burundist lii trooppisâš, mutâ várádâh- já pajoskuávluin liegâsvuotâ lii vyeligub. Viehâdâh. Burundist ääsih ohtsis suulân 11,9 miljovn olmožid. Tot lii ohtâ sahâdâmosávt asâiduttum staatâin Afrikâst. C. C lii läättinlâš puustavoornig kuálmád já anarâškielâ puustavoornig kuuđâd puustav. Caldarola. Caldarola lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Caldarolast ääsih 1 708 olmožid. Ton vijdodâh lii 29,22 km², já alodâh 314 m. Caldarola naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Camerino, Camporotondo di Fiastrone, Cessapalombo, Serrapetrona já Valfornace. Uáinámušah. Caldarolast lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Käldeeh. Caldarola Camerano. Camerano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cameranost ääsih 7 172 olmožid. Ton vijdodâh lii 20,00 km², já alodâh 231 m. Camerano naaburkieldah láá Ancona, Castelfidardo, Osimo já Sirolo. Käldeeh. Camerano Camerata Picena. Camerata Picena lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Camerata Picenast ääsih 2 549 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,89 km², já alodâh 125 m. Camerata Picena naaburkieldah láá Agugliano, Ancona, Chiaravalle, Falconara Marittima já Jesi. Käldeeh. Camerata Picena Camerino. Camerino lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Camerinost ääsih 6 677 olmožid. Ton vijdodâh lii 129,88 km², já alodâh 661 m. Camerino naaburkieldah láá Caldarola, Castelraimondo, Fiastra, Muccia, Pioraco, Sefro, Serrapetrona, Serravalle di Chienti já Valfornace. Historjá. Camerinost šoodâi kaavpug ive 1357. Käldeeh. Camerino Camerino Campofilone. Campofilone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Campofilonest ääsih 1 931 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,21 km², já alodâh 202 m. Campofilone naaburkieldah láá Altidona, Lapedona, Massignano, Montefiore dell'Aso já Pedaso. Uáinámušah. Campofilonest lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Käldeeh. Campofilone Camporotondo di Fiastrone. Camporotondo di Fiastrone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Camporotondo di Fiastronest ääsih 517 olmožid. Ton vijdodâh lii 8,81 km², já alodâh 335 m. Camporotondo di Fiastrone naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Caldarola, Cessapalombo, San Ginesio já Tolentino. Käldeeh. Camporotondo di Fiastrone Canberra. Canberra lii Australia uáivikaavpug. Canberra Canberra Canillo. Canillo lii kieldâ Andorrast. Canillost ääsih 4 325 olmožid. Ton vijdodâh lii 121 km², já alodâh 1 526 m. Käldeeh. Canillo Cantiano. Cantiano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cantianost ääsih 2 126 olmožid. Ton vijdodâh lii 83,25 km², já alodâh 360 m. Cantiano naaburkieldah láá Cagli, Frontone, Gubbio já Scheggia e Pascelupo. Käldeeh. Cantiano Casablanca. Casablanca (espanjakielâ: "Vielgis táálu",) lii Marokko stuárráámus kaavpug. Casablanca Castelbellino. Castelbellino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Castelbellinost ääsih 5 063 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,05 km², já alodâh 261 m. Castelbellino naaburkieldah láá Jesi, Maiolati Spontini já Monte Roberto. Käldeeh. Castelbellino Castelfidardo. Castelfidardo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Castelfidardost ääsih 18 676 olmožid. Ton vijdodâh lii 33,39 km², já alodâh 199 m. Castelfidardo naaburkieldah láá Camerano, Loreto, Numana, Osimo, Porto Recanati, Recanati já Sirolo. Historjá. Castelfidardost šoodâi kaavpug ive 1987. Käldeeh. Castelfidardo Castelfidardo Castelleone di Suasa. Castelleone di Suasa lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Castelleone di Suasast ääsih 1 592 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,92 km², já alodâh 206 m. Castelleone di Suasa naaburkieldah láá Arcevia, Barbara, Corinaldo, Ostra Vetere jà San Lorenzo in Campo. Käldeeh. Castelleone di Suasa Castelplanio. Castelplanio lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Castelplaniost ääsih 3 522 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,32 km², já alodâh 305 m. Castelplanio naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Maiolati Spontini, Poggio San Marcello já Rosora. Historjá. Castelplaniost šoodâi kaavpug ive 2007. Käldeeh. Castelplanio Castelplanio Castelraimondo. Castelraimondo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Castelraimondost ääsih 4 453 olmožid. Ton vijdodâh lii 44,85 km², já alodâh 307 m. Castelraimondo naaburkieldah láá Camerino, Fiuminata, Gagliole, Matelica, Pioraco, San Severino Marche já Serrapetrona. Uáinámušah. Castelraimondost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu Cassero-tornâ. Siijdah. Kirkkosiijdâ lasseen Castelraimondost láá 6 siijdâ: Brondoleto, Castel Santa Maria, Castel Sant'angelo, Collina, Crispiero, Rustano. Käldeeh. Castelraimondo Castelsantangelo sul Nera. Castelsantangelo sul Nera lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Castelsantangelo sul Nerast ääsih 248 olmožid. Ton vijdodâh lii 70,67 km², já alodâh 780 m. Castelsantangelo sul Nera naaburkieldah láá Montefortino, Montemonaco, Norcia, Preci, Visso já Ussita. Käldeeh. Castelsantangelo sul Nera Catania. Catania lii kaavpug Italiast, Sisilia kuávlust. Cataniast ääsih 311 440 olmožid. Ton vijdodâh lii 182,90 km², já alodâh 7 m. Catania naaburkieldah láá Aci Castello, Belpasso, Carlentini, Gravina di Catania, Lentini, Mascalucia, Misterbianco, Motta Sant'Anastasia, San Gregorio di Catania, San Pietro Clarenza, Sant'Agata li Battiati já Tremestieri Etneo. Käldeeh. Catania Catania Cate Blanchett. Catherine Élise ”Cate” Blanchett (š. vyesimáánu 14. peeivi 1969, Melbourne, Australia) lii austalialâš čaittâleijee. Eellim. Cate Blanchett šoodâi Melbournest australialâš iänán já ameriklâš iäčán. Suu enni lâi máttáátteijee já eeči máinumhovdâ, kii lâi Texasist meddâl. Blanchettist lii ohtâ stuorrâ viljâ já ohtâ nuorâb uábbi. Blanchett juuđij Australia National Institute of Dramatic Art, kost sun valmâštui ive 1992. Karrieer. Blanchett čaittâlij vistig teatterijn. Elleekovemaailmist sun šoodâi maailmvijđosávt tobdosin ko čaittâlij nommâroolâ elleekooveest "Elizabeth". Käldeeh. Blanchett Blanchett Cerreto d'Esi. Cerreto d'Esi lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cerreto d'Esist ääsih 3 543 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,91 km², já alodâh 276 m. Cerreto d'Esi naaburkieldah láá Fabriano, Matelica já Poggio San Vicino. Käldeeh. Cerreto d'Esi Cessapalombo. Cessapalombo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cessapalombost ääsih 460 olmožid. Ton vijdodâh lii 27,58 km², já alodâh 447 m. Cessapalombo naaburkieldah láá Caldarola, Camporotondo di Fiastrone, Fiastra, San Ginesio já Valfornace. Käldeeh. Cessapalombo Chadwick Boseman. Chadwick Aaron Boseman () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá suu T'Challa/Black Panther roolâst Marvel-elleekuuvijn. Sun čaittâlij meid maaŋgâid ikonisâš oovdâstjottee čapis ulmuid tego James Brown (elleekooveest "Get on Up"), Jackie Robinson (elleekooveest "42") já Thurgood Marshall (elleekooveest "Marshall"). Eellim. Chadwick Boseman šoodâi Andersonist, Maadâ-Carolinast Carolyn já Leroy Bosemanân. Sun lâi nuorâmus perruu kuulmâ viljiist. Luvâttuvâst Boseman lâi korrâ spellâđ koripáálu, mutâ ij juátkám ton karrieerist tast maŋa ko suu ustev já juávhudâhskippáár jaamij, ko kiinii paajij suu. Boseman čäliškuođij koripáálu saajeest já tienuuvt kieđâvušâi tobdoidis. Nuuvtpa ko koolgâi valjiđ juátku-uápuid, te sun meridij moonnâđ luuhâđ taiđuu Howard Universityn, juurdân šoddâđ stivrejeijen. Tobbeen sun valmâštui ive 2000. Ive 1998 sun juuđij meid Oxford čaittâlemkuursâ. Karrieer. Boseman varrij New Yorkân, kost sun lâi mieldi páihálijn teatterijn. Siämmáá ääigi sun finniiškuođij kyessiroolâid maaŋgâlágán TV-rááiđuin tego Law & Order, já ER. Aaigân ovdediđ jieijâs karrieer, Boseman varrij Los Angelesân ive 2008. Siämmáá ive sun finnij roolâ TV-rááiđust Lincoln Heights já Floyd Little -roolâ elleekooveest The Express - suu vuosmuš roolâ kuhes elleekooveest. Tehálâš elleekove sunjin lâi ive 2013 puáttám "42", mast sun čaittâlij vuosmuu čapis pesipááluspellee, kii speelâi Major Leaguest: Jackie Robinson. Jäämmim. Ive 2016 Bosemanân diagnosistui kuálmád tääsi kossâčuálipuurâs, mast sun ij kuássin muštâlâm almolávt. Sun eelij maŋgii čuopâdâsâin já kemoterapiain elleekovepyevtittâsâi kooskâst já tai ääigi. Boseman jaamij päihistis. Käldeeh. Boseman Boseman Boseman Chiaravalle. Chiaravalle lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Chiaravallest ääsih 14 676 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,60 km², já alodâh 22 m. Chiaravalle naaburkieldah láá Camerata Picena, Falconara Marittima, Jesi, Montemarciano já Monte San Vito. Käldeeh. Chiaravalle Chicago. thumb Chicago lii kaavpug Illinois uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. Tot lii ässeelovo mield Illinois uásistaatâ stuárráámus kaavpug já kuálmádin stuárráámus puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn, tuše New Yorkist já Los Angelesist ääsih eenâb ulmuuh. Chicagost ääsih ohtsis masa 2,7 miljovn olmožid. Chiesanuova (San Marino). Chiesanuova lii kieldâ San Marinost. Chiesanuovast ääsih 1 149 olmožid. Ton vijdodâh lii 5,46 km², já alodâh 450 m. Käldeeh. Chiesanuova Chile. thumb Chile lii kuhes já kezis staatâ Maadâ-Amerikâst, Andivaarij já Kuálhismeerâ kooskâst. Chile uáivikaavpug lii Santiago de Chile, mutâ ton lahâasâttemliih orgaaneh láá Valparaísost. Chiwetel Ejiofor. Chiwetel Ejiofor (š. syeinimáánu 10. peeivi 1977, Forest Gate, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee, čällee já stivrejeijee. Sun vuoitij Oscar palhašume roolâstis 12 Years a Slave elleekove uáivipersovn Solomon Northupin. Käldeeh. Ejiofor Ejiofor Chupiyapu. Chuqiyapu (,) lii Bolivia haaldâtlâš uáivikaavpug. Käldeeh. Chupiyapu Chupiyapu Cingoli. Cingoli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cingolist ääsih 9 975 olmožid. Ton vijdodâh lii 148,20 km², já alodâh 631 m. Cingoli naaburkieldah láá Apiro, Appignano, Filottrano, Jesi, San Severino Marche, Staffolo já Treia. Käldeeh. Cingoli Civitanova Marche. Civitanova Marche lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Civitanova Marchest ääsih 42 565 olmožid. Ton vijdodâh lii 46,07 km², já alodâh 3 m. Civitanova Marche naaburkieldah láá Montecosaro, Porto Sant'Elpidio, Potenza Picena já Sant'Elpidio a Mare. Käldeeh. Civitanova Marche Colmurano. Colmurano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Colmuranost ääsih 1 218 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,20 km², já alodâh 414 m. Colmurano naaburkieldah láá Loro Piceno, Ripe San Ginesio, San Ginesio, Tolentino já Urbisaglia. Käldeeh. Colmurano Colorado. Colorado lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Denver. Colorado uásistaatâst ääsih ohtsis paijeel 5,8 miljovn olmožid (2020). Conakry. Conakry lii Guinea stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Conakry Conakry Connecticut. Connecticut lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Hartford. Corinaldo. Corinaldo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Corinaldost ääsih 4 894 olmožid. Ton vijdodâh lii 49,28 km², já alodâh 203 m. Corinaldo naaburkieldah láá Castelleone di Suasa, Mondavio, Monte Porzio, Ostra, Ostra Vetere, San Lorenzo in Campo já Trecastelli. Historjá. Corinaldost šoodâi kaavpug ive 1517. Käldeeh. Corinaldo Corinaldo Corridonia. Corridonia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Corridoniast ääsih 15 158 olmožid. Ton vijdodâh lii 61,97 km², já alodâh 261 m. Corridonia naaburkieldah láá Francavilla d'Ete, Macerata, Mogliano, Monte San Giusto, Monte San Pietrangeli, Morrovalle, Petriolo, Tolentino já Urbisaglia. Historjá. Corridoniast šoodâi kaavpug ive 1973. Käldeeh. Corridonia Corridonia Costa Rica. thumb Costa Rica täsiväldi ađai Costa Rica lii staatâ Koskâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii San José. Eennâmtieđâ. Costa Rica ránnjáenâmeh láá Nicaragua já Panama. Ton tavenuorttii riddokuávlust lii Karibiameerâ, maadâviestârist vuod Kuálhismeerâ. Costa Rica kezimus uásist tai meerâi kooskân páácá tuše suulân 120 km. Kyehti värirááiđu oovtâst joteh masa ubâ Costa Rica kukkoduv. Käldeeh. Costa Rica Cotonou. Cotonou lii Benin stuárráámus kaavpug. Veikkâ Benin uáivikaavpug lii-uv Porto-Novo, lii Cotonou kuittâg ton haaldâtlâš kuávdáš. Cotonou lii Benin maadâuásist, Guinealuohtân kulloo Beninluovtâ riddoost. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 700 000 olmožid. Käldeeh. Cotonou Cupramontana. Cupramontana lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cupramontanast ääsih 4 490 olmožid. Ton vijdodâh lii 27,40 km², já alodâh 505 m. Cupramontana naaburkieldah láá Apiro, Maiolati Spontini, Mergo, Monte Roberto, Rosora, San Paolo di Jesi, Serra San Quirico já Staffolo. Siijdah. Cupramontana kieldân kulá Poggio Cupro -nommâsâš sijdâ. Poggio Cuprost ääsih 167 olmožid, já ton alodâh lii 372 m. Käldeeh. Cupramontana Cuáŋuimáánu. Cuáŋuimáánu lii ive niäljád mánuppaje. Cuáŋuimáánust láá 31 peivid. Taat máánu lii finnim sämikielâlii noomâs tast, et eidu talle cuáŋui kuáddá pyereest ulmuu-uv. Taat nommâ lii kevttum vuossâmuu tove eskin Anarâš-kalenderist. Tast lii lamaš aanoost meiddei suomâkiel noomâst luávnejum "huhtimáánu". D. D lii läättinlâš puustavoornig niäljád já anarâškielâ puustavoornig káávcád puustav. Dakar. Dakar lii Senegal stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Dakar Dakar Dallas. Dallas lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. Tot lii ässeelovo mield Texas kuálmádin stuárráámus kaavpug já ovcádin stuárráámus puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn. Dallasist ääsih ohtsis paijeel 1,3 miljovn olmožid. Damavand. Damavand ("Damāvand"), meid "Donbavand", lii Iran alemus vääri. Damavand Daphne du Maurier. Daphne du Maurier [ˈdæfni duː ˈmɒri.eɪ] () lâi eŋlandlâš kirječällee. Näimilito čuolmâdim maŋa ive 1932 suu nommâ lâi Daphne Browning, mutâ puoh suu kirjeh almostuvvii noomáin Daphne du Maurier. Maurier Maurier Maurier Daugavpils. Daugavpils lii kaavpug Latviast. Daugavpilsist ääsih 82 076 olmožid. Ton vijdodâh lii 72,48 km², já alodâh 105 m. Historjá. Daugavpils vuáđudui ive 1275, já tast šoodâi kaavpug ive 1582. Käldeeh. Daugavpils Delaware. Delaware lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Dover. Delfiin. Delfiin ("Delphinus delphis") lii táválumos väälisšlaajâ. Delfiinist lii täävgihámásâš kállu já ton siste lii jienâorgaan, mii tuáimá škajâluođânin. Delfiin puáhtá šoddâđ kyehti meetter kukkosâžžân já tot puáhtá teddiđ paijeel čyeti kilugrammâd. Motomeh delfiineh pyehtih mutteđ iivne. Delfiinist lii seelgist happiräigi, moin tot vuoiŋâ. Delfiin puáhtá eelliđ paijeel 50-ahasâžžân. Toh pivdeh juávhust já poreh makrillijd, siildijd já sardiinijd. Delfiin puáhtá finniđ tuše oovtâ čiivgâ kerdistis. Tááláá ääigi delfiineh škovliittuvvojeh já láá meid delfinaarioh, kost sij taheh uuđhijd. Dhaka. Dhaka lii Bangladesh stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Dhaka Dhaka Django Unchained. Django Unchained lii ive 2012 puáttám viestârelleekove, mon lii čáállám já stivrim ameriklâš Quentin Tarantino. Juonâ. Luovâsmittum uárji, Django, vuálgá piäluštiđ suu káálgu. Iššeen sust lii saksalâš tuáhtár King Schultz, kii koddá ulmuid ruuđâst. Čaittâleijeeh. a> elleekove vuosâehidist Pariisist ive 2013 Vuástáväldim. Rotten Tomatoes -sijđo 282 árvustâlmist 87% láá miättáseh. Metacritic-siijđost tot lii finnim 81 čuággád čyeđeest. Djibouti. Djibouti (afarkielân "Yibuuti",, somalikielân "Jabuuti"), virgálávt Djibouti täsiväldi, lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Djibouti. Historjá. Ive 1862 Ranska skappui Obock haammân olssis já toin naalijn kuuloold poođij jo kuávlun. Ranska Somalieennâm vuáđudui ive 1888, já ton uáivikaavpugin šoodâi Djibouti ive 1894. Djiboutist šoodâi Ranska meerâ tyehin kuávlu ive 1946. Djibouti finnij jiečânâsvuođâs kesimáánu 27. peeivi 1977. Vuossâmužžân presidentin šoodâi Hassan Gouled Aptidon. Eennâmtiätu. Djibouti lii Ruopsismeerâ riddoost já ton ránnjástaatah láá mäddin Somalia, viestârist Etiopia já tavveen Eritrea. Viehâdâh. Djiboutist láá masa 988 000 ässed. Stuárráámuuh etnisâš juávhuh Djiboutist láá somalih já afarih. Djibouti (kaavpug). Djibouti (,,) lii Djibouti stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tot lii staatâ nuorttiikeejist, Adenluovtâ riddoost. Djibouti Djibouti Dodoma. Dodoma lii Tansania uáivikaavpug. Dodoma Dodoma Domagnano. Domagnano lii kieldâ San Marinost. Domagnanost ääsih 3 554 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,62 km², já alodâh 357 m. Käldeeh. Domagnano Dominica. thumb Dominica lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Roseau. Dominikaanilâš täsiväldi. thumb Dominikaanilâš täsiväldi lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Santo Domingo já virgálâš kielâ espanja. Käldeeh. Dominikaanilâš täsiväldi Dubna. Dubna () lii kaavpug Ruošâst. Durbe. Durbe lii kaavpug Latviast. Durbest ääsih 488 olmožid, já ton vijdodâh lii 2,5 km². Historjá. Durbest šoodâi kaavpug ive 1893. Käldeeh. Durbe E. E lii läättinlâš puustavoornig viiđâd já anarâškielâ puustavoornig lovváád puustav. Ecuador. thumb Ecuador lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Quito, mii lâi meid uási Inkaväldikode. Edgar Allan Poe. Edgar Allan Poe () lâi ovtâstumstaatâlâš čällee, tivtâsteijee já kirjálâšvuođâ kritijkkár, kiäm tobdeh pyeremustáá suu tiivtâi já novellij peht. Käldeeh. Poe Poe Poe Eennâmpállu. Eennâmpállu ađai Tellus lii Piäiváást kuálmádin aldemus plaaneet. Eennâmpáálu koskâ Piäivážân lii suullân 150 miljovn kilomeetter ađai ohtâ Täsnitieđâlâš ohtâdâh. Eennâmpállu lii piäiváškode sahâdâmos já viđâdin stuárráámus plaaneet. Eennâmpállu šoodâi suullân 4,5 miljovn ihheed tassaaš. Eennâmpállu lii nuuvt kočodum keđgiplaaneet tondiet ko tast lii meetaalvááimus, sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. Eennâmpáálust lii meid áimukerdi, já tot lii Mars lasseen piäiváškode áinoo plaaneet, mast lii kavnum kolgosčääci. Eennâmpállu lii maailmubâlâšvuođâ áinoo saje, kost lii kavnum eellim. Eennâmpáálust lii ohtâ máánu. Eennâmpáálu máánu lii koskâvuodâlávt piäiváškode stuárráámus máánu, jis ton stuáruduv verdid emiplaaneet stuárudâhân. Eestieennâm. Eestieennâm lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Tallinna. Eestieennâm Eeva Tenhunen. Eeva Leena Tenhunen () lii syemmilâš kirječällee. Näimilito čuolmâdim maŋa ive 1968 suu nommâ lii lamaš Eeva Leena Palosuo, mutâ puoh suu kirjeh almostuvvii noomáin Eeva Tenhunen. Sun lii čáállám ohtsis oovce kirjed. Eellim. Eeva Tenhunen šoodâi uđđâivemáánu 2. peeivi 1937 Sortavalast, Suomâst. Sun čaalij pajeuáppen Savonlinna nieidâlyseost ive 1956 já valmâštui Tuurku ollâopâttuvâst humaništlâs tiettui kandidaatin ive 1961. Sun lii porgâm eenikielâ já historjá máttááteijen Kiteest, Kiuruvesist já Sukeva siijdâst, Sonkajärvist. Kirjeh. Eeva Tenhunen lii čáállâm ohtsis oovce kirjed. Tenhunen Tenhunen Tenhunen Egypti. Egypti (, egyptiarabian "Máṣr"), virgálávt Egypti arabitäsiväldi, lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Kairo já ránnjástaatah láá Israel, Libya já Sudan. Egypti kočodeh maŋgii Alda-nuortâ kulttuurlâš kiähtun. Egyptist lii meid kuhes historjá kaavpâšmáin, mutâ tááláá ääigi tobbeen lii viehâ hiäjus tuálvum já Egypti pijnedeh aalmugstuárrum já pargottesvuotâ. Toovláš Egypti. Niili adelij máhđulâšvuođâ oovtâ maailm stuárráámui sivilisaatioi šoddâmân já lii-uv árvuštâllum, ete Egypti vuossâmuš stuorrâ kunâgâskodde vuáđudui jo ive 3 200 oKr. Egyptist láá rahtum ennuv arkeologâlâš tutkâmušah, mutâ vala-uv lii kuittâg mysteer, maht tovle sist lâi máhđulâš rähtiđ taggaar sivilisaatio, mast lijjii nuuvt ovdánâm monumentaaltaaidâ, arkkitehtuur, teknologia já sosiaallâš organisaatio. Islamlâš Egypti. Arabij invaasio Egyptin lâi iivij 639–642 koskâsii ääigi já ton jođetteijen tooimâi ʿAmr ibn al-ʿĀṣ. Tast aalgij paje, kuás Egypti jieijâs ärbivyehi čahhij uđđâ kielâ já oskolduv oovdâst – uđđâ kulttuur šoodâi. Eennâmtuálu kuávluin puáris vyevih pissuu kuhheeb ääigi já maaŋgah Egypti kulttuur jiešvuođah kal seiluu, mutâ arabij, já maŋeláá viestâreennâmlij, enâmânpuáttim vaikuttâs lâi kuittâg-uv styeres já oovdiš kreikkalâš-roomalâš ääigi Egypti ij innig lamaš. Amr ibn al-As moskeija Kairost. Tot lii puárásumos moskeija ubâ Afrikâst. Puoh aalgij, ko Bysant väldikodde já Persia Sassanidij dynastia lâi vuástálistškuáttám arabij rievvimmaađhijd. Arabeh iberdii, ete sij kartteh väldidškyettiđ lase vajalij kuávluid. Nuuvtpa sij väldidii Syyria, kost lâi eromâš ennuv vuástálistem. Uđđâ kuávlui suojâlem tet, já uásild meid Egypti rikkoduv tet, ʿAmr ibn al-ʿĀṣ meridij, ete Egypti še kalga väldidiđ. Nuuvtpa ive 639 sun algâttij Egypti Bysant prooviins väldidem suátijuávhoin, mii lâi vistig 4 000 almaa stuárusâš, mutâ maŋeláá pottii lase juávhuh išán, já jo ive 642 Bysant juávhuh lijjii patârâm Egyptist. Bysant juávhuh iä luhostum väldidiđ Egypti uđđâsist, veik tom irâttii-uv ive 645, peic arabij juávhuh rotoi orostittii irâttâs. Aalgâst arabeh iä ennuvgin muttám aašijd Egyptist, tuáivun orroođ tobbeen pisovávt haaldâšmin – lijjiihân sij kuittâg etnisâš já oskoldâhlâš ucceeblovvoost. Nuuvtpa sij iä irâttâm jurgâlittiđ egyptlijd islamoskon, iäge muttám Bysant viäruttâs vyevi. Arabeh tátulávt pissuu sierâ egyptlijn, iäge tondiet meidgin valjim Aleksandria uáivikaavpugin, peic vuáđudii jieijâs kaavpug, Al-Fusṭāṭ, mii lâi talle val bysantlij haldâšem Babylon. Arabisaatio kal tábáhtui kuuloold Egyptist-uv, mutâ ovdâmerkkân kreikakielâ pisoi virgálâškielân ive 706 räi já ulmuuh sarnuu ain koptikielâ Al-Fusṭāṭist-uv. Mottoom kooskâst algii leđe oskoldâhliih liävuttemesvuođah. Tuođâlâš islamisaatio tábáhtui kuittâg esken ennuv maŋeláá Fāṭimidij dynastia ääigi, ivij 969–1171 kooskâst. Mamelukeh, ottomaaneh já Stuorrâ-Britannia. Ovdilgo ottomaaneh valdii Egypti uássin sii väldikode, haldâšii mamelukeh Egypti iivij 1250–1517. Ton paje ääigi šoodâi Egyptist muslimmaailm nuorttii arabiasárnoi kuávlu pooliitlâš, kulttuurlâš já ekonoomlâš kuávdáš. Mielâkiddiivâš lii tot, ete mamelukeh jieijah iä lam arabeh, sist ij lam muslimlâš tuávváš já maaŋgah sist mattii hirmâd hyeneeht arabiakielâ. Egyptist šoodâi uási Ottomaanij väldikode ive 1517, mutâ mamelukeh kuittâg haldâšii Egypti autonomisâš staatân vala talle-uv. Egypti lâi uási Ottomaanii väldikode ive 1798 räi, kuás ranskaliih pottii enâmân. Sij iä kiergânâm leđe ko muáddi ive Egyptist, ko Napoleon meridij koččođ juávhuid meddâl tobbeen, ko britih lijjii uhkedâm volliittiđ Ranska taampâid Koskâmeerâst. Esken Muhammad Ali haldâšem orostittij mamelukij vaikuttâsvääldi Egyptist. Sust šoodâi Egypti kuvernöör ive 1805 já tagarin sun pisoi ive 1849 räi. Ive 1869 valmâštui Suez uáli, mii raahtij Egyptist maailmkäävpi kuávdášsaje. Staatâ kuittâg viälgádui hirmâdávt já tondiet Stuorrâ-Britannia, mii halijdij suojâliđ páihálâš investistmijdis, vaaldij Egypti haldâšem vuálá ive 1882. Nomâlâs väldi siäilui kuittâg ottomaanijn ive 1914 räi. Jiečânâsvuotâ. Gamal Abdel Nasser Mansourast ive 1960 Virgálávt Egypti finnij jiečânâsvuođâs ive 1922 já tast šoodâi kunâgâskodde. Stuorrâ-Britannia juávhuh lijjii kuittâg vala-uv Egyptist já britih meridii olgopolitiikist já ekonomiast. Ive 1952, britij vuástálistem vyelgiđ Egyptist tovâttij liävuttemesvuođâid já loopâst joba Kairo puáldim uđđâivemáánu 26.peeivi 1952. Ive 1952 suáldátteh čovádii vääldi kunâgâs Farukist, kii lâi toimâm kunâgâssân 1936 rääjist, já staatâst šoodâi täsiväldi. Staatâ njunošin šoodâi kenraal Nagibi, mutâ jo ive 1954 Gamal Abdel Nasser lavkkij suu sajan já Nasserist šoodâi president. Sun stivrij staatâ sosialistlub suundán. Suu jäämmim maŋa, ive 1970, presidentin šoodâi Anwar Sadat, kii lâi lamaš väripresidentin. Sadat oppeet stivrij ekonomia- já sispolitiik aaibâs nube suundán, meddâl sosialismist. Robdâislamisteh kuittâg kuddii Sadat ive 1981. Viehâdâh. Egyptist ääsih ohtsis paijeel 102 miljovn olmožid. Tot lii kuálmádin enâmustáá puoh Afrik staatâin, tuše Nigeria já Etiopia ässeeloho lii stuárráb, já 14. enâmustáá puoh maailm staatâin. Egypti ässeeloho šadda 1,94 %, ađai suulân 2 miljovn ulmuu verd, ivveest. Ässeesaahâdvuotâ Egyptist lii 84 olmožid per km², mutâ kaavpugijn tot lii ennuv eenâb. Ovdâmerkkân Kairost, mon ässeesaahâdvuotâ lii puoh stuárráámus Egyptist, ääsih 46 349 olmožid per km². 43 % egyptilijn ääsih kaavpugijn. El Salvador. thumb El Salvador lii staatâ Koskâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii San Salvador. El Salvador Elefanttähtiriddo. Elefanttähtirido täsiväldi () ađai Elefanttähtiriddo lii staatâ Afrikâst. Ton virgálâš uáivikaavpug lii Yamoussoukro já haaldâtlâš uáivikaavpug Abidjan. Elleeriehtipiäládâh. Elleeriehtipiäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Tot vuáđudui ive 2015 já peesâi Suomâ piäládâhregisterân ive 2016. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019. Elleeriehtipiäládâh Elm. Elm lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Elmist ääsih 631 olmožid. Ton vijdodâh lii 90,73 km², já alodâh 977 m. Historjá. Elm kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Käldeeh. Elm Elm Elsa Väisänen. Elsa Väisänen (oovdiš Mujo, jieijâs suuvâst Aikio) lii šoddâm ive 1941 Ruávinjaargâst. Sun lii oppâm sämikielâ eenikielânis. Suu sämikiel nommâ lii Heendâ Heeihâ Elsa. Suu eeči lâi Heendâ Heikkâ, Heikki Aikio, já suu enni lâi Vuoli Máárjá, Briitta Maria Aikio (jieijâs suuvâst Valle). Elsa Väisänen áásá tääl Oulu aldasijn Kempelest. Elsa Väisänen lii toimâm kielâmiäštárin vistig anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010 já ton maŋa-uv maŋgáid uáppeid. Sun lii máttááttâm tievâsmittemškovlim ääigi kietâtuojijd já ärbipurrâmuškuursâ. Sun lijkkoo kođemân já kulokuvij jurgâlmân já sárnu mielâstis sämikielâ ulmuigijn. Sun ráhtá meid rukkoospuudâid Säämi radion. Väisänen Encamp. Encamp lii kieldâ Andorrast. Encampist ääsih 11 688 olmožid. Ton vijdodâh lii 74 km², já alodâh 1 238 m. Käldeeh. Encamp Engi. Engi lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Engist ääsih 603 olmožid. Ton vijdodâh lii 40,7 km², já alodâh 812 m. Historjá. Engi kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Käldeeh. Engi Engi Eritrea. Eritrea lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Asmara. Erkki Itkonen. Erkki Esaias Itkonen () lâi syemmilâš kielâtotkee. Totken sun lâi ubâ 1900-lovo merhâšitteemus fennougrist. Der ostlappische Vokalismus vom qualitativen Standpunkt aus mit besonderer Berücksichtigung des Inari- und Skoltlappischen. Taat tutkâmuš čielgee motomijd vookaalaašijd já addel diakronisii uáinu toos, maht vokaleh nubástuveh nubbijd vokaláid. Taan tutkâmušâst Itkonen viärdádâlâi anarâškielâ nuorttâlâškielân. Kielâi viärdádâllâm lii ain ávhálâš, tondiet ton áánsust lii älkkeb kavnâđ kielâhistorjálijd käldeid já madduid. Sun valjij eidu anarâškielâ já nuorttâlâškielâ, tastko toh láá kuábbááh-uv nuorttâsämikielah. Uáli stuorrâ uási tain puáris tutkâmušâin láá eidu tagareh tutkâmušah, moh viärdádâleh sämikielâid. Käldeeh. Itkonen Itkonen Itkonen Itkonen Ersäkielâ. Ersäkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Käldeeh. Ersäkielâ Ersäkielâ Esanatoglia. Esanatoglia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Esanatogliast ääsih 1 923 olmožid. Ton vijdodâh lii 47,91 km², já alodâh 495 m. Esanatoglia naaburkieldah láá Fabriano, Fiuminata já Matelica. Käldeeh. Esanatoglia Escaldes-Engordany. Escaldes-Engordany lii kieldâ Andorrast. Escaldes-Engordanyst ääsih 14 599 olmožid. Ton vijdodâh lii 30 km², já alodâh 1 050 m. Käldeeh. Escaldes-Engordany Eschen. Eschen lii kieldâ Liechtensteinist. Eschenist ääsih 4 385 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,38 km², já alodâh 452 m. Käldeeh. Eschen Espanja. thumb Espanja lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Madrid. Espanjast láá 17 jiešhaldâšemkuávlud já 50 eennâmkodded. Espanjakielâ. Espanjakielâ (esp. "español") kulá indoeurooplij kielâi romaanlâš kielâjuávkun. Käldeeh. Espanjakielâ Espanjatavdâ. Suáldáttij pyecceiviäsu Kansasist espanjataavdâ ääigi. Espanjatavdâ lâi ivij 1918–1919 maailmvijđosávt joođoost lamaš pandemia, mon tovâttij influenssa A vyelitijppâ H1N1. Maŋeláá lii čielgâm, et taat lii lamaš loddeinfluenssa. Pandemia piištij suullân pelnub ive. Espanjataavdâ tavdâkovveen lijjii kuorsâttâh, kumeštâs já pohčâseh. Monnjâtavdân maaŋgâs finnij kepiskumeštâs. Ubâ maailmist espanjatavdâ kuudij 30 - 50 miljovn olmožid. Suomâst espanjataavdân jammii suullân 25 000 olmožid. Majemui aigij lii čielgâm, et taavdâst talle selvânâm ulmuuh kyeddih ain vorâstis taan influenssavirus vyestiamnâstijd. Espanjatavdâ kuudij eromâšávt tiervâs, nuorâ ulmuid. Nuorah sattii jäämmiđ influenssavirus keežild puáttám kepiskumeštâsân muádi peeivist. Suomâst, tego eres-uv enâmijn, espanjatavdâ ovdánij epidemiapároigijn motomij mánuppojij kooskâi. Puoh viärráámus pááru juuđij čohčuv 1918, kuás influenssa levânij masaba puoh asâttum kuávloid eennâmpáálu alne. Espanjatavdâ poođij meiddei Laapi kuávlun. Ovdâmerkkân Kittâlist toos jammii 40 olmožid. Ton tove Anarist tavdâ ij ennuskin vaiguttâm ige levânâm vijđáht. Espanjatavdâ poođij Aanaar kuávlun juovlâmáánust 1919. Aanaar já Ucjuuvâ tuáhtár Yrjö Jukola diagnosistij vuossâmuid influensan puáccám ulmuid uđđâivemáánu 10. peeivi 1920 Kaamâsist. Pyecceeh lijjii finnim taavdâ kävppimäđhistis Njiävdámist Taažâst. Tavdâ levânij jotelávt ubâ Kaamâs siijdân já tobbeen ain eres-uv sijdáid. Aanaar kieldâ tiervâsvuottipšoost onnii talle huolâ kuávlutuáhtár Jukola já pyecceitipšoo Ylioja, kiäst lijjii kyehti išetipšoo. Kieldâst lâi čiččâmsajasâš pyecceiviäsu já apteek. Pyecceitipšoo já suu išekyevtis puáccájii forgâ jiejah-uv. Kolleroggee Otto Schneider poođij iššeen, lieggij viistijd, mälistij já tálhudij pyecceid. Tuáhtár Jukola vuolgâttij etiviestâid tálhudemhaldâttâhân: "Espanjatavdâ levânânâm ubâ Laapi kuávlun já pyecceeh láá ennuv, koddá ennuv ulmuid, vuolgâttiđ jottee tipšoid munjin iššeen." Pegâlmâs sämmilâš lâi Lusme Piättár, kote ij luáštám oovtâgin jottee tálusis, já nuuvt Lusmenjargâ šeštui influensast - masaba áinoo táállun ubâ kieldâst. Influensan iä lamaš šiev talkkâseh, mut aalmug luotij kuulmâ koonstân: viijnán, piikân já sáávnán. Kuovâmáánu vuossâmuš okko lâi Anarist viärráámus. Talle jammii suullân 80 aanaarlâžžâd. Rummâšeh lijjii nuuvt ennuv, et uási koolgâi hävdidiđ juávkkuhavdijd. Kyevti mánuppaje ääigi taavdân jammii ohtsis 190 olmožid, adai masaba lovvááduási kieldâ ässein. Espanjataavdâ maŋa suullân 120 pärnid paccii uárbisin. Párnáitipšo várás cegâttui párnáipäikki Rivdulân, kost párnááh pajasšoddii suomâkielâlii pirrâsist. Taan nubástus keežild sämikielâ lappuuškuođij. Käldeeh. "Taat sijđo teikkâ taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Espoo. Espoo () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Espoost ääsih 290 341 olmožid, já ton vijdodâh lii 528,03 km², mast 215,70 km² lii čääci. Espoo naaburkieldah láá tavveen Vihti já Nurmijärvi, nuorttân Helsig já Vantaa, uárjin Kirkkonummi já Espoo siste Kauniainen. Historjá. Espoo vuáđudui 1400-lovvoost, já tast šoodâi kaavpug ive 1972. Kielâ. Ive 2019 loopâst 217 486 olmožid sarnuu suomâkielâ eenikiellân já 20 033 olmožid sarnuu ruotâkielâ eenikiellân. Käldeeh. Espoo Espoo Eswatini. Eswatini kunâgâskodde (swazikielân: "Umbuso weSwatini") ađai Eswatini (swazikielân: "eSwatini"), mon tiettih meid noomáin Swazieennâm, lii staatâ Afrikâst. Ton haaldâtlâš uáivikaavpug lii Mbabane já lahâasâttemlâš uáivikaavpug lii Lobamba. Etiopia. Etiopia demokraatlâš littotäsiväldi ađai Etiopia (amharakielân: "ኢትዮጵያ, ʾĪtyōṗṗyā", afarkielân: "Itiyoophiyaa", ge'ezkielân: "ኢትዮጵያ". oromokielân: "Itoophiyaa", somalikielân: "Itoobiya", tigrinjakielân: "ኢትዮጵያ") lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Addis Abeba. Euroop. Euroop lii eennâmuási, kost sämieennâm-uv lii. Euroop staatah. • border Ovtâstum kunâgâskodde‎ • border San Marino Euroop staatah Euroop union. Euroop union (, já) lii pooliitlâš já ekonomâlâš staatâlitto, moos kuleh 27 jiečânâs já jiešmerideijee eurooplâš jeessânstaattâd. Euroop union jeessânstaatah láá Belgia, Bulgaria, Eestieennâm, Espanja, Irland, Italia, Kreikka, Kroatia, Kypros, Latvia, Liettua, Luxemburg, Malta, Nuorttâriijkâ, Portugali, Puola, Ranska, Romania, Ruotâ, Saksa, Slovakia, Slovenia, Suomâ, Tanska, Tšekki, Uŋgar já Vuáládâhenâmeh. Euroop unionist lii ohtâsâš vaaluut euro ("€"). Evijärvi. Evijärvi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Evijärvist ääsih 2 422 olmožid, já ton vijdodâh lii 390,71 km², mast 36,56 km² lii čääci. Evijärvi naaburkieldah láá Kauhava, Kruunupyy, Lappajärvi, Pedersöre kieldâ já Veteli. Siijdah. Evijärvi, Haapajärvenkylä, Ina (Ena), Jokikylä, Kerttua, Kivijärvenkylä, Latukka, Sydänmaa já Särkikylä. Käldeeh. Evijärvi Eŋgâlâskielâ. Eŋgâlâskielâ lii germaanlâš kielâ, mii šoodâi Eŋlandist. Tot lii ohtâ maailmkielâin, já tom aneh tááláá ääigi tehálumos lingua francan. Eŋland. thumb thumb Eŋland lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. F. F lii läättinlâš puustavoornig kuuđâd já anarâškielâ puustavoornig 11. puustav. Fabriano. Fabriano lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Fabrianost ääsih 30 214 olmožid. Ton vijdodâh lii 272,08 km², já alodâh 325 m. Fabriano naaburkieldah láá Cerreto d'Esi, Costacciaro, Esanatoglia, Fiuminata, Fossato di Vico, Genga, Gualdo Tadino, Matelica, Nocera Umbra, Poggio San Vicino, Sassoferrato, Serra San Quirico já Sigillo. Historjá. Fabrianost šoodâi kaavpug ive 1357. Käldeeh. Fabriano Fabriano Fabrizio Brecciaroli. Fabrizio Brecciaroli (š. njuhčâmáánu 29. peeivi 1976, Jesi, Italia) lii italialaš diplom-insner, kote lii luuhâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvvâst. Sun parga Anarâškielâ seervi mediapargen. Suu puáhtá anneeđ anarâškielâlii Wikipedia eeččin. Suu spesialiteet lii meid lamaš anarâškielâlii kirjálii kulttuur huksim. Sun lii jurgâlemsyergi äššitobdee, já sun lii meid toimâm italiakielâ máttáátteijen. Fabrizio Brecciaroli lii majemui aaigij jurgâlâm nuorâikirjálâšvuođâ anarâškielân já lamaš fáárust tooimâtmin Anarâš-loostâ já Loostâš-lostii. Sun lii toimâttâm kuulmâuáság tihtâantologia anarâškielân (almostuvá 2020 loppâivveest). Fabrizio lii pyeri ovdâmerkkâ tast, moin naalijn ij-anarâš puáhtá čonnâšuđ kielâsiärvušân já väldiđ ovdâsvástádâs kielâ já kulttuur oovdedmist. Brecciaroli Brecciaroli Facebook. Facebook lii ive 2004 vuáđudum sosiaallâšmedia palvâlus, mon lii vuáđudâm Mark Zuckerberg oovtâst Eduardo Saverináin, Dustin Moskovitzáin, já Chris Hughesáin. Ive 2012 Facebookist lâi jo paijeel miljard kevtted, kiäin suulân pele ellii tobbeen jyehi peeivi. Faetano. Faetano lii kieldâ San Marinost. Faetanost ääsih 1 189 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,75 km², já alodâh 362 m. Käldeeh. Faetano Falconara Marittima. Falconara Marittima lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Falconara Marittimast ääsih 25 902 olmožid. Ton vijdodâh lii 25,82 km², já alodâh 5 m. Falconara Marittima naaburkieldah láá Ancona, Camerata Picena, Chiaravalle já Montemarciano. Käldeeh. Falconara Marittima Falerone. Falerone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Faleronest ääsih 3 264 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,61 km², já alodâh 433 m. Falerone naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Montappone, Monte Vidon Corrado, Montegiorgio, Penna San Giovanni, Sant'Angelo in Pontano já Servigliano. Käldeeh. Falerone Feministlâš piäládâh. Feministlâš piäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Piäládâhregisterân tot peesâi uđđâivemáánu 10. peeivi 2017. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Feministlâš piäládâh Fermo. Fermo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Fermost ääsih 37 014 olmožid. Ton vijdodâh lii 124,53 km², já alodâh 319 m. Fermo naaburkieldah láá Altidona, Belmonte Piceno, Francavilla d'Ete, Grottazzolina, Lapedona, Magliano di Tenna, Massa Fermana, Mogliano, Monte Urano, Montegiorgio, Monterubbiano, Ponzano di Fermo, Porto San Giorgio, Porto Sant'Elpidio, Rapagnano, Sant'Elpidio a Mare já Torre San Patrizio. Historjá. Fermost šoodâi kaavpug ive 1357. Käldeeh. Fermo Fermo Fermo eennâmkode kieldah. Fermo eennâmkoddeest láá 40 kieldâd. Käldeeh. * Fiastra. Fiastra lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Fiastrast ääsih 644 olmožid. Ton vijdodâh lii 84,48 km², já alodâh 732 m. Fiastra naaburkieldah láá Camerino, Cessapalombo, San Ginesio, Sarnano já Valfornace. Kieldâlahtemeh. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2017 Acquacanina kieldâ lohtui Fiastra kieldân. Käldeeh. Fiastra Fidži. thumb Fidži täsiväldi ađai Fidži (,) lii suáluikuávlu staatâ Oseaniast, Kuálhismeerâ maadâuásist, Uđđâ Seeland taavaapeln. Ton uáivikaavpug lii Suva. Fight Club. "Fight Club vuossâmuš njuolgâdâs lii, ete ij uážu sárnuđ Fight Clubist." Fight Club Filippiineh. thumb Filippiineh láá staatâ Aasiast. Toi uáivikaavpug lii Manila. Filottrano. Filottrano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Filottranost ääsih 9 215 olmožid. Ton vijdodâh lii 71,20 km², já alodâh 270 m. Filottrano naaburkieldah láá Appignano, Cingoli, Jesi, Montefano, Osimo já Santa Maria Nuova. Käldeeh. Filottrano Fiorentino (San Marino). Fiorentino lii kieldâ San Marinost. Fiorentinost ääsih 2 553 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,57 km², já alodâh 490 m. Käldeeh. Fiorentino Firenze. Firenze lii kaavpug Italiast, Toscana kuávlust. Firenzest ääsih 372 181 olmožid. Ton vijdodâh lii 102,32 km², já alodâh 50 m. Firenze naaburkieldah láá Bagno a Ripoli, Campi Bisenzio, Fiesole, Impruneta, Scandicci já Sesto Fiorentino. Käldeeh. Firenze Firenze Fiuminata. Fiuminata lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Fiuminatast ääsih 1 312 olmožid. Ton vijdodâh lii 76,22 km², já alodâh 479 m. Fiuminata naaburkieldah láá Castelraimondo, Esanatoglia, Fabriano, Matelica, Nocera Umbra, Pioraco, Sefro já Serravalle di Chienti. Käldeeh. Fiuminata Florida. Florida lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Tallahassee já stuárráámuuh kaavpugeh láá Jacksonville, Miami já Tampa. Florida uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 21,9 miljovn olmožid (2020). Tot lii Ovtâstumstaatâi kuálmádin stuárráámus uásistaatâ ässeelovo mield. Fooneetlâš saliens. Fooneetlâš saliens uáivild tom, magarijd jienâduvâid já kukkoduvâid lii älkkee iäruttiđ sárnumist já magarijd ij lah. Ađai jis láá kuhes jienâduvah, te tain lii stuorrâ fooneetlâš saliens. Já talle meiddei nubijkulij. Jis láá uánihis jienâduvah, te tain lii uccâ fooneetlâš saliens. Ovdâmerkkân stuorrâ fooneetlâš saliens lii jienâduvâst “r”, mii kulloo čielgâsávt. Francavilla d'Ete. Francavilla d'Ete lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Francavilla d'Etest ääsih 932 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,20 km², já alodâh 231 m. Francavilla d'Ete naaburkieldah láá Corridonia, Fermo, Mogliano, Monte San Pietrangeli já Montegiorgio. Käldeeh. Francavilla d'Ete Frank Capra. Francesco Rosario ”Frank” Capra () lâi italialâš-ameriklâš stivrejeijee, čällee já pyevtitteijee. Eellim. Frank Capra šoodâi vyesimáánust 1897 Bisacquinost, Sisiliast, Italiast. Sun lâi ohtâ katolilâš perruu čiččâmist päärnist. Ive 1903 Capra peerâ vuolgij Amerikan tamppáin já läddejii New Yorkin. Mätki jotkui junáin Kalifornian, kost Capra stuorrâ viljâ jo aasâi. Tobbeen Capra algâttij škoovlâ čohčuv 1903. Ive 1909 sun jođeškuođij Los Angeles' Manual Arts High School. Suu peerâ irâttij finniđ suu joskâđ škoovlâ já älgiđ porgâđ pargoid, mutâ Capra ij halijdâm. Ko sun valmâštui Manual Arts High Schoolist, sun joođhij California Institute of Technologyn luuhâđ kemiatekniik, já valmâštui tobbeen ive 1918. Sun máttááttij vuosmuu maailmsuáđi majemuu ive matematiik Ovtâstumstaatâi suátivievâst. Karrieer. Veikkâ Caprast ij lamaš ollágin hárjánem elleekovesuárgán, sun finnij sanfransiscolâš teatter čaittâleijee pálkkááttiđ suu stivriđ uánihisfiilmâ ive 1922. Tast maŋa Capra vaaldij pargo San Fransisco elleekovestudiost já máttááškuođij elleekoverähtim porgâmáin vistig čyeppen, kamera-assistenttin, čällen já išestivrejeijen. Capra tuuđâi komediačällee pargon já forgâ sun šoodâi-uv komedian spesiaališuvvee stivrejeijen. Ko sun lâi porgâm Mack Sennetijn, Capra sirdui Columbia Picturesin, kost sust tuođâi šoodâi elleekoverähtee, kii maatij rähtiđ taggaar draama já komedia moid táváliih keččeeh puovtij tuođâi resonistiđ. Frank Capra čuoppâmin suátivievâ elleekove nube maailmsuáđi ääigi. Sust šoodâi täsni uccâ studio stivrejeijei kooskâst. Keččei mielâst suu elleekoveh lijjii teháliih já toh lijjii šievmielâ fiilmah moid tuođâi tarbâšij Stuorrâ lama viärráámui peeivij ääigi. Capra šoodâi-uv ohtân 1930-lovo pivnohumosijn elleekoverähtein. Capra finnij kyehti pyeremuu elleekove Oscar já kulmâ pyeremuu stivrejeijee Oscar suu elleekuuvijn "It Happened One Night" (1934), "Mr. Deeds Goes to Town" (1936), and "You Can't Take It With You" (1938). Sun lii stivrim meid "It's a Wonderful Life", mii almostui ive 1946, mutâ mast šoodâi Suomâst klassikko eskin ive 1973, ko tahhee vuoigâdvuođah Ovtâstumstaatâin nuuvâi já kanavah aalgij čäittiđ tom jyehi juovlâi ääigi. Fiktiivlij elleekuuvij lasseen sun lii stivrim nube maailmsuáđi ääigi dokumentijd, moid Ovtâstumstaatâi haldâttâs tiilái sust já moi ulmen lâi lasettiđ ameriklij toorjâ suátitooimâid. Sun raahtij ovdâmerkkân ohtsis čiččâm uássid "Why We Fight" dokumentrááiđu. Tain dokumentijn tuše kyehti, pyeremuu dokument Oscar vyeittee "Prelude to War" (1942) sehe "Battle of Russia" (1943; stivrim oovtâst Anatole Litvakijn), puovtij keččâđ elleekoveteatterijn suáđi ääigi. Filmografia. thumb Käldeeh. Capra Capra Capra Frank Whaley. Frank Joseph Whaley (š. syeinimáánu 20. peeivi 1963, Syracuse, New York, Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš čaittâleijee, čällee já stivrejeijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Pulp Fiction" (1994) já "Swimming with Sharks" (1994). Vuosmuš kuhes elleekove, mon sun jieš čaalij já stivrij, lâi "Joe the King" (1999). Suu kálgu lii Heather Whaley já sunnust lává kyehti päärni. Käldeeh. Whaley Whaley Whaley Frans Äimä. Frans Äimä () lâi syemmilâš kielâtotkee, kote tuuđhâi meid anarâškielâ. Sun lâi vuossâmuš, kote almostitij aldasáid tievâslii kuvvim anarâškielâ fonetiikast já fonologiast. Eine Gruppe von Vokalwechselfällen im Inarilappischen. "Eine Gruppe von Vokalwechselfällen im Inarilappischen" lâi Äimä "Lectio praecursoria" (nágáttâllâmtilálâšvuođâ sahâvuáru), mii tollui ive 1914. Sun kieđâvušâi sahâvuárustis anarâškielâ já mottoomverd meiddei kildinsämikielâ toi 1. staavvâl vookaalnubástusâi tááhust, já et maht toh sorjoh kielâhistorjálávt já fooneetlávt 2. staavvâl vokalist. Kuávdáš juurdâ lii, et 1. staavvâl vookaal šlaajân vaaikut nube tááhust 2. staavvâl vookaal alodâh (nomâlâssân i já e tovâtteh ereslágán vookaal ko eres vokaleh) já nube tááhust 2. staavvâl vookaal algâalgâlâš kukkodâh (tááláá kielâst iäru lii jo lappum). Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen. "Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen" lii Frans Äimä ive 1918 almostum náguskirjepargo. Tot čielgee magareh konsonanteh já vokaleh lijjii anarâškielâst čyeti ihheed tassaaš. Ovdâmerkkân Äimä iäruttij fooneetlávt kyehti k-puustav: táválâš k-puustav já k-puustav, mon vyelni lii njuolâ. Taan ääigi kielâst kuábbááh-uv k-pustaveh maneh kuittâg siämmáá fooneem siisâ. Äimä iäruttij fooneetlávt meiddei uáli ennuv vokalijd. Ton lasseen sun kieđâvušâi puoh máhđulijd diftoŋijd (kyehti vookaal oovtâst) já triftoŋijd (kulmâ vookaal oovtâst). Onnáá peeivi triftoŋeh iä lah innig ollágin (om. “iei”: nubbe “i” lii pelivookaal). Sun luvâttâlâi nuuvt ettum “olmâ diftoŋijd” – ovdâmerkkân “ai”, “ei”, “ii”, “oi” já “ui”. Taan ääigi kielâst vookaal “i” ij kuittâgin lah diftoŋ siste: tagareh “olmâ diftoŋeh” láá jiešalnees vookaal + pelivookaal. Sun luvâttâlâi nuuvt ettum “ij-olmâ diftoŋijd”. Taan ääigi kielâ diftoŋeh (iä, ie, uo, uá, ye) kuleh taan juávkun. Äimä mield taan juávkun kullii eenâb ko vittâ diftoŋ, mut onnáá peeivi ovdâmerkkân “εä”, “eä” já “iä” maneh puoh siämmáá diftoŋ vuálá. Äimä tutkâmuš ij kuittâgin kieđâvuš tuše jienâduvâi šlaajâ. Mielâkiddiivâš lii meiddei Äimä tutkâmuš jienâduvâi kukkoduvâst. Sun lii merkkim vijđásávt puoh kukkodâhtaasijd, moh lijjii käävci. Käldeeh. Äimä Äimä Äimä Äimä Freetown. Freetown lii Sierra Leone stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Freetown Freetown G. G lii läättinlâš puustavoornig čiččâd já anarâškielâ puustavoornig 12. puustav. Gabon. Gabon lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Libreville. Gaborone. Gaborone lii Botswana uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Nommâ kaavpugân lii adelum Kgosi Gaborone mield, kii lâi Batlokwai jođetteijee. Gaborone meerhâš "tot ij šietâ hyeneest" teikkâ "tot ij lah šiettâmettum". Käldeeh. Gaborone Gaborone Gagliole. Gagliole lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Gagliolest ääsih 591 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,05 km², já alodâh 484 m. Gagliole naaburkieldah láá Castelraimondo, Matelica já San Severino Marche. Käldeeh. Gagliole Gambia. Gambia täsiväldi ađai Gambia (mandinkakielân: "Kambiya"; wolofkielân: "Gámbi") lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Banjul. Gamprin. Gamprin lii kieldâ Liechtensteinist. Gamprinist ääsih 1 658 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,19 km², já alodâh 468 m. Käldeeh. Gamprin Genga. Genga lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Gengast ääsih 1 700 olmožid. Ton vijdodâh lii 73,16 km², já alodâh 320 m. Genga naaburkieldah láá Arcevia, Fabriano, Sassoferrato já Serra San Quirico. Käldeeh. Genga Genova. Genova lii kaavpug Italiast, Liguria kuávlust. Genovast ääsih 574 503 olmožid. Ton vijdodâh lii 240,29 km², já alodâh 20 m. Genova naaburkieldah láá Arenzano, Bargagli, Bogliasco, Bosio, Campomorone, Ceranesi, Davagna, Masone, Mele, Mignanego, Montoggio, Sant'Olcese, Sassello, Serra Riccò, Sori, Tiglieto já Urbe. Käldeeh. Genova Genova Georgia. thumb thumb Georgia lii staatâ Euroopâst já Aasiast. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Tbilisi. Georgia (uásistaatâ). Georgia lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Atlanta. Ton maŋa stuárráámuuh kaavpugeh Georgiast láá Augusta já Columbus. Georgia uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 10,7 miljovn olmožid (2020). Käldeeh. Georgia (uásistaatâ) Ghana. Ghana, virgálávt Ghana täsiväldi (), lii staatâ Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. Ton uáivikaavpug lii Accra. Ghana ránnjástaatah láá Elefanttähtiriddo, Burkina Faso já Togo. Ghana nommâ meerhâš "suátikunâgâs" soninkekieláin. Eennâmtiätu. Ghana sajadâh lii Viestâr-Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. Ton nuorttiibeln lii Togo, tavveen Burkina Faso já viestârist Elefanttähtiriddo. Mäddin rääji jotá Atlant väldimeerâ rido ohtsis 539 km. Ghana vijđodâh lii 238 537 km². Peeivitäsideijee aldavuotâ taha tom, ete Ghanast lii trooppisâš šoŋŋâdâh. Tavveen lii liegâs já viehâ koške, mäddin oppeet kume já laavtâs. Meccikuávluh väldih 21 % Ghana vijđoduvvâst. Mäddin já viestârist lii arvemecci, tavveen eenâb saavaan. Ghanast lii suulân 736 km² stuárusâš Mole aalmuglâšmecci, mii lii luándusuojâlemkuávlu. Ghanast láá meid maaŋgâpiälálávt elleeh: ohtsis aainâs-uv 222 eres njomâtteijeešlaaijâd já 206 loddešlaaijâd (2014). Ghanast láá love haldâttâhkuávlud: Greater Accra, Ashanti, Brong-Ahafo, Central, Eastern, Northern, Upper East, Upper West, Volta já Western. Haldâttâhkuávluid jyehih vala pirrâdâhkuddijd. Viehâdâh. Ghana suulân 31 miljovn ässest 56,7 % ääsih kaavpugijn. Mediaanahe Ghanast lii 21,5 ihheed já suullân 57 % ghanalijn láá vuálá 25-ihásiih. Ässeesaahâdvuotâ lii 115 ässed per km². Ristâosko lii stuárráámus oskoldâh Ghanast. 71,2 % ghanalijn láá ristâliih já 17,6 % muslimeh. Etnisâš- já kielâjuávhuh. Ghana viehâduvâst lii máhđulâš iäruttiđ aainâs-uv 75 eres juávkkud, moin stuárráámus uási láá hirmâd uceh, mutâ suullân 10 láá nummeerlávt merhâšitteeh. Stuárráámuuh tain juávhuin láá Akaneh (mii siskeeld Anyih, Ašantih, Bauleh, Fanteh, já Guangeh), Mole-Dagombah, Eweh, Ga-Adangbeh já Gurmah. Ghana virgálâškielâ lii eŋgâlâskielâ, mutâ tobbeen sárnuh suullân 80 eres kielâd, moh juáháseh kuávlui mield. Veikkâ kielah láá maaŋgah, toh láá iberdetteeh, jis máttá kielâ, mii kulá siämmáá etnisâš juávkun. Kielâin akankielâ lii vijđásumosávt sarnum Ghanast. Hävdijááh. Hävdijááh láá Ghanast stuorrâ äšši. Toi peht ghanaliih iä tuše muurâšt jáámmám ulmuu, peic meiddei juhloh suu eellim. Hävdijááh láá sosiaallâš tábáhtus, kost sättih leđe uásálisteeh čuođij teikâ tuháttij-uv mield. Toh láá kuávdášlii roolâst ghanalij sosiaallâš elimist. Maŋgii ghanaliih kevttih-uv siämmáá verd ruuđâ hävdijáid ko heejáid - jis iä eenâb-uv. Kistoh láá ivnááh já deetaaljááh, já távjá muštotteh hamijnis jo-uv ulmuu mielâtiiŋgâ teikkâ kovvejeh suu luándu teikkâ pargo. Ovdâmerkkân kiästnii sáttá leđe Coca-Cola -puttâl hámásâš kisto, jis sun lijkkui Coca-Colan, já suuvdárist oppeet sáttá leđe veikkâ kammuuhámásâš kisto. Motomin mana kuhháá-uv ovdilgo ghanaliih hävdideh jaammušâidis. Kuittâg talle ko hävdijááh láá, te seremonia sáttá pišteđ joba čiččâm peivid. Gitega. Gitega (ovdâlist Kitega) lii Burundi uáivikaavpug. Gitega Gitega Glarus Süd. Glarus Süd lii kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Glarus Südist ääsih 9 632 olmožid. Ton vijdodâh lii 430,03 km², já alodâh 521 m. Historjá. Glarus Süd kieldâ šoodâi ive 2011 aalgâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân. Käldeeh. * Grand-Popo. Grand-Popo lii kaavpug Beninist. Tot lii alda Togo rääji, 19 kilomeetter keččin tast. Togo uáivikaavpugân Lomén Grand-Popost láá 78 kilomeetterid. Grand-Popost tuáimá ive 2000 huksejum syemmilâš-afriklâš kulttuurkuávdáš Villa Karo. Grand-Popo Grenada. thumb Grenada lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii St. George’s. Grottazzolina. Grottazzolina lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Grottazzolinast ääsih 3 289 olmožid. Ton vijdodâh lii 9,26 km², já alodâh 222 m. Grottazzolina naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Fermo, Magliano di Tenna, Monte Giberto, Montottone, Ponzano di Fermo, Rapagnano. Käldeeh. Grottazzolina Gualdo. Gualdo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Gualdost ääsih 759 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,22 km², já alodâh 650 m. Gualdo naaburkieldah láá Amandola, Penna San Giovanni, San Ginesio, Sant'Angelo in Pontano já Sarnano. Käldeeh. Gualdo Guatemala. thumb Guatemala lii staatâ Koskâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Guatemala. Guinea. Guinea lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Conakry. Guinea-Bissau. Guinea-Bissau lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Bissau. Guyana. thumb Guyana kooperatiivlâš täsiväldi () ađai Guyana täsiväldi teikkâ Guyana lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Georgetown. H. H lii läättinlâš puustavoornig káávcád já anarâškielâ puustavoornig 13. puustav. Haapajärvi. Haapajärvi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Haapajärvist ääsih 6 983 olmožid, já ton vijdodâh lii 789,11 km², mast 22,93 km² lii čääci. Haapajärvi naaburkieldah láá Haapavesi, Kärsämäki, Nivala, Pihtipudas, Pyhäjärvi, Reisjärvi já Sievi. Historjá. Haapajärvi vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Ahola, Autioranta, Haaganperä, Jokela, Kalakangas, Karjalahdenranta, Kiurunperä, Koposperä, Kumiseva, Kuona, Kuusaa, Mustanperä, Mäntyperä, Nokkous, Oksava, Olkkola, Parkkila, Tiitonranta, Tuomiperä, Varisperä, Vehkapuhto, Veivarinperä já Ylipää. Käldeeh. Haapajärvi Haapajärvi Haapavesi. Haapavesi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Haapavesist ääsih 6 722 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 086,15 km², mast 36,33 km² lii čääci. Haapavesi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kärsämäki, Nivala, Oulainen, Raahe, Siikalatva já Ylivieska. Historjá. Haapavesi vuáđudui ive 1866, já tast šoodâi kaavpug ive 1996. Siijdah. Ainali, Aittokylä, Alasydänmaa, Etelälahti, Haapavesi markkân, Humaloja, Karhukangas, Karsikas, Koivikonperä, Korkatti, Kytökylä, Käräjäoja, Leppioja, Metsonperä, Mieluskylä, Myllyperä, Ojakylä, Ollala, Ollilanperä, Rytkynkylä, Salmenniemi, Vaitiniemi, Vatjusjärvi, Mustikkamäki já Vattukylä. Käldeeh. Haapavesi Haapavesi Habarovsk. Habarovsk () lii kaavpug Ruošâst. Hailuoto. Hailuoto () lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Hailuotost ääsih 959 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 082,70 km², mast 881,23 km² lii čääci. Hailuoto naaburkieldah láá Lumijoki, Oulu já Siikajoki. Siijdah. Järventakusta, Hailuoto markkân, Koivukylä, Marjaniemi, Ojakylä, Pöllä, Ulkokarvo já Vaski. Käldeeh. Hailuoto Haiti. thumb Haiti lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Port-au-Prince. Halsua. Halsua lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Halsuast ääsih 1 116 olmožid, já ton vijdodâh lii 428,34 km², mast 15,32 km² lii čääci. Halsua naaburkieldah láá Kaustinen, Kokkola, Lestijärvi, Perho já Veteli. Siijdah. Halsua markkân, Hietalahti, Kalliokoski, Kanala, Kannisto, Karhukorpi, Lepistö, Liedes, Majasaari, Marjusaari, Meriläinen, Niemi, Tofferi já Ylikylä. Käldeeh. Halsua Hamina. Hamina () lii kaavpug Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. Haminast ääsih 20 048 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 155,15 km², mast 545,35 km² lii čääci. Hamina naaburkieldah láá Kotka, Kouvola, Luumäki, Miehikkälä já Virolahti. Käldeeh. Hamina Hamina Hanko. Hanko teikâ Haŋgo () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Hankost ääsih 8 182 olmožid, já ton vijdodâh lii 799,99 km², mast 682,58 km² lii čääci. Hanko naaburkieldah láá Kemiönsaari já Raasepori. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Nommâ já ton sujâttem. Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu, já tain iä tábáhtuu konsonantij teikâ vokalij nubástusah (ol. illatiiv Hankon já ol. lokatiiv Hankost). Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ "Haŋgo", mii sojá siämmáánáál ko 2-staavvâlsiih o-maadâ nomineh (ol. illatiiv Haaŋgon já ol. lokatiiv Haŋgoost). Siijdah. Henriksberg, Koverhar, Krogars, Tvärminne, Täktom, Lappohja (Lappvik), Santala (Sandö) já Öby. Käldeeh. Hanko Hanko Hans Zimmer. Hans Zimmer (šoddâm 12. čohčâmáánu 1957 Frankfurt am Main, Saksa) lii saksalâš nyettejeijee kiän tobdeh pyeremustáá suu elleekove muusikijn. Sun lii nuottim muusik paijeel 150 kuhes elleekován moi lasseen uánihisfiilmâid já TV-rááiđuid. Jorgáldâh suu karrieerist tábáhtui ko sun nuottij muusik elleekován Rain Man ive 1988 mast sun finnij suu vuosmuu Oscar iävtukkâsvuođâ. Vuosmuu Oscar sun vuoitij The Lion King elleekove muusikist ive 1994. Hantikielâ. Hantikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Harare. Harare lii Zimbabwe stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Harare Harare Harry Potter. Harry Potter lii brittilâš kirječällee J. K. Rowling čáálám fantasiakirjeráiđu, mast láá čiččâm uássid. Kiirjij kuástideijee lii Bloomsbury Publishing. Kirjeh muštâleh nuáidikaandâst, Harry Potterist, já suu fiäránijn skipárijnis Ron Weasleyin já Hermione Grangerijn Hogwarts (suom. Tylypahka) nuáidiškoovlâst. Vuosmuš kirje, "Harry Potter and the Philosopher's Stone", almostui ive 1997 já majemuš, "Harry Potter and the Deathly Hallows", 2007. * Hartola. Hartola () lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Hartolast ääsih 2 680 olmožid, já ton vijdodâh lii 675,38 km², mast 132,67 km² lii čääci. Hartola naaburkieldah láá Heinola, Joutsa, Luhanka, Pertunmaa já Sysmä. Siijdah. Hangastaipale, Koitti, Kuivajärvi, Murakka, Nokka, Putkijärvi, Siltasuo, Vuorenkylä, Kumu já Kalhonkylä. Käldeeh. Hartola Havaiji. Havaiji (havaijikielân "Hawaiʻi",) lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Honolulu. Havaiji uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 1,4 miljovn olmožid (2020). Heinola. Heinola lii kaavpug Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Heinolast ääsih 18 552 olmožid, já ton vijdodâh lii 839,28 km², mast 163,29 km² lii čääci. Heinola naaburkieldah láá Asikkala, Hartola, Iitti, Kouvola, Lahti, Mäntyharju, Pertunmaa já Sysmä. Historjá. Heinola vuáđudui ive 1776, já tast šoodâi kaavpug ive 1839. Käldeeh. Heinola Heinola Helena Bonham Carter. Helena Bonham Carter (š. vyesimáánu 26. peeivi 1966, Islington, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee. Sun lii čaittâlâm hirmâd maaŋgâlágán roolâin já lii ohtâ pyeremusávt miänástum čaittâleijein Ovtâstum kunâgâskoddeest tááláá ääigi. Bonham Carter karrieer aalgâ roolâi tet sust maŋgii iättoo, et sun lii "korset kunâgâtâr" teikkâ "eŋlandlâš ruusu". Käldeeh. Bonham Carter Bonham Carter Helena Westermarck. Helena Charlotta Westermarck () lâi suomâruátálâš kovetaaidâr já kirječällee. Suu viljâ lâi tobdos antropolog Edvard Westermarck. Westermarck luuvâi Suomâ taaiđâseervi sárgumškoovlâst Helsigist iivij 1874–1877. Ton maŋa sun luuvâi taaiđâmáálárin Adolf von Becker jođettâsâst ive 1880 räi. Ive 1880 Westermarck varrij Ranska Pariisin, kost sun luuvâi Académie Colarossist iivij 1880–1881 já vuod ive 1884. Pariisist Westermarck puosâškuođij tuberkulosân ige puáhtám innig mááláđ, sun veikkâ puáránij-uv. Talle ko sun lâi pyeccee, sun čäliškuođij esseid já taaiđâárvuštâlmijd Finsk Tidskrift -äigipajeloostân. Majebist Westermarck čaalij ain eenâb nisonij sajattuvâst siärváduvâst já nisonij historjást. Sun lâi ohtâ Union Nissoonaašijlito vuosmuin vaiguttijjein, ko litto vuáđudui ive 1892. Westermarck Westermarck Westermarck Westermarck Helsig. Helsig (, já) lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Tot lii Suomâ uáivikaavpug já Uđđâeennâm eennâmkoddekuávdáš. Helsig lii Suomâluovtâ taveriddoost. Ton vijdodâh lii 715,48 km², mast 501,23 km² lii čääci. Helsig naaburkieldah láá Espoo, Vantaa já Sipoo. Helsigist láá 655 172 ässed (30.4.2020). Uáivikaavpugkuávlust láá 1 191 124 ässed (30.4.2020), já ubâ Helsig metropolkuávlust ohtsis 1 516 676 ässed (30.4.2020). Kaavpuguásih. "Uáiviartikkâl: Helsig kuávlulâš jyehim" Helsig kuávlulâš jyehim. Helsig kuávlulâš jyehim šoodâi tárbulâžžân, ko Helsig stuárui já vijđánij. Helsig ollâopâttâh. Helsig ollâopâttuv válduviäsu ive 1908 Helsig ollâopâttâh (, uán. "HY" já, uán. "HU") lii Suomâ stuárráámus já puárásumos ollâopâttâh. Tot vuáđudui njuhčâmáánu 26. peeivi 1640. Helsig ollâopâttâh Helsig tuámukirkko. Helsig tuámukirkko (,) lii Helsig tuámukirkkoservikode já Helsig evaŋgellâš-luuteerlâš pispekode uáivikirkko. Kirho lii Carl Ludvig Engel vuávám. Veikâ maŋgâs mielâst kirkko viälgáá, kirho ulguin lii 3 sierâ kuovgisränis ivnesuoivuu. Tuámukirkko apostolpáccáiguin lii ohtâ Helsig tobdosumos symbolijn. Kirhoost kolliisteleh ihásávt paijeel 500 000 olmožid. Sist pelemat láá olgoeennâmlâš turisteh. Käldee. Helsig tuámukirkko Hildur Guðnadóttir. Hildur Ingveldar Guðnadóttir (š. čohčâmáánu 4. peeivi 1982, Reykjavik, Island) lii islandlâš nuotâsteijee já musikkár, kote lii vuáittám sehe Golden Globe- já Oscar-palhâšuumijd. Guðnadóttir suáittá selo. Sun lii suáittám om. čuávuvâš juávhuiguin: Pan Sonic, Throbbing Gristle, Múm já Stórsveit Nix Noltes. Ton lasseen Guðnadóttir lii nuottim tagarijd TV-ohjelmáid já elleekuuvijd ko "Chernobyl", "Joker" já "Tom of Finland". Guðnadóttir Guðnadóttir Guðnadóttir Himalaja. Himalaja (sanskritin हिमालय "Himālaya"; mast "hima" meerhâš 'muotâ' já "ālaya" 'päikki') lii várádâh Aasiast. Himalaja alemus čokke lii Mount Everest. Holland Taylor. Holland Virginia Taylor (uđđâivemáánu 14. peeivi 1943, Philadelphia, Pennsylvania, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Holland Taylor šoodâi Philadelphiast, Pennsylvaniast. 22-ihásâžžân Taylor varrij New Yorkân aaigân šoddâđ stuorrâ Broadway täsnin. Monnii 15 hyenes ihheed ovdilgo sun finnij roolâ TV-rááiđust Bosom Buddies, mast sun čaittâlij Tom Hanksáin. Tast maŋa Taylor karrieer jorgettij já suu pivdii čaittâliđ maaŋgâin TV-rááiđuin já elleekuuvijn. Käldeeh. Taylor Taylor Hollola. Hollola lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Hollolast ääsih 23 373 olmožid, já ton vijdodâh lii 727,46 km², mast 76,3 km² lii čääci. Hollola naaburkieldah láá Asikkala, Hausjärvi, Hämeenlinna, Kärkölä, Lahti já Orimattila. Siijdah. Herrala, Hollola markkân, Kukkila-Kalliola (Vesikansast), Paimela (Vesikansast), Pyhäniemi, Miekkiö, Nostava, Salpakangas (kieldâkuávdáš), Sairakkala, Vainio-Korpikylä, Hämeenkoski já Tennilä. Salpakangas, mii lii Hollola kieldâkuávdáš, já Vesikansa kuleh Lahti kuávdáščuákkipááikán. Käldeeh. Hollola Honduras. thumb Honduras täsiväldi ađai Honduras lii staatâ Koskâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Tegucigalpa. Eennâmtieđâ. Honduras ránnjáenâmeh láá Guatemala, El Salvador já Nicaragua. Ton taveriddokuávlust lii Karibiameerâ. Mäddin vuod Kuálhismeerâ räijee kezis riddokuávlu. Kulmâ niäljáduási Hondurasist lii várádâheennâm, tuše riddoin já vuomijn láá vyelienâmeh. Houston. thumb Houston lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. Tot lii ässeelovo mield Texas stuárráámus kaavpug já niäljádin stuárráámus puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn. Houstonist ääsih ohtsis suulân 2,3 miljovn olmožid. Hyrynsalmi. Hyrynsalmi lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Hyrynsalmist ääsih 2 241 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 521,37 km², mast 100,27 km² lii čääci. Hyrynsalmi naaburkieldah láá Kuhmo, Puolanka, Ristijärvi já Suomussalmi. Siijdah. Hyrynsalmi, Kytömäki, Luvankylä, Moisiovaara, Oravivaara, Tapanivaara, Väisälä, Teerijärvi, Haapolanvaara, Hoikka, Pekankylä, Lietekylä, Karpinvaara, Hakokylä já Nuottikylä. Käldeeh. Hyrynsalmi Hämeenlinna. Hämeenlinna () lii kaavpug Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Hämeenlinnast ääsih 67 713 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 031,54 km², mast 246,47 km² lii čääci. Hämeenlinna naaburkieldah láá Akaa, Asikkala, Hattula, Hausjärvi, Hollola, Janakkala, Loppi, Padasjoki, Pälkäne, Tammela, Urjala já Valkeakoski. Käldeeh. Hämeenlinna Hämeenlinna I. I lii läättinlâš puustavoornig oovcád já anarâškielâ puustavoornig 14. puustav. Ida Toivonen. Phonetic salience and language change: Verb paradigms in Inari Sami (1999). Artikkâl noomâst leijee sääni "salience" uáivild tom, magarijd jienâduvâid já kukkoduvâid lii älkkee iäruttiđ sárnumist já magarijd ij lah. Ađai jis láá kuhes jienâduvah, te tain lii stuorrâ fooneetlâš saliens. Já talle meiddei nubijkulij. Jis láá uánihis jienâduvah, te tain lii uccâ fooneetlâš saliens. Ovdâmerkkân stuorrâ fooneetlâš saliens lii jienâduvâst "r", mii kulloo čielgâsávt. Informantist A já Informantist B lává siämmááh vaanhimeh, já suoi lává aassâm oovtâst pärnivuođâ rääjist. Taat meerhâš tom, et sunnuu PLD (Primary Linguistic Data) lâi uáli siämmáálágán. Ton lasseen lii viehâ vises, et vaanhimeh kevttijn kiäččus -vettee kyevtilovvoost já kiäččus -vetteđ maaŋgâlovvoost. Ađai PLD:st lijjii kuábbááh-uv kiäččuseh. 1) Iäru kyevtilovo já maaŋgâlovo kooskâst lii lappuumin – aainâs-uv motomijn sárnoin Variaatio suijân puávtáččij leđe tot, et taan ääigi kielâst motomeh sárnooh (om. Informant A) kevttih kyevtilovo kiäččusijd meiddei maaŋgâlovvoost já nubijkulij motomeh sárnooh (om. Informant B) kevttih maaŋgâlovo kiäččusijd meiddei kyevtilovvoost. Nubbe tehálâš äšši lii tot, et Informant A lii tiäđulâš tast, et lii puástud kevttiđ kiäččus -vettee maaŋgâlovvoost. Ton lasseen sun tiätá puoh rievtis haamijd. Ovdeláá mainâšum aašij vuáđuld puáhtá toohâđ juurdâpuáttus, et iäru kyevtilovo já maaŋgâlovo kooskâst ij lah lappuumin anarâškielâst. Ađai tot ij pyevti leđe taan artikkâlist kieđâvuššum variaatio suijâ. Variaatio suijân lii vissâ "fooneetlâš saliens". Maaŋgâlovo kiäččus loppâpustavist "đ" lii uccâ fooneetlâš saliens, tastko tot ij kulluu čielgâsávt sárnumist. Informant A ij aaicâ loppâpuustav "đ" uccâ fooneetlii saliens keežild, já sun nabda, et kiäjus -vettee lii rievtis kiäjus meiddei maaŋgâlovo 2. persovnist. Informant B uáppá tom, et kiäjus -vetteđ lii kevttum maaŋgâlovo 2. persovnist. Talle sun kulá kiäččus -vettee kyevtilovo 2. persovnist. Sun nabda, et sárnoo lii ettâm -vetteđ ige -vettee, tastko sun tiätá, et loppâpuustav "đ" ij kulluu čielgâsávt sárnumist. Taan keežild sun kevtiškuát kiäččus -vetteđ meiddei kyevtilovvoost. Verbal agreement in Inari Saami (2007). Taat lii ceelhâopâlâš tutkâmuš, mii kieđâvuš veerbâi koŋruens anarâškielâst. Käldeeh. Toivonen Toivonen Idaho. Idaho lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Boise. Ii. Ii lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Iist ääsih 9 848 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 872,43 km², mast 1 258,33 km² lii čääci. Ii naaburkieldah láá Oulu, Pudasjärvi, Ranua já Simo. Siijdah. Alaranta, Asemankylä, Halttula, Iin Hamina, Illinsaari, Jakkukylä, Jokikylä, Koni, Kuivaniemi, Laitakari, Luola-aava, Meriläisenperä, Myllykangas, Nyby, Oijärvi, Ojakylä, Olhava, Paasonperä, Pohjois-Ii, Sorosenperä, Vatunki, Vuornos, Väli-Olhava, Yli-Olhava, Yliranta já Pahkakoski. Käldeeh. Ii Iisalmi. Iisalmi () lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Iisalmist ääsih 21 223 olmožid, já ton vijdodâh lii 872,20 km², mast 109,17 km² lii čääci. Iisalmi naaburkieldah láá Kiuruvesi, Lapinlahti, Kuopio, Pielavesi, Sonkajärvi já Vieremä. Historjá. Iisalmi vuáđudui ive 1627, já tast šoodâi kaavpug ive 1891. Kaavpuguásih já siijdah. Ahmo, Huotari, Haapasaari, Hernejärvi, Iisalmi, Jokela, Jordan, Kangas, Kangaslampi, Kihmula, Kilpisaari, Kirma, Kirkonsalmi, Kotikylä, Kurenpolvi, Kääriänsaari, Lappetelä, Lintukylä, Luuniemi, Makkaralahti, Marjahaka, Nerkoo, Nerkoonniemi, Niemisjärvi, Ohenmäki, Paloinen, Pappila, Partala, Peltosalmi, Pihlajaharju, Pitolamminmäki, Porosuo, Pölönmäki, Pöllösenlahti, Pörsänmäki, Rohmula, Ruotaanlahti, Runni, Ruotaanmäki, Ryhälänmäki, Sankariniemi, Savipelto, Soinlahti, Sourunsalo, Touhula, Ulmala, Valkeamäki, Varpanen, Vieremäjärvi já Viitaa. Käldeeh. Iisalmi Iisalmi Ijjävri. Ijjävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Tááláá ääigi Ijjäävrist iä lah innig pirrâihásiih ässeeh. Ijjävri Illinois. Illinois lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Springfield. Stuárráámus kaavpug lii Chicago. Illinois uásistaatâst ääsih ohtsis aldeláá 12,7 miljovn olmožid (2020). Ilmajoki. Ilmajoki () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Ilmajokist ääsih 12 334 olmožid, já ton vijdodâh lii 579,68 km², mast 2,89 km² lii čääci. Ilmajoki naaburkieldah láá Seinäjoki, Isokyrö, Kurikka já Laihia. Siijdah. Ahonkylä, Huissi, Ilmajoki markkân, Jouppila, Jäppi, Kiikerinkylä, Koskenkorva, Könni, Luomankylä, Munakka, Nopankylä, Palo, Peltoniemi, Peräkylä, Peurala, Pojanluoma, Rengonkylä, Röyskölä, Saveenkylä, Seittunkylä, Tuomikylä, Ujaistenkylä já Varpahaiskylä. Käldeeh. Ilmajoki Ilomantsi. Ilomantsi (já) lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Ilomantsist ääsih 4 785 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 172,68 km², mast 409,29 km² lii čääci. Ilomantsi naaburkieldah láá Joensuu já Lieksa. Siijdah. Ahvenjärvi, Hattuvaara, Haukivaara, Huhmarisvaara, Huhus, Iknonvaara, Ilaja, Ilomantsi, Issakka, Kakkaravaara, Kakonaho, Kirvesvaara, Kivilahti, Kivilampi, Kokkokangas, Kontiovaara, Korentovaara, Kuolismaa, Kuuksenvaara, Käenkoski, Köpönvaara, Lapinniemi, Lapiovaara, Lehtovaara, Liusvaara, Lokanlahti, Longonvaara, Lutikkavaara, Maukkula Marjovaara, Mekrijärvi, Melanselkä, Mutalahti, Möhkö, Naarvansalo, Nehvonniemi, Nuorajärvi, Ontronvaara, Ostronsaari, Paavonvaara, Pallosenvaara, Patrikka, Pihlajavaara, Piilovaara, Putkela, Ryökkylä, Siitarinvaara, Sonkaja, Tokrajärvi, Tykkylänvaara, Tyrjänsaari, Viitavaara já Vuottoniemi. Käldeeh. Ilomantsi Imatra. Imatra lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Imatrast ääsih 26 361 olmožid, já ton vijdodâh lii 191,28 km², mast 36,27 km² lii čääci. Imatra naaburkieldah láá Lappeenranta já Ruokolahti. Historjá. Imatra vuáđudui ive 1948, já tast šoodâi kaavpug ive 1971. Käldeeh. Imatra Imatra India. thumb India täsiväldi ađai India lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii New Delhi. Vijđoduv mield India lii maailm čiččâdin já ässeelovo mield nubben stuárráámus staatâ. Indiast sárnuh maŋgâčyet jieškote-uvlágán kiellâd. Virgálijn kielâin enâmustáá kevttih hindi já eŋgâlâskielâ. India väldimeerâ. India väldimeerâ lii maailm kuálmádin stuárráámus čäcikuávlu Atlant já Kuálhismeerâ maŋa. Tot olá paijeel 10 000 km Afrik maadâoosijn Australia räi. India väldimeerâ váldá suulân viiđâduási maailm väldimerâkuávluin. Ton koskâmiärásâš kieŋŋâlvuotâ lii 3 960 m já kieŋâlumos saje, Java Trench, lii 7 450 m. Ton tergâdumoseh čäciväävlih láá Suez uáli (Egypti), Bab el Mandeb (Djibouti-Jemen), Hormuzčuálmi (Iran-Oman) já Malakanyeri (Indonesia-Malesia). Indiana. Indiana lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Indianapolis. Indianapolis. Indianapolis lii Indiana uásistaatâ uáivikaavpug. Tot lii ässeelovo mield meid Indiana stuárráámus kaavpug. Indianapolisist ääsih ohtsis masa 876 000 olmožid. Indonesia. thumb Indonesia lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Jakarta. Inkeroiskielâ. Inkeroiskielâ lii kielâ. Inkeroiskielâ sárnuh 121–500 olmožid. Ive 1900 inkeroiskielâ sarnuu suulân 10 000 olmožid, mut tastmaŋa kielâ monâttij sárnoid olgoštem keežild. International Sámi Film Institute. International Sámi Film Institute (ISFI) () lii taažâlâš ornijdume, mon ulmen lii ovdediđ sämmilâš elleekovesyergi. Ton lasseen ISFI oovded já movtijdit ohtsâšpargo eres algâaalmug elleekoverähteigijn já ornijdumijgijn. ISFI toimâttâh lii Buletjávrist Kuovdâkiäinust. ISFI vuáđđun tooimâi International Sámi Film Centre AS, mii vuáđudui ive 2007. Käldeeh. International Sámi Film Institute nettisijđoh (eŋgâlâskielân) Iowa. Iowa lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Des Moines. Irak. thumb Irak lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Bagdad. Iran. thumb Iran já ton ránnjáenâmeh, Kaspiameerâ, Persialuohtâ, Hormuznyeri já Omanluohtâ kárttáást Iran ("Īrān") teikkâ Iran islamlâš täsiväldi ("Žomhūrī-je Eslāmī-je Īrān") lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Teheran. Historjá. Ive 1935 räi staatâ virgálâš nommâ lâi "Persia". Kuávlujuáhu. Iranist láá 5 kuávlu, main láá 31 provinsid ("ostān", ml. استان‌ها "ostānhā"). Kesimáánu 23. peeivi 2010 uđđâsumos já 31. provins Alborz šoodâi Teheran provinsist. Provinseh láá juohhum "šahrestaanáid" já šahrestaaneh haldâttâhpirrâduvváid ("bakhš"). Iran provinseh. Iran provinseh ("ostān", ml. استان‌ها "ostānhā") láá Iran alemus tääsi kuávluhaldâttâhohtâdâh. Ive 2010 rääjist Iran lii juohhum 31 provinsân. Irkutsk. Irkutsk () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Irkutsk vuáđudui ive 1661, já tast šoodâi kaavpug ive 1686. Irland. thumb Irland lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Dublin. Island. thumb thumb Island lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Reykjavik. Eennâmtiätu. Stuárráámus uási Islandist lii laavakiedij vuálá šoddâm ävđineennâm. Island lii meiddei jieŋâ eennâm, ko iänááš uási ton vijđoduvâst lii vijđes jieŋâduvâi vyelni. Isojoki. Isojoki () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Isojokist ääsih 1 939 olmožid, já ton vijdodâh lii 647,43 km², mast 5,05 km² lii čääci. Isojoki naaburkieldah láá Karijoki, Kauhajoki, Honkajoki, Siikainen, Merikarvia já Kristiinankaupunki. Siijdah. Heikkilä, Iivarinkylä, Isojoki markkân, Kodesjärvi, Kortteenkylä, Kärjenkoski, Koppelonkylä, Leppikylä, Möykky, Peurala, Polvenkylä, Sakara, Sarviluoma, Suojoki, Piikkilänkylä, Vanhakylä, Vesijärvi, Villamo, Viitakoski já Pettukylä. Käldeeh. Isojoki Isokyrö. Isokyrö () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Isokyröst ääsih 4 486 olmožid, já ton vijdodâh lii 356,91 km², mast 2,78 km² lii čääci. Isokyrö naaburkieldah láá Seinäjoki, Kauhava, Ilmajoki, Vöyri, Vaasa já Laihia. Siijdah. Hevonkoski, Ikola, Kuivila, Kylkkälä, Laurola, Lehmäjoki, Naarajoki, Napue, Orismala, Orisberg, Palhojainen, Palonkylä, Ritaala, Tuurala, Ulvila, Yryselä, Valtaala já Ventälä. Käldeeh. Isokyrö Israel. thumb Israel lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Jerusalem. Italia. Italia lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Rooma. Eennâmtiätu. Italiast láá maaŋgah tuáimee tullâväärih, já eennâmtuárgástâsah láá tobbeen táváliih. Italiakielâ. Italiakielâ (ital. "italiano") kulá indoeurooplij kielâi romaanlâš kielâjuávkun. Italiakielâ pustaveh. Tagareh pustaveh ko j, k, w, x já y tiättojeh tuše lovnâsaanijn. Artikkâleh. Italiakielâst láá ohtsis 12 artikkâlid: 8 miärulâš artikkâlid já 4 epimiärulâš artikkâl. Käldeeh. Italiakielâ Iänudâh. Iänudâh (, já) lii kieldâ Suomâst. Iänuduvâst ääsih 1 845 olmožid, já ton vijdodâh lii 8 391,35 km², mast 438,44 km² lii čääci. Iänuduv naaburkieldah láá Suomâst Aanaar, Kittâl já Muonio, Taažâst Kaivuonâ, Kuovdâkiäinu, Reisvuonâ já Stuorrâvuonâ sehe Ruotâst Kiärun. Käldeeh. Iänudâh J. J lii läättinlâš puustavoornig lovváád já anarâškielâ puustavoornig 15. puustav. J. K. Rowling. Joanne Rowling (š. syeinimáánu 31. peeivi 1965, Yate, Gloucestershire, Eŋland) lii eŋlandlâš kirječällee. Sun šoodâi tobdosin Harry Potter -fantasiakirjerááiđust. Eellim. Rowling šoodâi Yate General Hospitalist alda Bristol. Pärnivuođâ sun aasâi Gloucestershirest, Eŋlandist já Chepstowist, Gwentist, Walesist. Suu eeči, Peter, lâi kirdemmaašininsinöör já enni, Anne, tieđâteknikkár. Rowlingist lii ohtâ nuorâb uábbi, Dianne. Karrieer. Joanne čaalij jo pärnin kuhes mainâsijd. Idea Harry Potterist kuittâg šoodâi ko sun čokkái maŋanâm junást Manchesterist Lontoo King's Cross sajâttâhân ive 1990. Ko kietâčaalâ valmâštui, te sun vuolgâttij tom maaŋgâ kuástideijei, mutâ kihheen ij huolâm tom. Loppâ loopâst toos kuittâg kavnui kuástideijee já Bloomsbury Children’s Books almostitij tom kesimáánust 1997 J.K. Rowling noomáin. "K" puátá suu ááhu noomâst, Kathleen. Tot lasettui kuástideijee táttumist, ko sun lâi ton uáivilist, ete kaandah iä haalijd luuhâđ nissoončällee kiirjijd. Tast maŋa almostui vala kuttâ Harry Potter -kirje, moin puohah lijjii miänástusah. Ive 2001 Warner Bros. almostitij vuossâmuu Harry Potter -elleekove, mon maŋa almostuvvii vala 7 elleekovveed lase. Harry Potter -kiirjij lasseen Rowling lii čáállám ovdâmerkkân "The Casual Vacancy" (2012), mii lâi suu vuosmuš kirje rävisulmuid. Sun meid čáálá Robert Galbraith pseudonyymijn rikosromaanijd. Käldeeh. Rowling Rowling Rowling J. R. R. Tolkien. John Ronald Reuel Tolkien () lâi eŋlandlâš kirječällee. Sun lii čáállám fantasiaklassikoh "The Hobbit" ("Hobitti"), mii almostui ive 1937, já "The Lord of the Rings" ("Suormâsij hiärrá"), mii almostui kuulmâ uásist iivij 1954–1955 ääigi. Tolkien Tolkien Tolkien Jaapaan. thumb Jaapaan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Tokio. Jackie Brown. Jackie Brown lii ive 1997 puáttám ameriklâš rikoselleekove, mon lii čáállám já stivrim Quentin Tarantino. Juonâ. Jackie Brown lii kirdemeemeed, kii tievâsmit suu vänis päälhi fievridmáin ruuđâ syele Ovtâstumstaatâid viärjui vyebdee rikolâžân, kiän nommâ lii Ordell Robbie. Jackie luhostuvá pyereest tassaaš ko kyehti virgeomâháá tolliittává suu. Suoi panâštává Jackie riemmâđ sunnuu išán ete suoi finniiččáin Ordell kiddâ já uhkedává Jackie faŋgâláin, jis sun ij riemâ. Jackie, oovtâst sympaatlâš táhádâsalmain, keksij vuávám, moin iirât spellâđ vuástálistee vuoimijd nubijdis vuástá. Vuástáväldim. Rotten Tomatoes -sijđo 84 árvustâlmist 87% láá miättáseh. Käldeeh. Jackie Brown Jakarta. Jakarta lii Indonesia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Jakarta Jakarta Jakutsk. Jakutsk () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Jakutsk vuáđudui čohčâmáánu 25. peeivi 1632. Jamaika. thumb Jamaika lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Kingston. Jeesus. Jeesus, eteh meid Jeesus Kristus teikkâ Jeesus Nasaretlâš, lâi Uđđâ testament mield juuvdálâš vuoiŋâlâš máttáátteijee, Messias, pyeredeijee, immâšij tahhee já ristâosko Immeel áinoo pärni, kii šoodâi Betlehemist já jaamij Jerusalemist. Jekaterinburg. Jekaterinburg () lii kaavpug Ruošâst. Jelgava. Jelgava lii kaavpug Latviast. Jelgavast ääsih 56 159 olmožid. Ton vijdodâh lii 60,1 km², já alodâh 13 m. Historjá. Jelgavast šoodâi kaavpug ive 1573. Käldeeh. Jelgava Jemen. thumb Jemen lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Sanaa. Jerusalem. Jerusalem lii Israel stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Käldeeh. Jerusalem Jerusalem Jesi. Jesi lii kaavpug Koskâ-Italiast, Marche kuávlust, suulân 20 km keččin Adria-meerâ riddoost. Kaavpugist láá ässeeh suulân 40 000. Ton vijdodâh lii 108,90 km², já alodâh 97 m. Jesi naaburkieldah láá Agugliano, Camerata Picena, Castelbellino, Chiaravalle, Cingoli, Filottrano, Maiolati Spontini, Monsano, Monte Roberto, Monte San Vito, Polverigi, San Marcello, San Paolo di Jesi, Santa Maria Nuova já Staffolo. Jesi kuávlu lii peeggâlm viini puovtâdâsâst. Tobbeen puovtâdeh eromâšávt Verdicchio nommâsii vielgisviini, mut meiddei motomijd ruopsisviinijd tegu Lacrima di Morro d’Alba. Čohčuv Jesist já ton pirrâsist leijee siijdâin láá ennuv viinijuhleh, main ulmuuh poreh njaalgâ purrâmâš, juheh viini já tánssájeh. Historjá. Jesist lii tuođâi kuhes historjá. Jesi vuáđudui ive 768 oKr., ađai masa 2 800 ihheed tassaaš, já lâi Rooma vääldi vyelni ivveest 295 oKr. ihán 476 mKr. Tastmaŋa aalgij vaigâdis paje, mon ääigi maaŋgah aalmugeh Koskâ- já Nuorttâ-Euroopâst väldidii já tuššâdii kaavpug. Ive 773 Frankkilij väldikodde väldidij Jesi já ton kuávlu. Frankkilij väldi piištij ive 999 räi, ko Paavi staatâ oostij kaavpug. Ive 1130 Jesist šoodâi jiečânâs kieldâ, já kaavpug pisoi jiečânâssân paijeel 300 ihheed. Talle ive 1447 Paavi staatâ väldidij Jesi uđđâsist já haldâšij tom ive 1861 räi, ko Italia šoodâi. Onnáá peeivi Jesi kulá Marche-leenâst leijee Ancona-eennâmkoodán. Uáinámušah. Jesist lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh kaavpuguásih. Puáris kuávdáá tehálumos tori lii "Piazza Federico II". Kaavpug kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "San Pietro Apostolo" -kirkko já "Santuario delle Grazie" -kirkko. Jesist lii meiddei 14. čyeti-ive huksejum muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi já ton alne láá motomeh aassâmviäsuh, main ääsih ulmuuh. Valastâllâm. Jesist lii pegâlmâs miähástâllâmškovlâ, mon miähástilleeh láá vuáittám ohtsis 23 mitalid Olympialijn: 14 kollemitalid, 3 silbâmiitaal já 6 pronssimiitaal. Ive 2004 uárnejum Olympialijn kyehti Jesist meddâl leijee nissoon (Valentina Vezzali já Giovanna Trillini) peesáin finaalin já vuoittijn sehe kollemiitaal já silbâmiitaal. Šoŋŋâdâh. Keessiv lii ain kume Jesist. Lii távjá paijeel +35 cekkid já motomin joba paijeel +40 cekkid. Ulâttâs lii +43 cekkid. Tälviv puáhtá myettiđ ennuv. Ennuv muotâ lâi ovdâmerkkân juovlâmáánust 1996 (paijeel 50 cm), uđđâivemáánust 2005 (paijeel 50 cm) já kuovâmáánust 2012 (masa 1 meetter). Puurgah iä kuittâgin tábáhtuu jyehi ive. Šoŋŋâdâhnubástus keežild onnáá peeivi täälvih láá merhâšitteht pivvâluboh ko moonnâmääigist, já motomeh täälvih láá ollásávt muottuuttemeh. Käldeeh. Jesi Jesi Joensuu. Joensuu lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Joensuust ääsih 76 806 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 750,97 km², mast 369,32 km² lii čääci. Joensuu naaburkieldah láá Ilomantsi, Kontiolahti, Lieksa, Liperi, Rääkkylä já Tohmajärvi. Siijdah. Hoilola, Kovero, Luutalahti, Mannervaara, Meriinaho, Ruhovaara, Saarivaara, Saaroinen já Öllölä. Käldeeh. Joensuu Joensuu Johannesburg. thumb Johannesburg (zulukielân "iGoli", ađai kollesaje; xhosakielân "EGoli"; epivirgálávt eteh meid Jozi já Joburg) lii Maadâ-Afrik stuárráámus kaavpug já ubâ Sahara máddáápiälásâš Afrik nubben stuárráámus kaavpug. Johannesburg Jordan Peele. Jordan Peele (š. kuovâmáánu 21. peeivi 1979, New York, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, čällee, stivrejeijee já pyevtitteijee. Sun lii čáállám já stivrim kauhuelleekoveh Us já Get Out. Sun lii meid BlacKkKlansman pyevtitteijee. Käldeeh. Peele Peele Peele Jordania. thumb Jordania lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Amman. Joutsa. Joutsa lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Joutsast ääsih 4 318 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 066,42 km², mast 199,40 km² lii čääci. Joutsa naaburkieldah láá Hartola, Hirvensalmi, Jyväskylä, Kangasniemi, Luhanka, Pertunmaa já Toivakka. Siijdah. Angesselkä, Etu-Ikola, Hankaa, Havumäki, Joutsa, Kivisuo, Kälä, Laitjärvi, Lapinkylä, Leivonmäki, Marjotaipale, Martinkylä, Mieskonmäki, Niemistenkylä, Pajumäki, Pappinen, Pylsy, Pärnämäki, Ruokoranta, Ruorasmäki, Rutalahti, Savenaho, Selänpohja, Taka-Ikola, Tammilahti, Tolvasniemi, Uimaniemi, Vallaspelto, Vähä-Joutsa já Vehmaa. Käldeeh. Joutsa Juba. thumb thumb Juba lii Maadâ-Sudan uáivikaavpug. Tot lii Vielgis-Niili riddoost, staatâ maadâuásist, Koskâ-Ekvatoria uásistaatâst. Juba Juba Jukagiirkielah. Jukagiirkielâi levânem 1600-lovvoost (sárgáh) já 1900-lovvoost (ruopsâd). Jukagiirkielah láá kielâpeerâ, mon sárnuh jukagiirih Nuorttâ-Siberiast Jakutiast já Magadan kuávlust. Jukagiirkieláid kullojeh tuše kyehti kielâ: maadâjukagiirkielâ já tavejukagiirkielâ ađai tundrajukagiir. Julia Roberts. Julia Fiona Roberts (š. roovvâdmáánu 28. peeivi 1967, Smyrna, Georgia, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Sun lii čaittâleijen vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd tego oovtâ Oscar. Eellim. Julia Roberts šoodâi Smyrnast, Georgiast Betty Lou Bredemusân (1934–2015) já Walter Grady Robertsân. Sust lii ohtâ puárásub viljâ Eric Roberts (š. 1956) já puárásub uábbi Lisa Roberts Gillan (š. 1965), kiäh lává meiddei čaittâleijeeh. Karrieer. Roberts finnij vuossâmuu roolâ ive 1986. Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest "Blood Red". Sust šoodâi pegâlmâs ive 1990, ko sun čaittâlij elleekooveest "Pretty Woman". Sun vuoitij Oscar-palhâšume ive 2000 elleekooveest Erin Brockovich. Käldeeh. Roberts Roberts Juovlâmáánu. Juovlâmáánu lii ive kyehtnubálovváád mánuppaje. Juovlâmáánust láá 31 peivid. Jupiter. Jupiter lii plaaneet Mars já Saturnus kooskâst. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Jupiter-uv jorá Piäiváá pirrâ. Jupiter täsnitieđâlâš symbol lii Jupiter. Jupiter máánuh. Galileolaš máánui nommâ puátá tast, et Galileo Galilei selvâttij taid. Jupiter Juuka. Juuka () lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Juukast ääsih 4 561 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 846,58 km², mast 344,86 km² lii čääci. Juuka naaburkieldah láá Kuopio, Kaavi, Kontiolahti, Lieksa, Nurmes, Polvijärvi já Rautavaara. Siijdah. Ahmovaara, Halivaara (Hali), Juuka, Kannas, Kajoo, Kuhnusta, Larinsaari, Matara, Nunnanlahti, Paalasmaa, Petrovaara, Pihlajavaara, Polvela, Raholanvaara (Rahola), Timovaara, Tuopanjoki, Vaikko, Vihtasuo já Vuokko. Käldeeh. Juuka Juulevsämikielâ. Juulevsämikielâ lii sämikielâ. Juulevsämikielâst láá suulân 2 000 sárnod. Juurrâmrađemooduul. Juurrâmrađemooduul lii ovdemuš uási komovuotâskiijpâst. Tot ana sistees puoh piergâsijd, maid ij siäivudijn taarbâš, tego testampiergâseh, kamerah já nuáđi. Tot puáhtá sisanneed meiddei máhđulii telagistemsajattuv. Juurrâmrađemooduul puáhtá táárbu mield sierriđ siäivummodulist, kuás tot tuáimá áimulukkân. Sojuz kosmonautij orroomsajeh lasanii kirdem ääigi čuuvtij ton maŋa ko tagarij komovuotâkapselij teknisiih piergâseh, moh lijjii kevttum ovdebáin almadittum (su miehitetty) komovuotâkapselijn, sirdojii juurrâmrađemodulân. Juurrâmrađemooduul puovtij huksiđ keppisubbon ko maccâmkapsel, tastko tom ij taarbâš suoijiđ Eennâm áimukiärdán maccâm várás. Apollo- komovuotâskiijpâ koččommodulist lâi kuulmâ astronaut várás kuttâ kuđâhâsmeetter aassâmsaje, já ton massa lâi 5000 kiillud. Sojuzist siämmáá stuárusij juávhu várás lâi saje 9 kuđâhâsmeetterid. Taat saje lâi iänááš-uv juurrâmrađemodulist. Juvduujuuhâ. Juvduujuuhâ (teikkâ maŋgii tuše Juvduu) lii juuhâ Aanaar kieldâst, Suomâst. Juvduu álgá Solojäävrist já nohá Aanaarjáávrán, Aanaar markkânist. Juuhâ lii 12 kilomeetter kukke já tast láá maaŋgah kuoškah. Juuvâ rasta maneh kyehti šalde Njuámmilkuoškâst já Anarist. Juvduu lii tubdum eromâš pyerrin kuávžur- já suávviljuuhhân. Kuávžurmereh láá kiäppánâm Aanaarjäävri čäsuáivi tulvâdem já 1980-lovo lijgekuálástus tiet. Kyelimereh láá kuittâg-uv 2000-lovvoost váhá puáránâm kyeliviljâlem tááhust. Tááláá ääigi Juvduujuuhân kalga finniđ kuálástuslove, já tuše muáddi love mieđettuvvojeh oovtâ piäiván. Ton lasseen ubâ juuhâ lii rávhuttum porgemáánu loopâst kesimáánu aalgân. Juuvâ vyelemus uásist kuálástem nohá jo syeinimáánu loopâst. Maaŋgah láá huánášâm ive 2016 uđđâ kuálástusnjuolgâdusâid, ko sii mielâst toh räijejeh páihálij ulmui vuoigâdvuođâ kuálástiđ jieijâs päikkijuuvâst. Käldeeh. Juvduujuuhâ Jyväskylä. Jyväskylä lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Jyväskyläst ääsih 135 961 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 466 km², mast 295,45 km² lii čääci. Jyväskylä naaburkieldah láá Joutsa, Toivakka, Jämsä, Luhanka, Muurame, Petäjävesi, Laukaa já Uurainen. Historjá. Jyväskylä finnij markkânvuoigâdvuođâid ive 1801 já kaavpugvuoigâdvuođâid njuhčâmáánu 22. peeivi ive 1838. Talle kaavpugist lijjii 189 ässed. Carl Ludvig Engel lii sundáttâllâm kaavpug kuávdáá. Jyväskylä kaavpugservikodde šoodâi ive 1875, já kaavpugkirkko valmâštui ive 1880. Tom lii sundáttâllâm Ludvig Isak Lindqvist. Tälvisuáđi ääigi Jyväskyläst lijjii tuše 8 000 ässed, mut tastmaŋa ässeemeeri lii stuárrum jotelávt. Säynätsalo lohtui Jyväskylän uđđâivemáánu 1. peeivi 1993, já Jyväskylä táálunkieldâ já Korpilahti lahtojii uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. Eennâmtiätu. Jyväskylä lii Päijänne taveriddoost. Kaavpug kuávdáš lii Jyväsjäävri pirrâ. Jyväsjäävrist lii ohtâvuotâ Päijännen Äijäläčuálmi miätá. Kaavpug kuávdáá čoođâ kolgá Tourujuuhâ, mon vyemeest lii luándusuojâlemkuávlu. Kaskoo kaavpug kuávdáá lii ollâ puolžâ, mon alne lii sahis pecimecci. Jotolâh. Jyväskyläst lii väldimaađij 4, 9, 13 já 23 ratkuuttâh. Jyväskylä finnij ryevdirađe já junasajattuv ive 1896. Uđđâ mätkikuávdáš šoodâi ive 2002 puáris junasajâttuv paaldân, já talle meiddei linjâšautosajattâh varrij kävppimarkkân alne siämmáá viäsun. Jyväskyläst lii ryevdirađeohtâvuotâ máádás Tamperen, viestârân Haapamäkin, tavaskulij Haapajärvin já nuortâs Pieksämäki. Jyväskylä kirdemkieddi lii Tikkakoskist, suulân 20 kilomeetter keččin kaavpug kuávdáást tavaskulij. Jyväskylä haammân lii Jyväsjäävri riddoost. Keessiv lii mađhâsemtamppâohtâvuotâ Lahtin Päijänne miätá. Kuokkala šalde ovdâstit kaavpug kuávdáá já Kuokkala Jyväsjäävri paijeel. Šalde lii 480 meetter kuhes, já tot valmâštui roovvâdmáánu 23. peeivi ive 1989. Máttááttâs. Jyväskyläst lii ollâopâttâh. Tot šoodâi ive 1934. Jyväskylä ollâopâttuv Mattilanniemi kampus lii Jyväsjäävri riddoost. Käldeeh. Jyväskylä Jyväskylä Jämsä. Jämsä lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Jämsäst ääsih 20 120 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 823,90 km², mast 252,54 km² lii čääci. Jämsä naaburkieldah láá Juupajoki, Jyväskylä, Keuruu, Kuhmoinen, Luhanka, Mänttä-Vilppula, Orivesi já Petäjävesi. Historjá. Jämsä vuáđudui ive 1866, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Alhojärvi, Arvaja, Aseme, Edesniemi, Haapajoki, Haavisto, Hahkala, Hassi, Hauvala, Heikkilä, Heräkulma, Himos, Honkala, Hopsu, Jaatila, Juokslahti, Kauhkiala, Kerkkola, Kiukkoila, Kuoreveden Kirkkoniemi, Kähö, Kääpälä, Moiskala, Niemola, Patajoki, Partala, Pietilä, Ruotsula, Saakoski, Saari, Sammallahti, Säyrylä, Tervala, Toivila, Vaheri, Vierelä, Viiala, Yijälä já Vekkula. Käldeeh. Jämsä Jämsä Jävri. Jävri lii meerâst erinis čäciääldis. Jäävri čääci piso enâmustáá sajestis, ijge virded nuuvt ko juuvâin. Stuárráámus uási jaavrijn siskeldeh saivâčääsi. Sálttáás jäävrih kočoduvvojeh sälttijävrin. Táválávt jävri finnee čääsi juuvâin teikkâ käldein. Sierânâstábáhtussân láá jieŋâ vuálááš jäävrih, ovdâmerkkân Vostok. Juuvâijuvâttemes javrij čääci vuálgá meddâl tuše lievlistem tááhust. Tondiet toh láá táválávt uáli sálttááh. Tagareh láá ovdâmerkkân Jáámmámmeerâ, Stuorrâ sälttijävri sehe maailm stuárráámus jävri Kaspiameerâ. Jävritiijpah. Jäävrih láá juohhum juávhoid ton mield, ete maht toh láá šoddâm. Kyehti vuáđutiijpâ láá källeeáldáh já sälbiáldáh. Jäävrih maailmist. Kaspiameerâ lii maailm stuárráámus jävri. Jäävrih láá 1,8 % (ađai 2,7 miljovn km²) Eennâmpáálu vijđoduvâst. Ohtsis toh láá suullân love miljovn, moin 254 láá paijeel 500 km2. Maailm stuárráámus jävri lii Kaspiameerâ, mon vijđodâh lii 374 000 km2. Kieŋâlumos lii Baikaljävri, mon kieŋŋâlvuotâ lii 1 642 m. Jäävrih Suomâst. Saimaa lii Suomâ stuárráámus jävri. Suomâst láá ohtsis suullân 188 000 jävrid, moi vijđodâh lii aainâs-uv 0,05 hehtaar. Tain 2 600 láá paijeel neljihâškilomeetter. Suomâ javrij vijđodâh lii ohtsis 32 600 km² já saijaavuotâ 325 km³. Suomâ stuárráámus jävri lii Saimaa, mon vijđodâh lii 4 380 km2 já kieŋâlumos vuod Päijänne (95,3 m). Aanaarjävri lii stuárráámus jävri, mii lii tuše oovtâ kieldâst teikkâ eennâmkoddeest. Iäláneh. Jaavrijn eelih maaŋgah ereslágáneh iäláneh, ovdâmerkkân kyeleh, čäcilodeh, tiäbuh já rapuelleeh. Suomâst táválumoseh kyeleh láá vuásku, šapšâ já suávvil. Maadâ-Suomâst meid siergi já kuha já válduášálávt Tave-Suomâst kuávžur já rávdu. Táválumoseh čäcilodeh láá kaijuuh já viettuuh. Jūrmala. Jūrmala lii kaavpug Latviast. Jūrmalast ääsih 49 685 olmožid, já ton vijdodâh lii 100 km². Historjá. Jūrmalast šoodâi kaavpug ive 1959. Käldeeh. Jūrmala K. K lii läättinlâš puustavoornig 11. já anarâškielâ puustavoornig 16. puustav. Kaajaan. Kaajaan (já) lii kaavpug Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Kajanist ääsih 36 731 olmožid, já ton vijđodâh lii 2 263,98 km², mast 429,2 km² lii čääci. Kaajaan naaburkieldah láá Paltamo, Pyhäntä, Siikalatva, Sonkajärvi, Sotkamo, Vaala já Vieremä. Historjá. Kaajaan vuáđudui njuhčâmáánu 6. peeivi 1651. Käldeeh. Kaajaan Kaajaan Kaalekielâ. thumb Kaalekielâ (kaalekielân "kaalengo tšimb") lii Suomâ romanikielâ. Tom sárnuh suulân 6000-10000 olmožid. Tot sárnoo Suomâst já Ruotâst, 2000 olmožiđ Ruotâst já 6000 Suomâst. Kaalekielâ lii taveromanikielâ. Kaalekielâ ollâopâttuvvâst. Ive 2012 rääjist lii lamaš máhđulâš luuhâđ Helsig ollâopâttuvâst uálgiamnâsin kaalekielâ já -kulttuur (60 uč). Käldeeh. Kaalekielâ Kaamâs. Kaamâs (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Tot iälá luánduiäláttâsâin, turimist já tyejivuođâst. Kaamâs Kaarlo Juho Ståhlberg. Kaarlo Juho Ståhlberg (algâaalgâst Carl Johan;) lâi syemmilâš vuoigâdvuođâtiettee já politijkkár. Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 1. presidentin iivij 1919–1925. Eellim. Carl Johan Ståhlberg šoodâi uđđâivemáánu 27. peeivi 1865 Suomussalmist, Suomâ stuorrâfurstâkoddeest. Suu eeči lâi išepappâ Johan Gabriel (Janne) Ståhlberg, já suu enni Amanda Gustafva Castrén. Maŋeláá peerâ varrij Alavieskan já Haapajärvin, moi servikoddeest Johan Gabriel Ståhlberg tooimâi kappalâžžân. Käldeeh. Ståhlberg Ståhlberg Ståhlberg Kaarlo Sallinen. Kaarlo (Kalle) Sallinen () lâi Kuopio vuossâmuš kaavpughovdâ ivveest 1929 ihán 1936. Sallinen vaanhimeh láin tálulâš Antti Sallinen já Maria Reijonen. Sun čaalij pajeuáppen Joensuu lyseost ive 1895 já valmâštui Helsig ollâopâttuvâst filosofia kandidaatin ive 1900 já filosofia maisterin ive 1912. Sallinen máttááttij matematiik syemmilii ohtsâšškoovlâst vistig Salost já talle Kokkolast iivij 1900–1905. Tastmaŋa sun poorgâi lehtorin Kuopio lyseost iivij 1905–1928. Käldeeh. Sallinen Sallinen Sallinen Kaavi. Kaavi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Kaavist ääsih 2 817 olmožid, já ton vijdodâh lii 789,59 km², mast 115,56 km² lii čääci. Kaavi naaburkieldah láá Kuopio, Juuka, Outokumpu, Polvijärvi já Tuusniemi. Siijdah. Ahosenniemi, Hirvisaari, Kaavi, Karsikkovaara, Kellolahti, Kortteinen, Kortteiskylä, Luikonlahti, Maarianvaara, Mäntyjärvi, Niinivaara, Onnivaara, Rasimäki, Rauantaipale, Retunen, Rovevaara, Sivakkavaara, Suovaara, Syrjävaara já Vehkalahti. Käldeeh. Kaavi Kabul. Kabul lii Afganistan stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Kabul Kabul Kairo. Kairo lii Egypti stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Käldeeh. Kairo Kairo Kaivuonâ. Kaivuonâ (, já) lii kieldâ Taažâst. Kaivuonâst ääsih 2 071 olmožid, já ton vijdodâh lii 991,24 km², mast 40,85 km² lii čääci. Käldeeh. Kaivuonâ Kalajoki. Kalajoki lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kalajokist ääsih 12 428 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 391,29 km², mast 1 468,32 km² lii čääci. Kalajoki naaburkieldah láá Alavieska, Kokkola, Kannus, Merijärvi, Pyhäjoki, Sievi já Ylivieska. Historjá. Kalajoki vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 2002. Kieldâlahtemeh. Rautio kieldâ lohtui Kalajokin ive 1973. Himanka kieldâ lohtui Kalajoki kaavpugân uđđâivemáánu 1. peeivi 2010. Uđđâ kieldâ vaakunin šoodâi Himanka vaakun. Siämmást Himanka kuávlu sirdâšui Koskâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoodán. Himanka vuáđudui ive 1869. Ive 2009 loopâst ovdil kieldâlahtem tobbeen lijjii 3 023 ässed. Ton vijđodâh lâi 649,84 km². Ive 1970 Rautiost lijjii 1 423 ässed. Käldeeh. Kalajoki Kalajoki Kalifornia. Kalifornia (eŋg. já esp. "California") lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Sacramento. Kaluga. Kaluga () lii kaavpug Ruošâst. Kambodža. thumb Kambodža lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Phnom Penh. Kamerun. Kamerun lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Yaoundé. Kampala. Kampala lii Uganda stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Kampala Kampala Kanada. thumb Kanada lii staatâ Tave-Amerikâst. Ton áinoo eennâmräjiránnjá lii Ovtâstumstaatah sehe mäddin já taveviestârist (Alaska). Kanada uáivikaavpug lii Ottawa já stuárráámus kaavpug Toronto. Kandava. Kandava lii kaavpug Latviast. Kandavast ääsih 3 436 olmožid. Ton vijdodâh lii 5,8 km², já alodâh 75 m. Historjá. Kandavast šoodâi kaavpug ive 1917. Käldeeh. Kandava Kangasala. Kangasala lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Kangasalast ääsih 31 897 olmožid, já ton vijdodâh lii 870,86 km², mast 212,79 km² lii čääci. Kangasala naaburkieldah láá Kuhmoinen, Lempäälä, Orivesi, Padasjoki, Pälkäne, Tampere já Valkeakoski. Historjá. Kangasala vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 2018. Siijdah. Alanen, Apajapohja, Eskola, Haapaniemi, Haapasaari, Haavisto, Haviseva, Heponiemi, Herttuala, Hykönsalo, Hyppärilä, Ilola, Isolahti, Jokioinen, Joutsiniemi, Kaukola, Kautiala, Keljo, Kerppola, Keso, Koivisto, Koivuniemi, Korpiniemi, Kuru, Kyötikkälä, Köyrä, Leipi, Lemponen, Lentola, Lihasula, Liuksiala, Luukkaala, Moltsia, Monikkala, Mustoo, Mutikko, Mäyrävuori, Neulaniemi, Nuorto, Ohtola, Paalila, Paatiala (Sahalahti), Pakkala, Palo, Pappila, Parvela, Pikkola, Pikonkangas, Ponsa, Pyttylä, Päkinmäki, Raikku, Raronsalo, Rautio, Rekiälä, Riku, Ruutana, Saarenmaa, Sahalahden Haapaniemi, Sahalahden Isoniemi, Sahalahden Keljo, Sahalahden Pappila, Sahalahden Tursola, Sammalisto, Savo, Sorola, Suinula, Suomatka, Suomela, Suorama, Tarkeela, Tarpila, Taustiala, Tiihala, Tohkala, Toikkola, Toosila, Tursola, Töykänä, Vahderpää, Varala, Vatiala, Vehoniemi, Vihtinen, Vihtiälä, Vänninsalo já Vääksy. Käldeeh. Kangasala Kangasala Kannus. Kannus lii kaavpug Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kannusist ääsih 5 453 olmožid, já ton vijdodâh lii 470,65 km², mast 2,32 km² lii čääci. Kannus naaburkieldah láá Kalajoki, Kokkola, Sievi já Toholampi. Historjá. Kannus vuáđudui ive 1859, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Eskola, Hanhineva, Korpela, Kungas, Jokisalo, Mutkalampi, Märsylä, Nilkkula, Korvenkylä, Välikannus, Ylikannus já Yliviirre. Yliviirre siijdân kuleh Nikkarikoski, Luomala, Roikola, Ohenneva, Vaenmaa, Jylhä, Huuki, Koskenmaa, Rekilä, Viirre, Nikula já Kortetmaa. Käldeeh. Kannus Kannus Kansas. Kansas lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Topeka. Kap Verde. Kap Verde täsiväldi ađai Kap Verde (portugalkielân "Cabo Verde", ’ruánáá njargâ’) lii suáluistaatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Praia. Kap Verdest ij aassâm kihheen, ko portugalliih pottii tohon 1400-lovvoost já rahtii tast uási Portugal. Tast šoodâi uárjikäävpi kuávdáš, já stuárráámus uási Kap Verde táálái ässei madduin láá-uv afriklâš oorjijn já portugallijn siirdolijn. Käldeeh. Kap Verde Kapkaavpug. Kapkaavpug lii Maadâ-Afrik lahâasâttemlâš uáivikaavpug já nubben stuárráámus kaavpug Johannesburg maŋa. Tot lii ohtâ kuulmâ Maadâ-Afrik uáivikaavpugist. Kyehti eres uáivikaavpug láá Pretoria já Bloemfontein. thumb Kapkaavpug Kapkaavpug Karibia. Karibia lii suáluikuávlu Atlant-väldimeerâst Tave-Amerik já Maadâ-Amerik kooskâst. Karijoki. Karijoki () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Karijokist ääsih 1 229 olmožid, já ton vijdodâh lii 186,50 km², mast 0,78 km² lii čääci. Karijoki naaburkieldah láá Isojoki, Kauhajoki, Honkajoki, Teuva já Kristiinankaupunki. Siijdah. Alakylä, Karijoki markkân, Myrkky já Ylikylä. Käldeeh. Karijoki Karstula. Karstula lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Karstulast ääsih 3 879 olmožid, já ton vijdodâh lii 963,19 km², mast 76,12 km² lii čääci. Karstula naaburkieldah láá Kannonkoski, Kivijärvi, Kyyjärvi, Saarijärvi já Soini. Siijdah. Kiminki, Rantakylä, Vastinki, Vahanka, Oinoskylä, Kangasaho, Autio, Humppi, Aho-Vastinki, Isokylä já Syrjänmäki. Käldeeh. Karstula Kaskinen. Kaskinen () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kaskisijn ääsih 1 280 olmožid, já ton vijđodâh lii 175,36 km², mast 164,73 km² lii čääci. Kaskisijn lii tuše ohtâ naaburkieldâ: Närpiö. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Kaskinen lii ässeelovo mield Suomâ ucemus kaavpug já vijđoduv mield Suomâ nubben ucemus kieldâ. Kaskinen lii ässeelovo mield meiddei Tavepoođâeennâm eennâmkode ucemus kieldâ. Käldeeh. Kaskinen Kaskinen Kasmir. Kasmir (olmâ nommâ Thomas Antero Kirjonen; š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1985, Espoo, Suomâ) lii syemmilâš musikkár já nuotâsteijee. Sun šoodâi tobdosin Suomâst ive 2014 kesipittáinis "Vadelmavene". Ovdil muusikkarrieer sun lâi kokkâ. Päikkisijđo. Kasmir Kasmir Kasmir Kati-Claudia Fofonoff. Kati-Claudia Fofonoff () lâi nuorttâlâš kirječällee, kii čaalij novellijd, tiivtâid já muštâlusâid sehe nuorttâlâškielân já suomâkielân. Suu pargo lii jurgâlum el. orjâlâškielân, tárukielân já islandkielân. Liiŋkah. Fofonoff Fofonoff Fofonoff "Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast" Katri Linna. Katri Sinikka Maaria Linna (š. porgemáánu 27. peeivi 1960, Tampere, Suomâ) lii ruotâsyemmilâš juuriist já olmoošvuoigâdvuođâi piälušteijee. Porgemáánu 2019 rääjist sun parga oovtviärdásâšvuođâváldálii toimâttuvâst Suomâst. Ovdâl taan pargo Linna lâi ee. "senior legal advisor"in aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâservi Civil Rights Defendersist (CRD), vt. kuávlutoimâttuv hovdân já tárkkojeijen Euroop torvolâšvuođâ- já oovtâstpargo-ornijdume Ukrainast, já oovtviärdásâšvuođâváldálâžžân Ruotâst. Ton lasseen Linnast lii kuhes karrieer pargovuoigâdvuođâ juristin. Käldeeh. Linna Linna Linna Kauhajoki. Kauhajoki lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kauhajokist ääsih 13 172 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 315,54 km², mast 16,56 km² lii čääci. Kauhajoki naaburkieldah láá Isojoki, Karijoki, Karvia, Teuva já Honkajoki. Historjá. Kauhajoki vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 2001. Siijdah. Filppula, Heikkilänkylä, Hangaskylä, Ikkeläjärvi, Järvikylä, Kainasto, Kalkunmäki, Kauhajärvi, Keturinkylä, Kokonkylä, Korpikylä, Koskenkylä, Kuutinkylä, Käyränkylä, Luomankylä, Lustila, Marttilankylä, Muurahainen, Möykkykylä, Nirvankylä, Nummikoski, Pihkakylä, Piipari, Pukkila, Puskankylä, Ratikylä, Sahankylä, Savikylä, Turjankylä, Uuronkylä, Yrjänäiskylä já Äijönkylä. Käldeeh. Kauhajoki Kauhajoki Kauhava. Kauhava lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kauhavast ääsih 15 682 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 328,37 km², mast 14,59 km² lii čääci. Kauhava naaburkieldah láá Evijärvi, Isokyrö, Lappajärvi, Lapua, Pedersöre kieldâ, Seinäjoki, Uusikaarlepyy já Vöyri. Historjá. Kauhava vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Käldeeh. Kauhava Kauhava Kauniainen. Kauniainen () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Kauniaisijn ääsih 9 867 olmožid, já ton vijdodâh lii 6,00 km², mast 0,11 km² lii čääci. Kauniaisij áinoo naaburkieldâ lii Espoo. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Historjá. Kauniainen vuáđudui ive 1920, já tast šoodâi kaavpug ive 1972. Käldeeh. Kauniainen Kauniainen Kaustinen. Kaustinen () lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kaustisijn ääsih 4 264 olmožid, já ton vijdodâh lii 361,12 km², mast 7,15 km² lii čääci. Kaustisij naaburkieldah láá Halsua, Kokkola, Kruunupyy já Veteli. Siijdah. Järvelä, Jylhä, Kaustisij markkân, Känsälä, Kola, Köyhäjoki, Nikula, Paavola, Puumala, Salonkylä, Tastula já Vintturi. Käldeeh. Kaustinen Kazakstan. thumb Kazakstan lii staatâ Euroopâst já Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Nur-Sultan. Keitele. Keitele lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Keitelest ääsih 2 158 olmožid, já ton vijdodâh lii 578,30 km², mast 95,39 km² lii čääci. Keitele naaburkieldah láá Pielavesi, Pihtipudas, Tervo, Vesanto já Viitasaari. Siijdah. Hamula, Koutajärvi, Kukertaja, Leppäselkä, Pahkamäki, Petäjäkylä, Sulkavanjärvi, Tossavanlahti, Viinikkala, Vuonamo, Äyräpää já Hemminki. Käldeeh. Keitele Kempele. Kempele lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kempelest ääsih 18 636 olmožid, já ton vijdodâh lii 110,34 km², mast 0,23 km² lii čääci. Kempele naaburkieldah láá Liminka, Oulu já Tyrnävä. Käldeeh. Kempele Kenia. Kenia (swahili- já), virgálávt Kenia täsiväldi (swahilin "Jamhuri ya Kenya",), lii masa 48 miljoon ulmuu asâttâm staatâ Nuorttâ-Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Nairobi. Kenia sajadâh lii Somalia já Tansania kooskâst, já ton nuorttiimuš rääji jotá India väldimeerâ rido miätá. Taveviestârist ton ránnjástaatâ lii Maadâ-Sudan já viestârist Uganda. Historjá. Kenia finnij jiečânâsvuođâ ive 1963 já šoodâi täsiväldin ive 1964. Jomo Kenyatta lâi Kenia vuossâmuš president ivveest 1964 ain suu jäämmim räi, ive 1978. Tast maŋa iivij 1978-2002 kooskâst presidentin tooimâi Daniel Arap Moi. Čuávuvâš president lâi Mwai Kibaki iivij 2002-2013. Ive 2013 Kenia tááláš president, Uhuru Kenyatta, het-het vuoitij vaaljâid. Sun väljejui nube keerdi presidentin ive 2017. Uhuru Kenyatta lii Kenia vuossâmuu president, Jomo Kenyatta, alge. Kentucky. Kentucky lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Frankfort já stuárráámus kaavpug Louisville. Kentucky uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 4,5 miljovn olmožid (2020). Kepler. Kepler lii ohtâ Mánudáá kraatterijn. Kesimáánu. Kesimáánu lii ive kuuđâd mánuppaje. Kesimáánust láá 30 peivid. Keuruu. Keuruu () lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Keuruust ääsih 9 529 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 430,57 km², mast 172,60 km² lii čääci. Keuruu naaburkieldah láá Jämsä, Multia, Mänttä-Vilppula, Petäjävesi, Virrat já Ähtäri. Historjá. Keuruu vuáđudui ive 1652, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Ampiala, Etelä-Keuruu, Haapamäki, Jukojärvi, Kaleton, Karimo, Kivijärvi, Lavikko, Liesjärvi, Lihjamo, Pihlajavesi, Riiho já Valkealahti. Käldeeh. Keuruu Keuruu Khartum. Khartum (motomin meid Khartoum,) lii ässeelovo mield Sudan stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Käldeeh. Khartum Khartum Kieldâsämikielâ. Kieldâsämikielâ lii sämikielâ. Kieldâsämikielâst láá suulân 650 sárnod. Käldeeh. Kieldâsämikielâ Kielâiäláskittem. Kielâiäláskittem lii uhkevuálásii kielâ kááijum várás uáivildum spesiaal kielâvuávám. Ton váldu-ulmen lii turviđ kielâ sirdum suhâpuolvâst nuubán. Kielâ kááijum várás tarbâšuvvojeh jyehimuđusiih kielâohjelmeh, moh viggeh orostittiđ kielâkevttim kiäppánem já nonniđ kielâ. Táválávt uhkevuálásii kielâ kiävttu lii jo-uv čuuvtij kiäppánâm teikâ motomin meid potkânâm. Ulmen lii macâttiđ kielâ aktiivlii kiävtun sehe eenikielâlij et viereskielâlij juávhust. Eenikielâliih sárnooh láá eromâš pyereh kielâ äššitobdeeh já kielâsirdeeh. Kielâiäláskitmist lii tárbu kevttiđ sii kielâmáátu nuuvt pehtilávt ko máhđulâš. Kielâsárnoi mere lasettem já kielâ máttááttem viereskiellân láá taarbâšliih kielâiäláskittemtooimah, tastko suhâpuolvah láá kielâttum, kielâsárnooh láá uccáá já etnisâš juávkku lii ucce. Ucebeh juávhuh láá eromâš heerkih kielâ ulguubeln puáttee teddui já nubástussáid. Eenikielâliih sárnooh pasteh toollâđ ärbivuáválijd kielâkevttimohtävuođâid, já sij nannejeh kielâkevttim uđđâ kielâkevttimsuorgijn-uv. Anarâškielâ iäláskittemohjelmist uđđâ kielâsárnooh láá puáhtám jieijâs áámmáttááiđu peht väldiđ kielâ anon uđđâ kevttimohtâvuođâin. Pyereh puátuseh kielâ kevttim nonniimist láá puáttám kyevtsundásii kyevtkielâgvuođâst. Talle ucceeblovokielâ sárnooh opâtteleh váldukielâ já váldukielâ sárnooh opâtteleh ucceeblovokielâ. Kielâvuáváámân kuleh kielâ kevttimohtâvuođâi huksim, kielâ lingvistlâš ovdedem já kielâmáttááttâs. Vistig-uv ulmen lii nonniđ jo kiävtust leijee kielâkevttimohtâvuođâid já huksiđ uđđâ kielâkevttimohtâvuođâid, moh pelestis nannejeh kielâ já ton sirdem. Nubben ulmen lii kielâ lingvistlâš ovdedem, mii iššeed tast, et kielâ tuáimá pyereest kommunikaatio kiellân sehe njálmálii et kirjálii kiävtust. Kuálmád ulme adai kielâ máttááttâs vist nannee kielâtááiđu, mii iššeed kielâ oovdedmist já kielâkevttimohtâvuođâi huksiimist. Anarâškielâ iäláskitmist kuávdáš kielâiäláskittemohjelmeh láá lamaš kielâpierväleh vuálá škovlâahasáid já kielâ máttááttâs tievâsmittemškovliittâssáin pargoahasâš rävisulmuid. Meiddei škoovlâst lii merhâšittee rooli kielâ sirdemist nuorâbáid sárnoid. Anarâškielâ iäláskitmist lii kevttum meid kielâmiäštár-uáppee-ohjelm, mast kielâmiäštárin tuáimih puárrásub kielâsárnooh teikâ meid motomin nuorah teikâ párnááh. Kielâiäláskittemtiileest lii adelum raavâ kevttiđ kielâ nuuvt ennuv já nuuvt maaŋgâ saajeest ko máhđulâš. Kielâpiervâl. Vuossâmuš anarâškielâ kielâpiervâl vuáđudui ive 1997 Suomâ kulttuurruttârááju torjuin Anarân. Tot lii tooimâs ääigi máttááttâm anarâškielâ paijeel 40 páárnážân. Tääl taat kielâpiervâl tuáimá noomáin Piervâl. Ton ubâáigásii jođetteijen lii porgâm Ritva Kangasniemi. Vuossâmuuh kielâpiervâlpárnááh láá šoddâm jo vuorâsolmožin já meiddei sij jiejah láá porgâm kielâpiervâlist tipšon. Meiddei Avelân vuáđudui vuossâmuš kielâpiervâl ive 1997. Taat tooimâi ihán 2001 ohtsâšpargoost Aanaar kielâpiervâláin. Párnááh lijjii tuárvi tooimâ juátkimân, mut ruttâdem lâi epivises. Tai aaigij Sämitigge finnij išeruuđâ säämi kielâ- já kulttuursiijdâ vuáđđudmân puoh Suomâ sämikieláid. Anarâškielâ kielâpiervâl jooskâi toimâmist já ton juátken poođij kielâ- já kulttuursijdâ. Taat lâi kuulmâihásâš proojeekt, já ko tot nuuvâi, siämmást nuuvâi meiddei anarâškielâlâš toimâ Avelist. Mudoi-uv kielâ- já kulttuursiijdâst iä iällám ennustkin párnááh pic iänááš-uv 30-80-ihásiih nisoneh, kiäh lijjii kiddiistum kietâtuojijn. Jođetteijen tooimâi Kerttu Paltto. Jođetteijee lâi pargoost ubâ peeivi, mut ulmuuh elâččii kielâ- já kulttuursiijdâst jotelávt. Taan ulme lâi aaibâs eresmuđusâš ko kielâpiervâl vuáđujuurdâ. Kielâ- já kulttuursijdâ luhostui iäláskittiđ anarâškielâ vuod puárrásub kielâsárnoi kiellân. Tot ij kuittâg sirdám kielâ nuorâ kielâsárnoid tego kielâpiervâl. Kielâ- já kulttuursiijdâ toimâ nuuvâi ive 2003. Ive 2007 tahhojii rekinistmeh ovdil tievâsmittemškovliittâs algâttem. Veik Aanaar kielâpiervâl tooimâi-uv optimaallávt, liijká nuorâ ulmuuh já vala koskâahasiih-uv lijjii monâttâm kielâs nuuvt, et anarâškielâ sárnooh lijjii iänááš paijeel 65-ahasiih. Talle smiettui, et jis mihheen ij tábáhtuuččii, anarâškielâ monâttičij vala kielâsárnoid. Tondiet kielâpiervâltooimâ vijđedem lâi äigikyevdil. Taat ij kuittâg luhostum älkkeht, tastko pargoahasiih anarâškielâ sárnooh iä kavnum tuárvi nuuvt et vijđedem ličij lamaš máhdulâš. Tievâsmittemškovliittâs 2009-2010 ohtân čuosâttâhjuávkkun lijjii-uv peivitipšooh - ulmen lâi vijđediđ kielâpiervâltooimâ tállân škovliittâs maŋa. Taat luhostui, tastko tievâsmittemškovliittâs škovlij pargeid, já máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij toimâruuđâ kyevti uđđâ kielâpiervâlân: Anarân lekkui Piäju algâivveest 2011. Lekkâm maŋanui motomijd mánuppoojijd, tastko toimâsaje ij tállân kavnum. Vistig Piäju jođetteijen tooimâi Riitta Vesala, já čoovčâ 2012 rääjist tom lii jođettâm Outi Portti. Tääl Piervâl já Piäju kooskâst lii pargojyehim: Piervâlist láá ucebeh párnááh já Piäjust stuárráábeh párnááh. Tánávt kielâ máttáátmân puáhtá kiddiđ eenâb huámmášume. Anarist kielâpiervâlpárnááh láá sirdâšum Aanaar vyeliškoovlân anarâškielâ máttááttâsân kielâpiervâlääigis maŋa. Taat lii lamaš máhđulâš čoovčâ 2000 rääjist. Avveel kielâpiervâl, Kuáti, leehâi uvsâidis čohčuv 2010. Ton jođetteijen poođij Kerttu Paltto, kote paasij iäláttâhân ive 2014 aalgâst. Tastmaŋa jođetteijen lii porgâškuáttám Niina Siltala. Kielâpiervâl tuáimá tootaallâš kielâlávgumprinsiippáin, adai tipšooh sárnuh nubijdis tuše anarâškielâ, já páárnáš uáppá kielâ tipšoääigi. Páárnáš uážžu jieš valjiđ kielâ, mon sun kiävttá, mut sun ruokâsmittoo sárnuđ anarâškielâ. Kielâpiervâltooimâ uárnee Anarâškielâ servi, ohtsâšpargoost Aanaar kieldáin. Ton ruttâdem puátá 85%:d staatâruttâdmist já 15 %:d Aanaar kieldâst. Kielâpiervâlij ruttâráđádâlmeh láá taan räi lamaš jyehi-ihásiih. Kiemâ. Kiemâ (, jà) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kiemâst ääsih 20 742 olmožid, já ton vijdodâh lii 747,28 km², mast 651,91 km² lii čääci. Kiemâ naaburkieldah láá Kiemâeennâm, Simo já Tuárnus. Historjá. Kiemâ vuáđudui njuhčâmáánu 5. peeivi 1869. Käldeeh. Kiemâ Kiemâ Kiemâeennâm. Kiemâeennâm (já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kiemâenâmist ääsih 8 062 olmožid, já ton vijdodâh lii 647,24 km², mast 20,89 km² lii čääci. Kiemâeennâm naaburkieldah láá Kiemâ, Simo, Tervola já Tuárnus. Käldeeh. Kiemâeennâm Kiemâjuuhâ. Kiemâjuuhâ (já) lii juuhâ Laapi eennâmkoddeest, Suomâst. Eennâmtiätu. Kiemâjuuvâ kukkodâh lii 550 km já tot lii Suomâ kuhemus juuhâ. Kiemâjuuvâ kulgâmvijđodâh lii 51 127 km2, ađai paijeel pele Laapi eennâmkode vijdoduvvâst. Kiemâjuuhâ álgá Kiemâsyergist, Suovâkuoškâ kieldâ taveuásist. Tot virded suulân 200 kilomeetter ovdil ko luáštá Kiemâjáávrán. Kiemâjäävri maŋa Kiemâjuuhâ juátkoo viestârân Ruávinjaargân já Ruávinjaargâ maŋa vala váhá paijeel čyeti kilomeetter máádás, kost tot luáštá Kiemâ kaavpug alda Merâpootân. Kiemâjuuvâst láá maaŋgah sijđojuuvah. Tenniöjuuhâ luáštá Suovâkuoškâ markkân alda. Kiemâjuuvâ nubbe merhâšittee sijđojuuhâ lii Kitinen, mii luáštá toos váhá maŋeláá alda Pelkosnjaargâ markkân. Ovdil Pelkosnjaargâ markkân Kiemâjuuhân luáštá meid Vuotosjuuhâ. Kiemâjuuvâ kuhemus sijđojuuhâ já Suomâ kuálmádin kuhemus juuhâ lii Ounasjuuhâ, mii luáštá Kiemâjuuhân Ruávinjaargâ kaavpugist. Meid Raudanjuuhâ luáštá toos alda Ruávinjaargâ. Kiemâjuuvâ čácáduv vyeimilágádâsah. Vuosmuš Kiemâjuuvâ vyeimilágádâs algâttij toimâm ive 1946 Isohaarast. Kiemâjuuvâ čácáduvvâst láá 21 vyeimilágádâssâd, main 16 láá Kemijoki OY omâstusâst. Kiemâjuuvâ vyeimilágádâsâi ihepuovtâdâs lii 4,3 TW⋅h, ađai suulân 34,5 prosenttid Suomâ čäcivyeimipuovtâdâsâst. Ruávinjaargâ Sierilän já Pelkosnjaargâ Vuotosjuuhân láá sundáttâllum uđđâ vyeimilágádâs já tulvâdemääldis, mut Vaasa haldâttâhriehti komettij love kuábbáá-uv projektân. Kiemâjuuhâ lii ovdil lamaš uáli pyeri luosâjuuhâ, mut vyeimilágádâsah láá iästám luosâi vandârdem lasânemsoojijd Kiemâjuuvâ sijđojuvváid. Käldeeh. "Taat sijđo, teikkâ taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Kiemâjuuhâ Kiemâjävri. Kiemâjävri (, já) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kiemâjäävrist ääsih 7 302 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 930,91 km², mast 426,78 km² lii čääci. Kiemâjäävri naaburkieldah láá Kyelijävri, Pelkosnjargâ, Puáššu já Ruávinjargâ. Historjá. Kiemâjävri vuáđudui ive 1957, já tast šoodâi kaavpug ive 1973. Käldeeh. Kiemâjävri Kiemâjävri Kiemâsämikielâ. Kielâčááitus. Äätj miin, ki lak täivest. Paisse läos tu nammat. Alda pootos tu väldegodde. Läos tu taattot nou täivest, ku ädnamest. Adde miji täb päiv miin juokpäiv laip. Ja adde miji miin suddoit addagas, nou ku miieg addep miin velvolidäme. Ja ale sääte miin kjäusaussi. Mutto tjouta miin pahast. Tälle tu li väldegodde, vuöjme ja kudne ijankaikisest. Amen. Kierâš. Kierâš lâi anarâškielâlâš digilostâ, mast táárbu mield vuolgâttui tiilájeijeid meid pááppárlostân. Loostâst lijjii uđđâseh, almottâsah já eres äigikyevdilis saavah nuuvt ete lostâ tooimâi tiäđáttâslostân. Majemuš nummeer almostui ive 2011. Historjá. Vuosmuš lostâ almostui čohčâmáánu 6. peeivi ive 2007, mon maŋa tot almostui ohtii ohhoost. Maŋeláá tot almostui häärvib. Ruttâdem. Loostâ kuástidij Anarâškielâ servi. Ovdâl ko Säämi Čuovviittâsservi lopâttui ive 2007, servi lâi skeŋkkim loostân ruuđâid loostâ toimâtmân. Ive 2008 sämitige kulttuurlävdikodde mieđettij loostân almostittemtorjuu. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast já uási suomâkielâlâš Wikipediast" Kigali. Kigali lii Ruanda stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Kigali Kigali Kiina. thumb Kiina lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Peking. Kiirjâgloddááš. Kiirjâgloddááš ("Ficedula hypoleuca") lii lodde. Kikujuh. Kikujuh láá bantuaalmug Keniast. Sij sárnuh kikujukielâ. Kikujuh láá Kenia stuárráámus etnisâš juávkku. Kinnula. Kinnula lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Kinnulast ääsih 1 623 olmožid, já ton vijdodâh lii 495,73 km², mast 35,53 km² lii čääci. Kinnula naaburkieldah láá Kivijärvi, Lestijärvi, Perho, Pihtipudas, Reisjärvi já Viitasaari. Siijdah. Hakkaraniemi, Hiilinki, Jääjoki, Kangaskylä, Kirkkosijdâ, Markokylä, Matkusjoki, Muhola, Myllykylä, Niemenkylä, Rantakylä, Saarenkylä, Silkkiperä já Urpila. Käldeeh. Kinnula Kinshasa. Kinshasa (ive 1966 räi Léopoldville/Leopoldstad) lii Kongo demokraatlâš täsivääldi uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Tot lii ohtâ stuárráámuin kaavpugijn Sahara máddáápiälááš Afrikâst. Kinshasa Kinshasa Kioto. Kioto Kirgisia. thumb Kirgisia lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Biškek. Kiribati. thumb Kiribati täsiväldi ađai Kiribati lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Tarawa. Kitee. Kitee lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Kiteest ääsih 10 129 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 724,38 km², mast 470,81 km² lii čääci. Kitee naaburkieldah láá Parikkala, Rääkkylä, Savonlinna já Tohmajärvi. Historjá. Kitee vuáđudui ive 1631, já tast šoodâi kaavpug ive 1992. Jäävrih. Orivesi, Karjalan Pyhäjärvi, Kiteenjärvi, Ätäskö, Heinäjärvi, Pieniheinäjärvi, Särkijärvi, Hyypii, Pitkäjärvi, Säynejärvi, Lautakko, Paasselkä (Paasivesi) já Piimäjärvi. Siijdah. Haapasalo, Haarajärvi, Hammaskallio, Heinoniemi, Jaakkima, Juurikka, Kantosyrjä, Kiteenkylä, Kiteenlahti, Kontiola, Kunonniemi, Lahdenkylä, Leinovaara, Loukunvaara, Misola, Muljula, Niinikumpu, Nivunki, Närsäkkälä, Ojamäki, Piimäjärvi, Potoskavaara, Puhos, Puhossalo, Päätye, Riihijärvi, Rokkala, Ruppovaara, Satulavaara, Suoparsaari, Suorlahti, Särkijärvi, Säynejärvi, Taipale, Tasapää, Tolosenmäki, Varmoniemi já Välivaara. Käldeeh. Kitee Kitee Kittâl. Kittâl (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kittâlist ääsih 6 392 olmožid, já ton vijdodâh lii 8 262,97 km², mast 168,58 km² lii čääci. Kittâl naaburkieldah láá Aanaar, Iänudâh, Kolari, Muonio, Ruávinjargâ já Suáđigil. Siijdah. Ala-Kittilä, Alakylä, Hanhimaa, Helppi, Hormakumpu, Hossa, Jeesiöjärvi, Kallo, Kaukonen, Kelontekemä, Kittilä markkân, Kiistala, Kirjanselkämaa, Kinisjärvi, Kotakumpu, Kuivasalmi, Köngäs, Lehmilehto, Lintula, Lompolo, Maunujärvi, Molkojärvi, Nilivaara, Pitkäkumpu, Pokka, Pulju, Raattama, Rauhala, Rautuskylä, Sirkka, Sätkenä, Tepsa, Tepasto, Veittivuoma, Veitservasa já Vittakumpu. Kiuruvesi. Kiuruvesi lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Kiuruvesist ääsih 7 895 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 422,90 km², mast 94,76 km² lii čääci. Kiuruvesi naaburkieldah láá Iisalmi, Pielavesi, Pyhäjärvi, Pyhäntä já Vieremä. Historjá. Kiuruvesi vuáđudui ive 1873, já tast šoodâi kaavpug ive 1993. Siijdah. Aittojärvi, Haapakumpu, Hautakylä, Heinäkylä, Honkaranta, Jokela, Kalliokylä, Kiuruvesi (čuákkipäikki), Koivujärvi, Korpijoki, Koskenjoki, Kotajoki (kuávdáš), Lahnajoki, Lahnanen, Lapinsalo, Laukkala, Luupuvesi, Löytänä, Niemiskylä, Näläntö, Osmanki, Paajakka, Pihlajamäki, Rantakylä, Rapakkojoki, Remeskylä, Ruokomäki, Ruutana, Rytky, Ryönänjoki, Salmijärvi, Salmenkylä, Sulkavanjärvi, Tihilä, Toiviaiskylä já Turhala. Käldeeh. Kiuruvesi Kiuruvesi Kiđđâjävri. Kiđđâjävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Ive 2005 loopâst siijdâst lijjii 185 ässeed. Kiđđâjävri Knoxville. thumb thumb Knoxville lii kaavpug Tennessee uásistaatâst. Tot lii ässeelovo mield Tennessee kuálmádin stuárráámus kaavpug. Knoxvillest ääsih ohtsis suulân 190 000 olmožid. Eennâmtiätu. Knoxville lii Tennessee uásistaatâ nuorttiibeln Knox pirrâdâhkoddeest. Kokkola. Kokkola () lii kaavpug Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kokkolast ääsih 47 792 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 730,80 km², mast 1 285,69 km² lii čääci. Kokkola naaburkieldah láá Halsua, Kalajoki, Kannus, Kaustinen, Kruunupyy, Lestijärvi, Luoto já Toholampi. Kieldâlahtemeh. Kaarlela kieldâ lohtui Kokkolan ive 1977. Lohtaja, Kälviä já Ullava váldustiivrah meridii kieldâlahtemist Kokkolain juovlâmáánu 3. peeivi ive 2007, já kieldah lahtojii Kokkolan uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. Kieldâlahtem maŋa šoodâi paijeel 45 000 ässee kaavpug, mon nommâ lii Kokkola. Ton vaakunin šoodâi Kokkola tááláš vaakun. Tastko Lohtaja, Kälviä já Ullava lijjii suomâkielâliih kieldah já Kokkola lâi kyevtkielâlâš (suomâkielâ eenâblovokiellân), te Kokkola ruotâkielâlij ässei meeri kiäppánij mottoom verd, mut kieldâ pisoi kuittâgin kyevtkielâlâžžân. Käldeeh. Kokkola Kokkola Kolari. Kolari lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kolarist ääsih 3 862 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 617,87 km², mast 58,67 km² lii čääci. Kolari naaburkieldah láá Kittâl, Muonio, Pello já Ruávinjargâ. Siijdah. Kolari markkân (Jokijalka), Aitamännikkö, Hietanen, Kattilamaa, Kolarinsaari, Koivula, Koivumaa, Kurtakko, Lappea, Lietorova, Luosu, Luovatus, Pasmajärvi, Rito-oja, Ruokojärvi, Saarenpudas, Sammalvaara, Sieppijärvi, Taapajärvi, Hannukainen, Teurajärvi, Poikkijärvi, Vaattojärvi, Venejärvi, Venetti, Väylänpää, Ylinenvaara, Ylläsjärvi, Äkäsjokisuu já Äkäslompolo. Käldeeh. Kolari Kollekielâ. Kollekielâ (, já) lii sämmilâš kielâpalhâšume, mii lii juohhum ive 2004 rääjist jyehi nube ive. Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. Ovtâskâsulmuuh, juávhuh, instituutioh teikkâ siärvuseh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst pyehtih almottiđ iävtukkâssân el. ovtâskâsulmuid, juávhuid, instituutioid teikkâ seervijd. Palhâšume puáhtá táárbu mield jyehiđ maŋgáid vyeitteid. Palhâšume ulmen lii ovdediđ, siäiluttiđ já nanosmittiđ puoh sämikielâid. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" Kolumbia. thumb Kolumbia lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Bogotá. Kom Ombo. Kom Ombo lii kaavpug Egyptist. Tot lii tobdos temppâlijnis. Käldeeh. Kom Ombo Komikielâ. Komikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Tot kulá permilij kielâi vyelijuávkun. Komikielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komipermjakkielâ já udmurtkielâ. Permiliih kielâh láá koskânis nuuvt aldasiih, et komikielâ sárnooh äddejeh komipermjakkielâ já udmurtkielâ melgâd pyereest. Komikielâ lii komilij aalmuglâš kielâ. Kielâ sárnooh ääsih Komienâmist, Komipermjakenâmist, Njenjecenâmist já Jamal Njenjecenâmist, puoh Ruošâst. Komikielâ permilij kielâi juávhust. Komikielâ iärrán komipermjakkielâst já udmurtkielâst toin, et komikielâst lii rijjâ sänitiäddu, mii kuittâg lii táválávt vuossâmuu staavvâl alne. Komi verbâmorfologia še lii ereslágán ko udmurtkielâst. Komikielâst láá maŋgâ kulttuurlovnâsäne ruošâkielâst. Kielâsosiologlâš tile. Komikielâ sárnooloho uccán. Unesco mield komikielâ lii uhkevuálásâš. Kielâst láá 219 205 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. Fonetiik. Komikielâ almokielâst láá čiččâm vokalid já 29 konsonantid, moi juávhust nelji kávnojeh tuše lovnâsäänijn. Komikielâ obstruentáid lii otânâššâm čyeijilvuotâoppositio, já tondiet tast láá eenâb jienâduvah ko maaŋgijn eres urallijn kielâin. Udmurtkielâ vokaláid kuleh vittâ kardinalvookaal (i, u, e, o, a) já ton lasseen kyehti koskâvookaal (i̮, e̮). Udmurtkielâst iä lah diftoŋeh, vokalij kukkodâmiäruh ige vookaalharmonia. Komikielâ sänitiäddu lii táválávt vuossâmuu staavvâl oolâ, veikkâ jiešalneeš sänitiäddu lii rijjâ. Ruošâkielâ še lii váiguttâm komikielâ kuávlukielâi fonetiikân. Morfologia. Komikielâst láá 16 sajehäämmid, moh láá távjá identliih udmurtkieláin. Omâstemkiäččusijd kevttih nuuvtko eres urallijn kielâin, mut kuálmád persovn omâstemkiäččus kevttih miärulij artikkâlin še. Komikielâ veerbah sojeh kuulmâ persovnist, kyevti lovvoost (oovtâloho, maaŋgâloho), neelji oovtâkiärdán ääigihäämist (preesens, kyehti moonnâm ääigi já fuutur) já kyevti täpiluokkaast (indikatiiv, imperatiiv). Kielâst láá maaŋgâ nuuvtkočodum perifrastliih ääigihäämih sehe perifrastliih konditional- já optatiivtäpiluokah še. Puoh totkei mielâst komikielâst ij lah sierâ fuutur tondiet, ko tot iärrán preesensist tuše kuálmád persovnijn. Kielâopâlâš rááhtus. Komikielâ lii agglutinatiivlâš kielâ, ađai tot kiävttá ennuv suffiksijd. Nomineh, adjektiveh já adverbah láá távjá identliih. Komikielâst láá kyehti moonnâm ääigi, neutraallâš já evidentiaallâš. Kopulaveerbâ iä keevti, mut predikatiiv koŋruist subjekt lovvoost. Sänioornig lii melgâd rijjâ, mut neutraallâš sänioornig lii kuittâg tile mield jo-uv SVO teikkâ SOV. Sánádâh. Stuárráámus uási komikielâ saanijn láá ohtsiih iärrásij permilij kielâiguin. Kulttuurlovnâsaanijd já modernlii ohtsâškode saanijd láá lovnim táválávt ruošâkielâst, mut eromâšávt 1990-lovo rääjist láá ráhtám ennuv uđđâ saanijd komikielâ jieijâs amnâsijn. Kirjálâšvuotâ. Bartens, Raija: Permiläisten kielten rakenne ja kehitys. Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 238. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura, 2001. ISBN 952-5150-55-0. Käldeeh. Komikielâ Komikielâ Komipermjakkielâ. Vuosmuš komipermjakkielâ sänikirje ive 1785 Komipermjakkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Tot kulá permilij kielâi vyelijuávkun. Komipermjakkielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komikielâ já udmurtkielâ. Permiliih kielâh láá koskânis nuuvt aldasiih, et komipermjakkielâ sárnooh äddejeh komikielâ já udmurtkielâ melgâd pyereest. Komoreh. Komorij litto ađai Komoreh láá suáluistaatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Moroni. Ton uáivisuolluid táválávt tobdeh toi ranskakielâlijn noomáin: Grande Comore (Ngazidja), Mohéli (Mwali) já Anjouan (Ndzuani). Stuárráámus uási komorilijn láá sunnimuslimeh, já tot lii meid staatâ virgálâš oskoldâh. Ive 2003 räi staatâ virgálâš nommâ lâi "Komorij islamlâš littotäsiväldi". Komorijn láá kulmâ virgálii kielâ: ranskakielâ, arabia já komori. Kongo demokraatlâš täsiväldi. Kongo demokraatlâš täsiväldi lii staatâ Afrikâst. Motomin tot kočoduvvoo meid Kongo-Kinshasan ton uáivikaavpug, Kinshasa, mield ete tom iäruttičij Kongo täsivääldist ađai Kongo-Brazzavillest. Kongo-Kinshasa virgálâš kielâ lii ranskakielâ, mutâ ton lasseen Kongost láá nelji aalmuglii kielâ: kongo, lingala, tshiluba já swahili. Kongost sárnuh kuittâg paijeel 200 eres kielâd. Iivij 1971–1997 koskâsii ääigi staatâ nommâ lâi Zaire. Ovdil tom ulmuuh sattii kočodiđ tom Belgia Kongon, ko tot lâi kuhháá Belgia kolonialismkuávlu. Käldeeh. Kongo demokraatlâš täsiväldi Kongo täsiväldi. Kongo täsiväldi lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Brazzaville. Kongo täsiväldi Konnevesi. Konnevesi lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Konnevesist ääsih 2 606 olmožid, já ton vijdodâh lii 680,85 km², mast 167,92 km² lii čääci. Konnevesi naaburkieldah láá Hankasalmi, Laukaa, Rautalampi, Vesanto já Äänekoski. Siijdah. Hytölä, Hänniskylä, Istunmäki, Jouhtikylä, Kärkkäiskylä, Lahdenkylä, Leskelänkylä, Lummukka, Mäkäräniemi, Pukara, Pyhälahti, Pyydyskylä, Rossinkylä, Siikakoski, Sirkkamäki, Särkisalo já Tankolampi. Käldeeh. Konnevesi Kontiolahti. Kontiolahti () lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Kontiolahtist ääsih 14 834 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 029,83 km², mast 230,63 km² lii čääci. Kontiolahti naaburkieldah láá Joensuu, Juuka, Lieksa, Liperi já Polvijärvi. Siijdah. Harivaara, Herajärvi, Iiksenniitty, Jakokoski, Kontiolahti, Kontioniemi, Kulho, Kunnasniemi, Kupluskylä, Kylmäoja, Lehmo, Mönni, Onttola, Paihola, Puntarikoski, Puso, Pyytivaara, Rantakylä, Romppala, Selkie, Varparanta já Venejoki. Käldeeh. Kontiolahti Korsnäs. Korsnäs lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Korsnäsist ääsih 2 076 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 424,71 km², mast 1 188,70 km² lii čääci. Korsnäs naaburkieldah láá Maalahti já Närpiö. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Edsvik, Harrström, Korsbäck, Korsnäs, Moikipää (Molpe), Taklax, Träskböle, Töjby já Överträsk. Käldeeh. Korsnäs Koskokko. Koskokko lii oho kuálmád peivi. Tot lii majebaargâ já tuorâstuv kooskâst. Koskâ-Afrik täsiväldi. Koskâ-Afrik täsiväldi (sangokielân: "Ködörösêse tî Bêafrîka";) ađai Koskâ-Afrik lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Bangui. Käldeeh. Kongo täsiväldi Koskâ-Amerik. Koskâ-Amerik lii Amerik koskâuási. Táválávt toos rekinistoo staatah Meksiko maadârääji já Kolumbia taveviestârrääji kooskâst. Koskâmeerâ. Koskâmeerâ lii meerâ Euroop, Afrik já Aasia kooskâst. Gibraltarčuálmi ovtâstit ton Atlant väldimeerân. Koskâmeerâ lii ain lamaš tergâdis jotteemvävli já ton riddoin láá šoddâm maaŋgah merhâšittee kulttuureh. Kosovo. Kosovo lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Pristina. Kostroma. Kostroma () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Vuossâmuu keerdi Kostroma mainâšuvvoo ive 1213. Kotka. Kotka lii kaavpug Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. Kotkast ääsih 51 889 olmožid, já ton vijdodâh lii 949,76 km², mast 677,73 km² lii čääci. Kotka naaburkieldah láá Hamina, Kouvola já Pyhtää. Nommâ já ton sujâttem. Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu, já tain iä tábáhtuu konsonantij teikâ vokalij nubástusah (ol. illatiiv Kotkan já ol. lokatiiv Kotkast). Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei häämi "Kotkaast". Ađai "Kotka" puáhtá suujâđ meddei tegu 2-staavvâlsâš a-maadâ noomin. Käldeeh. Kotka Kotka Kouvola. Kouvola lii kaavpug Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. Kouvolast ääsih 81 808 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 883,29 km², mast 325,05 km² lii čääci. Kouvola naaburkieldah láá Hamina, Heinola, Iitti, Kotka, Lapinjärvi, Loviisa, Luumäki, Miehikkälä, Mäntyharju, Pyhtää já Savitaipale. Historjá. Kouvola vuáđudui ive 1922, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. Käldeeh. Kouvola Kouvola Krasnodar. Krasnodar () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Krasnodar vuáđudui ive 1793. Kaavpug nommân lâi ive 1920 räi Jekaterinodar. Kreikka. thumb Kreikka lii staatâ Euroopâst. Kristiinankaupunki. Kristiinankaupunki tâi Kristiinakaavpug () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kristiinankaupunkist ääsih 6 485 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 678,98 km², mast 995,99 km² lii čääci. Kristiinankaupunki naaburkieldah láá Isojoki, Karijoki, Merikarvia, Närpiö já Teuva. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Nommâ. Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu. Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ "Kristiinakaavpug". Käldeeh. Kristiinankaupunki Kristiinankaupunki Kroatia. thumb thumb Kroatia lii staatâ Euroopâst. Kruunupyy. Kruunupyy () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kruunupyyst ääsih 6 447 olmožid, já ton vijdodâh lii 752,65 km², mast 39,79 km² lii čääci. Kruunupyy naaburkieldah láá Evijärvi, Kaustinen, Kokkola, Luoto, Pedersöre kieldâ já Veteli. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Alaveteli (Nedervetil), Boholmen, Bråtö, Hopsala, Norrby, Poras (Påras), Söderby, Teerijärvi (Terjärv), Vähätkylät (Småbönders), Ytterbråtö já Överbråtö. Käldeeh. Kruunupyy Kuhmo. Kuhmo lii kaavpug Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Kuhmost ääsih 8 187 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 456,84 km², mast 650,32 km² lii čääci. Kuhmo naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Lieksa, Nurmes, Ristijärvi, Sotkamo já Suomussalmi. Historjá. Kuhmo vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Haukela, Hietaperä, Härmänkylä, Hukkajärvi, Iivantiira, Jonkeri, Juonto, Juttua, Jyrkkä, Jämäs, Kalliojoki, Katerma, Kattilakoski, Kiekinkoski, Kivikiekki, Korpisalmi, Kuumu, Kuusamonkylä, Lammasperä, Lauvuskylä, Lentiira, Lentua, Niemiskylä, Niva, Saunajärvi, Timoniemi, Rasti, Seilonen, Sylväjä, Vartius, Vepsä, Vieksi, Viiksimo, Vuosanka, Ypykkävaara Káámmármuusikfestivaal. Kuhmo lii tobdos jyehikiäsásii káámmármuusikfestivaalistis. Tot uárnejui vuossâmuu keerdi syeinimáánust 1970. Festivaal taiđâlâš hovdâ Seppo Kimanen čaalij cuáŋuimáánu 13. peeivi 1970 reeivâ Kuhmon já koijâdij: "Vuáláčáállám já čepis taaiđârjuávkku lep ucâmin saje, kost toollâđ muusikkuursâid já káámmármuusikfestivaal keessiv syeini-porgemáánust." Juávkku ornij Kuhmost käävci konserttid, já kuldâleijeeh lijjii 800 verd. Torjuu sij finnejii Kuhmo kieldâst 700 märkkid. Juhlij loopâst Seppo Kimanen juovij pááccám lovemárkkásijd taiđâráid. Käldeeh. Kuhmo Kuhmo Kuhmoinen. Kuhmoinen () lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Kuhmoisijn ääsih 2 180 olmožid, já ton vijdodâh lii 936,68 km², mast 275,73 km² lii čääci. Kuhmoisij naaburkieldah láá Jämsä, Kangasala, Luhanka, Orivesi, Padasjoki já Sysmä. Siijdah. Harjunsalmi, Harmoinen, Kissakulma, Kuhmoisij markkân, Kylämä, Patavesi, Pihlajakoski, Poikkijärvi, Puukkoinen, Päijälä, Ruolahti, Sappee já Tehi. Käldeeh. Kuhmoinen Kuobârpoolvâ maŋa. Kuobârpoolvâ maŋa lii anarâš ráppájeijee Amoc single, mii almostui ive 2016 loopâ peln. Pittáást lává kyessilávlon Sofia Jannok já Niillas Holmberg. Säänih. Ko tastoo peivi olgon siävŋánij, puohah tom ervidii, et peivi ijpaijaan innig kuássin já stuárráámus uási ulmuin ruáppánii. Uási hevvânii, paasij jietânâspááru vuálá ige ton lasseen liččii oskomet ton suátán kartâččij olmooškodde maailmân kost párnááh šaddeh olmoošporren. Mun lam ohtâ tain párnáin kii vuoitij, hiäjus čiivgah táppájii.Taat lii äigi maŋa kuobârpoolvâ kuás áinoo ilo käldee lii kuobâr já polvâ.Já jis kuáhtáám kiännii muu piäju ulgguubeln, te huškom sust siälu, ulmuu eellimhade ij iärrut. Kuopio. Kuopio lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Kuopiost ääsih 119 076 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 326,36 km², mast 1 085,33 km² lii čääci. Kuopio naaburkieldah láá Lapinlahti, Iisalmi, Leppävirta, Rautavaara, Siilinjärvi, Suonenjoki, Tervo, Pielavesi, Kaavi, Juuka já Tuusniemi. Siijdah. Asuma, Juankoski, Kortejoki, Muuruvesi, Niittylahti, Nilsiä, Riistavesi, Savulahti, Säyneinen, Sikoniemi, Vartiala já Vehka. Kuortane. Kuortane lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kuortanest ääsih 3 546 olmožid, já ton vijdodâh lii 484,89 km², mast 22,71 km² lii čääci. Kuortane naaburkieldah láá Seinäjoki, Alavus, Lapua já Alajärvi. Siijdah. Kuortane markkân, Salmi, Ruona, Länsiranta, Kaaranka, Mäyry, Leppälä, Heikkilä, Löyä, Ylijoki já Luhtala-Kivenmäki. Käldeeh. Kuortane Kuovdâkiäinu. Kuovdâkiäinu (, já) lii kieldâ Taažâst. Kieldâ lii Taažâ stuárráámus vijđoduv mield. Kuovdâkiäinust ääsih 2 910 olmožid, já ton vijdodâh lii 9 707,35 km², mast 738,48 km² lii čääci. Käldeeh. Kuovdâkiäinu Kuovâmáánu. Kuovâmáánu lii ive nubbe mánuppaje. Kuovâmáánust láá 28 peivid, pic kárgámive tast láá 29 peivid. Taan mánuppaijeest lii kevttum meid suomâkiel lovnânommâ "helmimáánu". Kurikka. Kurikka lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kurikkast ääsih 20 550 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 743,90 km², mast 19,28 km² lii čääci. Kurikka naaburkieldah láá Seinäjoki, Ilmajoki, Karvia, Kauhajoki, Kihniö, Maalahti, Närpiö, Parkano, Teuva já Laihia. Historjá. Kurikka vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Käldeeh. Kurikka Kurikka Kuttoor. Kuttoor (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Onnáá peeivi Kuttoor siijdâst lii Pänituoddâr meccikuávlu áinoo pirrâihásâš aassâm. Siijdâ pirrâsijn láá puáris niijtoh, moh nijttojeh vala-uv. Maađij Kuttoor siijdân rahtui ive 1959. Käldeeh. Kuttoor Kuuba. thumb Kuuba lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Havanna. Kuwait. thumb Kuwait lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Kuwait. Kuáccám. Kuáccám (orjâlaškielân "Guossán" jà suomâkielân "Kuusamo") lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kuáccámist ääsih 15 134 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 808,96 km², mast 830,66 km² lii čääci. Kuáccám naaburkieldah lah Puáššu, Kyelijävri, Suomussalmi já Taivalkoski. Historjá. Kuáccám vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 2000. Siijdah. Alakitka, Heikkilä, Hiltunen, Irni, Jokilampi, Kallunki, Kantokylä, Kemilä, Kero, Kesäniemi, Kiitämäjärvi, Koskenkylä, Kuolio, Kurvinen, Kärpänkylä, Käylä, Lämsänkylä, Maaselänkylä, Murtovaara, Poussu, Puutteenkylä, Rukajärvi, Määttälänvaara, Soivio, Suorajärvi, Tammela, Teeriranta, Törmäsenvaara, Vasaraperä, Virrankylä, Vuotunki, Lehto, Kiviperä Käldeeh. Kuáccám Kuáccám Kuálhismeerâ. Kuálhismeerâ lii stuárráámus já kieŋâlumos merâkuávlu maailmist, kyehti keerdi stuárráb ko Atlant, já tast lii meid kyehti keerdi eenâb čääci. Tot váldá kuálmáduási maailm eennâmasseest já uulât tavveen Arktisist máádás Antarktis räi já viestârist Aasia já Australia kuávluin Tave- já Maadâ-Amerik nanamáid nuorttân. Kuálhismeerâ, já siämmást ubâ maailm, kieŋâlumos saje lii Mariaanij hävdi. Kuáppil. Kuáppil (, já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Kuáppil Kuávská. Kuávská lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. Tot lii Suomâ ucemus vuorâččâslodde. Kuávská lii Kainuu eennâmkoddelodde. Kuávská lii tobdos tast, ete tot lii uáli loje já puátá uuccâđ já kerjidiđ purrâmuš tullâsoojij já vandârdemkiäinui alda. Sämmilâžân kuávská lii luho lodde. Stuárudâh já olgohäämi. Kuávská kukkodâh lii 26−29 cm, suájái njunekoskâ 40−45 cm já tiäddu 75−95 g. Ores lii stuárráb ko niŋálâs. Kuávská pajepottâ, poođâš robdâuási já uási suájáin láá oranseh. Uáivičokke lii tevkisruškâd. Mudoi kuávská ivne lii ruškisräänis. Nuorâ ohtâgâsâi olgohäämi lii aaibâs siämmáálágán ko niŋálâsâi-uv. Riegistum ohtâgâsâi ave puáhtá miäruštâllâđ olgosumos pođâštolge häämist. Lavdâm já eellimpiirâs. Kuávská iälá Euroop já Aasia kuácceevyevdistielâsist Skandinaviast Mongolian, Ruošân já Kiinan. Suomâst kuávskáh láá enâmustáá Tavenuorttiienâmist, Kainuust já Laapist, mut meid Ruošâ rääji alda ain Maadâ-Suomâ räi. Tuárnus-Kaajaan-Lieksa-linjá máddáápele lavdâm lii sierâlum, mut taavaapele viehâ ohtâlâs. Suomâ kuávskánäälih láá kiäppánâm aainâs-uv Maadâ-Suomâst ennuv meccičuopâttuvâi tiet. Eromâšávt jolgâdinčuoppâmeh já puáris meecij čuoppâm hevâtteh ton eellimpirrâs. Vala 1900-lovo aalgâst kuávská lavdâm lâi ohtâlâs, já tot lâi táválâš meid Maadâ-Suomâst. Kuávlulii uhkevuálásâšvuotâáárvu mield kuávská lii lappum ollásávt Suomâ maadâviestâruásist, já Maadâ-Suomâst Tave-Tavepoođâeennâm räi tot lii uhkevuálásâš. Meid Tave-Suomâ kuávskámereh láá kiäppánâm. Suomâst pessejeh 40 000–80 000 kuávskápaarrâd, mii lii suulân pele Euroop union já 10 % ubâ Euroop meereest. Kuávská lii päikkilodde já iälá reeviirstis ubâ ive pirrâ. Kuávská áásá mielâstis soojijn, moin láá puáris kuácceemeecih já ennuv šadolâšvuođâ rááhtuslâš molsom. Lasanem. Niŋálâs ráhtá njuhčâmáánust piervâl kuácceemuorân 2–10 meetter alodâhân. Piervâl lii rahtum oovsijn sehe jievjâst já skođâstum puzâiguin sehe poccuusoksâmijguin. Niŋálâs mannee njuhčâ-cuáŋuimáánust já láálá moonijd 19–20 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist kuulmâ oho keččin, mut oroh vaanhimij fáárust syeinimáánu räi. Ton maŋa muáddi uđâgáá uážžuh pääcciđ juávkun, já vaanhimeh ääjih iärásijd meddâl. Juávhu uđâgááh oroh tast parâttâllâm räi. Kuásnii kuávskáh adoptisteh "paijeelmiärálâš uđâgáid". Ko puáris lodde jáámá, te ennilodde parâttâl táválávt adoptiouđâgáin. Raavâd. Kuávská lii puohporree. Tot porá táválávt muorjijd, siemânijd, tiivrijd já toi kiivsâid, haaškâid, eres luudij uđâgáid sehe vajâldeijei evvisijd. Kuávská norá ubâ keesi purrâmuš täälvi várás já čiähá tom páárhui loomijd já jievjâ siähán. Käldeeh. "Taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Kuávžur. Kuávžur ("Salmo trutta") lii luosâlágán kyelišlaajâ. Stuárudâh já häämi. Kuávžur sulâstit ennuv luosâ (Salmo salar). Luosâ já kuávžur iärutteh tast, ete kuávžur tiälhuh láá ubâ ertpeeleest já luosâst toh láá tuše erttisárgá paajaabeln. Nubbe táválâš iäru lii tot, ete kuávžur peeccih lii táválávt njuolgâd já luosâst tast lii ceehis. Taah tubdâstemvyevih iä lah vissáseh, mut čuomâsčáittusijn finnee aaibâs vises vástádâs. Kuávžur lii meid ucceeb ko luosâ, táválávt 35–70 cm. Kuávžur uážži lii táválávt ooraansruopsâd, mut tot puáhtá leđe ereslágán eellimpiirâs já ravâdâs keežild. Lavdâm. Kuávžur luándulâš lavdâmkuávlu lii Tave- já Koskâ-Euroop. Kuávžur lii kuittâg-uv ištâdum maaŋgâ kuávlun, ovdâmerkkân Amerikân, motomáid Aasia enâmáid, Australian já Uđđâ Seelandân. Uđđâ soojijn kuávžurist lii puáttám uhke kuávlu páihálijd šlaajáid, já ton tiet tot lii luokittâllum čyeđe háitulumos vieresšlaajâ juávkun. Suomâst kuávžurijd kalga ištâdiđ motomáid čácáduvváid, ko čäcivyeimi- já čäciputestemlágádâsah tovâtteh šlaajân hááituid. Kuávžur pivdomitoh láá tárkká miärášum: Válduášálâš pivdomitto lii 60 cm, mut Laapi kuávlust tot lii táválávt 50 cm. Ive 2019 aalgâ rääjist ij lah innig loválâš pivdeđ kuávžurijd Suomâ merâkuávluin. Eellimkiärdu. Kuávžureh šaddeh kiđđuv koođoost táválávt juuhân teikkâ aijui. Algaašmudo maŋa toh vyelgih vandârdiđ, teikkâ pääcih juuhân. Muáddi vandârdemive maŋa toh puátih maasâd siämmáá juuhân lasaniđ. Niŋálâskuávžur puátá suhâjuátkimahan 3–5 ive ahasâžžân. Kuávžur paarrân heivejeh puoh kuávžureh, ađai meerâst teikkâ jäävrist puáttám stuorrâ kuávžur sáttá aaibâs pyereest valjiđ paarrân juuvâst iällám ucceeb kuávžur. Eellimpiirâs ravâdâstile já máhđulâšvuođah peessâđ eres čácádâhân vaigutteh toos, ete páácá-uv kuávžur šoddâmjuuhân, vâi vuálgá-uv tot stuárráb sajan eelliđ. Šoddâmjuuhân pááccám kuávžur šadda vánásub raavâd tiet hitásubbooht, ko vandârdemkuávžureh moh poreh uccâ kuolijd stuorrâ jaavrijn. Tot meid puátá suhâjuátkimahan ucebin ko vandârdemkyeleh. Ekologâlâš häämih. Kuávžur lii luokittâllum vandârdemlattim keežild kuulmâ ekologâlâš háámán. Toh láá merâkuávžur, jävrikuávžur já vejehâš. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Kveenâkielâ. Kveenâkielâ lii kielâ tâi suomâkielâ kuávlukielâ. Lii kištâlum fáddá, lii-uv kveenâkielâ kielâ vâi tuše kuávlukielâ. Oovtâ keččâmkuávlust Suomâ peln kveenâkielâ puáhtá smiettâđ kuávlukiellân, mutâ eromâšávt Taažâ peln halijdeh sosiaallâš-kulttuurlâš merhâšume tiet ettâđ tom kiellân. Kyelijävri. Kyelijävri () lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kyelijäävrist ääsih 3 403 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 872,69 km², mast 143,03 km² lii čääci. Kyelijäävri naaburkieldah láá Kiemâjävri, Kuáccám, Pelkosnjargâ, Puáššu já Suovâkuoškâ Siijdah. Aatsinki, Aholanvaara, Ahvenselkä, Hautajärvi, Hietajärvi, Hirvasvaara, Isohalme, Kallunki, Kelloselkä, Kotala, Koutelo, Kyelijäävri markkân, Mälävaara, Kursu, Käsmä, Naruska, Niemelä, Oulanka, Onkamo, Pahkakumpu, Paloperä, Saija, Salmivaara, Selkälä, Tuohikylä, Vallovaara, Varvikko já Vittikko. Käldeeh. Kyelijävri Kypros. thumb thumb Kypros lii suáluistaatâ Koskâmeerâst. Eennâmtieđâlávt Kypros lii Aasiast, mut kulttuurlávt já historjálávt tot kulá Euroopân. Ton uáivikaavpug lii Nikosia. Káránâs. Káránâs lii lodde. Tot kulá káránâsluddijd, moh láá káránâs lasseen nelji: ruošâkáránâs (Garrulus glandarius), kuávská (Perisoreus infaustus), lädikuávská (Pica pica), vuorâččâs (Corvus corone cornix). Káránâs lii vuorâččâshiäimu stuárráámus lodde. Ton kukkodâh lii 54–67 cm já tot tiäddá 950–1 415 g. Ivnees tááhust káránâs lii čiiđâčappâd já ruánáá- já čuovjisviolet. Poođâš lii kukke. Suájái koskâ lii 115–130 cm. Suájáh láá kuheh já poskâdeh. Raavâd. Káránâs lii haškâlodde, mon ravâdin láá puáccám teikâ ruáppánâm elleeh. Haškâi lasseen káránâs pivdá njuámmilist ucebijd elleid tego smavvânjomâtteijeid, cuobbuid, tažâligijd já stuorrâ čielgimielgâsmettumijd. Ton lasseen tot saalâst loddáá uđâgáid já moonijd. Motomin tot porá riddoost kavnum kyelepasâttâsâid já jáámmám kuolijd já uccâ elleežijd. Tälviv káránâs lii uápis kyessi tuvnesaajeest, kost tot vistig ráávhust keejâd tile já puurâdškuát eskin talle ko piirâs lii torvolâš. Tot tuálá meiddei luoddâkuorâid čurgâdin já porá auto vuálá pááccám elleid. Motomin káránâs tutá jivvijd, siemânáid, muorjijd já ruotâsšaddoid. Pessim. Káránâsah finnejeh uđâgáid eskin kuulmâihásâžžân, mut toh oceh pelikyeimis jo vuossâmuu kiiđâ. Talle tain lii läivis kiihâmäigi-uv, já nube ive taat lii vuáimálub. Udâgááh šaddeh eskin kuálmád ive. Káránâsparâkodde toollâv ohtâvuođâ pirrâ ive, mut ovdil pessim kárnánâsâin lii kiihâmäigi. Tave-Suomâst káránâs mannee cuáŋuimáánu pelimudo rääjist, mäddin jo njuhčâmáánu aalgâst. Tuše niŋálâs láálá moonijd, moh šaddeh 3–6. Läällimääigi, suullân kulmâ oho, ores piämmá niŋálâs. Uđâgááh pisoh piervâlist 5–6 oho, já kyevti, kuulmâ vuossâmuu oho ääigi vaanhimkyevtis toollâv sii liegâsin. Káránâsmuáti piso oovtâst keesi loopâ räi, já eskin čohčuv šaddeh stuárráábeh káránâsmuáđih. Varrim. Káránâs ij laavii varriđ. Tot lii oskolâš jieijâs pessimkuávlun já meiddei pelikuáimásis. Čohčuv nuorâ lodeh sättih mottoom verd kirdâččiđ pirrâsis. Koskâmiärálávt káránâsâi moheh ulâtteh tuš suullân čyeđe kilomeetter kiäčán toi šoddâmkuávlust. Puáris lodeh vist orodeh pessimkuávlus aldasijn. Stuárráábij merâkuávlui rasta káránâsah iä lah kirdám. Oskomušah. Káránâs lii tovle onnum paa tiettee lodden, jäämmim pyehten já pahakkâs litolâžžân. Iänááš taah nievris ääših láá puáttám káránâs čapis ivne keežild já meiddei ton raavvâd haahâm, piđoh háisoo tuŋkijáin já haškâsoojijn. Káránâs čuávui armeijaid, valmâšin časkeđ taid luhotteemijd, kiäh paccii kolmuđ taištâlemkiädán. Nube tááhust tágárijn hirmos soojijn káránâs onnui meid pyere tahhen. Ulmuuh uskuu, et jis káránâs šnuákui čoolmijd mottoom uámikkâsâst, te tot siämmást adelij uáinu mottoom čalmettiämán. Káránâs haaldust lâi meiddei suátivievâ suátilukko. Jis káránâs suájáh hiäŋgájii vyellin, tot tieđij táápu suátiviehân čuávuváá taištâlmist já ennuv jämmeid. Jis káránâs poođij šiiljon, te tot tieđij ain tien táálust mottoom ässei jäämmim. Ij lah iimâš, et ulmuuh halijdii tuššâdiđ káránâs eennâm alne. Maaŋgâin kulttuurijn káránâs lii ovtâstittum viijsesvuotân, šohâneijeevuotân já algâšoddâmân. Indiaanij juávhust káránâs lii pase lodde. Kárášjuuhâ. Kárášjuuhâ (, já) lii kieldâ Taažâst. Kárášjuuvâst ääsih 2 628 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 452,95 km², mast 243,49 km² lii čääci. Käldeeh. Kárášjuuhâ Kärjilkielâ. Kärjilkielâ lii kielâ. Tom sárnuh 36 000 olmožid. Käldeeh. Kärjilkielâ Kärjilkielâ Kärkölä. Kärkölä lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Kärköläst ääsih 4 348 olmožid, já ton vijdodâh lii 259,30 km², mast 2,81 km² lii čääci. Kärkölä naaburkieldah láá Hausjärvi, Hollola, Mäntsälä já Orimattila. Siijdah. Järvelä, Nummenkulma, Hevonoja, Hongisto, Hähkäniemi, Iso-Sattiala, Karvala, Kärkölä markkân, Lappila, Maavehmaa, Marttila, Uusikylä já Vähä-Sattiala. Käldeeh. Kärkölä Kärsämäki. Kärsämäki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kärsämäkist ääsih 2 578 olmožid, já ton vijdodâh lii 700,93 km², mast 4,96 km² lii čääci. Kärsämäki naaburkieldah láá Haapajärvi, Haapavesi, Pyhäjärvi, Pyhäntä já Siikalatva. Siijdah. Hautajoki, Kärsämäki markkân, Miiluranta, Ojalehto, Alajoki, Porkkala, Rannankylä, Saviselkä, Sydänmaankylä, Venetpalo, Pyrrönperä, Nurmesperä, Kokonperä já Hallanperä. Käldeeh. Kärsämäki L. L lii läättinlâš puustavoornig 12. já anarâškielâ puustavoornig 17. puustav. La Massana. La Massana lii kieldâ Andorrast. La Massanast ääsih 10 174 olmožid. Ton vijdodâh lii 65 km², já alodâh 1 230 m. Käldeeh. La Massana La Quinta. Santa Rosa väärih veigi ääigi La Quinta lii kaavpug Riverside pirrâdâhkoddeest Kalifornia uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. La Quintast ääsih ohtsis suulân 40 000 olmožid. Eennâmtiätu. Masa ubâ La Quinta pirrâ joteh Santa Rosa väärih. Franciscus Assisilaš katolilâš kirkko La Quintast Ekonomia. Maaŋgah La Quintast pargeh turismáin. Puoh uáinojeijeemus toimâsyergi lii kuittâg golf. La Quintast láá ohtsis 25 golfkieddid. Táválâš tálutuálu La Quintast tiänáá koskâmiärálávt 93 091 dollarid. Käldeeh. La Quinta Laapi eennâmkodde. Laapi eennâmkodde (, já) lii Suomâ tavemus já vijđoduv mield stuárráámus eennâmkodde. Laapi vijđodâh lii 100 370,05 km² já ässeeloho 176 716. Tot västid ovdebáá Laapi lääni, mut ij lah siämmáš ko Laapi historjálâš eennâmkodde. Laapi eennâmkodde hämmee staatâlâš vaaljâin Laapi valjâpirrâduv. Sämmiliih láá Laapi kuávlu algâaalmug, mut tááláá ääigi ucceeblohhoon Laapi eennâmkoddeest. Laapi eennâmkode kukká lii puállurääsi. Eennâmtiätu. Laapi eennâmkodde raijâšuvá tavveen Taažâ Tromssa já Finnmark -láánán, nuorttân Ruošâ Murmansk kuávlun sehe Kärjil täsivááldán, mäddin Tave-Tavepoođâenâmân já viestârist Ruotâ Norrbotten läänin. Räjijuuvah láá Tiänujuuhâ Taažâ rääjist já Muoniojuuhâ sehe Tuárnusjuuhâ Ruotâ rääjist. Laapi eennâmkoddekuávdáš lii Ruávinjargâ. Eres kaavpugeh láá Kiemâ, Kiemâjävri já Tuárnus. Kiemâ-Tuárnus -kuávlu lii Ruávinjaargâ lasseen merhâšittee kaavpugkuávlu. Tuárnus lii Laapi puárásumos kaavpug, já Kiemâ lii merhâšitteemus ráhtulâšvuotâkaavpug. Eennâmkode stuárráámus jävri lii Aanaarjävri (1 084 km²). Kuhemuuh juuvah láá Kiemâjuuhâ, Ounasjuuhâ, Kitinen já Muoniojuuhâ. Alemus saje lii 1 324 m Häldee vieltist Iänuduv kieldâst. Laapi vuáđukällee kulá Fennoskandia koolbân. Tot lii uáli puáris, já stuárráámus uási tast lii šoddâm paleoproterotsooisâš paje já arkeeisâš aioni ääigi. Laapi källee lii stuárráámus uásild graaniit, gneissi já kvartsiit. Aanaar kuávlust meid granuliit. Laapi eennâmvuáđust láá kavnum maaŋgâlágáneh mineraaleh já metalleh. 1860-lovvoost Avveeljuuvâ kuávlust kavnui kolle. Tááláá ääigi ovdâmerkkân Kittâlist lii stuorrâ kolleruuki, mii lii meid ubâ Euroop stuárráámus. Meid Kiemâeennâm Elijäävrist já Suáđigil Kevitsast láá stuorrâ ruukih. Elijäävri uáivipyevtittâs lii kromi, já Kevitsa veški já nikkel. Šoŋŋâdâh. Laapi šoŋŋâdâh lii subarktisâš já toos vaaigut Tave jieŋâmeerâ Golfvirde. Tave-Laapi šoŋŋâdâh lii nannaamlâš, mut aldasâš Jieŋâmeerâ vaaigut kuittâg-uv toos. Tave-Laapist Aanaarjävri lieggee šoŋŋâdâh. Koskâ-, Nuorttâ- sehe Viestâr-Laapist šoŋŋâdâh lii čielgâsubbooht nannaamlâš já toos vaigutteh stuorrâ jeegih. Maadâ-Laapist Merâpottâ taha šoŋŋâduvâst eenâb merâšoŋŋâdâh. Kieldah. Laapi eennâmkoddeest láá 21 kieldâd, moin Ruávinjargâ, Kiemâ, Kiemâjävri já Tuárnus láá kaavpugeh. Viehâdâh. Ive 2017 loopâst Laapi eennâmkoddeest lijjii 179 223 ässed. Sist 172 386 sarnuu suomâkielâ, 1 560 sämikielâid, 438 ruotâkielâ já eres kielâid 4 839. Olgoeennâmliih lijjii 4 013. Käldeeh. * Lahti. Lahti () lii kaavpug Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Lahtist ääsih 119 884 olmožid, já ton vijdodâh lii 517,64 km², mast 58,16 km² lii čääci. Lahti naaburkieldah láá Asikkala, Heinola, Hollola, Iitti já Orimattila. Historjá. Lahti vuáđudui ive 1878, já tast šoodâi kaavpug ive 1905. Käldeeh. Lahti Lahti Laihia. Laihia () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Laihiast ääsih 8 020 olmožid, já ton vijdodâh lii 508,44 km², mast 3,28 km² lii čääci. Laihia naaburkieldah láá Ilmajoki, Isokyrö, Kurikka, Maalahti, Mustasaari já Vaasa. Siijdah. Allinen, Aronkylä, Isokylä, Jakkula, Jokikylä, Jokiperä, Jokisalo, Kasinkylä, Keskikylä, Kumaala, Kupparla, Kylänpää, Käyppälä, Laihia markkân, Lounaala, Lyyskilä, Maunula, Miettylä, Nikkari, Peltomaa, Perälä, Potila, Poola, Pukkala, Ratikylä, Ruto, Suorttila, Torstila, Tyllijoki, Valjoo, Vedenoja já Yrjäälä. Käldeeh. Laihia Laos. thumb Laos lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Vientiane. Lapedona. Lapedona lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Lapedonast ääsih 1 176 olmožid. Ton vijdodâh lii 14,93 km², já alodâh 263 m. Lapedona naaburkieldah láá Altidona, Campofilone, Fermo, Montefiore dell'Aso, Monterubbiano já Moresco. Käldeeh. Lapedona Lapinlahti. Lapinlahti () lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Lapinlahtist ääsih 9 382 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 245,14 km², mast 148,55 km² lii čääci. Lapinlahti naaburkieldah láá Iisalmi, Kuopio, Rautavaara, Siilinjärvi já Sonkajärvi. Siijdah. Alapitkä, Heinäaho, Horsmanmäki, Humppi, Jonsa, Juminen, Karsanlahti, Karvasalmi, Kivistö, Kiukonmäki, Korpijärvi, Lahdenperä, Lappetelä, Luhi, Lukkarila, Martikkala, Mäkikylä, Mäntylahti, Nerkoo, Ollikkala, Pajujärvi, Paloinen, Petäys, Pienimäki, Pitkämäki, Puoliväli, Pällikäs, Taipale, Tölvä já Väisälänmäki. Käldeeh. Lapinlahti Lappajärvi. Lappajärvi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Lappajärvist ääsih 2 959 olmožid, já ton vijdodâh lii 559,06 km², mast 78,76 km² lii čääci. Lappajärvi naaburkieldah láá Alajärvi, Evijärvi, Kauhava, Lapua, Veteli já Vimpeli. Siijdah. Itäkylä, Karhusaari, Karvala, Kuoppala, Kärnä, Lamminkylä, Lappajärvi markkân, Luomala, Nissi, Purola, Savonkylä, Söyrinki, Tarvola já Övermark. Käldeeh. Lappajärvi Lappeenranta. Lappeenranta () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Lappeenrantast ääsih 72 563 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 723,56 km², mast 289,78 km² lii čääci. Lappeenranta naaburkieldah láá Imatra, Lemi, Luumäki, Miehikkälä, Ruokolahti já Taipalsaari. Siijdah. Annikkala, Anola (Joutseno), Anola (Lappee), Antamoinen, Armila, Eiskola, Haapajärvi, Haikala, Hanhijärvi, Hanhikemppi, Hartikkala, Haukilahti, Hietala, Hiivaniemi, Hirvisaari, Hujakkala, Hurtanmaa, Hyttilä (Lappee), Hyttilä (Säkkijärvi), Hyvättilä, Hyypiälä, Hämäläisenkylä, Häsälä, Ihaksela, Ihalainen, Iitiä, Illottula, Jokela, Joutseno, Juvakkala, Jänhiälä, Kahila, Kallola, Kanalampi, Kansola, Karhula, Karhusjärvi, Karjalaisenkylä, Karkkola, Karsturanta, Kasukkala, Kattelus, Kauskila, Kemppilä, Kesola, Kiiala, Kilpiänsaari, Kohoniemi, Kokkila, Kontu, Korkia-aho, Korvenkanta, Korvenkylä, Kotola, Kourula, Kourulanmäki, Kouvola, Kuurmanpohja, Kähärilä (Joutseno), Kähärilä (Lappee), Kähärilä (Nuijamaa), Kälvelä, Kärki, Laakkola, Laapio, Lahnajärvi, Laihala, Laihia, Lappeenranta, Lapvesi, Lasola, Lauritsala, Lavola (Lappee), Lavola (Säkkijärvi), Lempiälä, Lensula, Leppälä, Liikka, Lipiälä (Joutseno), Lipiälä (Lappee), Loukola, Luukkala, Luukulkkula, Lyytikkälä, Maajärvi, Marttila, Melkola, Meltola, Mentula, Metsäkansola, Mietinsaari, Mikonsaari, Monola, Montola, Mustola, Muukkola, Muurola, Myllylä, Myllärilä, Myrä, Mäkelä, Nevala, Nuijamaa, Nurmela, Nyrhilä, Nyrkkölä, Oikkola, Ojala, Paakkala, Pahloinen, Pajarila, Parjala, Parkkarila, Partala, Pelkola, Penttilä (Joutseno), Penttilä (Lappee), Piutula, Pohjola, Purala, Pätilä, Rantala, Rapattila, Rapattilajärvenpää, Rasola, Ravattila, Rikkilä, Roiskola, Ruohiala, Ruokola, Rutola, Ryösölä, Saarniala, Saikkola, Saviniemi, Seppälä, Sinkkola, Sirkjärvi, Skinnarila, Soljola, Suikinsilta, Sunila, Suokumaa, Suomalainen, Suurkorva, Säämälä, Taalikkala, Tapavainola, Temola, Tiimola, Timperilä, Tirilä, Tiuruniemi, Toikkala, Toivarila, Tujula (Joutseno), Tujula (Lappee), Tukiala, Turkkila, Törölä, Vainikkala, Vesikkola, Vihtola, Vilkjärvi, Villala, Virkkilä, Väkevälä, Ylijärvi já Yllikkälä. Käldeeh. Lappeenranta Lappeenranta Lapua. Lapua () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Lapuast ääsih 14 330 olmožid, já ton vijdodâh lii 750,78 km², mast 13,63 km² lii čääci. Lapua naaburkieldah láá Alajärvi, Kauhava, Kuortane, Lappajärvi já Seinäjoki. Historjá. Lapua vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Alahella, Alanurmo, Haapakoski, Hellanmaa, Hirvijoki, Honkimäki, Hyyppä, Härsilä, Karhunmäki, Kauhajärvi, Kiviristi, Koskikylä, Lakaluoma, Lapua markkân, Liuhtari, Länsikylä, Mustamaa, Myllykylä, Männikkö, Ojutkangas, Paavola, Pouttu, Raamattu, Ritakallio, Ritamäki, Ruha, Saarenkangas, Siirilä, Tamppari, Teora, Tiistenjoki, Toijanniemi, Välilä já Ylikylä. Käldeeh. Lapua Lapua Latvia. Latvia lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Riika. Latvia Laukaa. Laukaa () lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Laukaast ääsih 18 853 olmožid, já ton vijdodâh lii 825,59 km², mast 177,10 km² lii čääci. Laukaa naaburkieldah láá Hankasalmi, Jyväskylä, Konnevesi, Toivakka, Uurainen já Äänekoski. Siijdah. Haapala, Harhala, Hoho, Kuhaniemi, Kuusa (tâi Kuusaa), Lankamaa, Laukaa markkân, Laukkavirta (ađai Tarvaala), Leinola, Leppävesi, Lievestuore, Metsolahti, Saarilampi, Savio, Simuna, Tervatehdas, Tiituspohja, Valkola, Vehniä, Vihtasilta, Vihtavuori, Vihtiälä, Vuontee já Äijälä. Käldeeh. Laukaa Leena Lehtolainen. Leena Katriina Lehtolainen (š. njuhčâmáánu 11. peeivi 1964, Vesanto, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. Sun lii čáállám ohtsis kyehtlovčiččâm kirjed. Kirjeh. Leena Lehtolainen lii čáállám kyehti nuorâiroomaan, kulmânubáloh poolisroomaan Maria Kalliost, nelji triller Hilja Ilveskerost, kyehti nooveelčuágálduv, nelji roomaan näimilittoost, oovtâ psykologâlâš triller já oovtâ tiätukirje. Lehtolainen Lehtolainen Lemmee. Lemmee () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Lemmee lii tobdos kollehistorjást, já tobbeen iälá kollekuáivoojuávkku. Lemmee Lemmeejuuhâ. Lemmeejuuhâ lii juuhâ Anarist, Suomâst. Tot lii tubdum kolletoidemist já siämmáánommâsâš aalmuglâšmeecist. Eennâmtiätu já luándu. Lemmeejuuvâ kukkodâh lii 80 km já kulgâmvijđodâh 687 km2. Tot álgá Návgosjeegist já virded kezzin ovdil ko kobdo kollehaammân alda. Lemmeejuuvâst láá čiččâm jävrid já toi kooskâst kezibeh sajeh, moh láá táválávt kuoškah. Jäävrih láá Morgâmjävri, Rovâdâsjävri, Ergijävri, Čuáđgijävri, Sieptâgâšjävri, Muáđhádjävri sehe Äivihjävri. Juuvâ nuorttâriddo lii stuárráámus uásild ciägus já tobbeen láá ollâ tuoddâreh, nuuvt ko Juuvâkielâs, Rovâdâsuáivi sehe Viibuštuoddâreh. Viestârriddo vuod lii täsivub, já tobbeen láá aalmuglâšmeeci väzzimpálgáh. Lemmeejuuvâ sijđojuuvah láá Puškojuuhâ, Vaijuuhâ, Suohpášávži, Rovâdâsjuuhâ sehe Lággujuuhâ. Lemmeejuuhâ lii meid pivnohis kuálástemsaje. Juuvâ kyelišlaajah láá kuávžur, puško, suávvil, šapšâ sehe vuásku. Kollekuáivum. Avveeljuuvâ 1870-lovo kollekavnumij tiet kollekuáivooh irâttii kavnâđ kole meid Lemmeejuuvâst, mut iä luhostum. Kole kavnui iäskán 1940-lovvoost Suohpášávžist, mon maŋa Lemmeejuuvâ alda lii lamaš ain kollekuáivum. Käldeeh. Lemmeejuuhâ Leppävirta. Leppävirta lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Leppävirtast ääsih 9 437 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 519,64 km², mast 383,66 km² lii čääci. Leppävirta naaburkieldah láá Heinävesi, Joroinen, Kuopio, Pieksämäki, Suonenjoki, Tuusniemi já Varkaus. Siijdah. Haapamäki, Halola, Hankamäki, Hartikansalo, Hiismäki, Huovila, Huovilansalmi, Häikiä, Häyry, Jokilahti, Keinälänmäki, Kohmansalo, Konnuslahti, Kotalahti, Kivijärvi, Kurjalanranta, Lappi, Leppämäki, Leppävirta, Lylymäki, Moninmäki, Mustinmäki, Niinimäki, Nikkilänmäki, Näätänmaa, Oravikoski, Osmajärvi, Paukarlahti, Petromäki, Puponmäki, Rauvastenlahti, Reinikkala, Riihiranta, Saahkarlahti, Saamainen, Saijanlahti, Sarkamäki, Sarkaniemi, Soinilansalmi, Sorsakoski, Särkilahti, Särkijärvi, Tahvanala, Tanskansaari, Takkula, Timola, Tuppurinmäki, Unnukansalo, Valkeamäki, Valkeisenrant já Vehmaansalo. Käldeeh. Leppävirta Lesotho. Lesotho kunâgâskodde (maadâsothokielân " 'Muso oa Lesotho") ađai Lesotho lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Maseru. Lestijärvi. Lestijärvi lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Lestijärvist ääsih 715 olmožid, já ton vijdodâh lii 559,06 km², mast 78,76 km² lii čääci. Lestijärvi naaburkieldah láá Halsua, Kinnula, Kokkola, Perho, Reisjärvi, Sievi já Toholampi. Siijdah. Kiiskilä/Niemi, Lestijärvi markkân, Mattila, Syri, Tikka, Tuikka, Yli-Lesti já Änäkkälä. Käldeeh. Lestijärvi Libanon. thumb Libanon lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Beirut. Liberaalpiäládâh - Rijjâvuotâ valjiđ. Liberaalpiäládâh - Rijjâvuotâ valjiđ (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019. Liberaalpiäládâh - Rijjâvuotâ valjiđ Liberia. Liberia lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Monrovia. Libreville. Libreville lii Gabon stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Libreville Libreville Libya. Libya staatâ () ađai Libya () lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Tripoli. Libya virgálâš kielâ lii arabiakielâ, mutâ ton lasseen sárnuh berberkielâid, eŋgâlâskielâ já italiakielâ. Libyast ääsih suulân 6,8 miljovn olmožid, kiäin 97 % láá sunnimuslimeh. Libya ránnjástaatah láá viestârist Tunisia já Algeria, mäddin Niger já Tšad, maadânuorttân Sudan já nuorttân Egypti. Liechtenstein. thumb thumb Liechtenstein lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Vaduz. Lieksa. Lieksa teikâ Liäkšá lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Lieksast ääsih 10 869 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 067,71 km², mast 649,82 km² lii čääci. Lieksa naaburkieldah láá Ilomantsi, Joensuu, Juuka, Kontiolahti, Kuhmo já Nurmes. Nommâ já ton sujâttem. Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu, já tain iä tábáhtuu konsonantij teikâ vokalij nubástusah (ol. illatiiv Lieksan já ol. lokatiiv Lieksast). Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ "Liäkšá", mii sojá siämmáánáál ko 2-staavvâlsiih á-maadâ nomineh. Siijdah. Egyptinkorpi, Hattusaari, Hattuvaara, Höntönvaara, Hörhö, Jaakonvaara, Jamali, Jongunjoki, Kelvä, Kitsinvaara, Koli, Kontiovaara, Kuorajärvi, Kylänlahti, Lamminkylä, Lapalie, Louhivaara, Mätäsvaara, Märäjälahti, Nurmijärvi, Ohtavaara, Pankakoski, Pankajärvi, Puso, Romppala, Ruunaa, Saarivaara, Keträvaara, Savijärvi, Siikavaara, Sikovaara, Sokojärvi, Sokovaara, Surpeenvaara, Uusikylä, Varpanen, Vieki, Viensuu, Vuonisjärvi já Vuonislahti. Käldeeh. Lieksa Lieksa Liepāja. Liepāja lii kaavpug Latviast. Liepājast ääsih 68 568 olmožid. Ton vijdodâh lii 60,37 km², já alodâh 14 m. Historjá. Liepāja vuáđudui ive 1252, já tast šoodâi kaavpug ive 1625. Käldeeh. Liepāja Liettua. Liettua lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Vilna. Liettua Liivikielâ. Liivikielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. Liivikielâst láá suulân 200 sárnod. Liivikielâ suvâttui, mut tääl tot lii ellee kielâ. Käldeeh. Liivikielâ Lilongwe. Lilongwe lii Malawi uáivikaavpug já ässeelohhoos mield meid ton stuárráámus kaavpug. Lilongwe Lilongwe Liminka. Liminka teikâ Limiŋga teikâ Limiŋka () lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Liminkast ääsih 10 258 olmožid, já ton vijdodâh lii 651,71 km², mast 14,40 km² lii čääci. Liminka naaburkieldah láá Kempele, Lumijoki, Muhos, Oulu, Siikajoki, Siikalatva, Tyrnävä já Vaala. Nommâ. Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu. Taan kieldâ tábáhtusâst käldein kávnojeh kuittâg meiddei noomah "Limiŋga" já "Limiŋka". Käldeeh. Liminka Linda Hogan. Linda Hogan (š. syeinimáánu 16. peeivi 1947, Denver, Colorado, Ovtâstumstaatah) lii pegâlmâs ameriklâš tivtâsteijee, čällee já aktivist. Suu suhâmadduuh láá Chickasaw-čeerdâst Colorado-uásistaatâst, Ovtâstumstaatâin. Sun lii vuáittám tuojijdiskuin maaŋgâid jieškote-uvlágánijd palhâšuumijd já lii lamaš meiddei Pulitzer-finalist. Käldeeh. Hogan Hogan Linjâšauto. Linjášauto teikkâ bussi lii stuorrâ auto, main pyehtip mađhâšiđ maŋgâseh siämmáá ääigi. Linthal. Linthal lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Linthalist ääsih 1 013 olmožid. Ton vijdodâh lii 131,24 km², já alodâh 662 m. Historjá. Linthal kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Käldeeh. Linthal Linthal Liperi. Liperi () lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Liperist ääsih 12 020 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 161,23 km², mast 434,36 km² lii čääci. Liperi naaburkieldah láá Heinävesi, Joensuu, Kontiolahti, Polvijärvi, Rääkkylä, Savonlinna já Outokumpu. Siijdah. Ahonkylä, Härkinvaara, Kaatamo, Käsämä, Korpivaara, Kompero, Liperi markkân, Liperinsalo, Leppälahti, Mattisenlahti, Risti, Roukalahti, Salokylä, Tutjunniemi, Vaivio, Viinijärvi já Ylämylly. Käldeeh. Liperi Lipetsk. Lipetsk () lii kaavpug Ruošâst Voronež-juuvâ riddoost. Historjá. Lipetsk vuáđudui ive 1703, já tast šoodâi kaavpug ive 1779. Lismá. Lismá () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Sijdâ lii Lemmee aalmuglâšmeeci siste. Lismá Listo Suomâ ministeriöin. Käldeeh. Listo Suomâ ministeriön Listo aalmugijkoskâsâš sundenumerijn. Taat lii listo aalmugijkoskâsâš sundenumerijn. Stielâs 9: Nuorttâ- já Maadâ-Aasia, Alda-nuorttâ. Nollá (0) ij lah kiävtust. Fáádást eres soojijn. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Listo aalmugijkoskâsâš sundenumerijn Littoinen. Littoinen lii čuákkipäikki Maadâ-Suomâst Kaarina já Lieto kieldâi rääji alne. Tolebáá tot kuulâi Piikkiö kieldân še, mut Piikkiö šoodâi Kaarina kieldâ uásán ive 2009. Kaskoo Littois lii Littoisjävri. Littois čuákkipäikki ráhtojii 1700-lovvoost, ko kuávlust tooimâi läđđeefabrik. Fabrik ij innig tooimâ, mut ton kevttim tááluh láá ain-uv ceggust. Littoisist lâi tolebáá ryevdirađesajattâh, kost ellii meiddei V. I. Lenin ive 1907. Littoisist assii 7 167 olmožid ive 2009. Tääl Littoisist tuáimih Littois vyeliškovlâ, Kotimäki ohtâlâsškovlâ já maŋgâ peivikiäju. Littoinen Lobamba. Lobamba lii Eswatini historjálâš uáivikaavpug já tááláá ääigi-uv ton lahâasâttemlâš uáivikaavpug, kost parlament čokkáá. Tobbeen áásá meid kunâgâtârenni Ntfombi, kii lii tááláá kunâgâs Mswati III enni já staatâ nubbe haldâšeijee. Lobamba lii Hhohho haldâttâhkuávlust, staatâ taveuásist. Lobamba Lobamba Loka tulvâdemjävri. Loka tulvâdemjävri teikkâ tuše Lokka lii tulvâdemjävri Suáđigil kieldâst, Laapi eennâmkoddeest. Loka tulvâdemjäävri vijdodâh lii koskâmiärálávt 315 km2 já tot lii Euroop union stuárráámus tulvâdemjävri. Loka kulgâmvijdodâh lii 2 352 km2 já tot kulá Kiemâjuuvâ čácádâhân. Lokka lii ovtâstittum Porttâpäävti tulvâdemjáávrán Vuáču kanavain. Lokka finnee čääsis Tanka- já Luirojuuvâin sehe Porttâpäävtist. Luirojuuhâ juátkoo Loka maŋa já luáštá Kitisâžân, mii vuod luáštá Kiemâjuuhân. Loka tevdim aalgij ive 1967, nuuvt ko Porttâpäävti-uv. Jäävri rähtim finnij ennuv kritikijd páihálâš ulmuin já luándusuojâleijein. Loka vuálá paccii kulmâ siijdâ: Korvanen, Alariesto já Mutenia sehe Euroop stuárráámus jeggi, Posoaapa. Käldeeh. "Taat sijđo, teikkâ taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Loka tulvâdemjävri Lomé. Lomé lii Togo stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Lomé Lomé Loreto. Loreto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Loretost ääsih 12 898 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,90 km², já alodâh 127 m. Loreto naaburkieldah láá Castelfidardo, Porto Recanati já Recanati. Käldeeh. Loreto Loro Piceno. Loro Piceno lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Loro Picenost ääsih 2 269 olmožid. Ton vijdodâh lii 32,58 km², já alodâh 436 m. Loro Piceno naaburkieldah láá Colmurano, Massa Fermana, Mogliano, Montappone, Petriolo, Ripe San Ginesio, Sant'Angelo in Pontano já Urbisaglia. Käldeeh. Loro Piceno Los Angeles. thumb Los Angeles lii kaavpug Kalifornia uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. Tot lii Kalifornia uásistaatâ stuárráámus kaavpug já Ovtâstumstaatâi nubben stuárráámus kaavpug tállân New York maŋa. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 4 miljovn olmožid. Käldeeh. Los Angeles Louisiana. Louisiana lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Baton Rouge já stuárráámus kaavpug lii New Orleans. Louisiana uásistaatâst ääsih ohtsis paijeel 4,6 miljovn olmožid (2020). Loviisa. Loviisa () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Loviisast ääsih 14 754 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 751,52 km², mast 931,76 km² lii čääci. Loviisa naaburkieldah láá Kouvola, Lapinjärvi, Myrskylä, Porvoo já Pyhtää. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Historjá. Loviisa vuáđudui Pernaja Degerby-raccutáálu enâmáid ive 1745 "Degerby"-nommâsâš räji- já staappâlkaavpugin tondiet ko Ruotâ já Ruošâ rääji sirdâšui uárjás Tuurku ráávhust ive 1743. Ive 1752 Ruotâ kunâgâs Aadolf Fredrik eelij kaavpugist já adelij kaavpugân uđđâ noomâ "Loviisa" káálgus mield ađai roonnig Loviisa Ulriika mield. Siijdah. Antinkylä (Antby), Fantsnäs, Hakalehto (Hagalund), Haravankylä (Räfsby), Hattom, Isnäs, Källa, Köpbacka, Myllyharju (Kvarnåsen), Määrlahti (Märlax), Rauhala (Fredsby), Svartholma (Svartholm), Svenäs, Uusikaupunki (Nystaden, "Nystan"), Valko (Valkom), Valkolampi (Valkomträsk), Vanhakaupunki (Gamlastan), Varvi (Varvet), Vårdö já Tesjoki (Tessjö). Käldeeh. Loviisa Loviisa Luanda. Luanda lii Angola stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Luanda Luanda Lugano. Lugano lii kaavpug Sveeicist, Ticino kantonist. Luganost ääsih 63 339 olmožid. Ton vijdodâh lii 75,85 km², já alodâh 275 m. Käldeeh. Lugano Lugano Lumijoki. Lumijoki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Lumijokist ääsih 2 036 olmožid, já ton vijdodâh lii 290,29 km², mast 76,42 km² lii čääci. Lumijoki naaburkieldah láá Hailuoto, Liminka, Oulu já Siikajoki. Siijdah. Korvenkylä, Luonnostakylä, Lapinkylä, Ukuranperä, Varjakka, Ylipää já Alapää. Käldeeh. Lumijoki Luosâ. Luosâ ("Salmo salar") lii kyeli, mii kulá luosâkuolij laahkon. Tobdomeerhah. Luosâ sulâstit kuávžur (Salmo trutta). Kuolij stuárráámuuh iäruh láá tiälhuh já peeccih. Luosâst láá tiälhuh tuše pajerummâšist já ton pecihist lii ceehis. Kuávžurist vuod láá tiälhuh meid ertpeelij vyeliuásist, já ton peeccih lii njuolgâd. Luosâ ertpeleh láá siilbah, selgi lii tevkkâd, já čuávji čuovvâd. Oresluosân šadda kođo ääigi uálulân ruákki. Pivdum luosâ kukkodâh lii táválávt 70–110 cm já tot tiäddá 3–27 kg. Lavdâm. Euroopâst luosâ luándulâš lavdâmkuávlu lii Nuorttâmeerân, Baareencmeerân, Taažâmeerân, Tavemeerân já Euroop Atlantân lyeštee juuvah já merâkuávluh Novaja Zemljast já Ruánááenâmist Espanja já Portugali räi. Meid Island já Stuorrâ-Britannia juuvâin eelih luosah. Jävriluosah eelih motomijn Taažâ, Ruotâ já Ruošâ čácáduvâin sehe Suomâst Vuoksi čácáduvâst já Aanaarjäävrist. Tave-Amerikâst luosah láá Ruánááeennâm já Ovtâstumstaatâi koskâsâš merâkuávlust. Juuvâi čäcivyeimilágádâsah láá tuššâdâm luosâi lasanemmáhđulâšvuođâid, já luosânaalijd kalga paijeentoollâđ ištâdmáin já šoddâdmáin. Suomâst luosâ lii lasanâm paijeel kyehtlov juuvâst, mut čácivyeimilágádâsâi tiet tot lassaan Nuorttâmeerâ juuvâin innig tuše Tuárnusjuuvâst já Simojuuvâst. Nuorttâmeerâ juuvâi lasseen luosâ tiättoo Suomâst Tiänujuuvâst já Njiävđámjuuvâst, moh lyeštih Baareencmeerân. Raavâd. Luosâalgaah poreh čielgitävtittemes elleid. 1–2 ive ahasâžžân toh purâškyetih meeini já kyelialgaid. Meerâst toh poreh vistig uccâ kuolijd sehe rapuelleid já maŋeláá tuše kuolijd. Nuorttâmeerâst luosâ táválumos ravâdin láá kilohaili já siilâk. Lasanem. Luosâ kođá juuvâst čohčuv, 1–4 merâive maŋa. Kođo tábáhtuvá kuoškâst, čievrâponneest. Vistig niŋálâs ocá pyeri kođosaje já kuáivu toos kyepi. Ko kyeppi lii vaalmâš, te niŋálâs almoot tast já luosah kođeh. Táválávt ohtâ luosâpaarâ kođá maaŋgâ kuápán. Algaah čalgeh kiđđuv suulân vyesimáánu ääigi. Luosah jäämih maŋgii kođo maŋa, mut motomeh sättih kuuđđâđ kyehti teikkâ kulmâ keerdi. Puárásumos luosâ lii lamaš 13-ahasâš. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" Luoto. Luoto () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Luotost ääsih 5 530 olmožid, já ton vijdodâh lii 853,28 km², mast 710,83 km² lii čääci. Luoto naaburkieldah láá Kokkola, Kruunupyy, Pedersöre kieldâ já Pietarsaari. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Käldeeh. Luoto Lupita Nyong'o. Lupita Amondi Nyong'o (š. njuhčâmáánu 1. peeivi 1983, México, Meksiko) lii čaittâleijee. Suu vaanhimeh lává kenialiih Dorothy Ogada Buyu Nyong'o já Peter Anyang' Nyong'o. Lupita aasâi suu pärnivuođâ já nuorâvuođâ Keniast ovdilgo 16-ihásâžžân suu vaanhimeh vuolgâttáin suu čiččâm mánuppajan maassâd Meksikon oppâđ espanjakielâ. Käldeeh. Nyong'o Nyong'o Nyong'o Lusaka. Lusaka lii Sambia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Lusaka Lusaka Luxemburg. thumb Luxemburg lii staatâ Euroopâst. Lávurdâh. Lávurdâh teikkâ lávárdâh lii ohopeivi mii lii vástuppeeivi já pasepeeivi kooskâst. Tot lii oho kuuđâd peivi. Roomalâš já juuvdálâš kalenderist tot lii oho majemuš peivi. M. M lii läättinlâš puustavoornig 13. já anarâškielâ puustavoornig 18. puustav. Maadâ-Afrik. Maadâ-Afrik, virgálávt Maadâ-Afrik täsiväldi, lii täsiväldi Afrikâst. Tast láá kulmâ uáivikaavpug: Kapkaavpug (lahâasâttemlâš), Pretoria (haaldâtlâš) já Bloemfontein (riehtilâš). Maadâ-Afrik ránnjástaatah láá Namibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambik já Eswatini. Lesotho lii enklaavin Maadâ-Afrik siste. Maadâ-Amerik staatah. Maadâ-Amerik staatah Maadâ-Carolina. Maadâ-Carolina lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Columbia. Maadâ-Dakota. Maadâ-Dakota lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Pierre. Maadâ-Korea. thumb Maadâ-Korea lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Soul. Maadâ-Sudan. Maadâ-Sudan täsiväldi (, swahilin "Jamhuri ya Sudan Kusini") ađai Maadâ-Sudan () lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Juba. Maadâ-Vaarjâg. Maadâ-Vaarjâg (, já) lii kieldâ Taažâst. Maadâ-Vaarjâgist ääsih 10 158 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 971,42 km², mast 512,58 km² lii čääci. Käldeeh. Maadâ-Vaarjâg Maadâsämikielâ. Maadâsämikielâ pustaveh. Maadâsämikielâ ohtâsii čäällimvyevi tuhhiittii ive 1978. Maailm purrâmušohjelm. Maailm purrâmušohjelm (, WFP) teikkâ OA maailm purrâmušohjelm () lii maailm stuárráámus humanitaarlâš ornijdume. Tot kulá Ovtâstum aalmugij ohjelmáid. Ohjelm taištâl neelgi vuástá já viggá lasettiđ purrâmuštorvo sierâlágán vuovijguin. Ive 2018 Maailm purrâmušohjelm išedij 97 miljovn olmožid 88 staatâst. Ive 2020 Maailm purrâmâšohjelm vuoitij Nobel-ráávhupalhâšume. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast." Maailm tiervâsvuotâorganisaatio. Maailm tiervâsvuotâorganisaatio teikâ WHO () lii ulmui tiervâsvuotân vuáijoo Ovtâstum aalmugij ornijdume. WHO uáivihoovdah. Maailm tiervâsvuotâorganisaatio Maalahti. Maalahti () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Maalahtist ääsih 5 488 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 954,94 km², mast 1 433,19 km² lii čääci. Maalahti naaburkieldah láá Korsnäs, Mustasaari, Kurikka, Laihia, Närpiö já Vaasa. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Yttermalax, Långåminne, Åminne, Petolahti (Petalax), Pohjois-Pirttikylä (Norra Pörtom), Sorvari (Svarvar), Bergö, Nyby já Övermalax. Käldeeh. Maalahti Macerata. Macerata lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Maceratast ääsih 41 149 olmožid. Ton vijdodâh lii 92,53 km², já alodâh 315 m. Macerata naaburkieldah láá Appignano, Corridonia, Montecassiano, Montelupone, Morrovalle, Pollenza, Recanati, Tolentino já Treia. Historjá. Maceratast šoodâi kaavpug ive 1320. Käldeeh. Macerata Macerata Macerata eennâmkode kieldah. Macerata eennâmkoddeest láá 55 kieldâd. Käldeeh. * Madagaskar. Madagaskar lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Antananarivo. Magadan. Magadan () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Magadan vuáđudui ive 1929, já tast šoodâi kaavpug ive 1933. Ässeeloho. Ive 2010 Magadanist assii 95 925 olmožid. Magliano di Tenna. Magliano di Tenna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Magliano di Tennast ääsih 1 418 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,93 km², já alodâh 293 m. Magliano di Tenna naaburkieldah láá Fermo, Grottazzolina, Montegiorgio já Rapagnano. Käldeeh. Magliano di Tenna Maine. Maine lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Augusta. Maiolati Spontini. Maiolati Spontini lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Maiolati Spontinist ääsih 6 191 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,49 km², já alodâh 405 m. Maiolati Spontini naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Castelbellino, Castelplanio, Cupramontana, Jesi, Monte Roberto, Rosora já San Marcello. Käldeeh. Maiolati Spontini Majebargâ. Majebargâ lii ohopeivi mii lii vuossaargâ já koskoho kooskâst. Tot lii oho nubbe peivi. Malabo. thumb Malabo lii Peeivitäsideijee Guinea uáivikaavpug. Tot lii meid staatâ puárásumos kaavpug. Malabo Malabo Malawi. Malawi täsiväldi (, chicheŵan "Dziko la Malaŵi", tumbukan "Charu cha Malaŵi") ađai Malawi lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Lilongwe. Malediiveh. thumb Malediiveh láá staatâ Aasiast. Toi uáivikaavpug lii Malé. Malesia. thumb Malesia lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Kuala Lumpur. Mali. Mali täsiväldi (, bambaran ߡߊߟߌ ߞߊ ߝߊߛߏߖߊߡߊߣߊ, "Mali ka Fasojamana", fulan 𞤈𞤫𞤲𞤲𞤣𞤢𞤢𞤲𞤣𞤭 𞤃𞤢𞤢𞤤𞤭, "Renndaandi Maali") ađai Mali lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Bamako. Malta. thumb Malta täsiväldi (,) ađai Malta lii suáluistaatâ Euroopâst. Toos kullojeh maaŋgah suolluuh, moin kulmâ láá asâiduttum: uáivisuálui Malta, Gozo já Comino. Ton uáivikaavpug Valletta lii staatâ stuárráámuu suollust ađai Maltast. Malé. Malé lii Malediivij stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Malé Malé Manila. Manila lii Filippiinij stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Manila Manila Mansikielâ. Mansikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Kielâčááitus. ам хул алысьлаӈкве минасум. / Mun moonnim kuálástiđ. Käldeeh. Mansikielâ Mansikielâ Maputo. Maputo lii Mosambik stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Maputo Maputo Marco Malvaldi. Marco Malvaldi (š. uđđâivemáánu 27. peeivi 1974, Pisa, Italia) lii italialâš kirječällee. Sun lii čáálláâm ohtsis ohtnubáloh kirjed já čiččâmnubáloh eres muštâlussâd. Eellim. Marco Malvaldi šoodâi uđđâivemáánu 27. peeivi ive 1974 Pisast, Italiast. Sun lii máttám kemia Pisa ollâopâttuvvâst. Tääl sun parga totken Pisa ollâopâttuv kemia já industriakemia lágádâsâst. Pargo. Marco Malvaldi vuossâmuš roomaan "La briscola in cinque" (Viiđâ korttâspellâ) almostui ive 2007. Tot algâttij BarLume -kirjerááiđu. Ton kirjeest sun uápásmitij syelipoolis Massimo Viviani já nelji puáris äijih – Ampelio, Aldo, Rimediotti já Del Tacca – kiäh čokkájeh já šuámbisteh Massimo baarist iđedist ehidân. Ampelio lii Massimo äijih. Kirjeh. Marco Malvadi lii čáállám ohtsis ohtnubáloh kirjed, love novellid já čiččâm esseed. Malvaldi Malvaldi Maria de Medeiros. Maria de Medeiros Esteves Victorino D'Almeida (š. porgemáánu 19. peeivi 1965, Lissabon, Portugali) lii portugaallâš čaittâleijee. Suu eeči, António Vitorino D'Almeida, lii pianist já nyettejeijee. Suu uábih lává Inês de Medeiros, kii lii lyevi čaittâleijee já sehe elleekove já lyevi stivrejeijee, já Ana Medeiros, kii lii viulist, nyettejeijee já muusik máttáátteijee. Maria de Medeiros lii čaittâlâm maaŋgâin elleekuuvijn 1980-lovo rääjist, mutâ suu vuossâmuš eŋgâlâskielâ roolâ lâi ive 1990 almostum elleekooveest "Henry & June". Tast maŋa sun lii čaittâlâm ovdâmerkkân elleekuuvijn "Pulp Fiction" (1994) já "The Saddest Music in the World" (2004). Käldeeh. de Medeiros de Medeiros Mariaanij hävdi. Mariaanij hävdi lii Kuálhismeerâ viestâr uásist leijee kieŋâlismeerâ hävdi. Tot lii Eennâmpáálu kieŋâlumos saje, mon kieŋŋâlvuotâ olá suulân 11 km merâtääsi vuoluubeln. Mariaanij häävdi kukkodâh lii suulân 2 550 km já koskâmiärásâš kobdodâh suulân 69 km. Marikielah. Marikielah láá sämikielâi hyelkkikielah. Toh hämmejeh jieijâs vyelijuávhus, ađai tain iä lah meendu aldasiih suhâkielah. Marikielah láá marilij aalmuglâš kielah. Marikielâst láá kyehti čäällimkielâ: nijttomarikielâ (nuorttâmarikielâ) já värimarikielâ (uárjemarikiekâ). Maaŋgâi mielâst nijttomarikielâ já väärimarikielâ láá eres kielah. Kuávlu. Marikielâid sárnuh eurooplii Ruošâ nuorttâuásist, Mari El -täsivääldist, já ton kuávlu alda. Uárji-Siberiast, Baškortostanist lii meid marikielâi kuávlu. Kielâsosiologlâš tile. Marikielâi sárnooloho uccán. Unesco mield marikielah láá uhkevuálásiih. Nijttomarikielâst láá 365 316 já värimarikielâst 23 062 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. Fonetiik. Nijttomarikielâst láá käävci já väärimarikielâst love vokalid. Ton lasseen ryeššilijn lovnâsaanijn puáhtá leđe vala ohtâ vookaal. Nijttomarikielâst láá 19 já värimarikielâst 21 konsonantid, ryeššilijn saanijn puáhtá leđe váhá eenâb. Käldeeh. Marikielah Mark Zuckerberg. Mark Elliot Zuckerberg (š. vyesimáánu 14. peeivi 1984, White Plains, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš almai, kiäm tobdeh pyeremustáá Facebook vuáđudeijen. Marokko. Marokko kunâgâskodde (, fastâdum tamazightkielân ⵜⴰⴳⵍⴷⵉⵜ ⵏ ⵍⵎⵖⵔⵉⴱ) ađai Marokko lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Rabat. Marokko virgálâš kielah láá arabiakielâ já tamazight, mutâ ranskakielâ lii ennuv kiävtust eromâšávt maaŋgâin virgálâš ohtâvuođâin. Tamazight lasseen sárnuh meid eres berberkielâid. Marokkost ääsih masa 37 miljovn olmožid, kiäin 98,7 % láá islamliih. Marokko ránnjástaatâ nuorttân lii Algeria. Mäddin lii Viestâr-Sahara, mon Marokko lii labdam jieijâs uásán, mutâ mast lii vižže. Marrakech. Marrakech () lii kaavpug Marokost. Marrakech Mars. Mars lii plaaneet Eennâmpáálu já Jupiter kooskâst. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Mars-uv jorá Piäiváá pirrâ. Mars täsnitieđâlâš symbol lii Mars. Mars máánuh. Mars Marshallsuolluuh. thumb Marshallsuolluuh láá suáluistaatâ, Kuálhismeerâst, Oseaniast. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Majuro. Maryland. Maryland lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Annapolis já stuárráámus kaavpug Baltimore. Maryland lii ohtâ ucemuin uásistaatâin, mutâ kuittâg tobbeen ääsih ohtsis 6 083 116 olmožid (2020). Maseru. thumb Maseru lii Lesotho uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Tot lii meid Maseru kuávlu uáivikaavpug. Maseru Maseru Massa Fermana. Massa Fermana lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Massa Fermanast ääsih 912 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,73 km², já alodâh 340 m. Massa Fermana naaburkieldah láá Fermo, Loro Piceno, Mogliano, Montappone já Montegiorgio. Käldeeh. Massa Fermana Massachusetts. Massachusetts lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Boston. Massachusetts uásistaatâst ääsih ohtsis masa 7 miljovn olmožid (2020). Matelica. Matelica lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Matelicast ääsih 9 540 olmožid. Ton vijdodâh lii 81,10 km², já alodâh 354 m. Matelica naaburkieldah láá Apiro, Castelraimondo, Cerreto d'Esi, Esanatoglia, Fabriano, Fiuminata, Gagliole, Poggio San Vicino já San Severino Marche. Historjá. Matelicast šoodâi kaavpug ive 1761. Käldeeh. Matelica Matelica Matt. Matt lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Mattist ääsih 281 olmožid. Ton vijdodâh lii 41,27 km², já alodâh 831 m. Historjá. Matt kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Käldeeh. Matt Matt Matti Morottaja. Matti Heikki Ilmari Morottaja teikkâ Kuobžâ-Saammâl Matti (š. juovlâmáánu 28. peeivi 1942, Samudjävri, Suomâ) lii anarâškielâ iäláskittee já Anarâškielâ seervi kuhesáigásâš saavâjođetteijee. Sun lii porgâm ennuv anarâškielâ oovdân. Sun lii toimâm kuhháá anarâškielâ máttáátteijen já kielâ paijeentuállen. Sun lii meiddei čáállám já jurgâlâm kiirjijd, livđum, já suu ánsun lii kielâpiervâltooimâ vuáđudem já anarâškielâ iäláskittem táin metodáin. Sun lii vuosmuš anarâš kunneetuáhtár. Ive 2007 sun finnij Mikael Agricola -palhâšume pargostis anarâškielâ pyerrin. Matti áásá perruinis Jormokuoškâst Anarist. Suu pärnivuođâ päikki lii Samudjäävrist. Suuhâ. Suu algeh Petter, Saammâl já Mikkâl láá meid ovdedâm anarâškielâ. Sämitigge. Morottaja lâi Suomâ Sämitige jeessân. Anarâškielâ. Morottaja lii ubâ eellimääigis porgâm korrâsávt anarâškielâ oovdedmân. Sun lii ohtâ Anarâškielâ seervi vuáđudeijeejesânijn já ive 1986 väljejui seervi vuossâmuu stiivrâ saavâjođetteijen. Palhâšumeh já tubdâstâsah. Morottaja uážui Suomâ Kulttuurruttâráájul Mikael Agricola -miitaal cuáŋuimáánu 1. peeivi 2007. Käldeeh. Morottaja Morottaja Mauren. Mauren lii kieldâ Liechtensteinist. Maurenist ääsih 4 344 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,49 km², já alodâh 472 m. Käldeeh. Mauren Mauritania. Mauritania (), virgálávt Mauritania islamlâš täsiväldi (), lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Nouakchott. Mauritania virgálâš kielâ lii arabiakielâ, mutâ tobbeen sárnuh meid pulaar-, soninke-, wolof- já ranskakielâ. Mauritaniast ääsih suulân 4,6 miljovn olmožid. Mauritania ránnjástaatah láá tavveen Marokko haldâšem Viestâr-Sahara, tavenuorttân Algeria, nuorttân já maadânuorttân Mali já mäddin Senegal. Mauritius. Mauritius täsiväldi (, morisyenin "Repiblik Moris") ađai Mauritius lii suáluistaatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Port Louis. Maya Angelou. Maya Angelou (olmâ nommâ Marguerite Annie Johnson;) lâi maaŋgâpiälálâš ovtâstumstaatâlâš kirječällee. Sun čaalij tiivtâid, muštâlusâid, čaitâlmijd, párnáikiirjijd já esseid sehe televisio- já elleekovekietâčalluid. Angelou čaalij meid čiččâm kirje verd jiešeellimkeerdi, moin vuosmuš, "I Know Why the Caged Bird Sings", almostui ive 1969. Angelou lâi aalmuglâšriehtiaktivist, kii poorgâi Martin Luther King Jr.áin já. Sun lâi-uv koskâsii roolâst 1960-lovo Ovtâstumstaatâi aalmuglâšriehtilihâstuvvâst. Ive 1993 Angelou tivtâstij suu tiivtâ ""On the Pulse of Morning"" Bill Clinton vuosmuu presidentin šoddâm tilálâšvuođâst. Angelou Angelou Angelou Mbabane. thumb Mbabane lii Eswatini stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tot lii Hhohho haldâttâhkuávlust, staatâ taveuásist. Mbabane Mbabane Meksiko. thumb Meksiko lii staatâ Tave-Amerikâst. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii México. Menišjävri. Menišjävri () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Menišjävri Mergo. Mergo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mergost ääsih 1 014 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,28 km², já alodâh 368 m. Mergo naaburkieldah láá Arcevia, Cupramontana, Rosora já Serra San Quirico. Käldeeh. Mergo Merijärvi. Merijärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Merijärvist ääsih 1 083 olmožid, já ton vijdodâh lii 231,63 km², mast 1,69 km² lii čääci. Merijärvi naaburkieldah láá Alavieska, Kalajoki, Oulainen, Ylivieska já Pyhäjoki. Käldeeh. Merijärvi Merkurius. Merkurius, piäiváškode ucemus plaaneet, lii aldemustáá Piäiváá. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Merkurius-uv jorá Piäiváá pirrâ. Merkurius täsnitieđâlâš symbol lii Mercurius. Merkurius Messina. Messina lii kaavpug Italiast, Sisilia kuávlust. Messinast ääsih 229 646 olmožid. Ton vijdodâh lii 213,75 km², já alodâh 3 m. Messina naaburkieldah láá Fiumedinisi, Itala, Monforte San Giorgio, Rometta, Saponara, Scaletta Zanclea já Villafranca Tirrena. Käldeeh. Messina Messina Meteoriit. Meteoriit lii Eennâm teikâ mottoom eres almepitá asan komovuođâst koččâm keđgi adai asteroid, asteroid uási, koomeet teikâ stuorrâ meteroid. Komovuođâst lihâdeijeee piäiváškode smavvâ pittááš kočoduvvoo meteoroidin, stuárráábeh asteroidin. Eennâm áimukiärdán kaččee meteoroid kummood plasman ton oovdân hámášuvvee časkempáro. Plasma lii mottoom tuhháát cekkid liegâs, já tot toovât mučis oovtâst meteoriit tuáhá päccee luvssáin čuovâalmoon. Nievt šadda tullâpállu. Piäiválávt Eennâm áimukiärdán teivih 100 tonnid meteoroideh, main masa puohah tuššeh. Lii arvâlum, et suullân ohtii tuhháát ivveest Enâmân teivâs meteoriit, mii pooráá Enâmân kilomeetter vijđosii kraatter. Eennâmpáálu alne láá kavnum suullân 40 000 meteoriittid. Jyehi ive Eennâm asan kaččeh nyevt 30 000 – 80 000 meteoriittid, moh láá paijeel 20 raami tiäddusiih. Meteoriitijn nyevt 99,8 prosenttid láá vuálgám asteroidijn teikâ kometijn. Loopah kaččeh Mánudáást teikâ Marsist. Meänkielâ. Meänkielâ lii kielâ tâi suomâkielâ kuávlukielâ. Ruotâ peln lii rekinistum, ete sárnooh láá tobbeen suullân 50 000–75 000. Lii kištâlum fáddá, lii-uv meänkielâ kielâ vâi tuše kuávlukielâ. Oovtâ keččâmkuávlust Suomâ peln meänkielâ puáhtá smiettâđ kuávlukiellân, mutâ eromâšávt Ruotâ peln halijdeh sosiaallâš-kulttuurlâš merhâšume tiet ettâđ tom kiellân. Käldeeh. Meänkielâ Michigan. Michigan lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Lansing. Miehikkälä. Miehikkälä lii kieldâ Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. Miehikkäläst ääsih 1 840 olmožid, já ton vijdodâh lii 440,37 km², mast 17,90 km² lii čääci. Miehikkälä naaburkieldah láá Hamina, Kouvola (Anjalankoski ive 2008 räi), Lappeenranta (Ylämaa ive 2010 räi), Luumäki já Virolahti. Miehikkälä lii ässeelovo mield Kymileevi eennâmkode ucemus kieldâ. Siijdah. Hauhia, Hurttala, Kaitai, Kylmälä, Laisniemi, Lapjärvi, Muurikkala, Muurola, Pitkäkoski, Purho, Saivikkala (markkân), Salo-Miehikkälä já Suur-Miehikkälä. Käldeeh. Miehikkälä Mikkeli. Mikkeli () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Mikkelist ääsih 53 028 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 229,57 km², mast 681,21 km² lii čääci. Mikkeli naaburkieldah láá Hirvensalmi, Juva, Kangasniemi, Mäntyharju, Pieksämäki, Puumala já Savitaipale. Siijdah. Alamaa, Anianniemi, Asila, Haahkala, Haapataipale, Harjujärvi, Harjumaa, Haukkakorhola, Heinälahti, Helppanala, Hietanen, Hiirola, Hyyrylä, Häyrylä, Ihastjärvi, Kaipiala, Karstula, Korpijärvi, Koskentaipale, Kovala, Kyyhkylänniemi, Laitiala, Launiala, Laurikkala, Liukkola, Lähemäki, Marjoniemi, Moisio, Norola, Närvälä, Olkkolanniemi, Otava, Pajula, Parantala, Parkkila, Pekkola, Puttola, Rahula, Rantakylä, Rieppola, Riittilä, Rämälä, Sairila, Salmenkylä, Savonlahti, Seppälä, Soikkala, Suonsaari, Taipale, Tikkala, Tuppurala, Tuukkala, Vanhala, Vanhamäki, Vatila, Vehmaskylä, Viljakkala, Visulahti, Vuolinko já Väänälä. Käldeeh. Mikkeli Mikkeli Mikronesia. thumb Mikronesia lii suáluistaatâ, Kuálhismeerâst, Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Palikir. Milano. Milano lii kaavpug Italiast, Lombardia kuávlust. Milanost ääsih 1 395 170 olmožid. Ton vijdodâh lii 181,67 km², já alodâh 122 m. Milano naaburkieldah láá Arese, Assago, Baranzate, Bollate, Bresso, Buccinasco, Cesano Boscone, Cologno Monzese, Cormano, Corsico, Cusago, Novate Milanese, Opera, Pero, Peschiera Borromeo, Rho, Rozzano, San Donato Milanese, Segrate, Sesto San Giovanni, Settimo Milanese, Trezzano sul Naviglio já Vimodrone. Käldeeh. Milano Milano Minnesota. Minnesota lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Saint Paul já stuárráámus kaavpug Minneapolis. Minnesota uásistaatâst ääsih suulân 5,7 miljovn olmožid (2020). Mississippi. Mississippi lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Jackson. Mississippi lii finnim noomâs Mississippijuuvâst. Mississippi uásistaatâst ääsih aldasáid 3 miljovn olmožid (2020). Mississippist ij eidu tääl lah virgálâš lippu. Puáris lippu valdui meddâl kiävtust kesimáánu 30. peeivi 2020, ko kuvernöör Tate Reeves vuáláčaalij lahâiävtuttâs konfederaatio puáris suátiliipu symbool meddâlistmist Mississippi uásistaatâ liipust. Mississippi uásistaatâ oovdiš lippu (2001–2020), mast lâi vala konfederaatio puáris suátiliipu symbool Missouri. Missouri lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Jefferson City já stuárráámus kaavpug Kansas City. Missouri uásistaatâst ääsih váhá paijeel 6 miljovn olmožid (2020). Mitlödi. Mitlödi lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Mitlödist ääsih 1 001 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,25 km², já alodâh 504 m. Historjá. Mitlödi kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Käldeeh. Mitlödi Mitlödi Mogadishu. Mogadishu lii ässeelovo mield Somalia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Mogadishu Mogadishu Mogliano. Mogliano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Moglianost ääsih 4 492 olmožid. Ton vijdodâh lii 29,26 km², já alodâh 313 m. Mogliano naaburkieldah láá Corridonia, Fermo, Francavilla d'Ete, Loro Piceno, Massa Fermana já Petriolo. Käldeeh. Mogliano Mokšakielâ. Mokšakielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Käldeeh. Mokšakielâ Mokšakielâ Moldova. thumb thumb Moldova lii staatâ Euroopâst. Monaco. thumb thumb Monaco lii staatâ Euroopâst. Mongolia. thumb Mongolia lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Ulan Bator. Monrovia. Monrovia lii Liberia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Monrovia Monrovia Monsampietro Morico. Monsampietro Morico lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monsampietro Moricost ääsih 636 olmožid. Ton vijdodâh lii 9,76 km², já alodâh 289 m. Monsampietro Morico naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Monte Rinaldo, Monteleone di Fermo, Montelparo, Montottone. Käldeeh. Monsampietro Morico Monsano. Monsano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monsanost ääsih 3 328 olmožid. Ton vijdodâh lii 14,66 km², já alodâh 191 m. Monsano naaburkieldah láá Jesi, Monte San Vito já San Marcello. Käldeeh. Monsano Montana. Montana lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Helena. Montappone. Montappone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montapponest ääsih 1 643 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,41 km², já alodâh 370 m. Montappone naaburkieldah láá Falerone, Loro Piceno, Massa Fermana, Monte Vidon Corrado, Montegiorgio já Sant'Angelo in Pontano. Käldeeh. Montappone Monte Cavallo. Monte Cavallo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Cavallost ääsih 112 olmožid. Ton vijdodâh lii 38,51 km², já alodâh 648 m. Monte Cavallo naaburkieldah láá Pieve Torina, Serravalle di Chienti já Visso. Käldeeh. Monte Cavallo Monte Giberto. Monte Giberto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Gibertost ääsih 762 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,53 km², já alodâh 322 m. Monte Giberto naaburkieldah láá Grottazzolina, Monte Vidon Combatte, Montottone, Petritoli já Ponzano di Fermo. Käldeeh. Monte Giberto Monte Grimano Terme. Monte Grimano Terme lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Grimano Termest ääsih 1 116 olmožid. Ton vijdodâh lii 23,97 km², já alodâh 536 m. Monte Grimano Terme naaburkieldah láá Fiorentino (RSM), Macerata Feltria, Mercatino Conca, Monte Cerignone, Montecopiolo, Montegiardino (RSM), San Leo já Sassofeltrio. Käldeeh. Monte Grimano Terme Monte Rinaldo. Monte Rinaldo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Rinaldost ääsih 337 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,92 km², já alodâh 485 m. Monte Rinaldo naaburkieldah láá Monsampietro Morico, Montalto delle Marche, Montelparo, Montottone já Ortezzano. Käldeeh. Monte Rinaldo Monte Roberto. Monte Roberto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Robertost ääsih 3 050 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,57 km², já alodâh 348 m. Monte Roberto naaburkieldah láá Castelbellino, Cupramontana, Jesi, Maiolati Spontini já San Paolo di Jesi. Käldeeh. Monte Roberto Monte San Giusto. Monte San Giusto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte San Giustost ääsih 7 746 olmožid. Ton vijdodâh lii 20,04 km², já alodâh 236 m. Monte San Giusto naaburkieldah láá Corridonia, Monte San Pietrangeli, Montegranaro já Morrovalle. Käldeeh. Monte San Giusto Monte San Martino. Monte San Martino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte San Martinost ääsih 717 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,47 km², já alodâh 600 m. Monte San Martino naaburkieldah láá Amandola, Montefalcone Appennino, Penna San Giovanni, Santa Vittoria in Matenano, Servigliano já Smerillo. Käldeeh. Monte San Martino Monte San Pietrangeli. Monte San Pietrangeli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte San Pietrangelist ääsih 2 357 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,45 km², já alodâh 356 m. Monte San Pietrangeli naaburkieldah láá Corridonia, Francavilla d'Ete, Monte San Giusto, Montegiorgio, Montegranaro, Rapagnano já Torre San Patrizio. Käldeeh. Monte San Pietrangeli Monte San Vito. Monte San Vito lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte San Vitost ääsih 6 827 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,81 km², já alodâh 135 m. Monte San Vito naaburkieldah láá Chiaravalle, Jesi, Monsano, Montemarciano, Morro d'Alba, San Marcello já Senigallia. Käldeeh. Monte San Vito Monte Urano. Monte Urano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Uranost ääsih 8 082 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,72 km², já alodâh 247 m. Monte Urano naaburkieldah láá Fermo, Montegranaro, Sant'Elpidio a Mare já Torre San Patrizio. Käldeeh. Monte Urano Monte Vidon Combatte. Monte Vidon Combatte lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Vidon Combattest ääsih 411 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,17 km², já alodâh 393 m. Monte Vidon Combatte naaburkieldah láá Carassai, Monte Giberto, Montottone, Ortezzano já Petritoli. Uáinámušah. Monte Vidon Combattest lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Käldeeh. Monte Vidon Combatte Monte Vidon Corrado. Monte Vidon Corrado lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Vidon Corradost ääsih 698 olmožid. Ton vijdodâh lii 5,95 km², já alodâh 429 m. Monte Vidon Corrado naaburkieldah láá Falerone, Montappone já Montegiorgio. Käldeeh. Monte Vidon Corrado Montecarotto. Montecarotto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montecarottost ääsih 1 892 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,39 km², já alodâh 380 m. Montecarotto naaburkieldah láá Arcevia, Belvedere Ostrense, Ostra, Ostra Vetere, Poggio San Marcello, Rosora já Serra de' Conti. Käldeeh. Montecarotto Montecassiano. Montecassiano lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Montecassianost ääsih 6 979 olmožid. Ton vijdodâh lii 33,36 km², já alodâh 215 m. Montecassiano naaburkieldah láá Appignano, Macerata, Montefano já Recanati. Käldeeh. Montecassiano Montecassiano Montecosaro. Montecosaro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montecosarost ääsih 7 343 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,88 km², já alodâh 252 m. Montecosaro naaburkieldah láá Civitanova Marche, Montegranaro, Montelupone, Morrovalle, Potenza Picena já Sant'Elpidio a Mare. Uáinámušah. Montecosarost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "Santa Maria a Pie di Chienti" -kirkko. Montecosarost lii meiddei muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Käldeeh. Montecosaro Montefalcone Appennino. Montefalcone Appennino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montefalcone Appenninost ääsih 402 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,99 km², já alodâh 757 m. Montefalcone Appennino naaburkieldah láá Amandola, Comunanza, Force, Monte San Martino, Santa Vittoria in Matenano já Smerillo. Käldeeh. Montefalcone Appennino Montefano. Montefano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montefanost ääsih 3 404 olmožid. Ton vijdodâh lii 33,94 km², já alodâh 242 m. Montefano naaburkieldah láá Appignano, Filottrano, Montecassiano, Osimo já Recanati. Käldeeh. Montefano Montefortino. Montefortino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montefortinost ääsih 1 112 olmožid. Ton vijdodâh lii 78,62 km², já alodâh 638 m. Montefortino naaburkieldah láá Amandola, Bolognola, Castelsantangelo sul Nera, Comunanza, Montemonaco, Sarnano já Ussita. Käldeeh. Montefortino Montegiardino. Montegiardino lii kieldâ San Marinost. Montegiardinost ääsih 976 olmožid. Ton vijdodâh lii 3,31 km², já alodâh 340 m. Montegiardino lii San Marino ucemus kieldâ sehe ässeelovo já vijdoduv mield. Käldeeh. Montegiardino Montegiorgio. Montegiorgio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montegiorgiost ääsih 6 628 olmožid. Ton vijdodâh lii 47,45 km², já alodâh 411 m. Montegiorgio naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Falerone, Fermo, Francavilla d'Ete, Grottazzolina, Magliano di Tenna, Massa Fermana, Montappone, Monte San Pietrangeli, Monte Vidon Corrado já Rapagnano. Käldeeh. Montegiorgio Montegranaro. Montegranaro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montegranarost ääsih 12 797 olmožid. Ton vijdodâh lii 31,42 km², já alodâh 279 m. Montegranaro naaburkieldah láá Monte San Giusto, Monte San Pietrangeli, Monte Urano, Montecosaro, Morrovalle, Sant'Elpidio a Mare já Torre San Patrizio. Käldeeh. Montegranaro Monteleone di Fermo. Monteleone di Fermo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monteleone di Fermost ääsih 366 olmožid. Ton vijdodâh lii 8,21 km², já alodâh 427 m. Monteleone di Fermo naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Monsampietro Morico, Montelparo, Santa Vittoria in Matenano já Servigliano. Käldeeh. Monteleone di Fermo Montelparo. Montelparo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montelparost ääsih 736 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,63 km², já alodâh 588 m. Montelparo naaburkieldah láá Force, Monsampietro Morico, Montalto delle Marche, Monte Rinaldo, Montedinove, Monteleone di Fermo, Rotella já Santa Vittoria in Matenano. Uáinámušah. Montelparost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Käldeeh. Montelparo Montelupone. Montelupone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monteluponest ääsih 3 477 olmožid. Ton vijdodâh lii 32,67 km², já alodâh 272 m. Montelupone naaburkieldah láá Macerata, Montecosaro, Morrovalle, Potenza Picena já Recanati. Käldeeh. Montelupone Montemarciano. Montemarciano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montemarcianost ääsih 9 911 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,31 km², já alodâh 92 m. Montemarciano naaburkieldah láá Chiaravalle, Falconara Marittima, Monte San Vito já Senigallia. Käldeeh. Montemarciano Montenegro. thumb Montenegro lii staatâ Euroopâst. Monterubbiano. Monterubbiano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monterubbianost ääsih 2 141 olmožid. Ton vijdodâh lii 32,24 km², já alodâh 463 m. Monterubbiano naaburkieldah láá Fermo, Lapedona, Montefiore dell'Aso, Moresco, Petritoli já Ponzano di Fermo. Käldeeh. Monterubbiano Montottone. Montottone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montottonest ääsih 888 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,38 km², já alodâh 277 m. Montottone naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Grottazzolina, Monsampietro Morico, Monte Giberto, Monte Rinaldo, Monte Vidon Combatte já Ortezzano. Käldeeh. Montottone Moottorkiälkká. Moottorkiälkká lii kepis já pyeri fiävru tälviv. Tot jotá pyereest ubbâsist. Tot lii jo-uv 2- tahtâsaš tai 4- tahtâsaš. Maailm vuosmuš moottorkiälkká valmâštui ive 1920. Moottorkiälháh kiävttojeh puásuipargoin. Ko moottorkiälháh láá muttum, te ulmuuh láá kevtiškuáttám taid tälviääigi ain eenâb. Moottorkiälhá puáhtá kevttiđ meid kepis muorâtäviriij jođettem várás. Taan tárkuttasân láá rievâh já kerriseh. Moresco. Moresco lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Morescost ääsih 540 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,35 km², já alodâh 405 m. Moresco naaburkieldah láá Lapedona, Montefiore dell'Aso já Monterubbiano. Käldeeh. Moresco Moroni. Moroni lii Komorij uáivikaavpug. Moroni Moroni Morro d'Alba. Morro d'Alba lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Morro d'Albast ääsih 1 819 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,46 km², já alodâh 199 m. Morro d'Alba naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Monte San Vito, San Marcello já Senigallia. Käldeeh. Morro d'Alba Morrovalle. Morrovalle lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Morrovallest ääsih 10 035 olmožid. Ton vijdodâh lii 42,58 km², já alodâh 246 m. Morrovalle naaburkieldah láá Corridonia, Macerata, Monte San Giusto, Montecosaro, Montegranaro já Montelupone. Käldeeh. Morrovalle Mosambik. Mosambik lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Maputo. Moskova. Moskova () lii Ruošâ stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Historjá. Moskova vuáđudui cuáŋuimáánu 4. peeivi 1147. Mosshâš. Mosshâš () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Mosshâš Mount Everest. Mount Everest lii maailm alemus vääri. Mount Everest lii 8 844–8 850 meetter olluv. Muccia. Muccia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mucciast ääsih 869 olmožid. Ton vijdodâh lii 25,91 km², já alodâh 454 m. Muccia naaburkieldah láá Camerino, Pieve Torina, Serravalle di Chienti já Valfornace. Käldeeh. Muccia Muddusjävri. Muddusjävri () lii jävri Aanaar kieldâst Aanaarjäävri viestârpeln. Muddusjäävri riddoost láá Rivdul já Siggávuonâ siijdah. Muddusjäävri vijđodâh lii 50,5 km2 já tot lii Pačvei čácáduv nubben stuárráámus jävri Aanaarjäävri maŋa. Muddusjävri finnee čääsis Kaamâsjuuvâst já Terstojuuvâst. Liävdooluohtâ ponneest jävri muttoo Kiäptuvein, mii mana Mätkijuuvâ peht Solojáávrán. Muddusjäävrist kávnoo čiččâm puurrâmkyelišlaaijâd. Toh láá šapšâ, kuávžur, rávdu, suávvil, vuásku, puško já njäähi. Jäävri tavenuorttii uásist Valburnjaargâst lii Helsig ollâopâttuv tutkâmkuávdáš. Käldeeh. Muddusjävri Muhos. Muhos lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Muhosist ääsih 8 948 olmožid, já ton vijdodâh lii 797,26 km², mast 13,52 km² lii čääci. Muhos naaburkieldah láá Liminka, Oulu, Siikalatva, Tyrnävä, Utajärvi já Vaala. Siijdah. Hyrkäs, Korivaara, Kurkiperä, Laaji, Laukka, Leppiniemi, Montta, Muhosperä, Mökkikylä, Petäikkö, Perukka, Ponkila, Päivärinne, Pälli, Rautionkylä, Rova, Sanginjoki, Soso, Suokylä, Tuppu, Tuuru já Lehtoselkä. Käldeeh. Muhos Multia. Multia lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Multiast ääsih 1 577 olmožid, já ton vijdodâh lii 765,63 km², mast 32,39 km² lii čääci. Multia naaburkieldah láá Keuruu, Petäjävesi, Saarijärvi, Uurainen já Ähtäri. Siijdah. Haarajärvi, Isojärvi, Karhila, Kirkkosijdâ, Kopola, Linna-Peurala, Nikaranperä, Pirttiperä, Sahrajärvi, Sinervämäki, Tarhapää, Vehkoo já Väätäiskylä. Käldeeh. Multia Muonio. Muonio () lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Muoniost ääsih 2 296 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 039,97 km², mast 133,97 km² lii čääci. Muonio naaburkieldah láá Iänudâh, Kittâl já Kolari. Käldeeh. Muonio Murmansk. Murmansk () lii kaavpug Ruošâst. Mustasaari. Mustasaari () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Mustasaarist ääsih 19 475 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 178,60 km², mast 2 329,47 km² lii čääci. Mustasaari naaburkieldah láá Laihia, Maalahti, Vaasa já Vöyri. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Anixor, Brändövik, Böle 1, Björköby, Helsingby, Iskmo, Jungsund, Karkkimala, Karperö, Kaukaluoto, Koivulahti, Koskö, Kuni, Martoinen, Miekka, Munsmo, Norra Vallgrund, Panike, Petsmo, Puntainen, Raippaluoto, Riimala, Runsor, Singsby, Sepänkylä, Sulva, Söderudden, Södra Vallgrund, Taurila, Tuovila, Tölby, Vassor, Veikkaala, Vikby, Voitila, Västerhankmo já Österhankmo. Käldeeh. Mustasaari Muurame. Muurame lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Muuramest ääsih 10 199 olmožid, já ton vijdodâh lii 194,05 km², mast 50,00 km² lii čääci. Muurame naaburkieldah láá Jyväskylä já Toivakka. Siijdah. Isolahti, Hautalanmäki, Jaakkola, Kinkomaa, Kotiranta-Paavalinvuori, Niittyaho, Pitkälä-Riihiniemi, Rajala, Rannankylä, Saarenkylä, Valkola-Rajahonka, Velkapohja, Verkkoniemi, Vihtalahti já Vuorenlahti. Käldeeh. Muurame Myanmar. thumb Myanmar ađai Burma lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Naypyidaw. Mánudâš. Mánudâš jorá Eennâmpáálu pirrâ. Eennâmpáálust lii ohtâ máánu. Márjá-Liisá Olthuis. Márjá-Liisá Olthuis (š. porgemáánu 9. peeivi 1967, Pärttih, Aanaar, Suomâ) lii anarâš kielâtieđâldeijee já kielâtotkee. Márjá-Liisá lii vuossâmuš anarâš maister. Sun valmâštui filosofia maisterin Oulu ollâopâttuvâst njuhčâmáánu 25. peeivi 1992. Sun nágáttâlâi tuáhtárin ive 2007. Sun čaalij náguskirje anarâškielâ šlajânomâttâsâin, moh kieđâvušeh kuobbârijd, šaddoid já luudijd. Kirjáliih pargoh já tutkâmušah. Olthuis Olthuis Olthuis Mõisaküla. Historjá. Mõisakülast šoodâi kaavpug vyesimáánu 1. peeivi 1938. Käldeeh. Mõisaküla N. N lii läättinlâš puustavoornig 14. já anarâškielâ puustavoornig 19. puustav. N'Djamena. N'Djamena lii Tšad stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. N'Djamena N'Djamena Nairobi. Nairobi lii Kenia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tobbeen ääsih suullân 4,7 miljovn olmožid. Historjá. Nairobin šoodâi 1899 Uganda ryevdirađe uáivikuávdáš. Ton ryevdirađe tárguttâssân lâi ovtâstittiđ Nuorttâ-Afrik eres maailmân. Ko rotto levânij Nairobi ässeid, te ulmuuh poldii ubâ Nairobi kaavpug 1900-lovvoost. Tot huksejui uđđâsist. Britannia haldâšuumeest Nairobi aalgij šoddâđ, já aalmugstuárrum juátkoo vala-uv. Käldeeh. Nairobi Nairobi Namibia. Namibia teikâ Namibia täsiväldi lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Windhoek. Napoli. Napoli lii kaavpug Italiast, Campania kuávlust. Napolist ääsih 962 606 olmožid. Ton vijdodâh lii 119,02 km², já alodâh 17 m. Napoli naaburkieldah láá Arzano, Casandrino, Casavatore, Casoria, Cercola, Marano di Napoli, Melito di Napoli, Mugnano di Napoli, Portici, Pozzuoli, Quarto, San Giorgio a Cremano, San Sebastiano al Vesuvio já Volla. Käldeeh. Napoli Napoli Nasaret. Käldeeh. Nasaret Nauru. thumb Nauru lii mikrostaatâ Oseaniast. Naurust ij virgálávt lah uáivikaavpug, mutâ ton stuárráámus aassâmkuávdáš lii Yaren, kost lii meid tom haldâttâs. Naurust ij lah ohtâgin kaavpug. Nebraska. Nebraska lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Lincoln já stuárráámus kaavpug Omaha. Nebraska uásistaatâst ääsih ohtsis 1 952 570 olmožid (2020). Nepal. thumb Nepal lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Kathmandu. Neptunus. Neptunus lii plaaneet. Tot lii piäiváškode káávcád já olgomus plaaneet. Tot lii niäljádin stuárráámus planetijn čođâmittoos tááhust. Neptunus lii váhá stuárráábiššááš ko ton jyemehâšplaaneet Uranus. Neptunus jorá Piäiváá pirrâ ohtii 164,8 ivveest. Nommâ lii adelum roomalii merâimmeel mield. Neptunus täsnitieđâlâš symbol lii ♆. Neptunus lii áinoo plaaneet piäiváškoddeest, mii kavnui matematiiklâš rekinistmáin ige aiccâmáin. Ranskalâš täsnitiettee Alexist Bouvard ooinij, et Uranus juurâi komálávt. Talle jurdâččui, et ferttee leđe mottoom kavnâhánnáá plaaneet, mii vaaigut Uranus liihâdmân. Kavnâhánnáá plaaneet saje uccui matematiiklávt, já tot huámášui meid teleskoppáin. Maŋeláá meiddei ton stuárráb máánu, Triton, kavnui. Neptunus máánuh. Neptunus Nevada. Nevada lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Carson City. Stuárráámus kaavpug lii Las Vegas. Nevada uásistaatâst ääsih ohtsis 3 139 658 olmožid. New Hampshire. New Hampshire lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Concord já stuárráámus kaavpug Manchester. New Hampshire uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 1,4 miljovn olmožid (2020). Käldeeh. New Hampshire New Jersey. New Jersey lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Trenton já stuárráámus kaavpug Newark. New Jersey uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 8,9 miljovn olmožid (2020). Käldeeh. New Jersey New Mexico. New Mexico lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Santa Fe já stuárráámus kaavpug Albuquerque. New Mexico uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 2 miljovn olmožid (2020). Käldeeh. New Mexico New Orleans. New Orleans lii kaavpug Louisiana uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. New Orleansist ääsih ohtsis suulân 390 000 olmožid já tot lii-uv Louisiana stuárráámus kaavpug. New Orleans kočodeh távjá Ovtâstumstaatâi puoh áinoošlajâsumos kaavpugin. Eennâmtiätu. New Orleans lii Mississippijuuvâ riddoost, juuvâ njálmáduvvâst, maadânuorttii Louisianast. Kaavpug lii suulân 169 km tavas Meksikoluovtâst. Hurriganeh. Hurrigaan Katrina já ton maŋasiih tulveh tuššâdij ennuv New Orleansist ive 2005. Historjá. New Orleans vuáđudui ive 1718 ranskalij tooimâst. Ton nommâ puátá Ranska tallaš staatâváldualmast, Philippe d'Orléansist. Ranskaliih monâttii New Orleans espanjalijd ive 1763, mutâ ožžuu tom maassâd ive 1801. Kulttuur. New Orleans tobdeh eromâšávt jazz-musijkkárijn tego Louis Armstrongist. Tobbeen lii meid karnevaalpaje, mii čokkeluvá pegâlmâs jyehi-ivvááš Mardi Gras-karnevaalin. Käldeeh. New Orleans New York. thumb New York uásistaatâ kárttá, moos New York City merkkejum New York teikkâ New York City (virgálávt "City of New York", uánádâs "NYC") lii kaavpug New York uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. Tot lii New York uásistaatâ já ubâ Ovtâstumstaatâi stuárráámus kaavpug. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 8,3 miljovn olmožid. Käldeeh. New York New York (uásistaatâ). New York lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Albany já stuárráámus kaavpug New York City. New York uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 19,4 miljovn olmožid (2020). Tot lii Ovtâstumstaatâi niäljádin stuárráámus uásistaatâ ässeelovo mield. Käldeeh. New York (uásistaatâ) Niamey. Niamey lii Niger stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Niamey Niamey Nicaragua. thumb Nicaragua lii staatâ Koskâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Managua. Niger. Niger lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Niamey. Nigeria. Nigeria littotäsiväldi (, hausan "Jamhuriyar Taraiyar Najeriya", igbon "Ọ̀hàńjíkọ̀ Ọ̀hànézè Naìjíríyà", joruban "Orílẹ̀-èdè Olómìniira Àpapọ̀ Nàìjíríà") ađai Nigeria lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Abuja. Nijttomarikielâ. Nijttomarikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Kielâsosiologlâš tile. Nijttomarikielâst láá 365 316 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. Fonetiik. Nijttomarikielâst láá käävci vokalid. Ton lasseen ryeššilijn lovnâsaanijn puáhtá leđe vala ohtâ vookaal. Nijttomarikielâst láá 19 konsonantid, ryeššilijn saanijn puáhtá leđe váhá eenâb. Nils-Aslak Valkeapää. Nils-Aslak Valkeapää teikkâ Áillohaš () lâi sämmilâš taaidâr, tivtâsteijee já jyeigee. Käldeeh. Valkeapää Valkeapää Valkeapää Nils Gaup. Nils Gaup (š. cuáŋuimáánu 12. peeivi 1955, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii taažâsämmilâš elleekovestivrejeijee já čaittâleijee. Suu tobdeh pyeremustáá stivrejeijen elleekuuvijn Ofelaš (1987), Hodet over vannet (1993) já Kautokeino-opprøret (2008). Ofelaš lâi maailm vuosmuš kuhes sämmilâš já sämikielâlâš elleekove. Käldeeh. Gaup Gaup Gaup Nivala. Nivala lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Nivalast ääsih 10 607 olmožid, já ton vijdodâh lii 536,87 km², mast 8,99 km² lii čääci. Nivala naaburkieldah láá Haapajärvi, Haapavesi, Sievi já Ylivieska. Historjá. Nivala vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1992. Siijdah. Haapajärvenkylä, Järvikylä, Karvoskylä, Maliskylä, Nivala markkân, Pahkalankylä (Pahkakylä), Sarjankylä já Välikylä. Käldeeh. Nivala Nivala Njellim. Njellim (nuorttâlâškielân "Njeäʹllem" já suomâkielân "Nellim" teikâ "Nellimö") lii siijdâš Aanaar kieldâst. Ruošâ rääji alda orroo Njellim lii mielâkiddiivâš, tastko tot lii kuulmâ kulttuur kuáhtámsaje. Tobbeen kuáhtájeh syemmilâš, anarâš já nuorttâlâš kulttuureh. Njellim Njiävđám. Njiävđám (, já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Njiävđám Njuhčâmáánu. Njuhčâmáánu lii ive kuálmád mánuppaje. Njuhčâmáánust láá 31 peivid. Tot lii finnim noomâs eskin Anarâš-kalenderân. Eidu taan máánust njuuvčah mäccih Sáámán. Taan máánust lii kevttum meid suomâkiel lovnânomâttâs "maalismáánu". Njäähi. Njäähi ("Lota lota") lii kyelišlaajâ, mii kulá torskekuolij laahkon. Nokia. Nokia lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Nokiast ääsih 34 009 olmožid, já ton vijdodâh lii 347,82 km², mast 59,55 km² lii čääci. Nokia naaburkieldah láá Hämeenkyrö, Pirkkala, Sastamala, Tampere, Vesilahti já Ylöjärvi. Historjá. Nokia vuáđudui ive 1922, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Aaroninkorpi, Alhoniitty, Alisen alue, Haavisto, Harjuniitty, Hasselbacka, Ilkan alue, Kankaantaka, Kaupunginosia, Keho, Keskinen, Ketolanmäki, Koskenmäki, Kulovesi, Lähdekorpi, Lähdeniitty, Lauttala, Lehtimäki, Linnavuori, Maatiala, Myllyhaka, Pinsiö, Pitkäniemi, Sarkola, Sarpatti, Siuro, Sorva, Suoniemi, Taivalkunta, Taka-Lauttala, Tervasuo, Tottijärvi, Tyrkkölä, Välimaa, Vihola, Vihola Käldeeh. Nokia Nokia Nooveel. Nooveel lii čaabâkirjálâš proosamaainâs, mii muštâl mottoom tábáhtume uánihávt. Novellist iä laavii leđe ennuv persovneh, já tábáhtume lii räijejum. Klassisii miäruštâllâm mield nooveel puáhtá luhâliđ ovttáin čokkáámáin. Anarâškiel novelleh láá čallum mottoom verd. Novelleh láá šoddâm tondiet, ko čaabâkirjáliih teevstah iä lah ennuv, já taid lii jotelub čäälliđ ko romanijd. Anarâškielân lii almostum ohtâ nooveelčuágáldâh: "Kyelisieidi maccâm já eres novelleh" (Anarâškielâ servi, 2005). Anarâš novelleh láá almostum Anarâš-loostâst, Tejâblogist já Čyeti čälled -blogist. Anarâškielâ Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt ääigi meiddei nuorah láá jurgâlâm novellijd anarâškielân. Iänááš novelleh láá jurgâlum suomâkielâst; motomeh meid eŋgâlâskielâst. Norilsk. Norilsk () lii kaavpug Ruošâst. Ässeeloho. Ive 2010 Norilskist assii 175 365 olmožid. Nouakchott. Nouakchott (, berberkielân "Nwakcoṭ", algâaalgâst suorgiittum berberkielâ säänist Nawākšūṭ, mii meerhâš "piegâi saje") lii Mauritania uáivikaavpug. Nouakchott Nouakchott Novosibirsk. Novosibirsk () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Novosibirsk vuáđudui ive 1893, já tast šoodâi kaavpug ive 1903. Numana. Numana lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Numanast ääsih 3 787 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,94 km², já alodâh 96 m. Numana naaburkieldah láá Castelfidardo, Porto Recanati já Sirolo. Käldeeh. Numana Nuorttâ-Afrik. Nuorttâ-Afrik. Tevkis ruánáá kuávluh rekinistoo ain Nuorttâ-Afrik uássin, kuovgis ruánáá kuávluh motomin. Nuorttâ-Afrik lii kuávlu Afrikâst. Tot uulât Ruopsismeerâ maadâuásist orroo staatâin ain Mosambik já Madagaskar räi. OA juáhám mield Nuorttâ-Afrikân kullojeh čuávuvááh staatah já kuávluh: Burundi, Djibouti, Eritrea, Etiopia, Kenia, Komoreh, Maadâ-Sudan, Madagaskar, Malawi, Mauritius, Mayotte, Mosambik, Réunion, Ruanda, Sambia, Seychelleh, Somalia, Tansania, Uganda já Zimbabwe. Nuorttâ-Timor. thumb Nuorttâ-Timor lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Dili. Nuorttâ-Timorist lii tuše ohtâ räjiránnjá: Indonesia. Nuorttâlâškielâ. Nuorttâlâškielâ lii sämikielâ. Ton aldemuš suhâkielâ lii anarâškielâ. Nuorttâriijkâ. thumb Nuorttâriijkâ lii staatâ Euroopâst. Nurmes. Nurmes lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Nurmesist ääsih 9 522 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 854,78 km², mast 253,74 km² lii čääci. Nurmes naaburkieldah láá Juuka, Lieksa, Kuhmo, Sotkamo já Rautavaara. Historjá. Nurmes vuáđudui ive 1810, já tast šoodâi kaavpug ive 1973. Siijdah. Höljäkkä, Jokikylä, Jänislehto, Kuikka, Kuohatti, Kynsiniemi, Lipinlahti, Mujejärvi, Nurmes, Palojärvi, Petäiskylä, Porosaari, Salmi (Salmenkylä), Saramo, Savikylä, Särkivaara, Ylikylä, Kuokanvaara, Kohtavaara, Egyptinkorpi já Tolkee. Käldeeh. Nurmes Nurmes Nuuk. Nuuk lii Ruánááeennâm uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Närpiö. Närpiö () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Närpiöst ääsih 9 540 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 334,14 km², mast 1 356,43 km² lii čääci. Närpiö naaburkieldah láá Kaskinen, Korsnäs, Maalahti, Kristiinankaupunki, Kurikka já Teuva. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Historjá. Närpiö vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1993. Siijdah. Yttermark, Bäckby, Böle, Finby, Gottböle, Kalax, Kaldnäs, Karila (Karlå), Klaresund, Knåpnäs, Kåtnäs, Norrnäs, Nämpnäs (algâaalgâst Niemenpää), Näsby, Pielahti (Pjelax), Pirttikylä (Pörtom), Rangsby, Ståbacka, Tervalahti (Tjärlax), Träskböle já Ylimarkku (Övermark). Käldeeh. Närpiö Närpiö O. L lii läättinlâš puustavoornig 15. já anarâškielâ puustavoornig 21. puustav. Offagna. Offagna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Offagnast ääsih 2 033 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,63 km², já alodâh 306 m. Offagna naaburkieldah láá Ancona, Osimo já Polverigi. Käldeeh. Offagna Ohio. Ohio lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Columbus. Oklahoma. Oklahoma lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Oklahoma City. Oman. thumb Oman lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Masqat. Omsk. Omsk () lii kaavpug Ruošâst. Once Upon a Time in Hollywood. Once Upon A Time in Hollywood logo Once Upon a Time in Hollywood lii ive 2019 puáttám draamakomediaelleekove, mon lii čáállám já stivrim Quentin Tarantino. Tot sajaduvá ive 1969 Los Angelesin. Juonâ. Hollywood čaittâleijee Rick Dalton pala ete suu karrieer lii lappâd. Sun já suu sajasâščaittâleijee Cliff Booth irâttává vala miänástuđ já finniđ pegâlmâsvuođâ ive 1969 Hollywoodist. Vuástáväldim. Rotten Tomatoes -sijđo 529 árvustâlmist 85% lijjii miättáseh. Metacritic-siijđost tot finnij 83 čuággád čyeđeest. Ordino. Ordino lii kieldâ Andorrast. Ordinost ääsih 4 942 olmožid. Ton vijdodâh lii 90 km², já alodâh 1 298 m. Käldeeh. Ordino Oregon. Oregon lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Salem. Orimattila. Orimattila lii kaavpug Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Orimattilast ääsih 15 992 olmožid, já ton vijdodâh lii 814,01 km², mast 28,83 km² lii čääci. Orimattila naaburkieldah láá Hollola, Iitti, Kärkölä, Lahti, Lapinjärvi, Myrskylä, Mäntsälä já Pukkila. Historjá. Orimattila vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1992. Käldeeh. Orimattila Orimattila Orjâlâškielâ. Orjâlâškielâ taihe pajekielâ lii sämikielâ. Kieldimverbâ. Indikativ, konditional já potential Ortezzano. Ortezzano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Ortezzanost ääsih 749 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,08 km², já alodâh 301 m. Ortezzano naaburkieldah láá Carassai, Montalto delle Marche, Monte Rinaldo, Monte Vidon Combatte já Montottone. Käldeeh. Ortezzano Oseania staatah. • border Papua Uđđâ-Guinea • border Uđđâ Seeland Epijiečânâs kuávluh. • border Amerik Samoa • border Ashmore- já Cartiersuolluuh • border Johnston aatool • border Kingman kárgu • border Kooraalmeerâ suollui territorio • border Palmyra aatool • border Ranska Polynesia • border Wallis já Futuna Oseania staatah Osimo. Osimo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Osimost ääsih 35 105 olmožid. Ton vijdodâh lii 106,74 km², já alodâh 265 m. Osimo naaburkieldah láá Ancona, Camerano, Castelfidardo, Filottrano, Montefano, Offagna, Polverigi, Recanati já Santa Maria Nuova. Käldeeh. Osimo Osimo Oslo. Oslo lii Taažâ stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Osloost ääsih 693 494 olmožid, já ton vijdodâh lii 454,12 km², mast 27,72 km² lii čääci. Käldeeh. Oslo Oslo Ostra. Ostra lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Ostrast ääsih 6 535 olmožid. Ton vijdodâh lii 47,25 km², já alodâh 188 m. Ostra naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Corinaldo, Montecarotto, Ostra Vetere, Senigallia já Trecastelli. Historjá. Ostrast šoodâi kaavpug ive 1790. Käldeeh. Ostra Ostra Ostra Vetere. Ostra Vetere lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Ostra Veterest ääsih 3 182 olmožid. Ton vijdodâh lii 30,02 km², já alodâh 250 m. Ostra Vetere naaburkieldah láá Barbara, Castelleone di Suasa, Corinaldo, Montecarotto, Ostra já Serra de' Conti. Käldeeh. Ostra Vetere Ouagadougou. Ouagadougou lii Burkina Faso uáivikaavpug. Ouagadougou lii ranskakielâ čäällimvuovvijn čallum ton algâalgâlii noomâst "Wogodogo", mii lii morekielâ já meerhâš "kost ulmuuh finnejeh kunnee já kunnijâttem" teikkâ "puáđi kunnijâttiđ mii". Käldeeh. Ouagadougou Ouagadougou Ouidah. Ouidah teikkâ Whydah (yoruban "Xwéda";;) lii kaavpug Beninist. Ouidah Oulainen. Oulainen lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Oulaisijn ääsih 7 283 olmožid, já ton vijdodâh lii 597,54 km², mast 9,74 km² lii čääci. Oulaisij naaburkieldah láá Alavieska, Haapavesi, Merijärvi, Pyhäjoki, Raahe já Ylivieska. Historjá. Oulainen vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Kilpua, Lehtopää, Matkaniva, Petäjäskoski, Piipsjärvi já Honkaranta. Käldeeh. Oulainen Oulainen Oulu. Oulu () lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Oulust ääsih 205 750 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 817,54 km², mast 845,58 km² lii čääci. Oulu naaburkieldah láá Hailuoto, Ii, Kempele, Liminka, Lumijoki, Muhos, Pudasjärvi, Tyrnävä já Utajärvi. Käldeeh. Oulu Oulu Outokumpu. Outokumpu lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Outokumpust ääsih 6 586 olmožid, já ton vijdodâh lii 584,06 km², mast 138,24 km² lii čääci. Outokumpu naaburkieldah láá Heinävesi, Kaavi, Liperi, Polvijärvi já Tuusniemi. Historjá. Outokumpu vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Alavi (Alavi-Suvisranta-Herneaho), Harmaasalo, Kuusjärvi, Paloranta, Rikkaranta-Lähtevä-Kuminvaara, Sysmä-Sätös, Törisevä já Viuruniemi. Käldeeh. Outokumpu Outokumpu Ovdâskoddepiäládâh. Ovdâskoddepiäládâh lii piäládâh, mii lii merkkejum piäládâhregisterân já mast lii aainâs-uv ohtâ aalmugovdâsteijee ovdâskoddeest. Ovtâstum arabiemiirikodeh. thumb Ovtâstum arabiemiirikodeh láá staatâ Aasiast. Toi uáivikaavpug lii Abu Dhabi já stuárráámus kaavpug Dubai. Ovtâstum arabiemiirikodeh Ovtâstum kunâgâskodde. thumb Stuorrâ-Britannia já Tave-Irland ovtâstum kunâgâskodde () ađai Ovtâstum kunâgâskodde lii staatâ Euroopâst. Eŋland, Wales, Skotland já Tave-Irland láá Ovtâstum kunâgâskode uásikuávluh. Ovtâstum kunâgâskode uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Lontoo. Ovtâstum kunâgâskodde Ovtâstumstaatah. Amerik ovtâstumstaatah (, uán. "USA") teikkâ Ovtâstumstaatah () láá vuáđulavâlâš littostaatâ iänááš Tave-Amerik-nannaam koskâuásist. Ovtâstumstaatâin láá 50 uásistaatâd. Toi lasseen Ovtâstumstaatâin láá Columbia littopirrâdâh () já territorioh Karibia- já Kuálhismeerâst. Ässeelovo peeleest Ovtâstumstaatah láá maailm kuálmádin stuárráámus eennâm. Ovtâstumstaatâi uáivikaavpug lii Washington, D.C.. Kielah. Ovtâstumstaatâin ij lah virgálâš kielâ teikkâ aalmuglâškielâ, mut amerikeŋgâlâskielâ kiävttoo "de facto" -kiellân. Ton sajan jyehi uásistaatâ uážžu meridiđ jieijâs virgálâš kielâ teikkâ kielâid. Koskâttuvvâi amerikliih savâstâleh eŋgâlâskielâst virgálâžžân kiellân, mut maaŋgâs vyestilist jurduu täst. P. P lii läättinlâš puustavoornig 16. já anarâškielâ puustavoornig 22. puustav. P. D. James. P. D. James () lâi eŋlandlâš kirječällee. Suu ubâ nommâ lâi Phyllis Dorothy James, já näimilito čuolmâdim maŋa ive 1941 Phyllis Dorothy White, mutâ suu kirjeh almostuvvii noomáin P. D. James. Sun čaalij ohtsis kyehtlov kirjed. Kirjeh. James James James Padasjoki. Padasjoki lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Padasjokist ääsih 2 868 olmožid, já ton vijdodâh lii 729,85 km², mast 206,73 km² lii čääci. Padasjoki naaburkieldah láá Asikkala, Hämeenlinna, Kangasala, Kuhmoinen, Pälkäne já Sysmä. Käldeeh. Padasjoki Pajetuárnus. Pajetuárnus (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Pajetuárnusist ääsih 3 905 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 212,47 km², mast 184,43 km² lii čääci. Pajetuárnus naaburkieldah láá Pello, Ruávinjargâ, Tervola já Tuárnus Siijdah. Aavasaksa, Ainiovaara, Aittamaa, Alkkula (markkân), Alposjärvi, Armassaari (Paloistenkylä), Etelä-Portimojärvi, Haarasaajo, Hyllykylä, Jolanki, Kainuunkylä (Helsinginkylä), Kaitajärvi, Kantomaanpää, Kapusta, Kaulinranta, Kivijärvi, Kivilompolo, Koivistonpää, Kopanmäki, Kuivakangas, Kuuroskoski, Lohijärvi, Meltosjärvi, Mellakoski, Mellajärvi, Nuotioranta, Närkki, Pessalompolo, Pekanpää, Portimojärvi, Raanujärvi, Ratasvuoma, Sompanen, Suutarinmäki, Taloniemi, Taroniemi, Tengeliö, Tolppi, Törmäsjärvi, Vietonen, Välikylä já Väystäjä. Käldeeh. Pajetuárnus Pakistan. thumb Pakistan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Islamabad. Palau. thumb Palau lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Ngerulmud. Palermo. Palermo lii kaavpug Italiast, Sisilia kuávlust. Palermost ääsih 658 123 olmožid. Ton vijdodâh lii 160,59 km², já alodâh 14 m. Palermo naaburkieldah láá Altofonte, Belmonte Mezzagno, Ficarazzi, Isola delle Femmine, Misilmeri, Monreale, Torretta já Villabate. Käldeeh. Palermo Palermo Paltamo. Paltamo lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Paltamost ääsih 3 269 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 139,11 km², mast 220,87 km² lii čääci. Paltamo naaburkieldah láá Kaajaan, Puolanka, Ristijärvi, Sotkamo já Vaala. Käldeeh. Paltamo Panama. thumb Panama lii staatâ Koskâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Panamá. Pandemia. Maht koronavirus leevvân teikâ ij leevvân Pandemia (tovláá kreikakielâ sanijgijn πᾶν "pan" "puoh" já δῆμος "demos" "ulmuuh") lii epidemia mii lii levânâm maŋgáid nanamáid teikkâ maailmvijđosávt. Pandemiah láá lamaš ovdâmerkkân koskâääigi čapis sorme, 1800- já 1900-lovoin čiččâm pandemiad tovâttâm kolera já ivij 1918–1919 espanjatavdâ. Uđđâsumos pandemia lii kiđđuv 2020 maailmvijđosávt levânâm koronapandemia COVID-19. Papua Uđđâ-Guinea. thumb Papua Uđđâ-Guinea lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Port Moresby. Papua Uđđâ-Guinea Paraguay. thumb Paraguay lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Asunción. Pariisi. Pariisi lii Ranska stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Käldeeh. Pariisi Pariisi Parkano. Parkano lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Parkanost ääsih 6 388 olmožid, já ton vijdodâh lii 909,67 km², mast 56,74 km² lii čääci. Parkano naaburkieldah láá Ikaalinen, Jämijärvi, Kankaanpää, Karvia, Kihniö, Kurikka já Ylöjärvi. Historjá. Parkano vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Alaskylä, Aurejärvi, Jaakkolankylä, Jokiharju, Kairokoski, Kirjaskylä, Kovesjoki, Kuivasjärvi, Lamminkoski, Lapinneva, Linnankylä, Raivala, Sydänmaa, Vahojärvi, Viitalankylä, Vuorijärvi já Yliskylä. Käldeeh. Parkano Parkano Pasepeivi. Pasepeivi lii ohopeivi mii lii lávurduv já vuossaargâ kooskâst. Ovdil ive 1973 pasepeivi lâi oho vuossâmuš peivi mutâ tááláá ääigi almugijkoskâsii standard ISO 8601 mieldi tot lii oho čiččâd já majemuš peivi. Kuittâg motomeh staatah aneh vala-uv pasepeeivi oho vuossâmuš peivin. Patrik Bye. Bye Bye Paul Calderon. Paul Calderon (šoddâm 1959, Puerto Rico) lii ameriklâš čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Four Rooms" (1995), "Pulp Fiction" (1994) já "King of New York" (1990). Suu kálgu lii Catherine E Salsich (vihkâm 1986). Sunnust lává kyehti päärni. Käldeeh. Calderon Calderon Pedaso. Pedaso lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pedasost ääsih 2 833 olmožid. Ton vijdodâh lii 3,85 km², já alodâh 4 m. Pedaso naaburkieldah láá Altidona já Campofilone. Käldeeh. Pedaso Pedersöre kieldâ. Pedersöre kieldâ (já) lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pedersöre kieldâst ääsih 11 157 olmožid, já ton vijdodâh lii 826,05 km², mast 31,79 km² lii čääci. Pedersöre kieldâ naaburkieldah láá Evijärvi, Kauhava, Kruunupyy, Luoto, Pietarsaari já Uusikaarlepyy. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Ala-Purmo (Nederpurmo), Ala-Ähtävä (Ytteresse), Edsevö, Forsby, Hietasalmi (Sandsund), Karby, Katteri (Katternö), Kirkonkylä (Kyrkoby), Kolppi (Kållby), Leppälaksi (Lepplax), Lehtisalo (Lövö), Purokylä (Bäckby), Pännäinen (Bennäs), Salonkylä (Lappfors), Sundby, Västersund, Yli-Purmo (Överpurmo), Yli-Ähtävä (Överesse) já Östensö. Käldeeh. Pedersöre kieldâ Peeivitäsideijee Guinea. Peeivitäsideijee Guinea täsiväldi (,) ađai Peeivitäsideijee Guinea lii staatâ Afrikâst. Ton tááláš uáivikaavpug lii Malabo, mutâ toh láá huksiimin uđđâ uáivikaavpug Ciudad de la Paz. Käldeeh. Peeivitäsideijee Guinea Pelkosnjargâ. Pelkosnjargâ () lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Pelkosnjaargâst ääsih 947 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 881,54 km², mast 45,40 km² lii čääci. Pelkosnjaargâ naaburkieldah láá Kiemâjävri, Kyelijävri, Ruávinjargâ, Suáđigil já Suovâkuoškâ. Eennâmtiätu. Kieldâst láá ohtsis 171 jävrid, main stuárráámuuh láá Pyhäjärvi, Säynäjäjärvi já Tuormusjärvi. Siijdah. Aapajärvi, Arvospuoli, Kairala, Kiemunkivaara, Luiro, Moitaselkä, Pelkosnjargâ, Pyhäjärvi, Saunavaara já Suvanto. Käldeeh. Pelkosnjargâ Pello. Pello lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Pellost ääsih 3 330 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 864,66 km², mast 126,02 km² lii čääci. Pello naaburkieldah láá Kolari, Pajetuárnus já Ruávinjargâ. Käldeeh. Pello Penna San Giovanni. Penna San Giovanni lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Penna San Giovannist ääsih 1 011 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,08 km², já alodâh 630 m. Penna San Giovanni naaburkieldah láá Amandola, Falerone, Gualdo, Monte San Martino, Sant'Angelo in Pontano já Servigliano. Käldeeh. Penna San Giovanni Pennsylvania. Pennsylvania lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Harrisburg já stuárráámus kaavpug Philadelphia. Pennsylvania uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 12,8 miljovn olmožid (2020). Penza. Penza () lii kaavpug Ruošâst. Perho. Perho lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Perhost ääsih 2 726 olmožid, já ton vijdodâh lii 775,19 km², mast 27,32 km² lii čääci. Perho naaburkieldah láá Alajärvi, Halsua, Kinnula, Kivijärvi, Kyyjärvi, Lestijärvi, Veteli já Vimpeli. Siijdah. Alajoki, Haukka, Humalajoki, Jänkä, Kivelä, Kivikangas, Kellokoski, Kokkoneva, Korkiakangas, Korpela, Liukko, Mehtä-Poranen, Mustamaa, Mäkelä, Mökälä, Möttönen, Oksakoski, Peltokangas, Perho markkân, Salamajärvi já Taipale. Käldeeh. Perho Peru. thumb Peru lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Lima. Pesaro já Urbino eennâmkode kieldah. Pesaro já Urbino eennâmkoddeest láá 52 kieldâd. Käldeeh. * Peter Greene. Peter Greene (š. roovvâdmáánu 8. peeivi 1965, Montclair, New Jersey, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Suu vuosmuuh elleekove- já televisioroolah lijjii 1990-loho aalgâst. Sun lii lamaš ovdâmerkkân elleekuuvijn The Mask (1994), Pulp Fiction (1994) já The Usual Suspects (1995). Maŋgii sun čaittâl mottoomlágán skeelmâ teikâ rikolii. Käldeeh. Greene Greene Petriolo. Petriolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Petriolost ääsih 1 885 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,65 km², já alodâh 271 m. Petriolo naaburkieldah láá Corridonia, Loro Piceno, Mogliano já Urbisaglia. Käldeeh. Petriolo Petritoli. Petritoli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Petritolist ääsih 2 241 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,00 km², já alodâh 358 m. Petritoli naaburkieldah láá Carassai, Monte Giberto, Monte Vidon Combatte, Montefiore dell'Aso, Monterubbiano já Ponzano di Fermo. Uáinámušah. Petritolist lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Käldeeh. Petritoli Petroskoi. Petroskoi (, já) lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Petroskoi vuáđudui čohčâmáánu 11. peeivi 1703. Phil LaMarr. Phillip LaMarr (š. uđđâivemáánu 24. peeivi 1967, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš čaittâleijee, kiäm tobdeh vaarâ pyeremustáá tv-rááiđust "MADtv" (1995), já elleekovveest "Pulp Fiction" (1994). Sun lii lamaš maŋgii meid jienân animaatioin já videospeelâin. Käldeeh. LaMarr LaMarr Philadelphia. thumb Pennsylvania kárttá mast Philadelphia pirrâdâhkodde merkkejum Philadelphia lii kaavpug Pennsylvania uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. Tot lii Pennsylvania uásistaatâ stuárráámus kaavpug já kuđâdin stuárráámus puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 1,5 miljovn olmožid. Phoenix. Phoenix lii Arizona uásistaatâ uáivikaavpug. Tot lii ässeelovo mield meid Arizona stuárráámus kaavpug. Phoenixist ääsih ohtsis suulân 1,7 miljovn olmožid. Tot lii puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn viđâdin stuárráámus. Phoenix lii meid Ovtâstumstaatâi uásistaatâi uáivikaavpugijn puoh stuárráámus já áinoo uásistaatâ uáivikaavpug, mast ääsih paijeel miljovn olmožid. Pielavesi. Pielavesi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Pielavesist ääsih 4 355 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 406,51 km², mast 253,29 km² lii čääci. Pielavesi naaburkieldah láá Iisalmi, Keitele, Kiuruvesi, Kuopio, Pihtipudas, Pyhäjärvi já Tervo. Siijdah. Heinämäki, Jokijärvi, Joutsenniemi, Jylhä, Jylänki, Karjala, Koivujärvi, Kotaniemi, Kuivaniemi, Kurolanlahti, Lammassalo, Lampaanjärvi, Lappetelä, Laukkala, Leppämäki, Löytynjärvi, Löytynmäki, Niemisjärvi, Ohemäki, Pahkamäki, Pajumäki, Pajuskylä, Panka, Pappila, Pauha, Penttilänlahti, Pielavesi, Petäjäjärvi, Pukara, Ristinen, Saarela, Sulkava, Säviä, Taipale, Tallus, Tommonmäki, Tuovilanlahti, Vaaraslahti já Venetmäki. Käldeeh. Pielavesi Pietarsaari. Pietarsaari () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pietarsaarist ääsih 19 087 olmožid, já ton vijdodâh lii 396,35 km², mast 307,90 km² lii čääci. Pietarsaari naaburkieldah láá Luoto, Pedersöre kieldâ já Uusikaarlepyy. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Käldeeh. Pietarsaari Pietarsaari Pieve Torina. Pieve Torina lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pieve Torinast ääsih 1 357 olmožid. Ton vijdodâh lii 74,80 km², já alodâh 470 m. Pieve Torina naaburkieldah láá Monte Cavallo, Muccia, Serravalle di Chienti, Ussita, Valfornace já Visso. Käldeeh. Pieve Torina Pihkova. Pihkova (já) lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Pihkova lii ohtâ puárásumosijn kaavpugijn Ruošâst. Vuossâmuu keerdi tot mainâšuvvoo ive 903. Piiraatpiäládâh. Piiraatpiäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin" almostittum 15.03.2019. Piiraatpiäládâh Pioraco. Pioraco lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pioracost ääsih 1 036 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,45 km², já alodâh 443 m. Pioraco naaburkieldah láá Camerino, Castelraimondo, Fiuminata já Sefro. Käldeeh. Pioraco Pirkkala. Pirkkala () lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Pirkkalast ääsih 19 764 olmožid, já ton vijdodâh lii 103,97 km², mast 22,55 km² lii čääci. Pirkkala naaburkieldah láá Tampere, Nokia, Lempäälä já Vesilahti. Käldeeh. Pirkkala Pittáámsämikielâ. Piittáámsämikielâ lii sämikielâ. Tom sárnuh tááláá ääigi Ruotâst Arvidsjaur já Arjeplog ađai Árjepluovve kieldâin. Piäiváš. Taat artikkâl muštâl tääsnist. Piäiváš Piäiváš (symbol ☉) lii täsni kuávdoo piäiváškode. Eennâmpáálu já piäiváškode eres planetteh joreh Piäiváá pirrâ. Piäiváš lii puoh tehálumos energiakäldee ubâ piäiváškoddeest, já tondiet-uv eellim Eennâmpáálu alne ličij máhđuttes Piäivááttáá. Tääsni čođâmitto lii 110 kerdid stuárráb ko Eennâmpáálu čođâmitto. Piäiváš tiäddá 330 000 kerdid eenâb ko Eennâmpállu, já nuuvtpa Piäiváš siskeeld pajeláá 99 % piäiváškode almolii massaast. Kemia tááhust láá kulmâ niäljádâs Piäiváást vety. Ton lasseen láá helium já lussâdub algâamnâseh, tegu happi, čiđđâ, neon já ryevdi. Taasnij árvuštâlmist Piäiváš kočoduvvoo fiskis luággi (eŋg. yellow dwarf). Tot šoodâi suullân 4,6 miljard ihheed tassaaš. Tääsnih távjá šaddeh, ko tuárvi ennuv massa čokkân oovtâ sajan já ton merettes liegâsvuotâ toovvât váimusfuusio. Šoddâm rääjist Piäiváš lii pissoom mestâ siämmáálágánin, já tile ij muttuu kuhes ááigán. Piäiváá merhâšume Eennâmpáálun. Peivisuonjâreh ájáneh käävci minuttid kiergâniđ maailmân. Piäiváš lieggee Eennâmpáálu. Piäivááttáá Eennâmpállu ličij lamaš koolmâs já sevŋâd, nuuvt et ij mihheen puávtáččii eelliđ tobbeen. Šadoi fotosyntees tábáhtuvá peivisuonjârij áánsust. Ko peivisuonjâreh teivih Eennâmpáálu magneetkiedi, te hovdiimeh šaddeh. Peivisevŋânem šadda ko Mánudâš puátá Eennâmpáálu já Piäiváá kooskân. Motomijn kuávluin maailmist šadda oles peivisevŋânem. Piäiváškodde. Piäiváškoddeest láá Piäiváš, 8 planettid já toi 165 máánnud sehe 3 snorâplaaneet já toi 4 máánu. Piättâr. Piättâr (já) lii kaavpug Ruošâst. Tot lii Ruošâ nubben stuárráámus kaavpug. Historjá. Piättâr vuáđudui vyesimáánu 3. peeivi 1703. Kaavpug nommân lâi Petrograd (​) iivij 1914–1924 já Leningrad (​) iivij 1924–1991. Planken. Planken lii kieldâ Liechtensteinist. Plankenist ääsih 473 olmožid. Ton vijdodâh lii 5,34 km², já alodâh 786 m. Planken lii ässeelovo mield Liechtenstein ucemus kieldâ. Käldeeh. Planken Poggio Cupro. Poggio Cupro lii sijdâ Cupramontana kieldâst. Tot lii 3,41 km keččin Cupramontana markkânist. Poggio Cuprost ääsih 167 olmožid, já ton alodâh lii 372 m. Käldeeh. Poggio Cupro Poggio San Marcello. Poggio San Marcello lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Poggio San Marcellost ääsih 662 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,36 km², já alodâh 385 m. Poggio San Marcello naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Castelplanio, Montecarotto já Rosora. Käldeeh. Poggio San Marcello Poggio San Vicino. Poggio San Vicino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Poggio San Vicinost ääsih 229 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,03 km², já alodâh 509 m. Poggio San Vicino naaburkieldah láá Apiro, Cerreto d'Esi, Fabriano, Matelica já Serra San Quirico. Käldeeh. Poggio San Vicino Pollenza. Pollenza lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pollenzast ääsih 6 416 olmožid. Ton vijdodâh lii 39,55 km², já alodâh 341 m. Pollenza naaburkieldah láá Macerata, San Severino Marche, Tolentino já Treia. Käldeeh. Pollenza Polverigi. Polverigi lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Polverigist ääsih 4 591 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,98 km², já alodâh 140 m. Polverigi naaburkieldah láá Agugliano, Ancona, Jesi, Offagna, Osimo já Santa Maria Nuova. Käldeeh. Polverigi Polvijärvi. Polvijärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Polvijärvist ääsih 4 210 olmožid, já ton vijdodâh lii 958,32 km², mast 154,16 km² lii čääci. Polvijärvi naaburkieldah láá Juuka, Kaavi, Kontiolahti, Liperi já Outokumpu. Siijdah. Horsmanaho, Hukkala, Kinahmo, Kuorevaara, Martonvaara, Polvijärvi markkân, Ruvaslahti, Saarivaara, Sola já Sotkuma. Meiddei Huhmari luámukuávdáš () puáhtá anneeđ sijdân. Kooskah. Polvijärvi markkân lii 42 km keččin Joensuust. Käldeeh. Polvijärvi Ponzano di Fermo. Ponzano di Fermo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Ponzano di Fermost ääsih 1 656 olmožid. Ton vijdodâh lii 14,27 km², já alodâh 248 m. Ponzano di Fermo naaburkieldah láá Fermo, Grottazzolina, Monte Giberto, Monterubbiano já Petritoli. Käldeeh. Ponzano di Fermo Porgemáánu. Porgemáánu lii ive káávcád mánuppaje. Porgemáánust láá 31 peivid. Taat máánu lii finnim noomâs eskin Anarâš-kalenderân. Tast lii kuhháá kevttum meiddei suomâkielâst luávnejum nommâ "elomáánu". Pori. Pori () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Porist ääsih 83 790 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 062,00 km², mast 906,17 km² lii čääci. Pori naaburkieldah láá Eurajoki, Kankaanpää, Kokemäki, Merikarvia, Nakkila, Pomarkku, Sastamala, Siikainen já Ulvila. Käldeeh. Pori Pori Porsaŋg. Porsaŋg (, já) lii kieldâ Taažâst. Porsaŋgist ääsih 3 998 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 872,58 km², mast 232,29 km² lii čääci. Käldeeh. Porsaŋg Port Louis. Port Louis eennâmkodde kost meid Port Louis kaavpug lii. Port Louis lii Mauritius uáivikaavpug. Port Louis Port Louis Porto-Novo. Porto-Novo lii Benin uáivikaavpug. Porto-Novo Porto-Novo Porto Recanati. Porto Recanati lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Porto Recanatist ääsih 12 523 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,25 km², já alodâh 6 m. Porto Recanati naaburkieldah láá Castelfidardo, Loreto, Numana, Potenza Picena já Recanati. Historjá. Porto Recanatist šoodâi kaavpug ive 2013. Käldeeh. Porto Recanati Porto Recanati Porto San Giorgio. Porto San Giorgio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Porto San Giorgiost ääsih 16 094 olmožid. Ton vijdodâh lii 8,79 km², já alodâh 4 m. Porto San Giorgio áinoo naaburkieldâ lii Fermo. Käldeeh. Porto San Giorgio Porto Sant'Elpidio. Porto Sant'Elpidio lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Porto Sant'Elpidiost ääsih 26 392 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,13 km², já alodâh 4 m. Porto Sant'Elpidio naaburkieldah láá Civitanova Marche, Fermo já Sant'Elpidio a Mare. Käldeeh. Porto Sant'Elpidio Porto Sant'Elpidio Porttâpäävti tulvâdemjävri. Porttâpäävti tulvâdemjävri teikkâ tuše Porttâpähti lii tulvâdemjävri Suáđigilist, Laapi eennâmkoddeest. Tot lii nubbe Suomâ stuorrâ tulvâdemjaavrijn Loka lasseen. Porttâpäävti tevdim aalgij ive 1967 já tot lâi vaalmâš ive 1970. Porttâpähti já Lokka láá ovtâstittum Tankajuvváin já ive 1981 valmâštum Vuáču kanavain. Tulvâdemjäävri tulvâdempuáđu lii jäävri maadâuásist. Ton kočâttemalodâh lii 30 m já ton ohtâvuođâst lii 30 MW čäcivyeimilágádâs. Porttâpäävi čäsuáivi tulvâdemkoskâ lii suulân 9 m, mon tiet jäävri vijdodâh puáhtá leđe 34 já 214 km2 kooskâst. Käldeeh. Porttâpähti Portugali. thumb Portugali lii staatâ Euroopâst. Portugalkielâ. Portugalkielâ ("língua portuguesa" teikkâ tuš "português") lii romaanlâš kielâ, mii lii šoddâm Portugalist já Galiciast, mutâ lii tááláá ääigi váldukiellân meid ovdâmerkkân Angolast, Brasiliast, Mosambikist já Kap Verdest. Toi lasseen tot lii nubben kiellân maaŋgâin enâmijn. Tot lii maailm kuđâdin stuárráámus kielâ. Eenikiellân tom sárnuh suulân 215–220 miljovn olmožid. Portugalkielâ Porvoo. Porvoo () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Porvoost ääsih 50 590 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 139,81 km², mast 1 485,39 km² lii čääci. Porvoo naaburkieldah láá Askola, Loviisa, Myrskylä, Pornainen já Sipoo. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Ali-Vekkoski (Söderveckoski), Anttila (Andersböle), Baggböle, Bengtsby (Pentinkylä), Bjurböle, Boe (Häihä), Bosgård, Brattnäs, Eerola (Eriksdal), Eestinmäki (Estbacka), Emäsalo (Emsalö), Epoo (Ebbo), Fagersta, Gammelbacka, Grännäs, Gäddrag, Haikkoo (Haiko), Henttala, Hinthaara (Hindhår), Hommanäs, Huhtinen, Hummelsund, Ilola (Illby), Jakari (Jackarby), Järnböle, Kaarenkylä (Karsby), Kalax (Kaalahti), Kallola, Kardrag, Karleby (Kaarlenkylä), Kerkkoo (Kerko), Kiiala (Kiala), Kilpilahti (Sköldvik), Klemetti (Klemetsby), Kortisbacka, Kreppelby, Kroksnäs, Kråkö, Kulloo (Kullo), Kurböle, Kuris, Londböle, Mickelsböle, Munkkala (Munkby), Mustijoki (Svartså), Myllykylä (Molnby), Norike, Nygård, Onas, Orrby (Orrenkylä), Pappilanmäki (Prästgårdsbacken), Peippola (Pepot), Pellinki (Pellinge), Piirlahti (Pirlax), Ramsholmen, Renum, Saksala (Saxby), Sannainen (Sannäs), Seitlahti (Seitlax), Sikilä (Siggböle), Skavarböle, Sondby, Stensböle, Sundö (Suni), Suomenkylä (Finnby), Svartbäck, Tamminiemi (Eknäs), Tarkkinen (Tarkis), Teissala (Teisala), Tolkkinen (Tolkis), Tirmo (Tirmoo), Treksilä (Drägsby), Tuorila (Torasbacka), Tyysteri (Tjusterby), Vaarlahti (Varlax), Vanhamoisio (Gammelgård), Veckjärvi (Vekjärvi), Virtaala (Strömsberg), Virvik, Voolahti (Vålax), Västermunkby, Ylike, Yli-Vekkoski (Norrveckoski), Åby já Åminsby. Käldeeh. Porvoo Porvoo Potenza Picena. Potenza Picena lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Potenza Picenast ääsih 15 982 olmožid. Ton vijdodâh lii 48,55 km², já alodâh 237 m. Potenza Picena naaburkieldah láá Civitanova Marche, Montecosaro, Montelupone, Porto Recanati já Recanati. Käldeeh. Potenza Picena Praia. thumb Praia lii Kap Verde uáivikaavpug. Praia Praia Predikat. Predikat lii celkkuujeessân, mii almoot toohâm teikkâ tábáhtume. Predikat lii celkkuu kuávdáš uási. Tonttáá ceelhâ ij lah tievâslâš ceelhâ. Pretoria. thumb Pretoria, mon kočodeh meid Tshwanen, lii Maadâ-Afrik haaldâtlâš uáivikaavpug. Tot lii ohtâ kuulmâ Maadâ-Afrik uáivikaavpugist. Kyehti eres uáivikaavpug láá Kapkaavpug já Bloemfontein. Pretoria Pretoria Pudasjärvi. Pudasjärvi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pudasjärvist ääsih 7 801 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 867,22 km², mast 229,06 km² lii čääci. Pudasjärvi naaburkieldah láá Ii, Oulu, Puáššu, Puolanka, Ranua, Suomussalmi, Taivalkoski já Utajärvi. Historjá. Pudasjärvi vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 2004. Käldeeh. Pudasjärvi Pudasjärvi Pulp Fiction. Pulp Fiction lii ive 1994 puáttám rikoselleekove, mon lii stivrim ameriklâš Quentin Tarantino. Sun čaalij kietâčalluu elleekován oovtâst Roger Avaryin. Juonâ. Jules Winnfield já Vincent Vega lává pälkkimorhedeijeeh viežžâmin laavhâ mii lii suáládum sunnuu hoovdâst, Marsellus Wallacest. Wallace koijâdij Vincent moonnâđ juhlođ Wallace kálgoin, Miain, muáddi peeivi maŋeláá ko Wallace jieš lii meddâl. Butch Coolidge lii puárásmum čurmâdâttee kiäs Wallace máksá tast ete sun táppáá suu čuávuváá tuáru. Honey Bunny já Pumpkin lává nuorah já rähistum uccrikoliih kiäh lává meridâm varriđ. Taah elimeh čannojeh oohtân. Puola. thumb Puola lii staatâ Euroopâst. Puolanka. Puolanka lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Puolankast ääsih 2 531 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 598,68 km², mast 137,38 km² lii čääci. Puolanka naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Paltamo, Pudasjärvi, Ristijärvi, Suomussalmi, Utajärvi já Vaala. Siijdah. Aittokylä, Askankylä, Auho, Joukokylä, Kivarinjärvi, Kotila, Kongasmäki, Leipivaara, Lylykylä, Naulaperä, Puokio, Puolanka, Rasinkylä, Suolijärvi, Vihajärvi, Väyrylä, Yli-Oterma já Törmänmäki. Käldeeh. Puolanka Puustav. Puustav lii merkkâ, mii kiävttoo jienâduvváid vuáđudum čäällimvuáháduvvâst. Tot oovdâst, iirât ovdâstiđ teikkâ lii motomin ovdâstâm mottoom sárnumkielâ fooneem. Puáššu. Puáššu (já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Puášust ääsih 3 167 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 544,90 km², mast 505,11 km² lii čääci. Puášu naaburkieldah láá Ruávinjargâ, Kiemâjävri, Ranua, Kyelijävri, Kuáccám, Taivalkoski já Pudasjärvi. Käldeeh. Puáššu Puško. Puško ("Esox lucius") lii kyelišlaajâ, mii kulá puškokuolij laahkon. Pyeidicissááš. Pyeidicissááš lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. Stuárudâh já olgohäämi. Pyeidicissááš lii 13,5–15 cm kukke já tiäddá 15–23 g. Pyeidicissáást láá fiskis čuávji, ruánáá selgi, čuovjisränis suájáh já poođâš sehe čapis uáivi já vielgis nierâtiälkku. Suájást lii vielgis säärgis já pottâš roobdah láá meid vielgâdeh. Raddeest čuávján mana čapis säärgis, mii lii orescissáin kobdeeb. Orásij čuávji lii meid kirkkásub ko niŋálâsâin. Mudoi eres suhâpeelij olgohäämi lii aaibâs siämmáálágán. Nuorâ ohtâgâsâi iärrun lii tot, ete toh láá siävŋusuboh ko puáris ohtâgâsah. Nuorâi nierâtiälkku lii meid eenâb fiskâd ko vielgâd. Puáris cissááh lonotteh tulgijdis peessim maŋa syeini-porgemáánust. Tolgešado kukkodâh lii Suomâst koskâmiärálávt 68 peivid. Nuorâ lodeh lonotteh tolgekerdistis porge-čohčâmáánust. Tuulgij lonottem maŋa eres aheluokaid lii máhđuttem iäruttiđ. Suomâ puárásumos riegistum pyeidicissááš lii lamaš aainâs-uv 12 ihheed. Tot lâi riegistum 6. kesimáánu 2004, já lâi talle suulân ive ahasâš. Riegisteijee teividij lode uđđâsist 31. njuhčâmáánu 2016. Oovdeb ulâttâs lâi 9 ihheed, 2 mánuppaje já 5 peeivi. Puárásumos Eurooplâš pyeidicissááš lii lamaš Saksaast, já tot lâi aainâs-uv 15 ihheed já 5 mánuppaje puáris. Laavlâ. Tááláá ääigi pyeidicissáá ti-ti-tyy-laavlâ lii härvinâš já sajan lii puáttám kyehtistaavvâlsâš ti-tyy. Nubástus suijâ ij lah vala čielgâm. Vistig laavlâ nubástui kaavpugijn, kuás totkeeh arvâlistii, ete laavlâ lii nubástum kaavpug laarmâ tiet. Siämmáš nubástus tábáhtui meid táálunkuávluin, mii sáttá čuávvuđ tast, ete kaavpug- já táálunkuávlu populaatioh láá siävuttum. Pyeidicissáást láá ennuv ereslágáneh jienah. Koččomjienah láá čyejilis njurgâseh já váruttâsjienâ lii vaijaas, mavresteijee huurrân. Pyeidicissááš lávluškuát tállán ko peeivi kukkodâh lii suulân čiččâm tijmed, mii tábáhtuvá Maadâ-Suomâst kaskoo uđđâivemáánu já Tave-Suomâst kuovâmáánust. Lavdâm já eellimpiirâs. Pyeidicissááš lii levânâm aassâm mield ubâ Suomân. Tave-Suomâst tot ij kuittâggin lah aaibâs jyehi saajeest. Suomâ pyeidicissáášnääli lii suulân kyehti miljovn paarrâd, tälviv 4–7 miljovn ohtâgâssâd. BirdLife Suomâ ornij uđđâivemáánust 2007 Pihabongaus-tábáhtus, mon puátusij vuáđuld pyeidicissááš lii Suomâ táválumos (99,7 %) já valjaamus (75 000) loddelyevdi loddešlaajâ. Tot pessee puohlágánijn vuovdijn já čuákkipäikkikuávluin, jis fáállun lii valmâš vuággu. Stuárráámus uási Suomâ pyeidicissáin pessee tááláá ääigi čuákkipäikkikuávluin. Pyeidicissááš lii ohtâ Euraasia valjaamuin loddešlaajâin. Tot lii levânâm ubâ Euroopân já Tave- sehe Koskâ-Aasian. Euroopâst pessee suulân 46–91 miljovn pyeidicissáášpaarrâd. Lasanem. Pyeidicissááš finnee táválávt kyehti piäsáduv, moin pyehtih leđe joba love uđâgâžžâd. Tot ráhtá piervâl ruŋgo seinisiähtálist já skoođâst tom ovdâmerkkân soksâmijguin teikkâ puzâiguin. Pyeidicissááš monniiškuát vyesimáánu aalgâst. Tot mannee 6–12 manneed já láálá taid kyehti oho. Lällee pyeidicissáá ij uážu hettiđ, ko tot hilgo uáli heerkiht manepiervâl. Uđâgááh čolgeh masa ain siämmáá peeivi já toh pyehtih kirdeđ kuulmâ oho ahasâžžân. Enni piämmá uđâgáid vala 1–2 oho piervâlistvyelgim maŋa. Enni ij hilgo uđâgâšpiervâl nuuvt heerkiht ko manepiervâl. Jis piervâl alda oroh liijkás kuhháá, te uđâgááh sättih jäämmiđ niälgán, koolmân teikkâ kooškon, ko enni ij tuostâ puáttiđ maasâd piervâlân. Táválávt paarâ mannee vala nubbe piäsáduv syeinimáánust. Tast lii táválávt ucceeb manemeeri já läällim pištá ucceeb ääigi. Nube piäsáduv uđâgááh vyelgih piervâlist porgemáánust. Jis vuosmuš piäsádâh jáámá, te cissááš mannee táválávt uđđâsist. Uđđâsistpessimist iä lah nuuvt ennuv maneh ko vuosmuš piäsáduvvâst, ko niŋálâs ij vaje tállán pyevtittiđ normaal manemere. Raavâd. Pyeidicissááš lii puohporree. Tot porá siemânijd, jiivijd já keessiv tiivrijd sehe eres čielgitävtittemes elleid. Kiđđuv tot porá mielâstis uurbijd sehe iđosijd já iälá juhâmin lostâmuorâi määihli. Tälviv tot porá tálvástâllee tiivrijd já haaškâid, aassâmsoojij alda meid loddelyevdi siemânijd já vuojâ. Uđâgááh poreh enâmustáá kiivsâid já tiivrijd. Pyeidicissááh sättih niälgástum tiet puurrâđ meid uccâluudijd teikkâ nähkisuájáid. Käldeeh. "Taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Pyhäjoki. Pyhäjoki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pyhäjokist ääsih 3 082 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 365,09 km², mast 822,08 km² lii čääci. Pyhäjoki naaburkieldah láá Kalajoki, Merijärvi, Oulainen já Raahe. Siijdah. Etelänkylä, Keskikylä, Limingoja, Parhalahti, Pirttikoski, Pohjankylä, Pyhäjoki markkân, Viirre já Yppäri. Käldeeh. Pyhäjoki Pyhäjärvi. Pyhäjärvi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pyhäjärvist ääsih 5 088 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 459,46 km², mast 148,66 km² lii čääci. Pyhäjärvi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kiuruvesi, Kärsämäki, Pielavesi, Pihtipudas já Pyhäntä. Ässeelovo mield Pyhäjärvi lii Suomâ nubben ucemus kaavpug Kaskisij maŋa. Historjá. Pyhäjärvi vuáđudui ive 1866, já tast šoodâi kaavpug ive 1993. Siijdah. Emolahti, Emoniemi-Markkân, Haapamäki, Hietakylä, Hiidenkylä, Jokikylä, Komu, Kuusenmäki, Köpsi, Lamminaho, Latvanen, Liittoperä, Lohvanperä, Niinimäki, Parkkima, Pitäjänmäki, Rannankylä, Ruotanen, Salmenkylä, Sammallahti, Särkiperä, Vuohtomäki já Vuohtoniemi. Käldeeh. Pyhäjärvi Pyhäjärvi Pyhäntä. Pyhäntä lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pyhäntäst ääsih 1 582 olmožid, já ton vijdodâh lii 847,48 km², mast 36,81 km² lii čääci. Reisjärvi naaburkieldah láá Kaajaan, Kiuruvesi, Kärsämäki, Pyhäjärvi, Siikalatva já Vieremä. Siijdah. Ahokylä, Ojalankylä, Lamujoki, Tavastkenkä já Viitamäki. Käldeeh. Pyhäntä Päijänne. Päijänne lii jävri Suomâst, Koskâ-Suomâ já Päijät-Häme eennâmkuudijn. Eennâmtiätu. Päijänne vijdodâh lii 1083 km2 já tot lii Suomâ nubben, teikkâ kuálmádin stuárráámus jävri. Päijänne lii suulân siämmáá styeres ko Aanaarjävri, mut tot ete kuábáš lii stuárráb, lii iveääigist kiddâ. Päijänne kulgâmvijdodâh lii 26 480 km2 já tot lii Kymijuuvâ čácáduv uáivijävri. Päijänne Ristiselkäst, Toivakka kieldâst lii Suomâ sisčácáduvâi kieŋâlumos saje (95,3 m). Puáris tiäđu mield saje kieŋŋâlvuotâ ličij 104 m, mut taat tiätu lii puástud. Päijänne koskâkieŋŋâlvuotâ lii 16,2 m. Stuárráámuuh suolluuh láá Virmalansaari, Salonsaari, Judinsalo, Onkisalo, Paatsalo, Muuratsalo, Haukkasalo já Vuoritsalo. Ohtsis suolluuh láá 2 690. Päijänne finnee čääsis jäävri tavveen Saarijävri, Viitasaari sehe Rautalammi kiäinuin, viestârist Jämsä kiäinust já nuorttân Sysmä kiäinust. Jäävri maadâuásist álgá Kymijuuhâ, mii luáštá Suomâluohtân. Historjá. Päijänne ääldis šoodâi ko jieŋâ koovij källee majemuu jieŋâpaje ääigi. Jieŋâpaje maŋa ääldis paasij Nuorttâmeerâ Yoldia- já Ancylusmudoi vuálá. Eennâmpajanem tááhust Päijännest šoodâi Ancylusjäävri luohtâ já iäskán 10 000 ihheed tassaaš jieijâs jävri. Suulân 8 500 ihheed tassaaš Päijänne luoštij Kyelijuuvâ peht Merâpootân. Siämmáá ääigi Saimaa lyeštimuáli sirdeškuođij máádás já loopâloopâst Päijännen. Epitäsivis eennâmpajanem tiet Päijänne aalgij tulvâđ já pajaniđ. Ko Päijänne lâi pajanâm Saimaa räi, te šoodâi Sis-Suomâ stuorrâjävri, mii piištij suulân 200 ihheed. Päijänne pajanâm čäsuáivi moorâi Heinola-puolžâ já Kymijuuhâ šoodâi. Kymijuuhâ lyeštiškuođij ennuv čääsi, já Päijänne čäsuáivi moonâi vuálus jotelávt. Tondiet Päijänne ratkui Saimaast, já tast šoodâi oppeet jieijâs jävri. Aalmuglâšmecci. Päijänne maadâuásist, Sysmä, Padasjoki já Asikkala kieldâin, enâmustáá Kelvenne suollust lii Päijänne aalmuglâšmecci. Aalmuglâšmecci lii uáli pivnohis kárbáinjotteemsaje. Käldeeh. "Taat sijđo, teikkâ taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Päijänne Pänituoddâr meccikuávlu. Pänituoddâr meccikuávlu () lii Urho Kekkos aalmuglâšmeeci já Lemmee aalmuglâšmeeci koskâsii tuodâr- já vyevdikuávlust. Päniskääiđi váimus taheh Keháuáivi, Pänituoddâr já Äpistuoddâr pajoseh, moi alemuuh čoheh pajaneh paijeel 500 meetter. Meccikuávlust jotá kuosâ ordârääji, já máddááosij kuosâvyevdih muttojeh tavveen pecivyevdin. Käldeeh. Pänituoddâr meccikuávlu Pärttih. Pärttih teikâ Päärtih (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Pärttih Q. Q lii läättinlâš puustavoornig 17. puustav. Qatar. thumb Qatar lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Doha. Quentin Tarantino. Quentin Jerome Tarantino (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1963, Knoxville, Tennessee, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee, pyevtitteijee, čällee já čaittâleijee, kii lii čáállám já stivrim 10 elleekovveed. Eellim. Quentin Tarantino šoodâi Knoxvillest, Tenneseest. Suu eeči lii italialâš-ameriklâš čaittâleijee já musikkár Tony Tarantino. Suu enni, Connie (McHugh), lii pyecceitipšoo Tenneseest. Ko Quentin lâi neelji ihásâš, sun varrii suu eenijn Torrancen, Kalifornian. Karrieer. Tarantino algâttij suu karrieer čälimáin, stivriimáin já čaittâlmáin stuárráámuu uásild lappum čapisvielgis elleekooveest "My Best Friend's Birthday" ive 1987. Ton elleekove kietâčalluu vuáđuld lii maŋeláá rahtum kietâčaalâ elleekován "True Romance" (1993). Pegâlmâsân Tarantino šoodâi kuittâg ko čaalij já stivrij elleekove "Reservoir Dogs" ive 1992. Sun meid čaittâlij tast Mr. Brown roolâ. Filmografia. Tarantino lâi meid kyessi stivrejeijen Robert Rodriguez stivrim elleekooveest "Sin City" já stivrij meid oovtâ uási rááiđun "ER" (suom.Teho-osasto) sehe "C.S.I."-rááiđu 5. paje majemuu uási. Käldeeh. Tarantino Tarantino R. R lii läättinlâš puustavoornig 18. já anarâškielâ puustavoornig 23. puustav. Raahe. Raahe () lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Raahest ääsih 24 574 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 888,97 km², mast 874,59 km² lii čääci. Raahe naaburkieldah láá Haapavesi, Oulainen, Pyhäjoki, Siikajoki já Siikalatva. Käldeeh. Raahe Raahe Rabat. Rabat () lii Marokko uáivikaavpug. Rabat Rabat Ranska. thumb Ranska lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Pariisi. Ranskakielâ. Ranskakielâ (ransk. "français") kulá indoeurooplij kielâi romaanlâš kielâjuávkun. Pustaveh. Ranskakielâ Ranua. Ranua lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Ranuast ääsih 3 743 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 694,79 km², mast 241,17 km² lii čääci. Ranua naaburkieldah láá Ii, Puáššu, Pudasjärvi, Ruávinjargâ, Simo já Tervola. Käldeeh. Ranua Rapagnano. Rapagnano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Rapagnanost ääsih 2 000 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,65 km², já alodâh 314 m. Rapagnano naaburkieldah láá Fermo, Grottazzolina, Magliano di Tenna, Monte San Pietrangeli, Montegiorgio já Torre San Patrizio. Käldeeh. Rapagnano Rauma. Rauma () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Raumast ääsih 39 015 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 110,12 km², mast 614,29 km² lii čääci. Rauma naaburkieldah láá Eurajoki, Lappi, Laitila já Pyhäranta. Historjá. Rauma vuáđudui cuáŋuimáánu 15. peeivi 1442. Siijdah. Anttila, Haapasaari, Kaaro, Kauklainen, Kaukola, Kodisjoki, Kolla, Kortela, Kulamaa, Lappi, Monna, Nihattula, Ruona, Sorkka, Soukainen, Tarvola, Tiilivuori, Unaja, Uotila, Vasarainen, Vermuntila já Voiluoto. Käldeeh. Rauma Rauma Rauna Paadar-Leivo. Rauna Paadar-Leivo (š. 1942) lii sämmilâš kirječällee, kii čáálá párnáikiirjijd, čaitâlmijd já kuldâlmâsâid pajekielân. Sun áásá Anarist, kost sun lii lamaš pargoost sämitiggeest. Meddâl sun lii Lusmenjaargâst. Párnáikiirjij lasseen sun lii kietâčáállám párnáirááiđu "Káre-Nina" já čáállám rävisulmui roomaan "Goalsenjárga" (1994, suomâkiel jurgâlus "Vieras talvi" 1997). Ive 2000 sun finnij Aanaar kieldâ kulttuurpalhâšume. Käldeeh. Paadar-Leivo Paadar-Leivo Rautalampi. Rautalampi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Rautalampist ääsih 3 069 olmožid, já ton vijdodâh lii 761,99 km², mast 223,03 km² lii čääci. Rautalampi naaburkieldah láá Hankasalmi, Konnevesi, Pieksämäki, Suonenjoki, Tervo já Vesanto. Siijdah. Hanhitaipale, Hankamäki, Ihalaiskylä, Kerkonkoski, Kiesimä, Koipiniemi, Kuuslahti, Myhinpää, Pukkiharju, Rautalampi, Saikari, Sonkarinsaari, Toholahti, Liimattala, Palavalahti, Vaajasalmi já Pakarila. Käldeeh. Rautalampi Rautavaara. Rautavaara lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Rautavaarast ääsih 1 573 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 235,25 km², mast 84,30 km² lii čääci. Rautavaara naaburkieldah láá Juuka, Kuopio, Lapinlahti, Nurmes, Sonkajärvi já Sotkamo. Siijdah. Alakeyritty, Ala-Luosta, Etelä-Keyritty, Halmejärvi, Hiirenjärvi, Kangaslahti, Lehtovaara, Lievisenmäki, Palojärvi, Pirttipuro, Pohjois-Keyritty, Puumala, Rannankylä, Rautavaara markkân, Sierajärvi, Siikajärvi, Tiilikka já Ylä-Luosta. Käldeeh. Rautavaara Recanati. Recanati lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Recanatist ääsih 21 131 olmožid. Ton vijdodâh lii 103,46 km², já alodâh 293 m. Recanati naaburkieldah láá Castelfidardo, Loreto, Macerata, Montecassiano, Montefano, Montelupone, Osimo, Porto Recanati já Potenza Picena. Historjá. Recanatist šoodâi kaavpug ive 1240. Käldeeh. Recanati Recanati Reisjärvi. Reisjärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Reisjärvist ääsih 2 720 olmožid, já ton vijdodâh lii 503,19 km², mast 28,74 km² lii čääci. Reisjärvi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kinnula, Lestijärvi, Pihtipudas já Sievi. Siijdah. Kalaja (tâi Iso-Kalaja), Kangaskylä, Kinnulanranta, Leppälahti, Levonperä já Reisjärvi. Käldeeh. Reisjärvi Reservoir Dogs. Reservoir Dogs lii ive 1992 puáttám rikoselleekove, mon lii čáállám já stivrim ameriklâš Quentin Tarantino. Juonâ. Áámmátrikoliih aiguu rievviđ timanttijd, mutâ puoh ij moonnâmgin nuuvt ko sij lijjii sundáttâllâm. Vuástáväldim. Rotten Tomatoes -sijđo 69 árvustâlmist 91% láá miättáseh. Metacritic-siijđost tot lii finnim 79 čuággád čyeđeest. Rhode Island. Rhode Island lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Providence. Rhode Island uásistaatâst ääsih ohtsis suulân miljovn olmožid (2020). Rhode Island lii vijdoduvváin Ovtâstumstaatâi uásistaatâin puoh ucemus. Käldeeh. Rhode Island Riehen. Riehen lii kaavpug Sveeicist, Basel-Stadt kantonist. Riehenist ääsih 21 339 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,87 km², já alodâh 278 m. Käldeeh. Riehen Riehen Riemâšjuuhâ. Riemâšjuuhâ () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Riemâšjuuhâ Riika. Riika lii Latvia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Riikast ääsih 627 810 olmožid. Ton vijdodâh lii 307,17 km², já alodâh 6 m. Historjá. Riika vuáđudui ive 1201, já tast šoodâi kaavpug ive 1225. Käldeeh. Riika Riika Ripe San Ginesio. Ripe San Ginesio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Ripe San Ginesiost ääsih 843 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,17 km², já alodâh 430 m. Ripe San Ginesio naaburkieldah láá Colmurano, Loro Piceno, San Ginesio já Sant'Angelo in Pontano. Käldeeh. Ripe San Ginesio Ristijärvi. Ristijärvi lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Ristijärvist ääsih 1 254 olmožid, já ton vijdodâh lii 897,94 km², mast 62,30 km² lii čääci. Ristijärvi naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Kuhmo, Paltamo, Puolanka já Sotkamo. Siijdah. Hiisijärvi, Jokikylä, Karhulankylä, Koskenkylä, Mustavaara, Möttölänniemi, Peuravaara, Pihlajavaara, Pyhäntä, Ristijärvi markkân, Tolosenjoki, Tuliharju, Uva já Kivikylä. Käldeeh. Ristijärvi Rivdul. Rivdul () lii siijdâš Aanaar kieldâst, Muddusjäävri riddoost. Rivdul Rjazan. Rjazan () lii kaavpug Ruošâst. Romania. thumb Romania lii staatâ Euroopâst. Romanij lippu. Romanij lippu (kaalekielân "romanengo flaaga", kalderašromanikielân "O styago le romengo") lii romanij almugijkoskâsâš lippu. Taat tuhhiittui ive 1971 romanij vuossâmuu maailmkongresist, mii tollui Lontoost. Liipu tuáváášivneh láá čuovjâd já ruánáá. Čuovjâd oovdâst alme já kovvee vuoiŋâlijd áárvuid. Ruánáá oovdâst eennâm já kovvee eennâmlijd áárvuid. Liipu kuávdoo lii ruopsis "čakra" ađai hiävušváávnui räätis. Siämmáš räätis lii meid Intia liipust. Käldeeh. Romanij lippu Romanikielâ. Romanikielâ Rooma. Rooma () lii Italia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tot lii Lazio kuávlust. Roomast ääsih 2 838 596 olmožid. Ton vijdodâh lii 140,86 km², já alodâh 54 m. Rooma naaburkieldah láá Albano Laziale, Anguillara Sabazia, Ardea, Campagnano di Roma, Castel Gandolfo, Castel San Pietro Romano, Ciampino, Colonna, Fiumicino, Fonte Nuova, Formello, Frascati, Gallicano nel Lazio, Grottaferrata, Guidonia Montecelio, Marino, Mentana, Monte Porzio Catone, Monte Compatri, Monterotondo, Palestrina, Poli, Pomezia, Riano, Sacrofano, San Gregorio da Sassola, Tivoli, Trevignano Romano já Zagarolo. Käldeeh. Rooma Rooma Rooma Roovvâdmáánu. Roovvâdmáánu lii ive lovváád mánuppaje. Roovvâdmáánust láá 31 peivid. Roovvâdmáánu lii finnim noomâs poccui roovvâdmist, mii tábáhtuvá taan mánuppaje ääigi. Roovvâdmáánust lii meiddei kevttum suomâkiel lovnânomâttâs "lokamáánu". Rosora. Rosora lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Rosorast ääsih 1 939 olmožid. Ton vijdodâh lii 9,41 km², já alodâh 380 m. Rosora naaburkieldah Arcevia, Castelplanio, Cupramontana, Maiolati Spontini, Mergo, Montecarotto já Poggio San Marcello. Käldeeh. Rosora Ruanda. Ruanda lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Kigali. Ruggell. Ruggell lii kieldâ Liechtensteinist. Ruggellist ääsih 2 268 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,38 km², já alodâh 433 m. Käldeeh. Ruggell Ruopsismeerâ. Ruopsismeerâ lii kuhes já segis čäcikuávlu, mii lii uási India väldimeerâ. Ton kobdemus saje lii suulân 360 km já kuhemus saje 1 930 km. Ruopsismeerâ olesvijđodâh lii 438 000 km². Ruopsismeerâ viestârbeln láá Egypti, Sudan, Eritrea já Djibouti já nuorttiibeln Israel, Jordania, Saudi-Arabia já Jemen. Tavveen Suez uáli peht piäsá Koskâmeerân já mäddin Bab el Mandebist Adenluovtâ peht Arabiameerân, mast piäsá ain India väldimeerâ räi. Ruopsismeerâ lii-uv lamaš kuhháá tergâdis kiäinu kaavpâšmân. Ruopsismeerâ lii uáli liegâs. Ton čäsuáivi liegâsvuotâ sáttá leđe paijeel 30 °C já čääci lievlist tast liävttoin, mii taha čääsist hirmâd sálttáá. Ruopsisryeivil. Ruopsisryeivil lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. Tot lii Kymileevi eennâmkoddelodde. Stuárudâh já olgohäämi. Ruopsisryeivilist láá kossâ ruumâš já njune sehe stuorrâ uáivi. Tot lii 15,5−17,5 cm kukke já tiäddá 24−38 g. Ruopsisryeivil poođâš, uáivi já suájáh láá čappâdeh já selgi lii räänis. Suájást lii vielgis teikkâ váhá ränis säärgis. Orráás čuávji lii ruopsâd já niŋálâs sehe nuorâ ruškâd. Puárásumos riegistum ruopsisryeivil lii lamaš 6 ihe 11 mánuppaijeed já 28 peivid puáris. Lavdâm. Ruopsisryeivil tiättoo ubâ Euroopâst já Aasia liähmus kuávluin. Tot lii táválávt päikkilodde, mut sáttá varriđ jis raavvâdtile aassâmsaajeest lii hyeni. Varrimsaje lii táválávt Koskâ-Euroopâst. Tot puátá maŋgii tälviv puurrâđ loddeluovijd já lii-uv ohtâ loddeluovdij tobdosuboin luudijn. Ruopsisryeivil pessee ubâ kuácceevyevdistielâsist, ađai ubâ Suomâst, pic ij Tuodâr-Laapist. Suomâst pessejeh suulân 200 000 ruopsisryeivilpaarrâd. Lasanem. Ruopsisryeivil peesi lii vyeligis miestust, 0,5–5 meetter aloduvvâst. Piervâl lii rahtum oovsijn já toŋŋâsijn. Niŋálâs mannee 5-7 mane já láálá taid kyehti oho. Uđâgááh pyehtih kirdeđ váhá paijeel kyevti oho ahasâžžân. Ruopsisryeivil finnee keesist kyehti teikkâ kulmâ piäsáduv. Raavâd. Ruopsisryeivil purrâmuššân láá táválávt ereslágáneh siemâneh, urbeh, myerjih já čielgitävtittemes elleeh. Enni puurât uđâgáid tiivrijd já eres uccâ elleid. Tälviv toh poreh enâmustáá loddelyevdi siemânijd. Ruotâ. Ruotâ lii staatâ Euroopâst. Ruotâ lii kunâgâskodde. Ruotâst láá 10 miljovn olmožid. Ruotâ stuárráámus kielâ lii ruotâkielâ. Kielah. Ruotâ virgálâš kielâ lii ruotâkielâ, mon sárnuh suulân 90% viehâduvvâst. Ruotâkielâ lasseen Ruotâst láá 5 aalmuglii ucceeblovokielâ: suomâkielâ, jiddiškielâ, meänkielâ, romanikielâ já sämikielah. Aalmuglii ucceeblovokielah. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2019 rääjist sämikielâi haldâttâskuávlust láá lamaš 25 kieldâd: Arjeplog, Arvidsjävri, Berg, Dorotea, Härjedalen, Juhâmokke, Kiärun, Krokom, Lycksele, Malå, Sorsele, Storuman, Strömsund, Sundsvall, Tuhkolma, Ume, Vilhelmina, Vindeln, Vääččir, Åre, Åsele, Älvdalen, Örnsköldsvik já Östersund. Ton lasseen suomâkielâ haldâttâskuávlust láá 66 kieldâd já meänkielâ haldâttâskuávlust 10. Ruotâkielâ. Ruotâkielâ lii tavegermaanlâš kielâ, mii sárnoo Ruotâst já Suomâst. Tom sárnuh suulân 10 miljovn olmožid. Ruotâkielâ pustaveh. Ruotâkielâ Ruoššâ. thumb thumb Ruoššâ lii staatâ Euroopâst já Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Moskova. Ruth Bader Ginsburg. Joan Ruth Bader Ginsburg () lâi ovtâstumstaatâlâš juuriist já Ovtâstumstaatâi alemuu rievti tuámmár. Ovtâstumstaatâi president Bill Clinton nomâttij suu viirgán ive 1993. Ginsberg lâi nubbe nissoontuámmár Ovtâstumstaatâi alemuu rievtist. Vuosmuu nissoontuámmár Sandra Day O’Connor nomâttij Ovtâstumstaatâi president Ronald Reagan ive 1981. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" Bader Ginsburg Bader Ginsburg Bader Ginsburg Ruánáá litto. Ruánáá litto r.p (uánihubbooht Ruánááh,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Ruánáá litto Ruávinjargâ. Ruávinjargâ (, já) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Ruávinjaargâst ääsih 63 010 olmožid, já ton vijdodâh lii 8 016,75 km², mast 435,24 km² lii čääci. Ruávinjaargâ naaburkieldah láá Kiemâjävri, Kittâl, Kolari, Pajetuárnus, Pelkosnjargâ, Pello, Puáššu, Ranua, Suáđigil já Tervola. Historjá. Ruávinjargâ vuáđudui kävppikieldân ive 1929, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. Käldeeh. Ruávinjargâ Ruávinjargâ Rävisvuotâ (riehtioppâ). Rävisvuotâ lii riehtiopâlâš tuávádâh, mii uáivild taggaar ave, ko siärváduv já laavâ mield olmooš lii tommit räävis, ete ibbeerd maid parga. Talle sust šadda siärváduv olesváldálâš jeessân puoh vuoigâdvuođâigijn já kenigâsvuođâigijn. Rävisvuođâ aherääji. Rävisvuođâ aherääji lii mulsâšuddâm ennuv eres ohtsâškuudijn. Ton lasseen pyehtih leđe nisonáid já almaid eres aherääjih nuuvtko lâi ovdil Ruotâst já Suomâst. Rävisvuođâ aherääji Suomâst. Laavâ hovdimlaavâ nubástutmist (457/1976) vuáđuld Suomâ rävisvuođâ tááláš aherääji lii 18 ihheed syeinimáánu 1. peeivi 1976 rääjist. Tolebáá aherääji lâi 15 ihheed ive 1721 räi, ko rääji aledii 21 ihán. Taat aherääji kuittâg kuoskâi tuše almaid; najâhánnáá nisoneh lijjii hovdimvuálásiih, já näimilito maŋa nissoon kállást šoodâi suu uđđâ uundâr. Rääkkylä. Rääkkylä lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Rääkkyläst ääsih 2 096 olmožid, já ton vijdodâh lii 699,68 km², mast 272,07 km² lii čääci. Rääkkylä naaburkieldah láá Joensuu, Kitee, Liperi, Savonlinna já Tohmajärvi. Siijdah. Haapasalmi, Jaama, Nieminen, Sintsi, Rasisalo, Rasivaara, Salokylä-Pötsönlahti, Oravisalo já Varissalo. Käldeeh. Rääkkylä Rüti (GL). Rüti lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Rütist ääsih 378 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,18 km², já alodâh 616 m. Historjá. Rüti kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Käldeeh. Rüti Rüti S. S lii läättinlâš puustavoornig 19. já anarâškielâ puustavoornig 24. puustav. Saimaa. Saimaa teikkâ Stuorrâ-Saimaa () lii jävri Suomâst, Maadâ- já Tave-Kärjilist sehe Maadâ- já Tave-Savost. Eennâmtiätu já luándu. Saimaa vijđodâh lii 4 280 km2. Tot lii Suomâ stuárráámus jävri já Laatokka, Äänisjäävri sehe Vänern maŋa Euroop stuárráámus jävri. Saimaa kulgâmvijđodâh lii 69 500 km2 já tot kulá Vuoksi čácádâhân. Lii kiddâ tulkkuumist, ete lii-uv Saimaa ubâ ohtâ jävri. Saimaa puáhtá jyehiđ maaŋgâ jiečânâs áldás, moh láá ovtâstittum kezis čolmijguin. Eres áldái čäsuáivi alodâh lii kuittâg-uv suulân siämmáš, te Saimaa aneh táválávt jävrin. Saimaa stuárráámus ääldis lii Maadâ-Saimaa, mii kočoduvvoo meid Saimaa selgin teikkâ tuše Saimaan. Eres styeres jäävrih Saimaast láá Pihlajavesi, Haukivesi já Pyhäselkä. Saimaa koskâmiärálâš čäsuáivi alodâh lii 75,7 m. Kieŋâlumos saje (84 m) lii Käenniemenselkäst, Yövesist. Saimaa finnee čääsis Heinävesi- já Leppävirta kiäinuin sehe Pielisjäävrist Pielisjuuvâ peht. Imatrast álgá Vuoksi, mon peht Saimaa luáštá Laatokan já ton maŋa Nevajuuvâ peht Suomâluohtân. Saimaanuárju lii Saimaa tobdosumos ellee. Saimaanuárju lii nuárju uhkevuálásâš vyelišlaajâ já iälá tuše Saimaast. Ive 2016 nuárjuh lijjii suulân 360 ohtâgâssâd. Saimaanuárjoid stuárráámuuh uhkeh láá šoŋŋâdâhnubástus já viermikuálástem. Saimaa kyelišlaajah láá jävriluosâ, kuávžur, kuha, puško, siergi, suávvil já vuásku. Saimaast lii meid uáli uhkevuálásâš rávdupopulaatio. Geologisâš historjá. Majemuu jieŋâpaje maŋa Saimaa lâi kiddâ Ancylusjäävrist. Eennâmpajanem tiet kiäinu jáávrán potkânij, já Saimaast šoodâi jieijâs jävri. Algâaalgâst Saimaa luoštij Taveluohtân, mut ko tobbeen eennâmpajanem lâi korrâsub, te virdedem jorgettij máádás. Suulân 8 000 ihheed tassaaš Saimaa luoštij jo Päijänne kulij. Ko eennâmpajanem jotkui, te Päijänne tuulvâi já ton čäsuáivi pajanij Saimaa räi. Šoodâi Sis-Suomâ stuorrâjävri, mii piištij muáddičyeti ihheed ovdil ko eennâmpajanem potkiittij Päijänne já Saimaa uđđâsist. Jaavrij iäránem maŋa Saimaa luoštij kyevti kiäinu peht Kymijuuhân ovdil ko Vuoksi šoodâi suulân 6 000 ihheed tassaaš já poođij puáris oolij sajan. Käldeeh. "Taat sijđo teikkâ taan sijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" Saimaa Saint Kitts já Nevis. thumb Saint Christopher já Nevis federaatio ađai Saint Kitts já Nevis lii suáluistaatâ Koskâ-Amerikâst, Karibiameerâst. Saint Kitts já Nevisin kullojeh kyehti suolluu. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug, Basseterre, lii Saint Kitts suollust. Saint Lucia. thumb Saint Lucia lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Castries. Saint Lucia Saint Vincent já Grenadiineh. thumb Saint Vincent já Grenadiineh lii uccâ suáluistaatâ Koskâ-Amerikâst, Karibiameerâst. Ton uáivikaavpug lii Kingstown. Saint Vincent já Grenadiinijd kullojeh uáivisuálui Saint Vincent já tavemuuh Grenadine suolluuh, moh oŋâttâšeh máádás Grenada kulij. Eennâmtieđâ. Saint Vincent suálui lii suulân 32 km maadâviestârân Saint Luciast já 160 km viestârân Barbadosist. Suálui lii 30 km kukke já ton kobdemus uási lii 18 km kubduv. Saint Vincent lii vulkaanlâš já tobbeen láá ennuv váráduvah. Ton alemus saje, 1 234 meettersâš Soufrière, lii ain-uv aktiivlâš tullâvääri. Käldeeh. Saint Vincent já Grenadiineh Sajos. Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Anarist. Tot valmâštui kiävtun uđđâivemáánust 2012. Sajosist tuáimih Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, kirjerááju, Säämi arkkâdâh, Sámi Duodji ry já SámiSoster ry. Saksa. thumb Saksa () teikkâ Saksa littotäsiväldi () lii littotäsiväldi Koskâ-Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Berlin. Salomonsuolluuh. thumb Salomonsuolluuh láá staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Honiara. Salvador Dalí. Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech (), kiäm tobdeh noomáin Salvador Dalí, lâi espanjalâš máálájeijee, koveverree já elleekovekietâčällee. Sun lii maailm peeggâlmumos surrealistlâš máálájeijee, kiän tuojijn tobdosumos lii "The Persistence of Memory", mon sun máálái ive 1931. Pärnivuotâ. Dalí šoodâi vyesimáánu 11. peeivi 1904 Figuerasist, Kataloniast Salvador Dalí Cusín já Felipa Domènech Ferrésân. Sun lâi sunnuu nubbe pärni, mutâ suu stuorrâviljâ, kiän nommâ lâi meid Salvador, jaamij umogâžžân. Nelji ive maŋeláá, ive 1908, Dalí uccuábbi, Anna Maria, šoodâi. Siämmáá ive Dalí eeči piejâi Dalí škoovlân, mutâ vuosmuu škoovlâ vädisvuođâi tet eeči siirdij Dalí kyehti ive maŋeláá espanjalâš-ranskalâš škoovlân, kost Dalí oopâi ranskakielâ - táiđu mast maŋeláá lâi ävkki suu taiđui-uv. Dalí eeči lâi koorâs, mutâ eenist lâi láđásub šoddâdemvyehi. Dalí lâi jo pärnin fiätulâš já lâi maŋgii vaijaa vanhimijdis já škovlâskipárijdis. Eejis ij killáám Dalí suttoid ige omâsvuođâid já ráŋgášij tain korrâsávt. Sunnuu koskâvuotâ hiäjusmij jo talle ko Dalí lâi val ucce. Kuittâg kuohtuuh vaanhimeh tuárjoin nanosávt Dalí taiđuu já sust lâi-uv jo uáli nuorrân ovdánâm stijlâ sárgusijnis. Nuuvt vaanhimeh huksijn sunjin taaiđâstudio ovdilgo sun ubâ moonâi taaiđâškoovlângin. Taidârin. Dalí tobdeh vuosâsaajeest suu máálám taiđust. Dalí artistlâš stijlâ ovdánij ko sun uápásmui sehe Sigmund Freud jurduid mielâvuáláást já Pariisi surrealistlâš taidârriggei, kost taidâreh já čälleeh irâttii uuccâđ mottoomlágán "stuárráb tuotâvuođâ" ulmuu mielâvuáláást. Dalí lii smiettum kyevti eresláán persovnin - láin pyeri Dalí já hyeni Dalí. Pyerrin Dalín aneh 1930- já 1940-lovo surrealistlâš máálájeijee, ko oppeet hyeni Dalí poođij tast maŋa, talle ko Dalí rigoi, varrij Ovtâstumstaatáid, poorgâi Hollywoodáin já ruoššâlâš baletáin sehe lijkkui leđe massamediast. Käldeeh. Dalí Dalí Dalí Dalí Samara. Samara () lii kaavpug Ruošâst Volga-juuvâ riddoost. Sambia. Sambia lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Lusaka. Samoa. thumb Samoa lii suáluistaatâ, Kuálhismeerâst, Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Apia. Samoa lii uási Samoa suáluikuávlu oovdâst Amerik Samoain. Samuel L. Jackson. Samuel Leroy Jackson (š. juovlâmáánu 21. peeivi 1948, Washington, D.C., Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš pyevtitteijee já čaittâleijee, kii lii čaittâlâm paijeel 100 elleekooveest. Eellim. Samuel L. Jackson šoodâi Washington, D.C.st. Sun lii Elizabeth (Montgomery) já Roy Henry Jackson alge, mutâ suu vaanhimeh iäránáin ovdilgo sun šoodâi. Sun aasâi enijnis já eenis vaanhimijguin. Karrieer. Jackson kulostui ko čaittâlij kuulmâ Spike Lee elleekooveest. Sun lii meid čaittâlâm maaŋgâin Quentin Tarantino elleekuuvijn. Käldeeh. Jackson Jackson San Antonio. San Antonio (virgálávt "City of San Antonio") lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. Tot lii ässeelovo mield Texas nubben stuárráámus kaavpug já čiččâdin stuárráámus puoh Ovtâstumstaatâi kaavpugijn. San Antoniost ääsih ohtsis paijeel 1,5 miljovn olmožid. Käldeeh. San Antonio San Ginesio. San Ginesio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. San Ginesiost ääsih 3 237 olmožid. Ton vijdodâh lii 78,02 km², já alodâh 680 m. San Ginesio naaburkieldah láá Cessapalombo, Camporotondo di Fiastrone, Colmurano, Gualdo, Fiastra, Ripe San Ginesio, Sant'Angelo in Pontano, Sarnano já Tolentino. Uáinámušah. San Ginesiost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Puáris kuávdáá tehálumos tori lii "Piazza A. Gentili". Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "San Giacomo" -kirkko. San Ginesiost lii meiddei muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Käldeeh. San Ginesio San Marcello. San Marcello lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. San Marcellost ääsih 1 999 olmožid. Ton vijdodâh lii 25,78 km², já alodâh 231 m. San Marcello naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Jesi, Maiolati Spontini, Monsano, Monte San Vito já Morro d'Alba. Käldeeh. San Marcello San Marino. thumb thumb San Marino lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii San Marino. Kieldah. San Marinost láá 9 kieldâd: Acquaviva, Borgo Maggiore, Chiesanuova, Domagnano, Faetano, Fiorentino, Montegiardino, San Marino já Serravalle. San Marino San Marino (kaavpug). San Marino () lii San Marino uáivikaavpug já ohtâ staatâ kieldâin. Kaavpugist ääsih 4 071 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,09 km², já alodâh 749 m. Käldeeh. San Marino San Marino San Paolo di Jesi. San Paolo di Jesi lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. San Paolo di Jesist ääsih 927 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,11 km², já alodâh 224 m. San Paolo di Jesi naaburkieldah láá Cupramontana, Jesi, Monte Roberto já Staffolo. Käldeeh. San Paolo di Jesi San Severino Marche. San Severino Marche lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. San Severino Marchest ääsih 12 260 olmožid. Ton vijdodâh lii 194,26 km², já alodâh 236 m. San Severino Marche naaburkieldah láá Apiro, Castelraimondo, Cingoli, Gagliole, Matelica, Pollenza, Serrapetrona, Tolentino já Treia. Historjá. San Severino Marchest šoodâi kaavpug ive 1357. Käldeeh. San Severino Marche San Severino Marche Sanna Marin. Sanna Mirella Marin (š. skammâmáánu 16. peeivi 1985, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš politijkkár, kii lii toimâm Suomâ uáiviministerin juovlâmáánu 10. peeivi 2019 rääjist. Sun lii Suomâ kuálmád nissoonuáiviminister já Suomâ historjá nuorâmus uáiviminister, 34-ihásâžžân. Marin lii meid Suomâ kuhesáigásumos nissoonuáiviminister. Tuávváš. Sanna Marin šoodâi Helsigist, mutâ lii aassâm meid Espoost. Škovlâivijdis sun aasâi Pirkkalast, kost sun meid čaalij pajeuáppen ive 2004. Tááláá ääigi sun áásá Tamperest, Kaleva kaavpuguásist, kost sun lii aassâm ive 2007 rääjist. Ton ive sun algâttij uápuidis Tampere ollâopâttuvâst, kost sun luuvâi haldâttâhtiettuu. Sun valmâštui maisterin ive 2017. Politiiklâš karrieer. Marin lii toimâm aktiivlávt politiikist ive 2006 rääjist. Suomâ ovdâskoodán suu väljejii vuossâmuu keerdi ive 2015, kuás sun finnij 10 911 jiennâd. Ive 2019 vaaljâin sun finnij 19 088 jiennâd. Ovdâskoddeest sun lii lamaš jesânin stuorrâ váljukoddeest, lahâváljukoddeest já pirâsváljukoddeest. Marin lii meid Tampere kaavpugaairâs já tooimâi váldustiivrâ saavâjođetteijen iivij 2013−2017. Sosiaaldemokraatlij värisaavâjođetteijen sun lii lamaš ive 2014 rääjist, kuás suu väljejii nubben värisaavâjođetteijen. Ive 2017 suu väljejii vuosmuš värisaavâjođetteijen. Suomâ uáiviministerin Marin šoodâi juovlâmáánu 10. peeivi 2019. Persovnlâš eellim. Marin pajasšoodâi arvetävgiperrust enijnis já eenis kuoimijn. Eejis sun ij lah eidu uáinám elimis ääigi, ko eeči varrij meddâl talle ko Marin lâi vala aaibâs ucce. Marin lii vuosmuš suu perrust kii lii valmâštum ollâopâttuvvâst. Tääl Marin áásá suu kálláin já 2-ihásâš nieidáin Kesärantast, mii lii toimâm uáiviminister virgeaassâmsaijeen ive 1919 rääjist. Fastâ päikki sust lii kuittâg Tamperest. Käldeeh. Marin Sant'Angelo in Pontano. Sant'Angelo in Pontano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sant'Angelo in Pontanost ääsih 1 354 olmožid. Ton vijdodâh lii 27,38 km², já alodâh 473 m. Sant'Angelo in Pontano naaburkieldah láá Falerone, Gualdo, Loro Piceno, Montappone, Penna San Giovanni, Ripe San Ginesio já San Ginesio. Käldeeh. Sant'Angelo in Pontano Sant'Elpidio a Mare. Sant'Elpidio a Mare lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Sant'Elpidio a Marest ääsih 17 180 olmožid. Ton vijdodâh lii 50,52 km², já alodâh 251 m. Sant'Elpidio a Mare naaburkieldah láá Civitanova Marche, Fermo, Monte Urano, Montecosaro, Montegranaro já Porto Sant'Elpidio. Historjá. Sant'Elpidio a Marest šoodâi kaavpug ive 1828. Käldeeh. Sant'Elpidio a Mare Sant'Elpidio a Mare Sant Julià de Lòria. Sant Julià de Lòria lii kieldâ Andorrast. Sant Julià de Lòriast ääsih 9 375 olmožid. Ton vijdodâh lii 61 km², já alodâh 908 m. Käldeeh. Sant Julià de Lòria Santa Maria Nuova. Santa Maria Nuova lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Santa Maria Nuovast ääsih 4 118 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,29 km², já alodâh 249 m. Santa Maria Nuova naaburkieldah láá Filottrano, Jesi, Osimo já Polverigi. Käldeeh. Santa Maria Nuova Santa Vittoria in Matenano. Santa Vittoria in Matenano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Santa Vittoria in Matenanost ääsih 1 283 olmožid. Ton vijdodâh lii 26,18 km², já alodâh 626 m. Santa Vittoria in Matenano naaburkieldah láá Force, Monte San Martino, Montefalcone Appennino, Monteleone di Fermo, Montelparo já Servigliano. Käldeeh. Santa Vittoria in Matenano Sarah Paulson. Sarah Catharine Paulson (š. juovlâmáánu 17. peeivi 1974, Tampa, Florida, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Sun aasâi stuárráámus uási suu pärni- já nuorâvuođâst New Yorkist já Mainest. Maŋeláá sun juuđij Manhattanist čaittâleijee škoovlâid. Käldeeh. Paulson Paulson Saratov. Saratov () lii kaavpug Ruošâst Volga-juuvâ riddoost. Sarnano. Sarnano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sarnanost ääsih 3 130 olmožid. Ton vijdodâh lii 63,17 km², já alodâh 539 m. Sarnano naaburkieldah láá Amandola, Bolognola, Fiastra, Gualdo, Montefortino já San Ginesio. Käldeeh. Sarnano Sassoferrato. Sassoferrato lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sassoferratost ääsih 6 993 olmožid. Ton vijdodâh lii 137,23 km², já alodâh 386 m. Sassoferrato naaburkieldah láá Arcevia, Fabriano, Genga, Serra Sant'Abbondio, Pergola, Costacciaro já Scheggia e Pascelupo. Käldeeh. Sassoferrato Sastamala. Sastamala lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Sastamalast ääsih 24 139 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 531,75 km², mast 102,71 km² lii čääci. Sastamala naaburkieldah láá Huittinen, Hämeenkyrö, Ikaalinen, Kankaanpää, Kokemäki, Nokia, Pori, Punkalaidun, Ulvila, Urjala já Vesilahti. Käldeeh. Sastamala Sastamala Saturnus. Saturnus lii plaaneet Jupiter já Uranus kooskâst. Tast láá kerhoh pirrâ, moh láá jiäŋŋum keeđgih. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Saturnus-uv jorá Piäiváá pirrâ. Saturnus täsnitieđâlâš symbol lii Saturnus. Saturnus máánuh. Saturnus Saudi-Arabia. thumb Saudi-Arabia lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Riad. Sauli Niinistö. Sauli Väinämö Niinistö (š. porgemáánu 24. peeivi 1948, Salo, Suomâ) lii syemmilâš politijkkár já Suomâ täsivääldi 12. president. Sun riemâi tooimân njuhčâmáánu 1. peeivi 2012 já suu väljejii uđđâsist ive 2018. Tuávváš. Niinistö šoodâi Salost ive 1948. Sust šoodâi vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat ive 1974 Tuurku ollâopâttuvâst. Politiiklâš karrieer. Niinistö väljejui Salo kaavpugváldustiivrân ive 1977. Suomâ ovdâskoodán sun peesâi vuosmuu keerdi ive 1987. Ko sun lâi almugovdâsteijen, sun tooimâi om. vuáđulahâváljukode saavâjođetteijen. Ministeri sust šoodâi ive 1995. Niinistö lii toimâm meid Aalmuglâš Kokoomus saavâjođetteijen 1994–2001. Persovnlâš eellim. President Niinistö kálgu lii Jenni Haukio. Sunnui šoodâi alge, Aaro, kuovâmáánust 2018. Perrui kulá meid bostonterrier Lennu. Niinistöst lává meid kyehti alge oovdiš näimilittoost Marja-Leena Alankoin: Nuutti (š. 1975) já Matias (š. 1980). Olgosadalduvah. "Viiden vuoden yksinäisyys". almostum 2005. Helsig "Yhteinen raha: eurooppalaisen yhteistyön alku- vai päätepiste?" artikkâl kirjeest "Marginaalista ytimeen: Suomi Euroopan unionissa 1989–2003". Tammi. Käldeeh. Niinistö Niinistö Savonlinna. Savonlinna () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Savonlinnast ääsih 32 976 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 597,70 km², mast 1 359,61 km² lii čääci. Savonlinna naaburkieldah láá Enonkoski, Heinävesi, Kitee, Liperi, Parikkala, Rantasalmi, Ruokolahti, Rääkkylä, Sulkava já Varkaus. Käldeeh. Savonlinna Savonlinna Schaan. Schaan lii kieldâ Liechtensteinist. Schaanist ääsih 6 039 olmožid. Ton vijdodâh lii 26,92 km², já alodâh 462 m. Schaan lii ässeelovo mield Liechtenstein stuárráámus kieldâ. Käldeeh. Schaan Schellenberg. Schellenberg lii kieldâ Liechtensteinist. Schellenbergist ääsih 1 084 olmožid. Ton vijdodâh lii 3,56 km², já alodâh 630 m. Käldeeh. Schellenberg Schwanden. Schwanden lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Schwandenist ääsih 2 515 olmožid. Ton vijdodâh lii 30,63 km², já alodâh 521 m. Historjá. Schwanden kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Käldeeh. Schwanden Schwanden Schwändi. Schwändi lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Schwändist ääsih 439 olmožid. Ton vijdodâh lii 3,48 km², já alodâh 701 m. Historjá. Schwändi kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Käldeeh. Schwändi Schwändi Sefro. Sefro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sefrost ääsih 433 olmožid. Ton vijdodâh lii 42,54 km², já alodâh 502 m. Sefro naaburkieldah láá Camerino, Fiuminata, Pioraco já Serravalle di Chienti. Käldeeh. Sefro Seinäjoki. Seinäjoki lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Seinäjokist ääsih 63 913 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 469,24 km², mast 37,46 km² lii čääci. Seinäjoki naaburkieldah láá Alavus, Kuortane, Ilmajoki, Lapua, Virrat já Isokyrö. Historjá. Seinäjoki vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. Käldeeh. Seinäjoki Seinäjoki Senegal. Senegal lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Dakar. Senigallia. Senigallia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Senigalliast ääsih 44 659 olmožid. Ton vijdodâh lii 117,77 km², já alodâh 5 m. Senigallia naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Mondolfo, Monte San Vito, Montemarciano, Morro d'Alba, Ostra já Trecastelli. Käldeeh. Senigallia Senigallia Serbia. thumb Serbia lii staatâ Euroopâst. Serra San Quirico. Serra San Quirico lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serra San Quiricost ääsih 2 674 olmožid. Ton vijdodâh lii 49,33 km², já alodâh 300 m. Serra San Quirico naaburkieldah láá Apiro, Arcevia, Cupramontana, Fabriano, Genga, Mergo já Poggio San Vicino. Käldeeh. Serra San Quirico Serra de' Conti. Serra de' Conti lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serra de' Contist ääsih 3 720 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,54 km², já alodâh 216 m. Serra de' Conti naaburkieldah láá Arcevia, Barbara, Montecarotto já Ostra Vetere. Käldeeh. Serra de' Conti Serrapetrona. Serrapetrona lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serrapetronast ääsih 914 olmožid. Ton vijdodâh lii 37,65 km², já alodâh 474 m. Serrapetrona naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Caldarola, Camerino, Castelraimondo, San Severino Marche já Tolentino. Käldeeh. Serrapetrona Serravalle (San Marino). Serravalle lii kieldâ San Marinost. Serravallest ääsih 11 020 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,53 km², já alodâh 148 m. Serravalle lii San Marino stuárráámus kieldâ sehe ässeelovo já vijdoduv mield. Käldeeh. Serravalle Serravalle di Chienti. Serravalle di Chienti lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serravalle di Chientist ääsih 1 054 olmožid. Ton vijdodâh lii 95,99 km², já alodâh 667 m. Serravalle di Chienti naaburkieldah láá Camerino, Fiuminata, Foligno, Monte Cavallo, Muccia, Nocera Umbra, Pieve Torina, Sefro já Visso. Käldeeh. Serravalle di Chienti Servigliano. Servigliano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serviglianost ääsih 2 249 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,49 km², já alodâh 216 m. Servigliano naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Falerone, Monte San Martino, Monteleone di Fermo, Penna San Giovanni já Santa Vittoria in Matenano. Käldeeh. Servigliano Severodvinsk. Severodvinsk () lii kaavpug Ruošâst. Severomorsk. Severomorsk () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Severomorsk vuáđudui iivij 1896–1897. Ive 1917 tobbeen assii tuše 13 olmožid. Seychelleh. Seychellij täsiväldi ađai Seychelleh láá suáluistaatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Victoria. Seychelleh láá ässeelovo mield Afrik ucemus staatâ. Tobbeen ääsih vuálá 100 000 olmožid. Seychellijn láá kulmâ virgálii kielâ: ranskakielâ, eŋgâlâskielâ já seychellij kreoli. Sierra Leone. Sierra Leone täsiväldi () ađai Sierra Leone lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Freetown. Sierra Leone ránnjástaatah láá Guinea já Liberia. Käldeeh. Sierra Leone Sievi. Sievi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Sievist ääsih 4 889 olmožid, já ton vijdodâh lii 800,56 km², mast 13,42 km² lii čääci. Sievi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kalajoki, Kannus, Lestijärvi, Nivala, Reisjärvi, Toholampi já Ylivieska. Siijdah. Haikolankylä, Jokikylä, Jyrinki, Järvikylä, Karjula, Kiiskilä, Korhoskylä, Kukonkylä, Leppälä/Lahdenperä já Sievinkylä. Käldeeh. Sievi Siikajoki. Siikajoki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Siikajokist ääsih 5 093 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 653,89 km², mast 602,28 km² lii čääci. Siikajoki naaburkieldah láá Hailuoto, Liminka, Lumijoki, Raahe já Siikalatva. Siijdah. Hartaanselkä, Heinolahti, Jauhoniemi, Karinkanta, Keskikylä, Kivijärvi, Kuivaniemi, Luohua, Merikylä, Paavola, Relletti, Revonlahti, Ruukki, Saarikoski, Siikajoenkylä, Tauvo, Tuomioja já Ylipää. Käldeeh. Siikajoki Siikalatva. Siikalatva lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Siikalatvast ääsih 5 219 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 229,18 km², mast 56,24 km² lii čääci. Siikalatva naaburkieldah láá Haapavesi, Kajaani, Kärsämäki, Liminka, Muhos, Pyhäntä, Raahe, Siikajoki já Vaala. Siijdah. Hyvärilä, Hyvölänranta, Junnonoja, Järvikylä, Kerälä, Kestilä, Kärsämä, Laakkola, Lamu, Latvankylä, Leiviskänranta, Leskelä, Mankila, Mäläskä, Pihkalanranta, Piippola, Pulkkila, Rantsila, Savaloja, Sipola, Vorna já Väyrylänsaari. Käldeeh. Siikalatva Siilinjärvi. Siilinjärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Siilinjärvist ääsih 21 302 olmožid, já ton vijdodâh lii 507,81 km², mast 106,85 km² lii čääci. Siilinjärvi naaburkieldah láá Kuopio já Lapinlahti. Siijdah. Aappola, Hakkarala, Hamula, Heinämäki, Jälä, Jännevirta, Kaaraslahti, Kasurila, Kehvo, Koivumäki, Koivusaari, Kolmisoppi, Kumpunen, Kuuslahti, Lehdonkylä, Pajujärvi, Pöljä, Rissala, Räimä, Siimes já Väänälänranta. Käldeeh. Siilinjärvi Simo. Simo lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Simost ääsih 2 979 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 086,28 km², mast 638,94 km² lii čääci. Simo naaburkieldah láá Ii, Kiemâ, Kiemâeennâm, Ranua já Tervola. Siijdah. Simo kieldâst láá maaŋgah uccâ siijdah: Alaniemi, Asemakylä, Hamari, Karisuvanto, Maksniemi, Matala, Onkalonperä, Pömiö, Sankala, Simonkylä (Filpus), Simoniemi (markkân), Soikko, Tainijoki, Taininiemi, Viantie, Ylikärppä já Marostenmäki. Stuárráámuuh siijdah láá Asemakylä já Maksniemi. Käldeeh. Simo Singapore. thumb Singapore lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Singapore (kaavpugstaatâ). Sirolo. Sirolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sirolost ääsih 4 104 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,68 km², já alodâh 125 m. Sirolo naaburkieldah láá Ancona, Camerano, Castelfidardo já Numana. Käldeeh. Sirolo Skammâmáánu. Skammâmáánu lii ive ohtnubálovváád já nubben majemuš mánuppaje. Skammâmáánust láá 30 peivid. Tast lii meid kevttum nomâttâs "marrasmáánu". Skotland. thumb thumb Skotland lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. Stuárráámus kaavpug lii Glasgow, mut Skotland uáivikaavpug lii Edinburgh. Slovakia. Slovakia lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Bratislava. Slovenia. thumb Slovenia lii staatâ Euroopâst. Smerillo. Smerillo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Smerillost ääsih 333 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,29 km², já alodâh 806 m. Smerillo naaburkieldah láá Amandola, Monte San Martino já Montefalcone Appennino. Käldeeh. Smerillo Sofi Oksanen. Sofi Oksanen (š. uđđâivemáánu 7. peeivi 1977, Jyväskylä, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. Oksanen lii čáállám ohtsis 6 roomaan, moin peeggâlmumos lii "Puhdistus" (2007), mii finnij Finlandia-palhâšume (2008), Runeberg-palhâšume (2009), Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (2010) já ranskalâš Prix Femina -palhâšume (2010). Romanij lasseen sun lii čáállám ovdâmerkkân čaitâlmijd já oopperaid. Eellim. Sofi Oksanen šoodâi já vietij pärnivuođâs Jyväskyläst. Sun lâi perruu áinoo pärni. Suu eeči lii syemmilâš já enni eestilâš, já Oksanen lâi-uv pärnin ennuv eeni šoddâmsaajeest Eestieennâm Läänemaast. Oksanen ličij halijdâm Helsig Kallio luvâttâhân, mutâ ko vaanhimeh iävá luáštám, te sun juuđij Jyväskyläst Voionmaa luvâttuv. Tast maŋa sun peesâi Helsig ollâopâttâhân luuhâđ kirjálâšvuođâ. Sun ij kuittâg makkum tobbeen, já ko sun lâi muáddi ive luuhâm kirjálâšvuođâ, te sun peesâi Teatterakademian luuhâđ dramaturgia 21-ihásâžžân. Tobbeen sun lijkkui leđe, mutâ puosâškuođij uápui ääigi bulimian. Porgemáánust 2011 sun naajâi Juha Korhosijn. Oksanen lii ettâm, ete lii rijjâtátulávt pärnittem. Sun lii meid feminist já kulá goottivyelikulttuurân. Pargo. Sofi Oksas vuosmuš roomaan lii "Stalinin lehmät", "Stalin kuusah", mii almostui ive 2003. Tast sun kieđâvuš Soviet ääigi Eestieennâm já enâmânvarrim vädisvuođâid puurrâmhemâdâsâi (syömishäiriö) peht. Ton jurgâlemvuoigâdvuođah láá vuobdum paijeel 20 kielân. Nube roomaanstis, "Baby Jane" (2005), Oksanen kieđâvuš paaniikhemâdâs já ton vaikuttâs elimân. Roomaan vuáđuld lii rahtum meid elleekove, mon pyevtittij Oktober já stivrejeijen lâi Katja Gauriloff. Suu kuálmád roomaan, "Puhdistus" (2008), šoodâi vistig čaitâlmin, mon vuosâeehid lâi kuovâmáánust 2007 já tast maŋa eskin romanin. Sehe čaaitâlm ete roomaan lijjii uáli jo piivnoheh já roomaan lâi ive 2008 enâmustáá vuobdum päikkieennâmlâš kirje (102 200 vuobdum pittád). WSOY jooskâi ohtsâšpargo Oksasijn ive 2010, mutâ sun vuáđudij jieijâs kuástidemseervâs Silberfeldt Oy ive 2011. Siämmáá ive sun sirdui meid Otava omâstem Like čällen, mii lii kuástidâm suu kulmâ čuávuváá roomaan: Kun kyyhkyset katosivat (2012), Norma (2015) já Koirapuisto (2019). Čaitâlmeh. Mainâšum tuše teatter, kost lamaš vuáđučááitus. Oopperah. Adelum tuše teatter, kost lamaš vuáđučááitus. Käldeeh. Oksanen Oksanen Soini. Soini lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Soinist ääsih 2 033 olmožid, já ton vijdodâh lii 574,22 km², mast 22,27 km² lii čääci. Soini naaburkieldah láá Alajärvi, Karstula, Kyyjärvi, Saarijärvi já Ähtäri. Siijdah. Hautakylä, Mäkelänkylä, Jokivarsi, Keisala, Kolu, Kukonkylä, Kuninkaanjoki, Laasala, Parviaisenkylä, Soini markkân, Ulvonkylä, Vehu já Vuorenmaa. Käldeeh. Soini Sojuz. Sojuz () lii ryeššilâš komovuotâskiijpâ, mon Sergei Koroljov vuávái Sovjetlito komovuotâohjelm várás. Skiijpah páččojeh Sojuz-kyeddimrakettáin (su. kantoraketti) já toh láá Sojuz-komovuotâohjelm uási. Skiijpâst láá aigij mield rahtum maaŋgah versioh. Ive 2015 räi skiijpâ sierâ versioin láá tohhum paijeel 120 luhostum kirdemid. Sojuz-komovuotâskiijpâst láá kulmâ uási: juurrâmrađemooduul, siäivummooduul já huolâttâsmooduul. Juurrâmrađemooduul. Ovdemuš uási skiijpâst lii juurrâmrađemooduul. Tot ana sistees puoh piergâsijd, maid siäivudijn ij taarbâš, tego testampiergâsijd, kameraid já noođijd. Tot puáhtá sisanneed meiddei máhđulii telagistemsajattuv. Juurrâmrađemooduul puáhtá táárbu mield sierriđ siäivummodulist, já talle tot tuáimá áimulukkân. Sojuz kosmonautij orroomsajeh lasanii kirdem ääigi čuuvtij ton maŋa ko ovdebáin almadittum (su miehitetty) komovuotâkapselijn kevttum teknisiih piergâseh sirdojii juurrâmrađemodulân. Juurrâmrađemooduul puovtij huksiđ keppisubbon ko maccâmkapsel, tastko tom ij taarbâš suoijiđ Eennâm áimukiärdán maccâm várás. Apollo-komovuotâskiijpâ koččommodulist lâi kuulmâ astronaut várás kuuđâ kuđâhâsmeetter aassâmsaje, já ton massa lâi 5 000 kiillud. Sojuzist siämmáá stuárusii astronautjuávhu várás lâi saje 9 kuđâhâsmeetterid. Taat saje lâi iänááš-uv juurrâmrađemodulist. Siäivummooduul. Siäivummooduul kosmonauteh kevttih skiijpâ päčimist já meiddei Enâmân maccâmist. Siäivummooduul oolâ lii pieijum spesialase, mii iästá sistile kummoom talle ko skiijpâ kirdá korrâ liävttoin áimukeerdi čoođâ Enâmân macâdijn. Siäivummooduul liähtu šadda hitásubbon vistig-uv áimukeerdi vuástus keežild já nubben meiddei liävtukepidemsuoivui keežild, tassaažân ko váldusuoivâ lekkâs já hidásmit skijpâ liävtu eennâm asan siäivudijn. Timmâ siäivum visásmiteh meetter aloduvâst tuáimee liävtukepidemraketteh, moh láá pieijum liegâsvuotâkoolbâ tuáhá. Ohtân siäivummooduul vuávám vátámâšâin lâi tot, et skiijpâst kalga leđe stuárráámus máhđulâš volumetrisâš pehtilvuotâ (siskáldâs saijaavuotâ jyehimáin ruŋgo vijđoduvváin). Pyeremus häämi tađe várás ličij pállu. Pállu ij kuittâggin adde luptimvyeimi já tot pyevtittičij ballistlii maccâm áimukiärdán. Ballistlâš maccâm áimukiärdán lii astronauttijd varâlâš tondiet ko skiijpâ keeppid liävtus čuuvtij. Áimukiärdán sirdum maŋa tot iästá skiijpâ stivrim meddâl juurrâmraađeest. Taandiet Sojuz maccâmkapselân väljejui "vyeijimčuovâ" häämi. Tast lii páálu hámásâš ovdâuási, moos lii lohtum páálunálásâš liegâsvuotâkolbâ njuáidus lávuluváin (čiččâm cekkid). Vyeijimčuováid paldâlistem lii čielgiimist toin naalijn, et Sojuz vuávám ääigi masa jo puoh vyeijimčuovah lijjii jurbâdeh. Huolâttâsmooduul. Skiijpâ tyehiuásist lii huolâttâsmooduul. Tot lii farppâl hámásâš teedâvuovdâ, mast láá vuáháduvah liegâsvuođâ haaldâšmân, šleđgâvyeimi käldee, kuhesmääđhi radio, radiotelemetria- sehe stelliildâsheiviittemvuáhádâh já haldâšemvuáhádâh. Huolâttâsmooduul teedâthánnáá uásist láá skiijpâ váldu- já värimotoreh - kiddis puáldámuš kevttee uigâmvyeimivuáhádâh juurrâmraađeest operistem já tobbeen meddâlpuáttim várás. Skiijpâst láá meiddei smavvâlatkiitteijee raakeetmotoreh stelliildâs tivomân. Huolâttâsmooduul ulguubeln láá stelliildâsheiviittemvuáháduv sensoreh já piäivášpaneleh, maid puáhtá stelliđ piäváá kulij taid jorgeetmáin. Somalia. Somalia littotäsiväldi (somalin "Jamhuuriyadda Federaalka Soomaaliya",) ađai Somalia (somalin "Soomaaliya",) lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Mogadishu. Sonkajärvi. Sonkajärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Sonkajärvist ääsih 3 864 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 576,79 km², mast 110,87 km² lii čääci. Sonkajärvi naaburkieldah láá Iisalmi, Kaajaan, Lapinlahti, Rautavaara, Sotkamo já Vieremä. Siijdah. Aittokoski, Haajaissydänmaa, Haapajärven Sydänmaa, Harva, Hernejärvi, Jyrkkä, Kaarakkala, Kalliomäki, Kalliosuo, Kainuunmäki, Kauppilanmäki, Kilpisaari, Koirakoski, Kukkopuro, Laaka, Mansikkavirta, Muuraisjärvi, Oinasjärvi, Paisua, Petäjäjärvi, Petäys, Päsmäri, Rutakko, Ryhälänmäki, Savonvirta, Sonkajärvi, Sonkakoski, Sukeva, Sälevä, Toivakko, Ulmala, Uuraa, Vehmasjärvi, Viitaa já Vänninmäki. Käldeeh. Sonkajärvi Sool. Sool lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Soolist ääsih 241 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,26 km², já alodâh 637 m. Historjá. Sool kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Käldeeh. Sool Sool Sortavala. Sortavala () lii kaavpug Ruošâst. Sorvâ. Sorvâ lii njomâtteijeešlaajâ, mii kulá kyeppirellei lahkon já sorvâellei čeerdân. Stuárudâh já olgohäämi. Sorvâ lii stuárráámus tááláá ääigi ellee sorvâellee já meid Suomâ stuárráámus ellee. Räävis tiäddá 200–825 kg. Rummâš kukkodâh lii 200–280 cm já sevealodâh 170–220 cm. Seeibi kukkodâh lii 7–10 cm. Ores lii ennuv stuárráb ko niŋálâs, já tuše orásist láá čuárvih. Soorvâst láá kubdâ turbe, čeve vyelni hiäŋgájeijee "siämu" já vieskâärdeeh. Jyelgih láá kuheh já koozah kubduuh, mii älkkedit muottust väzzim. Soksâm ivne lii čapisruškâd teikkâ ruopsisruškâd. Jyelgih já čuávji láá kuovgâduboh. Tälvisoovsâ, mii vuálgá kiđđuv meddâl, lii kuovgâdub ko kesisoovsâ. Sorvâvyesih láá ruopsisruškâdeh. Oressoorvâin láá čuárvih, moh uđâsmuveh jyehi ive ton maŋa, ko puáris čuárvih láá kuáškum. Uđđâ čuárvih šaddeh keesi ääigi näähki vyelni. Lavdâm já eellimpiirâs. Sorvâ iälá Tave-Eurasiast. Ton lavdâm uulât Skandinaviast, Puolast já Tšekist Tave-Kiinan já Ruošâ Jenisein. Mäddin lavdâm raijâšuvá mecciarostielâsân, mut vuomij mield tot lii levânâm meid arokuávloid. Sorvâ tiättoo harvii meid Saksaast, Uŋgarist já Kroatiast. Nuorttâriijkâst lii ovdil lamaš sierâlum populaatio, mut tot lii viehâ vissásávt lappum. Viijđes lavdâm já stuorrâ ohtâgâsmeeri tiet IUCN lii luokittâllâm soorvâ eellimvuáimálâš šlaaijân. Ive 2005 áárvu mield maailmist láá suulân 1,5 miljovn sorvâd, moin Euroopâst 0,5 miljovn. Euroopâst soorvah láá enâmustáá Ruotâst (340 000) já Suomâst (110 000). Soorvâ eellimpirâsin láá tave kuácceevyevdistielâs teikkâ liähmustielâs meecih. Tavveen sorvâ iälá keessiv meid laajišvuovdijn já motomeh ohtâgâsah sättih pääcciđ tálvástâllâđ tuodârkuávlui vuomijd. Jieŋâmeerâ rido vuonâin keessiv ässee soorvah värrejeh tälviv sisenâmân. Sorvâ iälá mielâstis nuorâ siähálâs- já kuácceevuovdijn. Sorvâ puáhtá eelliđ meid viehâ alda härvis aassâm. Eellimuđheh já lattim. Soorvah eellih enâmustáá ohtuu, mut sättih tälviv rähtiđ muádi ohtâgâs juávhuid. Kiđđuv kyeddim ääigi niŋálâsah vyelgih meddâl juávhust já hilgoh oovdeb ive vuosijd. Siämmáá ääigi oressoorvah vandârdeh soojijd, moin toh finnejeh eenâb raavvâd. Koskâmiärálávt soorvah vandârdeh kiđđuv já čohčuv 15–25 km. Nuorâ soorvah sättih jotteeđ kuhebijd-uv maađhijd. Kubdâ kozâidis iššijn sorvâ puáhtá väzziđ pyereest times-uv asseest. Soorvah láá meid pyereh vuojâdeijeeh já toh pyehtih sirdâšuđ suolluid maaŋgâ kilomeetter keččin. Raavâd. Soorvah láá táválávt aktiivlumoseh iiđeed- já ehidâsveeigi ääigi. Toh poreh keessiv syeini, sino, miestuid já suávi páárhu, motomin meid čäcišaddoid. Tälviv purrâmâššân láá uáiviáášán riseh já peeci párkku. Keessiv sorvâ vyerkkee purrâmuš čoovčâ lasanemääigi várás, já porá stuárráámus uási äigistis. Joba 50 kg peeivist. Tälviv piäiválâš purrâmušmeeri lii tuše 8–16 kg. Lasanem. Sorvâenni njoomât vyesi. Soorvâi roovvâd lii čohčuv. Oressoorvah kištottâleh niŋálâsâi mielâstumvuođâst neehušis tuáruin. Parâttâlmân valmâš ores kuáivu enâmân kimekyepi já kužžá toos. Niŋálâs njunnee kyepi já sáttá kužžâd jieš-uv toos. Niŋálâs tiätá kimekyepi kuužâ haajâst, ete ores lii vaalmâš parâttâllâđ. Niŋálâs párná kiđđuv 1–2, harvii kulmâ vyesi. Eidušoddâm vyesi tiäddá 11–16 kg. Tot čuávu eeni ton räi, ete uđđâ vyesi lii šoddâmin já enni vuájá tom meddâl. Vyelišlaajah já aldahyelhih. Ameriksorvâ Ovdil sehe Amerikâst ellee sorvâ já eurooplâš sorvâ luokittâllui siämmáá šlaajâ vuálá. Luokittâllâm mield soorvâst lijjii čiččâm vyelišlaaijâd: euroopsorvâ (Alces alces alces) Eurasia viestâruásist, siberiasorvâ (A. a. pfitzenmayeri) já mantšuriasorvâ (A. a. cameloides) Nuorttâ-Eurasiast sehe nuorttâkanadasorvâ (A. a. americana), viestârkanadasorvâ (A. a. andersoni), shirassorvâ (A. a. shirasi) já alaskasorvâ (A. a. gigas) Tave-Amerikâst. Tááláá ääigi Eurasia já Tave-Amerik soorvah láá luokittâllum jieijâs šlaajáid, ko toi karyotiijpah já rumâšrááhtus láá ereslágáneh. Euroopâst já Jenisei viestârbeln iälá sorvâ (Alces alces) já Tave-Amerikâst sehe Eurasiast Jenisei nuorttiibeln iälá ameriksorvâ (A. americanus). Jenisei kierruin, Mongoliast já Kiinast sorvâšlaajah eellih siämmáin soojijn, kuás šlaajah sättih ruossâlistuđ. Kuábbáá-uv šlaajâst láá kyehti vyelišlaajâ. Tááláá tiäđu mield soorvâ vyelišlaajah láá Alces alces alces já A. a. caucasicus, moin majemuš lii suvâttum. Miäcástem. Sorvâ lii Suomâ merhâšitteemus pivdoellee. 1800-lovo loopâst sorvânääli uccánij ennuv lijgemiäcástem tiet, já šlaajâ masa suvâttui Suomâst. Suojâlemtoimâi iššijn sorvânääli šodâškuođij jotelávt 1930-lovvoost. Soorvâmiäcástem tábáhtuvá táválávt uces juávhuin. Távjá ohtâ juávkku suorgât soorvâ joton nube juávhu luus, mii páácá tom. Eres miäcástemvyevih láá ovdâmerkkân orostittem umásteijee sorvâpennuin, perttum purâdemsaje alda já muotâruánnjásij iššijn kuorâdem. Tááláá ääigi sorvâmeerijd heiviitteleh miäcástmijn. Ive 2020 soorvâ uážui miäcástiđ Suomâ pivdoelleekuávdáá mieđettâm luuvijn Laapist sehe Tavenuorttiienâmist 1. – 20. čohčâmáánu já eres kuávluin 1. čohčâmáánu - 9. roovvâdmáánu, mut tuše piäldust vahtimin. Ubâ Suomâst miäcástemäigi álgá 10. roovvâdmáánu já nohá 15. uđđâivemáánu. 31. juovlâmáánu maŋa miäcástmist ij kuittâggin uážu innig kevttiđ pennuu. Jotolâh. Vuájáán já soorvâ suoččâmist šadda táválávt tuođâlâš vaahâg, sehe soorvân, ulmuid já vuájánân. Kuhes jyelgih já stuorrâ ruumâš taheh soorvâst jotolâhân varâlâš. Sorvâ pärttid táválávt ehidist teikkâ iđedist, ko tot lii ucâmin purrâmuš. Käldeeh. "Taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Sotkamo. Sotkamo lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Sotkamost ääsih 10 330 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 951,86 km², mast 303,06 km² lii čääci. Sotkamo naaburkieldah láá Kaajaan, Kuhmo, Nurmes, Paltamo, Rautavaara, Ristijärvi já Sonkajärvi. Siijdah. Alasotkamo, Heinämäki, Halmetvaara, Jormaskylä, Juholankylä, Juurikkalahti, Kaitainsalmi, Korholanmäki, Kontinjoki, Laakajärvi, Losovaara, Naapurinvaara, Nuasjärvi, Ontojoki, Paakinmäki, Parkua, Pohjavaara, Riekinranta, Sapsoperä, Saukko, Sipinen, Sipola, Soidinvaara, Sumsa, Suovaara, Tipasoja, Torinkylä, Tuhkakylä, Vuokatti, Ylisotkamo, Ärväänkylä já Maanselkä. Käldeeh. Sotkamo Sotši. Sotši () lii kaavpug Ruošâst. Viehâdâh. Ive 2013 Sotšist assii 368 000 olmožid. Sri Lanka. thumb Sri Lanka lii staatâ Aasiast. Sri Lankast láá kyehti uáivikaavpug: Kotte (lahâasâttemlâš) já Colombo (virgálâš). Sri Lanka Staffolo. Staffolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Staffolost ääsih 2 191 olmožid. Ton vijdodâh lii 27,50 km², já alodâh 442 m. Staffolo naaburkieldah láá Apiro, Cingoli, Cupramontana, Jesi já San Paolo di Jesi. Käldeeh. Staffolo Stephen King. Stephen Edwin King (š. čohčâmáánu 21. peeivi 1947, Portland, Maine, Ovtâstumstaatah) lii ameriklâš kirječällee. Eellim. Stephen King šoodâi Portlandist, Mainest. Suu vaanhimeh, Donald já Nellie Ruth Pillsbury King, iäránáin, ko King lâi vala ucce. Viljâinis Davidáin suoi aasáin tast maŋa sunnuu ennijn. Sij varriistâlii vistig tuohuteehi ovdilgo monnii maassâd Mainen já paccii tohon. King juuđij Durham vuáđuškoovlâ já Lisbon Falls luvâttuv, kost sun valmâštui ive 1966. Sun čaalij aktiivlávt jo talle. Luvâttuv maŋa King peesâi siisâ Maine ollâopâttâhân luuhâđ eŋgâlâskielâ, kost sun valmâštui ive 1970. Pargo ij kuittâgin kavnum tállân, pic esken čohčuv 1971, kuás sun algâttij eŋgâlâskielâ máttáátteijen Hampden Academyst. Ehidij já oholoopâi sun čaalij novellijd já pargeldij meid romanijn. King naajâi Tabitha Sprucein ive 1971. Suoi láin teivâm Maine ollâopâttuvvâst, kost kuohtuuh láin lamaš uáppen. Sunnust láá kulmâ päärni já nelji pärnipäärni. Karrieer. Kiđđuv 1973 Doubleday & Co. tuhhiittij King roomaan "Carrie" almostittem várás. Sunjin muštâlui, ete jis tot vuábdoo pyereest, te sust lii máhđulâšvuotâ kyeđđiđ suu pargo máttáátteijen já tuše čäälliđ. King jieijâs mielâst maainâs škovlâpiävuttum nieidâst kiäst láá telekineetliih vyeimih ij lamaš pyeri já sun leggistij-uv vistig tom roskeliitán. Suu kálgu, Tabitha, kuittâg kuáivui tom tobbeen já kivrij kállás vuolgâttiđ tom kuástideijei. Nuuvt Carrie almostui kiđđuv 1974. 1980-lovvoost King lâi sorjolâš sehe kokaiinân já alkoholân. Tot vaaigutškuođij meid suu čälimân já suu jieijâs mielâst "The Tommyknockers" (suom. Kolkuttajat) lii-uv suu hyenemus kirje. Tot lâi majemuš kirje, mon sun čaalij ko lâi vala sorjolâš. Tast maŋa sun kuođij kokaiin já alkohol. Richard Bachman. Richard Bachman lâi Stephen King pseudonyym suu karrieer aalgâst. Suu kuástideijee lâi ton uáivilist, ete oovtâ čällest ij pyevti almostuđ maŋgâ kirje ivveest. Maŋeláá King ij innig perustâm taggaar njuolgâdusâst já sust sattii almostuđ kulmâ-uv kirje oovtâ ive ääigi. King filmiistmeh. a>King kiirjijn láá rahtum paijeel 100 elleekovveed já maaŋgah tv-rááiđuh. Ohtâ pivnohumosijn elleekuuvijn lii Stanley Kubrick stivrim "The Shining" (suom. Hohto), moos King jieš ij lijkkum ollágin, ko suu mielâst kirjes lâi tulkkum puástud. Sun ij meid lijkkum toos, ete Jack Nicholson čaittâlij uáivipersovn, Jack Torrance, ige tooskin ete Torrance lii váhá jollâ aalgâ rääjist. Elleekove lâi King mielâst meid váhá misogynistlâš, ko nissoon tast lâi tuše kehnittes piškee. Eres King mainâsij vuáđuld rahtum pegâlmâs elleekoveh láá ovdâmerkkân "The Shawshank Redemption" (1994), "The Green Mile" (1999) já "It" (2017). It-roomaan vuáđuld rahtui meid tv-miniráiđu jo ive 1990. Käldeeh. King King Steve McQueen. Terrence Stephen McQueen () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiän peeggâlmumoseh roolah láá elleekuuvijn The Magnificent Seven (1960), The Great Escape (1963), Bullitt (1968), Papillon (1973) já The Towering Inferno (1974). Käldeeh. McQueen McQueen McQueen Steve McQueen (stivrejeijee). Steven Rodney McQueen (š. roovvâdmáánu 9. peeivi 1969, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš stivrejeijee já čällee, kiän elleekove 12 Years a Slave (2013) vuoitij ennuv palhâšuumijd, stuárráámus tain pyeremuu elleekove Oscar-palhâšume. Meid suu eres kuhes elleekoveh, Hunger (2008), Shame (2011) já Widows (2018), láá finnim iävtukkâsvuođâid já vuáittám palhâšuumijd. Käldeeh. McQueen McQueen Steven Spielberg. Steven Allan Spielberg (š. juovlâmáánu 18. peeivi 1946, Cincinnati, Ohio, Ovtâstumstaatah) lii ohtâ Hollywood tobdosumosijn elleekovestivrejeijein, kii lii stivrim maaŋgâlágán elleekuuvijd ain scifi-elleekuuvijn historjálâš já suátielleekuuvijd. Sun lii toimâm meid pyevtitteijen já lii ohtâ DreamWorks studio vuáđudeijein. Spielberg lii ohtâ riggásumosijn elleekoverähtein maailmist. Spielberg vaikuttâs lii lamaš styeres já suu elleekoveh láá 1970-lovo maŋa miäruštâllâm, eenâb ko eres elleekoveh, mii lii piivnoh elleekoverähtimist. Maaŋgah suu elleekuuvijn láá lamaš miänástusah, moin sehe keččeeh já kritijkkáreh láá lijkkum. Eellim. Spielberg šoodâi Cincinnatist, Ohiost konsert pianist Leah Frances (Posner) já šleđgâinsiner Arnold Spielbergân, kiäh láin kuohtuuh šoddâm ryeššilâs-juuvdálâš enâmânvärrejeijee perruid. Pärnin Spielberg peerâ varrij ennuv já sij assii ovdâmerkkân Haddon Townshipist, New Jerseyst já Phoenixist, Arizonast ovdilgo sij värrejii Saratogan, Kalifornian. Kaliforniast Spielberg uusâi kuohtii luuhâđ elleekove syergi University of South Californian, mutâ kuábbáágin tove ij lam lukko. Nuuvtpa sun šoodâi uáppen California State Universityn, mutâ maŋeláá jooskâi uápuid tobbeen juurdân ovdediđ suu elleekovekarrieer. 35 ihheed monnii ovdilgo sun maacâi luuhâđ uápuidis loopân. Spielbergist lii meid luuhâmvädisvuotâ, mii paasij diagnosisthánnáá ive 2007 räi. Jo pärnin elleekoveh kiäsuttii Spielberg. Ko eres párnááh kivsedii Spielberg suu juuvdálâšvuođâ tet, te sun irâttij kielestiđ, ete peerâ lii saksalâš já kaavnâi mottoomlágán lohđuttâs elleekoverähtimist. Oovtâ päikkielleekovásis sun valjij viärráámuu kivsedeijes čaittâliđ naaci. Karrieer algâ. Eejis kaitafilmâkameráin Spielberg kuvviiškuođij jieijâs projektijd jo pärnin pääihist. Maŋeláá eeči išedij suu peessâđ išedeijen Universal Studiosân. Jo nubálovihásâžân Spielberg raahtij 40-miinuut suátifiilmâ, "Escape to Nowhere" (1962), mii finnij mottoom palhâšume-uv, já kuhes scifi-elleekove, "Firelight". Kuittâg suu čuávuvâš elleekove, uánihiselleekove "Amblin’" (1968), lâi tot, mii kiäsuttij oovtâ hoovdâ Universal Studiost, já 1960-lovo loopâst Spielbergist šoodâi-uv ohtâ nuorâmuin televisiostivrejeijein Universalist. Sun stivrij oosijd maŋgáid televisioráiđoid ovdâmerkkân "Colombon", "Marcus Welbyn", "M.D.n" já '. 1970-loho. Ive 1971 Spielberg raahtij suu vuosmuu televisioelleekove, Duel, mii lâi miänástus. Ton áánsust lehâstui Spielbergin uksâ rähtiđ meid muide ko televisioelleekuuvijd. Vuosmuš taggaar lâi "The Sugar Express" ive 1974 já jo čuávuváá ive tast poođij olgos "Jaws", mii lii ohtâ enâmustáá tiänám elleekuuvijn, já mii pajedij Spielberg njunošstivrejeijei juávkun. Jaws finnij pyeremuu elleekove Oscar-palhâšume já meid ton muusik, mon nuottij John Williams, finnij Oscar. Spielberg jieš lii ettâm, ete Jaws lâi ohtâ vaigâdumosijn elleekuuvijn kuvviđ ton tááhust, ete tast lâi nuuvt ennuv meerâst kuvvim. Maŋeláá feerim kuittâg išedij, jis lijjii vaigâdvuođah eres elleekuuvijn: toh urruu älkken ko aainâskin ij taarbâš meerâ alne teikkâ čääsist leđe. Suu čuávuváá elleekooveest, "Close Encounters of the Third Kind" (1977), lijjii-uv ennuv vädisvuođah spesiaalefektijn ton tááhust, ete tallaš teknologiain ij puáhtám nuuvt älkkeht olášuttiđ Spielberg jurduid. Ton-uv elleekooveest šoodâi miänástus. Tot finnij pyeremuu kuvvim Oscar, já Spielberg jieš finnij suu vuosmuu Oscar-iävtukkâsvuođâ. 1980-loho. a>st "Indiana Jones and the Temple of Doom" kuvvim ääigi Ive 1981 poođij vuosmuš "Indiana Jones" -elleekove, "Raiders of the Lost Ark", mast Spielberg finnij suu nube Oscar-iävtukkâsvuođâ. Puoh Indiana Jones -elleekoveh, moid šoddii val kyehti lase 1980-lovo ääigi, kevttih ivnáás elleekuvvim, virkkuus editistem já utkáás spesiaalefektijd, já tai uáiviroolâst lii Harrison Ford. Val pivnohub elleekove lâi kuittâg ive 1982 puáttám "E.T. the Extra-Terrestrial", mast Spielberg lii ettâm, ete lii puoh merhâšitteemus elleekove sunjin olssis. Sun finnij tast noomâ já jáválâšvuođâ, mutâ ovdil taam elleekove talle 36-ihásâš stivrejeijee ij lam smiettâmgin, ete halijdičij perruu. Elleekoveh lijjii ton räi lamaš suu párnááh. E.T.st leijee kulmâ pärničaittâleijee kuittâg mulsuu suu mielâ já kulmâ ive maŋeláá Spielberg uážui suu vuosmuu alge. 1980-lovo ääigi Spielberg raahtij meid kyehti elleekove kiirjij vuáđuld: "The Color Purple" (1985) já "Empire of the Sun" (1987). Motomeh láá meid ettâm, ete 1980-lovo polâttettee klassijkkár "Poltergeist" ličij meid Spielberg stivrim, veikkâ loppâteevstâin sun lii tuš pyevtitteijen já čällen já Toby Hooper stivrejeijen. Eteh, ete Spielberg poolâi stivrejeijei jasko älgimist já tondiet koijâdij Hooper stivrejeijen, ko oppeet motomeh láá ton mielâ, ete suu sopâmuš E.T. stivrejeijen ij luáštám suu leđe meid Poltergeist stivrejeijee. Jyehi tááhust Poltergeist juurdâ lii leđe jotkâ Close Encounters of the Third Kind -elleekován. 1990-loho. Spielberg lâi hirmâd aktiivlâš 1990-lovo aalgâst nuuvt stivrejeijen ko pyevtitteijen-uv. Veikkâ suu vuosmuš elleekove 1990-lovvoost, "Hook" (1991), ij lam ulmui mielâst nuuvt pyeri, te Spielberg joođhij ain ovdâskulij. Ive 1993 sun stivrij "Jurassic Park" já "Schindler’s List", mon sun pyevtittij-uv. Oppeet kuohtuuh tain elleekuuvijn lijjii hirmâd pivnoheh. Schindler's List vuoitij ohtsis čiččâm Oscarid. Ive 1994 Spielberg vuáđudij DreamWorks studio oovdâst Jeffrey Katzenbergáin já David Geffenáin. Studio lii pyevtittâm maaŋgâid piivnoh animaatioid tego "Shrek" elleekuuvijd. 2000-loho. Spielberg arbij Stanley Kubrickist "A.I. Artificial Intelligence" (2001) stivrejeijee saje. 2010-loho. Ive 2016 Spielberg uážui BBC Blue Peter -meerhâ, mii lii BBC párnái televisio-ohjelm alemus kunnijâttem. Tom uážžuh tuše häärvih, muáddi ulmuu jyehi ive. Spielberg eeđâi, ete sun lii syele ain halijdâm oovtâ. Teemah. Spielberg lii maŋgii muivim ulmuid toin, maht sun lii ráhtám kyehti aaibâs ereslágán ollâproofiil elleekove oovtâ siämmáá ive ääigi. Sun lii kieđâvuššâm elleekuvijnis maaŋgâlágán aašijd tego sevŋis kuuvijd ulmui ráhtám teknologiast, optimistlijd komovuođâmainâsijd já meid stuorrâ koččâmušâid maailmist tego suáđi, näliolgoštem já holokaust. Stuárráámus uási Spielberg elleekuuvijn láá kuittâg vuáđuld optimistliih. Motomeh eteh, ete toh láá liijkás-uv sentimentaalliih, mutâ Spielberg jieš ij poolâ tast. Tast sust puáhtá uáiniđ vaikuttâsâid Frank Caprast. Spielberg lii mainâsteijee, kiän jiešvuottân lii tot, ete suu kiäsut párnáimainâsij tijdâ já sust lii nahcâ mieldieelliđ párnái uáinimčievâst. Spielbergân láá-uv vaikuttâm Walt Disney -elleekoveh ennuv, já sun lii ettâm, ete oopâi tain, ete kalgeh leđe vyestikeejih já kontrast. Spielberg elleekooveest "The Terminal" puáhtá meid uáiniđ siämmáálágán modernkomedia jiešvuovijd ko Jacques Tati "Playtime"st. Käldeeh. Spielberg Spielberg Sudan. Sudan (), virgálávt Sudan täsiväldi (), lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Khartum. Sudan virgáliih kielah láá arabiakielâ já eŋgâlâskielâ. Sudanist ääsih suulân 43,8 miljovn olmožid, kiäin 70 % láá sunnimuslimeh, 25 % Afrik ärbivuáválij oskolduvâi hárjutteijeeh já 5 % ristâoskoliih. Sudan ránnjástaatah láá tavveen Egypti, nuorttâviestârist Libya, viestârist Tšad, maadâviestârist Koskâ-Afrik täsiväldi, mäddin Maadâ-Sudan já nuorttân Etiopia já Eritrea. Suomussalmi. Suomussalmi lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Suomussalmist ääsih 7 644 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 857,59 km², mast 587,01 km² lii čääci. Suomussalmi naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Kuáccám, Kuhmo, Pudasjärvi, Puolanka já Taivalkoski. Siijdah. Alajärvi, Ala-Vuokki, Hossa, Jumaliskylä, Juntusranta, Kaljuskylä, Kerälä, Kiannanniemi, Korpela, Korvua, Kuivajärvi, Kurimo, Lomakylä (Suomussalmi), Myllylahti, Näljänkä, Näätälä, Peranka, Pesiökylä, Pesiönlahti, Piispajärvi, Pisto, Pitämä, Pyhäkylä, Raate, Ruhtinansalmi, Sakara, Selkoskylä, Siikaranta, Suomussalmi markkân, Tervakangas, Vaaranniva, Vasara, Vuokki, Yli-Vuokki já Ämmänsaari (kieldâkuávdáš). Käldeeh. Suomussalmi Suomâ. Suomâ teikkâ Suomâ täsiväldi (teikkâ "Suoma dásseváldi", teikkâ "Lääʹddjânnam tääʹssväʹldd", teikkâ "Suomen tasavalta", teikkâ "Republiken Finland") lii jiečânâs täsiväldi tave-Euroopâst Nuorttâmeerâ tavenuorttiibeln. Uđđâivemáánu 1. peeivi 1995 Suomâ seervâi Euroop union jesânin. Suomâst láá suulân 5,5 miljovn ässed. Aalmuglâškielah já eres kielah. Suomâ vuáđulaavâ mield Suomâ aalmuglâškielah láá suomâ- já ruotâkielâ. Kuittâg vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Haldâttâh já politiik. Suomâ staatâhäämi lii täsiväldi. Suomâ staatâhovdâ lii täsivääldi president, kiän virgepaje pištá kuttâ ive, kuittâg enâmustáá kyehti virgepaje maŋaluvâi. Aalmug väljee president njuolgâ valjâiguin. Presidentist lii vala-uv formaallâš kieldimvuoigâdvuotâ vuáđulaavâ mield ađai ko ovdâskodde lii tuhhiittâm laavâ já adelâm tom presidentân nanodemnáál, te president puáhtá kyeđđiđ laavâ naanoodhánnáá teikâ piettâl naanoodmist tom. Jis taat tábáhtuvá, te laahâ máccá ovdâskoodán, mii puáhtá val nanodiđ laavâ president naanoodhánnáá-uv. President noomât alemus virgealmaid já joođeet oovtâst staatâraađijn Suomâ olgopolitiik. Táválávt Euroop unionân kyeskee aašijd hoittáá uáiviminister. Presidentin väljejui ive 2012 Sauli Niinistö, kii väljejui uđđâsist presidentin ive 2024 räi ive 2018 presidentvaaljâin. Virgálávt uáiviminister, eres ministereh já riehtikansler taheh "staatârääđi". Taat kočoduvvoo távjá meid "haldâttâssân". Tááláš uáiviminister lii Sanna Marin já staatâvarijminister Matti Vanhanen. Haldâttâh. Suomâ vuáđulaavâ mield Suomâst staatâväldi kulá aalmugân já haldâttâsvääldi kevttih täsivääldi president já staatârääđi, mon jesâneh kalgeh navdâšiđ ovdâskode luáttámuš. Suomâ ovdâskode lii oovtkáámmársâš parlament. Ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh koskâvuođâlâš ovdâskoddevaaljâin. Taah vaaljah tuállojeh neelji ive kooskâi. Kuávlujuáhu. Ive 2009 rääjist Suomâst láá lamaš 19 eennâmkodded, main ohtâ ađai Åland lii jiešhaaldâtlâš. Historjáliih eennâmkodeh Suomâst láá 9. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" Suomâ-ugrâlâš kielah. Suomâ-ugrâlâš kielah láá kielah, moh kuleh uralâlâš kielâperrui. Ovdâmerkkân sämikielah, suomâkielâ, uŋgarkielâ já virokielâ láá suomâ-ugrâlâš kielah. Käldeeh. Suomâ-ugrâlâš kielah Suomâ Aalmug Vistig. Suomâ Aalmug Vistig () lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019. Suomâ Aalmug Vistig Suomâ Kuávdášpiäládâh. Suomâ Kuávdášpiäládâh (uánihubbooht Kuávdáš,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Suomâ Kuávdášpiäládâh Suomâ Ristâlâšdemokraateh. Suomâ Ristâlâšdemokraateh (uánihubbooht Ristâliih,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Suomâ Ristâlâšdemokraateh Suomâ ovdâskodde. Suomâ ovdâskodde (já) lii Suomâ oovtkáámmársâš parlament já alemus staatâorgaanin. Ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh koskâvuođâlâš ovdâskoddevaaljâin. Taah vaaljah tuállojeh neelji ive kooskâi. * Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh. Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh (uánihubbooht Ruátáliih,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh. Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh (uánihubbooht Sosialdemokraateh,, uánádâs SDP) lii ohtâ Suomâ stuárráámuin piäláduvâin. Tot vuáđudui ive 1899 Tuurkust noomâin "Suomen työväenpuolue". Tááláá noomâ valdii kiävtun ive 1903 Forssast toollum piäládâhčuákkim maŋa. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh Suomâ täsivääldi president. Suomâ täsiväldi president (,,) lii Suomâ staatâhovdâ, kiäm Suomâ aalmug väljee njuolgâ valjâiguin kuuđâ ive kooskâi. Sun joođeet Suomâ olgopolitiik oovtâst staatâraađijn já lii piäluštâsvuoimij pajehovdâ. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" * Suomâ täsivääldi president Suomâ vuáđulaahâ. Suomâ vuáđulaahâ (731/1999,,) lii ohtâlâs vuáđulaahâ, mii šoodâi vuáimán njuhčâmáánu 1. peeivi 2000. Tááláš vuáđulaahâ poođij neelji puáris laavâ sajan, moh asâttuvvojii Suomâ jiečânâsvuođâ algâiivij ääigi: ive 1919 haldâttâshäämi, ive 1928 staatâpeivioornig sehe kyehti ministerovdâsvástádâsân kyeskee laavâ. Aalmuglâškielah já eres kielah. Vuáđulaavâ mield Suomâ aalmuglâškielah láá suomâ- já ruotâkielâ. Kuittâg vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Laavâ rááhtus. Vuáđulaavâst láá 131 cekkid 13 lovvoost. Smavvâ tärhistmijn huolâhánnáá iänááš njuolgâdusah láá aldasáid siämmááláváneh ko ovdebijn laavâin, ovdâmerkkân ive 1995 vuáđuvuoigâdvuođâi njuolgâdusah láá valdum uđđâ vuáđulaahân aldasáid tagarin. Laahân iä lasettum ive 2000 uđđâ vuáđuvuoigâdvuođah. 1 loho – Staatâoornig vuáđđuseh. Vuáđulaavâ vuosmuu lovvoost láá staatânjuolgâdus válduprinsiipeh. Täin njuolgâdusâin miäruštâllojeh Suomâ jiečânâsvuotâ já täsiváldálâš haldâttâshäämi sehe asâtteh väldikode kuávluh já Suomâ aalmuglâšvuođâ vuáđđuseh. Staatânjuolgâdus vuáđđun lii aalmugsuvereniteet, mii lii prinsiip, et staatâväldi kulá aalmugân, mon oovdâst staatâpeivijd čokkânâm ovdâskodde. Prinsiip mield ovdâskodde lii Suomâ alemus staatâorgaanin já haldâttâs- já tuámuväldi láá vyeliláá ko ovdâskodde. Taan maŋa vuáđulaahâ meerrid, et staatârääđi jesâneh kalgeh navdâšiđ ovdâskode luáttámuš. Euroop union jeessânvuotâ. Njuhčâmáánu 1. peeivi 2012 šoodâi vuáimán vuáđulaavâ nubástus, mon mield Suomâ lii Euroop union jesân. Suomâ kuittâg seervâi Euroop unionân jo uđđâivemáánu 1. peeivi 1995. 2. loho – Vuáđuvuoigâdvuođah. Vuáđulaavâ nube lovo teeman láá vuáđuvuoigâdvuođah. Taat leš vuáđulaavâ tehálumos loho, tastko vuáđulahâváljukodde kárttá tyellittälli tulkkuđ taan lovo aašijd, ko tot aasât táválijd laavâid. Taat loho aasât vuáđuvuoigâdvuođâid já oovdânpyehtiđ vuáđđusijd, moiguin toid vuoigâdvuođáid puáhtá tarvaniđ. Ovdâmerkkân ive 2006 vuáđulahâváljukodde adelij ciälkkámuš paijeel 60 lahâiävtuttâsâin vuáđuvuoigâdvuođâ uáinimčievâst, mon maŋa täid lahâiävtuttâsâid koolgâi mutteđ. Spiekâstâhtile já vuáđuvuoigâdvuođah. Taan lovo majemuš cekki kieđâvuš máhđulâšvuođâ raijiđ vuáđuvuoigâdvuođâid koskâpuddâsávt spiekâstâhtile ääigi. Spiekâstuvâi vuáđustâsâid kalga asâttiđ lavváin, mut raijiittâsâid puáhtá olášuttiđ jo-uv lavváin teikkâ asâttâssáin. Vuáđulaahâ tiädut spiekâstâhtooimâi koskâpuddâsâšvuođâ já tom, et raijiittâsâid kalga tárkká miäruštâllâđ. Spiekâstâhtooimah iä uážu rikkođ Suomâ tuhhiittem almugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotâkenigâsvuođâid. Taat cekki heiviittui vuosmuu keerdi njuhčâmáánust 2020, ko ton vuáđuld laahâ raavâdviäsui steŋgimist asâttui. Laavâ ulmen lâi viggâđ estiđ SARS-CoV‑2-virus leevvânmist. 3. loho – Ovdâskodde já aalmugovdâsteijeeh. Vuáđulaavâ kuálmád lovvoost láá vuáđunjuolgâdusah ovdâskode ráhtusist já toimâpaajeest nuuvtko tot, et Suomâ ovdâskodde lii oovtkáámmársâš já et ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh ovdâskoodán neelji ive kooskâi. Taan lovvoost miäruštâlloo kii uážžu viggâđ aalmugovdâsteijen já kii ij uážu. Iävtukkâs kalga leđe jienâvuoigâdvuođâlâš já olesváldálâš, vâi sun lii valjâtohálâš. Nuuvtpa vyeliahasiih teikkâ meid rävisulmuuh, kiäh láá vááijuvváldáliih, iä uážu viggâđ aalmugovdâsteijen. Sii lasseen aalmugovdâsteijen iä uážu viggâđ il. Suomâ president, ollâ riehtivirgeomâhâš teikkâ suáldátvirgeest palvâleijee. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" Suomâkielâ. Suomâkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Ton sárnoomeeri lii 5,5 miljovn. Suomâkielâ lii anarâškielâ kaaidâs hyelkkikielâ. Suomâkielâ pustaveh. Tai lasseen suomâkielâ čäällimvuáhán kuleh Š- já Ž-pustaveh, mut taah iä liähu ollásávt vuáhádum. Suomâráp uárjih. Suomâráp uarjih lii anarâš ráppájeijee Amoc laavlâ, mii kulá Amok-kaččâm -albumân. Suonenjoki. Suonenjoki lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Suonenjokist ääsih 6 981 olmožid, já ton vijdodâh lii 862,33 km², mast 148,79 km² lii čääci. Suonenjoki naaburkieldah láá Kuopio, Leppävirta, Pieksämäki, Rautalampi já Tervo. Historjá. Suonenjoki vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Herrala, Hulkkola, Jauhomäki, Karkkola, Kukkola, Kutumäki, Kutunkylä, Kuvansi, Käpylä, Kärkkäälä, Lempyy, Liedemäki, Luukkola, Lyytilänmäki, Markkala, Nuutila, Piispalanmäki, Pörölänmäki, Rajalanniemi, Rieponlahti, Sydänmaa, Toholahti, Tyyrinmäki, Vauhkola, Vehvilä, Viippero, Jalkala, Karsikonmäki, Suontee, Suihkola, Kolikkoinmäki já Kinnula. Käldeeh. Suonenjoki Suonenjoki Suovâkuoškâ. Suovâkuoškâ (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Suovâkuoškâst ääsih 1 008 olmožid, já ton vijdodâh lii 6 496,50 km², mast 57,30 km² lii čääci. Suovâkuoškâ naaburkieldah láá Kyelijävri, Pelkosnjargâ já Suáđigil. Siijdah. Hihnavaara, Kuosku, Lunkkaus, Martti, Rovala, Ruuvaoja, Nousu, Suovâkuoškâ, Seitajärvi, Tanhua, Viitaranta já Värriö. Käldeeh. Suovâkuoškâ Suriname. thumb Suriname lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Paramaribo. Suáluičielgi. Suáluičielgi (já) lii sijdâ já tuuristkuávdáš Aanaar kieldâst. Suáluičielgi lii ohtâ Suomâ puárásumosáin čuoigâmkuávdáin já fáálá valjeest čuoigâmkiäinuid. Keessiv Suáluičielgist láá ennuv vajâldemkiäinuh, moh fäällih turistáid máhđulâšvuođâ uápásmuđ putes já mučis meccikuávlun já tuodárluándun. Sijdâ lii ucce, mut tobbeen láá maaŋgâlágáneh hotelleh já raavâdviäsuh já meiddei puoh palvâlusah, maid turisteh sättih tarbâšiđ. Suáluičielgi Suávvil. Suávvil ("Thymallus thymallus") lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon. Suáđigil. Suáđigil (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Suáđigilist ääsih 8 310 olmožid, já ton vijdodâh lii 12 415,40 km², mast 723,76 km² lii čääci. Kieldâ lii Suomâ nubben stuárráámus vijđoduv mieldi Aanaar maŋa. Suáđigil naaburkieldah láá Aanaar, Kiemâjävri, Kittâl, Pelkosnjargâ, Ruávinjargâ já Suovâkuoškâ. Siijdah. Aska, Hinganmaa, Jeesiö, Kaarto, Kakslauttanen, Kelujärvi, Kersilö, Kierinki, Kukasjärvi, Lismanaapa, Lokka, Luosto, Madetkoski, Moskuvaara, Murtomaa, Orajärvi, Petkula, Peurasuvanto, Puolakkavaara, Purnumukka, Rajala, Raudanjoki, Riipi, Sassali, Sattanen, Seipäjärvi, Siurunmaa, Syväjärvi, Tankavaara, Torvinen, Uimaniemi, Unari, Vaalajärvi, Vuojärvi já Vuáčču. Sveeici kantoneh. Sveeicist láá 26 kantonid, main lii vijđes jiešhaldâšem. Sveicci. Sveicci lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Bern, mut stuárráámus kaavpug lii Zürich. Eennâm lii juohum kantonáid ađai läänijd, main lii vijđes jiešhaldâšem. Swahilikielâ. Swahili (swahilin "kiswahili") lii bantukielâ, mon swahilih sárnuh já mii lii vijđáht kiävtust Nuorttâ- já Koskâ-Afrikâst. Tast láá suulân 80 miljovn sárnod. Virgálâš kielâ tot lii Tansaniast já Keniast, mutâ tom kevttih meiddei Ugandast, Somaliast, Mosambikist, Malawist, Ruandast, Burundist, Sambiast já Kongost. Arabia lii vaiguttâm swahilin ennuv já swahilist láá-uv ennuv lovnâsäänih arabiakielâst. Joba "swahili" lii lovnâ já puátá arabia säänist "sawāḥilī", mii lii maaŋgâlovo adjektivhäämi säänist mii meerhâš "riddokuávlust" (eŋg. jurg. "of the coast"). Puárásumos siäilum swahilikielâsâš tekstâ lii 1700-lovo aalgâst já tot lii čallum arabia pustavijgijn. Tááláá ääigi swahili čäälih kuittâg läättinlâš pustavijgijn. Syeinimáánu. Syeinimáánu lii ive čiččâd mánuppaje. Syeinimáánust láá 31 peivid. Sysmä. Sysmä lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Sysmäst ääsih 3 615 olmožid, já ton vijdodâh lii 936,18 km², mast 269,88 km² lii čääci. Sysmä naaburkieldah láá Asikkala, Hartola, Heinola, Kuhmoinen, Luhanka já Padasjoki. Siijdah. Joutsjärvi, Karilanmaa, Kinnarila (Skinnarila), Koivisto, Käenmäki (Tikkala), Liikola, Nikkaroinen, Nuoramoinen, Onkiniemi, Otamo, Palvala, Rapala, Ravioskorpi, Saarenkylä, Soiniemi, Suurikylä, Särkilahti, Taipale, Toivola, Valittula, Vintturi, Virtaa já Voipala (Suopelto). Käldeeh. Sysmä Syyria. thumb Syyria lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Damaskos. Sámi allaskuvla. Diehtosiida. Rakânâs, kost Säämi ollâopâttâh lii Sámi allaskuvla ađai Säämi ollâopâttâh () lii Kuovdâkiäinust leijee ollâopâttâh, mii vuáđudui ive 1989. Ton váldu-ulmen lii adeliđ sämikielâg uáppeid tohálâšvuođâ porgâđ sehe Säämist já eres siärváduvâin. Käldeeh. Sámi allaskuvla São Tomé. São Tomé lii São Tomé já Príncipe stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Käldeeh. São Tomé São Tomé São Tomé já Príncipe. São Tomé já Príncipe demokraatlâš täsiväldi () ađai São Tomé já Príncipe lii suáluistaatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii São Tomé. Staatâ uáivisuolluuh láá São Tomé já Príncipe, moi koskâ lii suulân 140 km. Käldeeh. São Tomé já Príncipe Sämicissááš. Sämicissááš lii loddešlaajâ, mii kulá cissái čeerdân já varbusluudij lahkon. Stuárudâh já tobdomeerhah. Sämicissááš lii 12,5–14 cm kukke já tiäddá 11–14 g. Tot sulâstit vyevdicissáá, mut sämicissááš lii ruškâd já vyevdicissááš vielgâd. Sämicissáá uáivi lii tevkisruškâd, naamar čappâd já čeve vielgâd. Čuávji sehe selgi láá ruškâdeh já suájáh sehe poođâš ránáseh. Sämicissáá koččomjienâ lii vyevdicissáálágán "tsi-tsi-tshää-tshää". Laavlâ lii šurijdeijee já paimâtteijee "tsi-yrr tsi-yrr..." sehe oovtâkiärdánis "tse-tse-tse..." Puárásumos syemmilâš riegistum sämicissááš lii lamaš 9 ihheed já 4 peeivi puáris. Tot lii meid [Euroop puárásumos sämicissááš. Lavdâm já eellimpiirâs. Sämicissááš iälá puáris kuácceevuovdijn Fennoskandiast, Ruošâst já Alaskast. Suomâst sämicissááš pessee Tave-Suomâ kuácceevuovdijn. Parâmeeri lii suulân 40 000. Sämicissááš lii päikkilodde, mut nuorâ ohtâgâsah sättih varriđ Maadâ-Suomân. Sämicissáá eellimpirâsin láá siähálâsvyevdih já kuácceevyevdih, meid laajišvyevdih. Sämicissáá revirist kolgâččii leđe suárvih teikkâ vuággumuorah, mut tot puáhtá peessiđ meid nuorâ vuovdijn, jis tobbeen láá loddevuovdah. Sämicissáá reeviir lii táválávt suulân neljihâškilomeetter. Lasanem. Niŋálâs ráhtá piervâl puáris čäšnivuágun teikkâ loddevuovdân. Tot sáttá kuásnii jieš rähtiđ vuágu. Niŋálâs mannee vyesimáánust koskâmiärálávt 7,4 manneed já láálá taid kyehti oho. Kuábbááh-uv vaanhimeh tipšoh uđâgáid. Toh vyelgih peesist kuulmâ oho ahasâžžân. Raavâd. Sämicissááš porá enâmustáá čielgitävtittemes elleid. Algâkeesist tot lii táválávt ucâmin enâmist ovdâmerkkân evnijd. Keessiv tot sirdâšuvá muoráid puurrâđ kiivsâid. Čohčuv já tälviv tot porá muorjijd já loddelyevdi siemânijd já vuojâ. Käldeeh. "Taan siijđo uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Sämitigge (Suomâ). Sämitigge (,) lii sämmilij jiešhaldâšemorgaan. Ovdil Sämitige Suomâst tooimâi Säämi Parlament iivij 1973–1995. Käldeeh. Sämitigge (Suomâ) Säämi-suomâ sänikirje. Säämi-suomâ sänikirje (1993) lii anarâškielâ sänikirje, mon Pekka Sammallahti já Matti Morottaja lává ráhtám. Vuáđđun toos lii kevttum ovdebâš kirje Säämi-suoma-säämi škovlasänikirje (1982), mutâ suomâ-säämi uási lii kuođđum meddâl. Sammallahti-Morottaja sänikiirján láá lasettum meid uđđâ säänih já oovdeb kirje feeilah njyelgejum. Kirjeest láá paijeel 8 000 säännid. Čäällimvyehi lii muttum ovdebáá kirjeest ko ovdâmerkkân diftoŋeh "eä" já "oa" saajeest láá taan kirjeest "iä" já "uá". Sänikirje loopâst kávnojeh meid motomeh sujâttemovdâmeerhah. Säämi suuvâ laavlâ. Säämi suuvâ laavlâ (orjâlaškielân "Sámi soga lávlla") lii säämi aalmuglâšlaavlâ. Tot lii Isak Saba tihtâ, mii almostui Saǥai Muittalægje -aavisist cuáŋuimáánu 1. peeivi 1906. Tiivtâ lii nuottim taažâlâš nyettejeijee Arne Sørli. Melodia tuhhiittui Helsigist tollum Sämikonferensist ive 1992. Laavlâ lii jurgâlum puoh sämikieláid. Anarâškielân tom lii jurgâlâm Matti Morottaja. T. T lii läättinlâš puustavoornig 20. já anarâškielâ puustavoornig 26. puustav. T. I. Itkonen. Toivo Immanuel Itkonen () lâi syemmilâš kielâ- já aalmugtiettuu totkee, kiäm ulmuuh tobdeh pyeremustáá sämikielâi já -kulttuurij totken. Sun lâi Lauri Arvid Itkos kuálmád pärni. Perrust lijjii ohtsis 13 pärnid, kiäin peeggâlmumoseh Toivo Immanuel lasseen láá Lauri Ilmari Itkonen, Tuomo Itkonen já Erkki Esaias Itkonen. Eellim. Kiđđâtäälvi 1899 Itkos peerâ varrij Anarân ko Toivo lâi eidu tiävdám 8 ihheed. Sist lâi talle päikkimáttáátteijee, kiän nommâ lâi Helmi Hirvonen, mon maŋa Toivo ááigui Oulu lyseon, kuus sun ij tállân peessâm ko ij čođâldittám lyseo siisâpeessâmiskos. Sun kaartâi-uv leđe ive Oulu syemmilii valmâštâllee škoovlâst. Esken tast maŋa sun algâttij Oulu lyseost, kost sun čaalij pajeuáppen 19-ihásâžžân ive 1910. Tast maŋa sust šoodâi filosofia kandidaat ive 1913, filosofia lisensiaat ive 1916 já filosofia tuáhtár ive 1923, tuše 32-ihásâžžân. Toivo naajâi Iina Amanda Seppäsijn já sunnui šoodâi kulmâ päärni: Terho, Marja já Kerttu. Karrieer. T.I. Itkonen poorgâi iivij 1919–1955 kooskâst eresmuđusijn pargoin Toovláštieđâlâšvuođâ toimâkoddeest. Toi lasseen Itkonen lii lamaš Suomâ toovlášmušto-ovtâstus čällen 1920–1933, Säämi čuovviittâsseervi stiivrâ jeessân 1934–1961, Suomâ tieđâakatemia jesânin ive 1947, Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland kunneejesânin já Norsk Folkemuseum kunneejesânin ive 1961. Itkonen raahtij ohtsis 9 tutkâmušmätkid Sáámán iivij 1911–1949 ääigi já čaalij tiätu- já sänikiirjijd sämmilijn. Sun lii čáállám ohtsis paijeel 5 000 sijđod tieđâlâš teevstâid. Sun čaalij sämmilij pargotaavijn, purrâmâšâin, sierâin, taavijn já oskomušâin. Sun poorgâi meid anarâškieláin ko tievâsmitij, jurgâlij suomâkielân já toimâttij A.V. Koskimies ive 1886 nuurrâm amnâstuv vuáđuld kirje "Inarinlappalaista kansantietoutta". Čalluuh. Itkos sänikirjeh "Koltan- ja kuolanlapin sanakirja I já II" láá almostum neetist ive 2014 Syemmilâš-ugrilâš seervi nettisiijđoin. Fenno-Ugrica siijđoin meid kávnojeh digihäämist motomeh suu kirjeh tego "Venäjänlapin konsonanttien astevaihtelu: Koltan, Kildinin ja Turjan murteiden mukaan" (1916), "Lappalaisten ruokatalous" (1921), "Koltan- ja kuolanlappalaisia satuja" (1931) já "Heidnische Religion und späterer Aberglaube bei den finnischen Lappen" (1946). Käldeeh. Itkonen Itkonen Itkonen Itkonen Taažâ. thumb thumb Taažâ lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Oslo. Tadžikistan. thumb Tadžikistan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Dušanbe. Taivalkoski. Taivalkoski lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Taivalkoskist ääsih 3 945 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 650,66 km², mast 212,81 km² lii čääci. Taivalkoski naaburkieldah láá Kuáccám, Puáššu, Pudasjärvi já Suomussalmi. Siijdah. Asutusalue, Inkee, Jokijärvi, Jokikylä, Jurmu, Koitila, Kosto, Kurtti, Loukusa, Metsäkylä, Pisto, Polo, Taivalkoski, Tyrävaara já Vaarakylä. Käldeeh. Taivalkoski Taiwan. thumb Taiwan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Taipei. Tallinna. Tallinna lii Eestieennâm stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Historjá. Tallinnast šoodâi kaavpug ive 1248. Käldeeh. Tallinna Tallinna Talsi. Talsi lii kaavpug Latviast. Talsist ääsih 8 973 olmožid, já ton vijdodâh lii 7,83 km². Historjá. Talsist šoodâi kaavpug ive 1917. Käldeeh. Talsi Tampa. Tampa lii kaavpug Florida uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. Tot lii Florida uásistaatâ kuálmádin stuárráámus kaavpug. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 413 000 olmožid. Tampere. Tampere () lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Tamperest ääsih 238 671 olmožid, já ton vijdodâh lii 689,59 km², mast 164,64 km² lii čääci. Tampere naaburkieldah láá Kangasala, Lempäälä, Nokia, Orivesi, Pirkkala, Ruovesi já Ylöjärvi. Käldeeh. Tampere Tampere Tansania. Tansania ovtâstum täsiväldi (swahilin "Jamhuri ya Muungano wa Tanzania",) ađai Tansania (swahilin já) lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Dodoma. Tansania ránnjástaatah láá Kenia, Uganda, Ruanda, Burundi, Kongo demokraatlâš täsiväldi, Sambia, Malawi já Mosambik. Tanska. Tanska lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Kööbenhaammân. Eennâmtiätu. Tanska šadda Jylland njargâenâmist já čuođijn suolluin. Ton alemus saje lii suullân 170 meetterid merâtääsi paajaabeln. Tarja Halonen. Tarja Kaarina Halonen (š. juovlâmáánu 24. peeivi 1943, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš politijkkár já äššivyeijee. Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 11. presidentin iivij 2000–2012. Sun lii vuosmuš nissoon, kii láá jođettâm Suomâ täsivääldi. Sun riemâi viirgán njuhčâmáánu 1. peeivi 2000. Sun väljejui uđđâsist Suomâ täsivääldi presidentin ive 2006. Käldeeh. Halonen Halonen Tarjesämikielâ. Zoja Gerasimova (čižetp.), nubbe tarjesämikielâ majemuin sárnoin.Kove ive 2006. Tarjesämikielâ lii sämikielâ, mii kielâlávt lohhoo nuorttâkielâi nannaamjuávkun. Tom sárnuh ärbivuáválávt Ruošâbeln Kuáládâhnjaargâ nuorttâoosijn. Ive 2010 kielâst láin tuše kyehti sárnoo. Käldeeh. Tarjesämikielâ Tartto. Käldeeh. Tartto Tave-Amerik. Tave-Amerik lii Amerik taveuási Maadâ-Amerik taavaapeln. Ton vijdodâh lii suulân 24 480 000 km2 já tobbeen ääsih paijeel 530 miljovn olmožid. Tave-Amerikast láá ohtsis 38 staattâd. Tave-Amerikast láá kulmâ stuorrâ staatâ: Kanada, Meksiko já Ovtâstumstaatah. Tave-Amerik staatah. Koskâ-Amerik. • border Costa Rica • border El Salvador Karibia. • border Antigua já Barbuda • border Dominikaanilâš täsiväldi • border Saint Kitts já Nevis • border Saint Lucia • border Saint Vincent já Grenadiineh • border Trinidad já Tobago Tave-Amerik staatah Tave-Carolina. Tave-Carolina lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Raleigh. Tave-Dakota. Tave-Dakota lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Bismarck. Tave-Irland. thumb thumb Tave-Irland lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. Tave-Korea. thumb Tave-Korea lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Pjongjang. Tave-Makedonia. thumb thumb Tave-Makedonia lii staatâ Euroopâst. Teheran. Teheran () lii Iran stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Teheran Teheran Tennessee. Tennessee lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Nashville. Tervo. Tervo lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Tervost ääsih 1 509 olmožid, já ton vijdodâh lii 494,30 km², mast 146,55 km² lii čääci. Tervo naaburkieldah láá Keitele, Kuopio, Pielavesi, Rautalampi, Suonenjoki já Vesanto. Tervo li ässeelovo mield Tave-Savo eennâmkode ucemus kieldâ. Siijdah. Hautolahti, Hyvölä, Koivujärvi, Utrianlahti, Talluskylä já Tervo markkân. Käldeeh. Tervo Tervola. Tervola lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Tervolast ääsih 3 003 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 592,03 km², mast 32,29 km² lii čääci. Tervola naaburkieldah láá Kiemâeennâm, Ranua, Ruávinjargâ, Simo, Tuárnus já Pajetuárnus. Siijdah. Hastinrinne, Isonpalonperä, Kaisajoki, Kiviaho, Koivu, Korpela, Kuusikko, Kätkävaara, Lapinniemi (kuávdáš), Lehmikumpu, Liimatta, Loue, Mattinen, Ossauskoski, Paakkola, Palonperä, Peura, Reutuaapa, Sihtuuna, Suolijoki, Suukoski, Varejoki já Ylipaakkola. Käldeeh. Tervola Teuva. Teuva () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Teuvast ääsih 5 043 olmožid, já ton vijdodâh lii 556,05 km², mast 1,38 km² lii čääci. Teuva naaburkieldah láá Isojoki, Karijoki, Kurikka, Kauhajoki já Närpiö. Siijdah. Horonkylä, Kauppila, Korvenkylä, Luovankylä (Parra), Norinkylä, Perälä, Riippi, Salonpää, Teuva markkân já Äystö. Käldeeh. Teuva Texas. Texas lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Austin já stuárráámuuh kaavpugeh láá Houston, San Antonio já Dallas. Texas lii sehe ässeelovo já vijđoduv mield nubben stuárráámus uásistaatâ. Ässeelovvoost tot páácá nubben Kalifornian já vijđoduvvâst Alaskan. Texasist ääsih aldeláá 30 miljovn olmožid. Thaieennâm. thumb thumb thumb Thaieennâm lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Bangkok. The Star-Spangled Banner. The Star-Spangled Banner lii Amerik ovtâstumstaatâi almuglaavlâ. Tiänu. Tiänu (, já) lii kieldâ Taažâst. Tiänust ääsih 2 918 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 051,35 km², mast 219,15 km² lii čääci. Käldeeh. Tiänu Tiänujuuhâ. Tiänujuuhâ (maŋgii tuš Tiänu) lii juuhâ Suomâst já Taažâst. Juuhâ lii ohtâ Tave-Euroop stuárráámuin já merhâšitteemuin luosâjuuvâin. Tiänujuuvâ kukkodâh lii 250 km, mast Suomâ peln 152 km. Čácáduv kulgâmvijđodâh lii 16 377 km2. Kuálástus. Tiänujuuhâ lii Tuárnusjuuvâ sehe Muoniojuuvâ lasseen Suomâ tergâdumos luosâjuuhâ, mon tááhust kuálástemtuurism lii uáli tergâdis iäláttâs sehe Taažâ já Suomâ peln. Meid páihálijd ulmuid juuvâst kuálástem lii ain lamaš uáli tergâd. Tiänujuuvâ luosâ lii uáli maaŋgâhámásâš, já tast láá maaŋgah eres näälih, moh kođeh jieijâs sijđojuuvâin. Tiänujuuvâ koskâmiärálâš salâsmeeri lii moonnâm 45 ive ääigi lamaš suullân 120 000 kg. 2000-lovo aalgâst mereh láá kuittâg-uv kiäppánâm mottoom verdi. Ohtâ suijâ toos lii "Gyrodactylus salaris" -parasiit levânem. Luosâ lasseen Tiänujuuvâst láá suávvil já merâkuávžur. Eennâmtiätu. Juuvâ uáiviuáli álgá Paje-Aanaarjuuvâ aalmuglâšmeecist Kuovdâkiäinust, mut tot kočoduvvoo talle vala Aanaarjuuhhân. Aanaarjuuvâ sijđojuuhâ, Räjijuuhâ álgá Iänuduv Piäldutuoddârist. Eidusâš Tiänujuuhâ álgá Kárášjuuvâ já Aanaarjuuvâ ovtâstumsaajeest Kärigâsnjaargâ siijdâ alda. Tiänujuuhâ virded 152 kilomeetter mätki Suomâ já Taažâ räjijuuhhân já ton maŋa tuše Taažâ peln Tiänuvuonân Barentsmeerân. Tiänujuuvâ sijđojuuvah láá Suomâ peln Piesjuuhâ, Áhujuuhâ, Nilijuuhâ, Nuvvusjuuhâ, Kuáppilâšjuuhâ, Ucjuuhâ, Vetsijuuhâ jna. Suomâ já Taažâ rääji mana 294 kilomeetter mätki Tiänujuuvâ čácáduvvâst juuvâ kieŋâlumos saajeest. Ko saje muttoo ubâ ääigi, te rääji kalga tärhistiđ áimukuuvijn teikkâ škajâluođânáin. Rääji tarkkum tábáhtuvá 25 ive kooskâi, moonnâm tove ive 2000. Tiänujuuvâ rasta maneh kyehti šalde Tana Brust já Ucjuuvâst. Tiänujuuvâ čácáduv siijdah láá Suomâ peln Aŋŋel, Kárigâsnjargâ, Nuvvus, Ucjuuhâ sehe Njuárgám, já Taažâ peln Sirma, Pulmanki, Skiippagurra sehe Tana Bru. Käldeeh. "Taat tekstâ teikkâ taan teevstâ uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Tiänujuuhâ Tiänujuuhâ Tiärmáš. Tiärmáš () lii sijdâ Aanaar kieldâst. Tiärmáš Togo. Togo lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Lomé. Tohmajärvi. Tohmajärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Tohmajärvist ääsih 4 335 olmožid, já ton vijdodâh lii 895,36 km², mast 57,60 km² lii čääci. Tohmajärvi naaburkieldah láá Joensuu, Kitee já Rääkkylä. Siijdah. Asema, Akkala, Jouhkola, Järventaus, Kantosyrjä, Kaurila (Kaurilanvaara), Kaustajärvi, Kemie (kieldâkuávdáš), Kenraalinkylä, Kutsu (Kutsunvaara), Murtoi, Niirala, Onkamo, Patsola, Peijonniemi, Petravaara, Riikola, Ristee, Saario, Tenka, Tikkala, Uusikylä, Vatala, Timola, Vepsä, Uusi-Värtsilä já Värtsilä. Käldeeh. Tohmajärvi Toholampi. Toholampi lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Toholampist ääsih 3 035 olmožid, já ton vijdodâh lii 616,89 km², mast 8,07 km² lii čääci. Toholampi naaburkieldah láá Kannus, Kokkola, Lestijärvi já Sievi. Siijdah. Alakylä, Asiala, Hirvikoski, Häkkilä, Härkäneva, Kleemola, Kotila, Jämsä, Lamu, Markki, Maunu, Määttälä, Oikemus, Parhiala, Riuttanen, Purontaka, Sykäräinen já Toholampi markkân. Käldeeh. Toholampi Toivakka. Toivakka lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Toivakkast ääsih 2 404 olmožid, já ton vijdodâh lii 413,94 km², mast 52,49 km² lii čääci. Toivakka naaburkieldah láá Hankasalmi, Joutsa, Jyväskylä, Kangasniemi, Laukaa já Muurame. Siijdah. Haukanmaa, Heiska, Huikko, Humalamäki, Kankainen, Nisula, Paloskylä, Ruuhimäki, Taka-Toivakka, Toivakka markkân, Vihijärvi já Viisarimäki. Käldeeh. Toivakka Tokio. Tokio lii Jaapaan stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Panoraamkove. Tokio Tokio Tolentino. Tolentino lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Tolentinost ääsih 18 863 olmožid. Ton vijdodâh lii 95,12 km², já alodâh 230 m. Tolentino naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Camporotondo di Fiastrone, Colmurano, Corridonia, Macerata, Pollenza, San Ginesio, San Severino Marche, Serrapetrona, Treia já Urbisaglia. Historjá. Tolentinost šoodâi kaavpug ive 1585. Käldeeh. Tolentino Tolentino Tonga. thumb Tonga lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Nukuʻalofa. Toomaat. Toomaat ("Solanum lycopersicum") lii šaddo, mii lii puáttám Amerikâst, vaarâ Perust já Chilest. Nommâ toomaat kiävttoo sehe šaddoost já ton purâtteijee uásist, mii lii šaddotieđâlávt myerji. Torino. Torino lii kaavpug Italiast, Piemonte kuávlust. Torinost ääsih 871 194 olmožid. Ton vijdodâh lii 130,01 km², já alodâh 239 m. Torino naaburkieldah láá Baldissero Torinese, Beinasco, Borgaro Torinese, Collegno, Grugliasco, Mappano, Moncalieri, Nichelino, Orbassano, Pecetto Torinese, Pino Torinese, Rivoli, San Mauro Torinese, Settimo Torinese já Venaria Reale. Käldeeh. Torino Torino Toronto. Toronto lii kaavpug Kanadast. Tot lii Kanada stuárráámus kaavpug já Ontario prooviins uáivikaavpug. Ive 2016 aalmugluuhâm mield kaavpugist láá 2 731 571 ässed já ubâ Stuorrâ-Toronto -kuávlust ohtsis 5 928 040 ässed. Škovlim. Torontost lii Kanada stuárráámus ollâopâttâh, ive 1827 vuáđudum Toronto ollâopâttâh. Torontost lii meid staatâ kuálmádin stuárráámus ollâopâttâh, ive 1959 vuáđudum York ollâopâttâh. Tai lasseen Torontost láá maaŋgah taaiđâollâopâttuvah. Elleekove. Toronto elleekovefestivaal, Toronto International Film Festival, lii ohtâ stuárráámuin elleekovefestivaalijn maailmist ton mield, mon ennuv tobbeen eelih ulmuuh. Tot uárnejuvvoo jyehi ive. Torontost láá meid algâaalmug elleekovefestivaal imagineNATIVE, mii še uárnejuvvoo jyehi ive, sehe nuorâi, 12–18-ihásij uáppei, Take 21 -elleekovefestivaal. Käldeeh. Toronto Torre San Patrizio. Torre San Patrizio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Torre San Patriziost ääsih 1 961 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,93 km², já alodâh 224 m. Torre San Patrizio naaburkieldah láá Fermo, Monte San Pietrangeli, Monte Urano, Montegranaro, Rapagnano. Uáinámušah. Torre San Patriziost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Käldeeh. Torre San Patrizio Tove Jansson. Tove Marika Jansson () lâi suomâruátálâš kirječällee já kovetaaidâr, kiän karrieer lâi maaŋgâpiälálâš. Sun lii maŋgâsijd rákkásij muumikiirjij čällee. Peerâ já nuorâvuotâ. Tove Marika Jansson šoodâi Helsigist porgemáánu 9. peeivi 1914. Enni, kovvejeijee Signe Hammarsten (Ham) já eeči, skultpor Viktor Jansson (Faffan) vuorkkáin Tove-nieidâ eellim sunnuu taaiđân aaibâs aalgâ rääjist. Tove jieš-uv oopâi jo aaibâs uccen sárguđ. Sun já suu viiljah, Per Olov (š.1920) já Lars (š.1926), čuovvuu ubâ pärnivuođâstis vaanhimij pargoid, já sist puohâin šoodâi meid taidâreh. Škovlâäigi lâi Toven vaigâd. Čohčuv 1930 sun vuolgij Tukholma taiđâškoovlân luuhâđ máinussárgum já hammim. Čohčuv 1931 sun joođhij uápuidis Tukholma Aaleeb taiđâškoovlâst teddim- já taaiđâtyeje linjeest, kovvejeijee- já máinussárgumškovlimist. Tobbeen lijjii áámmátsárgum, čäällim, heraldiik, mallisárgum, hervâmááláám já kirjetaiđuu uápuh. Tove Jansson vietij masa puoh keesijd elimistis Pellinki suáluikuávlust, kost Janssonijn lâi láigutupe já maŋeláá pisovub saje Bredskär suollust. 1960-lovvoost 1990-lovo aalgâ räi Jansson lâi keessiv ain Klovharu suollust oovtâst suu kuoimijn, graafikko Tuulikki Pietiläin. Muumih. Vuosmuš muumikirje lâi ive 1945 almostum "Småtrollen och den stora översvämningen" (almostui 1991 suomâkielân noomáin "Muumit ja suuri tuhotulva", "Muumih já stuorrâ hiävutulve"). Tast maŋa, ive 1946, almostui nubbe muumikirje "Kometjakten" já ive 1948 kuálmád "Trollkarlens hatt", mii finnij rämideijee árvustâlmijd sehe Suomâst já Ruotâst. Viehâ jotelávt tot jurgâlui meid eŋgâlâskielân noomáin "Finn Family Moomintroll", mii almostui ive 1950. Tyeji. Jansson lii máálám hirmâd ennuv kuuvijd já čáállám muumikiirjij lasseen vala lovmat eres-uv kirjed. Jansson kirjeh anarâškielân. Anarâškielân lii jurgâlum ohtâ Jansson kirje: "Tijdâtälvi" (algâalg. nommâ "Trollvinter", 1957). Tot almostui ive 2019 já tom lii jurgâlâm Uccpárnáá Vuoli Ilmar. Käldeeh. Jansson Jansson Jansson Trecastelli. Trecastelli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Trecastellist ääsih 7 563 olmožid. Ton vijdodâh lii 39,30 km², já alodâh 143 m. Trecastelli naaburkieldah láá Corinaldo, Mondolfo, Monte Porzio, Ostra, San Costanzo já Senigallia. Kieldâlahtemeh. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2014 Ripe, Castel Colonna já Monterado kieldâin šoodâi Trecastelli kieldâ. Käldeeh. Trecastelli Treia. Treia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Treiast ääsih 9 224 olmožid. Ton vijdodâh lii 93,54 km², já alodâh 342 m. Treia naaburkieldah láá Appignano, Cingoli, Macerata, Pollenza, San Severino Marche já Tolentino. Historjá. Treiast šoodâi kaavpug ive 1790. Käldeeh. Treia Treia Triesen. Triesen lii kieldâ Liechtensteinist. Triesenist ääsih 5 324 olmožid. Ton vijdodâh lii 26,48 km², já alodâh 512 m. Käldeeh. Triesen Triesenberg. Triesenberg lii kieldâ Liechtensteinist. Triesenbergist ääsih 2 641 olmožid. Ton vijdodâh lii 29,77 km², já alodâh 884 m. Triesenberg lii vijđoduv mield Liechtenstein stuárráámus kieldâ. Siijdah. Triesenbergist láá 8 sijdâd: Gaflei, Malbun, Masescha, Rotenboden, Silum, Steg, Sücka já Wangerberg. Käldeeh. Triesenberg Trinidad já Tobago. thumb Trinidad já Tobago lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Port of Spain. Trinidad já Tobago Tripoli. Tripoli lii Libya stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tripoli Tripoli Trond Trosterud. Trond Trosterud (š. 1962) lii kielâtotkee já kielâteknologia professor Romsa ollâopâttuvvâst. Sun lii kielâteknojuávhu hovdâ. Kielâtekno ráhtá pargoniävuid sämikielâi várás. Ivij 2015–2016 sun jođettij anarâškielâ maašinjurgâlemproojeekt, mon ääigi anarâškielân huksejui morfologisâš analysaattor. Proojeekt puáđusin anarâškielâ finnij meiddei e-sänikirje, tivvoomohjelm já maašinjurgâlemohjelm. Taah pargoniävuh láá tääl aktiivlii kiävtust anarâškielâ uáppein já čällein. Trond Trosterud lii uásálistám anarâškielâ Wikipedia oovdedmân já sun lii toollâm kuursâid Anarist. Ton maŋa anarâškiel Wikipedia-artikkâleh láá šodâškuáttám eenâb. Käldeeh. Trosterud Trosterud Tukums. Tukums lii kaavpug Latviast. Tukumsist ääsih 16 810 olmožid, já ton vijdodâh lii 12,9 km². Historjá. Tukumsist šoodâi kaavpug ive 1795. Käldeeh. Tukums Tunis. Tunis lii Tunisia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tunis Tunis Tunisia. Tunisia täsiväldi () ađai Tunisia lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Tunis. Tunisia virgálâš kielâ lii arabiakielâ, mutâ ton lasseen sárnuh berberkielâid já meid ranskakielâ lii ennuv kiävtust eromâšávt maaŋgâin virgálâš ohtâvuođâin. Tunisiast ääsih suulân 11,82 miljovn olmožid, kiäin 98 % láá muslimeh. Tunisia ránnjástaatah láá viestârist Algeria já mäddin já nuorttân Libya. Tuorâstâh. Tuorâstâh lii oho niäljád peivi. Tot lii koskoho já vástuppeeivi kooskâst. Turkki. thumb thumb thumb thumb Turkki lii staatâ Euroopâst já Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Ankara. Turkmenistan. thumb thumb thumb Turkmenistan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Ašgabat. Turku. Turku () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Tuurkust ääsih 192 794 olmožid, já ton vijdodâh lii 306,35 km², mast 60,69 km² lii čääci. Turku lii Suomâ kuđâdin stuárráámus kieldâ já kuálmádin stuárráámus kaavpugkuávlu. Tuurku naaburkieldah láá Aura, Kaarina, Lieto, Masku, Mynämäki, Naantali, Nousiainen, Parainen, Pöytyä, Raisio já Rusko. Historjá. Turku lii Suomâ puárásumos kaavpug; eteh, et tot vuáđudui ive 1229. Kihheen ij lah tast vises, mut 1200-lovvoost tot kuittâg tábáhtui. Turku lâi Suomâ epivirgálâš uáivikaavpug iivij 1809–1812 já puoh stuárráámus kaavpug 1840-lovo räi. Tuurku tobdeh eromâšávt kulttuurkaavpugin, já tot lâi-uv Euroop union kulttuuruáivikaavpug oovtâst Tallinnain ive 2011. Käldeeh. Turku Turku Tuusniemi. Tuusniemi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Tuusniemist ääsih 2 466 olmožid, já ton vijdodâh lii 699,43 km², mast 156,25 km² lii čääci. Tuusniemi naaburkieldah láá Heinävesi, Kaavi, Kuopio, Leppävirta já Outokumpu. Siijdah. Enonsalo, Hauranki, Hiidenlahti, Juojärvi, Juurikkamäki, Jänissalo, Kartansalo, Kiukoonniemi, Kojanlahti, Konttimäki, Kosula, Laukka-aho, Laukansalo, Leppäranta, Litmaniemi, Lohilahti, Miettilä, Ohtaanniemi, Paakkila, Petäjämäki, Susiniemi, Syrjäsaari, Tuusjärvi, Tuusniemi, Ukonlahti, Viitamäki, Pajumäki já Soittu. Käldeeh. Tuusniemi Tuvalu. thumb Tuvalu lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Funafuti. Tuárnus. Tuárnus (, já) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Tuárnusist ääsih 21 640 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 348,83 km², mast 160,05 km² lii čääci. Tuárnus naaburkieldah láá Kiemâ, Kiemâeennâm, Pajetuárnus já Tervola. Historjá. Tuárnus vuáđudui ive 1621 já lii Laapi eennâmkode puárásumos kaavpug. Käldeeh. Tuárnus Tuárnus Tyrnävä. Tyrnävä lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Tyrnäväst ääsih 6 599 olmožid, já ton vijdodâh lii 494,85 km², mast 3,04 km² lii čääci. Tyrnävä naaburkieldah láá Kempele, Liminka, Muhos já Oulu. Siijdah. Jokisilta, Keskikylä, Kolmikanta, Korvenkylä, Markkuu, Murto, Ojakylä, Parras, Suutarinkylä, Temmes, Tyrnävä markkân, Ylipää já Ängeslevä. Käldeeh. Tyrnävä Tšad. Tšad lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii N'Djamena. Tšekalin. Tšekalin () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Tšekalin vuáđudui ive 1565, já tast šoodâi kaavpug ive 1776. Tšekki. thumb Tšekki lii staatâ Euroopâst. U. U lii läättinlâš puustavoornig 21. já anarâškielâ puustavoornig 27. puustav. Ucjuuhâ. Ucjuuhâ (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Ucjuuvâst ääsih 1 213 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 372,00 km², mast 226,02 km² lii čääci. Ucjuuvâ naaburkieldah láá Suomâst Aanaar sehe Taažâst Kárášjuuhâ, Tiänu já Uunjargâ. Käldeeh. Ucjuuhâ Udmurtkielâ. Udmurtkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Tot kulá permilij kielâi vyelijuávkun. Udmurtkielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komikielâ já komipermjakkielâ. Permiliih kielah láá koskânis nuuvt aldasiih, et udmurtkielâ sárnooh äddejeh komikielâ já komipermjakkielâ melgâd pyereest. Udmurtkielâ lii udmurtlij aalmuglâš kielâ. Kielâ sárnooh ääsih Udmurtenâmist, Baškirenâmist, Tatarenâmist, Marienâmist, Perm pirrâduvâst sehe Kirov já Sverdlovsk kuávluin, puoh Ruošâst. Udmurtkielâ permilij kielâi juávhust. Udmurtkielâ iärrán eres permilijn kielâin verbâmorfologias peeleest sehe toin, et udmurtkielâst lii sänitiäddu masa ain majemuu staavvâl alne. Udmurtkielâst láá maŋgâ kulttuurlovnâsäne tatarkielâst já ruošâkielâst. Kielâsosiologlâš tile. Udmurtkielâ sárnooloho uccán. Unesco mield udmurtkielâ lii uhkevuálásâš. Kielâst láá 324 338 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. Fonetiik. Udmurtkielâ almokielâst láá čiččâm vokalid já 29 konsonantid, moi juávhust nelji kávnojeh tuše lovnâsäänijn. Udmurtkielâ obstruentáid lii otânâššâm čyeijilvuotâoppositio, já tondiet tast láá eenâb jienâduvah ko maaŋgijn eres urallijn kielâin. Udmurtkielâ vokaláid kuleh vittâ kardinalvookaal (i, u, e, o, a) já ton lasseen kyehti koskâvookaal (i̮, e̮). Udmurtkielâst iä lah diftoŋeh, vokalij kukkodâmiäruh ige vookaalharmonia. Udmurtkielâ sänitiäddu lii táválávt majemuu staavvâl alne, mii lii udmurtkielâ sárnumkuávlust sarnum turkkilij kielâi vaikuttâs. Ruošâkielâ še lii váiguttâm udmurtkielâ kuávlukielâi fonetiikân. Morfologia. Udmurtkielâst láá kuávlukielâ mield 15–17 sajehäämmid, moh láá távjá identliih komikieláin. Omâstemkiäččusijd kevttih nuuvtko eres urallijn kielâin, mut kuálmád persovn omâstemkiäččus kevttih miärulij artikkâlin še. Udmurtkielâ veerbah sojeh kuulmâ persovnist, kyevti lovvoost (oovtâloho, maaŋgâloho), neelji oovtâkiärdán ääigihäämist (preesens, kyehti moonnâm ääigi já fuutur) já kuulmâ täpiluokkaast (indikatiiv, konditionaal, imperatiiv). Kielâst láá maaŋgâ nuuvtkočodum perifrastliih ääigihäämih sehe perifrastlâš optatiivtäpiluokka še. Jiäráskittee äšši lii tot, et fuutur lii morfologisávt preesensid ucceeb merkkejum, ko preesens tubdâldâh lii šoddâm frekventatiivlâš-kontinuatiivlâš suárgásist. Kielâopâlâš rááhtus. Udmurtkielâ lii agglutinatiivlâš kielâ, ađai tot kiävttá ennuv suffiksijd. Nomineh, adjektiveh já adverbah láá távjá identliih. Udmurtkielâst láá kyehti moonnâm ääigi, neutraallâš já evidentiaallâš. Kopulaveerbâ iä keevti, mut predikatiiv koŋruist subjekt lovvoost. Sänioornig lii melgâd rijjâ, mut neutraallâš sänioornig lii kuittâg SOV. Maaŋgah ceelhâráhtuseh láá siämmáálágáneh ko turkkilijn kielâin. Sánádâh. Stuárráámus uási udmurtkielâ saanijn láá ohtsiih iärrásij permilij kielâiguin. Kulttuurlovnâsaanijd láá lovnim táválávt tatarkielâst. Puárásub turkkilâš lovnâsaanijd láá lovnim bolgarturkkikielâst. Modernlii ohtsâškode saanijd láá lovnim táválávt ruošâkielâst, mut eromâšávt 1990-lovo rääjist láá ráhtám ennuv uđđâ saanijd udmurtkielâ jieijâs amnâsijn. Marikielâst še láá lovnim mottoomverd saanijd udmurtkielân. Kirjálâšvuotâ. Bartens, Raija: Permiläisten kielten rakenne ja kehitys. Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 238. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura, 2001. ISBN 952-5150-55-0. Käldeeh. Udmurtkielâ Udmurtkielâ Uganda. Uganda lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Kampala. Ukraina. thumb thumb Ukraina () lii staatâ Nuorttâ-Euroopâst. Tot lii vijđoduv mield Euroop nubben stuárráámus staatâ já stuárráámus ollásávt Euroopâst leijee staatâ. Ukraina uáivikaavpug lii Kiova. Uljanovsk. Uljanovsk () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Uljanovsk vuáđudui ive 1648, já tast šoodâi kaavpug ive 1796. Ulâštooŋâs. Ulâštooŋâs ("Rhododendron tomentosum") lii šaddo. Uma Thurman. Uma Karuna Thurman (š. cuáŋuimáánu 29. peeivi 1970, Boston, Massachusetts, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já malli. Eellim. Uma Thurman šoodâi Bostonist, Massachusettsist ive 1970. Suu enni lii Nena Thurman (šoddâm Birgitte Caroline von Schlebrügge), kii lii meid lamaš malli. Suu eeči, Robert Thurman, aasâi muáddi ive Indiast já lii vuossâmuš ameriklâš kiäst lii šoddâm buddhalâš muŋkki. Sun meid máttáát buddhalâšvuođâ ollâopâttuvvâst. Eeji tuávááš puáhtá-uv uáiniđ Uma noomâst, mii lii sanskrit já meerhâš 'kirkes'. Karrieer. 15 ihásâžžân Thurman varrij New Yorkin luvâttuv já mallipargoi tiet. Tobbeen sun uusâi meiddei čaittâleijee roolâid. Viehâ jotelávt sun kaavnâškuođij-uv taid. Vistig sun finnij roolâid elleekuuvijn moh iä lah nuuvt tobdoseh, mutâ jo ive 1988 sun čaittâlij kyevti stuárráb elleekooveest, "The Adventures of Baron Munchausen" já "Dangerous Liaisons". Tast maŋa sun aalgij rotoi finniđ jo uáivipersovn roolâid-uv. Käldeeh. Thurman Thurman Umberto I. Umberto I () lâi Italia nubbe kunâgâs ivveest 1878 ihán 1900. Umberto naajâi Savoia prinses Margherita Teresa Giovannain ive 1868, já sunnui šoodâi alge Viktor Emanuel III ive 1869. Syeinimáánu 29. peeivi 1900 anarkist Gaetano Bresci kuudij Umberto já te Viktor Emanuel šoodâi Italia kunâgâssân. Käldeeh. Umberto I Umberto I Umberto I Umberto II. Umberto II () lâi Italia niäljád já majemuš kunâgâs vyesimáánu 9. peeivist 1946 kesimáánu 10. piäiván 1946. Sun jaamij njuhčâmáánu 18. peeivi 1983. Umberto II Umberto II Umberto II Ummeesämikielâ. Kirjekielâ. Ive 1999 Ruotâ Sämitigge iävtuttij virgálii čäällimvyevi ummeesämikielân já uđđâivemáánust 2000 iävtuttâs Sämitigge oovdânpuovtij taam Ovtâstum aalmugáid. Säämi parlamentaarlâš rääđi asâttem pargojuávkku tuhhiittij ummeesämikielâ čäällimvyevi 6.4.2016. Unna Junná. Unna Junná lii ive 2007 rääjist puáttám Yle Säämi sämikielâlâš párnáiohjelm. Tot ráhtoo kuulmâ sämikielân: anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielân. Unna Junná parga oovtâstpargo om. Säämi máttááttâskuávdáá medialinjáin Anarist sehe Säämi škovláin já Elleekovekuávdáš Skábmain. Uranus. Uranus lii plaaneet Saturnus já Neptunus kooskâst. Tast láá meid siävŋus kerhoh pirrâ, moh láá jiäŋŋum keeđgih. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Uranus-uv jorá Piäiváá pirrâ. Uranus täsnitieđâlâš symbol lii Uranus. Uranus lii áinoo piäiváškode plaaneet, mii kočodui kreikkalâš immeel mield. Piäiváškode eres planetteh láá kočodum roomalâš imelij mield. Uranus máánuh. Uranus Urbisaglia. Urbisaglia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Urbisagliast ääsih 2 521 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,86 km², já alodâh 310 m. Urbisaglia naaburkieldah láá Colmurano, Corridonia, Loro Piceno, Petriolo já Tolentino. Käldeeh. Urbisaglia Uruguay. thumb Uruguay lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Montevideo. Us (elleekove). thumb Us lii ive 2019 puáttám elleekove, mon lii čáállám já stivrim Jordan Peele. Uáiviroolâin elleekooveest láá Lupita Nyong'o, Winston Duke, Elisabeth Moss já Tim Heidecker. Elleekove čuávu Adelaide Wilson (Lupita Nyong'o) perruu kii vuálgá luámumááđhán. Sij kuáhtájeh sii doppelgängerijd kiäh volliitteh sii oolâ. Ussita. Ussita lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Ussitast ääsih 248 olmožid. Ton vijdodâh lii 55,30 km², já alodâh 744 m. Ussita naaburkieldah láá Fiastra, Bolognola, Castelsantangelo sul Nera, Montefortino, Pieve Torina já Visso. Käldeeh. Ussita Utah. Utah lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Salt Lake City. Utajärvi. Utajärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Utajärvist ääsih 2 643 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 736,73 km², mast 65,56 km² lii čääci. Utajärvi naaburkieldah láá Muhos, Oulu, Pudasjärvi, Puolanka já Vaala. Siijdah. Ahmas, Alakylä, Ala-Naama, Ala-Niska, Autio, Juorkuna, Järvikylä, Kangaskylä, Kemilä, Kivijärvi, Kormunkylä, Marttisjärvi, Murronkylä, Naamankylä, Niska, Ojakylä, Potku, Sanginkylä, Sipolankylä, Sotka (Sotkankylä), Särkijärvi, Tervolankylä, Utanen, Ylisuvanto já Yli-Utos. Käldeeh. Utajärvi Uunjargâ. Uunjargâ (, já) lii kieldâ Taažâst. Uunjaargâst ääsih 926 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 436,94 km², mast 71,02 km² lii čääci. Käldeeh. Uunjargâ Uusikaarlepyy. Uusikaarlepyy () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Uusikaarlepyyst ääsih 7 487 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 675,20 km², mast 942,54 km² lii čääci. Uusikaarlepyy naaburkieldah láá Kauhava, Pedersöre kieldâ, Pietarsaari já Vöyri. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Käldeeh. Uusikaarlepyy Uusikaarlepyy Uzbekistan. thumb thumb thumb Uzbekistan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Taškent. Uáivikaavpug. Uáivikaavpug lii jiecânâs staatâ teikkâ eres haldâšemkuávlu kuávdáš, kost láá táválâvt staatâhaldâttuv váldutooimah nuuvtko haldâttâs já parlament. Táválâvt uáivikaavpug lii staatâ stuárráámus kaavpug. Staatâin pyehtih leđe maaŋgah uáivikaavpugeh, main láá eres tárguttâsah. Ovdâmerkkân Vuáládâhenâmij vuáđulavâlâš uáivikaavpug lii Amsterdam, mut Haag lii staatâ haaldâtlâš kuávdáš ko tost láá Vuáládâhenâmij parlament já ministeriöh, eres staatâi ambassaadeh já alemus riehti. Lii meiddei máhđulâš, et staatâst ij lah uáivikaavpug ollágin. Ovdâmerkkân Nauru täsivääldist ij lah uáivikaavpug ollágin. Uáivikaavpugkuávlu. Uáivikaavpugkuávlu (suomâkielân: "pääkaupunkiseutu", uán. "PK-seutu") lii kuávlu maadâ-Suomâst. Toos kuleh 4 kaavpug: Helsig, Espoo, Kauniainen já Vantaa. Vittâ Suomâ 15 ollâopâttuvâin láá uáivikaavpugkuávlust. Uárji-Virginia. Uárji-Virginia lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Charleston. Uđđâ-Kaledonia. Uđđâ-Kaledonia () lii Ranskan kullee kuávlu maadâviestâr keejist Kuálhismeerâ, suulân 628 km máádás Vanuatust já 1 210 km nuortâs Australiast. Uđđâ-Kaledonia lii ornim kuohtii aalmugjienâstem jiečânâsvuođâst. Vuosmuu keerdi ive 2018 já uđđâsist ive 2020. Jienâstemijn láá meridâm pissoođ uássin Ranska. Taah jienâstemeh láá uási ive 1998 rahtum sopâmuš, moin Uđđâ-Kaledonia finnij eenâb jiešhaldâšem ko Ranska eres epijiečânâs kuávluh, já mii jooskâi konflikt separatistij já toi, kiäh halijdii pissoođ uássin Ranska, kooskâst. Uđđâ-Kaledonia ekonomia vuáđđun láá ereslágán metallij, eromâšávt nikkel, pyevtittâs sehe mađhâšem. Tai lasseen merhâšittee roolâ lii meid Ranska máksám išeruuđâst, mii lii 1,5 miljard eurod ivveest já västid paijeel 15 % Uđđâ-Kaledonia bruttoaalmugpyevtittâsâst. Uđđâ Seeland. thumb Uđđâ Seeland (, māorin "Aotearoa") lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Wellington. Uđđâ Seeland Uđđâivemáánu. Uđđâivemáánu lii ive vuossâmuš mánuppaje. Uđđâivemáánust láá 31 peivid. Tot lii finnim noomâs tast, et tot aalgât uđđâ ive. Taat mánuppaje lii finnim eidu taan noomâ eskin anarâš kalenderân. Ovdil tast lii kevttum meiddei suomâkiel lovnânommâ "tammimáánu". Uŋgar. thumb thumb Uŋgar lii staatâ Euroopâst. Uŋgarkielâ. Uŋgarkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Uŋgarkielâst láá suulân 14,5 milj. sárnod. Tot lii stuárráámus suomâ-ugrâlâš kielâ. Käldeeh. Uŋgarkielâ V. V lii läättinlâš puustavoornig 22. já anarâškielâ puustavoornig 28. puustav. Vaala. Vaala lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Vaalast ääsih 2 785 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 764,05 km², mast 461,33 km² lii čääci. Vaala naaburkieldah láá Kaajaan, Liminka, Muhos, Paltamo, Puolanka, Siikalatva já Utajärvi. Käldeeh. Vaala Vaasa. Vaasa () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Vaasast ääsih 67 012 olmožid, já ton vijdodâh lii 575,13 km², mast 210,46 km² lii čääci. Vaasa naaburkieldah láá Isokyrö, Laihia, Maalahti, Mustasaari já Vöyri. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Historjá. Vaasa vuáđudui roovvâdmáánu 2. peeivi 1606. Käldeeh. Vaasa Vaasa Vadjakielâ. Vadjakielâ lii uccâ nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ Ruošâst. Vadjakielâ sárnuh 60 olmožid (10 olmožid eenikiellân). Kielâčááitus. Meil õli karjušid. Siz õli palkattu karjušiida nyd enempää eväd, eb õõ karjušiid, eväd, tšenni ep taho mennä karjušissi. Nyd tšävvää vuoroo. Käldeeh. Vadjakielâ Vadjakielâ Vaduz. Vaduz lii Liechtenstein uáivikaavpug já ässeelovo mield nubben stuárráámus kieldâ Schaan maŋa. Vaduzist ääsih 5 526 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,28 km², já alodâh 460 m. Käldeeh. Vaduz Vaduz Valfornace. Valfornace lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Valfornacest ääsih 980 olmožid. Ton vijdodâh lii 48,62 km², já alodâh 441 m. Valfornace naaburkieldah láá Caldarola, Camerino, Cessapalombo, Fiastra, Muccia, Pieve Torina já Visso. Kieldâlahtemeh. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2017 Fiordimonte já Pievebovigliana kieldâin šoodâi Valfornace kieldâ. Käldeeh. Valfornace Vantaa. Vantaa () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Vantaast ääsih 235 768 olmožid, já ton vijdodâh lii 240,35 km², mast 1,98 km² lii čääci. Vantaa naaburkieldah láá Espoo, Helsig, Kerava, Nurmijärvi, Sipoo já Tuusula. Historjá. Vantaa vuáđudui ive 1331, já tast šoodâi kaavpug ive 1974. Käldeeh. Vantaa Vantaa Vanuatu. thumb Vanuatu lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Port Vila. Varkaus. Varkaus lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Varkausist ääsih 20 283 olmožid, já ton vijdodâh lii 524,48 km², mast 138,85 km² lii čääci. Varkaus naaburkieldah láá Heinävesi, Joroinen, Leppävirta, Rantasalmi já Savonlinna. Historjá. Varkaus vuáđudui kävppikieldân ive 1929, já tast šoodâi kaavpug ive 1962. Käldeeh. Varkaus Varkaus Vatikaaniväldikodde. thumb thumb Vatikaaniväldikodde lii staatâ Euroopâst. Venetsia. Venetsia () lii kaavpug Italiast, Veneto kuávlust. Venetsiast ääsih 259 396 olmožid. Ton vijdodâh lii 415,90 km², já alodâh 2,56 m. Venetsia naaburkieldah láá Campagna Lupia, Cavallino-Treporti, Chioggia, Marcon, Martellago, Mira, Mogliano Veneto, Musile di Piave, Quarto d'Altino, Scorzè já Spinea. Eennâmtiätu. Venetsia lii huksejum maaŋgâ uccâ suolluu oolâ. Venetsiast kanaleh láá kááđui saajeest. Käldeeh. Venetsia Venetsia Venezuela. thumb Venezuela lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Caracas. Ventspils. Ventspils lii kaavpug Latviast. Ventspilsist ääsih 44 233 olmožid, já ton vijdodâh lii 55,4 km². Historjá. Ventspilsist šoodâi kaavpug ive 1378. Käldeeh. Ventspils Venus. Venus lii plaaneet Merkurius já Eennâmpáálu kooskâst. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planetteh Venus-uv jorá Piäiváá pirrâ. Venus täsnitieđâlâš symbol lii Venus. Venus Vepsákielâ. Vepsákielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. Kielâčáittuseh. OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs – Artikkâl 1 "Kaik mehed sünduba joudajin i kohtaižin, ühtejiččin ičeze arvokahudes i oiktusiš. Heile om anttud melʹ i huiktusentund i heile tariž kožuda toine toiženke kut velʹlʹkundad." Käldeeh. Vepsákielâ Vepsákielâ Vermont. Vermont lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Montpelier já stuárráámus kaavpug Burlington. Vermont uásistaatâst ääsih ohtsis 628 061 olmožid (2020). Tot lii olmoošlovvoin nubben ucemus uásistaatâ. Tuše Wyomingist ääsih ucceeb ulmuuh. Vesanto. Vesanto lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Vesantost ääsih 1 992 olmožid, já ton vijdodâh lii 569,80 km², mast 147,18 km² lii čääci. Vesanto naaburkieldah láá Keitele, Konnevesi, Rautalampi, Tervo, Viitasaari já Äänekoski. Siijdah. Ahveninen, Harinkaa, Horonkylä, Kuuslahti, Järvenpää, Niinivesi, Närhilä, Oinaskylä, Sonkari, Tiitilänkylä, Vesamäki já Vesijärvi. Käldeeh. Vesanto Veteli. Veteli () lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Vetelist ääsih 3 096 olmožid, já ton vijdodâh lii 520,91 km², mast 18,78 km² lii čääci. Veteli naaburkieldah láá Evijärvi, Halsua, Kaustinen, Kruunupyy, Lappajärvi, Perho já Vimpeli. Siijdah. Aho, Alaspää, Haapala, Haapasalo, Heikkilä, Haukilahti, Finnilä, Forsbacka, Isokylä, Kainu (kuávdáš), Kalliojärvi, Lammasoja, Nykänen, Patana, Polso, Pulkkinen, Rytiniemi, Räyrinki, Sillanpää, Siponkoski, Torppa, Tunkkari, Yliveteli, Seppälänkylä, Viiste já Ämmänkoski. Käldeeh. Veteli Victoria, Seychelleh. Victoria lii Seychellij stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Victoria Victoria Vielgis-Ruoššâ. thumb Vielgis-Ruoššâ lii staatâ Euroopâst. Vientiane. Vientiane lii Laos stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Vientiane Vientiane Vieremä. Vieremä lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Vieremäst ääsih 3 541 olmožid, já ton vijdodâh lii 973,35 km², mast 48,14 km² lii čääci. Vieremä naaburkieldah láá Iisalmi, Kaajaan, Kiuruvesi, Pyhäntä já Sonkajärvi. Siijdah. Amerikka, Haajainen (Haajaiskylä), Kaarakkala, Karankamäki, Kauppilanmäki, Rotimojoki, Marttisenjärvi, Nissilä, Palosenjärvi, Palosenmäki, Pyöree, Salahmi, Savimäki, Valkeiskylä (Valkiamäki) já Vieremä markkân. Käldeeh. Vieremä Vietnam. thumb thumb thumb Vietnam lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Hanoi. Viktor Emanuel II. Viktor Emanuel II (;) lâi Italia vuossâmuš kunâgâs ivveest 1861 ihán 1878. Sun jaamij uđđâivemáánu 9. peeivi 1878. Viktor Emanuel II Viktor Emanuel II Viktor Emanuel II Viktor Emanuel III. Viktor Emanuel III (;) lâi Italia kuálmád kunâgâs ivveest 1900 ihán 1946. Sun jaamij juovlâmáánu 28. peeivi 1947. Viktor Emanuel III Viktor Emanuel III Viktor Emanuel III Vimpeli. Vimpeli () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Vimpelist ääsih 2 827 olmožid, já ton vijdodâh lii 328,79 km², mast 41,47 km² lii čääci. Vimpeli naaburkieldah láá Alajärvi, Lappajärvi, Perho já Veteli. Siijdah. Hallapuro, Huopana, Koskela, Lakaniemi, Pokela, Pyhälahti, Rantakylä, Sääksjärvi, Viitaniemi, Vimpeli markkân já Vinni. Käldeeh. Vimpeli Virginia. Virginia lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Richmond já stuárráámus kaavpug Virginia Beach. Virginia uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 8,6 miljovn olmožid (2020). Virokielâ. Virokielâ (motomin meid eestikielâ) lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. Käldeeh. Virokielâ Virrat. Virrat () lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Virratist ääsih 6 536 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 299,08 km², mast 136,43 km² lii čääci. Virrat naaburkieldah láá Alavus, Keuruu, Kihniö, Mänttä-Vilppula, Ruovesi, Seinäjoki, Ylöjärvi já Ähtäri. Historjá. Virrat vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Herranen, Härkönen, Jäähdyspohja, Ikkala, Killinkoski, Koro, Kotala, Kurjenkylä, Lahdenkylä, Liedenpohja, Ohtola, Rantakuntalähde, Vaskivesi, Vaskuu, Äijänneva Käldeeh. Virrat Virrat Visso. Visso lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Vissost ääsih 1 032 olmožid. Ton vijdodâh lii 100,40 km², já alodâh 607 m. Visso naaburkieldah láá Fiastra, Castelsantangelo sul Nera, Cerreto di Spoleto, Foligno, Monte Cavallo, Pieve Torina, Preci, Sellano, Serravalle di Chienti, Ussita já Valfornace. Käldeeh. Visso Vladivostok. Vladivostok () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Vladivostok vuáđudui syeinimáánu 2. peeivi 1860. Volgograd. Volgograd () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Kaavpug nommân lâi Tsaritsyn (ruošâkielân: "Цари́цын"​) ive 1921 räi já Stalingrad (ruošâkielân: "Сталингра́д​") iivij 1925–1961. Voronež. Voronež () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Vuossâmuu keerdi Voronež mainâšuvvoo ive 1177. Vuossargâ. Vuossargâ lii ohopeivi mii lii pasepeeivi já majebaargâ kooskâst. Almugijkoskâsii standard ISO 8601 mieldi vuossargâ lii oho vuossâmuš peivi. Kuittâg motomeh staatah aneh pasepeeivi oho vuossâmuš peivin. Sämikiel nommâ puátá tast, et tot lii vuosmuš argâ, tondiet vuossargâ. Vuáládâhenâmeh. thumb Vuáládâhenâmeh láá staatâ Euroopâst. Vuásku. Vuásku lii enâmustáá saivâčääsist ellee vuáskukuolij lahko kyeli. Vuásku lii táválâš salâskyeli já meid Suomâ aalmugkyeli. Stuárudâh já olgohäämi. Vuásku lii táválávt ruánááivnásâš kyeli, mast láá ertpeelijn tevkis já ciäggu sárgáh. Jis čääci lii siävŋus, te vuáskuneh pyehtih leđe meid ruškâdeh. Vuáskun tobdeh meid ruopsis veepsijn já selgiveepsi pastelis sođđâmist. Selgiveepsist láá kyehti uási. Ovdâuásist láá 13-17 soođâd já monnjâuásist 1-3 sođđâm. Syevđilohe stuárráámuu täävtist vuálgá majaskulij pastelis säggi. Šoddâlâs vuáskun niske sáttá šoddâđ hormišin já ciägusin. Táválávt vuásku iälá suulân kuttâ ihe, mut puáhtá eelliđ joba 20 ihheed. Vuáskun kukkodâh lii táválávt 15-30 cm já tiäddu 50-350 gr. Åland Kökarist kuddum 2,87-kilusâš vuásku lii Almugijkoskâsâš valastâllâmkuálástemlito mield maailm stuárráámus valastâllâmkuálástempiergâsáin kuddum vuásku. Lavdâm. Vuáskun luándulâš lavdâm lii masa ubâ Euroop. Luándulávt vuáskuneh iä lah lamaš Skandijn, Iberia njargâenâmist, Irlandist, Apenniinij njargâenâmist, Kreeikast já Jieŋâmeerâ suolluin. Vuáskun lii kuittâg-uv ištâdum Irlandân, Tave-Espanjan sehe Italian. Euroop ulguubeln vuásku kávnoo aldemust Ruošâst já Kazakstanist. Tot lii ištâdum ovdâmerkkân Maadâ-Afrikân, Australian já Uđđâ Seelandân. Taveameriklâš fiskisvuásku sulâstit ennuv Euraasialâš vuáskun. Eellimpiirâs já lattim. Vuásku iälá jaavrijn, lááduin, Nuorttâmeerâ merâsaaivâst sehe juuvâin, moh virdedeh hitásávt. Peiviv vuásku iälá nuurijn ucâmin purrâmâš. Iho tot vuod mana čácáduv poonán čäcišadoi siähán vuoiŋâstiđ. Vuásku killáá suvroduv eenâb ko maaŋgah eres Suomâ kyeleh, mut jis čääsi pH-árvu lii vuálá nelji, te lasanem ij innig luhostuu. Lasanem. Oresvuásku puátá suhâjuátkimahan 1-2 ivveest já niŋálâs 2-4 ivveest. Vuásku kođá kiđđuv cuáŋui- teikkâ vyesimáánust, ko čääsi liegâsvuotâ lii paijeel 6 ceehi. Toh nurâdâteh čäcišadoi siähán, kost niŋálâs luáštá meeini já oráseh šovâtteh tom. Vuásku lii uáli pehtilis lasaneijee. Ohtâ niŋálâs puáhtá lyeštiđ joba 200 000 meinimanneed. Njivláás já pocceeláágán meinipäddi mana kiddâ čäcišaddoid já ovssijd. Algaah čalgeh 2-3 oho heđâlmittem maŋa. Vistig toh finnejeh raavvâd ruškâdâspursâšijn, mut purâškyetih elleeplankton viehâ jotelávt. Raavâd. Vuáskunalgaah poreh elleeplankton. Stuárráábeh ohtâgâsah ponne-elleid já uccâ kuolijd. Stuorrâ vuáskuneh sättih puurrâđ joba eres vuáskunijd. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Vuáčču. Vuáčču (,) lii siijdâš Suáđigil kieldâst. Tobbeen lii tavesämikielâlâš kielâpiervâl. Vuáčču Vuáđusyemmiliih. Vuáđusyemmiliih (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Säämi Kielâkäldee Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Vuáđusyemmiliih Vyesimáánu. Vyesimáánu lii ive viiđâd mánuppaje. Vyesimáánust láá 31 peivid. Vyesimáánu sämikiel nommâ puátá puásuituálust já tast, et tot lii vuosij šoddâmmáánu. Taat nomâttâs lii peessâm eskin Anarâš-kalenderân. Taan mánuppaijeest lii kevttum nommâ "toukomáánu". Várgááh. Várgááh (, já) lii kieldâ Taažâst. Várgáhijn ääsih 2 029 olmožid, já ton vijdodâh lii 600,61 km², mast 15,03 km² lii čääci. Käldeeh. Várgááh Vástuppeivi. Vástuppeivi lii oho viiđâd peivi já táválávt oho majemuš pargopeivi. Tot lii tuorâstuv já lávurduv kooskâst. Vástuppeivi lii islam oskoost ohtâsâšrukkoos peivi. Vááijuvváldálâšvuotâ. Vááijuvváldálâšvuotâ meerhâš vuoigâdvuođâlii sajattuv, mast olmooš ij uážu jieš ollásávt teikâ uásild meridiđ olssis kyeskee vuoigâdvuođâlijn tooimâin tondiet ko sun ij lah tommit räävis iberdiđ maid parga. Ovdâmerkkân hovdimtoimâlaavâ (442/1999) mield Suomâst vyeliahasâš lii vááijuvváldálâš, tastko sun lii vuálá 18-ihásâš. Meid rävisolmooš puáhtá leđe vááijuvváldálâš, jis sun ij paste hoittáđ jieijâs aašijd. Vááijuvváldálâšvuotâ Suomâst. Vááijuvváldálii ruđâlâš já eres hovdimtooimâst adelum laavâst (442/1999) uáivildum aašijd hoittáá hiäđukoccee, ko vááijuvváldálâš lii rävisolmooš. Vyeliahasii hiäđukoccen tuáimih suu huolâtteijee teikkâ huolâtteijeeh, jis laavâst ij asâttuu nubenáál. Vááijuvváldálâžžân kulluuttem. Vááijuvváldálâžžân kulluuttem lii korrâsumos vyehi raijiđ rävisulmuu toimâmtohálâšvuođâ. Kulluutmist meerrid tuámustovli. Rävisulmuu toimâmtohálâšvuođâ puáhtá raijiđ talle ko olmooš ij paste hoittáđ jieijâs ruđâlijd aašijd já suu hiätu lii tondiet vaarâst. Tuše talhâstieđâlâš diagnoos nuuvtko psyykkilâš tavdâ teikkâ dementia ij rijttáá suijân raijiđ kiängin toimâmtohálâšvuođâ. Vááijuvváldálijd sajattâh. Suomâst vááijuvváldálii sajattâh miäruštâlloo el. hovdimtooimâst adelum laavâst. Laavâ mield vááijuvváldáliist ij lah vuoigâdvuotâ haldâšiđ jieijâs omâduv ige toohâđ sopâmušâid teikkâ eres vuoigâdvuođâtooimâid. Jis vuoigâdvuođâtooimah láá kuittâg táváliih teikkâ taah iä meerhâš ennuv, te vááijuvváldálâš-uv uážžu laavâ mield toohâđ vuoigâdvuođâtooimâid. Vááijuvváldálii vuoigâdvuotâ rähtiđ testament teikkâ mii tábáhtuvá, jis vááijuvváldálâš ärbee maidnii, asâttuvvoo ärbikeevlist. Jienâvuoigâdvuotâ já valjâtohálâšvuotâ. Suomâ vuáđulaavâ 27 § mield vááijuvváldáliih iä uážu riemmâđ iävtukkâssân kieldâ-, ovdâskodde-, president- ige EU-vaaljâin. Tast peerusthánnáá jyehi 18 ihheed tiävdám vááijuvváldálijn-uv lii vuáđulaavâ 14 § mield vuoigâdvuotâ jienâstiđ täin vaaljâin. Vááijuvváldálâšvuođâ nuuhâm. Ko vyeliahasâš tiävdá 18 ihheed, te sun ij lah innig vááijuvváldálâš, jis vááijuvváldálâšvuotâ vuáđuduvá tuše ahan. Talle sun hoittááškuát jieijâs aašijd. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" Värimarikielâ. Värimarikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Kielâsosiologlâš tile. Värimarikielâst láá 23 062 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. Fonetiik. Nijttomarikielâst láá love vokalid. Ton lasseen ryeššilijn lovnâsaanijn puáhtá leđe vala ohtâ vookaal. Nijttomarikielâst láá 21 konsonantid, ryeššilijn saanijn puáhtá leđe váhá eenâb. Käldeeh. Värimarikielâ Vävli. Vävli (, já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Tot lii Aanaarjäävri riddoost suulân 40 km keččin Aanaar markkânist. Vävli Vörukielâ. Vörukielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. Käldeeh. Vörukielâ Vöyri. Vöyri () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Vöyrist ääsih 6 412 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 499,92 km², mast 717,78 km² lii čääci. Vöyri naaburkieldah láá Isokyrö, Kauhava, Mustasaari, Uusikaarlepyy já Vaasa. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Historjá. Oovdiš Vöyri kieldâ vuáđudui ive 1868. Tááláš Vöyri kieldâ vuáđudui ive 2011. Käldeeh. Vöyri Wales. thumb thumb Wales lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. Washington, D.C.. thumb thumb Washington, D.C. (virgálávt "District of Columbia", kočodeh meid "Districtin", "D.C.:n" teikkâ tuše "Washingtonin") lii Ovtâstumstaatâi uáivikaavpug. Tot ij kuulâ oovtâgin uásistaatân, peic tot lii njuolgist Ovtâstumstaatâi kongres vuálásâš kuávlu já tast lii räijejum jiešhaldâšem. Ton ráánjáh láá Maryland já Virginia uásistaatah. Ovtâstumstaatâi kongres ovdâsteijei viste lii kesimáánu 26. peeivi 2020 jienâstâm ton peeleest, ete Washington, D.C.:st šodâččij uásistaatâ. Talle tot ličij Ovtâstumstaatâi 51. uásistaatâ. Oskoh kuittâg, ete iävtuttâs ij peesâ senatist čoođâ. Lahâiävtuttâs ij lah kuássin ovdil čođâldittâm jienâstem ovdâsteijei visteest teikâ senatist. Moonâm tove ääšist láá kongressist jienâstâm ive 1993. Washington, D.C.:st ääsih ohtsis suulân 720 000 olmožid (2020). Käldeeh. Washington, D.C. Washington, D.C. Washington, D.C. Washington (uásistaatâ). Washington lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Olympia já stuárráámus kaavpug Seattle. Washington uásistaatâ ij koolgâ siävuttiđ Ovtâstumstaatâi uáivikaavpugân. Washington uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 7,8 miljovn olmožid (2020). Wellington. thumb Wellington (maorin "Te Whanga-nui-a-Tara") lii Uđđâ Seeland uáivikaavpug. Wellington Wellington William Shakespeare. William Shakespeare (kastum) lâi eŋlandlâš čaaitâlmčällee já tivtâsteijee. Suu aneh ohtân historjá merhâšitteemuin čällein. Sun čaalij maaŋgâid čaitâlmijd, sehe komediaid já tragediaid. Toi lasseen sun čaalij tiivtâid já sonettijd. Sun čaalij iivij 1585–1613 koskâsii ääigi. Shakespeare Shakespeare Shakespeare Windhoek. Windhoek lii Namibia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Windhoek Windhoek Wisconsin. Wisconsin lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Madison já stuárráámus kaavpug Milwaukee. Wisconsin uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 5,8 miljovn olmožid (2020). Wyoming. Wyoming lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Cheyenne. Wyoming uásistaatâst ääsih ohtsis 567 025 olmožid (2020). Veikkâ ton vijdodâh lii Ovtâstumstaatâi uásistaatâi lovádin stuárráámus, te ton olmoošloho lii puoh ucemus. Yamoussoukro. Yamoussoukro lii Elefanttähtirido virgálâš uáivikaavpug ive 1983 rääjist. Yamoussoukro Yamoussoukro Yaoundé. Yaoundé lii Kamerun uáivikaavpug já nubben stuárráámus kaavpug. Yaoundé Yaoundé Ylivieska. Ylivieska lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Ylivieskast ääsih 15 318 olmožid, já ton vijdodâh lii 573,42 km², mast 4,53 km² lii čääci. Ylivieska naaburkieldah láá Alavieska, Haapavesi, Kalajoki, Nivala, Oulainen, Merijärvi já Sievi. Historjá. Ylivieska vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1971. Ko Säämisuáti puállái ive 1944, te puoh Suomâ sämmiliih karttii vyelgiđ evakkon Ylivieska já Alavieska kuávloid. Käldeeh. Ylivieska Ylivieska Zimbabwe. Zimbabwe lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Harare. Zürich. Zürich lii kaavpug Sveeicist, Zürich kantonist. Zürichst ääsih 415 367 olmožid. Ton vijdodâh lii 87,93 km², já alodâh 408 m. Zürich lii Sveeici stuárráámus kaavpug já tehálumos iäláttâskuávdáš. Kaavpug lii riges, já tobbeen lii ollâ eellimkvaliteet. Ubâ ton kuávlust ässeeh láá suulân 1,5 miljovn. Zürich lii siämmáánommâsii jäävri riddoost, já ton čoođâ kolgá Limmat-juuhâ. Aalpah láá tuše suulân 50 km kaavpug kuávdáást. Historjá. Zürich vuáđudui jo Rooma väldikode ääigi. Läättinkielân kaavpug nommâ lâi "Turicum". Kielâ. Zürichist sárnuh taggaar kuávlukielâ ko "züritüütsch", mon saksaliih iä ibbeerd. Ekonomia. Zürich lii ekonomâlâš kuávdáš. Tobbeen láá maaŋgâi almugijkoskâsij paaŋkij já táhádâsfinnoduvâi váldukonttureh, tegu UBS, Credit Suisse já SwissRe. Stuárráámus uási kontturijn láá kaavpug vááimust Paradeplatzist teikâ Zürich-jäävri riddoost. Máttááttâs. Zürich lii meiddei uáppeekaavpug. Teknisâš ollâopâttâh ETH lii ohtâ maailm pyeremuin ollâopâttuvâin, já tobbeen máttááttij ij kihheen eres ko Albert Einstein. Zürichist lii nubbe-uv ollâopâttâh (UZH), kost puáhtá luuhâđ ovdâmerkkân humanistlijd, ekonoomlijd já talhâstieđâlijd fáádáid. Sechseläuten. Ohtâ tehálâš tábáhtume lii "Sechseläuten", mii uárnejuvvoo jyehi kiiđâ. Tábáhtume čokketábáhtus lii ko Böögg-nommâsâš muotâäijih puáldoo. Muotâäijih uáivist lii pommi, mii loopâst päävkit. Ulmen lii ennustiđ tom, maggaar puáttee keesist šadda. Jis uáivi päävkit jotelávt, te keesist šadda liegâs. Mut ko uáivi pävkittem ááiján, te áigu arveđ ubâ keesi! Street Parade. Zürichist láá ennuv tábáhtumeh já festivaaleh nuoráid. Puoh stuárráámus tábáhtume lii "Street Parade" -nommâsâš teknofestivaal, mon ääigi joba miljovn olmožid pirrâ Euroop eelih Zürichist. Jyehi-ihásâš festivaal álgá ehidispeeivi já pištá čuávvuváá iiđeed räi. Nuorah kuldâleh muusik, tánssájeh já suotâsteleh kaavpug kuávdáást. Käldeeh. Zürich Zürich Ákšujävri. Ákšujävri () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Ákšujävri Ähtäri. Ähtäri () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkode nuorttâuásist Koskâ-Suomâ já Pirkanmaa rääjist. Ähtärist ääsih 5 608 olmožid, já ton vijdodâh lii 910,87 km², mast 105,05 km² lii čääci. Ähtäri naaburkieldah láá Alajärvi, Alavus, Keuruu, Multia, Saarijärvi, Soini já Virrat. Historjá. Ähtäri vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Alastaipale, Hankavesi, Inha, Inhan tehtaat, Itä-Ähtäri, Kivijärvi, Kukkeenkylä, Liesjärvi, Myllymäki, Mäkikylä, Niemisvesi, Peränne, Rämälä, Vehu, Vääräkoski, Ruha já Ähtärinranta. Käldeeh. Ähtäri Ähtäri Äkkilsämikielâ. Käldeeh. Äkkilsämikielâ Čevetjävri. Čevetjävri (,) lii nuorttâsämmilij aassâm sijdâ Aanaar kieldâst Taažâ rääji alda. Čevetjäävri škovlâ. Čevetjäävrist lii škovlâ, mii addel vuáđumáttááttâs iheluokaid 1-9. Tobbeen puáhtá luuhâđ nuorttâlâškielâ sehe eenikiellân já vieres kiellân. Nuorttâlâškielâ kiävttoo máhđulâšvuođâi mield meiddei eres oppâtiijmijn. Škovlâ lii siijdâ kulttuurtábáhtusâi kuávdáš, já uáppeeh uásálisteh távjá tábáhtusâi orniimân. Käldeeh. Čevetjävri Čiččâm tääsni lihâstâs. Čiččâm tääsni lihâstâs (uánihubbooht täsnilihâstâs,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019. Čiččâm tääsni lihâstâs Čižetlitto. Čižetlitto (uánihubbooht Čižet,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Čižetlitto Čohčâmáánu. Čohčâmáánu lii ive oovcád mánuppaje. Čohčâmáánust láá 30 peivid. Čovčjävri. Čovčjävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Čovčjävri Čuovjis puátteevuotâ. Čuovjis puátteevuotâ (uánihubbooht Čuovjâdeh,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019. Čuovjis puátteevuotâ Čäcisuálui. Čäcisuálui (, já) lii kieldâ Taažâst. Čäcisuollust ääsih 5 788 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 257,85 km², mast 24,10 km² lii čääci. Käldeeh. Čäcisuálui Šaali. Šaali lii anarâš ráppájeijee Amoc vuossâmuš single, mii almostui juovlâmáánu 13. peeivi 2006. Tot kávnoo meid CD:st. Šapšâ. Šapšâ ("Coregonus lavaretus") teikkâ sárnumkielâst tuše kyeli lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon. Šapšâ lii uáli maaŋgâhámásâš šlaajâ. Oovtâ jäävrist puáhtá eelliđ maaŋgah šapšâhäämih, moin láá aaibâs ereslágán rááhtus, raavâd, šoddâmliähtu já kođolattim. Suomâst láá ohtsis kuttâ ereslágán šapšâhäämi: ponnešapšâ, kárgušapšâ, jotteešapšâ, jävrišapšâ, planktonšapšâ já riäská. Lii kuhháá lamaš vižžen, ete láá-uv taah šapšâhäämih jieijâs šlaajah. Suomâst taah häämih láá almolávt luokittâllum siämmáá šlaajâ vuálá. Šaapšâi (Coregonus) suuvâ nubbe syemmilâš šlaajâ lii muikku. Stuárudâh já häämi. Šaapšâst láá silbâivnásâš ertpeleh já ränis veepsih. Selgiveepsi já peeccih kooskâst lii luosâkuolijd tijpâlâš pyeidivepsi. Šaapšâ uáivi já njälmi láá viehâ uceh. Uccâ šapšâ sáttá sulâstittiđ muuiku, mut taid iärutteh tast, ete šaapšâ panalâs lii kuhheeb ko uálul já muuikust nubijkulij. Eres šapšâhaamij olgohäämi lii uáli siämmáálágán já iäruh rumâšráhtusist láá viehâ uceh. Eres haamij stuárráámus iärun lii oovdemušâi äggilij silleepaanij meeri. Eres šapšâhaamij šoddâmliähtu lii uáli ereslágán. Šoddâlumos häämi lii jotteešapšâ, mii lii čiččâm ive ahasâžžân 50 cm já tiäddá suulân 1 kg. Motomijn Laapi jaavrijn láá šaapšah, moh láá kuttâ ive ahasâžžân 15 cm já teddih vuálá 30 g. 2000-lovvoost Suomâ stuárráámus šapšâ lii tiäddám 7,08 kg. Aanaarjäävrist já motomijn Aanaarjäävri aldaaš jaavrijn eelih uccánâm šaapšah, moh kočoduvvojeh riäskán. Riäskáh láá táválávt váhá stuárráábeh ko muuikuh, mut kuittâg-uv vuálá 20 cm. Riäská lii tergâdis raavâd Aanaarjäävri kuávžurân já ráávdun. Lavdâm. Šaapšâ lavdâm olleeđ Tave- já Koskâ-Euroopâst Tave-Aasian. Mädimus tiettumkuávluh láá Aalpâin já Karpaatein. Tave-Amerikâst euraasialâš šaapšâ sajanpuátá uáli siämmáálágán sildešapšâ (Coregonus clupeaformis). Arktisâš Tave-Amerikast já Siberiast eellih meid eres Coregonus-suuvâ šaapšah (om. muksunšapšâ, peledšapšâ já omulšapšâ). Suomâst šapšâ lii levânâm ubâ enâmân, sehe meerâin já sisčácáduvâin. Luándulávt šaapšah láá kuuđđâm juuvâin, mut maaŋgâin soojijn tot ij lah innig máhđulâš čäcivyeimilágádâsâi tiet. Ko lasanemmáhđulâšvuođah láá niävránâm lágádâsâi rähtim maŋa, te čácáduvváid láá ištâdum šaapšâid, vâi populaatioh siäiluččii eellimvuáimálâžžân. Ištâdmeh iä lah luhostum paijeentoollâd puoh haamijd, já maaŋgah šapšâhäämih láá tondiet uhkevuálásiih. Nuorttâmeerâst eelih kyehti šapšâhäämi: kárgušapšâ já jotteešapšâ. Kárgušapšâ kođá meerâst, já jotteešapšâ jotá juuhân kuuđđâđ. Raavâd. Šaapšâ algaaš porá vistig elleeplankton. Šapšâhäämih, moin láá uccáá silleepäänih, älgih puurrâđ uccâ kuolijd, stálutullviežžee kiivsâid, soovijd já skáálžuid, ko láá šoddâm tuárvi styeresin. Šapšâhäämih, moin láá ennuv silleepäänih, poreh tuše plankton. Jis jäävrist láá ennuv muuikuh, te plankton- já jävrišaapšah kärttih kištottâllâđ purrâmušâst pehtilis muikuiguin. Šaapšah sättih puurrâđ meid jieijâs šlaajâ teikkâ eres kuolij meeini. Lasanem. Šapšâ puátá lasanemahan 4-5 ive puárisin. Šapšâ kođá čohčâmáánust juovlâmáánun, ko čääsi liegâsvuotâ lii 2-5 °C. Jottee-, plankton- já ponnešapšâ kođeh juvváid, kiärgušapšâ káárgui alda já jävrišapšâ jáávrán. Kođo tábáhtuvá 0,5-4 meetter kieŋŋâlvuođâst, čunoi- teikkâ čievrâponneest. Ko šaapšah láá kuuđđâm, te toh poreh uáinusân pááccám kođo. Šapšâalgaah čalgeh kiđđuv siämmáá ääigi ko jieŋah vyelgih. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast" Nijmegen. Nijmegen () lii kaavpug Gelderlandist, Vuáládâhenâmijn, Saksa rääji alda. Kaavpugist láá 177 659 ässed (1.1.2020). Fyn. Fyn lii Tanska kuálmádin stuárráámus suálui Sjælland já Vendsyssel-Thy maŋa. Stuárráámus kaavpug Fynist lii Odense. Coming from Insanity. "Coming from Insanity" lii ive 2019 nigerialâš rikoselleekove, mon lii čáállám já stivrim Akinyemi Sebastian Akinropo. Uáiviroolâin láá Gabriel Afolayan, Damilola Adegbite, Dakore Akande, Wale Ojo já Bolanle Ninalowo. Elleekove vuosâeehid lâi kesimáánu 14. peeivi 2019. Ton vuosâeehid Netflixist lâi čohčâmáánu 18. peevi 2020. "Coming from Insanity" maainâst 12-ihásii kandâneeroost Kossi (Gabriel Afolayon). Palhâšumeh já iävtukkâsvuođah. Elleekove lâi iävtukkâssân ive 2020 Pan African -elleekovefestivaalist. Ive 2019 Pressplay-elleekovefestivaalist tot vuoitij "Audience choice award for best feature film" -palhâšume. Olgopiäláliih liiŋkah. "Uási taan siijđost lii jurgâlum eŋgâlâskielâlâš Wikipediast" Huittinen. Huittinen () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Huittisijn ääsih 9 980 olmožid, já ton vijdodâh lii 539,59 km², mast 6,95 km² lii čääci. Huittisij naaburkieldah láá Kokemäki, Loimaa, Punkalaidun, Sastamala já Säkylä. Historjá. Huittinen vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Käldeeh. Huittinen Huittinen 1977. 1977 (MCMLXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurduh. Tot lâi 1970-lovo káávcád ihe. 1865. 1865 (MDCCCLXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1860-lovo kuuđâd ihe. Loimaa. Loimaa () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Loimaast ääsih 15 770 olmožid, já ton vijdodâh lii 851,93 km², mast 3,80 km² lii čääci. Loimaa naaburkieldah láá Huittinen, Humppila, Koski Tl, Marttila, Oripää, Punkalaidun, Pöytyä, Somero, Säkylä já Ypäjä. Historjá. Loimaa vuáđudui ive 1921, já tast šoodâi kaavpug ive 1969. Käldeeh. Loimaa Loimaa 1969. 1969 (MCMLXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mieldpasepeivi. Tot lâi 1960-lovo majemuš ihe. 1921. 1921 (MCMXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1920-lovo nubbe ihe. Carpegna. Carpegna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Carpegnast ääsih 1 651 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,94 km², já alodâh 748 m. Carpegna naaburkieldah láá Belforte all'Isauro, Borgo Pace, Frontino, Mercatello sul Metauro, Montecopiolo, Pennabilli, Piandimeleto, Pietrarubbia, Sant'Angelo in Vado já Sestino. Käldeeh. Carpegna Montecopiolo. Montecopiolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montecopiolost ääsih 1 074 olmožid. Ton vijdodâh lii 35,81 km², já alodâh 915 m. Montecopiolo naaburkieldah láá Carpegna, Macerata Feltria, Maiolo, Monte Cerignone, Monte Grimano Terme, Pennabilli, Pietrarubbia já San Leo. Käldeeh. Montecopiolo Montecalvo in Foglia. Montecalvo in Foglia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montecalvo in Fogliast ääsih 2 738 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,25 km², já alodâh 345 m. Montecalvo in Foglia naaburkieldah láá Mondaino, Tavullia, Urbino já Vallefoglia. Käldeeh. Montecalvo in Foglia Monte Cerignone. Monte Cerignone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Cerignonest ääsih 655 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,24 km², já alodâh 528 m. Monte Cerignone naaburkieldah láá Macerata Feltria, Mercatino Conca, Montecopiolo, Monte Grimano Terme, Sassocorvaro Auditore já Tavoleto. Käldeeh. Monte Cerignone Monte Porzio. Monte Porzio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Porziost ääsih 2 802 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,29 km², já alodâh 105 m. Monte Porzio naaburkieldah láá Corinaldo, Mondavio, San Costanzo, Terre Roveresche já Trecastelli. Käldeeh. Monte Porzio Mercatello sul Metauro. Mercatello sul Metauro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mercatello sul Metaurost ääsih 1 321 olmožid. Ton vijdodâh lii 68,36 km², já alodâh 429 m. Mercatello sul Metauro naaburkieldah láá Apecchio, Borgo Pace, Carpegna, Città di Castello, San Giustino, Sant'Angelo in Vado já Sestino. Käldeeh. Mercatello sul Metauro Mercatino Conca. Mercatino Conca lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mercatino Concast ääsih 1 021 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,95 km², já alodâh 275 m. Mercatino Conca naaburkieldah láá Gemmano, Monte Cerignone, Monte Grimano Terme, Sassocorvaro Auditore, Sassofeltrio já Tavoleto. Käldeeh. Mercatino Conca Macerata Feltria. Macerata Feltria lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Macerata Feltriast ääsih 1 981 olmožid. Ton vijdodâh lii 40,07 km², já alodâh 321 m. Macerata Feltria naaburkieldah láá Lunano, Monte Cerignone, Montecopiolo, Monte Grimano Terme, Piandimeleto, Pietrarubbia já Sassocorvaro Auditore. Käldeeh. Macerata Feltria Mombaroccio. Mombaroccio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mombarocciost ääsih 2 075 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,21 km², já alodâh 321 m. Mombaroccio naaburkieldah láá Cartoceto, Colli al Metauro, Fano já Pesaro. Käldeeh. Mombaroccio Mondavio. Mondavio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mondaviost ääsih 3 737 olmožid. Ton vijdodâh lii 29,64 km², já alodâh 280 m. Mondavio naaburkieldah láá Colli al Metauro, Corinaldo, Fratte Rosa, Monte Porzio, San Lorenzo in Campo já Terre Roveresche. Uáinámušah. Mondaviost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Käldeeh. Mondavio Mondolfo. Mondolfo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mondolfost ääsih 14 355 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,82 km², já alodâh 144 m. Mondolfo naaburkieldah láá Fano, San Costanzo, Senigallia já Trecastelli. Käldeeh. Mondolfo Edirne. Edirne (já) lii kaavpug Tuurkist. Historjá. Edirne vuáđudui ive 125 oKr., já tast šoodâi kaavpug ive 1923. Ässeeloho. Ive 2019 loopâst Edirnest assii 172 802 olmožid. Montefelcino. Montefelcino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montefelcinost ääsih 2 568 olmožid. Ton vijdodâh lii 39,01 km², já alodâh 260 m. Montefelcino naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fossombrone, Isola del Piano, Pesaro, Petriano, Sant'Ippolito já Urbino. Käldeeh. Montefelcino Montelabbate. Montelabbate lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montelabbatest ääsih 6 936 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,57 km², já alodâh 65 m. Montelabbate naaburkieldah láá Pesaro, Tavullia, Urbino já Vallefoglia. Käldeeh. Montelabbate Anarâškielâlâš Wikipedia. Anarâškielâlâš Wikipedia lii Wikipedia anarâškielâlâš versio, mii vuáđudui roovvâdmáánu 19. peeivi 2020. Orjâlâškielâlii Wikipedia lasseen taat lii maailm nubbe sämikielâlâš Wikipedia. Jo vuossâmuu peeivi tast lijjii paijeel 1 000 artikkâlid. Ko váldoo huámmášumán anarâškielâ sárnoomeeri, te taan Wikipedia artikkâlmeeri lii viehâ styeres sárnoomere háárán. Käldeeh. * 2020. 2020 (MMXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 2020-lovo vuossâmuš ihe. Cartoceto. Cartoceto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cartocetost ääsih 7 977 olmožid. Ton vijdodâh lii 23,20 km², já alodâh 235 m. Cartoceto naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fano, Mombaroccio já Terre Roveresche. Käldeeh. Cartoceto Roovvâdmáánu 19.. Roovvâdmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 292. peivi (kárgámive 293. peivi). Ive loopân láá 73 peivid. Uđđâivemáánu 1.. Uđđâivemáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 1. peivi. Ive loopân láá 364 peivid (kárgámive 365 peivid). Porgemáánu 23.. Porgemáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 235. peivi (kárgámive 236. peivi). Ive loopân láá 130 peivid. Čohčâmáánu 15.. Čohčâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 258. peivi (kárgámive 259. peivi). Ive loopân láá 107 peivid. Uđđâivemáánu 12.. Uđđâivemáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 12. peivi. Ive loopân láá 353 peivid (kárgámive 354 peivid). 1976. 1976 (MCMLXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1970-lovo čiččâd ihe. 1890. 1890 (MDCCCXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1890-lovo vuossâmuš ihe. Porgemáánu 3.. Porgemáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 215. peivi (kárgámive 216. peivi). Ive loopân láá 150 peivid. 1920. 1920 (MCMXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1920-lovo vuossâmuš ihe. 2014. 2014 (MMXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 2010-lovo viiđâd ihe. Skammâmáánu 27.. Skammâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 331. peivi (kárgámive 332. peivi). Ive loopân láá 34 peivid. Vyesimáánu 14.. Vyesimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 134. peivi (kárgámive 135. peivi). Ive loopân láá 231 peivid. 1984. 1984 (MCMLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1980-lovo viiđâd ihe. Vyesimáánu 13.. Vyesimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 133. peivi (kárgámive 134. peivi). Ive loopân láá 232 peivid. 1907. 1907 (MCMVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1900-ihelove káávcád ihe. Basshunter. Basshunter, olmâ nommâ Jonas Erik Altberg (š. juovlâmáánu 22. peeivi 1984, Halmstad, Ruotâ), lii ruátálâš lávloo, pyevtitteijee já DJ. Päikkisijđo. Basshunter Basshunter 1989. 1989 (MCMLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1980-lovo majemuš ihe. Njuhčâmáánu 19.. Njuhčâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 78. peivi (kárgámive 79. peivi). Ive loopân láá 287 peivid. Roovvâdmáánu 9.. Roovvâdmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 282. peivi (kárgámive 283. peivi). Ive loopân láá 83 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Taažâ Sämitige vuáđudempeivi" Porgemáánu 4.. Porgemáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 216. peivi (kárgámive 217. peivi). Ive loopân láá 149 peivid. 1961. 1961 (MCMLXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1960-lovo nubbe ihe. Kuovâmáánu 25.. Kuovâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 56. peivi. Ive loopân láá 309 peivid (kárgámive 310 peivid). Kesimáánu 17.. Kesimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 168. peivi (kárgámive 169. peivi). Ive loopân láá 197 peivid. Syeinimáánu 1.. Syeinimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 182. peivi (kárgámive 183. peivi). Ive loopân láá 183 peivid. Porgemáánu 20.. Porgemáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 232. peivi (kárgámive 233. peivi). Ive loopân láá 133 peivid. Porgemáánu 21.. Porgemáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 233. peivi (kárgámive 234. peivi). Ive loopân láá 132 peivid. Njuhčâmáánu 23.. Njuhčâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 82. peivi (kárgámive 83. peivi). Ive loopân láá 283 peivid. 1943. 1943 (MCMXLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1940-lovo niäljád ihe. 2001. 2001 (MMI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi kuálmád ihetuhháát vuossâmuš ihe já 2000-ihelove nubbe ihe. 1972. 1972 (MCMLXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1970-lovo kuálmád ihe. Cuáŋuimáánu 15.. Cuáŋuimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 105. peivi (kárgámive 106. peivi). Ive loopân láá 260 peivid. Cuáŋuimáánu 26.. Cuáŋuimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 116. peivi (kárgámive 117. peivi). Ive loopân láá 249 peivid. 1913. 1913 (MCMXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1910-lovo niäljád ihe. Vyesimáánu 28.. Vyesimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 148. peivi (kárgámive 149. peivi). Ive loopân láá 217 peivid. 1992. 1992 (MCMXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1990-lovo kuálmád ihe. Uđđâivemáánu 20.. Uđđâivemáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 20. peivi. Ive loopân láá 345 peivid (kárgámive 346 peivid). 1891. 1891 (MDCCCXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1890-lovo nubbe ihe. Vyesimáánu 12.. Vyesimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 132. peivi (kárgámive 133. peivi). Ive loopân láá 233 peivid. 1968. 1964 (MCMLXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1960-lovo oovcád ihe. Uđđâivemáánu 7.. Uđđâivemáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 7. peivi. Ive loopân láá 358 peivid (kárgámive 359 peivid). 1856. 1856 (MDCCCLVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1850-lovo čiččâd ihe. Kesimáánu 5.. Kesimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 156. peivi (kárgámive 157. peivi). Ive loopân láá 209 peivid. 1929. 1929 (MCMXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1920-lovo majemuš ihe. Porgemáánu 9.. Porgemáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 221. peivi (kárgámive 222. peivi). Ive loopân láá 144 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Ovtâstum aalmugij aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivi" 1967. 1967 (MCMLXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1960-lovo káávcád ihe. Porgemáánu 27.. Porgemáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 239. peivi (kárgámive 240. peivi). Ive loopân láá 126 peivid. 1875. 1875 (MDCCCLXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1870-lovo kuuđâd ihe. 1936. 1936 (MCMXXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1930-lovo čiččâd ihe. Fratte Rosa. Fratte Rosa lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Fratte Rosast ääsih 913 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,63 km², já alodâh 419 m. Fratte Rosa naaburkieldah láá Fossombrone, Mondavio, Pergola, San Lorenzo in Campo, Sant'Ippolito já Terre Roveresche. Käldeeh. Fratte Rosa Kesimáánu 1.. Kesimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 152. peivi (kárgámive 153. peivi). Ive loopân láá 213 peivid. Frontino. Frontino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Frontinost ääsih 288 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,37 km², já alodâh 519 m. Frontino naaburkieldah láá Carpegna, Piandimeleto já Pietrarubbia. Käldeeh. Frontino Čohčâmáánu 20.. Čohčâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 263. peivi (kárgámive 264. peivi). Ive loopân láá 102 peivid. Juovlâmáánu 1.. Juovlâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 335. peivi (kárgámive 336. peivi). Ive loopân láá 30 peivid. Juovlâmáánu 10.. Juovlâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 344. peivi (kárgámive 345. peivi). Ive loopân láá 21 peivid. Vyesimáánu 6.. Vyesimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 126. peivi (kárgámive 127. peivi). Ive loopân láá 239 peivid. Kuovâmáánu 4.. Kuovâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 35. peivi. Ive loopân láá 330 peivid (kárgámive 331 peivid). Kuovâmáánu 12.. Kuovâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 43. peivi. Ive loopân láá 322 peivid (kárgámive 323 peivid). Porgemáánu 5.. Porgemáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 217. peivi (kárgámive 218. peivi). Ive loopân láá 148 peivid. Frontone. Frontone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Frontonest ääsih 1 233 olmožid. Ton vijdodâh lii 36,08 km², já alodâh 412 m. Frontone naaburkieldah láá Cagli, Cantiano, Pergola, Scheggia e Pascelupo já Serra Sant'Abbondio. Käldeeh. Frontone Kuovâmáánu 18.. Kuovâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 49. peivi. Ive loopân láá 316 peivid (kárgámive 317 peivid). 1931. 1931 (MCMXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1930-lovo nubbe ihe. Syeinimáánu 22.. Syeinimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 203. peivi (kárgámive 204. peivi). Ive loopân láá 162 peivid. Syeinimáánu 17.. Syeinimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 198. peivi (kárgámive 199. peivi). Ive loopân láá 167 peivid. 1963. 1963 (MCMLXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1960-lovo niäljád ihe. Sämitigge (Taažâ). Kunâgâs Olav V lehâstij vuosmuu sämitige ive 1989. Sämitigge (,,) Taažâst asâttui roovvâdmáánu 9. peeivi 1989. Vuosmuu sämitige lehâstij Kunâgâs Olav V. Sämitige tievâsčuákkim. Sämitige paajeeb orgaan lii tievâsčuákkim, mii táválávt tuálloo neljii ivveest. Sämitiggevaaljah. Sämitiggevaaljah uárnejuvvojeh jyehi niäljád ive siämmáá peeivi ko stuorrâtiggevaaljah. Vuosmuuh vaaljah uárnejuvvojii ive 1989. Sämitige vaaljâin láá 7 valjâpirrâdâhhâd, main väljejuvvojeh ohtsis 39 airâsid. Sämitige viäsu. Taažâ Sämitige viäsu lii Kárášjuuvâst. Taažâ Kunâgâs Harald V lehâstij viäsu almolávt skammâmáánu 2. peeivi 2000. Ive 1996 uđđâ Sämitige várás tollui arkitehtkišto, mon vuoittijn Stein Halvorsen já Christian Sunby. Sämitige viäsu maavsij 128,7 miljovn ruvnâd, já tast lii ohtsis 5 300 neljihâšmeetterid. Knut Bergsland. Knut Bergsland () lâi suomâ-ugrâlij kielâi kielâtiettuu professor Oslo ollâopâttuvâst tassaažân ko sun jaamij keessiv 1998. Suu vuosmuš sämikielâlâš pargo almostui ive 1942, "Det samiske slektskaps- og svogerskapsordsystem". Suu náguskirje, "Røros-lappisk grammatikk", poođij ive 1946, já ton rääjist sun almostitij ennuv tieđâlijd čalluid, meiddei oppâkiirjijd já materialčuágálduvâid sämikielâst já sämikielân. Sämikielâ syergist Bergsland uáivisyergin lijjii maadâsämikielâ kuávlukielah. Sämikielâi já suomâ-ugrâlij kielâi lasseen Bergsland tuuđhâi ennuv meiddei aleutlijd já eskimolijd kielâid. Käldeeh. Bergsland Bergsland Njuhčâmáánu 11.. Njuhčâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 70. peivi (kárgámive 71. peivi). Ive loopân láá 295 peivid. 1964. 1964 (MCMLXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1960-lovo viiđâd ihe. 1914. 1914 (MCMXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1910-lovo viiđâd ihe. Kesimáánu 27.. Kesimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 178. peivi (kárgámive 179. peivi). Ive loopân láá 187 peivid. Njuhčâmáánu 7.. Njuhčâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 66. peivi (kárgámive 67. peivi). Ive loopân láá 299 peivid. Syeinimáánu 9.. Syeinimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 190. peivi (kárgámive 191. peivi). Ive loopân láá 175 peivid. Čohčâmáánu 6.. Čohčâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 249. peivi (kárgámive 250. peivi). Ive loopân láá 116 peivid. Uđđâivemáánu 28.. Uđđâivemáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 28. peivi. Ive loopân láá 337 peivid (kárgámive 338 peivid). Njuhčâmáánu 14.. Njuhčâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 73. peivi (kárgámive 74. peivi). Ive loopân láá 292 peivid. Cuáŋuimáánu 23.. Cuáŋuimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 113. peivi (kárgámive 114. peivi). Ive loopân láá 252 peivid. Porgemáánu 11.. Porgemáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 223. peivi (kárgámive 224. peivi). Ive loopân láá 142 peivid. Njuhčâmáánu 21.. Njuhčâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 80. peivi (kárgámive 81. peivi). Ive loopân láá 285 peivid. 1897. 1897 (MDCCCXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1890-lovo káávcád ihe. Vyesimáánu 18.. Vyesimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 138. peivi (kárgámive 139. peivi). Ive loopân láá 227 peivid. Čohčâmáánu 3.. Čohčâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 246. peivi (kárgámive 247. peivi). Ive loopân láá 119 peivid. Uálgis- já čižetpiälásâš jotolâh. Uálgispiälásâš jotolâh já čižetpiälásâš jotolâh láá vuáháduvah, moi mield ulmuuh joteh jo-uv uálgis- teikâ čižetpeln jotoluvâst. Uálgispiälásâš jotolâh lii táválub maailm staatâin. Tom kevttih 165 enâmist teikkâ kuávlust, ko vuod čižetpiälásâš jotoluv kevttih tuše 75 enâmist teikkâ kuávlust. ISO 4217. ISO 4217 lii aalmugijkoskâsâš standard, mii meerrid puoh staatâi valutân kuulmâ puustav koodi teikâ tubdâlduv (om. EUR). Ruošâkielâ. Ruošâkielâ (ру́сский язы́к, "russki jazyk") kulá nuorttâslaaviláid kieláid. Tom sárnuh suulân 275 miljovn olmožid, kiäin eenikielâliih láá suulân 165 miljovn. Ruošâkielâ čálloo kyrillâš pustavijguin. Lunano. Lunano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Lunanost ääsih 1 502 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,01 km², já alodâh 297 m. Lunano naaburkieldah láá Macerata Feltria, Piandimeleto, Sassocorvaro Auditore já Urbino. Käldeeh. Lunano Isola del Piano. Isola del Piano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Isola del Pianost ääsih 553 olmožid. Ton vijdodâh lii 23,30 km², já alodâh 210 m. Isola del Piano naaburkieldah láá Fossombrone, Montefelcino já Urbino. Käldeeh. Isola del Piano 1993. 1993 (MCMXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1990-lovo niäljád ihe. Vyesimáánu 4.. Vyesimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 124. peivi (kárgámive 125. peivi). Ive loopân láá 241 peivid. Syeinimáánu 12.. Syeinimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 193. peivi (kárgámive 194. peivi). Ive loopân láá 172 peivid. Syeinimáánu 26.. Syeinimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 207. peivi (kárgámive 208. peivi). Ive loopân láá 158 peivid. Juovlâmáánu 16.. Juovlâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 350. peivi (kárgámive 351. peivi). Ive loopân láá 15 peivid. Uđđâivemáánu 8.. Uđđâivemáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 8. peivi. Ive loopân láá 357 peivid (kárgámive 358 peivid). Uđđâivemáánu 10.. Uđđâivemáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 10. peivi. Ive loopân láá 355 peivid (kárgámive 356 peivid). Njuhčâmáánu 30.. Njuhčâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 89. peivi (kárgámive 90. peivi). Ive loopân láá 276 peivid. Sant'Angelo in Vado. Sant'Angelo in Vado lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sant'Angelo in Vadost ääsih 4 016 olmožid. Ton vijdodâh lii 67,34 km², já alodâh 359 m. Sant'Angelo in Vado naaburkieldah láá Apecchio, Belforte all'Isauro, Carpegna, Città di Castello, Mercatello sul Metauro, Peglio, Piandimeleto, Urbania já Urbino. Käldeeh. Sant'Angelo in Vado Njuhčâmáánu 18.. Njuhčâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 77. peivi (kárgámive 78. peivi). Ive loopân láá 288 peivid. Kesimáánu 12.. Kesimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 163. peivi (kárgámive 164. peivi). Ive loopân láá 202 peivid. Kesimáánu 30.. Kesimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 181. peivi (kárgámive 182. peivi). Ive loopân láá 184 peivid. Syeinimáánu 15.. Syeinimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 196. peivi (kárgámive 197. peivi). Ive loopân láá 169 peivid. Kuovâmáánu 2.. Kuovâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 33. peivi. Ive loopân láá 332 peivid (kárgámive 333 peivid). Vyesimáánu 29.. Vyesimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 149. peivi (kárgámive 150. peivi). Ive loopân láá 216 peivid. Kesimáánu 23.. Kesimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 174. peivi (kárgámive 175. peivi). Ive loopân láá 191 peivid. Porgemáánu 16.. Porgemáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 228. peivi (kárgámive 229. peivi). Ive loopân láá 137 peivid. Porgemáánu 18.. Porgemáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 230. peivi (kárgámive 231. peivi). Ive loopân láá 135 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Sämirääđi vuáđudempeivi" Roovvâdmáánu 1.. Roovvâdmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 274. peivi (kárgámive 275. peivi). Ive loopân láá 91 peivid. Roovvâdmáánu 15.. Roovvâdmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 288. peivi (kárgámive 289. peivi). Ive loopân láá 77 peivid. Skammâmáánu 12.. Skammâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 316. peivi (kárgámive 317. peivi). Ive loopân láá 49 peivid. Skammâmáánu 30.. Skammâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 334. peivi (kárgámive 335. peivi). Ive loopân láá 31 peivid. Porgemáánu 24.. Porgemáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 236. peivi (kárgámive 237. peivi). Ive loopân láá 129 peivid. 1948. 1948 (MCMXLVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1940-lovo oovcád ihe. 2012. 2012 (MMXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 2010-lovo kuálmád ihe. Njuhčâmáánu 1.. a> viirgán njuhčâmáánu 1. peeivi ive 2012. Njuhčâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 60. peivi (kárgámive 61. peivi). Ive loopân láá 305 peivid. Juovlâmáánu 24.. Juovlâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 358. peivi (kárgámive 359. peivi). Ive loopân láá 7 peivid. 2000. 2000 (MM) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi nube ihetuhháát já 1900-lovo majemuš ihe sehe 2000-ihelove vuossâmuš ihe. 2006. 2006 (MMVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 2000-ihelove čiččâd ihe. Uđđâivemáánu 27.. Uđđâivemáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 27. peivi. Ive loopân láá 338 peivid (kárgámive 339 peivid). Čohčâmáánu 22.. Čohčâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 265. peivi (kárgámive 266. peivi). Ive loopân láá 100 peivid. 1952. 1952 (MCMLII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1950-lovo kuálmád ihe. Čohčâmáánu 18.. Čohčâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 261. peivi (kárgámive 262. peivi). Ive loopân láá 104 peivid. Njuhčâmáánu 15.. Njuhčâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 74. peivi (kárgámive 75. peivi). Ive loopân láá 291 peivid. 1933. 1933 (MCMXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1930-lovo niäljád ihe. Cuáŋuimáánu 4.. Cuáŋuimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 94. peivi (kárgámive 95. peivi). Ive loopân láá 271 peivid. 1928. 1928 (MCMXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1920-lovo káávcád ihe. Syeinimáánu 16.. Syeinimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 197. peivi (kárgámive 198. peivi). Ive loopân láá 168 peivid. 1947. 1947 (MCMXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1940-lovo káávcád ihe. Čohčâmáánu 21.. Čohčâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 264. peivi (kárgámive 265. peivi). Ive loopân láá 101 peivid. Uđđâivemáánu 19.. Uđđâivemáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 19. peivi. Ive loopân láá 346 peivid (kárgámive 347 peivid). 1809. 1809 (MDCCCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1800-ihelove majemuš ihe. 1849. 1849 (MDCCCXLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1840-lovo majemuš ihe. Roovvâdmáánu 7.. Roovvâdmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 280. peivi (kárgámive 281. peivi). Ive loopân láá 85 peivid. 1957. 1957 (MCMLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1950-lovo káávcád ihe. Čohčâmáánu 12.. Čohčâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 255. peivi (kárgámive 256. peivi). Ive loopân láá 110 peivid. Sant'Ippolito. Sant'Ippolito lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sant'Ippolitost ääsih 1 497 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,88 km², já alodâh 246 m. Sant'Ippolito naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fossombrone, Fratte Rosa, Montefelcino já Terre Roveresche. Käldeeh. Sant'Ippolito Darude. Darude, olmâ nommâ Toni-Ville Henrik Virtanen (š. syeinimáánu 17. peeivi 1975 Eura, Satakunta, Suomâ), lii syemmilâš musikkár‎, pyevtitteijee já DJ. Juovlâmáánu 17.. Juovlâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 351. peivi (kárgámive 352. peivi). Ive loopân láá 14 peivid. 1975. 1975 (MCMLXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1970-lovo kuuđâd ihe. Njuhčâmáánu 27.. Njuhčâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 86. peivi (kárgámive 87. peivi). Ive loopân láá 279 peivid. 1985. 1985 (MCMLXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1980-lovo kuuđâd ihe. Čohčâmáánu 4.. Čohčâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 247. peivi (kárgámive 248. peivi). Ive loopân láá 118 peivid. 1982. 1982 (MCMLXXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1980-lovo kuálmád ihe. 1960. 1960 (MCMLX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1960-lovo vuossâmuš ihe. Čohčâmáánu 9.. Čohčâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 252. peivi (kárgámive 253. peivi). Ive loopân láá 113 peivid. 1986. 1986 (MCMLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1980-lovo čiččâd ihe. San Lorenzo in Campo. San Lorenzo in Campo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. San Lorenzo in Campost ääsih 3 257 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,80 km², já alodâh 209 m. San Lorenzo in Campo naaburkieldah láá Arcevia, Castelleone di Suasa, Corinaldo, Fratte Rosa, Mondavio já Pergola. Käldeeh. San Lorenzo in Campo Â. Â lii anarâškielâ puustavoornig nubbe puustav. Á. Á lii anarâškielâ puustavoornig kuálmád puustav. Ä. Ä lii anarâškielâ puustavoornig niäljád puustav. Č. Č lii anarâškielâ puustavoornig čiččâd puustav. Đ. Đ lii anarâškielâ puustavoornig oovcád puustav. Ŋ. Ŋ lii anarâškielâ puustavoornig 20. puustav. Š. Š lii anarâškielâ puustavoornig 25. puustav. Ž. Ž lii anarâškielâ puustavoornig 31. já siämmást majemuš puustav. Juovlâmáánu 22.. Juovlâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 356. peivi (kárgámive 357. peivi). Ive loopân láá 9 peivid. 1974. 1974 (MCMLXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1970-lovo viiđâd ihe. Juovlâmáánu 8.. Juovlâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 342. peivi (kárgámive 343. peivi). Ive loopân láá 23 peivid. 2011. 2011 (MMXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 2010-lovo nubbe ihe. Njuhčâmáánu 26.. Njuhčâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 85. peivi (kárgámive 86. peivi). Ive loopân láá 280 peivid. 1640. 1940 (MDCXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1640-lovo vuossâmuš ihe. Uđđâivemáánu 2.. Uđđâivemáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 2. peivi. Ive loopân láá 363 peivid (kárgámive 364 peivid). 1937. 1937 (MCMXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1930-lovo káávcád ihe. 1857. 1857 (MDCCCLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1850-lovo káávcád ihe. Skammâmáánu 20.. Skammâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 324. peivi (kárgámive 325. peivi). Ive loopân láá 41 peivid. 1938. 1938 (MCMXXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1930-lovo oovcád ihe. Kuovâmáánu 6.. Kuovâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 37. peivi. Ive loopân láá 328 peivid (kárgámive 329 peivid). Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Säämi aalmugpeivi" Serra Sant'Abbondio. Serra Sant'Abbondio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serra Sant'Abbondiost ääsih 962 olmožid. Ton vijdodâh lii 32,80 km², já alodâh 523 m. Serra Sant'Abbondio naaburkieldah láá Frontone, Pergola, Sassoferrato já Scheggia e Pascelupo. Käldeeh. Serra Sant'Abbondio Skammâmáánu 16.. Skammâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 320. peivi (kárgámive 321. peivi). Ive loopân láá 45 peivid. Sassofeltrio. Sassofeltrio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sassofeltriost ääsih 1 368 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,08 km², já alodâh 468 m. Sassofeltrio naaburkieldah láá Chiesanuova (RSM), Faetano (RSM), Fiorentino (RSM), Gemmano, Mercatino Conca, Montegiardino (RSM), Monte Grimano Terme, Montescudo-Monte Colombo, San Leo já Verucchio. Käldeeh. Sassofeltrio San Costanzo. San Costanzo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. San Costanzost ääsih 4 607 olmožid. Ton vijdodâh lii 40,89 km², já alodâh 150 m. San Costanzo naaburkieldah láá Fano, Mondolfo, Monte Porzio, Terre Roveresche já Trecastelli. Käldeeh. San Costanzo Roovvâdmáánu 28.. Roovvâdmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 301. peivi (kárgámive 302. peivi). Ive loopân láá 64 peivid. Skammâmáánu 29.. Skammâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 333. peivi (kárgámive 334. peivi). Ive loopân láá 32 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Elsa Laula Renberg šoddâmpeivi" Porgemáánu 28.. Porgemáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 240. peivi (kárgámive 241. peivi). Ive loopân láá 125 peivid. Roovvâdmáánu 8.. Roovvâdmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 281. peivi (kárgámive 282. peivi). Ive loopân láá 84 peivid. 1965. 1965 (MCMLXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1960-lovo kuuđâd ihe. Juovlâmáánu 21.. Juovlâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 355. peivi (kárgámive 356. peivi). Ive loopân láá 10 peivid. Kuovâmáánu 21.. Kuovâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 52. peivi. Ive loopân láá 313 peivid (kárgámive 314 peivid). 1979. 1979 (MCMLXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1970-lovo majemuš ihe. Juovlâmáánu 18.. Juovlâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 352. peivi (kárgámive 353. peivi). Ive loopân láá 13 peivid. 1946. 1946 (MCMXLVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1940-lovo čiččâd ihe. Syeinimáánu 20.. Syeinimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 201. peivi (kárgámive 202. peivi). Ive loopân láá 164 peivid. Uđđâivemáánu 24.. Uđđâivemáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 24. peivi. Ive loopân láá 341 peivid (kárgámive 342 peivid). Njuhčâmáánu 24.. Njuhčâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 83. peivi (kárgámive 84. peivi). Ive loopân láá 282 peivid. Skammâmáánu 7.. Skammâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 311. peivi (kárgámive 312. peivi). Ive loopân láá 54 peivid. 1980. 1980 (MCMLXXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1980-lovo vuossâmuš ihe. 1930. 1930 (MCMXXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1930-lovo vuossâmuš ihe. Uđđâivemáánu 14.. Uđđâivemáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 14. peivi. Ive loopân láá 351 peivid (kárgámive 352 peivid). 1970. 1970 (MCMLXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1970-lovo vuossâmuš ihe. Cuáŋuimáánu 29.. Cuáŋuimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 119. peivi (kárgámive 120. peivi). Ive loopân láá 246 peivid. Pietrarubbia. Pietrarubbia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pietrarubbiast ääsih 625 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,29 km², já alodâh 572 m. Pietrarubbia naaburkieldah láá Carpegna, Frontino, Macerata Feltria, Montecopiolo já Piandimeleto. Käldeeh. Pietrarubbia Piandimeleto. Piandimeleto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Piandimeletost ääsih 2 088 olmožid. Ton vijdodâh lii 39,90 km², já alodâh 319 m. Piandimeleto naaburkieldah láá Belforte all'Isauro, Carpegna, Frontino, Lunano, Macerata Feltria, Pietrarubbia, Sant'Angelo in Vado, Sassocorvaro Auditore, Sestino já Urbino. Käldeeh. Piandimeleto 1983. 1983 (MCMLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1980-lovo niäljád ihe. Syeinimáánu 10.. Syeinimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 191. peivi (kárgámive 192. peivi). Ive loopân láá 174 peivid. Porgemáánu 19.. Porgemáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 231. peivi (kárgámive 232. peivi). Ive loopân láá 134 peivid. Syeinimáánu 19.. Syeinimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 200. peivi (kárgámive 201. peivi). Ive loopân láá 165 peivid. 1966. 1966 (MCMLXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1960-lovo čiččâd ihe. Vyesimáánu 26.. Vyesimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 146. peivi (kárgámive 147. peivi). Ive loopân láá 219 peivid. Petriano. Petriano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Petrianost ääsih 2 776 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,27 km², já alodâh 327 m. Petriano naaburkieldah láá Montefelcino, Urbino já Vallefoglia. Käldeeh. Petriano 1900. 1900 (MCM) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1800-lovo majemuš ihe já 1900-ihelove vuossâmuš ihe. 1901. 1901 (MCMI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1900-ihelove nubbe ihe. 1902. 1902 (MCMII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1900-ihelove kuálmád ihe. 1903. 1903 (MCMIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1900-ihelove niäljád ihe. 1904. 1904 (MCMIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1900-lovo viiđâd ihe. 1905. 1905 (MCMV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1900-ihelove kuuđâd ihe. Tavoleto. Tavoleto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Tavoletost ääsih 858 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,41 km², já alodâh 426 m. Tavoleto naaburkieldah láá Mercatino Conca, Mondaino, Monte Cerignone, Montefiore Conca, Saludecio, Sassocorvaro Auditore já Urbino. Käldeeh. Tavoleto 1906. 1906 (MCMVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1900-ihelove čiččâd ihe. 1908. 1908 (MCMVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1900-ihelove oovcád ihe. 1909. 1909 (MCMIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1900-ihelove majemuš ihe. 1910. 1910 (MCMX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1910-lovo vuossâmuš ihe. 1911. 1911 (MCMXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1910-lovo nubbe ihe. 1912. 1912 (MCMXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1910-lovo kuálmád ihe. 1915. 1915 (MCMXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1910-lovo kuuđâd ihe. 1916. 1916 (MCMXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1910-lovo čiččâd ihe. 1917. 1917 (MCMXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1910-lovo káávcád ihe. 1918. 1918 (MCMXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1910-lovo oovcád ihe. 1919. 1919 (MCMXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1910-lovo majemuš ihe. Fermignano. Fermignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Fermignanost ääsih 8 399 olmožid. Ton vijdodâh lii 43,70 km², já alodâh 200 m. Fermignano naaburkieldah láá Acqualagna, Cagli, Fossombrone, Urbania já Urbino. Käldeeh. Fermignano Gabicce Mare. Gabicce Mare lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Gabicce Marest ääsih 5 716 olmožid. Ton vijdodâh lii 4,94 km², já alodâh 11 m. Gabicce Mare naaburkieldah láá Cattolica, Gradara já Pesaro. Käldeeh. Gabicce Mare Piobbico. Piobbico lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Piobbicost ääsih 1 876 olmožid. Ton vijdodâh lii 48,20 km², já alodâh 339 m. Piobbico naaburkieldah láá Apecchio, Cagli já Urbania. Käldeeh. Piobbico Peglio. Peglio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pegliost ääsih 664 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,36 km², já alodâh 650 m. Peglio naaburkieldah láá Lunano, Sant'Angelo in Vado, Sassocorvaro Auditore, Urbania já Urbino. Käldeeh. Peglio Tavullia. Tavullia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Tavulliast ääsih 7 912 olmožid. Ton vijdodâh lii 42,07 km², já alodâh 170 m. Tavullia naaburkieldah láá Gradara, Mondaino, Montecalvo in Foglia, Montegridolfo, Montelabbate, Pesaro, Saludecio, San Giovanni in Marignano já Vallefoglia. Käldeeh. Tavullia Gradara. Gradara lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Gradarast ääsih 4 901 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,53 km², já alodâh 142 m. Gradara naaburkieldah láá Gabicce Mare, Cattolica, Pesaro, San Giovanni in Marignano já Tavullia. Käldeeh. Gradara Colli al Metauro. Colli al Metauro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Colli al Metaurost ääsih 12 345 olmožid. Ton vijdodâh lii 46,17 km², já alodâh 66 m. Colli al Metauro naaburkieldah láá Cartoceto, Mombaroccio, Mondavio, Montefelcino, Sant'Ippolito já Terre Roveresche. Käldeeh. Colli al Metauro Sassocorvaro Auditore. Sassocorvaro Auditore lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sassocorvaro Auditorest ääsih 4 892 olmožid. Ton vijdodâh lii 87,55 km², já alodâh 326 m. Sassocorvaro Auditore naaburkieldah láá Gemmano, Lunano, Macerata Feltria, Mercatino Conca, Monte Cerignone, Montefiore Conca, Piandimeleto, Tavoleto já Urbino. Käldeeh. Sassocorvaro Auditore Vyesimáánu 10.. Vyesimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 130. peivi (kárgámive 131. peivi). Ive loopân láá 235 peivid. Kesimáánu 22.. Kesimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 173. peivi (kárgámive 174. peivi). Ive loopân láá 192 peivid. Čohčâmáánu 26.. Čohčâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 269. peivi (kárgámive 270. peivi). Ive loopân láá 96 peivid. 1829. 1829 (MDCCCXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1820-lovo majemuš ihe. Kuovâmáánu 26.. Kuovâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 57. peivi. Ive loopân láá 308 peivid (kárgámive 309 peivid). 1840. 1840 (MDCCCXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1840-lovo vuossâmuš ihe. Terre Roveresche. Terre Roveresche lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Terre Rovereschest ääsih 5 203 olmožid. Ton vijdodâh lii 70,37 km², já alodâh 264 m. Terre Roveresche naaburkieldah láá Cartoceto, Colli al Metauro, Fano, Fratte Rosa, Mondavio, Monte Porzio, San Costanzo já Sant'Ippolito. Käldeeh. Terre Roveresche Cuáŋuimáánu 2.. Cuáŋuimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 92. peivi (kárgámive 93. peivi). Ive loopân láá 273 peivid. Čohčâmáánu 29.. Čohčâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 272. peivi (kárgámive 273. peivi). Ive loopân láá 93 peivid. Kesimáánu 29.. Kesimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 180. peivi (kárgámive 181. peivi). Ive loopân láá 185 peivid. 1944. 1944 (MCMXLIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1940-lovo viiđâd ihe. Syeinimáánu 31.. Syeinimáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 212. peivi (kárgámive 213. peivi). Ive loopân láá 153 peivid. 1971. 1971 (MCMLXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1970-lovo nubbe ihe. Syeinimáánu 6.. Syeinimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 187. peivi (kárgámive 188. peivi). Ive loopân láá 178 peivid. 1813. 1813 (MDCCCXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1810-lovo niäljád ihe. Roovvâdmáánu 10.. Roovvâdmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 283. peivi (kárgámive 284. peivi). Ive loopân láá 82 peivid. 2017. 2017 (MMXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 2010-lovo káávcád ihe. Tábáhtusah. Terre Roveresche (Orciano di Pesaro) Aura. Aura lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Auras ääsih 3 930 olmožid, já ton vijdodâh lii 95,58 km², mast 0,57 km² lii čääci. Aura naaburkieldah láá Lieto, Masku, Mynämäki, Nousiainen, Pöytyä, Rusko já Turku. Siijdah. Auvainen, Hypöinen, Ihava, Järvenoja, Järykselä, Kaerla, Karviainen, Kinnarla, Kuuskoski, Käetty, Lahto, Laukkaniitty, Leikola, Leinikkala, Leppäkoski, Paimala, Pitkäniitty, Prunkkala, Puho, Seppälä, Sikilä, Simola já Viilala. Käldeeh. Aura Cagli. Cagli lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Caglist ääsih 8 364 olmožid. Ton vijdodâh lii 226,46 km², já alodâh 276 m. Cagli naaburkieldah láá Acqualagna, Apecchio, Cantiano, Fermignano, Fossombrone, Frontone, Gubbio, Pergola, Pietralunga, Piobbico já Urbania. Historjá. Caglist šoodâi kaavpug ive 1357. Käldeeh. Cagli Cagli Fano. Fano lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Fanost ääsih 60 724 olmožid. Ton vijdodâh lii 121,84 km², já alodâh 12 m. Fano naaburkieldah láá Cartoceto, Mombaroccio, Mondolfo, Pesaro, San Costanzo já Terre Roveresche. Historjá. Fanost šoodâi kaavpug ive 1357. Käldeeh. Fano Fano Fossombrone. Fossombrone lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Fossombronest ääsih 9 296 olmožid. Ton vijdodâh lii 106,88 km², já alodâh 118 m. Fossombrone naaburkieldah láá Cagli, Fermignano, Fratte Rosa, Isola del Piano, Montefelcino, Pergola, Sant'Ippolito já Urbino. Historjá. Fossombronest šoodâi kaavpug ive 1357. Käldeeh. Fossombrone Fossombrone Pesaro. Pesaro lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Pesarost ääsih 96 819 olmožid. Ton vijdodâh lii 152,81 km², já alodâh 11 m. Pesaro naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fano, Gabicce Mare, Gradara, Mombaroccio, Montefelcino, Montelabbate, Tavullia, Urbino já Vallefoglia. Historjá. Pesarost šoodâi kaavpug ive 1357. Käldeeh. Pesaro Pesaro Urbino. Urbino lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Urbinost ääsih 14 132 olmožid. Ton vijdodâh lii 226,50 km², já alodâh 485 m. Urbino naaburkieldah láá Acqualagna, Fermignano, Fossombrone, Isola del Piano, Lunano, Mondaino, Montecalvo in Foglia, Montefelcino, Montelabbate, Peglio, Pesaro, Petriano, Piandimeleto, Sant'Angelo in Vado, Sassocorvaro Auditore, Tavoleto, Urbania já Vallefoglia. Historjá. Urbinost šoodâi kaavpug ive 1357. UNESCO maailmärbisaje. Urbino puáris kuávdáš lii UNESCO maailmärbisaje. Käldeeh. Urbino Urbino Pergola. Pergola lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Pergolast ääsih 6 030 olmožid. Ton vijdodâh lii 112,40 km², já alodâh 265 m. Pergola naaburkieldah láá Arcevia, Cagli, Fossombrone, Fratte Rosa, Frontone, San Lorenzo in Campo, Sassoferrato já Serra Sant'Abbondio. Historjá. Pergolast šoodâi kaavpug ive 1752. Käldeeh. Pergola Pergola Urbania. Urbania lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Urbaniast ääsih 6 923 olmožid. Ton vijdodâh lii 77,53 km², já alodâh 273 m. Urbania naaburkieldah láá Acqualagna, Apecchio, Cagli, Fermignano, Peglio, Piobbico, Sant'Angelo in Vado já Urbino. Historjá. Urbaniast šoodâi kaavpug ive 1636. Käldeeh. Urbania Urbania Vallefoglia. Vallefoglia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Vallefogliast ääsih 15 042 olmožid. Ton vijdodâh lii 39,57 km², já alodâh 295 m. Vallefoglia naaburkieldah láá Montecalvo in Foglia, Montegridolfo, Montelabbate, Petriano, Pesaro, Tavullia já Urbino. Historjá. Vallefogliast šoodâi kaavpug ive 2015. Käldeeh. Vallefoglia Vallefoglia Tuula Mai Salmela. Tuula Mai Salmela (š. skammâmáánu 15. peeivi 1951, Kaajaan, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. Kirjeh. Sun lii čáállám ohtsis nelji kirje. Salmela Salmela Uurainen. Uurainen () lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Uurasijn ääsih 3 654 olmožid, já ton vijdodâh lii 372,26 km², mast 24,28 km² lii čääci. Uuraisij naaburkieldah láá Äänekoski, Jyväskylä, Laukaa, Multia, Petäjävesi já Saarijärvi. Siijdah. Haukimäenkylä, Hiirola, Höytiä, Jokihaara, Kangashäkki, Kotaperä, Kummunkylä, Kuukkajärvi, Kyynämöinen, Nyrölä, Oikarisperä, Pirttiperä, Tehlo já Uuraisij markkân. Käldeeh. Uurainen 1922. 1922 (MCMXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1920-lovo kuálmád ihe. 1923. 1923 (MCMXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1920-lovo niäljád ihe. 1924. 1924 (MCMXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1920-lovo viiđâd ihe. 1925. 1925 (MCMXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1920-lovo kuuđâd ihe. 1926. 1926 (MCMXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1920-lovo čiččâd ihe. 1927. 1926 (MCMXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1920-lovo káávcád ihe. 1932. 1932 (MCMXXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1930-lovo kuálmád ihe. 1934. 1934 (MCMXXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1930-lovo viiđâd ihe. Kesimáánu 9.. Kesimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 160. peivi (kárgámive 161. peivi). Ive loopân láá 205 peivid. 1935. 1935 (MCMXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1930-lovo kuuđâd ihe. 1939. 1939 (MCMXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1930-lovo majemuš ihe. 1940. 1940 (MCMXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1940-lovo vuossâmuš ihe. 1941. 1941 (MCMXLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1940-lovo nubbe ihe. 1942. 1942 (MCMXLII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1940-lovo kuálmád ihe. 1945. 1945 (MCMXLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1940-lovo kuuđâd ihe. 1949. 1949 (MCMXLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1940-lovo majemuš ihe. 1950. 1950 (MCML) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1950-lovo vuossâmuš ihe. 1951. 1951 (MCMLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1950-lovo nubbe ihe. 1953. 1953 (MCMLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1950-lovo niäljád ihe. 1954. 1954 (MCMLIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1950-lovo viiđâd ihe. 1955. 1955 (MCMLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1950-lovo kuuđâd ihe. 1958. 1958 (MCMLVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1950-lovo oovcád ihe. 1959. 1959 (MCMLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1950-lovo majemuš ihe. 1956. 1956 (MCMLVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1950-lovo čiččâd ihe. 1962. 1962 (MCMLXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1960-lovo kuálmád ihe. 1973. 1973 (MCMLXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1970-lovo niäljád ihe. 1978. 1977 (MCMLXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1970-lovo oovcád ihe. 1981. 1981 (MCMLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1980-lovo nubbe ihe. 1987. 1987 (MCMLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1980-lovo káávcád ihe. 1988. 1988 (MCMLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1980-lovo oovcád ihe. 1990. 1990 (MCMXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1990-lovo vuossâmuš ihe. 1994. 1994 (MCMXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1990-lovo viiđâd ihe. 2016. 2016 (MMXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 2010-lovo čiččâd ihe. 2008. 2008 (MMVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 2000-ihelove oovcád ihe. 2004. 2004 (MMIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 2000-ihelove viiđâd ihe. Roovvâdmáánu 2.. Roovvâdmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 275. peivi (kárgámive 276. peivi). Ive loopân láá 90 peivid. Kuovâmáánu 1.. Kuovâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 32. peivi. Ive loopân láá 333 peivid (kárgámive 334 peivid). Kuovâmáánu 3.. Kuovâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 34. peivi. Ive loopân láá 331 peivid (kárgámive 332 peivid). Kuovâmáánu 5.. Kuovâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 36. peivi. Ive loopân láá 329 peivid (kárgámive 330 peivid). Kuovâmáánu 7.. Kuovâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 38. peivi. Ive loopân láá 327 peivid (kárgámive 328 peivid). Kuovâmáánu 8.. Kuovâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 39. peivi. Ive loopân láá 326 peivid (kárgámive 327 peivid). Kuovâmáánu 9.. Kuovâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 40. peivi. Ive loopân láá 325 peivid (kárgámive 326 peivid). Kuovâmáánu 10.. Kuovâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 41. peivi. Ive loopân láá 324 peivid (kárgámive 325 peivid). Kuovâmáánu 11.. Kuovâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 42. peivi. Ive loopân láá 323 peivid (kárgámive 324 peivid). Kuovâmáánu 13.. Kuovâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 44. peivi. Ive loopân láá 321 peivid (kárgámive 322 peivid). Kuovâmáánu 14.. Kuovâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 45. peivi. Ive loopân láá 320 peivid (kárgámive 321 peivid). Kuovâmáánu 15.. Kuovâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 46. peivi. Ive loopân láá 319 peivid (kárgámive 320 peivid). Kuovâmáánu 16.. Kuovâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 47. peivi. Ive loopân láá 318 peivid (kárgámive 319 peivid). Kuovâmáánu 17.. Kuovâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 48. peivi. Ive loopân láá 317 peivid (kárgámive 318 peivid). Kuovâmáánu 19.. Kuovâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 50. peivi. Ive loopân láá 315 peivid (kárgámive 316 peivid). Pihtipudas. Pihtipudas lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Pihtipudasist ääsih 3 958 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 247,49 km², mast 172,59 km² lii čääci. Pihtipudas naaburkieldah láá Haapajärvi, Keitele, Kinnula, Pielavesi, Pyhäjärvi, Reisjärvi já Viitasaari. Siijdah. Alvajärvi, Elämäjärvi, Ilosjoki, Kärväskylä, Kojola, Korppinen, Muurasjärvi, Peninki, Pihtipudas markkân, Rönny, Saani já Seläntaus. Käldeeh. Pihtipudas Kuovâmáánu 20.. Kuovâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 51. peivi. Ive loopân láá 314 peivid (kárgámive 315 peivid). Kuovâmáánu 22.. Kuovâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 53. peivi. Ive loopân láá 312 peivid (kárgámive 313 peivid). Kuovâmáánu 23.. Kuovâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 54. peivi. Ive loopân láá 311 peivid (kárgámive 312 peivid). Kuovâmáánu 24.. Kuovâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 55. peivi. Ive loopân láá 310 peivid (kárgámive 311 peivid). Kuovâmáánu 27.. Kuovâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 58. peivi. Ive loopân láá 307 peivid (kárgámive 308 peivid). Kuovâmáánu 28.. Kuovâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 59. peivi. Ive loopân láá 306 peivid (kárgámive 307 peivid). Kuovâmáánu 29.. Kuovâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 60. peivi. Ive loopân láá 306 peivid. 2002. 2002 (MMII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 2000-ihelove kuálmád ihe. 2003. 2003 (MMIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 2000-ihelove niäljád ihe. 2005. 2005 (MMV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 2000-ihelove kuuđâd ihe. 2007. 2007 (MMVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 2000-ihelove káávcád ihe. 2009. 2009 (MMIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 2000-ihelove majemuš ihe. 2010. 2010 (MMX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 2010-lovo vuossâmuš ihe. 2013. 2013 (MMXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 2010-lovo niäljád ihe. 2015. 2015 (MMXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 2010-lovo kuuđâd ihe. 2021. 2021 (MMXXI) lii normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lii gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lii 2020-lovo nubbe ihe. 1898. 1898 (MDCCCXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1890-lovo oovcád ihe. 1899. 1899 (MDCCCXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1890-lovo majemuš ihe. 1895. 1895 (MDCCCXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1890-lovo kuuđâd ihe. 1894. 1894 (MDCCCXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1890-lovo viiđâd ihe. 1893. 1893 (MDCCCXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1890-lovo niäljád ihe. 1827. 1827 (MDCCCXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1820-lovo káávcád ihe. 1826. 1826 (MDCCCXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1820-lovo čiččâd ihe. 1825. 1825 (MDCCCXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1820-lovo kuuđâd ihe. 1823. 1823 (MDCCCXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1820-lovo niäljád ihe. 1822. 1822 (MDCCCXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1820-lovo kuálmád ihe. Uđđâivemáánu 3.. Uđđâivemáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 3. peivi. Ive loopân láá 362 peivid (kárgámive 363 peivid). 1892. 1892 (MDCCCXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1890-lovo kuálmád ihe. Čohčâmáánu 2.. Čohčâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 245. peivi (kárgámive 246. peivi). Ive loopân láá 120 peivid. 1896. 1896 (MDCCCXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1890-lovo čiččâd ihe. Vyesimáánu 1.. Vyesimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 121. peivi (kárgámive 122. peivi). Ive loopân láá 244 peivid. 1828. 1828 (MDCCCXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1820-lovo oovcád ihe. 1824. 1824 (MDCCCXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1820-lovo viiđâd ihe. 1820. 1820 (MDCCCXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1820-lovo vuossâmuš ihe. 1821. 1821 (MDCCCXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1820-lovo nubbe ihe. 1564. 1564 (MDLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1560-lovo viiđâd ihe. 1616. 1616 (MDCXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1610-lovo čiččâd ihe. Uđđâivemáánu 4.. Uđđâivemáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 4. peivi. Ive loopân láá 361 peivid (kárgámive 362 peivid). Uđđâivemáánu 5.. Uđđâivemáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 5. peivi. Ive loopân láá 360 peivid (kárgámive 361 peivid). Uđđâivemáánu 6.. Uđđâivemáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 6. peivi. Ive loopân láá 359 peivid (kárgámive 360 peivid). Uđđâivemáánu 9.. Uđđâivemáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 9. peivi. Ive loopân láá 356 peivid (kárgámive 357 peivid). Uđđâivemáánu 11.. Uđđâivemáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 11. peivi. Ive loopân láá 354 peivid (kárgámive 355 peivid). Uđđâivemáánu 13.. Uđđâivemáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 13. peivi. Ive loopân láá 352 peivid (kárgámive 353 peivid). Uđđâivemáánu 15.. Uđđâivemáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 15. peivi. Ive loopân láá 350 peivid (kárgámive 351 peivid). Uđđâivemáánu 16.. Uđđâivemáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 16. peivi. Ive loopân láá 349 peivid (kárgámive 350 peivid). Uđđâivemáánu 17.. Uđđâivemáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 17. peivi. Ive loopân láá 348 peivid (kárgámive 349 peivid). Uđđâivemáánu 18.. Uđđâivemáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 18. peivi. Ive loopân láá 347 peivid (kárgámive 348 peivid). Uđđâivemáánu 21.. Uđđâivemáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 21. peivi. Ive loopân láá 344 peivid (kárgámive 345 peivid). Uđđâivemáánu 22.. Uđđâivemáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 22. peivi. Ive loopân láá 343 peivid (kárgámive 344 peivid). Uđđâivemáánu 23.. Uđđâivemáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 23. peivi. Ive loopân láá 342 peivid (kárgámive 343 peivid). Uđđâivemáánu 25.. Uđđâivemáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 25. peivi. Ive loopân láá 340 peivid (kárgámive 341 peivid). Uđđâivemáánu 26.. Uđđâivemáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 26. peivi. Ive loopân láá 339 peivid (kárgámive 340 peivid). Uđđâivemáánu 29.. Uđđâivemáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 29. peivi. Ive loopân láá 336 peivid (kárgámive 337 peivid). Uđđâivemáánu 30.. Uđđâivemáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 30. peivi. Ive loopân láá 335 peivid (kárgámive 336 peivid). Uđđâivemáánu 31.. Uđđâivemáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 31. peivi. Ive loopân láá 334 peivid (kárgámive 335 peivid). Cuáŋuimáánu 6.. Cuáŋuimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 96. peivi (kárgámive 97. peivi). Ive loopân láá 269 peivid. Skammâmáánu 15.. Skammâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 319. peivi (kárgámive 320. peivi). Ive loopân láá 46 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Isak Saba šoddâmpeivi" Juovlâmáánu 13.. Juovlâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 347. peivi (kárgámive 348. peivi). Ive loopân láá 18 peivid. 1855. 1855 (MDCCCLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1850-lovo kuuđâd ihe. 1853. 1853 (MDCCCLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1850-lovo niäljád ihe. Njuhčâmáánu 2.. Njuhčâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 61. peivi (kárgámive 62. peivi). Ive loopân láá 304 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Suomâ Sämitige vuáđudempeivi" Njuhčâmáánu 3.. Njuhčâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 62. peivi (kárgámive 63. peivi). Ive loopân láá 303 peivid. Njuhčâmáánu 4.. Njuhčâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 63. peivi (kárgámive 64. peivi). Ive loopân láá 302 peivid. Njuhčâmáánu 5.. Njuhčâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 64. peivi (kárgámive 65. peivi). Ive loopân láá 301 peivid. Njuhčâmáánu 6.. Njuhčâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 65. peivi (kárgámive 66. peivi). Ive loopân láá 300 peivid. Njuhčâmáánu 8.. Njuhčâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 67. peivi (kárgámive 68. peivi). Ive loopân láá 298 peivid. Njuhčâmáánu 9.. Njuhčâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 68. peivi (kárgámive 69. peivi). Ive loopân láá 297 peivid. Njuhčâmáánu 10.. Njuhčâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 69. peivi (kárgámive 70. peivi). Ive loopân láá 296 peivid. Njuhčâmáánu 12.. Njuhčâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 71. peivi (kárgámive 72. peivi). Ive loopân láá 294 peivid. Njuhčâmáánu 13.. Njuhčâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 72. peivi (kárgámive 73. peivi). Ive loopân láá 293 peivid. Njuhčâmáánu 16.. Njuhčâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 75. peivi (kárgámive 76. peivi). Ive loopân láá 290 peivid. Njuhčâmáánu 17.. Njuhčâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 76. peivi (kárgámive 77. peivi). Ive loopân láá 289 peivid. Njuhčâmáánu 20.. Njuhčâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 79. peivi (kárgámive 80. peivi). Ive loopân láá 286 peivid. Njuhčâmáánu 22.. Njuhčâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 81. peivi (kárgámive 82. peivi). Ive loopân láá 284 peivid. Njuhčâmáánu 25.. Njuhčâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 84. peivi (kárgámive 85. peivi). Ive loopân láá 281 peivid. Njuhčâmáánu 28.. Njuhčâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 87. peivi (kárgámive 88. peivi). Ive loopân láá 278 peivid. Njuhčâmáánu 29.. Njuhčâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 88. peivi (kárgámive 89. peivi). Ive loopân láá 277 peivid. Njuhčâmáánu 31.. Njuhčâmáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 90. peivi (kárgámive 91. peivi). Ive loopân láá 275 peivid. Cuáŋuimáánu 1.. Cuáŋuimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 91. peivi (kárgámive 92. peivi). Ive loopân láá 274 peivid. Cuáŋuimáánu 3.. Cuáŋuimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 93. peivi (kárgámive 94. peivi). Ive loopân láá 272 peivid. Cuáŋuimáánu 5.. Cuáŋuimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 95. peivi (kárgámive 96. peivi). Ive loopân láá 270 peivid. Cuáŋuimáánu 7.. Cuáŋuimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 97. peivi (kárgámive 98. peivi). Ive loopân láá 268 peivid. Cuáŋuimáánu 8.. Cuáŋuimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 98. peivi (kárgámive 99. peivi). Ive loopân láá 267 peivid. Cuáŋuimáánu 9.. Cuáŋuimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 99. peivi (kárgámive 100. peivi). Ive loopân láá 266 peivid. Cuáŋuimáánu 10.. Cuáŋuimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 100. peivi (kárgámive 101. peivi). Ive loopân láá 265 peivid. Cuáŋuimáánu 11.. Cuáŋuimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 101. peivi (kárgámive 102. peivi). Ive loopân láá 264 peivid. Cuáŋuimáánu 12.. Cuáŋuimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 102. peivi (kárgámive 103. peivi). Ive loopân láá 263 peivid. Cuáŋuimáánu 13.. Cuáŋuimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 103. peivi (kárgámive 104. peivi). Ive loopân láá 262 peivid. Cuáŋuimáánu 14.. Cuáŋuimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 104. peivi (kárgámive 105. peivi). Ive loopân láá 261 peivid. Cuáŋuimáánu 16.. Cuáŋuimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 106. peivi (kárgámive 107. peivi). Ive loopân láá 259 peivid. Cuáŋuimáánu 17.. Cuáŋuimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 107. peivi (kárgámive 108. peivi). Ive loopân láá 258 peivid. Cuáŋuimáánu 18.. Cuáŋuimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 108. peivi (kárgámive 109. peivi). Ive loopân láá 257 peivid. Cuáŋuimáánu 19.. Cuáŋuimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 109. peivi (kárgámive 110. peivi). Ive loopân láá 256 peivid. Cuáŋuimáánu 20.. Cuáŋuimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 110. peivi (kárgámive 111. peivi). Ive loopân láá 255 peivid. Cuáŋuimáánu 21.. Cuáŋuimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 111. peivi (kárgámive 112. peivi). Ive loopân láá 254 peivid. Cuáŋuimáánu 22.. Cuáŋuimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 112. peivi (kárgámive 113. peivi). Ive loopân láá 253 peivid. Cuáŋuimáánu 24.. Cuáŋuimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 114. peivi (kárgámive 115. peivi). Ive loopân láá 251 peivid. Cuáŋuimáánu 25.. Cuáŋuimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 115. peivi (kárgámive 116. peivi). Ive loopân láá 250 peivid. Cuáŋuimáánu 27.. Cuáŋuimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 117. peivi (kárgámive 118. peivi). Ive loopân láá 248 peivid. Cuáŋuimáánu 28.. Cuáŋuimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 118. peivi (kárgámive 119. peivi). Ive loopân láá 247 peivid. Cuáŋuimáánu 30.. Cuáŋuimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 120. peivi (kárgámive 121. peivi). Ive loopân láá 245 peivid. Haldâttâhtuámustovli. Haldâttâhtuámustovli (,,) lii tuámustovli, mast kieđâvušeh haldâttâhlaavâ kevttimân kyeskee aašijd ađai tággáár tuámustoovlijn čuávdih almosvuoigâdvuođâlijd vaidâlemaašijd já haldâttâhrijdoaašijd. Haldâttâhriehti (Suomâ). Haldâttâhriehti (,,) lii almolâš haldâttâhtuámustovli Suomâst. Táválávt äšši piäijoo joton ton tuámustoovlist, mii lii vyelemuu ađai vuossâmuu riehtitääsist. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum ruotâkielâlâš Wikipediast" Vyesimáánu 2.. Vyesimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 122. peivi (kárgámive 123. peivi). Ive loopân láá 243 peivid. Vyesimáánu 3.. Vyesimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 123. peivi (kárgámive 124. peivi). Ive loopân láá 242 peivid. Vyesimáánu 5.. Vyesimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 125. peivi (kárgámive 126. peivi). Ive loopân láá 240 peivid. Vyesimáánu 7.. Vyesimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 127. peivi (kárgámive 128. peivi). Ive loopân láá 238 peivid. Vyesimáánu 8.. Vyesimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 128. peivi (kárgámive 129. peivi). Ive loopân láá 237 peivid. Vyesimáánu 9.. Vyesimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 129. peivi (kárgámive 130. peivi). Ive loopân láá 236 peivid. Vyesimáánu 11.. Vyesimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 131. peivi (kárgámive 132. peivi). Ive loopân láá 234 peivid. Vyesimáánu 15.. Vyesimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 135. peivi (kárgámive 136. peivi). Ive loopân láá 230 peivid. Vyesimáánu 16.. Vyesimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 136. peivi (kárgámive 137. peivi). Ive loopân láá 229 peivid. Vyesimáánu 19.. Vyesimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 139. peivi (kárgámive 140. peivi). Ive loopân láá 226 peivid. Vyesimáánu 20.. Vyesimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 140. peivi (kárgámive 141. peivi). Ive loopân láá 225 peivid. Vyesimáánu 21.. Vyesimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 141. peivi (kárgámive 142. peivi). Ive loopân láá 224 peivid. Vyesimáánu 22.. Vyesimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 142. peivi (kárgámive 143. peivi). Ive loopân láá 223 peivid. Vyesimáánu 23.. Vyesimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 143. peivi (kárgámive 144. peivi). Ive loopân láá 222 peivid. Vyesimáánu 24.. Vyesimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 144. peivi (kárgámive 145. peivi). Ive loopân láá 221 peivid. Vyesimáánu 25.. Vyesimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 145. peivi (kárgámive 146. peivi). Ive loopân láá 220 peivid. Vyesimáánu 27.. Vyesimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 147. peivi (kárgámive 148. peivi). Ive loopân láá 218 peivid. Vyesimáánu 30.. Vyesimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 150. peivi (kárgámive 151. peivi). Ive loopân láá 215 peivid. Vyesimáánu 31.. Vyesimáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 151. peivi (kárgámive 152. peivi). Ive loopân láá 214 peivid. Vyesimáánu 17.. Vyesimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 137. peivi (kárgámive 138. peivi). Ive loopân láá 228 peivid. Kesimáánu 2.. Kesimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 153. peivi (kárgámive 154. peivi). Ive loopân láá 212 peivid. Kesimáánu 3.. Kesimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 154. peivi (kárgámive 155. peivi). Ive loopân láá 211 peivid. Kesimáánu 4.. Kesimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 155. peivi (kárgámive 156. peivi). Ive loopân láá 210 peivid. Kesimáánu 6.. Kesimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 157. peivi (kárgámive 158. peivi). Ive loopân láá 208 peivid. Kesimáánu 7.. Kesimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 158. peivi (kárgámive 159. peivi). Ive loopân láá 207 peivid. Kesimáánu 8.. Kesimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 159. peivi (kárgámive 160. peivi). Ive loopân láá 206 peivid. Kesimáánu 10.. Kesimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 161. peivi (kárgámive 162. peivi). Ive loopân láá 204 peivid. Kesimáánu 11.. Kesimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 162. peivi (kárgámive 163. peivi). Ive loopân láá 203 peivid. Kesimáánu 13.. Kesimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 164. peivi (kárgámive 165. peivi). Ive loopân láá 201 peivid. Kesimáánu 14.. Kesimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 165. peivi (kárgámive 166. peivi). Ive loopân láá 200 peivid. Kesimáánu 15.. Kesimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 166. peivi (kárgámive 167. peivi). Ive loopân láá 199 peivid. Kesimáánu 16.. Kesimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 167. peivi (kárgámive 168. peivi). Ive loopân láá 198 peivid. Kesimáánu 18.. Kesimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 169. peivi (kárgámive 170. peivi). Ive loopân láá 196 peivid. Kesimáánu 19.. Kesimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 170. peivi (kárgámive 171. peivi). Ive loopân láá 195 peivid. Kesimáánu 20.. Kesimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 171. peivi (kárgámive 172. peivi). Ive loopân láá 194 peivid. Kesimáánu 21.. Kesimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 172. peivi (kárgámive 173. peivi). Ive loopân láá 193 peivid. Kesimáánu 24.. Kesimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 175. peivi (kárgámive 176. peivi). Ive loopân láá 190 peivid. Kesimáánu 25.. Kesimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 176. peivi (kárgámive 177. peivi). Ive loopân láá 189 peivid. Kesimáánu 26.. Kesimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 177. peivi (kárgámive 178. peivi). Ive loopân láá 188 peivid. Kesimáánu 28.. Kesimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 179. peivi (kárgámive 180. peivi). Ive loopân láá 186 peivid. Syeinimáánu 2.. Syeinimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 183. peivi (kárgámive 184. peivi). Ive loopân láá 182 peivid. Syeinimáánu 4.. Syeinimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 185. peivi (kárgámive 186. peivi). Ive loopân láá 180 peivid. Syeinimáánu 5.. Syeinimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 186. peivi (kárgámive 187. peivi). Ive loopân láá 179 peivid. Syeinimáánu 7.. Syeinimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 188. peivi (kárgámive 189. peivi). Ive loopân láá 177 peivid. Syeinimáánu 8.. Syeinimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 189. peivi (kárgámive 190. peivi). Ive loopân láá 176 peivid. Syeinimáánu 3.. Syeinimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 184. peivi (kárgámive 185. peivi). Ive loopân láá 181 peivid. Syeinimáánu 11.. Syeinimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 192. peivi (kárgámive 193. peivi). Ive loopân láá 173 peivid. Syeinimáánu 13.. Syeinimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 194. peivi (kárgámive 195. peivi). Ive loopân láá 171 peivid. Syeinimáánu 14.. Syeinimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 195. peivi (kárgámive 196. peivi). Ive loopân láá 170 peivid. Syeinimáánu 18.. Syeinimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 199. peivi (kárgámive 200. peivi). Ive loopân láá 166 peivid. Syeinimáánu 21.. Syeinimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 202. peivi (kárgámive 203. peivi). Ive loopân láá 163 peivid. Syeinimáánu 23.. Syeinimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 204. peivi (kárgámive 205. peivi). Ive loopân láá 161 peivid. Syeinimáánu 24.. Syeinimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 205. peivi (kárgámive 206. peivi). Ive loopân láá 160 peivid. Syeinimáánu 25.. Syeinimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 206. peivi (kárgámive 207. peivi). Ive loopân láá 159 peivid. Syeinimáánu 27.. Syeinimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 208. peivi (kárgámive 209. peivi). Ive loopân láá 157 peivid. Syeinimáánu 28.. Syeinimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 209. peivi (kárgámive 210. peivi). Ive loopân láá 156 peivid. Syeinimáánu 29.. Syeinimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 210. peivi (kárgámive 211. peivi). Ive loopân láá 155 peivid. Syeinimáánu 30.. Syeinimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 211. peivi (kárgámive 212. peivi). Ive loopân láá 154 peivid. Porgemáánu 1.. Porgemáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 213. peivi (kárgámive 214. peivi). Ive loopân láá 152 peivid. Porgemáánu 2.. Porgemáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 214. peivi (kárgámive 215. peivi). Ive loopân láá 151 peivid. Porgemáánu 6.. Porgemáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 218. peivi (kárgámive 219. peivi). Ive loopân láá 147 peivid. Porgemáánu 7.. Porgemáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 219. peivi (kárgámive 220. peivi). Ive loopân láá 146 peivid. Porgemáánu 8.. Porgemáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 220. peivi (kárgámive 221. peivi). Ive loopân láá 145 peivid. Porgemáánu 10.. Porgemáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 222. peivi (kárgámive 223. peivi). Ive loopân láá 143 peivid. Porgemáánu 12.. Porgemáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 224. peivi (kárgámive 225. peivi). Ive loopân láá 141 peivid. Porgemáánu 13.. Porgemáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 225. peivi (kárgámive 226. peivi). Ive loopân láá 140 peivid. Porgemáánu 14.. Porgemáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 226. peivi (kárgámive 227. peivi). Ive loopân láá 139 peivid. Porgemáánu 15.. Porgemáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 227. peivi (kárgámive 228. peivi). Ive loopân láá 138 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Säämi liipu tuhhiittempeivi" Porgemáánu 17.. Porgemáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 229. peivi (kárgámive 230. peivi). Ive loopân láá 136 peivid. Porgemáánu 22.. Porgemáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 234. peivi (kárgámive 235. peivi). Ive loopân láá 131 peivid. Porgemáánu 25.. Porgemáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 237. peivi (kárgámive 238. peivi). Ive loopân láá 128 peivid. Porgemáánu 26.. Porgemáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 238. peivi (kárgámive 239. peivi). Ive loopân láá 127 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi" Porgemáánu 29.. Porgemáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 241. peivi (kárgámive 242. peivi). Ive loopân láá 124 peivid. Porgemáánu 30.. Porgemáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 242. peivi (kárgámive 243. peivi). Ive loopân láá 123 peivid. Porgemáánu 31.. Porgemáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 243. peivi (kárgámive 244. peivi). Ive loopân láá 122 peivid. Čohčâmáánu 1.. Čohčâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 244. peivi (kárgámive 245. peivi). Ive loopân láá 121 peivid. Čohčâmáánu 5.. Čohčâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 248. peivi (kárgámive 249. peivi). Ive loopân láá 117 peivid. Čohčâmáánu 7.. Čohčâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 250. peivi (kárgámive 251. peivi). Ive loopân láá 115 peivid. Čohčâmáánu 8.. Čohčâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 251. peivi (kárgámive 252. peivi). Ive loopân láá 114 peivid. Čohčâmáánu 10.. Čohčâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 253. peivi (kárgámive 254. peivi). Ive loopân láá 112 peivid. Čohčâmáánu 11.. Čohčâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 254. peivi (kárgámive 255. peivi). Ive loopân láá 111 peivid. Čohčâmáánu 13.. Čohčâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 256. peivi (kárgámive 257. peivi). Ive loopân láá 109 peivid. Čohčâmáánu 14.. Čohčâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 257. peivi (kárgámive 258. peivi). Ive loopân láá 108 peivid. Čohčâmáánu 16.. Čohčâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 259. peivi (kárgámive 260. peivi). Ive loopân láá 106 peivid. Čohčâmáánu 17.. Čohčâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 260. peivi (kárgámive 261. peivi). Ive loopân láá 105 peivid. Čohčâmáánu 19.. Čohčâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 262. peivi (kárgámive 263. peivi). Ive loopân láá 103 peivid. Čohčâmáánu 23.. Čohčâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 266. peivi (kárgámive 267. peivi). Ive loopân láá 99 peivid. Čohčâmáánu 24.. Čohčâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 267. peivi (kárgámive 268. peivi). Ive loopân láá 98 peivid. Čohčâmáánu 25.. Čohčâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 268. peivi (kárgámive 269. peivi). Ive loopân láá 97 peivid. Čohčâmáánu 27.. Čohčâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 270. peivi (kárgámive 271. peivi). Ive loopân láá 95 peivid. Čohčâmáánu 28.. Čohčâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 271. peivi (kárgámive 272. peivi). Ive loopân láá 94 peivid. Čohčâmáánu 30.. Čohčâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 273. peivi (kárgámive 274. peivi). Ive loopân láá 92 peivid. Roovvâdmáánu 3.. Roovvâdmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 276. peivi (kárgámive 277. peivi). Ive loopân láá 89 peivid. Roovvâdmáánu 4.. Roovvâdmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 277. peivi (kárgámive 278. peivi). Ive loopân láá 88 peivid. Roovvâdmáánu 5.. Roovvâdmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 278. peivi (kárgámive 279. peivi). Ive loopân láá 87 peivid. Roovvâdmáánu 6.. Roovvâdmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 279. peivi (kárgámive 280. peivi). Ive loopân láá 86 peivid. Roovvâdmáánu 11.. Roovvâdmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 284. peivi (kárgámive 285. peivi). Ive loopân láá 81 peivid. Roovvâdmáánu 12.. Roovvâdmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 285. peivi (kárgámive 286. peivi). Ive loopân láá 80 peivid. Roovvâdmáánu 13.. Roovvâdmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 286. peivi (kárgámive 287. peivi). Ive loopân láá 79 peivid. Roovvâdmáánu 14.. Roovvâdmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 287. peivi (kárgámive 288. peivi). Ive loopân láá 78 peivid. Roovvâdmáánu 16.. Roovvâdmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 289. peivi (kárgámive 290. peivi). Ive loopân láá 76 peivid. Roovvâdmáánu 17.. Roovvâdmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 290. peivi (kárgámive 291. peivi). Ive loopân láá 75 peivid. Roovvâdmáánu 18.. Roovvâdmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 291. peivi (kárgámive 292. peivi). Ive loopân láá 74 peivid. Roovvâdmáánu 20.. Roovvâdmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 293. peivi (kárgámive 294. peivi). Ive loopân láá 72 peivid. Roovvâdmáánu 21.. Roovvâdmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 294. peivi (kárgámive 295. peivi). Ive loopân láá 71 peivid. Roovvâdmáánu 22.. Roovvâdmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 295. peivi (kárgámive 296. peivi). Ive loopân láá 70 peivid. Roovvâdmáánu 23.. Roovvâdmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 296. peivi (kárgámive 297. peivi). Ive loopân láá 69 peivid. Roovvâdmáánu 24.. Roovvâdmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 297. peivi (kárgámive 298. peivi). Ive loopân láá 68 peivid. Roovvâdmáánu 25.. Roovvâdmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 298. peivi (kárgámive 299. peivi). Ive loopân láá 67 peivid. Roovvâdmáánu 26.. Roovvâdmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 299. peivi (kárgámive 300. peivi). Ive loopân láá 66 peivid. Roovvâdmáánu 27.. Roovvâdmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 300. peivi (kárgámive 301. peivi). Ive loopân láá 65 peivid. Roovvâdmáánu 29.. Roovvâdmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 302. peivi (kárgámive 303. peivi). Ive loopân láá 63 peivid. Roovvâdmáánu 30.. Roovvâdmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 303. peivi (kárgámive 304. peivi). Ive loopân láá 62 peivid. Roovvâdmáánu 31.. Roovvâdmáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 304. peivi (kárgámive 305. peivi). Ive loopân láá 61 peivid. Skammâmáánu 1.. Skammâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 305. peivi (kárgámive 306. peivi). Ive loopân láá 60 peivid. Skammâmáánu 2.. Skammâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 306. peivi (kárgámive 307. peivi). Ive loopân láá 59 peivid. Skammâmáánu 3.. Skammâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 307. peivi (kárgámive 308. peivi). Ive loopân láá 58 peivid. Skammâmáánu 4.. Skammâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 308. peivi (kárgámive 309. peivi). Ive loopân láá 57 peivid. Skammâmáánu 5.. Skammâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 309. peivi (kárgámive 310. peivi). Ive loopân láá 56 peivid. Skammâmáánu 6.. Skammâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 310. peivi (kárgámive 311. peivi). Ive loopân láá 55 peivid. Skammâmáánu 8.. Skammâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 312. peivi (kárgámive 313. peivi). Ive loopân láá 53 peivid. Skammâmáánu 9.. Skammâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 313. peivi (kárgámive 314. peivi). Ive loopân láá 52 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Suomâ Säämi Parlament vuáđudempeivi" Skammâmáánu 10.. Skammâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 314. peivi (kárgámive 315. peivi). Ive loopân láá 51 peivid. Skammâmáánu 11.. Skammâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 315. peivi (kárgámive 316. peivi). Ive loopân láá 50 peivid. Skammâmáánu 13.. Skammâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 317. peivi (kárgámive 318. peivi). Ive loopân láá 48 peivid. Skammâmáánu 14.. Skammâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 318. peivi (kárgámive 319. peivi). Ive loopân láá 47 peivid. Skammâmáánu 17.. Skammâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 321. peivi (kárgámive 322. peivi). Ive loopân láá 44 peivid. Skammâmáánu 18.. Skammâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 322. peivi (kárgámive 323. peivi). Ive loopân láá 43 peivid. Skammâmáánu 19.. Skammâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 323. peivi (kárgámive 324. peivi). Ive loopân láá 42 peivid. Skammâmáánu 21.. Skammâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 325. peivi (kárgámive 326. peivi). Ive loopân láá 40 peivid. Skammâmáánu 22.. Skammâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 326. peivi (kárgámive 327. peivi). Ive loopân láá 39 peivid. Skammâmáánu 23.. Skammâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 327. peivi (kárgámive 328. peivi). Ive loopân láá 38 peivid. Skammâmáánu 24.. Skammâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 328. peivi (kárgámive 329. peivi). Ive loopân láá 37 peivid. Skammâmáánu 25.. Skammâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 329. peivi (kárgámive 330. peivi). Ive loopân láá 36 peivid. Skammâmáánu 26.. Skammâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 330. peivi (kárgámive 331. peivi). Ive loopân láá 35 peivid. Skammâmáánu 28.. Skammâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 332. peivi (kárgámive 333. peivi). Ive loopân láá 33 peivid. Juovlâmáánu 2.. Juovlâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 336. peivi (kárgámive 337. peivi). Ive loopân láá 29 peivid. Juovlâmáánu 3.. Juovlâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 337. peivi (kárgámive 338. peivi). Ive loopân láá 28 peivid. Juovlâmáánu 4.. Juovlâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 338. peivi (kárgámive 339. peivi). Ive loopân láá 27 peivid. Juovlâmáánu 5.. Juovlâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 339. peivi (kárgámive 340. peivi). Ive loopân láá 26 peivid. Juovlâmáánu 6.. Juovlâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 340. peivi (kárgámive 341. peivi). Ive loopân láá 25 peivid. Juovlâmáánu 7.. Juovlâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 341. peivi (kárgámive 342. peivi). Ive loopân láá 24 peivid. Juovlâmáánu 9.. Juovlâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 343. peivi (kárgámive 344. peivi). Ive loopân láá 22 peivid. Juovlâmáánu 11.. Juovlâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 345. peivi (kárgámive 346. peivi). Ive loopân láá 20 peivid. Juovlâmáánu 12.. Juovlâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 346. peivi (kárgámive 347. peivi). Ive loopân láá 19 peivid. Juovlâmáánu 14.. Juovlâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 348. peivi (kárgámive 349. peivi). Ive loopân láá 17 peivid. Juovlâmáánu 15.. Juovlâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 349. peivi (kárgámive 350. peivi). Ive loopân láá 16 peivid. Juovlâmáánu 19.. Juovlâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 353. peivi (kárgámive 354. peivi). Ive loopân láá 12 peivid. Juovlâmáánu 20.. Juovlâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 354. peivi (kárgámive 355. peivi). Ive loopân láá 11 peivid. Juovlâmáánu 23.. Juovlâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 357. peivi (kárgámive 358. peivi). Ive loopân láá 8 peivid. Juovlâmáánu 25.. Juovlâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 359. peivi (kárgámive 360. peivi). Ive loopân láá 6 peeivi. Juovlâmáánu 26.. Juovlâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 360. peivi (kárgámive 361. peivi). Ive loopân láá 5 peeivi. Juovlâmáánu 27.. Juovlâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 361. peivi (kárgámive 362. peivi). Ive loopân láá 4 peeivi. Juovlâmáánu 28.. Juovlâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 362. peivi (kárgámive 363. peivi). Ive loopân láá 3 peeivi. Juovlâmáánu 29.. Juovlâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 363. peivi (kárgámive 364. peivi). Ive loopân láá 2 peeivi. Juovlâmáánu 30.. Juovlâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 364. peivi (kárgámive 365. peivi). Ive loopân lii 1 peivi. Juovlâmáánu 31.. Juovlâmáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 365. peivi (kárgámive 366. peivi). Tot lii ive majemuš peivi. 1873. 1873 (MDCCCLXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1870-lovo niäljád ihe. 1847. 1847 (MDCCCXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1840-lovo káávcád ihe. 1844. 1844 (MDCCCXLIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1840-lovo viiđâd ihe. 1878. 1878 (MDCCCLXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1870-lovo oovcád ihe. 1879. 1879 (MDCCCLXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1870-lovo majemuš ihe. Vuoigâdvuotâ jieijâs kielân. Vuoigâdvuotâ jieijâs kielân lii vuáđuvuoigâdvuotâ, mon vuáđuld puoh ulmuin lii vuoigâdvuotâ kevttiđ, ovdediđ já paijeentoollâđ jieijâs eenikielâ sehe muštâliđ ašijnis já pyehtiđ oovdân jurduidis almolávt jieijâs eenikielân. Motomijn enâmijn kielâlij, kulttuurlij teikkâ etnisij ucceeblovoi vuoigâdvuotâ kevttiđ jieijâs eenikielâ lii viggum raijiđ, ovdâmerkkân ko viggoo suddâluttiđ teikkâ assimilistiđ ucceeblovo eenâblovokulttuurân. OA Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš artikkâl 15 mield ovtâskâs ulmust lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ kulttuurelimân, já sopâmušstaatah láá kenigâsah faallâđ tooimâid, moh láá velttidmettumeh čuovviittâs viijđedmân já oovdedmân. Euroop sosiaallâš vuáđukirje kenigit Euroop rääđi máhđulâšvuođâi mield ovdediđ já älkkeedittiđ siisâvärrejeijee párnái eenikielâmáttááttâs já meid vuástáväldee staatâ kielâ máttááttem siisâvärrejeijeid. Suomâst. Suomâ vuáđulaahâ torvee syemmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ tuámustoovlijn já eres virgeomâháin jieijâs kielâ, suomâ- teikkâ ruotâkielâ. Siämmáánáál tähiduvvojeh suomâ- já ruotâkielâlij aalmugij čuovviittâsliih táárbuh. Ton lasseen Suomâ vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Sämmilij já seevvimkielâlij vuoigâdvuođah meid asâttuvvojeh tärhibeht eres laavâin nuuvtko sämikielâ laavâst (1086/2003). Eres laavâst lii meid asâttum, et siisâvärrejeijein lii vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast" 1869. 1869 (MDCCCLXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1860-lovo majemuš ihe. 1867. 1867 (MDCCCLXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1860-lovo káávcád ihe. Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš. Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš (uán. ESČ-sopâmuš, meid TSS-sopâmuš) lii aalmugijkoskâsâš sopâmuš, mon Ovtâstum aalmugij tievâsčuákkim lii tuhhiittem juovlâmáánu 16. peeivi 1966 já mii šoodâi vuáimán uđđâivemáánu 3. peeivi 1976. Sopâmuš kenigit sopâmušuásipeelijd ovdediđ ulmui ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid nuuvtko pargei vuoigâdvuođâid, vuoigâdvuođâ tiervâsvuotân, škovliimân já kuáhtulii eellimtáásán. Syeinimáánu 2020 räi sopâmuš láá vuáláčäällim já tuhhiittâm 171 sopâmušstaattâd. Amerik ovtâstumstaatah, Komoreh, Kuuba já Palau iä lah tuhhiittâm sopâmuš, pic láá tuše vuáláčáállám tom.. Ton lasseen láá 20 staattâd, moh iä lah vuáláčáállám iäge tuhhiittâm sopâmuš. ESČ-sopâmuš Suomâst. Suomâ tuhhiittij sopâmuš ive 1976 já valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn ive 2014. Siämmáá ive 2014 ESČ-komitea avžuuttij Suomâ adeliđ resursijd sämikielâi kielâiäláskitmân. Ton lasseen komitea avžuuttij Suomâ huáputtiđ ILO 169 -sopâmuš ratifisistemproosees. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast" Parikkala. Parikkala lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Parikkalast ääsih 4 669 olmožid, já ton vijdodâh lii 760,71 km², mast 168,70 km² lii čääci. Parikkala naaburkieldah láá Kitee, Rautjärvi, Ruokolahti já Savonlinna. Siijdah. Akonpohja, Honkakylä, Intsilä, Joukio, Järvenpää, Kangaskylä, Kaukola, Kesusmaa, Kinnarniemi, Kirjavala, Koitsanlahti, Kummunkylä, Lamminkylä, Maironiemi, Melkoniemi, Mikkolanniemi, Mäntylahti (Mentalahti) – ađai Särkisalmi, Niukkala, Oravaniemi, Poutala, Rantakylä, Rasvaniemi, Rautalahti, Saarenkylä, Savikumpu, Tarnala, Tiviä, Tyrjä já Uukuniemi. Käldeeh. Parikkala Ruokolahti. Ruokolahti () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Ruokolahtist ääsih 4 963 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 219,85 km², mast 277,58 km² lii čääci. Ruokolahti naaburkieldah láá Imatra, Lappeenranta, Parikkala, Puumala, Rautjärvi, Savonlinna, Sulkava já Taipalsaari. Siijdah. Aisaniemi, Anteroisenmäki, Eräjärvi, Haikola, Haloniemi, Hauklappi, Heinärikkilä, Huhtanen, Hyrkäs, Hännilä, Härskiänsaari, Hölmölä, Hörkkölä, Ilmajärvi, Immala, Inkilänmäki, Junnikkala, Jurvala, Jälkölä, Kaiturinpää, Kalholampi, Kaljula, Kalpiala, Karhula, Kattelus, Kekäleenmäki, Kemppilä, Kesselilä, Kietävälä, Kiurula, Kopsala, Korjola, Kotaniemi, Kouvola, Kuokkalampi, Kuopiola, Kurjala, Kurrola, Käkölä, Kärinkäniemi, Käyhkää, Laamala, Lassila, Lempiälä, Matikkala, Mattarila, Mustakulkkula, Mäkelä, Mälkiälä, Mättölä, Narsakkala, Niuvanmaa, Pohja-Lankila, Poitsilanmaa, Puntala, Puttola, Pönniälä, Rahikkala, Rahkola, Rasila, Rautiala, Rautionmaa, Rehula, Reinikkala, Revonniemi, Ronkolanmäki, Sarajärvi, Savilahti, Siisiälä, Siitola, Soinila, Suikkala, Sutela, Suurpää, Syyspohja, Tarkkola, Terävälä, Tetriniemi, Toiviala, Torsansalo, Torsantaka, Tuomala, Utula, Vaittila, Valtola, Vehviälä, Vertalansalmi, Virmutjoki, Vuoksenniska já Vuosalmi. Käldeeh. Ruokolahti Taipalsaari. Taipalsaari lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Taipalsaarist ääsih 4 642 olmožid, já ton vijdodâh lii 761,94 km², mast 417,10 km² lii čääci. Taipalsaari naaburkieldah láá Lappeenranta, Lemi, Puumala, Ruokolahti já Savitaipale. Siijdah. Ahokkala, Ampujala, Haikkaanlahti, Haikola, Halila, Heikkola, Herttuala, Illukansaari, Jauhiala, Kannus, Karhula, Karhunpää, Kattelussaari, Ketvele, Kilkinsaari, Kilpiänsaari, Kirvesniemi, Konstu, Kuhala, Kuikkala, Kurenlahti, Kurenniemi, Kurhila, Kutila, Kyläniemi, Laukniemi, Lehtola, Levänen, Liukkola, Merenlahti, Muukkola, Märkälä, Nieminen, Olkkola, Paakkola, Paarmala, Pakkala, Peltoi, Pönniälä, Rehula, Reinikkala, Saikkola, Saimaanharju, Solkeinkylä, Taipalsaari markkân, Telkkälä, Vainikkala, Viskarila já Vitsai. Käldeeh. Taipalsaari 1635. 1635 (MDCXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1630-lovo kuuđâd ihe. 1868. 1868 (MDCCCLXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1860-lovo oovcád ihe. 1571. 1571 (MDLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1570-lovo nubbe ihe. 1864. 1864 (MDCCCLXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1860-lovo viidâđ ihe. 1860. 1860 (MDCCCLX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1860-lovo vuossâmuš ihe. 1866. 1866 (MDCCCLXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1860-lovo čiččâd ihe. 1863. 1863 (MDCCCLXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1860-lovo niäljád ihe. 1862. 1862 (MDCCCLXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1860-lovo kuálmád ihe. 1861. 1861 (MDCCCLXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1860-lovo nubbe ihe. 1442. 1442 (MCDXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1440-lovo kuálmád ihe. Riehtitääsi. Riehtitääsi (, teikkâ "instanssi",) uáivild tuámustoovli sajattuv riehtitääsihierarkiast. Táválávt äšši piäijoo joton tuámustoovlist, mii lii vyelemuu ađai vuossâmuu riehtitääsist. Tuámustoovli adelâm čuávdus maŋa puáhtá uuccâđ áášán nubástus čuávuváá riehtitääsist. Tuámustoovlih Suomâst. Suomâst tuámustoovlih juáháseh almolijd tuámustovlijd, haldâttâhtuámustovlijd já sierânâstuámustovlijd. Täin lii jieijâs riehtitääsioornig. Almolâš tuámustoovlih. Almolijn tuámustovlijn kieđâvušeh rijdo- já rikosaašijd sehe eres ucâmušaašijd. 1621. 1621 (MDCXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1620-lovo nubbe ihe. Naantal. Naantal (,) lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Naantalist ääsih 19 409 olmožid, já ton vijdodâh lii 688,01 km², mast 375,56 km² lii čääci. Naantal naaburkieldah láá Parainen, Masku, Raisio, Taivassalo já Turku. Naantalist lii täsivääldi president kesipäikki "Kultaranta". Käldeeh. Naantal Naantal 1834. 1834 (MDCCCXXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1830-ihelove viiđâd ihe. 1745. 1745 (MDCCXLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1740-lovo kuuđâd ihe. 1752. 1752 (MDCCLII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1750-lovo kuálmád ihe. Salome Zurabišvili. Salome Zurabišvili (; š. njuhčâmáánu 18. peeivi 1952, Pariisi, Ranska) lii georgialâš politijkkár já Georgia 5. president. Sun riemâi tooimân ive 2018. Zurabišvili Zurabišvili Manana Šalikašvili. Manana Šalikašvili (; š. syeinimáánu 5. peeivi 1959, Tsilkani, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš kirječällee. Šalikašvili Šalikašvili Giorgi Margvelašvili. Giorgi Margvelašvili (; š. čohčâmáánu 4. peeivi 1969, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš akateemikko, politijkkár já Georgia 4. president iivij 2013–2018. Margvelašvili Margvelašvili Margvelašvili Mikheil Saakašvili. Mikheil Saakašvili (; š. juovlâmáánu 21. peeivi 1967, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš äššivyeijee, politijkkár já Georgia 3. president iivij 2004–2007 já 2008–2013. Saakašvili Saakašvili Saakašvili Saakašvili Saakašvili Eduard Ševardnadze. Eduard Ševardnadze (;) lâi georgialâš politijkkár já Georgia 2. president iivij 1995–2003. Ševardnadze Ševardnadze Ševardnadze Zviad Gamsakhurdia. Zviad Gamsakhurdia (;) lâi georgialâš tiettee, kirječällee já Georgia täsivääldi 1. president iivij 1991–1992. Gamsakhurdia Gamsakhurdia Gamsakhurdia Gamsakhurdia Joe Biden. Joe Biden (š. skammâmáánu 20. peeivi 1942, Scranton, Pennsylvania, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš politijkkár. Sun lii Ovtâstumstaatâi 46. president (2021–). Biden Biden Donald Trump. Donald Trump (š. kesimáánu 14. peeivi 1946, New York, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš finnodâholmooš já politijkkár. Sun lâi Ovtâstumstaatâi 45. president oovtâ paje verd iivij 2017–2021 koskâsii ääigi. Trump Trump Ilham Alijev. Ilham Alijev (; š. juovlâmáánu 24. peeivi 1961, Baku, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 4. president. Sun riemâi tooimân ive 2003. Alijev Alijev Haidar Alijev. Haidar Alijev (já;) lâi azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 3. president iivij 1993–2003. Alijev Alijev Alijev Abulfaz Elchibey. Abulfaz Elchibey (;) lâi azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 2. president iivij 1992–1993. Elchibey Elchibey Elchibey Tbilisi. Tbilisi () lii Georgia uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Armen Sarkissian. Armen Sarkissian (; š. kesimáánu 23. peeivi 1953, Jerevan, Armenia SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 4. president. Sun riemâi tooimân ive 2018. Sarkissian Sarkissian Robert Kotšarjan. Robert Kotšarjan (; š. porgemáánu 31. peeivi 1954, Stepanakert, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 2. president iivij 1998–2008. Kotšarjan Kotšarjan Levon Ter-Petrosjan. Levon Ter-Petrosjan (já; š. uđđâivemáánu 9. peeivi 1945, Aleppo, Syyria) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 1. president iivij 1991–1998. Ter-Petrosjan Ter-Petrosjan Serž Sargsjan. Serž Azati Sargsjan (; š. kesimáánu 30. peeivi 1954, Stepanakert, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 3. president iivij 2008–2018. Sargsjan Sargsjan Georgia president. Georgia president ("Sakartvelos prezidenti") lii Georgia staatâhovdâ, kiäm ive 2024 rääjist Georgia valjimčuákkim väljee kuuđâ ive kooskâi. Historjá. Iivij 1991–2018 president lâi aalmug väljee njuolgâ valjâiguin viiđâ ive kooskâi, mut ive 2018 asâttum Georgia vuáđulaavâ tiet ive 2024 rääjist Georgia valjimčuákkim väljee president já paje pištá kuttâ ive viiđâ saajeest. Viiđâ ive paje lâi lamaš kiävtust aalgâst rääjist, eereeb iivij 2004–2008, kuás paje piištij tuše nelji ive. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum eŋgâlâskielâlâš Wikipediast" * President Mia Khalifa. Mia Khalifa (; š. kuovâmáánu 10. peeivi 1993, Beirut, Libanon) lii ovtâstumstaatâlâš oovdiš pornočaittâleijee. Khalifa Khalifa Talant Mamytov. Talant Turdumamatovich Mamytov (já; š. njuhčâmáánu 14. peeivi 1976) lii kirgisialâš politijkkár, kiäst šoodâi Kirgisia v.t. president ive 2020. Mamytov Mamytov Nino Burdžanadze. Nino Burdžanadze (; š. syeinimáánu 16. peeivi 1964, Kutaisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš äššivyeijee, politijkkár, Georgia parlament sahâolmooš iivij 2001–2008 já Georgia vt. president iivij 2003–2004 já 2007–2008. Burdžanadze Burdžanadze Burdžanadze Burdžanadze Säämi liputtempeivi. Säämi liputtempeivi teikkâ Säämi lippupeivi lii peivi, kuás säämi lippu kiässoo stáágun. Ivveest láá tääl 12 liputtempeivid. Historjá. Sämmilij 15. konferensist ive 1993 Helsigist meriduvvojii 8 peivid säämi liputtempeivin: Säämi aalmugpeivi, máárjápeivi, jonsahpeivi, Säämi liipu tuhhiittempeivi, Sämirääđi vuáđudempeivi, Taažâ Sämitige vuáđudempeivi, Suomâ Säämi Parlament vuáđudempeivi já Isak Saba šoddâmpeivi. Ive 1996 3 uđđâ peeivi lasettuvvojii: Ovtâstum aalmugij aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivi, Suomâ Sämitige vuáđudempeivi já Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi. Suomâ já Ruotâ sämitigeh lasettuvvojii esken talle ko taah vuáđuduvvii sämmilij 15. konferens maŋa. Uđđâsumos liputtempeivi lii skammâmáánu 29. peivi, mii lii Elsa Laula Renberg šoddâmpeivi. Taam iävtuttij Säämi nissoonfoorum jo ive 2000, mut esken ive 2017 sämmilij 21. konferensist Tråantist taat meridui virgálâš liputtempeivin. 1877. 1877 (MDCCCLXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1870-lovo káávcád ihe. Sadyr Japarov. Sadyr Nurgozhoevich Japarov (; š. juovlâmáánu 6. peeivi 1968, Keng-Suu, Tüp, Kirgisia) lii kirgisialâš politijkkár, kote tooimâi Kirgisia uáiviministerin já v.t. presidentin oovtâ mánuppaje ääigi čohčuv 2020. Japarov Japarov Japarov Giorgi Gakharia. Giorgi Gakharia (; š. njuhčâmáánu 19. peeivi 1975, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár, kiäst šoodâi Georgia 14. uáiviminister ive 2019. Gakharia Gakharia Apollo 17. Apollo 17 lâi majemuš mánudâškirdemmätki ameriklii Apollo-ohjelmist. Ton komendeijen tooimâi astronaut Eugene Cernan, kote lii kiddâ tai peeivij räi lamaš "Majemuš almai Mánudáást". Mánudâšmooduul kirden tooimâi geolog Harrison Schmitt. Suoi kirdijn Mánudáá asan Challenger-mánudâšmoduláin já tuđhâdáin Mánudáá ase. Kirdemmooduul kirden tooimâi Ron Evans. Siäivumsaijeen Mánudáást väljejui Taurus Littrow -leehi, mast arvâlui, et tobbeen liččii tullâpiärásiih keeđgih. Apollo 17 lâi áinoo Apollo-ohjelm kirdemmätki, kuás pääččim tábáhtui iho. Tot tábáhtui juovlâmáánu 7. peeivi 1972. Maccâm Enâmân tábáhtui juovlâmáánu 19. peeivi 1972. Lemi. Lemi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Lemist ääsih 2 958 olmožid, já ton vijdodâh lii 262,48 km², mast 44,58 km² lii čääci. Lemi naaburkieldah láá Lappeenranta, Luumäki, Savitaipale já Taipalsaari. Siijdah. Ahtiala, Hakulila, Heikkilä, Huttula, Hyvärilä, Iitiä, Juuresaho (oovdiš Remunen), Juvola, Kaamanniemi, Kuukanniemi, Kapiala, Keskisenpää, Korpela, Kurkela, Kärmeniemi, Laakkola, Laksiainen, Lavola, Merenlahti, Metsola, Mikkola, Mikonharju (kuuluu Iitiän kylään), Muukka, Nisola, Nuppola, Olkkonen, Parkkola, Pöllölä, Ruohiala, Ruomi, Sairala, Sorvarila, Suomalainen, Suoniala, Suontakainen, Sutela, Taipale, Tevaniemi, Torvenniemi, Tuomelanpelto (kulá uásild Iitiän), Turku, Uiminniemi, Urola, Vainikkala, Välikangas já Värtölä. Käldeeh. Lemi Luumäki. Luumäki lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Luumäkist ääsih 4 568 olmožid, já ton vijdodâh lii 859,84 km², mast 109,78 km² lii čääci. Luumäki naaburkieldah láá Hamina, Kouvola, Lappeenranta, Lemi, Miehikkälä já Savitaipale. Siijdah. Anjala, Antikkala, Askola, Ellola (Ellonen), Haimila, Heikkilä, Heimala, Hermunen, Hietamies, Himottula (Taina), Hirvikallio, Huomola, Huopainen, Husula, Hyyrylä, Iihola, Inkilä, Junttola, Jurvala, Juurikkala (Juurikas), Kaitjärvi, Kannuskoski, Kelvelä, Keskinen, Kiurula, Kiviniemi, Kokkola, Kolppola, Kontula, Koskela, Kähölä, Laapas, Lakkala (Lakka), Laukkala (Laukas), Lensula, Luotola, Marttila (Taavetti), Mentula, Metsola, Multiala, Munne (Munteenkylä), Niemi, Nokkala, Nuppola, Nurmiainen, Näppi, Okkola, Orkola, Parola, Pitkäpää, Pukkila (Pukki), Pätärilä, Rantala, Saareks, Saarits, Saksala, Salmi, Sarkalahti, Sarvilahti, Siiropää, Sirkjärvi, Suoanttila, Suoknuuti, Suonpohja, Sydänmaanlakka, Taina, Tapavainola, Taukaniemi, Toikkala, Uro, Vainonen, Venäläinen já Viuhkola. Käldeeh. Luumäki 1870. 1870 (MDCCCLXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1870-lovo vuossâmuš ihe. 1871. 1871 (MDCCCLXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1870-lovo nubbe ihe. 1201. 1201 (MCCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1200-ihelove nubbe ihe. Säämi lippu. Säämi lippu teikkâ Sämilippu lii puoh sämmilij ohtâsâš lippu. Liipu riegis kovvee piäiváá já mánudáá. Ruopsis uási kovvee piäiváá já čuovjis uási mánudáá. Liipu kevttim. Lippu kiässoo stáágun 12 säämi liputtempeeivi. Säämi liipu puáhtá kevttiđ epivirgálávt meid jieškoteuv­lágá­nijn juhletilálâšvuođâin siämmáánáál ko eres-uv aal­mug­lâš­liipuid. Vuossâmuš säämi lippu. Vuossâmuš lippuiävtuttâs säämi liipust hammij sämitaaidâr Synnøve Persen ive 1977. Lippu kevttui vuossâmuu keerdi Áltá vyestilistmist. Nubbe säämi lippu. Sämirääđi almmuhii säämi liipust hábmengilvvu, mon vuittii sämitaaidâr Astrid Båhl. Lippu tuhhiittui sämmilij 13. konferensist Årest, Ruotâst porgemáánu 15. peeivi 1986. Siämmáá konferensist tuhhiittui meid Säämi suuvâ laavlâ sämmilij aalmuglâšlaavlân. Savitaipale. Savitaipale lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Savitaipalest ääsih 3 326 olmožid, já ton vijdodâh lii 690,56 km², mast 151,38 km² lii čääci. Savitaipale naaburkieldah láá Kouvola, Lemi, Luumäki, Mikkeli, Mäntyharju, Puumala já Taipalsaari. Siijdah. Havola, Heituinlahti, Hyrkkälä, Jokeinmaa, Kaihtula, Karhula, Kaskeinkylä, Kaulio (Kauliala), Kokkola, Korhola, Korpela, Koskeinkylä, Kuivanen, Kunttula, Kurhila (Järviä), Kylliälä, Kärpänen, Laari, Laksiainen, Lamminpää, Lavikanlahti, Luotola, Luotolahti, Lyytikkälä, Marttila, Monola, Niinimäki, Partakoski, Paukkula (Paukkunen), Peltoinlahti, Pettilä, Purtoismäki, Pöntylä, Rahikkala, Rantala, Ratasalo, Savitaipale, Solkeinkylä, Susivuori, Säänjärvi, Tukiala, Uiminniemi, Valkolanmäki, Virmajärvi já Välijoki. Käldeeh. Savitaipale 1816. 1816 (MDCCCXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1810-lovo čiččâd ihe. 1812. 1812 (MDCCCXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1810-lovo kuálmád ihe. 1832. 1832 (MDCCCXXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1830-lovo kuálmád ihe. Rautjärvi. Rautjärvi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Rautjärvist ääsih 3 159 olmožid, já ton vijdodâh lii 401,90 km², mast 50,39 km² lii čääci. Rautjärvi naaburkieldah láá Parikkala já Ruokolahti. Rautjärvi siijdah ive 1939. Haakanala, Hallilanmäki, Hiivaniemi, Hinkkala, Hynnilä, Ilmee, Jurvala, Kalpiala, Kekäleniemi, Kokkola, Kopsala, Korjola, Korpijärvi, Lankila, Latvajärvi, Miettilä, Niskapietilä, Partila, Pirhola, Purnujärvi, Rautjärvi, Siisiälä, Torsansalo, Uimola, Untamo, Viimola já Vähikkälä. Käldeeh. Rautjärvi Tórshavn. Tórshavn lii kieldâ Färsuolluin. Ton kuávdáš lii Färsuollui uáivikaavpug. Tórshavn kieldâst ääsih 21 926 olmožid. Ton vijdodâh lii 173 km², já ässeesaahâdvuotâ 121 ässed/km². Tórshavn kieldâ lii Färsuollui stuárráámus kieldâ sehe ässeelovo já vijđoduv mield. Historjá. Tórshavn kieldâ vuáđudui ive 1866. Siijdah já kaavpugeh. Argir, Hestur, Hoyvík, Hvítanes, Kaldbak, Kaldbaksbotnur, Kirkjubøur, Koltur, Kollafjørður, Mjørkadalur, Nólsoy, Norðradalur, Oyrareingir, Sund, Syðradalur, Tórshavn já Velbastaður. Käldeeh. Tórshavn Tórshavn 1836. 1836 (MDCCCXXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1830-lovo čiččâd ihe. Verbâ. Verbâ lii sääni, mii muštâl mii tahhoo teikkâ ráhtoo ("ruáttá", "kuáláástvettee"), mii tábáhtuvá ("páštá", "muáttá") teikkâ mii lii ("oro"). Verbâ váátá táválávt subjekt, mii almoot celkkuu tahhee teikkâ váldufáádá. Motomeh veerbah iä kuittâg vaađâ subjekt. Tagareh láá ovdâmerkkân almolii tile almotteijee celkkuuh, nuuvtko šooŋâ kovvejeijee veerbah. ELAN-ohjelm. ELAN-tiätuvuárhást tehálumos uási lii taggaar pááru, mii lii tiätuvuárhá pelimuddoost. Tot lii jienâpäddi. Jis lii tárbu, lii meiddei máhđulâš lasettiđ uđđâ taasijd. Pieksämäki. Pieksämäki lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Pieksämäkist ääsih 17 475 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 836,22 km², mast 267,52 km² lii čääci. Pieksämäki naaburkieldah láá Hankasalmi, Joroinen, Juva, Kangasniemi, Leppävirta, Mikkeli, Rautalampi já Suonenjoki. Historjá. Pieksämäki vuáđudui ive 1930, já tast šoodâi kaavpug ive 1962. Siijdah. Ankele, Haapakoski, Halkokumpu, Heikkolankangas, Hietakylä, Hietamäki, Hällinmäki, Jäppilä, Järvikylä, Kaitainen, Kantala, Karjala, Kontiomäki, Kukkola, Kuvansi, Kylmämäki, Kähkölä, Lamminmäki, Längelmäki, Maavesi, Mataramäki, Montola, Naarajärvi, Narila, Nenonpelto, Neuvola, Nikkarila, Niskamäki, Nokkala, Nykälä, Oittila, Paltamäki, Partaharju, Pitkäsmäki, Pohjoismäki, Pyhitty, Pyhäjärvi, Pöyhölä, Rummukka, Ruuhilampi, Salmenkylä, Sarkaniemi, Siikamäki, Sormula, Suontientaipale, Surnuinmäki, Syvänsi, Tihusniemi, Tikkalanmäki, Toikkala, Tossavalansaari, Utriala, Valkeamäki, Vanaja, Vehmaskylä, Venetmäki, Venettekemäranta, Vilhula, Virtasalmi, Väisälä já Väyrylä. 1884. 1884 (MDCCCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1880-lovo viiđâd ihe. 1888. 1888 (MDCCCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1880-lovo oovcád ihe. 1880. 1880 (MDCCCLXXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1880-lovo vuossâmuš ihe. 1876. 1876 (MDCCCLXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1870-lovo čiččâd ihe. 1872. 1872 (MDCCCLXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1870-lovo kuálmád ihe. 1852. 1852 (MDCCCLII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1850-lovo kuálmád ihe. 1848. 1848 (MDCCCXLVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1840-lovo oovcád ihe. 1854. 1854 (MDCCCLIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1850-lovo viiđâd ihe. 1851. 1851 (MDCCCLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1850-lovo nubbe ihe. 1858. 1858 (MDCCCLVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1850-lovo oovcád ihe. 1859. 1859 (MDCCCLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1850-lovo majemuš ihe. 1850. 1850 (MDCCCL) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1850-lovo vuossâmuš ihe. 1830. 1830 (MDCCCXXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1830-lovo vuossâmuš ihe. 1831. 1831 (MDCCCXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1830-lovo nubbe ihe. 1833. 1833 (MDCCCXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1830-lovo niäljád ihe. 1835. 1835 (MDCCCXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1830-lovo kuuđâd ihe. 1837. 1837 (MDCCCXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1830-lovo káávcád ihe. 1838. 1838 (MDCCCXXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1830-lovo oovcád ihe. 1839. 1839 (MDCCCXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1830-lovo majemuš ihe. 1874. 1874 (MDCCCLXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1870-lovo viiđâd ihe. 1881. 1881 (MDCCCLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1880-lovo nubbe ihe. 1882. 1882 (MDCCCLXXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1880-lovo kuálmád ihe. 1883. 1883 (MDCCCLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1880-lovo niäljád ihe. 1885. 1885 (MDCCCLXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1880-lovo kuuđâd ihe. 1886. 1886 (MDCCCLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1880-lovo čiččâd ihe. 1887. 1887 (MDCCCLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1880-lovo káávcád ihe. 1889. 1889 (MDCCCLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1880-lovo majemuš ihe. 1819. 1819 (MDCCCXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1810-lovo majemuš ihe. 1811. 1811 (MDCCCXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1810-lovo nubbe ihe. 1841. 1841 (MDCCCXLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1840-lovo nubbe ihe. Anna Abreu. Anna Abreu (olmâ nommâ Anna Eira Margarida Heiskari, jieijâs suuvâst Mourão de Melo e Abreu; š. kuovâmáánu 7. peeivi 1990, Vantaa, Suomâ) lii portugaallâš-syemmilâš musikkár. Käldeeh. Abreu Abreu‎ Abreu‎ 1842. 1842 (MDCCCXLII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1840-lovo kuálmád ihe. Mariah Carey. Mariah Carey (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1970, Huntington, New York, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš musikkár, nuotâsteijee já čaittâleijee. Käldeeh. Carey Carey‎ Carey‎ Carey‎ 1843. 1843 (MDCCCXLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1840-lovo niäljád ihe. Netflix. Netflix, Inc. lii ovtâstumstaatâlâš tiilámvideopalvâlus já pyevtittemfinnodâh, mii fáálá elleekuuvijd já televisiorááiđuid. Historjá. Netflix vuáđudui porgemáánu 29. peeivi 1997 Scotts Valleyst, Kaliforniast. Irâttâs algâttij tooimâs DVD-elleekuuvij já -rááiđui postâvuábdoin. Netflix listajui NASDAQ-pöörsin ive 2002. Netflix algâttij 2010-lovvoost jieijâs pyevtittem televisiorááiđui várás, maid tot čäitiškuođij ohtuuvuoigâdvuođáin äššigâssáid. Syeinimáánust 2013 Netflixist poođij vuosmuš Emmy-iävtukkâsvuođâid finnim Internet tiilámvideopalvâlus: Netflix finnij ohtsis 14 iävtukkâsvuottâd, main "House of Cards" -ráiđu finnij oovce. Kanadalii Sandvine ive 2013 raapoort mieldi Netflix västidij 31,6 % Ovtâstumstaatâi puoh nettijotoluvvâst. Ive 2014 tot lâi 35 %, mii lâi suullân 20 % eenâb ko Youtube nettijotoluv meeri. Ive 2015 Netflixist lijjii paijeel 62 miljovn äššigâssâd paijeel 50 staatâst. Tuš oovtâ ive tolebáá keessiv 2014 Netflixist lijjii maailmvijđosávt suullân 48 miljovn tiilájeijed, kiäin 36 miljovn Ovtâstumstaatâin já loopah eres soojijn maailmist. Ive 2020 Netflixist lijjii maailmvijđosávt paijeel 182 miljovn äššigâssâd, kiäin 69 miljovn Ovtâstumstaatâin. Ive 2019 Netflix lohtui Motion Picture elleekovesiärván. Finnodâhtoimâ. Netflix skáppoo elleekuuvijd já televisiorááiđuid pyevtittem- já levâttemfinnoduvâin aaibâš tegu táválâš TV-kanava. Čäittimvuoigâdvuođâid tot skáppoo tiätuááigán, ovdâmerkkân muádi ihán häävild. Ađai Netflix ij tooimâ tegu ovdâmerkkân Spotify, mii máksá vuoigâdvuođâi omâsteijeid ovtâskâs keččâmkeerdijn. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Iisakki Mattus. Iisakki Mattus lii anarâš kielâmiäštár já kirječällee. Sun šoodâi ive 1937 Čovčjäävrist tave Anarist, kost sun ain áásá. Peerâ. Iisakki Mattus eeči lâi Matti Mattus já eeni nommâ lâi Máárjá. Iisakki lâi nubben nuorâmus pärni. Suu uábih láá Ánná, Siiri já Kaari já viiljâ nommâ vuot lii Matti. Suu pärnivuođâ perrui kullui meid Issá-čeeci. Mattus perrust lâi meid Ailâ-nommâsâš nieidâ, mutâ sun jaamij 12-ihásâžžân. Mattus tááláá perrui kulloo suu Petra-kálgu, já sunnust iä lah párnááh. Eellim já pargo. Mattus pärnivuođâst anarâškielâ lâi suu päikkikielâ, mutâ sun oopâi anarâškielâ lasseen meid tavesämikielâ. Sun oopâi suomâkielâ eskân talle ko moonâi škoovlân. Sun muštá, et škoovlâst ij lamaš lope sárnuđ sämikielâ. Sun lii porgâm anarâškieláin kuhháá ovdâmerkkân viereskielâ máttáátteijen já jurgâleijen, já lii sun meid čáállám jieijâs mainâsijd já kirje. Sun illood ko piäsá sárnuđ sämikielâ puohâiguin, kiäh kielâ mättih. Sun osko, et kii peri jo haalijd-uv oppâđ sämikielâ, puáhtá tom oppâđ. Sunjin anarâškielâ lii vááimuvuálááš, tastko kielâ lii suu pärnivuođâ kielâ já sun lii sárnum tom ubâ eellim. Iisakki lii lamaš Säämi máttááttâskuávdáást kielâmiäštárin anarâškielâ uáppeid já sun lii jieš-uv oppâm uđđâ aašijd kielâmiäštár pargo keežild Mattus iätá, et sun muštá maht maŋgâsij mielâst sämikielâ sárnum lâi hepânittee äšši, mutâ sun ij kuássin hepânušâm tom. Sun kuittâg muštâl, et oroi tego sun ličij lamaš mottoom rikolâš ko moonâi Avelân máttááttiđ anarâškielâ. Mattus lii eelimis ääigi meid mađhâšâm ovdâmerkkân Euroopâst. Mattus tobdá pyereest meid ärbivuáválijd Säämi iäláttâsâid, vuovijd já meid suu päikkikuávlu ulmuid. Pasanen čáálá náguskirjestis, ete Iisakki Mattus lâi ohtâ vuossâmuin anarâškielâ máttáátteijein. Mattus muštá maggaar hommá lâi porgâđ tággáár pioneerpargo, ko talle ij lamaš iše finnimnáál, iäge tiäđustkin oppâmateriaalehkin. Mattus lâi meid Anarâškielâ seervi vuossâmuu stiivrâ jeessân. Mattus finnij Anarâškielâ seervi kulttuurpalhâšume 2012. Servi halijdij palhâšiđ Mattus suu merhâšittee pargoost anarâškielâ oovdân ei. máttáátteijen, jurgâleijen, kielâmiäštárin, kirječällen já oppâmateriaal rähten. (Mattus meid jurgâlij já luuvâi Pelgi Niijlâs määđhih -videorááiđu anarâškielân. Sun jurgâlij meid pegâlmâs Ucc´priinsâš -kirje sämikielân. Ive 2020 aalgâst Mattus muštâlij Yle Sáámán, et sust lii lappum motivaatio čäälliđ anarâškielân. Čielgâ suujâid sun ij muštâl toos, mutâ ohtâ suijâ sáttá leđe tot, ete mainâseh iä almostum tállán já kaartâi kuhháá-uv vyerdiđ ovdil ko toh almostuvvii. Mattus muštâl, et mainâseh sust kale ain láá, jis peri kiinii puáđáččij, paddiiččij já tast maŋa čáláččij taid. Anarâš-lostâ. Iisakki Mattus lii čáállám Anarâškielâ seervi almostittem Anarâš-loostân aaibâs tast rääjist, ko lostâ almostui ive 1988 Sápmelâš-loostâ lahtosin. Suu majemuuh teevstah Anarâš-loostâst almostuvvii ive 2004 loostâ 47. numerist. Ohtsis Anarâš-loostâst láá almostum 46 tekstâd, maid Iisakki lii čáállám, sehe ohtâ Petra Mattus tekstâ, mon sun lii jurgâlâm. Suu jieijâs teevstâin 42 láá almostum suu noomáin já 4 ISMA-nommâmerháin. Lostâčäällim algâaaigijn Iisakki čaalij távjá jyehi loostân eenâb ko oovtâ teevstâ. Ive 1997 maŋa sun ij kuittâg lah innig čáállám siämmáá ennuv loostân, ige tuođâi ive 2004 maŋa maiden. Eellimpäälgis. "Eellimpäälgis" lii Iisakki Mattus čäällim kirje, mii almostui ive 1996. Kirje kovvee eellim Aanaar kuávlust Iisakki Mattus pärnivuođâ ääigi ađai 1940-lovvoost. Kirjeest láá sehe Iisakki muštoid vuáđuduvvee mainâseh já mainâseh tábáhtusâin, maid eres ulmuuh muštâlii Iisakân. Kirje kieđâvuš ennuv teemaid, já fáárust láá meiddei kiärdoo já kuávdášlâš teemah. Ohtâ tágárijn teemain lii evakko Ylivieskan, mii lii kovvejum vijđáht ubâ kirjeest. Evakko lâi merhâšittee tábáhtus Iisakki pärnivuođâst – teikâ joba puoh merhâšitteemus. Nubbe tehálâš teema lii pivdo. Iisakki eeči já čeeci láin čepis pivdeeh. Tälvipargoh-nommâsii mainâsist Iisakki muštâl jieškote-uvlágán tälvipargoin – eromâšávt riävskápiivdost, mii lâi uáli korrâ já kuhes pargo. Riävskápiivdo ääigi Iisakki eeči aasâi lavŋekuáđist meecist joba paijeel kyehti mánuppaje-uv, já saatij leđe, et ton ääigi sun ij iällám ohtiigin pääihist. Eres mainâsijn Iisakki muštâl ovdâmerkkân kuumpij já soorvâi piivdost. Pivdo lâi kustoo stuorrâ uási anarâšâi eellim já tehálâš iäláttâs, já Iisakki iberdij ton merhâšume jo pärnin. Iisakki já Matti-uccâviljâs halijdáin čuuvtij leđe pyereh pivdeeh styeresin. Ko Issá-čeeci jaamij, te Iisakki finnij čeesi kiiváár, mii lâi sunjin rähis tiŋgâ já tehálâš mušto. Kuávdášlâš teema lii meiddei postâalmai. Kirjeest Iisakki kovvee nelji postâalmaa. Ton ääigi postâalmaid onnii sáŋgárin. Postâjođettem lâi uáli korrâ pargo. Postâalmaah juttii pyeráiguin keessiv já ergijguin tälviv, já sij tarbâšii ennuv eergijd. Mätki Kaamâsist Ucjuuhân piištij talle kyehti peeivi, jis sijvo lâi pyeri, já ennuv eenâb, jis lâi hyenes sijvo. Meiddei taan kirjeest postâalmaah láá kovvejum nuuvtko sáŋgáreh. Iisakki muštâl ovdâmerkkân Šreva-nommâsii postâalmast, kote karrieeris ääigi ij feilim ohtiigin. Sun maatij kyeđđiđ poostâ ain olmâ sajan, veikkâ sun ij máttámgin luuhâđ. Sun hárjánij viärdádâllâđ noomâi kukkoduvâid, já toi vuáđuld sun tieđij, mon táálun postâ moonâi. Käldeeh. Mattus Mattus 1845. 1845 (MDCCCXLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1840-lovo kuuđâd ihe. 1846. 1846 (MDCCCXLVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1840-lovo čiččâd ihe. 1817. 1817 (MDCCCXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1810-lovo káávcád ihe. Martti Ahtisaari. Martti Oiva Kalevi Ahtisaari (š. kesimáánu 23. peeivi 1937, Viipuri, Suomâ) lii syemmilâš diplomaat já Suomâ täsivääldi 10. president. Sun riemâi tooimân njuhčâmáánu 1. peeivi 1994. Tuávváš. Ahtisaari šoodâi Viipurist ive 1937. Suu eeči Oiva Ahtisaari (1908–1976) lâi suátivievâ palvâlusâst. Suu eeni lâi Tyyne Ahtisaari (o.s. Karonen, 1903–1967).Vesikansa, Jyrki "Kuka avaisi Lähi-idän solmun?" Iltalehti: Viikonvaihde 27.6./28.6.2009 s. 13 (suomâkielân) Suomâ presidentin. Ahtisaari lâi vuossâmuš president, mii väljejui Suomâ täsivääldi presidentin njuolgâ kyevtimuddosâš aalmugvaljâiguin. Kielâtáiđu. Sun sárnu suomâkielâ, ruotâkielâ, ranskakielâ, eŋgâlâskielâ já saksakielâ. Käldeeh. Ahtisaari Ahtisaari Ahtisaari 1815. 1815 (MDCCCXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1810-lovo kuuđâd ihe. Apple. Apple Inc. (tolebáá "Apple Computer") lii stuorrâ ovtâstumstaatâlâš finnodâh, mii vuáváá, oovded já vuábdá elektroniik, ohjelmijd já tiätumašinijd. Ton peeggâlmumos pyevtittâsah láá Mac-tiätureh, iPhone-puhelimeh, iPad-tavlutiätureh, iPod-muusiikčuojânâsah, Apple Watch -fiättutijmeh, Apple TV -mediačuojânâsah, iMovie-videohammimohjelm sehe piergâsij várás ovdedum macOS-, iOS-, watchOS- já tvOS-kevttimvuáháduvah. Historjá. Apple váldukonttur Apple vuáđudii Steve Jobs, Steve Wozniak já Ronald Wayne cuáŋuimáánu 1. peeivi 1976 noomáin "Apple Computer". Irâttâsâst lijjii kuittâg vaigâdvuođah pyevtittiđ Jobs keksim já Wozniak olášuttem tiättur tondiet ko tast ij lamaš tuárvi ennuv uáiviomâdâh. Taan keežild Jobs vuobdij jieijâs Volkswagen-uccâbuusi (1 500 dollarid) já Wozniak jieijâs ohjelmistee lummorekinisteemaašin (250 dollarid), mut tot ij pijssám. Jobs finnij ohtâvuođâ “eŋgâlinvestisten” tubdum Mike Markkulan, kii puovtij projektân fáárun meid riskâväldee Arthur Rock. Puáđusin lâi tot, ete Apple finnij 250 000 dollar investistem. Apple Computer noomâ keksij Steve Jobs, ko sun maacâi oomeenfaarmist. Suu mielâst sääni Apple timedij sääni Computer. Ton lasseen Apple poođij ovdil sääni Atari puustavoornigist. Ive 1977 almostui pegâlmin šoddâm Apple II -mikrotiättur. Maŋeláá ive 1984 Apple almostitij graafâlijn Mac OS -kiävttusopâmuššáin riäidudum ovdánemmielâlii Macintosh-päikkitiättur. Uđđâivemáánu 9. peeivi 2007 tolebáá noomáin "Apple Computer" tubdum irâttâs uánidij háámán "Apple" (). Apple historján láá lohtum maaŋgah merhâšittee noomah. Macintosh tiäturij markkânistmist 1980-lovvoost västidij pegâlmâs teknologiarävvejeijee Guy Kawasaki. Finnoduv pyevtittâsovdánmân lii vaiguttâm aldasâš ohtâvuotâ Carnegie Mellon- já Stanford ollâopâttuvváid. Tast ovdâmerkkân lii OS X -kevttimvuáháduv ovdánem stivrim Avie Tevanian, kii čaalij Mach-kernel 1980-lovvoost Carnegie Mellon -ollâopâttuvâst oovtâst Richard Rashidáin. Porgemáánust 2018 Applest šoodâi maailm vuosmuš ovtâskâs finnodâh, mon markkânárvu lâi paijeel 1 miljard dollarid. Apple uđđâ váldukonttur káátu alne láá piäivášpaneleh (18 MW). Syeinimáánust 2019 Apple almottij, ete áigu uástiđ Intel moodeemfinnodâhtooimâ. Viärukarvem. New York Times lii tutkâm Apple viärumáávsuid já lii selvâttâm täävi, maht tot karva viäruid. Applest láá postâloovákonttureh viäruparadiisijn, já ton toimâttuvah láá ovdâmerkkân Nevadast, kost iä lah ollágin irâttâsviäruh. Ruttâjotolâh stivrejuvvoo Luxemburg peht, mon áánsust Apple šiäštá ennuv viäruid. Pärnipargovyeimi. Amnesty mieldi Apple piergâseh sättih siskeldiđ pärnipargovuoimijn rahtum meetaal. Ive 2016 almostum raportist Amnesty čuávui koobooltmaalmâ pyevtittem epivirgálii kuáivuttuvâst, mast lâi kevttum pärnipargovyemi. Kuáivuttuv jođettii 16 stuorrâ irâttâsâd, moi juávhust lâi meiddei Apple. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Britney Spears. Britney Spears (š. juovlâmáánu 2. peeivi 1981, McComb, Mississippi, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš musikkár, tánssájeijee já čaittâleijee. Käldeeh. Spears Spears Spears Spears The Walt Disney Company. The Walt Disney Company (mon tobdeh táválávt noomáin Disney) lii ohtâ maailm stuárráámuin media- já makkuuttâsráhtulâšvuotâfinnoduvâin. Viljâtievâš Walt já Roy O. Disney sehe animaattor Ub Iwerks vuáđudii uccâ animaatiostudio roovvâdmáánu 16. peeivi 1923. Onnáá peeivi tot lii ohtâ Hollywood stuárráámuin elleekovefinnoduvâin. Tot oomâst meid ohtnubáloh teemamuorâstâhhâd já maaŋgâid televisioviärmáduvváid ovdâmerkkân American Broadcasting Company (ABC) já kanavaid Disney Channel, Disney XD já Disney Junior. Disney Music Group peht tot leevât muusik maaŋgâi eres skiärrufinnoduvâiguin. Finnoduv uáivielleekovestudio lii Walt Disney Pictures. Finnoduv uáivisaje lii Burbank. Tot lii Kaliforniast, Hollywood naaburist. Finnoduv logost lohá “Walt Disney” ruánzáás pustavijguin. Tot ij lah Walt Disney jieijâs čáállám nommâčaalâ, pic ohtâ anonyym Disney-taaidâr lii stijlâm Disney nommâčalluu ton logon. Finnoduvah. Ive 2006 Disney almottij, ete sij láá uástám Pixar. Disney já Pixar ovtâspargo aalgij sopâmušâst oleskukkosij animaatioelleekuuvij pyevtitmist. Loopâst Disney oostij Pixar 7,4 miljard dollar haadan. Porgemáánust 2009 Disney oostij nube finnoduv, supersáŋgárráiđukuuvijn já -elleekuuvijn tubdum Marvel. Ive 2012 Disney oostij 4,1 miljard dollar mäksee Lucasfilms já almottij, ete sij áiguh pyevtittiđ uđđâ "Star Wars" -elleekuuvijd. Vuosmužžân uđđâ "Star Wars" -elleekuuvijn vuosâehidis finnij juovlâmáánust ive 2015. Juovlâmáánust 2017 Disney soovâi 21st Century Foxáin, ete sij uástih 20th Century Fox. Disney oostij meiddei 20th Century Fox omâstem elleekove- já televisiotooimâid sehe almugijkoskâsâš tooimâid. Käävpi algâalgâlâš árvu lâi 52,4 miljard dollarid ađai suullân 45 miljard eurod. Ton lasseen sopâmušân kuulâi, ete Disney kuittáá Fox veelgijd nuuvt ete käävppi árvun šoodâi ollásávt paijeel 55 miljard eurod. Comcast toovâi kištottee falâduv. Tastmaŋa Disney aledij jieijâš falâduv 71,3 miljard dollarân, mast šoodâi käävpi lopâlâš árvu. Käävpi sesâlistii njuhčâmáánu 20. peeivi 2019. Disney Imagineering lii oovdâstjottee ulmuu muštottee robottij ovdedemist. Disney Imagineering lii porgâm teatterlyevveest čaittâleijee Abraham Lincoln -rooboot, muččâdávt lihâdee lavlui shamaani Navin sehe olmoošláván rooboot mii sajanmaaksij stunttialmaa. Disney+. Skammâmáánu 12. peeivi 2019 Disney algâttij njuolgâkiärdudempalvâlus, mon nommâ lii Disney+. Tot lii Netflix kištottellee. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Rolex. Rolex lii sveiccilâš kietâtijmemerkkâ já kietâtiijmij valmâšteijee. Rolex SA váldukonttur lii Genevest, mii lii meid finnoduv päikkisaje. Kietâtiijmeh valmâštuvvojeh Sveeicist kuulmâ päikkikoddeest: Biennest Bern kantonist, Chêne-Bourgist Geneve maadânuorttâpeeleest já Plan-les-Ouatesist Geneve maadâviestârpeeleest. Rolex lii toimâm ive 2013 rääjist Australia Grand Prix uáivisponssorin. Historjá. Finnoduv vuáđudij saksalâš Hans Wilsdorf ive 1905 Lontoost noomáin "Wilsdorf já Davis". Finnodâh tooimâi eennâmpyehten já skappui kiällumašinijd sveiccilii Hermann Aeglerist, mut sij vuávájii jiejah skuápuid. Rolex-pyevtittâsmerkkâ registeristii ive 1908. Ive 1919 finnodâh siirdij jieijâs váldukonttur Geneven, tastko Eŋlandist lijjii ollâ pyehtimviäruh. Talle nommân šoodâi "Montres Rolex SA". Wilsdorf vuájudâđâi kietâtijmijd jo algâmuddoost, veikkâ lummotijmeh lijjii vala 1920-lovvoost táváluboh. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." 1818. 1818 (MDCCCXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1810-lovo oovcád ihe. 1814. 1814 (MDCCCXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1810-lovo viiđâd ihe. Kaarina. Kaarina () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Kaarinast ääsih 34 535 olmožid, já ton vijdodâh lii 179,58 km², mast 28,94 km² lii čääci. Kaarina naaburkieldah láá Lieto, Parainen, Paimio, Sauvo já Turku. Käldeeh. Naantal Naantal 1810. 1810 (MDCCCX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1810-lovo vuossâmuš ihe. Juovlah. Juovlah láá juhleh, moh láá juovlâmáánu loopâst. Juovlah láá puáris já almoliih juhleh pirrâ maailm. Ristâliih viettih juovlâid Jeesus šoddâm mušton. Maaŋgâin enâmijn juovlâstáálu, juovlâskeeŋkah já oovtâstorroom láá juovlâi merhâšittee uásih. Syemmiliih juovlâärbivyevih láá ovdâmerkkân sävni, juovlâkirkko, juovlâpurrâmuš, skeeŋkah, juovlâkuosâ já juovlâmuusik. Juovlâi viettim álgá Suomâst jo juovlâááptu (juovlâmáánu 24. peeivi), mut juovlâmáánu 25. peivi lii kuittâg eidusâš juovlâpeivi. Juovlâi äigimuddo lii toovláš roomâlâš kalender tälvipeeivijorgálduv peivimeeri. Suomâkielâ säänih "joulu" já "juhla" lává ruátáliih teikâ skandinaavisiih lovnâsäänih. Sääni "joulu" puátá algâaalgâst ovdil ristâosko viettum tälvipeeivijorgálduv juhle tovláá germaanlii noomâst. Juovlâin ovtâstuvvojeh ristâlâš juhle, toovláš roomalâš saturnalia -juhle sehe Euroop taveaalmugij eennâmtuáluive loopâ já koskâtäälvi juhle (yule), Suomâst puáris ivemolsomjuhle kekri. Noomâ algâpuáttim. Suomâkielâ sääni "joulu" ij lah aalgâalgâlávt ristâlâš sääni. Tot lii ryevdiáigásâš lovnâsääni tovláin skandinaavisâš kielâin 500–650 lovoin já tot lii vuálgus siämmást ko tárukielâ, tanskakielâ já ruotâkielâ "jul" já eestikielâ "jõulud". Juovlâi toovláš tave-eennâmlâš sääni lâi "jól", mii lii kiävtust vala Islandist. Motomij kielâtotkei mield tot uáivildij jorgettem teikkâ uđđâsistšoddâm. Algâaalgâst sääni "joulu" lii uáivildâm koskâtäälvi päähinlii juhle, já siämmáš vuáđu lii jo ovdeláá germaanisâš kielâin puáttám säänist "juhla". Onnáá peeivi taat sääni čuujoot kuittâg ristâlâš juuhlán. Eŋgâlâskielâst táválâš juovlâid merhâšeijjee sääni lii "Christmas", mii puátá tovláá eŋgâlâskielâ saanijn "Cristes Maesse" ađai “Kristus-messu”. Sääni kevttii vaarâ vuosmuu keerdi ive 1038. Tom härvinub synonyymin lii kuittâg ain kiävtust meid sääni "yule", mast lii siämmáš algâpuáttim ko suomâ "joulu-säänist". Toin uáivildii algâaalgâst ovdâristâlâš juhle, mon äigimuddo muttuustâlâi mánujođo keežild juovlâmáánu loopâst uđđâivemáánu aalgân. Sääni kiävttoo val motomijn juovláid lohtum ärbivuovijn tego "yule log" (suomâkielân "jouluhalko") teikkâ "yule goat" (suomâkielân "olkipukki"). Saksakielân juovlah láá "Weichnachten", mii meerhâš "pase iijah". Katolilâš kirkko kiävttá juovlâin läättinkielâlii nomâttâs Dies Natalis Domini, mii uáivild Hiärá šoddâmpeeivi. Tast láá puáttám italia sääni "Natale", portugal "Natal" já espanja "Navidad". Meid ranskakielâ juovlâ merhâšeijee säänist "Noël" lii máhđulávt siämmáš algâpuáttim, mutâ lii meid arvâlum, ete tot ličij šoddâm “pyere uđđâs” merhâšeijee säänist "novel". Historjá. Maaŋgah aalmugeh láá tovle viättám jyehi-ihásii juhle tälvipeeivijorgálduv ääigi. Tovlái germaanij tälvijuhle lii tááláá ääigi uápis ton engalâškielâlâš nomâttâssáin "yule". Mánukalender keežild yule äigi saatij muttuustâllâđ juovlâmáánu aalgâst uđđâivemáánu aalgân. Ristâosko levânem keežild yule ovtâstittui ristâlâš juovlâigijn. Tovlááh roomaliih viettii koskâtäälvi Saturnali-juhle juovlâmáánu 17. já 23. koskâsii ääigi. Tälvipeeivijorgáldâhhân juovlâmáánu 25. peivi lâi Sol Invictus ađâi Vyeittimettum piäiváá peivi. Jeesus šoddâmpeivi. Rámáttist Jeesus šoddâmist muštâluvvoo sehe Matteus ete Luukas evangeliumist mutâ kuábáškin evangelium ij muštâl, mon ääigi ivveest tot tábáhtui. Motomij Rámáttist leijee čuujootmij vuáđuld ulmuuh láá kuittâg irâttâm arvâliđ aaigijd. Vuosmužžân Hippolytos Roomalâš äigidij Jeesus šoddâm juovlâmáánu 25. piäiván 200-lovvoost. Sun arvâlij, ete eŋgâl uáináttâs Marian lâi tábáhtum kiđđâpeeivijorgálduv ääigi, mii lâi talle njuhčâmáánu 25. peeivi, já ete Jeesus ličij šoddâm oovce mánuppaijeed ton maŋa. Jo siämmáá ihečyeđe ääigi ovdâmerkkân Tave-Afrik donatoliih vietiškuottii suu šoddâmjuhle eidu tien peeivi. Oovtâkiärdánumos čielgiittâs juovlâ äigimuudon lii tot, ete juovlâmáánu 25. peivi lii roomalii juliaanlâš kalender tälvipeeivijorgálduv algâalgâlâš äigimuddo. Lii meid oovdânpuohtum, ete juhlepeivi ličij pieijum eidu taan äigimuudon tondiet, ete siämmáá peeivi ulmuuh jo viettii vyeittimettum piäiváá (Sol invictus) peeivi. Oovtâ teoria mieldi äšši ličij kuittâg lamâš nubijkulij: ristâliih liččii viättám Jeesus šoddâmjuhle eidu tien peeivi jo ovdilgo kiäisár Aurelianus, máhđulávt vyestireaktion ristâlijd, meridij tien peeivi Vyeitihánnáá piäiváá peivin. Taan äigimuddo lâi máhđulávt meridum ton vuáđuld, ko rabbiinisâš juuvdálâšvuođâst almolávt uskuu, ete stuorrâ profetteh lijjii jáámmám siämmáá peeivi ivveest kuás sij lijjii šoddâm-uv. Jeesus lâi riistânnävlejum juuvdálij pessijái ääigi, juuvdálâš kalender mield nisan-máánu 14. peeivi, mii juliaanlâš kalender mield kuittâg tábáhtui sierâ peeivij sierâ ivij. Sierâlágán rekinistmij mield Jeesus ličij jáámmám jo-uv njuhčâmáánu 25. peeivi teikâ cuáŋuimáánu 6. peeivi, já ton vuáđuld oskoh ete sun ličij šohânâm pase jiegâst siämmáá peeivi ivveest já šoddâm oovce mánuppaijeed maŋeláá, ađâi jo-uv juovlâmáánu 25. peeivi teikâ uđđâivemáánu 6. peeivi. Äigimudo láá kuittâg annaam epioskottetten tondiet ko Ráámmát mield kuávlust lijjii paimâneh kuátumist ko Jeesus šoodâi, mut Judea várádâhkuávlust iä táválâvt toollâm käärji ollágin kuátumist ton ääigi ivveest, ađai tälvinjuáskáduvâi ääigi. Kuittâg Mišnast lii mainâšume, mii addel iberdiđ, ete temppâl uhre-ellen uáivildum saavzâid kuáđuttii kiedist pirrâ ive. Mišnast muštâleh uhresaavzâin kuátumist 30 peivid ovdil pessijái, ađâi kuovâmáánu ääigi, kuás tälvinjuáskáduváh lijjii masa čáccáámuuh. Jis saavzah, main Luukas sárnu, lijjii uhren uáivildum saavzah, te lii aaibâs máhđulâš, ete paimâneh lijjii kiedist paaimândmin taid juovlâmáánu 25. peeivi. Nube tááhust Jeesus šoddâm äigimuddo lii irâttum arvâluđ meid Luukas evangeliumist leijee mainâšume vuáđuld. Ton mield Sakarias, Johannes Kästee eeči, lâi leevilâš pappâ, kii kuulâi Abia uásádâhân, já sun finnij almottâs alge šoddâmist ko sun lâi palvâlusvuárust temppelist. Jis tiäđáččij, ete čođâldittii-uv Abia uásádâhân kullee paapah jieijâs pargoid ain tiätu ääigi ivveest, tast puávtáččij arvâliđ, ete Johannes Kästee ličij šoddâm 9 mánuppaijeed suu palvâlusvuáru maŋa já ko Jeesus šoodâi Luukas mield suullân kuttâ mánuppaje Johannes maŋa, te Jeesus šoddâmân liččii Sakaria almostuumist kuullâm 15 mánuppaijeed. Gregoriaanlâš kalender. 1500-lovvoost paavi Gregorius XIII meridij väldiđ kiävtun pyeredum gregoriaanlâš kalender njuškiimáin roovvâdmáánu 15. peeivist 1582 roovvâdmáánu 25. piäiván. Uđâsmittem valdui vistig kiävtun tuše katolilâš kirhoost, mut maŋeláá tot lii valdum kiävtun eres-uv soojijn. Maaŋgâin ortodoksilijn kirhoin juhlepeeivih meriduvvojeh ain juliaanlâš kalender mield veikkâ kirhoh tuáimih enâmijn, main gregoriaanlâš kalender lii mudoi-uv kiävtust. Iäru lii tááláá ääigi 13 peivid. Taan suujâst ovdâmerkkân Ruošâst juovlah láá uđđâivemáánu 7. peeivi. Suomâ ortodoksilâš kirkko juhlo kuittâg juovlâid juovlâmáánu 25. peeivi. Egypt koptilâš kirkko kiävttá jieijâs koptilâš kalender já juhlo juovlâid ton mield koiak-mánuppaje 29. peeivi, mii västid juovlâmáánu 25. peeivi juliaanlâš kalender mield já uđđâivemáánu 7. peeivi gregoriaanlâš kalender mield. Pasepeeivih. Eidusâš "juovlâpeivi" lii juovlâmáánu 25. peeivi. Ton maŋa puátá juovlâmáánu 26. peivi ađai Tiäppánpeivi (nubbe juovlâpeivi), mii lii pase Stefanos muštopeivi. Taah kuohtuuh láá maaŋgâin Euroop enâmijn virgáliih pasepeeivih. Juovlâmáánu 24. peivi ađai juovlâáptu ij lah virgálávt pasepeivi, mut eromâšávt ton eehid lii keevâtlávt šoddâm juovlâääigi tehálumos juhlepeivin. Juovlah islamist. Veikkâ Jeesus šoddâmpeeivi juhlom kulá-uv tuš ristâooskon, islamosko pasekirjeest ađai Koranist kávnojeh čujottâsah juovláid. Koranist ovdâmerkkân Maryam muštâl Jeesus šoddâmist. Juovlâheervah. Tááláá ääigi juovlâi ivne lii ruopsâd. Meid ruánáá, kolle, vielgâd já silbâ ovtâstittojeh juovláid. Suomâst almoliih juovlâheervah láá ovdâmerkkân kuosâuávsih, juovlâmuorâ, olgâkaaicah, omeneh, kinttâleh, juovlâpevdilijneh, juovlâkukáh, olgotullâtuosâseh, jieŋâliivtah já kieddeeh. Juovlâmuusik. Juovlâi ääigi ulmuuh lávluh teikâ kuldâleh juovlâlavluid. Toi lasseen meiddei J. S. Bach "Juovlâoratorio" já Pjotr Tšaikovski "Pähkincuovkkiitteijee" láá peeggân juovlâmuusik. Juhlom Suomâst. Syemmiláid juovláid lahtojeh valjaas juovlâpurrâmušah, jieš rahtum juovlâheervah, skeeŋkâi jyehim já juovlâsävni. Ärbivuáváliih juovlâheervah láá om. oolgâst rahtum heervah, moh puátih keekrist ađai šaddovuorkkim juhleest. Juovlâkalendereh pottii Suomân nube maailmsuáđi maŋa. Ovdil skeeŋkâi jyehim ulmuuh eelih távjá hävdienâmist cokkiitmin kinttâlijd suhâhavdijd. Tääpi aalgij Suomâst 1900-lovvoost já šoodâi almolâžžân tälvisuáti{tälvisuáđi maŋa sáŋgárhaavdijn já forgâ eres-uv soojij. Ristâliih perruuh pyehtih luuhâđ ovdil purâdem juovlâevangelium. Tast šoodâi almolâžžân 1800-lovo loopâst cuvnâmlihâstâsâi vaikuttâsâst. Juovlâkirkko tooláá juovlâiiđeed kulá protestantlii ärbivuáhán. Kirhoost kuldâleh juovlâevangelium já veisideh Luther saalmâ 21 “Eŋgâl alme”. Tolebáá luterilii kirho jurdâččemvyehi juovlâkirho háárán lâi koorâs: Jis kiinii ij lamaš juovlâkirhoost, te sun finnij ihásávt kiŋgârijn almolijd láittusijd. Juovlâááptu läävejeh meiddei mušteđ jáámmám perruujesânijd já tuálvuđ kinttâl häävdi oolâ. Sávnum ađai juovlâsäävnist eellim lii puáris já ain almolâš tääpi. Juovlâskeŋkâi jyehim aalgij 1800-lovo aalgâst jáválijn perruin. Syemmilii juovlâpiävdán táválávt kullee purrâmušah láá ovdâmerkkân loováh tegu porkkan-, lanttu- já pottáákloováh sehe kyelipurrâmušah tegu kolmâsuovâstum luosâ. Juovlâááptu purrâmuš lii táválávt riisisuohâd. Juovlâi ááigán kuleh meid juovlâtoortuh já pippârkááhuh. Riisi poođij ohra sajan 1800-lovvoost. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." 1801. 1801 (MDCCCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1800-ihelove nubbe ihe. 1802. 1802 (MDCCCII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1800-ihelove kuálmád ihe. 1803. 1803 (MDCCCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1800-ihelove niäljád ihe. 1805. 1805 (MDCCCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1800-ihelove kuuđâd ihe. 1806. 1806 (MDCCCVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1800-ihelove čiččâd ihe. 1807. 1807 (MDCCCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1800-ihelove kávcáád ihe. Suomâ jiečânâsvuođâpeivi. Suomâ jiečânâsvuođâpeivi lii Suomâ aalmugpeivi, moin ávuduvvoo staatâ jiečânâsvuotâ jyehi ive juovlâmáánu 6. peeivi. Taat lii virgálâš Suomâ liputtempeivi. Suomâ liputtempeivi. Suomâ liputtempeivi teikkâ Suomâ lippupeivi lii peivi, kuás Suomâ lippu kiässoo stáágun. Suomâ liputtempeeivih juáhhojeh virgálâš já vuáhádum liputtempeivijd. Ivveest láá tääl 9 virgálâš já 13 vuáhádum liputtempeivid. Virgálâš liputtempeeivijn lii asâttum Suomâ lippuin liiputmist adelum asâttâs (383/1978) 2 §:st. Tijdâtälvi. Tijdâtälvi (, já) lii Tove Jansson čäällim muumikirje, mast Muumistáálu morráán kaskoo tälvinaharis. Eres kielah. Jansson čaalij kirje algâaalgâst ruotâkielân, já tot almostui ive 1957. Ive 1958 kirje almostui meid suomâkielân. Ive 2015 almostui Inker Susanna Nutti orjâlâškielâlâš jurgâlus. Ive 2019 almostuvvii Satu Moshnikoff jurgâlem nuorttâlâškielâlâš versio noomáin "Moodrai täʹlvv" já Uccpárnáá Vuoli Ilmar jurgâlem anarâškielâlâš versio noomáin "Tijdâtälvi".. Tijdâtälvi jienâkirjen. Suomâkielâlii jienâkirjeest láá kyehti versio: ive 1958 Helena Lehtimäki luuhâm versio já ive 1989 Tytti Paavolainen luuhâm WSOY-versio. Paavolainen lii luuhâm meid suomâkielâ uđđâsub versioid. Ive 2016 jienâkirje almostui orjâlâškielân; tom luuvâi páádán Raili Pirinen. Jienâkirje ij vala kavnuu anarâškielân ige nuorttâlâškielân. 1808. 1808 (MDCCCVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1800-ihelove oovcád ihe. 1804. 1804 (MDCCCIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1800-ihelove viiđâd ihe. 1800. 1800 (MDCCC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1700-lovo majemuš ihe já 1800-ihelove vuossâmuš ihe. 1799. 1799 (MDCCXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1790-lovo majemuš ihe. Simpsoneh. Simpsoneh (já) lii Matt Groening já Gracie Films -finnoduv televisio animaatioráiđu, mii muštâl viiđâ persovn ameriklâš perruu elimist. Rááiđu vuoigâdvuođâid oomâst 20th Century Studios, já rááiđu vuosmuš uási čaittui ive 1989. Ráiđu lii vuáittám Emmy-palhâšume. "Simpsoneh" lii Ovtâstumstaatâi puoh kuhesáigásumos ooroosthánnáá jotkum sárgusráiđu já tilekomedia. Ovtâstumstaatâin rááiđu čáittá Fox-televisiokanava. Keessiv 2020 rááiđust lijjii Ovdâstumstaatâin čáittám jo 31 paijeed. Suomâst rááiđu čäittih Sub já FOX. Tolebáá rááiđu láá meid čáittám Kolmoskanavast já MTV3-kanavast. Rááiđu aneh rävisulmuid-uv uáivildum animaatiorááiđui oovdâstjotten, já ráiđu lii vaiguttâm rävisulmuid uáivildum 1990-lovo tilekomedia šoddâmân. Ráiđu lii juksâm stuorrâ mielâstumvuođâ sehe Amerikâst já pirrâ maailm, já tot lii finnim maaŋgâid TV-pálhâšuumijd. Ive 2007 "Simpsonijn" puovtâdui ubâeehid elleekove "The Simpsons Movie". Almoliih tiäđuh. Rááiđust kovvejeh saatiirlâš vuovijn Simpson perruu Homer, Marge, Bart, Lisa já Maggie eellim. Peerâ feeree kuvâttâllum Springfield kaavpugist. Oosijn láá ennuv čujottâsah ameriklâš popkulttuurân, politiikân já eres äigikyevdilis almonáid sehe ameriklâš ohtsâškode čuolmáid. Huáđđooh. "Simpsonij" uáivihuáđđooh láá Simpson perruu jesâneh. Onnáá peeivi tehálumos roolist lii Homer-eeči, mut rááiđu aalgâst perruu vuosâpärni Bart lâi merhâšittee huáđđoo. Rááiđu markkânistmist vuájudâttii talle enâmustáá Bartân, já kaavpijn lijjii maaŋgâlágáneh Bart-pyevtittâsah tego videospeelah já jienâskiäruh. Vuosmui poojij maŋa rááiđu tiäddučuogâstuv sirdeškuottii meid eres perruujesânáid já sijđohuáđđoid. Simpson-perruu lasseen rááiđust lii stuorrâ juávkku sijđohuáđđoid tego oskoldâhlâš naabur Ned Flanders, aatoomvyeimilágádâs omâsteijee, riges Mr. Burns, Taajâg-klovni, Indiast puáttám aldakäävpi vyebdee Apu sehe stuorrâ juávkku Simpsonij suhâlijd, uáppásijd já párnái škovlâskipárijd. Huáđđooh iä puáráásm iivij já puovtâdâspoojij ääigi. Tábáhtumesaje. Ráiđu tábáhtumesaijeen lii ameriklâš kuvâttâllum Springfield kaavpug. Tábáhtusah vuájudâteh Simpsonij pááikán 742 Evergreen Terracen, Springfield vyeliškoovlân, Moe baarin já Springfield aatoomvyeimilágádâsân. Springfield enâdâhân kullojeh riddokuávlu, čunoiääpi, eennâmkuávlu já ollâ väričuheh. Groening lii jieš muštâlâm, ete kaavpug lii siämmáásullâsâš ko Portland kaavpug, kost sun šoodâi. Kaavpug nommân väljejii Springfield ton almolâšvuođâ keežild. Springfield sajadâh ij lah rááiđust miäruštâllum já mulsâšud juonâ mield. Om. uásist "Povvâstem tyehin" ("Behind the Laughter") lohhee sárnu Simpsonijn “tavekentuckylâš peerân”. Algâanimaatio já tubdâldâhmuusik. "Simpsonij" lekkâmuásist lii fastâ siskáldâs lasseen mulsâšuvvee siskáldâs: liidutavlukuáhtám, saksofonsoolo já sohvákuáhtám. Algâanimaatio álgá Bart liidutavlukuáhtámáin. Kuáhtám lii jyehi uásist ereslágán, já tekstâ lii ain mottoom ráŋgáštâs. Lisa saksofonsoolo ij lah ain siämmáš. Lisa saksofonist láá puáttám ovdâmerkkân Frank Zappa, James Brown já Charlie Parker nuotah. Sohvákuáhtámist Simpsonij peerâ čokkáán soohván, já talle tábáhtuvá miinii komálijd teikâ hitruid. Majemui iivij lekkâmuásist lii šoddâm uánihub, já kove távjá sirdâšuvá njuolgist sohvákuáhtámân ohjelm aalgâst. Lekkâmuási tubdâldâhmuusik lii nuottim Danny Elfman Matt Groening tuoivust. Kulttuurliih čujottâsah. "Simpsoneh" lii tievâ čujottâsâin uárjieennâmlii ohtsâškoodán, popkulttuurân já historján. Iivij ääigi láá lamaš ennuv pegâlmâs ulmui kolliistâlmeh. Oosij juonah láá motomin siämmáálágáneh ko tobdos mainâsij juonah (om. Mark Twain teikâ Edgar Allan Poe mainâseh). Eromâšávt lekkâmuási sohvákuáhtámist láá távjá njuolgâ čujottâsah popkulttuur historján. Saatiir. "Simpsonij" saatiir viggá távjá toos, et puoh huáđđooh láá siämmáá hitruuh. Jo lekkâmuási liidutavlukuáhtámist Bart čäällim celkkust lii motomin ohtsâškoddekriitiik. Aalgâ rääjist ráiđu haastij Ameriklijd ärbivuáválijd perâáárvuid já tom, maggaar lii tuáimee peerâ. Ruossâlâsvuođâ čuávumuššân joba president Bush árvuštâlâi rááiđu perâáárvuid, moos Bart forgâ västidij rááiđust. Perâáárvui satiristmist huolâhánnáá "Simpsonij" áárvuid puáhtá kuittâg anneeđ ärbivuáválâš ameriklâžžân: rááiđust avžuutteh epidiđ haldâttâs já politiik, lyettiđ jieijâs ráđđáávuotân já taištâliđ ovtâskâs ulmui rijjâvuođâi peeleest suárdim já mielâvääldi vuástá. Tuávváš. "Simpsoneh" šoodâi, ko ameriklâš animaatiost lijjii vaigâdvuođah nuuvt televisiost ko elleekoveteatterijn-uv. Televisiost čáittojii tuš párnái várás uáivildum animaatioh, já sárgusohjelmijn meddâlistui puoh, mii loohtij viehâvááldán, ijge tain lamaš ovdebâš pilkkegin. Simpsonij lasseen animaatioi uđđâsist pajanem tohhii jotelubbon elleekove "Who Framed Roger Rabbit" (1988) já eidu ovdil Simpsonij jieijâs rááiđu älgim almostittum Disney miänástusanimaatio "Uccâ merânieidâš" (1989). Šoddâm. "Simpsoneh" finnij aalgâs, ko televisio- já elleekovepyevtitteijee James L. Brooks halijdij pyerediđ suu pyevtittem televisiorááiđu "The Tracey Ulman Show" uánihis animaatiopittáin ovdil máinuspuudâi já toi maŋa. Rááiđu sárgon Brooks halijdij Matt Groening, ko sun lijkkui Groening sárgum "Life in Hell" -ráiđukoován, mii almostui "Los Angeles Reader" -loostâst. Brooks vaaldij ohtâvuođâ Groeningân ive 1985. Ko Groening ij miettâm sirdeđ ráiđukovestis animaation, te sun huutkâi Simpsonij perruu já hammiittâlâi tom varttâtijmeest siämmást ko vuordij, ete pesâččij sárnuđ Brooksáin. Huáđđoid sun nomâttij jiejâs perruus mield peic Bart, mii lii anagram säänist "brat", "čivgâ". Brooks tuhhiittij Groening jurduu, já "Tracey Ulman Show" rahtuuškuođij oovtâst Groening animaatioiguin. Groening jieš västidij animaatioi kietâčälimist, já taid sarguu ohtsis nelji ulmuu Klasky-Csupo animaatiostudiost, Oovtâstumstaatâin. Maaŋgah jienâčaittâleijeeh váldojii "Tracey Ulman Show"st. Huáđđoi fiskis ivne huutkâi vissâ animaatiostudio Gyorgi Peluci. "Simpsoneh" lâi vuosmuu keerdi "Tracey Ulman Show" -rááiđu kuálmád uásist cuáŋuimáánu 19. peeivi 1987. "Pyeri ijjâ" (“Good night”) -nommâsâš Simpsonij uási piištij vuálá kyehti miinuut. "Simpsoneh"-uánihiselleekuuvijd rahtii kuulmâ paje ääigi ohtsis 48. Fáárust lijjii puoh táálááh perruujesâneh já motomeh sijđohuáđđooh. Huáđđoi persovnlâšvuođah iä val lamaš ollásávt otânâššâm: ovdâmerkkân Lisa ij lamaš viijses pic siämmáálágán ko Bart. Huáđđooh lijjii vala ruáttáht sargum já muštottii tááláá haamijd tuše kaidâsávt. Groening vuolgâttij ruávishammiittâsâid animaattoráid nuhtán já noobdij, ete sij käđvih taid. Animaattoreh kuittâg tuše miäldustii Groening sárgusijd. "Simpsonij" pivnohvuotâ šoodâi jotelávt, sii uási kuhoi, já animaatio tääsi puáránij. Rááiđu kuálmád paje maŋa Simpsonij jieijâs rááiđu valmâštâlmeh lijjii jo joođoost, ijge "Simpsoneh" innig oinum "Tracey Ulman Show"st. Jieijâs rááiđu algâ. "Simpsoneh" finnij jieijâs tijmepele prime time -ohjelmsaje nuorâ Fox-kanavast ive 1989. Fox iävtuttij tuše nelji uási, mut Brooks luhostui finniđ sopâmušân kulmânubálov. Siämmást sun finnij čoođâ jieijâs vátámâš tast, ete miärádâsväldi ohjelm siskáldâsâst piso Brooks jieijâs pyevtittemfinnoduvvâst Gracie Filmsist. Návt "Simpsonij" stiijlâ siäilum lâi syeijejum kanava jođetteijei vátámâšâin. Rááiđu uáivipyeivtitteijen Brooks já Groening lasseen poođij Sam Simon. Taat kuulmâs vaiguttij ennuv rááiđu hammiimân ton algâpoojijn. Brooks pargon lijjii rááiđu ovdedem já stivrim, já Groening já Simon västidáin rááiđu pyevtitmist. Rááiđun pálkkááttui stuorrâ juávkku uđđâ kietâčälleid, tego Jon Vitti, John Swartzwelder, Al Jean já Mike Reiss. Rááiđust halijdii rähtiđ realistlii já oskottettee rävisulmui tilekomedia, nubenáál ko voonnâm já pávkkum animaatioh tom ovdil. Tuáváášpovvâstem meridii kyeđđiđ meddâl. Animaatiostudion pálkkááttii Wes Archer já David Silverman išán ennuv ulmuuh, tego Rich Moore já Brad Bird. Ohtsis animaattoreh lijjii Los Angelesist 50. Lopâlâš ivneanimaatio meridii rähtiđ Akom-nommâsii finnoduvvâst Maadâ-Koreast, kost kvaliteet lâi olluv, mut kuástádâsah vyeligááh. Meid jienâčaittâleijeid pálkkááttii lase, ko rááiđu huáđđoomeeri lâi lasanâm. Ko vuosmuu paje vuosmužžân uáivildum uási "Some Enchanted Evening" animistmist lâi hiäjus kvaliteet, te meridii sirdeđ tom paje majemužžân. "Simpsonij" vuosmuu uási "Simpsons Roasting on an Open Fire" čaittii Ovtâstumstaatâin pasepeeivi juovlâmáánu 17. peeivi 1989. Tot finnij tállán movtáskâm vuástáväldim. Rááiđu lâi Ovtâstumstaatâi 28. enâmustáá keččum ráiđu (13,4 miljovn keččed). Tot finnij ive 1990 pyeremuu animaatiorááiđu Emmy já TCA pyeremuu komediarááiđu palhâšume. Rááiđu vuosmuš gloobaal fanisiärvádâh alt.tv.simpsons vuáđudui Usenetân njuhčâmáánust 1990. Suomâ televisiost. Suomâst "Simpsoneh" oinui vuosmuu tove Kolmoskanavast porgemáánu 26. peeivi 1991. Oosij čäittimoornigist sirdâšuvvii aalgâ maŋa Ovtâstumstaatâi čäittimoornigân. Ive 1993 rääjist televisiouđâsmittem ohtâvuođâst rááiđu čäittim sirdâšui MTV3-kanavan. Ive 2010 kiđđâpaajeest "Simpsoneh" sirdâšui ollásávt Sub-kanavan. Uđđâ uásih čáittojeh Suomâst táválávt 0,5–1,5 ive aajijn algâalgâláid USA čäittimaigijd verdiddijn. Sub čáittá "Simpsonij" uđđâ poojijd ohtuuvuoigâdvuođáin Suomâst. Helsingin Sanomat -loostâ mield MTV čäitiškuođij rááiđu ive 1997 já Sub šoddâmivvees 2001. Tai lasseen rááiđu čáittá Suomâst meid Fox. Tááláid čäittimvuoigâdvuođâid tot skappui ive 2017. Rááiđu suomâkielâlâš tekstideijeen lâi paijeel 20 ihheed Sari Luhtanen, kii kaartâi joskâđ čohčuv 2012, ko MTV olgoštitij jiejâs jurgâlemtooimâ já puáris jurgâleijeeh luoppii pargostis protestin. Puoh suomâkielâlijd huáđđoi noomâid (Hassu-klovni, Tikku já Takku, Läski-Tony jna) lii keksim Luhtanen. Pyevtitteijeeh já show runnereh. Matt Groening já James L. Brooks lává lamaš ohjelm njunoš pyevtitteijeeh rááiđu aalgâ rääjist. Teháluboh ko pyevtitteijee oosij rähtimist láá "show runner", västideijee koccee já uáivikietâčällee. Táválávt taah jođetteijeeh pisoh rááiđust fáárust maaŋgâi poojij verd. Motomijn poojijn lii ovtâskâs oosijn lamaš eres "show runner". Ovdâmerkkân 23. paajeest ovdâskulij jyehi paajeest láá lamaš motomeh uásih, main Matt Selman lii nubben "show runnerin" Al Jeanáin. Kietâčaalâ. Uđđâ poojij kietâčäällim álgá 8–10 mánuppaijeed ovdil vuosmuu uási vuosâčáittus. Kietâčälleejuávkku čokkân já keksee vuáđujuonâid paje ossijd. Tastmaŋa čälleeh oovdedškyetih ovtâskâs vuáđujuonâid, moi kukkodâh lii suullân 25 sijđod. Ko hammiittâsah láá tuhhiittum, kietâčälleeh valmâštâleh 50-sijđosijd juonâid. Oleskukkosiih juonah maneh maasâd čälleejuávkun, já čälleeh pyehtih mutteđ, meddâlistiđ teikkâ lasettiđ skalkkâsaavâid teikkâ kuáhtámijd. Valmâš kietâčallust algâalgâlii čällee amnâstâh lii innig 10–75%. Rááiđust láá motomin lamaš kuállejeijee kietâčälleeh. Homer jienâčaittâleijee Dan Castellaneta lii kietâčáállám oovtâst kálguinis Deb Lacustain ohtsis käävci uássid ive 2000 rääjist. Jienâčaittâleijee Harry Shearar kietâčaalij oovtâ uási 28. pajan ive 2016. Rááiđu kuhesáigásâš stivrejeijee David Silverman kietâčaalij oovtâ uási 29. pajan ive 2018, já Bart jienâčaittâleijee Nancy Cartwright kietâčaalij oovtâ uási 30. pajan ive 2019. Muusik. Muusik lasetteh uásán majemužžân. "Simpsonij" muusik rähten lii Alf Clausen. Sun ráhtá muusik Matt Groening tuoivust tiäduttiđ huáđđoi tobdotiilijd ige ruuvdust uáinojeijjee tooimâ tego ärbivuáválijn animaatioin. Clausen stivree nuotâstâspargo lasseen meid suullân 35-persovn stuárusâš orkester. Jienâčaittâleijeeh. Huáđđoo jiennân viggeh ain kevttiđ siämmáá čaittâleijee. Jis tot ij lah koskâpuddâsávt máhđulâš, čaittâleijee jáámá teikâ mudoi tuše vuálgá rááiđust, huáđđoo sättih kyeđđiđ meddâl rááiđust. Uáivičaittâleijei tááhust návt ij lah vala keevvâm, mut ovdâmerkkân Phil Hartman, Doris Grau já Marcia Wallace jäämmim maŋa sii huáđđoid kuođđii meddâl rááiđust. Grau huáđđoo eštuu maacâi rááiđun paijeel love ihheed maŋeláá, já tast lâi uđđâ jienâčaittâleijee. Kuállejeijee tääsnih. "Simpsoneh" lii peessâm Guinness World Records -kiirján. Tot lii animaatioráiđu, mast láá lamaš enâmustáá kuállejeijee tääsnih. Rááiđust láá kollim jieijâs jienáin já huáđđoin iärásij lasseen Tony Blair, Meryl Streep, Aerosmith, Magic Johnson, Paul já Linda McCartney, Britney Spears já Michael Jackson. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Komovuotâ. Komovuotâ lii Eennâm pirrâ. Komovuođâst láá miljardeh tääsnih, main ohtâ lii Piäiváš. 1798. 1798 (MDCCXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1790-lovo oovcád ihe. 1797. 1797 (MDCCXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1790-lovo káávcád ihe. 1791. 1791 (MDCCXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1790-lovo nubbe ihe. 1794. 1794 (MDCCXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1790-lovo viiđâd ihe. Narvik. Narvik (teikâ "Narviika") lii kaavpug Taažâst. Narvikist ääsih 21 845 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 432,17 km², mast 236,71 km² lii čääci. Hooteel Kollehovi. Hooteel Kollehovi lii hooteel Aanaar markkânist Juvduujuuvâ riddoost. Hotellist láá 45 visted já Aanaar-nommâsâš raavâdviäsu. Ton omâsteijeeh lává Kaisu Nikula já suu viljâ Heikki Nikula, kiäh lává anarâšah. Historjá. Juurdâ, et Lappi puávtáččij leđe mađhâšemkuávlu, šoodâi suullân siämmáá ääigi ko Suomâ šoodâi jiečânâssân. Visio maađhâšmist tuoddârij enâmist raahtij Suomâ Mađhâšemseervi uáivičällee Carl Wolter Stenbäck. Sust lijjii almugijkoskâsiih koskâvuođah já fiäráneh mađhâšeijeid uáivildum palvâlusâin. Ton lasseen sun sáárnui maaŋgâid kielâid já iberdij pyereest viereskulttuurijd. Stenbäck luovâi pargostis uáivičällen ive 1940. Tastmaŋa sun varrij Anarân Paadarjäävri riidon, kost sun viettij suáti-iivijd. Ive 1937. Algâalgâlii hirsâhooteel ađai Aanaar Mađhâšemtuve huksij Juvduujuuvâ riidon Suomâ Mađhâšemservi ive 1937, oovtâ ive ruávinjargâlâš Hooteel Ponnehovi valmâštum maŋa. Saje lâi kale uáli pyeri, Suomâ pyeremuu kuávžurjuuvâ aldasijn. Olgoeennâmliih puzzâvuoggâkuálásteijeeh lijjii jo kavnâm tagarijd Laapi luosâjuuvâid ko Paats- já Tiänujuuvâ, já tääl lâi Juvduujuuvâ vuáru hokâttiđ kuálásteijeealmaid pivdeđ Aanaar pegâlmâs kuávžurijd. Táválávt kuálásteijeeh urruu muádi oho já pivdii puzzâvuoggáin kuávžurijd Juvdust. Hotellist lijjii 13 visted, almolâš tileh, riddosävni já tupe, kost aldasij siijdâi ässeeh ožžuu aassâđ nuuvtá ko sij ellii ášástâlmin Aanaar markkânist. Šiljopirrâduvvâst kavnui meid fijnâ 1930-lovo autoid uáivildum autotalli, mon láin vuávám arkkitehteh Väinö Vähäkallio já Aulis Hämäläinen. 1940-loho. Mađhâšemtupe tooimâi viehâ ennuv jiešráđálávt. Hotellist lijjii pottáákpiäldu já naavit, kost lijjii 6 kuusâ já šaveh. Siijdâst lijjii känipäikki, kost lâi máhđulâš uástiđ känemoonijd, já kävppi, kost hooteel skappui koškepurrâmâšâid. Páiháliih ässeeh puohtii ennuv purrâmâškáálvuid Taažâst, mut hooteel ij finnim pyehtimlove. Keessiv mađhâšeijeid fallii eromâšávt kyelipurrâmušâid tondiet ko ij lamaš máhđulâš siäiluttiđ piärgu. Koškepiärgu lâi áinoo piärgu, mast kesiääigi lâi máhđulâš mälistiđ piärgupurrâmušâid. Tälviv purrâmušlistoost lijjii poccuupiärgupurrâmušah kyelipurrâmušâi lasseen. Reino Nikula šoodâi kuálásteijeeperrui Aanaarjäävri maadâriddoost siijdâ aldasijn já viettij pärnivuođâs tobbeen. Suátiäigi lâi uáli vaigâd meid Mađhâšemtupán. Čohčâmáánust 1944, ko Aanaar markkân ässeeh vuolgii evakkon, tupe vuobdij jieijâs 4 kuusâ sehe 3,5 tuhháát potákkid Saksa suátiviehân. Čohčâmáánust evakkoviehân fallii tuuveest masa 9 000 mälisid. Tuve pieijii kiddâ cuáŋuimáánu 12. peeivi 1944, já tom poldii já tuššâdii ollásávt skammâmáánust. 1956. Uđđâsisthuksim aalgij tállán suáđi loopâ maŋa, mut uđđâ Mađhâšemhooteel valmâštui esken ive 1956, veikkâ tárbu toos ličij lamaš tolebáá-uv. Hooteel čaittâšui tállán liijkás uccen, já tom ferttij vijđediđ. Uđđâ uási valmâštui jo čuávuváá keesi. Kesimađhâšem lâi virkosmum merhâšitteht, ko kiäinu Taažân lâi valmâštum suáđi ääigi. 1960- já 1970-lovoi ääigi lijjii meid UKK išedâššâm staatâkolliistâlmeh Anarân nuuvtko Belgia kunâgâs Baudouin já roonnig Fabiola kolliistâllâm ive 1969 já Vuáládâhenâmij roonnig Juliana kolliistâllâm ive 1974. Hotellân pálkkááttii jyehi ive maaŋgâid kielâlijd “kesinieidâid” palvâliđ almugijkoskâsijd kuosijd. Ko bussi poođij, te siijdâ nuorâ almaah lijjii távjá vyerdimin sajattuvâst. Sij halijdii keččâđ, magareh nieidah lävkkejii olgos buusist. Maaŋgah nieidah kavnii kállá já paccii Anarân lopâlávt. Návt keevâi meid nuorâ hooteeljođetteijei Maija Hertzbergân, kii poođij Anarân ive 1966. Jiešalnees sun poođij Fiat-autoin ige bussijn. 1986–1987. "Moonnâm eehid kyesih navdâšii tuve uápis kuásutteijeevuođâst. Sij purrii já juhhii puoh, muu tuuveest vala lâi. Sij lavluu, juoigii já tánssájii, já siämmást rahtii olssis uđđâ muštoid." "Čuávvuváá iiđeed Maija Nikula, kii lâi jođettâm hooteel 20 ihheed, čiärui ko Mađhâšemlito liipu luoštii vuálus." Maija ij kuhháágin murâštâm ärbivuáválii hooteel kiddiimist, peic kiđđuv 1987 sun algâttij uđđâsist irâttâstooimâ Aanaar Kollehovi noomáin. Kiddoduv pyeredii, já toimâ jotkui oppeet. 2000-loho. Ive 2002 Kaisu já Heikki meridáin varriđ Maadâ-Suomâst maasâd Anarân išediđ Maija. Päikkikuávlu enâduvah já luándu, riges sämmilâškulttuur já pyereh kyeličääsih tohhii miärádâs älkken. Maija paasij iäláttâhân ive 2003. Siämmáá ive algii sierâlágáneh ovdedemprojekteh. Puáris kiddoduv pyeredii, já uđđâ kuoškâhooteel lehâstii juovlâmáánu 2007. Tastmaŋa ko Aanaar markkânist šoodâi Suomâ sämikulttuur kuávdás, te hooteel lii finnim mielâkiddiiváid kuosijd tegu Maailm Puásuiaalmugij konferens ive 2001 já jyehi-ivvááš Skammâkoveh-elleekovefestivaal olgoeennâmlijd kuosijd. Puzzâvuoggâkuálástem Juvduujuuvâ Vyelikuoškâst tiptii uđđâsist 1990-lovvoost kuhes puudâ maŋa. Hooteel peesâi návt oppeet palvâliđ puzzâvuoggâkuálásteijeid – aaibâs tegu tooimâ vuossâmui iivij. Tradition Hotel Kollehovi šoodâi ive 2010, já ton ovdánempargoh juátkojeh ubâ ääigi. Olmoošvuoigâdvuođâi peivi. Olmoošvuoigâdvuođâi peivi (,,, já) lii juhlepeivi, mii ávuduvvoo jyehi ive juovlâmáánu 10. peeivi, ko talle Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâi ubâmaailmlâš julgáštâs tuhhiittui ive 1948. Nobel-ráávhupalhâšume já Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâi palhâšume. Siämmáá peeivi juáhhojeh jyehi ive Nobel-ráávhupalhâšume já jyehi viiđâd ive Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâi palhâšume. Suomâ 2€ šlantti. Ive 2008 Suomâ Rahapaja almostitij 2€ spesialšlaanti olmoošvuoigâdvuođâi peeivi 60 ihepaje kunnen. Šlaanti nube peln lii muvrâ, mast lii vááimuhámásâš räigi. Keejâ meid. "Taat sijđo lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast." 1781. 1781 (MDCCLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1780-lovo nubbe ihe. Emmanuelle Charpentier. Emmanuelle Marie Charpentier (š. juovlâmáánu 11. peeivi 1968, Juvisy-sur-Orge, Ranska) lii ranskalâš professor, biokemist, árbálâšvuotâtiettee já mikrobiolog. Sun lii Ranska tieđâakatemia já teknologia-akatemia jeessân. Palhâšumeh. Charpentier lii vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd, ovdâmerkkân Jaapaan-palhâšume (2017), Kavli-palhâšume (2018) já Wolf-talhâstieđâpalhâšume (2019). Ive 2020 sun vuoitij oovtâst Jennifer Doudnain Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi ovdedáin nk. geeneetlijd skerreid ađai CRISPR árbádâhmuttemtekniik. Käldeeh. Charpentier Charpentier Charpentier Charpentier Charpentier Charpentier Jaapaan-palhâšume. Jaapaan-palhâšume ("Nihon-kokusai-shō" ađai "Jaapaan almugijkoskâsâš palhâšume") lii tieđâ- já tekniikpalhâšume, mon Jaapaan tieđâ- já teknologiaruttârááju lii juáhám jyehi ive cuáŋuimáánu 1985 rääjist. Palhâšume mieđettuvvoo ulmuid, kiäh láá merhâšitteht išedâm tiettuu já tekniik ovdedem sehe maailm tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem ovdedem. Palhâšume stuárudâh lii 50 miljovn jenid. Thomas Cech. Thomas Robert Cech (š. juovlâmáánu 8. peeivi 1947, Chicago, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš biokemist. Ive 1989 sun vuoitij oovtâst Sidney Altmanin Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi kavnáin RNA katalyytlijd jiešvuođâid. Käldeeh. Cech Cech Cech Sidney Altman. Sidney Altman (š. vyesimáánu 7. peeivi 1939, Montreal, Kanada) lii kanadalâš-ovtâstumstaatâlâš molekyylbiolog. Ive 1989 sun vuoitij oovtâst Thomas Cechin Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi kavnáin RNA katalyytlijd jiešvuođâid. Käldeeh. Altman Altman Altman Altman Inglourious Basterds. Inglourious Basterds lii ive 2009 puáttám suátielleekove, mon lii čáállám já stivrim ovtâstumstaatâlâš Quentin Tarantino. Juonâ. Nube maailmsuáđi ääigi Naacij haldâšem Ranskaast juávkku ovtâstumstaatâlijd juuvdálijd suáldáttijd sundáttâl koddeđ naacij jođetteijeid. Siämmáš ulme lii meiddei oovtâ teatterhoovdâst. Vuástáväldim. Rotten Tomatoes -sijđo 331 árvustâlmist 89% láá miättáseh. Metacritic-siijđost tot lii finnim 69 čuággád čyeđeest. Jennifer Doudna. Jennifer Anne Doudna (š. kuovâmáánu 19. peeivi 1964, Washington, D.C., Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš biokemist. Sun lii tutkâm karrieeris ääigi RNA ráhtus já toimâm. Ive 2020 sun vuoitij oovtâst Emmanuelle Charpentieráin Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi ovdedáin nk. geeneetlijd skerreid ađai CRISPR árbádâhmuttemtekniik. Eellim já oppâm. Jennifer Doudna šoodâi kuovâmáánu 19. peeivi 1964 Washington, D.C.:st. Suu eeči lâi Martin Kirk Doudna (1930–1995) já suu enni Dorothy Jane (Williams) Doudna (1931–2018). Ko sun lâi čiččâmihásâš, suu peerâ varrij Hilon Hawaiʻi-suollui. Suu eeči máttááttij ovtâstumstaatâlii kirjálâšvuođâ Hawaiʻi ollâopâttuvâst já suu enni historjá Hawaiʻi Community Collegest. Ive 1985 Doudna valmâštui filosofia kandidaatin Pomona Collegest válduamnâsin biokemia. Tobbeen sun vuolgij Harvard ollâopâttâhân máttááttâllâđ biokemia já molekyylfarmakologia. Harvardist sun nágáttâlâi tuáhtárin ive 1989. Karrieer. Harvardist Doudna vuolgij Colorado ollâopâttâhân, kuus sun lâi peessâm porgâđ Thomas Cech laboratoriost. Doudna náguskirje kietâdâlâi RNA, já Cech lâi vuáittám ive 1989 Nobel-kemiapalhâšume RNA katalyytlij jiešvuođâi kavnâmist. Ive 2002 Doudna já ranskalâš mikrobiolog Emmanuelle Charpentier kavnáin CRISPR-Cas9-tekniik, mon áánsust lii čuuvtij latkišub já oovtâkiärdánub mutteđ DNA ko lâi tolebáá. Charpentier lâi ovdâlist kavnâm Cas9-entsyym, mii oroi iššeedmin "Streptococcus pyogenes" -bakteer tuástuđ virusijd. Palhâšumeh. Doudna lii vuáittám pargostis suulân 20 merhâšittee palhâšummeed. Käldeeh. Doubna Doubna Doubna 1771. 1771 (MDCCLXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1770-lovo nubbe ihe. 1761. 1761 (MDCCLXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1760-lovo nubbe ihe. 1751. 1751 (MDCCLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1750-lovo nubbe ihe. 1741. 1741 (MDCCXLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1740-lovo nubbe ihe. 1731. 1731 (MDCCXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1730-lovo nubbe ihe. 1721. 1721 (MDCCXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1720-lovo nubbe ihe. 1711. 1711 (MDCCXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1710-lovo nubbe ihe. 1701. 1701 (MDCCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1700-ihelove nubbe ihe. RNA. RNA já DNA koskâsiih iäruh RNA ađai ribonukleiinsuvrâ () lii polymeer, mast láá nukleotiideh. RNA-šlaajah. Kulmâ tobdosumos RNA-šlaajâ láá viestâtuálvoo-RNA, sirdee-RNA já ribosomaallâš RNA. Viestâtuálvoo-RNA (mRNA) lii molekyyl, mii puáhtá DNA:st kopijistum geeni tiäđuid sellâváimusist sellâšliijván. Täin tiäđuin pyevtittuvvojeh proteiineh ribosomijn. Sirdee-RNA (tRNA) sirdá aminosuuvrâid ton telakistemsajan, mast proteiinviđjáh ráhtojeh. Seelâ RNA:st suulân 80 % lii ribosomaallâš RNA (rRNA). Tággáár RNA katalysist ribosomist tábáhtuvvee reaktioid. RNA já DNA koskâsiih iäruh. Láá kyehti nääli, maht RNA iärrán DNA:st: DNA deoksriboos saajeest RNA:st lii riboos já tymiin saajeest lii urasiil. Eresnáál ko DNA, RNA lii táválávt oovtsáigusâš. RNA-viruseh. RNA-virus lii virus, mast lii RNA geeneetlâš amnâsin. Taan nukleiinsuvrâ lii táválávt oovtsáigusâš RNA (ssRNA), mut taat puáhtá leđe meid kyevtsáigusâš RNA (dsRNA). Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediain" Red Dead Redemption 2. Red Dead Redemption 2 logo Red Dead Redemption 2 lii Rockstar Games ovdedem nk. toimâmfiäráánspellâ, mii lii Red Dead -spellârááiđu kuálmád uási speelâi "Red Dead Revolver" (2004) já "Red Dead Redemption" (2010) maŋa. Spellâ fáálá máhđulâšvuođâ mulsâšuddâđ vuosmuu já kuálmád persovn uáinui kooskâst. Ton lasseen spellâ siskeeld meid taggaar maŋeláá almostum nettispeelâ, mon pyehtih spellâđ maaŋgah ulmuuh siämmáá ääigi. Tom tobdeh noomáin "Red Dead Online". "Red Dead Redemption 2" almostui Playstation 4:n já Xbox Onen roovvâdmáánu 26. peeivi 2018. Microsoft Windowsân tot almostui skammâmáánu 5. peeivi 2019. "Red Dead Online" -nettispellâ almostui skammâmáánust 2018. Spellâm. Red Dead Redemption 2 lii toimâmfiäráánspellâ, mast lii Rockstar Games ovdebáá speelâ Grand Theft Auto V naalijn máhđulâšvuotâ valjiđ, ete spiällá-uv speelâ vuosmuu vâi kuálmád persovn uáinust. Speelâ maailm lii stuárráb ko Rockstar Games ovdebáin speelâin. Tobbeen láá maaŋgâmuđusiih enâduvah muottiis vaarijn kume čunoiaavijd já lahtâ jeggikuávloid, já toos kulá meid "Red Dead Redemption" kártá Ovtâstumstaatâi piälásâš uási. Uccâ meccikuávlukaavpugij lasseen maailmist lii meid stuorrâ ráhtálâšvuotâlum Saint Denis kaavpug, mii vuáđuduvá tuođâlii maailm New Orleansân. Speelâst joteh enâmustáá hiäppušáin, mut stuárráábij aassâmkuávdái koskâttuvvâi lii máhđulâš jotteeđ ryevdiroođijn. Čääsi alne joteh táválávt suuhâmkárbáin teikkâ lievlâtamppáin. Viärjuvaljiittâs lii siämmáásullâsâš ko spellârááiđu ovdebáá uásist, já tot siskeeld jieškote-uvlágánijd revolverijd, pistovlijd, kivárijd já havlâpissoid. Uđđâ viärjun lii tävgipisso. Ton lasseen kyehti kietâpiso lii máhđulâš kevttiđ siämmáá ääigi. Viärjuid ferttee huolâttiđ, mudoi toi iälšu, teividemtärkkivuotâ já vuáimálâšvuotâ huánáneh. Spellâ spiekâst "Red Dead Redemption"ist nuuvt, ete spellee ij pyevti kyeddiđ räjittemes mere viärjuid fáárust, pic siämmáá ääigi kiävtust pyehtih leđe enâmustáá kyehti kietâassuu já kyehti kiiváármallisâš assuu. Rááiđu ovdebij oosij naalijn tullâtuárust puáhtá ávhástâllâđ Dead-Eye -vuáháduváin, mast äigi hiiđáásm já spellee puáhtá valjiđ tom, maid sun haalijd pääččiđ. Hiđásmem loopâst uáivihuáđđoo pááčá väljejum čuosâttuvâid hirmâd jotelávt. Dead-Eye -tääsi maŋa vuáhádâh čáittá spellei meid vajalij já ellei kriittâlumosijd sisorgaanijd, moi päcimist šadda stuárráámus vaahâg. Speelâ jiešvuođâin láá viggâm realistlâšvuotân. Spellee ferttee paijeentoollâđ huáđđoo iälšu purâmáin já uáđđimáin. Siämmáánáál ko -speelâst-uv, puurrâm vaaigut huáđđoo tiädun, mast lii vaikuttâs huáđđoo háámán já jiešvuođáid. Spellee puáhtá eelliđ vuoptâčyeppest molsomin jieijâs vuoptâstiijlâ, čuoppâmin vuoptâid teikkâ rahhiimin. Huáđđoo vuoptah já siämu šaddeh ääigi mield ijge kuhheeb vuoptâ- teikkâ siämumaali pyevti valjiđ ovdilgo vuoptah teikkâ siämu lii šoddâm tuárvi ennuv. Kolmâ šooŋâst huáđđoo ferttee kárvudâttâđ pyereest; liijkás uccáá kárvudâttâm hittood huáđđoo tiervâsvuotâ čuággái maccâm. Siämmáánáál kume pirrâsist pihtâsijd ferttee kepidiđ. Nubenáál ko spellârááiđu ovdebáá uásist, taan uásist uáivihuáđđoo pasta vuoijâđ, mutâ sun hevvân jis váibá. Miäcástmist kevttum viärju já luođâ teividemsaje vaigutteh toos, mon ennuv ellee näähkist finnee ruuđâ, ko tom vuábdá. Ovdâmerkkân ko spellee miäcást uccâ elleid, te sun kannat kevttiđ tävgipisso teikkâ uccâ kiiváár. Maainâs. VÁRUTTÂS:  Taat čaalâ muštâl detaljijd juonâst. Lii ive 1899. Dutch van der Linde jođettem lahâsuojittáá jengi lii šoddâm patâriđ Blackwater kavpugist muottii vaarijn endurân moonnâm rievvim maŋa já meid jengi saalâs lii pááccám maŋa. Laahâsuojittái äigi lii aldanim tom loppâ nubástuvoo já modernistuvoo maailm joráduvâin te jengi ulmen lii nuurrâđ tuárvi ennuv ruđđâ ete sij pyehtiv toohâđ laahâ velttim já iäláttâh máhđulâžžân. Vaarijn sij karttâv tuárun vorrâvajalij O´Driscol rikolâšjengiguin. Dutch juávkku finniv čielgâsân O´Driscol vuávváámeh rievviđ ráhtulâšvuotâmagnaatti Leviticus Cornwall omâstum tiivrâs lastâ jođetteijjee juná. Rievvim peht Cornwall piästá agent Andrew Milton jođettem Pinkerton occeetoimâttâh kuorrâđ jengi mij juátká rievvim ko Dutch van der Linde loppeed ain ete čuávuváá stuorrâ rievvim lii jengi majemuš ovdil iäláttâhpeeivijd. Agent Milton já Ross olâttává Arthur ko sun lii kuálástmin juuhâ riddoost nelji iháháš Jack Marstonguin. Sij lává finnim tiettiđ junárievvist já faaláin Arthuran máhđulâšvuotâ velttiđ ráŋgáštâs suu rikkosijn jis sun kuoddâl Dutch virgeomâháid. Arthur piso kuittâg oskolâžžân suu jengi jođetteijen. Valentine kavpugist jengi luhostuv čođâldittiđ paŋkki rievvim mut Cornwall jengiguin keevvâm tullâtuáru päggee juávkku sirdâšuđ Lemoyne uásistaatân. Lemoynist sij šoddâv Gray já Braithwait suuvâi rijdoi pirrâsin. Ko sij kulá haaldust leijjee siskáldâssuáti äigilii kollečiähásoojijn Dut van der Linde viigâi hietâlistiđ tilálâšvuođâst. Juonâ čuávumušân Braithwait juávkku kidriäiváv John Marston kandâ Jack. Jengi kuástidává tábáhtus já sij finnejeh tiettiđ ete Jack lii páihálâš rikosjođetteijee Angelo Bronte haaldust. Bronte maaccât Jack mut hokâttâl jengi siämmáást suu keldim kielân. Kuástidem kuškâluu Dutch van der Linde jođoin jengi kidriäváv Bronte já purâttáin suu alligaattorân. Hosea Matthews já toppimijd epivisesân muttum Dutch jođettáin jengi Saint Denis kaavpugân čođâldittiđ paŋkkirievvim. Pinkerton occeetoimâttâh agentih koskâlduttev jengi vuávám. Hosea sehe Lenny Summers finniv tullâtuáru já patârem äigi sij sorme já John Marston tolliittuu. Dutch van der Linde, Arthur Morgan, Bill Williamson, Javier Escuella já Micah Bell luhostuv patâriđ kaavpugist tamppáin, mon mätkisaje lii Kuuba. Tamppâ vuájáduu kuittâg muárráá meerâstormâ kooskân já čääsi vaarân karttâm almaah riddonává lopâlávt Guarma suollun. Guarmast sij surruv páihálii sukkârplantaasij tyyraaneenâmlij omâsteijjei já uárjilâšvuotân páihálâšaalmug koskâsâš suátán. Vâi peessâđ maasâd Ameriikân juávkku ferttee taištâliđ plantaasij omâsteijjei vuástá keevvâm vääldikomettemtuárust. Ko sij maccâv Ameriikân jengi lii vuot čuákist, já Dutch van der Linde haalijd ete sij olášuttev sij majemuš rievvim. Arthur Morgan já Sadie Adler toimâv suu pákkum vuástá vyerdiđ sopâvâš puddâ piäluštiđ John Marston já luhostuv išediđ Marston meddâl faŋgâlist. Hosea Matthews jäämmim peht Dutch raavâadeleijjen lii pajanâm Micah Bell mon manipulistem Dutch álgá koijâdâllâđ Arthur oskolâšvuotâ jengin. Siämmáá äigi Arthur uáiná ete Dutch lii muttum váinučájádâddee morhedeijjen kij lii hilgom puáris lijkkuuh. Ko Arthur liihâd kavpugist, sun snuittee kaatân já tubdâmettum almai läiđee suu tuáhtár luusâ. Tuáhtár lunne sun finnee kuullâđ ete sun lij puáccám tuberkuloosin já suu eellimäigi lii kevâmin loopân. Jieijâd jäämmim njunáluvâi karttâm Arthur álgá suogârdiđ maht sun puáhtá jieijâd tavoigijn tähidiđ eres jengin pyereeb puátteevuotâ. Pinkerton agentij stálpástum jengi leeirân finnee Dutch oskođ ete kiinii jesânijn lii šladârdâm tiäđuid agenttijn já tovâttâm ovdebii rievvij feilim. Ko uđđâ leirâsaje kavnoo Dutch manipuloi páihálâš indiaančerdâ konfliktân suátiviehâguin vâi finniđ huámmášume meddâl jengist. Taat leehâst maaŋgâi jengi jesânij čoolmijđ já juávkku stuárudâh uccán ko maaŋgâh toohâv sij vyelgim. Dutch já Micah sundáttâllâv rievvim mon čuosâttâh lii suátiviehâ pälkkilistoost leijjee juná. Arthur nannee Johnin ete sun já suu peerâ ferttee kyeđđid jengi rievvim maŋa. Maŋeláá Dutch koddá Levictus Cornwall kij sun suujât Pinkerton agenttij huccâlemist jengi kiästun. Arthur luáttámuš cuovkkân lopâlávt ko Dutch kuáđá suu jiejâđ luho mieigâstâhân suátivievváin keevvâm tuárust, kuáđá háávvum John jämimân junárievvim ooleest já kiäldádât piäluštiđ John faŋgim kyeimi Abigel Roberts. Arthur já Sadie Adler piäluštává Abigail, koddev aageent Andrew Milton já finniv tiettiđ ete Micah Bell lij lamâš Pinkerton agentij tiätukäldee tom rääjist ko sun maacâi Guarmast Ameriikân. Jengi pieđgân ko Arthur máccá Dutch luusâ já suujât ete Micah lii piättám jengi. Dutch, Micah, Bill Williamson já Javier Escuella jorgettává Arthur já John vuástá. Pinkerton agentih kavnâv almaah mut sij luhostuv patâriđ. Vyejettem äigi Arthur tuhhit ete suu aldanem jäämmim tábáhtuu forgâ. Spellee valjimijn lii kiddâ tast ete Arthur jo-uv iššeed John patâriđ teikkâ máccá leeirân já viäžžá jengi rievvim saalâs. Micah oolât Arthur já sij keevvâv koskânis tuárun, mon Dutch koskâldut. Arthur nannee Dutch hilgođ Micah já vyelgiđ. Jis Arthur lii lamâš spellâ äigi pyeri olmooš te sun jo-uv jáámá suu tuberkuloosi čuávumušân já keejâd piäiváá pajanem mut jis sun lii lamâš hyenes olmooš te sun jáámá toos ko Micah pááčá suu uáiván. Käävci ive maŋeláá John Marston já suu peerâ eelliv rehelâš argâ. Eenâmtuálust pargee John päggejeen kuittâg taištâliđ pargoadeleijjee uhkejeijjee lahâsyejettái vuástá. Abigail já Jack kyeđđiv suu ko Abigail osko ete John ij pyevti patâriđ suu moonnâmäigi já puáris eellimutke. Tast ruákásumin John váldá lovnâ paaŋkist ete sun puáhtá lonestiđ suu jieččân eennâm moos sun huksee Uncle já Charles Smithguin päikki suu peerân. Ko Abigail máccá te John kuáššu suu. Pálhášumemiäcásteijjen riemmâm Sadie Adler finnem vihje peht John, Sadie já Charles vyelgiv uuccâđ Micah Bell vaarijn. Sij finniv tiettiđ ete Dutch já Micah lává porgâmin oppeet oovtâst. Duthc kuittâg pááčá Micah pajeroopân já jäävkit ettâđhánnáá säänigin ko John pááčá suu já maavsât Arthur jäämmim. Leeirâst kavnum Blackwater-rievvim ruuđâi iššijn John máksá paaŋkist finnim lovnâ. Maŋeláá John já Abigail naaijâv já Sadie já Charles vyelgiv jiejâd kiäinuin. Speelâ majemuš uásist Pinkerton agentih Edgar Ross já Archer Fordham tarkkuv John omâstem eennâmtuálu. Ovdedem. "Red Dead Redemption 2" ovdedii Rockstar Games puoh studioh. Spellâmotorin kevttui finnoduv jieijâs Rockstar Advanced Game Engine (RAGE). Woody Jackson, kii lâi nuottim uásild "Red Dead Redemption", maacâi nuottiđ jotkâuási. Speelâ almostittem maŋedii kuohtii: algâaalgâst spellâ lâi tárguttâs almostittiđ ive 2017 pelimuddoost, mut almostittem sirdii kiiđân 2018. Kuovâmáánust 2018 almottii, ete speelâ almostittem sirdâšuvá roovvâdmáánun 2018. "Red Dead Online" -nettispeelâ beta-versio almostui skammâmáánu 27. peeivi 2018, já tom lehâstii puoh spelleid skammâmáánu 30. peeivi. Markkânistem. Rockstar Games almostitj roovvâdmáánu 16. peeivi 2016 Twitterist kove, mast lâi finnoduv logo siämmáálágán ruopsis tuáváást ko Red Dead Redemption lokkekooveest. Tast šoddii tállán markkânsaavah Red Dead -spellârááiđu máhđulii jotkâuásist. Roovvâdmáánu 16. peeivi Rockstar Games piejâi speelâ virgálávt almosin já almottij, ete vuosmuš trailer almostuvá roovvâdmáánu 20. peeivi. Čohčâmáánu 28. peeivi 2017 almostui nubbe trailer. Kuálmád trailer almostittempeivi lâi vyesimáánu 2. peeivi 2018. Vuosmuš spellâm oovdânpyehtee trailer almostui porgemáánu 9. peeivi, já nubbe uási roovvâdmáánu 1. peeivi. Majemuš trailer ovdil almostittem poođij roovvâdmáánu 18. peeivi. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Aanaar (raavâdviäsu). Aanaar lii Kollehovi-hooteel ohtâvuođâst tuáimee raavâdviäsu. Tot lii Aanaar markkânist Juvduujuuvâ riddoost. Raavâdviäsu fáálá puigâ anarâš purrâmâš. Fáállun láá purrâmâšah Aanaar kuávlust, ovdâmerkkân kyeleh Aanaarjäävrist, poccuupiärgu aldakuávlui palgâsijn, vuástá, kuobbâreh, myerjih já puurrâmšadoh. 1787. 1787 (MDCCLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1780-lovo káávcád ihe. 1777. 1777 (MDCCLXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1770-lovo káávcád ihe. 1767. 1767 (MDCCLXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1760-lovo káávcád ihe. 1757. 1757 (MDCCLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1750-lovo káávcád ihe. Nobel-kemiapalhâšume. Nobel-kemiapalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš kemistân teikâ kemistáid. Jis mottoom ive ij kihheen iävtukkâsâin teevdi iävtuid, te palhâšumesume ferttee njuolgâdusâi mield šeštiđ čuávvuváá ihán. Vuossmuu já nube maailmsuáđi keežild palhâšume paasij juohhuuhánnáá iivij 1916, 1917, 1919, 1924, 1933, 1940, 1941 já 1942. Nuorâmus palhâšume vuáittám olmooš lâi 35-ihásâš Frédéric Joliot, kii vuoitij Nobel ive 1935 oovtâst kálguinis Irène Joliot-Curiein. Puárásumos lii 97-ihásâš John B. Goodenough, kii vuoitij palhâšume ive 2019. Frederick Sanger lii áinoo olmooš, kii lii vuáittám Nobel-kemiapalhâšume kuohtii. Kyevtis lává vuáittám Nobel-kemiapalhâšume lasseen Nobel-palhâšume nube kategoriast: Marie Curie, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-fysiikpalhâšume já Linus Pauling, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-ráávhupalhâšume. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediain" Grand Theft Auto V. Grand Theft Auto V (uánihâvt GTA V teikkâ GTA 5'") lii Rockstar North ráhtám ávus maailmân sajostittum toimâfiäráánspellâ. Tot almostui 17. peeivi čohčâmáánu 2013 Playstation 3- já Xbox 360 -konsolijd. Speelâst almostui pyeredum versio 18. peeivi skammâmáánu 2014 Playstation 4- já Xbox One -konsolijd, mast maŋa tot almostui meid Microsoft Windowsin 14. peeivi cuáŋuimáánu 2015. Spellâ lii "Grand Theft Auto"- spellârááiđu čuávuvâš stuorrâ almostittem ive 2008 almostittum "Grand Theft Auto IV" maŋa. Spellâ sajaduvá kuvâttâllum San Andreas uásistaatân, já tom ohtuuspellâmaainâs čuávu kuulmâ rikolii, kiäh uárnejeh rievvimkeeikâiđ haldâttâhtoimâttuv vuárnum vyelni. Ávus spellâmaailm addel spellen máhđulâšvuođâ juškeđ rijjâsávt San Andreasist, moos kuleh ávus eennâmkuávlu já kuvâttâllum Los Santos kaavpug (mij vuáđuduvá Los Angelesin) Speelâ puáhtá spellâđ jo-uv kuálmád teikkâ vuosmuu persovn uáinust, já tom maailmist lihâdeh jo-uv vääzin teikkâ motomáin fiävruin. Spelleeh stivrejeh kuulmâ uáivihuáđđoo ubâ oovtâspeelâ ääigi, já lonottâleh huáđđoost nuubán sehe tohámušâi ääigi já toi ulguubeln. Maainâs vuájudât rievvimkeeikâid já maaŋgah tohámušah siskeldeh pääččim já motomáin fiävruin vyeijim. Rikosijd tahhee spelleeh finnejeh virgeomâháid sii maajeeld. Virgeomâhái vuástátooimâi aggressio mittedeh “wanted” -luokituvváin. Speelâ maaŋgâspellâhäämi, "Grand Theft Auto Online", addel enâmuštáá 30 spellen máhđulâšvuođâ tutkâđ ávus spellâmaailm já uásálistiđ ohtâsâštoimâlijn teikkâ kištottâllee haamijn. "Grand Theft Auto V" lâi tom almostittem rääjist vijđásávt vuordâččum. Ko tot almostui, te tot finnij pyere vuástáväldim kriitikoin, kiäh rämidáin eromâšávt tom maaŋgâ uáivihuáđđoo anamâš, ávus spellâmvuotâ já teknisâš ovdánem. Kiduttem kovvejeijjee uási já nisonij kohtâlem speelâst juohhii kriitikoi arvâlâsâid. Motomeh kovvejii speelâ viehâváldálâžžân já misogyynisažžân. "Grand Theft Auto V" cuovkkij syergi vuábdu-ulâttâsâid já tast šoodâi puoh jotelumosávt vuobdum makkuuttâssyergi pyevtittâs. Tot ánsášij 800 miljovn dollarid tom almostittempeeivi, já kulmâ peeivi almostittem maŋa loho lâi jo paijeel miljard. "Forbes" lii valdâlâm speelâ puoh stuárráámun makkuuttâspyevtittâs almostitmân. Spellâm. "Grand Theft Auto V" lii jo-uv vuosmuu teikkâ kuálmáđ persovnist kovvejum toimâmfiäráánspellâ. Spelleeh čođâlditteh pargopittáid vâi ovdáneh mainâsist. Pargopitái ulguubeln spelleeh pyehtiv rijjâ juškeđ speelâ ávus spellâmaailmist. "Grand Theft Auto V" spellâmaailm lii merhâšitteelávt stuárráb ko spellârááiđu tooleeb speelâin já tobbeen lii ávus eennâmkuávlu já kuvâttâllum Los Santos kaavpug. Spellee kiävttá kolmâviärjuid, pääččimviärjuid já pávkkánâsâid vajalij tuástumân, já sun puáhtá kaččâđ, njuškođ, vuoijâđ teikkâ kevttiđ fiävruid vâi lihâdiđ spellâmaailmist. Tuáru tiileest spellee puáhtá kevttiđ automaatlâš sihtim já sun puáhtá čiähádâttâđ vajalij tulâttemist. Jis spellee vahaduvá, suu tiervâsvuotâčuogâstâh máccá kuuloold pelimudo räi. Spellee šadda oppeet pyecceiviäsun, jis sun tiäivá jäämmiđ. Jis spellee ráhtá rikosijd speelâ ääigi, sun puáhtá finniđ virgeomâháid suu maajeeld, kiäin agressio mittedeh “wanted” -luokkaduvâin (suomâkielân "etsintäkuulutus" já sämikielân "uuccâmkulluuttâs"). Ton puddâsâš luokattâs uáinoo spellen čááitust tasnijn oovtâst viiđân, kost vittâ uáivild ete virgeomâhááh láá hirmâđ agressiivliih. Virgeomâhááh oceh spellee kii jäävkit uuccâmkulluuttâs kuávlust. Jis spellee tollittuu teikkâ jáámá kaskoo tooimâ, te sun puáhtá algâttiđ ovdebáš vuárkkáčuogâstuvvâst. Luákkáduvmittár mana cooldown-tilán já lopâlávt láppoo, ko spellee ij lah virgeomâhái uáinupirrâduvvâst (mii uáinoo kárttáást). Ohtuuspeelâst lii kulmâ spellee huáđđoo: Michael De Santa, Trevor Phillips já Franklin Clinton -kulmâ rikolâš, kiäi mainâseh ovtâstuveh ko čođâldee tooimâid. Motomijd tooimâid čođâlditteen tuš oovtâ huáđđoin, já loopâh kyehti tâi kulmâin huáđđoin. Ubâ oovtâspellâ äigi spellejeijjeeh pyehtiv pyehtiv molsođ huáđđoost nuubán sunde adeleijjee kompas iššijn. Spellâ sáttá lonottiđ huáđđoid automaatlávt tooimâi äigi, ete sun puáhtá čođâldittiđ motomijd uulmijd. Huáđđoo kompassist leijjee avatar šiälu ruopsâdin, jis sun lii vaarâst já vielgâdin jis sust lii straagilâš ävkkičuolâstâhsajattâh. Veikkâ spellejeijjeeh čođâldittev tooimâid mon peri uáivihuáđđoin, vaigâdumos rievvimtooimah vaattâv iše tahofiättu stivrim rikolâškuoimijn, kiäh spesiaališuv ovdâmerkkân hakkerišmân teikkâ vyeijimân. Jis rikolâškyeimi ciävzá rievviimist ijge jäämi, sun finnee uási rievvimsummeest já sáttá leđe kiävttust puáttee-uv rievvimtooimâin pyerebijn táiđučuogâstuvâin. Speelâst rievviimeh pyehteen čođâldittiđ kyevti eres taavijn: spellejeijjeeh pyehtiv ovdâmerkkân huámmáđhánnáá finniđ sivilij fiättu meddâl tainuttemkaasuin teikkâ talle uáinusist ročâliđ sajan assuuh fáárust. Puoh huáđđoin lii käävci eres táiđu, moh ovdâsteh suoi äppi tiätu suorgijn, tego pääččim já vyejim. Veikkâ spellejeijjeeh pyehtiv pyerediđ huáđđoi tááiđuid spellâmáin, jyehi huáđđoin lii uáivildum äššitubdâmuš ohtâ tááiđun (ovd. Trevor táiđu stivriđ kirddemmaašin). Káávcád “merhâšitteeäppi” miäruštâllâđ huáđđon áinoošlajâsâš ääpi čođâldittem pehtilvuotâ. Michael kiävttá luođâäigi tullâtuárust, Franklin hittood äigi ko sun vuájá, já Trevor taha tuárust kyevtkiärdág vaahâg vajaláid já váldá jieš tuš peeli vaahâg. Puoh huáđđoi merhâšitteeäppi mittedee mittár kulluu ko kiávttá ääpi já kiäddu, ko spellejeijjee parga taaiđâliih tavoid (ovdâmerkkân driftaamáin fiävruin Franklinijn teikkâ jis pááčá uáiviteividmij ko kiávttá Michael). Maainâs. Ive 2013, oovce ive endurân moonnâm rievvimkeikka maŋa enâmus paŋkkirievvejeijjee Michael Townley iälá tuođâšteijjeesuojâlemkuávdáást suu peerâguin Los Santosist, San Andreasist loovdânommâ Michael De Santa torvoin. Ko Michael finnee tiettiđ ete suu kálgu Amanda lii viällám suu tennismáttáátteijjein, sun uávuttâl tennismáttáátteijjee tiivrâs táálu luusâ já tuššâd táálu suttoost. Táálu omâsteijjeen itá meksikolâš narkotiikpaaroon Martin Madrazo nissoonustev. Madrazo váátá sajanmáksu viehâväldi uhkijn, te Michael máccá suu rikolâš elimân vâi finniđ ruuđah čuákkán. Oovtâst suu rikolâškyeimi, Franklin Clintonguin sij rievvejeh jálukeđgihaandâl vâi mäksiđ suu veelgijd. Michael áinoo oovce ive tassaaš paŋkkirievviimist iälun pááccám kanadalâš rikolâškyeimi, Trevor Phillips, finnee tiettiđ jálukeđgirievviimist já fiettee ete Michael lij lamâš tom tyehin. Sij teivâv oppeet, ko Trevor kuárá Michael Los Santosist. Uáivihuáđđoi ovtâskâselimeh älgiv njuárbuđ haldâšist. Michael peerâ kuáđá suu, já suu keččâlem toohâđ maidnii suu elimáin joođeet suu oohtân miljardöör uáiviomâdâhsajostittee, Devin Westonguin. Franklin piälušt suu skippáár Lamar Davis kiän lii riävám gangstrer Harold “Stretch” Joseph, kij iirât ohtânmaanoost koddeđ Lamar vâi finniđ huámmášume suu jengist. Trevor luhottemeh nanodiđ suu haldâšem Blaine pirrâdâhkundá čapis pörssist jođetteh suátán sehe rikolij moottorpyerákerho The Lost, maaŋgâi laatinameriklâš kaatâjengi, eres metadiilerei, haldâttâs sponsoristem pälkkisoturij ete Triadi narkotiikparooni Wei Chengguin. Kyehti Federal Investigation Bureau (FIB) aageent, Dave Norton já Steve Haines väldiv ohtâvuotâ Michaelin já vaattâv ete sun taha rááiđu operaatioid Franklin já Trevorguin, ulmen hiäjusmittiđ kišdodeijjee Internation Affairs Agency (IAA) -toimâttâh. Haines kocceest sij ruámmuv IAA:n uáivildum válduomâdâh siskeldum panssârum vuájáánmiäđáttâh kiästun, já riemmejeh puoh Los Santos korruptum pooliis pargostum paŋkki. Ko Haines toimâm älgeen tutkâđ, sun päggee Franklin já Michael morâdiđ FBI uáivikodán já tuššâdiđ tuođâštusâid Haines vuástá toimâttâh serverein. Michael uáiná taam tilálâšvuotân sikkođ puoh tuođâštusâid suu jiejâd tooimâin, mij moorrâđ Haines vaikuttâsväldi sunjin. Kuálmádâh álgá sundáttâllâđ toos räi suoi ruokkâdumos kiäsu: Union Depository -vuárkká kollevaarij rievvim. Michael parga soovvâm suu peerâguin já sij älgiv vuot aassâđ oovtâst. Trevor finnee čielgâsin, ete suu puáris rievvimkyeimi Brad Snider ij lahkin faŋgâlist tego sunjin lâi ettum, mut ete sun jaamij oovce ive tassaaš endurân moonnâm rievvimkeeikâst já ete suu hävdidáim Michaelin uáivildum háávdán. Trevor tobdá ete suu pettijm, mij toovvât kaco kuálmáduv kooskân já uhked vaigâdid suoi vuáváámijd Union Depository várás. Ko Michael já Norton sorduv Haines pettimân, Trevor iššeed sij patâriđ toi suujâin, ete tuš sunjin lii vuoigâdvuotâ koddeđ Michael. Trevor ij adde Michaelin addâgâs, mut loppeed čođâldittid Union Depository rievvim. Union Depository rievvim luhostuvá, mut Franklin aldanee kyehti sundeest, moh väätih, ete sun jo-uv koddá Michael teikkâ Trevor. Franklinist lii kulmâ muulsâiähtu: koddeđ Michael, koddeđ Trevor teikkâ leđe koddehánnáá kihheen já kuáhtáđ sij vajalijd oovtâst. Jis Franklin koddá jo-uv Michael teikkâ Trevor te sun piättá ohtâvuotâ ripetteijjeeguin já máccá maasâd suu puáris elimân. Jis sun ij kode kuábbáágin te kuálmádâh kuáhtáá FIB já Merryweather, mon maŋgâ sij surmiv Haines, Strech, Cheng já Weston. Ko sij peessâv suoi vajalijn iärun, Michael, Franklin já Trevor lopâttává toohhâm oovtâst, mut pissoov ustevijn. Muusiik. Uáiviartikkâl: Luvâttâllâm káppáluvâin moh lává Grand Theft Auto V videospeelâst Grand Theft Auto V lii rááiđu vuosmuš spellâ, moos nuottijm algâalgâlâš muusiik. Muusiik nuottiimist västidáin The Alchemist, Oh No, Tangerine Dream já Woody Jackson, kij lâi tolebáá tuoijum Rockstarguin speelâin Red Dead Redemption (2010) já Max Payne 3 (2012). Oovtâst sij nuottijn kyehtlov tijme muusiik, mij čuájá speelâ tooimâin. Spellâ vuáđuduvá Kalifornian, já speelâ radiokanavijd ovdedmist Rockstar halijdij nanodiđ taam ohtâvuotâ lisensimáin káppáluvâid, moh likâttii sopâvâš “Cali Feel”. Algâaalgâst tárguttâs lâi lisensid paijjeel 900 pittá, mut loopâst sij tutđáin 241 káppálâhân. Tom lasseen radiost lii kyehti sárnumradiokanava. Motomeh káppáluvváin nuottijm speelâ várás, ovdâmerkkân rap-artist Flying Lotus joođeet radiokanava FlyLo FM, mij siskeeld suu speelân nuottim muusik. Ovdánem. kietâčällee Dan Houser muštâlij ive 2009 sahhiittâlmist ete sun áigu čäälliđ suullân tuhháát sijdosâš kietâčaalâ Grand Theft Auto V várás. Siämmáá sahhiittâlmist Houser muštâlij ete ovdánem álgá vistig kaavpugist já esken tom maŋa huáđđoin. Almostittem. Roovvâdmáánu 2011 Rockstar Games almostitij Grand Theft Auto V Twitter peht piejâmáin viestâ liŋkkâ päikkisijđon, mon stijlâ lâi nubásmittum speelâ mieldi. Sijđoin lâi logo, kost lâi speelâ nommâ já tom vyelni tekstâ, kost almottáim trailer almostittempeivimeeri. Rockstar Games ennifinnoduv Take Two Interactive uássuseh pajanii čiččâm ive ko spellâ almostitijm. Trailer almostitijm okko maŋeláá já tot čullij speelâ tábáhtus-saje. Čuávuvááh tiäđuid finnijm esken 12. syeinimáánu 2012, ko Rockstar almostitij kyehti kove speelâst. Speelâ nubbe traileri almostitijm 14. skammâmáánu 2012. Trailerist oovdânpuovttijm speelâ huáđđooh. Uđđâivemáánu 2013 Rockstar almottij speelâ almostittemäigipuudân 17. čohčâmáánu 2013. Kesimáánu 2014 Rockstar piejâi E3-meesuin almosin Grand Theft Auto V Playstation 4-, Xbox One já PC-versioh traileráin, mij lâi kovvejum Playstation 4. Uđđâivemáánu 2015 Rockstar almottij, ete PC-versio almostittem maŋŋaan algâalgâlâš 27. uđđâivemáánu sajan 24.njuhčâmáánu 2015. Kuovâmáánu 2015 Rockstar almostitij vuot uđđâ almostittempeivimeeri Grand Theft Auto V PC-version já sirdij tom tooleeb almostittemäigipuddâ áárvust ovdâskuávlui 14. cuáŋuimáánu 2015. Nuurrâmversioh. Grand Theft Auto V:st lii almostittum kyehti nuurrâmversio: Special Edition já Collectorś Edition. Special Edition siskeld SteelBook-skuáppu, mon lohheest láá speelâ uáivihuáđđooh. Fáárust lii meid blueprint-kárttá, kost lii ubâ GTA V vijdodâh, lasseen bonusassuid, -mááccuid já -tatuondeid, Stunt kirdemmašinijd, sehe Special Ability Boost, moin iššein huáđđoi spesiaaltááiđuid kartuttee mittár tievân 25% jotelubbooht. Collectorś Edition siskeeld puoh siämmáá ko Special Edition, mut fáárust puátá meid lukkâlâš torvoboxi GTA V-logoin, brodeerattum Los Santos koibâkappeer, lase huáđđoid gta online maid puáhtá lemniđ, sehe uniikkiautoid siskeldee autotalli. Vuástáväldim. Grand Theft Auto V finnij stuorrâ mielâstumvuotâ kritiikkáid. Spellâ finnij meid kávpálâš mielâstumvuotâ. Árvuštalleeh rämidáin Grand Theft Auto V maainâsmoodist, čäittimist já ávus spellâmaailmist. GameSpot kuittâg piälháttâlâi speelâ seksistišân. GameRankings já Metacritic adeláin speelâ PlayStation 3 -version čuogâstuvah 97,05 % & 97/100 čuogâstuvah já 96,56 % & 97/100 čuogâstuvah Xbox 360 -version. GameRankings luokkatallâi speelâ puoh aaigij párásumon Playstation 3 já Xbox 360 speelân. Spellâ lii meid kuálmád enâmustáá čuogâstuvâid finnim spellâ Metacriticst, tyehin lamâš: já Grand Theft Auto IV. Suomâst speelâ vuobdijm vuosmuš okko äigi enâmânpyehtee mield 88 000 kappâl, ko ovdâdâs-servi Figma muštâl ete lovo lii 70 900 kappâl. Meeri lii kuittâg Suomâst uáli styeres. Speelâ platinavuábdu rääji lii 20 000 já kollevuábdu 10 000. Porgemáánust 2014 Take-Two almottij ete speelâ lii vuobdum jo paijjeel 34 miljovn kappâl Playstation 3 já Xbox 360 -konsloáid. Kuovâmáánu 2015 speelâ lâi vuobdum jo ohtsis 45 miljovn kappâl. DSOG lij raporttistâm ete GTA V lii vuábdám PC:st vuosmuš peivi äigi paijjeel miljovn kappâl. Porgemáánu 2015 speelâ lâi vuobdum ohtsis paijjeel 54 miljovn kappâl. Skammâmáánu 2016 räi speelâ lâi vuobdum jo paijjeel 70 miljovn kappâl. Kritiik. Juovlâmáánu 2014 motomijn australialáin haandâlviđjáin spellâ kessijm meddâl vuábdust äššigâsâi nettiáánnum keežild keežild kost kritisistijm speelâ nisonáid čyeccee viehâväldi. Speelâ kritisistijm meid tooimâst, kost ulmen lâi kiduttiđ tuođâšteijjee eres taavijn. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast." Kyevtsáigusâš RNA-viruseh. Kyevtsáigusâš RNA-viruseh (dsRNA-viruseh) láá juávkku virusijn, moi árbádâh šadda kyevti RNA-sááigust, moh láá ponjásâm kyeimi kyeimis pirrâluvâi. Taat virusjuávkku juáhhoo ain kuuđâ čeerdân, main stuárráámus lii "Reoviridae". Taan juávhu virusijn láá uáli jieškote-uvlágán árbáduvah, viruspartikkâlij ráhtuseh já iššeediäláneh. Motomeh viruseh njuámuh ulmuid (om. rotaviruseh). Nubeh viruseh vuod njuámuh elleid, šaddoid, kuobbâráid teikâ bakteeráid. Merhâšittee kyevtsáigusâš RNA-viruseh láá ovdâmerkkân rotavirus, mii toovvât luččâtaavdâ; BTV-virus, mii toovvât nk. čuovjisnjuovčâtaavdâ; IBD-virus, mii njuámu kaanijd já Φ6-bakteervirus, mii njuámu "Pseudomonas"-bakteeráid. Käldeeh. "Taat sijđo lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast." Ive nuorttâlâš. Ive nuorttâlâš (já) lâi palhâšume, mii juohhui jyehi ive iivij 2007–2016. Taat palhâšume mieđettui ulmuid, juávhoid, ornijduumijd já instituutioid jo-uv ohtuu teikkâ oovtâst merhâšittee kielâ- já kulttuurpargostis nuorttâlâšsiärváduv pyerrin. Noomâst huolâhánnáá palhâšume vyeittee ij tarbâšâm leđe nuorttâlâš. Palhâšume haldâšii já taan vyeittest teikkâ vyeittein jienâstii Saaʹmi Nueʹtt já nuorttâlij sijdâčuákkim. 1747. 1747 (MDCCXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1740-lovo káávcád ihe. Paul Walker. Paul William Walker IV () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Sun čaittâlij ovdâmerkkân "Fast And Furious" -elleekuuvijn já elleekooveest "Into the Blue". Karrieer. Jo arâpärnivuođâstis Pampers-finnoduv máinusijn čaittâlâm Walker algâttij jieijâs karrieer sijđo-oosijn tagarijd televisio-ohjelmijn ko "The Young and the Restless" já "Touched by an Angel". Tastoo sun finnij mááinu roolâinis nuoráid uáivildum elleekuuvijn "She's All That" (1999) já "Varsity Blues" (1999). Ive 2001 Walker finnij almugijkoskâsâš huámmášume protagonistin toimâmelleekooveest "The Fast and the Furious", mast sun čaittâlij siämmáá roolâ ohtsis viiđâst elleekoverááiđu kuuđâ jotkâuásist. Walker lâi uáiviroolâst elleekuuvijn "Eight Below" (2006), "Timeline" (2003), "Joy Ride" (2001) já "Running Scared" (2006). Priivaateellim. Walkerist lii ohtâ nieidâ, ive 1998 šoddâm Meadow Walker. Käldeeh. Walker Walker Walker Čuovâuáivi peivikirje. "Čuovâuáivi peivikirje" (, já) lii nuorâiroomaan, mon Jeff Kinney lii čáállám já kuvvim. Tot lii vuossâmuš kirje siämmáánommâsâš kirjerááiđust. Kirje lii jurgâlâm anarâškielân Mikkâl Morottaja. Heffleyh. Kirje uáivihuáđđoo lii 11-ihásâš paješkovlâlâš Greg Heffley, kii čáálá peivikirje eellimstis. Ton lasseen sun sárgu jieijâs uáinuid jieškote-uvlágán tábáhtusâin ráiđukuuvijd, maid sun talle piäjá peivikiirján – teikâ äigičallui tegu Greg näggee. Greg enni lii Susan Heffley, já eeči Frank Heffley. Gregist lává kyehti viiljâ: stuorrâviljâ 16-ihásâš Rodrick já uccâviljâ 3-ihásâš Manny. Jeffersoneh. Greg muštâl, et suu pyeremus skippáár lii Rowley Jefferson, mut Greg ij kohtâl Rowley pyereest. Rowley lii meid 11-ihásâš paješkovlâlâš. Suu eeči lii Robert Jefferson, já suu eeni Linda Jefferson. Robert ij lijkkuu Gregân ollágin. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum eŋgâlâskielâlâš Wikipediast" Čuovâuáivi peivikirje (kirjeráiđu). Čuovâuáivi peivikirje lii ovtâstumstaatâlâš kirječällee Jeff Kinney čäällim já kuvvim kirjeráiđu, mast láá 15 uássid já 4 lasekirje. Kirjeh muštâleh kaandâst, Greg Heffleyst, suu elimist, suuvâst já skovlâskipárijn. Kinney čáálá kirjerááiđu kiirjijd eŋgâlâskielân. Tassaažân kirjeh láá jurgâlum 65 kielân, ml. anarâškielân, nuorttâlâškielân já orjâlâškielân. Kirjeráiđu kuulmâ sämikielân. Rááiđu vuossâmuš kirje, "Diary of a Wimpy Kid" almostui eŋgâlâskielân ive 2007. Ive 2009 taat vuossâmuš kirje almostui meid suomâkielân noomáin "Neropatin päiväkirja". Ive 2020 almostuvvii siämmáá kirje sämikielâg versioh. Anarâškielân tom jurgâlij Mikkâl Morottaja noomáin "Čuovâuáivi peivikirje", nuorttâlâškielân Raija Lehtola noomáin "Jeäʹrmmpääʹǩǩ peiʹvvǩeʹrjj" já orjâlâškielân Áilu Valle noomáin "Jierpmástalli beaivegirji". Ton lasseen Anarâškielâ servi lii jurgâlittám rááiđu kulmâ čuávuváá kirje anarâškielân. Fabrizio Brecciaroli jurgâlij rááiđu nube já kuálmád kirje ive 2020. Toh almostuveh ive 2021 nomâiguin "Čuovâuáivi peivikirje – Stuorrâviljâ almaaštâl" já "Čuovâuáivi peivikirje – Jo rijttáá". Sun áigu jurgâliđ rááiđu niäljád kirje ive 2021. Käldeeh. *