Ovdâsijđo. 1111. 1111 (MCXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1110-lovo nubbe ihe. 12 Years a Slave (elleekove). 12 Years a Slave lii ive 2013 puáttám elleekove, mon lii čáállám John Ridley já stivrim Steve McQueen. Elleekove vuáđuduvá Solomon Northup 1853 uárji muštâlušân Twelve Years a Slave. Uáiviroolâst elleekooveest lii Chiwetel Ejiofor kii čaittâl Solomon Northup. Muusik elleekován lii ráhtám Hans Zimmer Käldeeh. 12 Years a Slave (elleekove) 1647. 1647 (MDCXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1640-lovo káávcád ihe. 1991. 1991 (MCMXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1990-lovo nubbe ihe. 1995. 1995 (MCMXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1990-lovo kuuđâd ihe. 1996. 1996 (MCMXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1990-lovo čiččâd ihe. 1997. 1997 (MCMXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1990-lovo káávcád ihe. 1998. 1998 (MCMXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1990-lovo oovcád ihe. 1999. 1999 (MCMXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1990-lovo majemuš ihe. OA nomâttij ive 1999 almugijkoskâsâžžân vuorâsij ihheen. 2018. 2018 (MMXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 2010-lovo oovcád ihe. 2019. 2019 (MMXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 2010-lovo majemuš ihe. A. A lii läättinlâš puustavij já meid anarâškielâ puustavoornig vuossâmuš puustav. Historjá. Oskoh, ete A puustav lii finnim häämis Egypti hieroglyfij teikkâ seemilij meerhâst, mii kovvee vuávsá uáivi. A.V. Koskimies. Aukusti Valdemar Koskimies (ive 1906 räi Forsman;) lâi syemmilâš kielâtotkee, máttáátteijee, professor já kirječällee. Eellim. Aukusti Valdemar kuulâi Forsman suuhân. Suu vaanhimeh láin Isokyrö kirkkohiärrá Oskar Vilhelm Forsman já Maria Gustafva Ahlholm. Koskimies luuvâi pajeuáppen ive 1874 Vasa svenska lyceumist. Filosofia kandidaatin sun valmâštui ive 1882 já tuáhtárin ive 1891. Ive 1900 Aukusti naajâi Ilta Evelinain (oovdiš Bergroth; 22.11.1879 – 9.11.1958). Suoi finnijn oovtâ nieidâ, Aamu Aulikki Kotivalo, kii šoodâi ive 1904. Karrieer. Keessiv ive 1886 Koskimies juuđij kulmâ mánuppaje Anarist já nuurâi vijđes mainâsvuárhás "Inarinlappalaista kansantietoutta" -kiirján, mii siskeeld paijeel 400 sijđod anarâškielâg aalmugärbivyevi. Vuosâteddilâs almostui eskin ive 1917, ko T.I. Itkonen jurgâlij mainâsijd suomâkielân, tievâsmitij taid jieijâs pajasčälimijgijn já toimâttij tain kirje. Koskimies keežild meid anarâšah jieijah čäliškuottii sämikielân, ko suu Helsigân maccâm maŋa kielâmiäštáreh čallii sunjin reeivâin lase muštâlusâid. Koskimies almostitij maaŋgâid olgosdalduvâid já čuágálduvâid. Sun finnij professor árvunoomâ ive 1926. Käldeeh. "Kohtauspaikkana kieli. Näkökulmia persoonaan, muutoksiin ja valintoihin." Toim. Taru Nordlund, Tiina Onikki-Rantajääskö, Toni Suutari, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1078, Helsinki 2006 ISBN 951-746-820-2 s.401-405 Koskimies Koskimies Koskimies Koskimies Koskimies Koskimies Aalmugijkoskâsâš sundenummeer. Aalmugijkoskâsâš sundenummeer teikâ eennâmkoodi lii puhelinnummeer ovdâlabdos, mii tarbâšuvvoo, ko suáittá olgoenâmân. Numereh láá juohhum nuuvt, ete lii máhđulâš sierrâđ staatâid já kuávluid já nuuvt, ete numereh iä lah pajaluvvâi. Sundenumerist láá 1–3 nummeer. Numerijd juáhá já haaldâš Aalmugijkoskâsâš televiestâdemlitto (eŋgâlâskielân: "International Telecommunication Union", uán. "ITU", ranskakielân: "Union Internationale des Télécommunications", uán. "UIT"). Páihálii puhelinnumerist aalmugijkoskâsii háámán. Iänááš staatâin, meid Suomâst, páihálii sundenummeer vuosmuš nollá páácá meddâl, ko kiävttoo aalmugijkoskâsâš sundenummeer. Ovdâmerkkân páihálâš puhelinnummeer 019 1234567 Suomâst lii aalmugijkoskâsii häämist +358 19 1234567. Keejâ meid. * Aalmuglâš Kokoomus. Aalmuglâš Kokoomus (uánihubbooht Kokoomus,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Aalmuglâšpiäládâh. Aalmuglâšpiäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019 Aanaar. Aanaar (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Anarist ääsih 6 915 olmožid, já ton vijdodâh lii 17 333,62 km², mast 2 277,33 km² lii čääci. Kieldâ lii Suomâ stuárráámus vijđoduv mieldi. Aanaar naaburkieldah láá Suomâst Iänudâh, Kittâl, Suáđigil já Ucjuuhâ, Taažâst Kárášjuuhâ, Kuovdâkiäinu já Maadâ-Vaarjâg sehe Ruošâst Paje-Tuuloma já Nikkel. Aanaar kieldâ stuárráámus sijdâ já haaldâtlâš kuávdáš lii Avveel, kost láá suullân 3 000 ässed. Avelist 39 km tavas lii kieldâ nubben stuárráámus sijdâ Aanaar (608 ässed). Aanaar siijdâst čokkân Suomâ sämitigge. Eennâmtiätu já šoŋŋâdâh. Aanaar lii vijđoduv mieldi Suomâ stuárráámus kieldâ, suullân 5 % ubâ Suomâ vijđoduvvâst. Kieldâ stuárráámus jävri lii Aanaarjävri, mii lii meid Suomâ kuálmádin stuárráámus jävri. Anarist láá ohtsis 8 033 jävrid, já čácáduvâi vijđodâh lii 2 277,33 km². Nube maailmsuáđi maŋa Suomâ vuobdij Sovjetlitton Njuámmilcooskâs-Uáivuškuoškâ kuávlu, mon tááhust Aanaar vijđodâh uccánij 176 km². Viehâdâh. 31. juovlâmáánu 2018 Anarist assii 6 930 olmožid. Ässein 6 254 sarnuu suomâkielâ, 452 sämikielâid já 23 ruotâkielâ. Eres kielâid sarnuu 199 ässed. Aanaar lii ohtâ härvis kieldâin Laapist, kost ässeeloho lassaan. Čuákkipääihih. Ihe 2018 loopâst Anarist assii 6 930 olmožid, moin čuákkipaaihijn 4 386, ađâi 65,9 % ässeelovvoost. Aanaar markkân. Aanaar markkân teikâ Aanaar (, já) lii sijdâ Aanaar kieldâst Aanaarjäävri riddoost. Historjá. Anarist láá kavnum arkeologâlâš amnâstuvah, moh čäittih, ete Anarist ääsih ulmuuh jo maŋgâ tuhháát ihheed tassaaš. Puárásumos vala ton algâalgâlâš saajeest čuážžoo rakânâs Anarist lii Piälppáájäävri meccikirkko. Suomâ sämikulttuur kuávdáš. Aanaar markkân lii Suomâ sämikulttuur kuávdáš, já tobbeen kávnojeh ovdâmerkkân Sämimuseo Siida já Paje-Laapi luándukuávdáš, moh fäälih máhđulâšvuođâ uápásmuđ Säämi luándoin já kulttuuráin, já Säämi máttááttâskuávdáš, kost puáhtá máttááttâllâđ anarâškielâ já eres-uv sämikielâid. Käävpih. Aanaar markkânist láá motomeh šiev käävpih, tegu Inarin hopea, Lahjatalo Näkkäläjärvi Oy já Sámi Duodji ry. Tábáhtumeh. Anarist uárnejuvvojeh jyehi porgemáánu algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes Ijjâ () já jyehi uđđâivemáánu Skammâkoveh-elleekovefestivaal (). Käldeeh. Aanaar markkân Aanaarjävri. Aanaarjävri (, já tâi "Inarijärvi") lii jävri Aanaar kieldâst Suomâst. Eennâmtiätu. Aanaarjäävri vijđodâh lii 1 084 km², já tot lii Suomâ jaavrijn kuálmádin stuárráámus, já ubâ Laapi stuárráámus. Aanaarjävri lii meid Suomâ stuárráámus jävri, mii lii tuše oovtâ kieldâst já maailm nubben stuárráámus luándujävri, mii lii ollásávt tave näpikiärdu taavaabeln. Aanaarjäävri kulgâmvijdodâh lii 14 512 km2, já tot kulá Paččvei čácádâhân. Aanaarjävri lii Suomâ nubben kieŋâlumos jävri Päijänne maŋa. Aanaarjäävri kieŋâlumos saje lii Kálbáájoorŋâst, já tot lii 92 m. Jäävri koskâkieŋŋâlvuotâ lii 14,3 m. Aanaarjäävri čäcirääji kukkodâh lii suullân 3 300 km. Aanaarjäävri čäsuáivi alodâh lii 117–119 m. Tot muttoo Paččvei Kaitakuoškâ puáđu tulvâdem tiet. Aanaarjävri lii nuuvt kočodum vuáijumjävri. Aanaarjäävri ääldis lii šoddâm, ko vuáđukällee kiäldusvuodâ lii purgánâm. Purgánâm lii tovâttâm tom, ete källee laigoseh láá sirdâšum vuálus teikkâ pajas. Vuáláskulij já pajaskulij sirdâšum källeelaigoseh kočoduvvojeh vuáijumleehhin já horstin. Aanaarjävri lii tággáár tábáhtusâst šoddâm vuáijumleehhin já Suáluičielgi horstin. Juuvah. Aanaarjáávrán lyeštih maaŋgah juuvah. Merhâšitteemuuh tain láá Avveeljuuhâ já Juvduujuuhâ. Juuvah finnejeh čääsis Lemmee, Myeđhituoddâr já Pänituoddâr kuávluin. Aanaarjäävri nuorttiibeln vuálgá Paččvei, mii mana stuárráámus uásild Taažâ já Ruošâ räjijuuhhân já luáštá Bøkfjorden-vuonân, Barentsmeerân alda Kirkkonjaargâ. Suolluuh. Aanaarjäävrist láá ohtsis 3 318 suollud, mii lii enâmustáá Suomâ jaavrijn. Stuárráámuuh suolluuh láá Suomâ sisčácáduvâi 21. stuárráámus suálui Mahlad (20,7 km2), 22. stuárráámus suálui Kamessuálui (20,7 km2), Kossâpecsuálui (9,2 km2), Varttaasuálui (7,9 km2), Jieŋâsuálui (7,4 km2) sehe Segispecsuálui (7,1 km2). Eres merhâšittee Aanaarjäävri suolluuh láá sieidikeđgin tubdum Äijihkeđgi já jieŋâkuovđâšmist tubdum Ollâ-Mavra. Joorŋah. Aanaarjäävri stuárráámus joorŋah láá Äijihjorŋâ, Skállujorŋâ, Cuobbuujorŋâ, Kálbáiääpi já Čyetpecjorŋâ. Kyeleh. Aanaarjäävrist láá ennuv luosâkyeleh. Jäävrist kávnojeh kuávžur, jävriluosâ, rávdu, šapšâ, muikku já suávvil. Eres kyeleh láá vuásku, puško, njäähi, vollâsâš já ryevdikuálááš. Stuorrâ uási kuolijn láá šoddâdum. Kuolij ištâdem aalgij ive 1976, ko jäävri čäsuáivi tulvâdem keežild monâttum kuolijd koolgâi sajanpuáttiđ. Aanaarjáávrán láá ištâdum enâmustáá šapšâ, kuávžur já rávdu. Ive 2007 Aanaarjäävri salâsmeeri lâi 192 000 kg, mast šapšâ já riäská lijjii ohtsis 65 000 kg, já kuávžur lâi 47 000 kg. Muikku lâi 19 000 kg, rávdu 13 000 kg, suávvil 12 000 kg, puško 12 000 kg, vuásku 9 000 kg, ränisráávdu 8 000 kg, njäähi 6 000 kg já jävriluosâ 2 000 kg. Aasia. Aasia lii eennâmuási. Tot lii eennâmpáálu stuárráámus eennâmuási nuuvt ässeelovo ko vijđodâh-uv peeleest. Aasiast lii sehe maailm alemus saje, Mount Everest Himalaja váráduvvâst, já eennâmase vyeligumos saje Jáámmámmeerâ. Aasia staatah. pienoiskuva Aasia staatah Abidjan. thumb Abidjan lii Elefanttähtirido stuárráámus kaavpug já haaldâtlâš uáivikaavpug. Tot lii meid ässeelohhoos mield ohtâ stuárráámuin ranskakielâlijn kaavpugijn Afrikâst já ubâ maailmist. Puoh Afrik kaavpugijn tot lii kuđâdin stuárráámus Lagos, Kairo, Kinshasa, Dar es Salaam já Johannesburg maŋa. Abuja. thumb Abuja lii Nigeria uáivikaavpug. Accra. Accra lii Ghana stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Acqualagna. Acqualagna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Acqualagnast ääsih 4 293 olmožid. Ton vijdodâh lii 50,69 km², já alodâh 204 m. Acqualagna naaburkieldah láá Cagli, Fermignano, Urbania já Urbino. Siijdah. Bellaria, Canfiagio, Ca'Romano, Case nuove, Farneta, Fossato, Furlo, Naro, Pelingo, Petriccio já Pole. Acquaviva (San Marino). Acquaviva lii kieldâ San Marinost. Acquavivast ääsih 2 147 olmožid. Ton vijdodâh lii 4,86 km², já alodâh 237 m. Addis Abeba. thumb Addis Abeba (amharakielân አዲስ አበባ, "uđđâ kukká", oromokielân "Finfinne") lii Etiopia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Afganistan. thumb Afganistan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Kabul. Afrik staatah. • border Burkina Faso • border Kap Verde • border Kongo demokraatlâš täsiväldi • border Kongo täsiväldi • border Koskâ-Afrik täsiväldi • border Peeivitäsideijee Guinea • border Sierra Leone • border São Tomé já Príncipe * Agatha Christie. Agatha Mary Clarissa Christie () lâi eŋlandlâš kirječällee. Sun čaalij 66 syelipoolisromanid, 14 nooveelčuágáldâhhâd já 6 rähisvuotroomaan. Rähisvuotromanijd sun čaalij noomáin Mary Westmacott. Eellim. Agatha Miller šoodâi čohčâmáánu 15. peeivi 1890 Torquayst, Devon kreivikoddeest. Suu eeči lâi ovtâstumstaatâlâš Frederick Alvah Miller já suu enni eŋlandlâš Clara Boehmer. Clara Boehmer aasâi pärnin suu eeni uábi Margaret West lunne, tastko suu eeči jaamij já suu enni ij puáhtám tipšođ ohtuu vittâ párnáá. Clara Boehmer teeivâi suu puáttee kállá, ko suu eeni uábbi naajâi ovtâstumstaatâlâš Nathaniel Frary Milleráin. Frederick Miller lâi suu kandâ. Frederick Miller já Clara Boehmer naajáin cuáŋuimáánust ive 1878. Sunnuu vuossâmuš páárnáš Margaret Frary Miller (1879–1950) šoodâi Torquayst, kost kyevtisist lâi láiguviste. Sunnuu nubbe párnááš Louis ”Monty” Montant Miller (1880–1929) šoodâi New Yorkist, kost suu eeči lâi pargomääđhist. Forgâ tastmaŋa Clara Miller oostij Torquayst táálu, mon nommâ lâi Ashfield. Tobbeen meiddei Agatha Miller šoodâi perruu kuálmádin já majemuš pärnin. Agatha Miller pärnivuotâ lâi luholâš. Sun oroi Ashfieldist, suu suhâlij kulen Viestâr-Lontoost já meiddei Maadâ-Euroopâst, kost suu peerâ eelij távjá tälviv. Uccâ pärnin Agatha ij jottáám škoovlâ, mut suu enni máttááttij suu luuhâđ, čäälliđ já rekinistiđ. Agatha maatij meiddei čuojâttiđ piano já mandoliin. Millerij ruttâtuálu čuolmah algii, ko sij monâttii ennuv ruuđâ tálukäävpist New Yorkist, já tondiet peerâ varrij hotellân Raanskan oovtâ ihán, ko tobbeen lâi häälbib aassâđ ko stuorrâ táálust Eŋlandist. Ko Agatha lâi ohtnubálovihásâš, suu eeči jaamij. Agatha aasâi kuávttáá suu ennijn tastmaŋa, ko suu uábbi Margaret naajâi já suu viljâ Monty varrij Maadâ-Afrikân. Ive 1905 Agatha Miller varrij Pariisin, kost sun algij máttááttâllâđ pianočuojâttem já lávlum. Sun halijdij šoddâđ oopperalávlon, mut suu jienâ ij sooppâm ton tárguttâsân já tondiet sun koolgâi luoppâđ oopperalávloo ámáttist. Agatha Christie vuossâmuš käälis Archibald Christie Agatha Miller naajâi ive 1914. Suu vuossâmuš käälis lâi Archibald ”Archie” Christie, kunâgâslâš áimuvuoimij suátialmai. Suái láin teividâm Egypti uáivikaavpugist Kairost, mast Agatha Christie aasâi suu ennijn tälviv ive 1912. Enni vuástálistij näimilito, tastko Archibald Christie lâi värittem, mut tot ij iästám Agatha Christie porgâmist, maid sun halijdij. Vuossâmuš maailmsuáđi ääigi Agatha Christie poorgâi pyecceitipšon pyecceiviäsust, mut sun ij lijkkum paargon já aalgij porgâđ forgâ tastmaŋa apteekist, mast pargoäigi lâi uánihub já pälkki pyereeb. Apteekist sun oopâi ennuv miirhâin, moh lijjii tergâdis uásist suu syelipoolisromanijn. Christie nieidâ Rosalind, perruu áinoo páárnáš, šoodâi ive 1919. Christie oonij huolâ perrustis ige jurdâččâm suu pargo kirječällen, veikkâ sun lâi kavnâm kuástideijee suu vuossâmuš syelipoolisromanân. Pargo. Christie vuossâmuš roomaan "The Mysterious Affair at Styles" (Styles mystilâš tábáhtus) almostui ive 1920, mut Christie lâi čáállám tom jo nelji ive tooleeb. Maainâs vuáđudui toos, maid kirječällee lâi oppâm miirhâin apteekist. Ton kirjeest lâi meiddei belgialâš syelipoolis Hercule Poirot, kiäst šoodâi ohtâ maailm pegâlsumosijn syelipoolisijn. Christie puáttee roomaan "The Secret Adversary" (Syeligâs vuástálistee) almostui kyehti ive maŋeláá, mut eskin Christie kuuđâd roomaan, "The Murder of Roger Ackroyd" (Roger Ackroyd morhe), mii almostui ive 1926, toovâi kirječällee pegâlmâssân. Kirje loppâčuávdus lii aaibâs sierânâs, já lohheeh sujâtteh kirječällee syelipooliskirjálâšvuođâ rehelâš speelâ njuolgâdusâi cuovkkiimist. Tast huolâhánnáá "Roger Ackroyd morhe" algâttij Christie pargo kolleääigi. Kirjeh. Agatha Christie čaalij 72 romanid. Syelipoolisromanijd sun čaalij suu uámi noomáin já rähisvuotromanijd noomáin Mary Westmacott. Käldeeh. Christie Christie Christie Agugliano. Agugliano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Aguglianost ääsih 4 792 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,89 km², já alodâh 203 m. Agugliano naaburkieldah láá Ancona, Camerata Picena, Jesi já Polverigi. Siijdah. Borgo Ruffini, Castel d'Emilio, Chiusa já Molino. Áhujävri. Áhujävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Ahujävri Akaa. Akaa () lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Akaast ääsih 16 481 olmožid, já ton vijdodâh lii 314,38 km², mast 21,12 km² lii čääci. Akaa naaburkieldah láá Hämeenlinna, Lempäälä, Urjala, Valkeakoski já Vesilahti. Historjá. Akaa kaavpug vuáđudui ive 2007 aalgâst, ko Toijala kaavpug já Viiala kieldâ lahtojii oohtân. Kieldâlahtemeh. Kylmäkoski kieldâ lohtui Akaan ive 2011. Alabama. Alabama lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Montgomery já stuárráámuuh kaavpugeh láá Birmingham já Huntsville. Alabama uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 4,9 miljovn olmožid (2020). Alajärvi. Alajärvi lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Alajärvist ääsih 9 492 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 056,75 km², mast 47,92 km² lii čääci. Alajärvi naaburkieldah láá Alavus, Kuortane, Kyyjärvi, Lappajärvi, Lapua, Perho, Soini, Vimpeli já Ähtäri. Historjá. Alajärvi vuáđudui ive 1869, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Alakylä, Halla-aho, Hoisko, Huosianmaa, Höykkylä, Iiruu, Kaartunen, Karhula, Koivumäki, Kortekylä, Koskenvarsi, Kuolema, Levijoki, Luoma-aho, Myllykangas, Nälkämäki, Paalijärvi, Pekkola, Pihlajakangas, Pynttäri, Saukonkylä, Sissala, Teerineva, Uusikylä, Viinamäki já Ylikylä. Alaska. Alaska lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Juneau já stuárráámuuh kaavpugeh láá Anchorage já Fairbanks. Alaska uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 734 000 olmožid (2020). Tot lii ässeelovo mield kuálmádin ucemus uásistaatâ. Ohtâgin uásistaatâ ij lah nuuvt häärviht aassum ko Alaska. Alavieska. Alavieska lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Alavieskast ääsih 2 522 olmožid, já ton vijdodâh lii 253,02 km², mast 1,61 km² lii čääci. Alavieska naaburkieldah láá Kalajoki, Merijärvi, Oulainen já Ylivieska. Historjá. Alavieska vuáđudui ive 1868. Ko Säämisuáti puállái ive 1944, te puoh Suomâ sämmiliih karttii vyelgiđ evakkon Ylivieska já Alavieska kuávloid. Siijdah. Alavieska, Eteläranta, Kähtävä, Somero, Taluskylä já Käännäkylä. Alavus. Alavus lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Alavusist ääsih 11 416 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 151,46 km², mast 64,24 km² lii čääci. Alavus naaburkieldah láá Seinäjoki, Kuortane, Ähtäri, Virrat já Alajärvi. Historjá. Alavus vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Albania. Albania (, jurg. 'kuáskimij eennâm') ađai Albania täsiväldi () lii staatâ Euroopâst Balkanist. Ton ránnjástaatah láá Montenegro, Tave-Makedonia, Kreikka já Kosovo. Albaniast viestârân lii Koskâmeerâ. Albaniast láá ennuv váráduvah, tondiet viljâlem lii tuše käržis riddokuávlust, kost lii meid uáivikaavpug Tirana. Albania ässeeloho lii suulân 2,86 miljovn, kiäin váhá paijeel peeli láá muslimeh. Alda-nuorttâ. Alda-nuorttâ lii kuávlu Aasia já Afrik kuáhtámkuávlust, Euroop nuorttiibeln. Alda-nuortâ staatâin stuárráámus uási láá arabienâmeh pic Turkki, Israel, Kypros já Iran. Meid oskoldâh, islam ovtâstit Alda-nuortâ staatâid. Staatah. Motomin meid reunus Turkki rekinistoo Alda-nuortân. reunus Kypros kulá eennâmtieđâlávt Alda-nuortân, mutâ ton historjá já kulttuur láá iänááš kreikkalâš-turkkiliih. Tondiet tot rekinistoo historjálávt já kulttuurlávt Euroopân já Aasian. Enâmustáá ohtâlâs kulttuur tet Alda-nuortân rekinistoo motomin meid ubâ Tave-Afrik ađai "Maghreb". Aleksandria. Aleksandria lii kaavpug Egyptist. Tot lii ässeelovo mield Egypti nubben stuárráámus kaavpug. Alger. Alger (,) lii Algeria uáivikaavpug. Algeria. Algeria, virgálávt Algeria demokraatlâš aalmugtäsiväldi, lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Alger. Algeria vijđodâh lii 2,4 miljovn km², já tobbeen ääsih suulân 41 miljovn olmožid. Virgáliih kielah Algeriast láá kyehti: arabiakielâ já berberkielâ. Toi lasseen ranskakielâ lii ennuv kiävtust. Staatâ stuárráámus oskoldâh lii islam. Historjá. Algeria lii ain lamaš kiäinu Euroop, Afrik já Alda-nuortâ koskâsii kaavpâšmist. Nuuvtpa Algeria aalmugist kávnojeh maaŋgah eres tuávááh. Vuosmuuh, kiäh Algeria kuávlun láá asâttum aassâđ, láá berbereh, mutâ 600-lovvoost arabih väldidii kuávlu. Ko 1500-lovvoost espanjaliih irâttii väldidiđ Algeria, te pottii Ottomaaneh algerialij išán, já nuuvt Algeriast šoodâi uási Ottomaan väldikode. Algeria saje lii kuittâg tommit vaigâd, ete tot ij lah kuássin lamaš älkkee haldâšiđ. Algeria viestârpele lâi eenâb ohtâvuođâst Marokkon já nuorttiipele Tunisian. Tobbeen assii meid tommit ennuv berberkielâ (teikâ tamazight) sárnooh, ete arabisaatio ij luhostum nuuvt älkkest ko maaŋgâin eres enâmijn Algeria nuorttiibeln. Ton tááhust 1800-lovo aalgâst Algeria ij meidgin lamaš nuuvt herkki ovdediđ politiiklâš nationalism ko ovdâmerkkân Tunisia. Ive 1830 Ranska väldidij uási Algeriast já haldâšij tom. 18 ihheed maŋeláá, ive 1848, Algeriast šoodâi Ranska eennâmkodde. Puoh aalgij ive 1827, ko Husayn Dey čooskij Ranska tallaa konsul Pierre Deval muáđoid kiärpášfááškuin, ko sunnust lâi vižže Ranska mävsihánnáá lemin veelgist Algerian. Siämmáá ive minister Ranskaast čaalij, ete Algeria väldidem išedičij adeliđ pargo Napoleon soođij veteraanáid. Nuuvtpa kulmâ ive maŋeláá aalgij paijeel čyeti-ive paje, ko Algeria lâi Ranska vääldi vyelni. Jiečânâsvuođâsuáti Ranska vuástá aalgij ive 1954. Ráávhusopâmuš šoodâi käävci ive maŋeláá, já nuuvtpa syeinimáánu 5. peeivi 1962 Algeria finnij jiečânâsvuođâs. Eennâmtiätu. Algeria lii vijđoduv mield Afrik stuárráámus staatâ, mutâ paijeel nelji viiđâduási tast kuleh Sahara ävđinenâmân. Ävđineennâm oovtâst Atlasvaarijn kulá maadâ-Algerian, kost šoŋŋâdâh lii kume já koške. Riddokuávlust, kost luáháh já váráduvah haldâšeh enâduv, šoŋŋâdâh lii koskâmerâšoŋŋâdâh. Algeria alemus saje lii Mont Tahat, mii paijaan 2918 meetter alodâhân, já ton čohe alne lii koskâttuvvâi muotâ. Várádâhkuávluin täälvih sättih-uv leđe hirmâd kolmâseh. Keessiv láá távjá piegah, main láá kume kovjâ já čunoi. Algeriast láá maaŋgah aalmuglâšmeecih, moin Tassili n’Ajjer lii Unesco maailmärbičuosâttâh. Unesco luvâttâlmist láá ohtsis čiččâm čuosâttâhhâd, moh láá algerialiih. Tuše kulmâ prooseent Algeria vijđoduvvâst heivee viljâlmân. Merhâšitteemuuh eennâmtuálu pyevtittâsah láá niisu, ohra, haavvâr, oliiveh, sitrusheđâlmeh já šivettijn kussâ já savzâ. Viehâdâh. Algeriast ääsih ohtsis paijeel 43,8 miljovn olmožid já mediaaniahe tobbeen lii 28,9 ihheed. Algeria olmoošloho šadda suulân 1,85 % jyehi ive. Tot lii kuittâg ohtâ maailm härvimusávt asâiduttum staatâin - oovtâ neljihâškilomeetter siste ääsih suulân tuše 15,9 olmožid. Kuittâg ton uáivikaavpugist Algerist ääsih ain oovtâ neljihâškilomeetter siste suulân 10 150 olmožid. Kulmâ niäljáduási algerialijn ääsih-uv kaavpugkuávluin. Eenâb ko kulmâ niäljáduási algerialijn láá etnisávt arabeh. Maaŋgâi madduuh láá kuittâg tovláin berberijn, moh láá talle tuše siävuttum Alda-nuortâ arabijguin, maadâeurooplijguin já Sahara máddáápiälái afriklijguin. Algeria stuárráámus kielâ lii arabiakielâ, mutâ berbereh sárnuh beberkielâ. Stuárráámus uási berberijn láá kuittâg kyevtkielâliih já mättih meid arabiakielâ. 99% algerialijn láá sunnimuslimeh. Almugijkoskâsâš komovuotâsajattâh. Almugijkoskâsâš komovuotâsajattâh adai ISS (,) lii suullân jyelgipállukiedi stuárusâš satelliit, ive 2000 rääjist pisovávt almaidittum komovuotâsajattâh, mii jorá Eennâm pirrâ 368 km aloduvvâst 27 600 km tijmeliävttoin. Tot jorá Eennâmpáálu pirrâ pelnub tiijme kooskâi, 16 kerdid pirrâmpeeivist. Pirrâmpeeivist ISS jotá suullân siämmáá määđhi ko jis tot kirdáččij Enâmist Mánudâžân já maassâd. Taat sajattâh lii jotkâ Ovtâstum staatâi Skylab- já Sovjetlito Mir- já Saljut-komovuotâsajattuvváid. Komovuotâsajattâh lii Kanada, Euroop, Jaapaan, Ruošâ já Brasilia komovuotâornijdumij sehe Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttuv ohtsâšhaahâ. Puoh kirdemeh komovuotâsajattâhân, moh kevttih ryeššilâš rakkeet, páččojeh Baikonur kosmodromist Kazakstanist. Vuosmuu keerdi komovuotâsajattâhân paččui rakkeet Ovtâstum staatâin Cape Canaveral pääččimkuávdáást ive 2020. Komovuotâsajattâh uáinoo päljis čolmijn Enâmân uánihâš puudâid, táválávt motomijd miinutijd häävild. Altidona. Altidona lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Altidonast ääsih 3 540 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,97 km², já alodâh 224 m. Altidona naaburkieldah láá Campofilone, Fermo, Lapedona já Pedaso. Siijdah. Markkân lasseen Altidona kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Marina di Altidona. Amanda Kernell. Amanda Kernell (š. čohčâmáánu 9. peeivi 1986, Ume, Ruotâ) lii ruátálâš-sämmilâš stivrejeijee já kietâčällee. Suu enni lii ruátálâš já eeči sämmilâš. Kernell luuvâi čäällim čaittâlemlyevi já audiovisuaallâš media várás Biskops-Arnöst já juuđij meid Filmpool Nord kietâčäällimkuursâ. Elleekovestivrim sun luuvâi Tanskast Den Danske Filmskolest iivij 2009–2013. Suu peeggâlmumos elleekove lii "Sameblod" (2016), mii lii meid suu vuossâmuš kuhes elleekove. Käldeeh. Kernell Kernell Kernell Amanda Plummer. Amanda Plummer (š. njuhčâmáánu 23. peeivi 1957, New York, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Sun lii pegâlmâs suu teatterkarrieerist sehe elleekuuvijn Joe Versus the Volcano (1990), The Fisher King (1991), Pulp Fiction (1994) já The Hunger Games: Catching Fire (2013). Suu eeči lii kanadalâš čaittâleijee Christopher Plummer (š. 1929) já enni še lâi čaittâleijee, ovtâstumstaatâlâš Tammy Grimes (1934–2016). Käldeeh. Plummer Plummer Amandola. Amandola lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Amandolast ääsih 3 471 olmožid. Ton vijdodâh lii 69,50 km², já alodâh 500 m. Amandola naaburkieldah láá Comunanza, Gualdo, Monte San Martino, Montefalcone Appennino, Montefortino, Penna San Giovanni, Sarnano já Smerillo. Historjá. Amandolast šoodâi kaavpug ive 2017. Siijdah. Bore, Botundoli, Buzzaccheri, Caccianebbia, Campo di Masci, Capovalle, Casa Coletta, Corazza, Casa di Carlo, Casa Innamorati, Casalicchio, Casa Paradisi Inferiore, Casa Paradisi Superiore, Case Staffinati, Casa Tasso, Cese, Ciaraglia, Colle San Fortunato, Colle Turano, Coriconi, Corvellari, Cucchiaroni, Fossacieca, Francalancia, Garulla Inferiore, Garulla Superiore, Le Piane, Marnacchia, Merli, Moglietta, Montane, Paolucci, Paterno, Pucci, Rustici, Salvi, San Cristoforo, San Lorenzo, San Ruffino, Schiti, Scagnoli, Suitullo, Taccarelli, Vena, Verri, Vesciano, Vidoni, Villa Conti já Villa Fiorentina. Uáinámušah. Amandolast lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Amman. Amman lii Jordania stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Amoc. Amoc ("Mikkâl Antti Morottaja" ađai "Kuobžâ-Saammâl Maati Mikkâl", š. juovlâmáánu 24. peeivi 1984, Aanaar, Suomâ) lii anarâš ráppájeijee. Nommâ Amoc puátá saanijn "Aanar Master of Ceremony" (Aanaar seremoniamiäštár). Amoc lii puáttám tobdosin tast, et sun ráppáá anarâškielân. Sun keikkaastâl tyelli tälli pirrâ Säämi já motomin meid Maadâ-Suomâst. Šaali (2006). Šaali lii Amoc vuossâmuš single, mii almostui juovlâmáánu 13. peeivi 2006. Tot kávnoo meid CD:st. Kaččâm (2007). Amoc vuossâmuš album Amok-kaččâm almostui kuovâmáánu 6. peeivi 2007. Skiäru pyevtittij Tuupa Records. Kiälláseh (2016). Taat lii single. Pittáást lii rahtum meiddei muusikvideo. Kuobârpoolvâ maŋa (2016). Kuobârpoolvâ maŋa lii single, mii almostui ive 2016 loopâ peln. Pittáást lává kyessilávlon Sofia Jannok já Niillas Holmberg. Käldeeh. Amoc Anarâškielâ. Anarâškielâ lii sämikielâ, mii kielâlávt lohhoo nuorttâkielâi nannaamjuávkun. Ton aldemuš suhâkielâ lii nuorttâlâškielâ. Anarâškielâst láá suulân 450 sárnod. Kuávlu. Anarâškielâ lii áinoo sämikielâ, mii sárnoo tuše Suomâst. Tom sárnuh ärbivuáválávt Aanaarjäävri pirrâsijn, já ei. täin soojijn: Njellim, Avveel, Menišjävri, Riemâšjuuhâ, Mosshâš, Aanaar markkân, Kaamâs, Ákšujävri, Čovčjävri, Ijjävri, Čevetjävri já Päärtih. Kuávlukielah. Anarâškielâ kuávlukielâid puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: taavaapele kuávlukieláid (Pärttih, Čovčjävri jna.) já máddáápele kuávlukieláid (Njellim). Tuođâlávt sárnumkielâst láá stuorrâ iäruh meid ovtâskâs sárnoi kooskâst; iäruh láá sehe suujâtmist (kukkoduvvâin já vookaalnubástusâin) já sánáduvvâst. Persovnpronomineh. Anarâškielâst persovnpronominijn láá kulmâ lovo: oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho. Kieldimverbâ. Indikativ, konditional já potential Anarâškielâ pustaveh. Anarâškielâ kiävttá latinalâš pustavijd. Tego suomâkielân-uv meid anarâškielân láá lasettum puustaveh, moh iä läättinkielâst kavnuu. Anarâškielâ puustavoornig. Anarâškielâ puustavoornig lii "a â á ä b c č d đ e f g h i j k l m n ŋ o p r s š t u v y z ž". Tom láá Säämi kielâorgaaneh tuhhiittâm anarâškielân. Puustavoornig lâi ovdil 2014 váhá eresláván. Anarâskielâst lii kuittâg kevttum maaŋgâlágán puustavoornigeh, ovdâmerkkân Sammallahti-Morottaja Säämi-suomâ sänikirjeest puustavoornig lii "a â b c č d đ e f g h i j k l m n ŋ o p r s š t u v y z ž ä á" já Erkki Itkonen Inarilappisches Wörterbuch oornig lii "a á ä b c č ʒ ǯ d đ e æ f g h i j k l m n ŋ o p r s š z ž t u v y". Anarâškielâ servi. Anarâškielâ servi lii ive 1986 vuáđudum sämiservi, mon toimâmpäikki lii Aanaar kieldâ, Laapi eennâmkoddeest. Seervi vuáđudemčuákkim tollui Avelist juovlâmáánu 4. peeivi Avveel-hooteel auditoriost. Seervi vuáđudemjesâneh lijjii Veikko Aikio, Ilmari Mattus já Matti Morottaja, kote väljejui seervi vuosmužžân saavâjođetteijen. Seervi ulmen lii ovdediđ já nonniđ anarâškielâ. Servi algâttij ive 1997 kielâpiervâltooimâ. Kielâpiervâl lii lasettâm anarâškielâ sárnoi, eromâšávt párnái já nuorâi, mere. Servi almostit Anarâš-loostâ já Loostâš-lostii. Tolebáá servi meid kuástidij Kierâš-loostâ. Palhâšume. Servi uážui tave-eennâmlâš Kollekielâ-palhâšume skammâmáánu 17. peeivi 2004. Liiŋkah. * Anarâškielâ tivvoomohjelm. Anarâškielâ tivvoomohjelm lii Giellatekno huksim ohjelm, mii tivo sänifeeilâid. Tivvoomohjelm tuáimá nuuvt, et tot tuhhit puoh anarâškielâ morfologisii analysaattorist leijee saanijd já hilgo tagarijd saanijd, moh iä lah analysaattorist. Ko tivvoomohjelm kávná feeilâ, te tot fáálá vittâ iävtuttâs, maggaar olmâ čäällimhäämi puávtáččij leđe. Tivvoomohjelm tivo tuše čäällimfeeilâid, ađai tagarijd feeilâid, mast sääni čäällimhäämi lii noormâ vuástásâš. Čäällimfeeilâi juávkun kuleh meiddei časkemfeeilah, moh šaddeh ko čällee čáálá vahâgist mottoom sääni eresnáál ko lâi áigum. Tivvoomohjelm ij tivo nuuvt kočodum sänifeeilâid já syntaksfeeilâid. Sänifeeilah láá tagareh feeilah, moh šaddeh ko sääni lii kielâ ráhtus vuástásâš tâi eres kielâkevtteeh iä tuubdâ tom. Syntaksfeeilah láá tagareh feeilah, moh šaddeh ko čällee ij haaldâš kielâ syntaks. Syntaksfeeilah láá táváliih talle ko suomâkielâ interferens vaaikut čällee kielân (om. nominatiivobjekt teikkâ partitiivsubjekt keežild). Čäällimfeeilâid puáhtá jyehiđ kyevti váldujuávkun: feiláid, moh pyevtitteh ij-tuođâlii sääni já feiláid, moh pyevtitteh tuođâlii sääni. Ij-tuođâliih säänih iä lah säänih. Tuođâliih säänih láá säänih, mut feilâ šadda puástu ohtâvuođâ keežild. Tivvoomohjelm hilgo tuše ij-tuođâlijd saanijd. Ij-tuođâliih feeilah láá ovdâmerkkân: sujâttemfeeilah, sänirähtimfeeilah, fonologiliih feeilah, puállupevdifeeilah já časkemfeeilah. Motomin sáttá leđe vaigâd tiettiđ, mon juávkun mottoom feilâ kulá. Ovdâmerkkân lii-uv “uázzuv” časkemfeilâ, puállupevdifeilâ teikkâ fonologisâš feilâ? Puoh kulmâ muulsâiävtu láá máhđuliih. Jyehi sänihäämi lii tivvoomohjelm mield jo-uv čallum puástud (“positiivlâš”) teikâ olmânáál (“negatiivlâš”). Ko positiivlâš sääni lii evaluistee mielâst čallum puástud, sääni lii tuotâ positiivlâš, já ko positiivlâš sääni lii evaluistee mielâst čallum olmânáál, sääni lii epituotâ positiivlâš. Epituotâ negatiivlâš lii čäällimfeilâ, mon ohjelm ij lah kavnâm. Tieđâlii artikkâl várás láá analysistum tivvoomohjelmáin käävci tekstâd, maid lává čáállám kyehti čällee. Nubbe čällest lii oppâm kielâ kielâpiervâlist já nubbe rävisolmožin. Evaluistem čáittá, et čäällimfeeilâin 68,9 % láá ij-tuođâliih säänih já 31,1 % láá tuođâliih säänih. Tivvoomohjelm ij paste merkkiđ teikkâ iävtuttiđ čuávdus feiláid, moh láá tuođâliih säänih. Nubij sanijgijn tot ij iššeed čällee ollágin suullân jyehi kuálmádáin feiláin, maid sun taha. Evaluistem čáittá meddei, et puoh saanijn 95,3 % láá tuotâ negatiivliih já 2,7 % láá tuotâ positiivliih – ohtsis 98,0 %. Taat meerhâš, et tivvoomohjelm já evaluistee lává 98,0 %:st tábáhtusâin oovtâ uáivilist. Suulân 1,8 % láá epituotâ positiivliih (tivvoomohjelm mielâst sääni ij lah čallum olmânáál, mut evaluistee tuhhit sääni) já 0,1 % láá epituotâ negatiivliih (čäällimfeilah, maid tivvoomohjelm ij lah kavnâm). Ohtân tivvoomohjelm hástun lii kielâlâš variaatio. Ovdâmerkkân tijme-sääni: ti’jme ~ tiijme (ol. gen.) já tijmeest ~ tiijmest (ol. lok.). Tivvoomohjelm kolgâččij tuhhiittiđ puoh tágárijd haamijd, mut tot hilgo stuorrâ uási maajeeb variaatioin (ij kuittâg puoh; tot tuhhit ovdâmerkkân häämi “piivdost”). Ancona. Ancona lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Anconast ääsih 100 305 olmožid. Ton vijdodâh lii 124,84 km², já alodâh 16 m. Ancona naaburkieldah láá Agugliano, Camerano, Camerata Picena, Falconara Marittima, Offagna, Osimo, Polverigi já Sirolo. Historjá. Anconast šoodâi kaavpug ive 1357. Siijdah. Aspio, Candia, Casine di Paterno, Gallignano, Ghettarello, Massignano, Montacuto, Montesicuro, Paterno, Poggio di Ancona, Sappanico já Varano. Ancona eennâmkode kieldah. Ancona eennâmkoddeest láá 47 kieldâd. Käldeeh. * Andorra. Andorra furstâkodde () ađai Andorra () lii mikro- já siseennâmstaatâ Espanja já Ranska kooskâst Pyrenij váráduvvâst. Staatâ koskâalodâh lii Euroop alemus, 1 996 meetterid. Vijđodâh Andorrast lii tuše 468 km², mii taha tast Euroop kuđâdin ucemuu staatâ. Staatâ ässeeloho lii váhá paijeel 80 000, já staatâ uáivikaavpug lii Andorra la Vella (ađai 'Puáris Andorra'). Kieldah. Andorrast láá 7 kieldâd: Andorra la Vella, Canillo, Encamp, Escaldes-Engordany, La Massana, Ordino já Sant Julià de Lòria. Andorra la Vella. Andorra la Vella lii Andorra uáivikaavpug já ohtâ staatâ kieldâin. Andorra la Vellast ääsih 22 440 olmožid. Ton vijdodâh lii 30 km², já alodâh 1 022 m. Angola. Angola, virgálávt Angola täsiväldi (portugalkielân "República de Angola") lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Luanda. Angola virgálâš kielâ lii portugalkielâ, mutâ ton lasseen sárnuh ovdâmerkkân kongokielâ, kimbundukielâ já umbundukielâ. Angolast ääsih paijeel 32 miljovn olmožid, kiäin stuárráámus uási láá ristâliih: jo-uv katoliliih (41%) teikkâ protestantliih (38%). Angola ránnjástaatah láá tavveen Kongo täsiväldi já Kongo demokraatlâš täsiväldi, nuorttân Sambia já mäddin Namibia. Historjá. Stuárráámuu uásist angolalijn láá madduuh eennâmtuálu kulttuurijn, moh asâiduttii Angolan suulân 1000-500 oKr. Oskoh, ete taah ulmuuh sarnuu tovláá versio kielâin, maid Angolast tääl sárnuh. 800-lovo rääjist Angola taveuásih kullii stuorrâ kunâgâskuddijd. Ko portugalliih 1400-lovo aalgâst pottii, te sij algii tállân ráđádâllâđ eres hiäimuigijn. Čuávuvái muáddi čyeđe ive ääigi Angolast vuobdui paijeel 4 miljovn uárjid Tave-Amerikân. Portugal haldâšij Angola rähtimáin kävppisopâmušâid eres hiäimuigijn, mutâ ubbân sij finnii Angola vääldi vuálá esken 1900-lovo aalgâst. Ive 1951 tot labdasui Portugal eennâmkoodán. Kuittâg 1960-lovvoost maaŋgah stuimejuávhuh tuáruškuottii jiečânâsvuođâ peeleest, já skammâmáánu 11. peeivi 1975 Angola finnij jiečânâsvuođâs. Anna Morottaja. Konsertist láávdást Kuobžâ-Piäká Ánná Helsigist ive 2019 Kuobžâ-Piäká Ánná teikâ Anna Margareeta Morottaja (š. 1969) lii anarâš máttáátteijee, kielâpargee, livđojeijee, jyeigee, lávloo já musijkkár. Sun lii šoddâm tobdosin anarâšâi livđe-muusikärbivyevi iälláátteijen. Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu orjâlâškielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. Morottaja lii jienâčaittâlâm Muumieeni roolâ anarâškielâg rááiđust. Keejâ meid. Morottaja Morottaja Anni Sarre. Anni Sarre lii anarâš kirječällee, tivtâsteijee já máálájeijee. Sun lii vuálgus Väävli siijdâst, mii lii Aanaarjäävri riddoost suulân 40 km keččin Aanaar markkânist. Suu peerâ lâi anarâš, já anarâškielâ lii suu eenikielâ. Sarrest ij lah čällee akateemisâš škovlim. Sun lii taggaar čällee, kii čáálá puđâldâssân já kiän motivaation lii eromâšávt ilo čäälliđ jieijâs feerimijn já huámmášuumijn. Sarre ij lah tuše čällee já parga meiddei eres taaiđâsuorgijn – tegu maaŋgah eres-uv algâaalmugčälleeh. Sun lii ovdâmerkkân máálájeijee-uv. Spejâlistem – Heijastus. Sarre čaalij “Spejâlistem – Heijastus” -tihtâkirje, mii almostui ive 2014 já siskeeld suulân 75 tihtâd. Sun čaalij tiivtâid vistig suomâkielân já talle sun jurgâlij taid anarâškielân. Tiivtâi paječalluuh láá kiddâ tast, mii lii jieškote-uv tiivtâst kieđâvuššum fáddá. Kirjeest láá meiddei motomeh čallee jieijâs sárgum koveh. Tiivtâi celkkuuh láá táválávt uánihááh, já tain lii uáli täsivis rytmâ. Tiivtah láá masa ain juohhum verstáid, já jyehi verstâ siskeeld muáddi raddalâs (táválávt 3–6 raddalâs, mut motomin váhá eenâb-uv). Tiivtâin lii tyellitälli loppâčuojânâs, mut ij kuittâggin hirmâd távjá. Algâčuojânâsah iä lah. Tiivtah láá čallum uáli älkkees já čielgâ almoskieláin, iäge lah kevttum tagareh symboleh, viärdádâsah teikâ čujottâsah, moh tovâččii vädisin teevstâ iberdem. Motomin iäluttemes tiiŋgah láá personifisistum. Ovdâmerkkân “Uđđâivemáánu” -nommâsii tiivtâst puolâš aktivlávt cipco suormâid já muáđuid. Njálmálii ärbivyevi já sämmilii kulttuur elementeh láá kevttum tuše váhá. Ovdâmerkkân “Ovdâšeh” -nommâsii tiivtâst láá kovvejum sämmilij ärbivuáváliih oskomušah luudijn. Tiivtah adeleh kove syemmilâš-sämmilii nisonist, kii ij lah innig nuorâ já muštâl jyehipiäiválii eellimstis Anarist jieijâs vuolgâsoojijn. Fáádái já teemai vuáđuld tiivtah láá čallum kuhes paje ääigi 1990- já 2000-lovoin. Stuárráámus uási tiivtâin muštâleh Säämi luándust, iveaaigijn, ellein já luudijn sehe eres-uv imâšlijn, ilolijn já esteetlijn feeriimijn. Motomin tiivtâi teemast šadda tuođâlub, já čällee kieđâvuš jieškote-uvlágán äigikyevdilis aašijd tegu läämi já euron sirdâšum. Motomeh tiivtah čujotteh ristâooskon sehe čällee persovnlii ooskon já luáttámušân Imelân. Maaŋgâin tiivtâin lii fáárust humoristlâš já keppâ kuvvim jyehipiäiválijn feeriimijn. Humoristlâš tihtâ lii ovdâmerkkân “Čuoškâ” -nommâsii tihtâ, mast čuoškâ eellim nohá ko tot kirdá njuolgist Raid-miärkán. “Puástu pismâr” -nommâsâš tihtâ-uv lii humoristlâš. Tyellitälli čällee čáálá meiddei jieijâs tobdoin já paloin – ovdâmerkkân “Jäämmim” já “Palo” -nommâsijn tiivtâin. Kirje kuhemus tihtâ lii “Aanaarjáávrán” -nommâsâš tihtâ. Ton tiivtâst čällee kovvee tom, mon ennuv sun räähist Aanaarjäävri já mon merhâšittee roolâ Aanaarjäävri pirrâsist lii lamaš suu ubâ elimist. Ton lasseen tiivtâst čiälgá, et Sarre eeči hevvânij jáávrán stoormâ ääigi. Taat lasseet keeldâ čällee rähisvuotân jäävri kuáttá. Sarre tiivtâin ij lah poččâvuotâ. Čällee ij oro vaijan monâttum sämmilii kulttuur keežild. Suu maailmkove lii uáli rávhálâš já positiivlâš. Sun ij uáini maggaargin uhke jieijâs kulttuur kuáttá moonnâmääigist ige puátteevuođâst, já Säämi algâalgâlâš luándu lii-uv suu mielâst siäilum muttuuhánnáá onnáá peeivi räi. Čällee kovvee ohtsâškode nubástum iivij mield. Sun ij kuittâgin oro anemin tom varâlâžžân sämmilii kulttuurân. Tast sáttá šoddâđ mottoomlágán uhke Suomân já Euroopân – mut ij Sáámán. Tiivtâi vuáđuld oro, et Sarre mielâst iä lah stuorrâ iäruh väldikulttuur ovdâsteijee syemmilij já suu ovdâstem sämmilij kooskâst. Sun ij meidgin kiddii huámášume anarâšâi já eres sämmilij koskâsii iäroid. Čällee identifisistoo enâmustáá jieijâs eellimsajan já eellimvuáhán Aanaarjäävri riddoost já ton kuávlust ige toos, moid olmoošjuávhoid sun kulá. Sun ij miäruštâl jieijâs tuše sämmilâšvuođâ peht. Čällest lii uáli ärbivuáválâš kove suhâpolvâroolâin, ige sun kritisist taid. Almaah láá “puásuialmaah” (“Puásuialmai” -nommâsâš tihtâ), já nisoneh láá korrâ “imâš nisoneh” (“Säminissoon” -nommâsâš tihtâ), eenih já ááhuh – mut meiddei “hiäjubeh liteh” (“Vaje” -nommâsâš tihtâ). Nube tááhust čällee ij kosten paahud, et ärbivuáváliih suhâpolvâroolah kolgâččii pissoođ siämmáálágánin já et ereslágánáid eellimvuovvijd ij liččii tile. Jiešalnees “Mondiet?” -nommâsii tiivtâst sun tuáivu lase unnuuvâšvuođâ. Käldeeh. Sarre Sarre Antananarivo. Antananarivo lii Madagaskar stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Antananarivo Antananarivo Antigua já Barbuda. thumb Antigua já Barbuda lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii St. John's. Käldeeh. * Anu Avaskari. Anu Aino-Sisko Maarit Avaskari (oovdiš Anu Aino-Sisko Maarit Pietikäinen) lii anarâš sämipolitijkkár, kii áásá Avelist. Sun kulá Aikio-suuhân. Avaskari lâi Suomâ sämitige jeessân iivij 2003–2007. Sun väljejui meid sämitiggevaaljâin 2007 sämitiggeairâsin ivvijd 2008–2011. Sun lâi kuálmád keerdi iävtukkâssân sämitiggevaaljâin 2011 já väljejui vaaljâpajan 2012–2015. Käldeeh. Avaskari Apecchio. Apecchio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Apecchiost ääsih 1 784 olmožid. Ton vijdodâh lii 103,11 km², já alodâh 493 m. Apecchio naaburkieldah láá Cagli, Città di Castello, Mercatello sul Metauro, Pietralunga, Piobbico, Sant'Angelo in Vado já Urbania. Siijdah. Caselle Salceto, Colombara, Osteria Nuova, Pian del Serra, Pian di Molino, San Martino del Piano, Serravalle di Carda já Valdara. Apiro. Apiro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Apirost ääsih 2 153 olmožid. Ton vijdodâh lii 53,78 km², já alodâh 516 m. Apiro naaburkieldah láá Cingoli, Cupramontana, Matelica, Poggio San Vicino, San Severino Marche, Serra San Quirico já Staffolo. Uáinámušah. Apirost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Puáris kuávdáá tehálumos tori lii "Piazza Baldini", kost lii kieldâtáálu. Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "Collegiata di Sant'Urbano" -kirkko, mii lii "Piazza Baldini" -torist. Apirost lii meiddei muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Apollo-komovuotâskijppâ. Apollo-komovuotâskijppâ lii ovtâstumstaatâlâš komovuotâskiijpâ, mii kevttui NASA mánudâšohjelmist ivij 1967–1973. Apollo-mánudâšohjelm rakettin kevttui Saturn V -rakkeet, mii lâi 110 meetterid kukke. Rakettist vyelemužžân lijjii vittâ vuáimálii F1A-moottor, moh cokkiittuvvojii rakkeet pääččim ohtâvuođâst já moh uigii rakkeet pajas áimoid já komovuotân. F1A-moottorij paajaabeln lâi rakkeet vuosmuš puddâ. Ton paajaabeln lâi nubbe puddâ já ton paajaabeln kuálmád puddâ. Kuálmád puudâ paajaabeln rakettist lâi lâi mánudâšmooduul, main astronautijn kyevtis (mánudâšmääđhi komendeijee já mánudâšmooduul kirdee) kirdijn já siäivoin Mánudáá asan. Mánudâšmodulist lijjii kyehti uási. Tain vyeleeb uási paasij Mánudáá asan Mánudáást vyelgidijn já paajeeb uási kiirdij Mánudáá aaseest maassâd stivrimmodulân. Ko mánudâšmooduul lâi porgâm pargoos, tot kočâttui meddâl tállân ton maŋa ko astronautkyevtis láin maccâm stivrimmodulân Mánudáást väzzim maŋa. Mánudâšmooduul paajaabeln lâi huolâttâsmooduul, mast lijjii vuárhást määđhi ääigi taarbâšliih piergâseh. Huolâttâsmooduul lâi fáárust ubâ mánudâšmääđhist, já tot kočâttui meddâl eskin Eennâm asan maccâm ohtâvuođâst. Rakkeet pajemuu uásist lâi stivrimmooduul, kost astronauteh urruu Mánudâžân kirdedijn. Tobbeen lâi saje kuulmâ astronautân: komendeijei (CMM), mánudâšmooduul kirdei (LMP) já stivrimmooduul kirdei (CMP). Appignano. Appignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Appignanost ääsih 4 125 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,67 km², já alodâh 199 m. Appignano naaburkieldah láá Cingoli, Filottrano, Macerata, Montecassiano, Montefano já Treia. Siijdah. Markkân lasseen Appignano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Forano. Arabiakielâ. Arabiakielâ () lii afroaasialâš kielâ, mon sárnuh eenikiellân paijeel 300 miljovn olmožid. Tot lii ohtâ maailm enâmustáá sarnum kielâin. Arabiakielâ lii vijđáht kiävtust Alda-nuorttân, Arabia njargâenâmist já Tave-Afrikâst. Eenikielâlij lasseen paijeel miljard olmožid mättih arabiakielâ, ko tot lii islam pase kielâ. Suomâneh. Arabia sárnumkielâ lii uáli jo eresláván ko ton kirjekielâ. Arabiakielâ suomânijn stuárráámuuh iäruh láá Arabia njargâeennâm já ton ulguubeln suomânij kooskâst. Puoh variantijn Arabia njargâeennâm ulguubeln láá siämmááláváneh jiešvuođah, moh iä kavnuu klassiklâš arabiakielâst. Njargâeennâm ulguupiälásijn variantijn stuárráámus iäru lii ij-egyptilâš Tave-Afrik suomânij (eromâšávt marokkoarabia) já eres suomânij kooskâst. Libya nuorttiipiälásijd arabia sárnoid marokkoarabia ij masa te lah iberdettee ollágin. Nubijkulij ij lah siämmáánáál, uásild Egypti elleekuuvij já eres media piivnohvuođâ tet. Ohtân suijân suomânij iäroid láá eres kuávluin ovdil arabiakielâ sarnum algâalgâliih kielah, moin láá puáttám uđđâ säneh já moh láá motomin meid vaiguttâm jienâdmân já sänioornigân. Kuittâg stuárráb suijâ lii jieškote-uvlágán klassiklâš haamij siäilum teikkâ tai merhâšuumij muttum. Nuuvtpa Irak "aku", Levant "fīh" já Tave-Afrik "kayən" puoh merhâšeh 'there is', já puoh puátih klassiklâš arabia haamijn ("yakūn", "fīhi" já "kā'in"), mutâ tááláá ääigi láá aaibâs eresláváneh. Čäällim já jienâdem. Arabiakielâ čäälih arabialij pustavijguin, moh siskeldeh 28 merkkâd. Čäällimsunde lii uálgispeln čižetpel já paijeen vuáluskulij. Čälimist merkkejeh konsonantijd, pelivokalijd já kuhes vokalijd. Uánihis vokaleh merkkejuvvojeh tuše harvii, ovdâmerkkân oppâkiirjijn, párnáikiirjijn já Koranist. Uánihis vokalij jienâdem mulsâšud-uv suomânist nuubán. Egypti suommân lii áinoo, mast uánihis vokalijd iä kooččât meddâl táválii sárnumist. Eres suomânijn ovdâmerkkân sääni "kitaab" () puáhtá jienâdiđ "ktaab". Aragoniakielâ. Aragoniakielâ (arag. "aragonés") kulá indoeurooplij kielâi roomaanlâš kielâjuávkun. Tom sárnuh Espanjast, Aragonia jiešhaldâšemkuávlust. Arcevia. Arcevia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Arceviast ääsih 4 332 olmožid. Ton vijdodâh lii 128,33 km², já alodâh 535 m. Arcevia naaburkieldah láá Barbara, Castelleone di Suasa, Genga, Mergo, Montecarotto, Pergola, Rosora, San Lorenzo in Campo, Sassoferrato, Serra de' Conti já Serra San Quirico. Siijdah. Avacelli, Castiglioni, Caudino, Colle Aprico, Costa, Loretello, Magnadorsa, Montale, Nidastore, Palazzo, Piticchio, Prosano, Ripalta, San Ginesio di Arcevia, San Giovanni Battista, San Pietro in Musio, Sant'Apollinare já Santo Stefano. Argentiina. thumb Argentiina lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Buenos Aires. Arizona. Arizona lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Phoenix já tot lii meid stuárráámus kaavpug. Tom maŋa stuárráámuuh kaavpugeh Arizonast láá Tucson já Mesa. Arizona uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 7,4 miljovn olmožid (2020). Arkansas. Arkansas lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Little Rock. Arkansas lii Ovtâstum staatâi maadâuásist alda Mississippijuuvâ. Viehâdâh. Arkansas uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 3 miljovn olmožid (2020). 77% Arkansas ässein láá vielgisliškeulmuuh. Arkaŋŋel. Arkaŋŋel () lii kaavpug Ruošâst. Armenia. thumb thumb Armenia lii staatâ. Ton uáivikaavpug lii Jerevan. Eennâmtieđâlávt Armenia lii Aasiast, mut kulttuurlávt já historjálávt tot kulá Euroopân. Asikkala. Asikkala lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Asikkalast ääsih 8 046 olmožid, já ton vijdodâh lii 755,55 km², mast 192,25 km² lii čääci. Asikkala naaburkieldah láá Heinola, Hollola, Hämeenlinna, Lahti, Padasjoki já Sysmä. Siijdah. Anianpelto, Asikkala sijdâ, Hillilä, Iso-Äiniö, Joenniemi, Kalkkinen, Keltaniemi, Kopsuo, Kurhila, Muikkula, Myllykselä, Paakkola, Pulkkila, Pätiälä, Reivilä, Riihilahti, Salo, Särkijärvi, Urajärvi, Vehkoo, Vesivehmaa, Viitaila, Vähimaa já Vähä-Äiniö. Askola. Askola lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Askolast ääsih 4 941 olmožid, já ton vijdodâh lii 218,03 km², mast 5,61 km² lii čääci. Askola naaburkieldah láá Myrskylä, Mäntsälä, Pornainen, Porvoo já Pukkila. Siijdah. Askola markkân, Huuvari, Juornaankylä, Korttia, Monninkylä, Nalkkila, Nieto, Puharonkimaa, Särkijärvi, Tiilää, Vahijärvi já Vakkola. Asmara. Asmara lii Eritrea stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Astrahan. Astrahan () lii kaavpug Ruošâst. Atlant väldimeerâ. Atlant väldimeerâ ađai Atlant lii maailm nubben stuárráámus väldimeerâ Kuálhismeerâ maŋa. Ton nuorttiibeln láá Euroop já Afrik já viestârbeln Tave- já Maadâ-Amerik. Ton vijđodâh lii paijeel 41 miljovn km². Atlant lii lamaš tehálâš kiäinu kaavpâšmân já maađhâšmân jo čuođijd iivijd. Käldeeh. * Atlanta. thumb Atlanta lii Georgia uásistaatâ uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 523 000 olmožid. Auckland. Auckland (maorin "Tāmaki-makau-rau") lii Uđđâ-Seeland stuárráámus kaavpug. Audrey Hepburn. Audrey Hepburn (olmâ nommâ Audrey Kathleen Ruston;) lâi brittilâš čaittâleijee já malli. American Film Institute nomâttij suu ive 1999 ihečyeđe kuálmádin merhâšitteemus nissoončaittâleijen tállân Katharine Hepburn já Bette Davis maŋa. Hepburn lâi piivnoh já adelij ereslágán nissoonvuođâ maali. Suu kovvejeh meid stijlâikonin já inspiraation maŋgáid nisonáid. Eellim. Hepburn šoodâi Brysselist eŋglandlâš diplomaatân já hollandlâš herttuatarân ive 1929. Suu eellim masa jooskâi ovdilgo kiergânij tuođâi älgiđgin, ko Hepburn umogâžžân puosâškuođij soinâttâhân nuuvt ete suu váimu-uv orostij. Ennis, Ella van Heemstra, luhostui kuittâg iällááttiđ nieidii. Hepburn juuđij škoovlâid Eŋlandist, mutâ varrij enijnis Vuáládâhenâmáid ive 1939 já aasâi pärnivuođâs tobbeen natsihaldâšem Hollandist. Eeči lâi kuáđđám perruu jo muáddi ive ovdeláá, já Hepburn lii maŋeláá muštâlâm, maht eejis vyelgim vaiguttij Hepburn elimân kuhháá. Karrieer. Hepburn varrij Lontoon ko sun lâi 20-ihásâš, naharin šoddâđ baaleettánssájeijen, mutâ rotoi lonottij čaittâlmân. Sun čaittâlij maaŋgâin uálgiroolâin brittilâš pyevtittâsâin, ovdilgo teeivâi ranskalâš čällee Colette Monte Carlost ive 1951. Colette lijkkuustui Hepburnân já smietâi, ete sun ličij tievâslâš suu Broadway čaaitâlm Gigi uáiviroolân. Tast maŋa Hepburn finnij-uv roolâid jo Hollywood elleekuuvijn. Suu vuosmuš stuorrâ roolâ lâi elleekooveest Roman Holiday ive 1953, mast sun finnij pyeremuu nissoonuáiviroolâ Oscar-palhâšume-uv ive 1954. Persovnlâš eellim. Hepburn lâi kuohtii näimilittoost. Vuosmuš käälis lâi Mel Ferrer, kiäin sun naajâi ive 1954. Suoi iäránáin ive 1968. Nubbe lâi Andrea Dotti, kiäin sun lâi oovtâst iivij 1969–1982. Hepburnist lii kuohtuin näimilittoin ohtâ kandâ, Mel Ferreráin Sean-nommâsâš já Andrea Dottijn Luca. Hepburn jaamij purâstaavdân ive 1993. Käldeeh. Hepburn Hepburn Hepburn Austin. Austin lii Texas uásistaatâ uáivikaavpug. Tot lii ässeelovo mield Texas niäljádin stuárráámus kaavpug. Austinist ääsih ohtsis suulân 988 000 olmožid. Austin lii puoh Ovtâstum staatâi uásistaatâi uáivikaavpugijn nubben stuárráámus ässeelovo mield. Australia. thumb Australia lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Canberra. Avveel. Avveel (, já) lii sijdâ Suomâst, Aanaar kieldâst. Ive 2018 loopâst Avelist lijjii 3 034 ässed. Avveel lii Aanaar kieldâ stuárráámus čuákkipäikki já kávpálávt virkkuus sijdâ, kost kávnojeh puoh tarbâšliih palvâlusah já áinoošlajâsâš luándu. Siijdâ čoođâ kolgá Avveeljuuhâ, mii lii kuálásteijei já kárbáinjottei paradiis. Avveeljuuvâst piäsá kárbáin meiddei Aanaarjáávrán. Siijdâ kuávdáást lii mučis já stuorrâ vuoijâmriddo, kost keessiv lii máhđulâš vuoijâđ já spellâđ tuáškumpáálu. Tälviv ulmuuh pyehtih vyeijiđ moottorkiälháin, ko siijdâst já ton aldasijn láá ennuv moottorkiälkkákiäinuh. Historjá. Avveel stuárui jotelávt 1880-lovo loppâbeln, ko Avveeljuuvâst já ton pirrâsijn kavnui kolle. Avveel luvâttâh. Avelist lii luvâttâh, mii palvâl Aanaar kieldâ škovlimtáárbuid. Avveel luvâttâh lii puáttám tobdosin tast, et tot fáálá viijđes kielâvaljimmáhđulâšvuođâid. Tobbeen puáhtá luuhâđ anarâškielâ sehe eenikiellân já vieres kiellân. Virgálávt anarâškielâ máttááttâs aalgij ive 1994. Käldeeh. Avveel Avveeljuuhâ. Avveeljuuhâ lii Suomâ lovádin kuhemus juuhâ Aanaar kieldâst. Ton kukkodâh lii 180 km já kulgâmvijđodâh 3 884 km2. Avveeljuuhâ álgá Korsatuoddârist Aanaar, Iänuduv já Kittâl kieldâi raajijn já kolgá Lemmee aalmuglâšmeeci, Pänituoddâr meccikuávlu sehe Avveel peht Aanaarjáávrán. Avveeljuuhâ sijđojuuvah láá Riemnjisjuuhâ, Tolosjuuhâ já Čuđejuuhâ. Avveeljuuhâ lii tubdum "kollejuuhhân". Avveeljuuvâ kolle-enâmijd kaavnâi virgálávt seenaat vuolgâttem tutkâmjuávkku čohčâmáánust 1868. Avveeljuuvâ sijđojuuvah láá vala-uv merhâšittee kolletoidemsajeh Laapist Lemmee lasseen. Avveeljuuhâ almosumoseh kyeleh láá suávvil, kuávžur, šapšâ já puško. Käldeeh. Avveeljuuhâ Azerbaidžan. Azerbaidžan () teikkâ Azerbaidžan täsiväldi () lii siseennâmstaatâ Kaukasiast Kaspiameerâ riddoost. Tot kulá sehe Euroopân já Aasian. Ton uáivikaavpug lii Baku. Sajadâh já rääjih. Azerbaidžan ránnjáenâmeh láá Georgia taveviestârin, Armenia já Turkki uárjin, Ruoššâ tavveen já Iran mäddin. Nuorttân Azerbaidžanist iä lah ránnjáenâmeh Kaspiameerâ tiet. Riddo lii 800 km kukke. Azerbaidžan kuhemus rääji lii Armeniain; tot lii 1007 km kukke. Uánehumos lii 15 km rääji Turkkijn. Virgálâš kielâ já eres kielah. Azerbaidžan vuáđulaavâ artikla 21(1) mield riijkâst lii tuše ohtâ virgálâš kielâ ađai azerbaidžankielâ, mon sárnuh ive 2009 aalmugrekinistem mield 92,5 % azerbaidžanlijn eenikielânis. Siämmáá laavâ mield jis azerbaidžanliih sárnuh eres kielâid, te sist lii meid vuoigâdvuotâ kevttiđ já ovdediđ jieijâs kielâ. Kuávluh. Azerbaidžan juáhhoo 66 kuávlun ("rayonlar") já 12 kaavpugân ("şəhərlər"), main 7 kuávlud já ohtâ kaavpug láá Nahitševan autonomisii täsivääldist. Aŋŋel. Aŋŋel (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Aŋŋel B. B lii läättinlâš puustavoornig nubbe puustav. Anarâškiel puustavoornigist tot lii viiđâd puustav. Bagdad. Bagdad lii Irak stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Bahama. thumb Bahama littostaatâ ađai Bahama lii suáluistaatâ Karibiast. Toos kuleh paijeel 700 suollud, main New Providence lii ässeelovo mield stuárráámus já tobbeen meid Bahama uáivikaavpug Nassau lii. Bahrain. thumb Bahrain lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Manama. Balzers. Balzers lii kieldâ Liechtensteinist. Balzersist ääsih 4 590 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,73 km², já alodâh 477 m. Bamako. Bamako (bambarakielân: ߓߊߡߊߞߐ, "Bàmakɔ̌") lii Mali uáivikaavpug já ässeelohhoos mield meid ton stuárráámus kaavpug. Bangladesh. thumb Bangladesh lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Dhaka. Bangui. Banjul lii Koskâ-Afrik täsivääldi stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tot lii Oubangui-juuvâ riddoost, Kongo demokraatlâš täsivääldi rääji paaldâst. Banjul. Banjul lii Gambia uáivikaavpug. Veikkâ Banjul kaavpug ij lah ko staatâ niäljádin stuárráámus kaavpug, ton metropolkuávlu lii stuárráámus sehe ässeelovo já ässeesaahâdvuođâ mield. Barack Obama. Ovtâstum staatâi 44. president Barack Obama Barack Hussein Obama II (š. porgemáánu 4. peeivi 1961, Honolulu, Havaiji, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš politijkkár. Sun lâi Ovtâstum staatâi 44. president kyevti paje verd iivij 2009–2017 koskâsii ääigi. Ive 2009 Obama finnij Nobel-ráávhupalhâšume. Ovtâstum staatâi demokraatlâš piäládâhân kulloo Obama lâi ive 2008 vaaljâin Ovtâstum staatâi vuossâmuš čappâd, kii lâi uáivipiäláduv presidentiävtukkâs, já vuossâmuš čappâd, kii šoodâi Ovtâstum staatâi presidentin. Sun lii meid vuossâmuš nannaam-Ovtâstum staatâi ulguubeln šoddâm president. Ovdil Obama Ovtâstum staatâi presidentin lâi George W. Bush já Obama maŋa Donald Trump. Obama Obama Obama Barbados. thumb Barbados lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Bridgetown. Barbara. Barbara lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Barbarast ääsih 1 307 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,04 km², já alodâh 219 m. Barbara naaburkieldah láá Arcevia, Castelleone di Suasa, Corinaldo, Ostra Vetere já Serra de' Conti. Basel. Basel lii kaavpug Sveeicist, Basel-Stadt kantonist. Baselist ääsih 172 258 olmožid. Ton vijdodâh lii 36,95 km², já alodâh 260 m. Beirut. Beirut lii Libanon stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Belforte all'Isauro. Belforte all'Isauro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Belforte all'Isaurost ääsih 740 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,29 km², já alodâh 344 m. Belforte all'Isauro naaburkieldah láá Carpegna, Piandimeleto, Sant'Angelo in Vado já Sestino. Belforte del Chienti. Belforte del Chienti lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Belforte del Chientist ääsih 1 859 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,05 km², já alodâh 347 m. Belforte del Chienti naaburkieldah láá Caldarola, Camporotondo di Fiastrone, Serrapetrona já Tolentino. Belgia. Belgia lii staatâ Euroopâst. Belgia vijđodâh lii 30 689 km² já ässeeloho paijeel 11,5 miljovn, mii taha Belgia ässeesaahâdvuođâst 376 olmožid/km². Tot lii 22. stuárráámus ässeesaahâdvuotâ maailmist já 6. stuárráámus Euroopâst. Belgia uáivikaavpug lii Bryssel. Eres teháliih kaavpugeh láá Antwerp, Gent, Charleroi, Liège, Brugge, Namur já Leuven. Eennâmtiätu. Belgia vijđodâh lii 30 689 km². Tast lii Tavemeerâ rido ohtsis 66 km. Mäddin lii Ardennij várádâh, mii lii várádâhkuávlu, kost láá ennuv vyevdih. Historjá. Belgia kuávlu ässeeh láá mainâšum vuosmuu keerdi ive 56 oKr. Julius Caesar kirjeest, mii muštâl Gallia suáđist. Tast iättoo, ete belgae-hiäimuh láá ruokkâdumoseh puoh gallijn. Kuávlujuáhu. Belgia juáhhoo kuulmâ kuávlun (,): Brysselân, Flanderân já Vallonian. Flander já Vallonia kuohtuuh juáhhojeh vala viiđâ provinsân ađai eennâmkoodán (,), já toh vala 43 arrondissementân. Kielah. Belgiast láá kulmâ virgálii kielâ: hollandkielâ, ranskakielâ já saksakielâ. Juáhháást lii haaldâtlávt jiečânâs kielâsiärvus status. Kyevtikielâg Brysselist stuárráámus uási ulmuin láá ranskakielâliih. Stuárráámus uási hollandkielâlâžân rekinistum belgialijn sárnu flaamikielâ. Belgia ranskakielâ iärrán Ranska ranskakielâst tuše motomij páihálij saanij já eđâlduvâi uásild, motomijn kuávluin meiddei jienâdem lii ereslágán. Stuárráámuuh kaavpugeh. Kaavpug ässeeloho já kuávlu taavgij siste. Kirjálâšvuotâ. Belgia lii šoddâm tobdosin jieškote-uvlágán ráiđukovesárgoin já ovdâmerkkân tagareh noomah ko Hergé (Tintti), Morris (Lucky Luke) já Peyo (Smurffih) láá belgialiih. Kovetaaidâ. Surrealistlâš máálájeijee René Magritte lâi vuálgus Belgiast. Belize. thumb Belize lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Belmopan. Tot huksejui tast maŋa ko hurrikaan tuššâdij oovdiš uáivikaavpug, Belize City, ive 1961. Belize iärrán kuávlu eres enâmijn toin, ete ton virgálâš kielâ lii eŋgâlâskielâ. Belize lâi Britannia kolonialismkuávlu já ton nommân lâi "Brittilâš Honduras". Čohčâmáánust 1981 Belize finnij jiečânâsvuođâs, mutâ lii kuittâg Commonwealth jeessân. Eennâmtieđâ. Belize ránnjáenâmeh láá Meksiko já Guatemala. Ton nuorttiirääji lii Karibiameerâ riddo. Riddokuávlu lii ohtsis 280 kilomeetter kukke. Belize maadâuásist láá Mayaväärih já tavveen lii enâmustáá vyelieennâm. Belmonte Piceno. Belmonte Piceno lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Belmonte Picenost ääsih 615 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,53 km², já alodâh 312 m. Belmonte Piceno naaburkieldah láá Falerone, Fermo, Grottazzolina, Monsampietro Morico, Montegiorgio, Monteleone di Fermo, Montottone, Servigliano. Siijdah. Castellarso Ete, Castellarso Tenna, Colle Ete já Colle Tenna. Belvedere Ostrense. Belvedere Ostrense lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Belvedere Ostrensest ääsih 2 145 olmožid. Ton vijdodâh lii 29,45 km², já alodâh 251 m. Belvedere Ostrense naaburkieldah láá Catselplanio, Maiolati Spontini, Montecarotto, Morro d'Alba, Ostra, Poggio San Marcello, San Marcello já Senigallia. Benedict Cumberbatch. Benedict Timothy Carlton Cumberbatch (š. syeinimáánu 19. peeivi 1976, Hammersmith, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee. Suu vaanhimeh, Wanda Ventham já Timothy Carlton, lává kuohtuuh meid čaittâleijeeh. Käldeeh. Cumberbatch Cumberbatch Benin. Benin lii staatâ Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. Ton uáivikaavpug lii Porto-Novo já stuárráámus kaavpug Cotonou. Benin ránnjástaatah láá Nigeria, Niger, Togo já Burkina Faso. Virgálâš kielâ Beninist lii ranskakielâ, mutâ ton lasseen tobbeen sárnuh meiddei maaŋgâid hiäimukielâid. Benin lii ohtâ kievhimuin enâmijn maailmist. Merhâšitteemuuh oskolduvah Beninist láá algâaalmug oskolduvâi lasseen ristâosko já islam. Historjá. Benin riddokuávlu kočodui tovle uárjiriddon, ko viestâreennâmliih viežžii riddokuávlust ennuv oorjijd, kiäid sij tuálvui Amerikân. 1400-lovvoost viestâreennâmliih huksejii ennuv kolonialismkuudijd Benin kuávlun. Uárjikävppi vahâgitij ennuv 1600-lovvoost vuáđudum Dahomey staatâ aalmug. 1800-lovo loopâst Dahomeyst (ive 1975 rääjist Benin) šoodâi Ranska kolonialismkuávlu. Tađe ovdil kuávlust lijjii maaŋgah jiečânâs staatah, moi kielah já kulttuureh lijjii maaŋgâlágáneh. Kuávlu kievrâmus staatâ ovdil Dahomey lâi Allada kunâgâskodde. Mäddin lijjii enâmustáá ewekielâliih aalmugeh, kiäi madduuh lijjii tááláá Togo raajij siste. Tavveen stuárráámus juávkku lâi baribah já taveviestârist oppeet sombah. Benin finnij jiečânâsvuođâs Ranskaast porgemáánu 1. peeivi 1960. Eennâmtiätu. Benin lii Viestâr-Afrikâst Nigeria já Togo kooskâst. Ton vijđodâh lii 112 622 km², mast 110 622 km² lii eennâm já 2 000 km² čääci. Alemus saje Beninist lii Mont Sokbaro, mii paijaan 658 meetter alodâhân. Šoŋŋâdâh. Šoŋŋâdâh Beninist lii trooppisâš: mäddin šooŋah láá kumeh já lahtâseh, tavveen váhá koškásuboh. Ubâ staatâst koškepaje pištá juovlâmáánust njuhčâmáánun já oppeet njuhčâmáánust syeinimáánu räi láá rášuarveh. Beninist láá viehâ uccáá meecih, ko koškepajeh já meccipuáluh láá tuššâdâm 59% meecijn, moh ovdil lijjii. Viehâdâh. Maaŋgah hiäimuh Beninist, om. fon-, yoruba- já ewehiäimuh, hárjutteh ärbivuáválâš animistlâš oskoldâh, vodun. Tot lii Beninist nuuvt stuorrâ áárvust, ete masa puoh eres-uv oskolduvâi hárjutteijeeh kunnijâtteh tom já ton imelijd. Beninist ääsih paijeel 12 miljovn olmožid, kiäi kooskâst sárnuh ohtsis 52 eres kielâd. Ranskakielâ lii kuittâg ton virgálâš kielâ. Eellimäigivuordâ Beninist lii 61 ihheed. Luuhâđ máttá 15–24-ihásijn ohtsis 60,95 %, kaandâin 69,76 % já nieidâin 51,94 % (2018). Paijeel 65-ihásijn ohtsis tuše 8,22 % máttá luuhâđ, almain 16,31 % já nisonijn tuše 2,27 % (2018). Kuávlujuáhu. Benin lii juohhum 12 departementân (), moh láá juohhum val 77 kommuuvnân ("communes"). Toh juáhhojeh 545 arrondissementân ("arrondissements"), já taah val sijdáid ("villages") teikkâ kaavpugossijd ("quartiers"). Kulttuur. Wikimedia Suomâ Heikki Kastemaa já Wikimédiens du Bénin -kevtteejuávkku Villa Karost. Benin lii voodoo šoddâmsaje, já jyehi uđđâivemáánu tobbeen uárnejuvvoo maailm stuárráámus voodoo-festivaal. Grand-Popo riddokaavpugist kávnoo Villa Karo kulttuurkuávdáš, mii fáálá pargoviistijd ereslágán taidâráid, tego kirječälleid já musikkáráid. Ton ohtân ulmen lii ovdediđ ohtsispargo syemmilâš já afriklâš taidârij já totkei kooskâst. Berlin. Berlin lii Saksa stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Betschwanden. Betschwanden lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Betschwandenist ääsih 183 olmožid. Ton vijdodâh lii 9,74 km², já alodâh 600 m. Historjá. Betschwanden kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Bettingen. Bettingen lii kieldâ Sveeicist, Basel-Stadt kantonist. Bettingenist ääsih 1 169 olmožid. Ton vijdodâh lii 2,23 km², já alodâh 378 m. Bhutan. thumb Bhutan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Thimphu. Bissau. Bissau lii Guinea-Bissau stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tot lii ubâ kuávlu ekonomâlâš kuávdáš. Bissau autonomisâš sektor lii ohtâ Guinea-Bissau kuávluin. Historjá. Bissau kaavpug vuáđudui ive 1687, já tast šoodâi Guinea-Bissau uáivikaavpug ive 1942 Bloemfontein. thumb thumb Bloemfontein (puustavlávt "räsikäldee") lii Maadâ-Afrik riehtilâš uáivikaavpug. Tot lii ohtâ kuulmâ Maadâ-Afrik uáivikaavpugist. Kyehti eres uáivikaavpug láá Kapkaavpug já Pretoria. Bloemfontein sesothokielâg nommâ, "Mangaung", meerhâš "gebardij saje". Bolivia. thumb Bolivia teikâ Bolivia maaŋgâaalmugriijkâ () lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton ránnjástaatah láá Argentina, Brasilia, Chile, Paraguay já Peru. Boliviast láá kyehti uáivikaavpug: Chupiyapu já Chuqichaka. Bolivia virgáliih kielah. Espanjakielâ sárnoi prooseent kieldâ mield. Bolivia virgáliih kielah láá ohtsis 37. Stuárráámus kielâ lii espanjakielâ. Eres kielah láá algâaalmugkielah. Käldeeh. Virgáliih kielah Bologna. Bologna lii kaavpug Italiast, Emilia-Romagna kuávlust. Bolognast ääsih 391 034 olmožid. Ton vijdodâh lii 140,86 km², já alodâh 54 m. Bologna naaburkieldah láá Anzola dell'Emilia, Calderara di Reno, Casalecchio di Reno, Castel Maggiore, Castenaso, Granarolo dell'Emilia, Pianoro, San Lazzaro di Savena, Sasso Marconi já Zola Predosa. Käldeeh. Bologna Bologna Bolognola. Bolognola lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Bolognolast ääsih 142 olmožid. Ton vijdodâh lii 25,87 km², já alodâh 1 070 m. Bolognola naaburkieldah láá Fiastra, Montefortino, Sarnano já Ussita. Siijdah. Markkân lasseen Bolognola kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Pintura. Borgo Maggiore. Borgo Maggiore lii kieldâ San Marinost. Borgo Maggiorest ääsih 6 971 olmožid. Ton vijdodâh lii 9,54 km², já alodâh 525 m. Borgo Maggiore lii San Marino nubben stuárráámus kieldâ sehe ässeelovo já vijdoduv mield. Borgo Pace. Borgo Pace lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Borgo Pacest ääsih 547 olmožid. Ton vijdodâh lii 56,22 km², já alodâh 469 m. Borgo Pace naaburkieldah láá Badia Tedalda, Carpegna, Mercatello sul Metauro, San Giustino, Sansepolcro já Sestino. Bosnia-Hercegovina. Bosnia-Hercegovina lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Sarajevo. Boston. thumb Boston lii Massachusetts uásistaatâ uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 710 000 olmožid. Botswana. Botswana täsiväldi ađai Botswana lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Gaborone. Botswanast ulmuuh iä taarbâš kierdâđ kievhivuođâst já neelgist nuuvt ennuv ko maaŋgâin eres Afrik staatâin, ko timanteh já eres ruukih láá išedâm Botswana jáválduđ. Tobbeen lii Afrik stáđásumos já demokraatlumos haldâttâh. Virgáliih kielah Botswanast láá eŋgâlâskielâ já setswanakielâ (aalmugkielâ). Historjá. Khoisankielâi sárnooh láá aassâm Botswanast maaŋgâid tuháttijd iivijd. Botswana siste lijjii 1800-lovvoost suáđih eres aalmugij kooskâst, moi suijân lijjii sehe eurooplij kolonialismstaatâi enâmânpuáttim já páihálij varriimeh staatâ siste. Ive 1876 Botswana kunâgâs koijâdij brittilijn iše enâmis suojâlmân, mutâ brittilijd ij kiäsuttâm oovtâstpargo, peic sij vuáđudii Betšuanaeennâm protektoraat, mii lâi uási brittilâš imperium. Čohčâmáánu 30. peeivi 1966 Botswanast šoodâi jiečânâs demokratia. Eennâmtiätu. Botswana vijđodâh lii 581 730 km², mast 566 730 km² lii eennâm já 15 000 km² čääci. Botswanast lii rääji Namibiain ohtsis 1544 km, Maadâ-Afrikáin 1969 km, Sambiain 0.15 km já Zimbabwein 834 km. Viehâdâh. Botswanast ääsih suulân 2,3 miljovn olmožid. Botswanast lii ohtâ viärráámuin HIV-tiilijn maailmist. HIV-positiivlij ulmui meeri lii olluv. Meid eres njuámmootaavdah tego tuberkulos já malaria láá ennuv. Brad Pitt. William Bradley Pitt (š. juovlâmáánu 18. peeivi 1963, Shawnee, Oklahoma, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já pyevtitteijee. Sun lii čaittâleijen vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd tego kyehti Golden Globe palhâšume sehe oovtâ Oscar. Eellim. Brad Pitt šoodâi Shawneest, Oklahomast Jane Ettan já William Alvin Pittân. Peerâ kuittâg forgâ varrij Springfieldân, Missourin. Pittist lii ohtâ nuorâb viljâ Douglas (Doug) Pitt já nuorâb uábbi Julie Neal Pitt. Karrieer. Pitt finnij vuosmuid roolâid ive 1987. Sust lijjii talle uccâ roolah kuulmâ elleekooveest krediittáá, mutâ vuosmuš roolâ mast sun finnij krediit lâi televisiorááiđust "Another World". Käldeeh. Pitt Pitt Brasilia. thumb Brasilia lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Tobbeen ääsih kuđâdin enâmustáá ulmuuh maailmist, paijeel 210 miljovn. Brasilia uáivikaavpug lii Brasília já stuárráámus kaavpug São Paulo. Braunwald. Braunwald lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Braunwaldist ääsih 293 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,13 km², já alodâh 1 256 m. Braunwald lii uccâ autottes siijdâš, kuus ij lah luoddâ já piäsá tuše várádâhjunáin. Historjá. Braunwald vuáđudui ive 1421, mut aalgâst tobbeen lijjii ässeeh tuše keessiv. Esken 1700-lovvoost ulmuuh asâškuottii Braunwaldist pirrâ ive. 1800-lovvoost tohon huksejii pegâlmâs puáráttuv, mast ellii ennuv riges ulmuuh. Rakânâs lii vala kiävtust, mut tääl tot lii vajoidittempyecceiviäsu. Várádâjunárađe poođij ive 1907, mon maŋa šoddii motomeh hotelleh. Onnáá peeivi Braunwaldist láá meiddei maaŋgah luámutááluh, main Zürichist já ton kuávlust ässee ulmuuh viettih rijjâääigis. Taan keežild Braunwald ässeeloho lii merhâšitteht aaleeb luámupoojij ääigi. Braunwald kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Šoŋŋâdâh. Braunwaldist muáttá koskâmiärálávt 9 m jyehi täälvi, mon áánsust Braunwald lii niäljádin muottiimus sijdâ ubâ Euroopâst. Brazzaville. Brazzaville lii Kongo täsivääldi stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Brjansk. Brjansk () lii kaavpug Ruošâst. Brunei. thumb Brunei lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Bandar Seri Begawan. Bujumbura. Bujumbura lii Burundi stuárráámus kaavpug. Tot lâi Burundi uáivikaavpug vala 2018, kuás Burundi president Pierre Nkurunziza vuáláčaalij nubástus sirdeđ uáivikaavpug maassâd ton toovláá sajan Gitegan. Sun lâi lopedâm ive 2007, ete nuuvt tábáhtuvá. Uđđâivemáánust 2019 nubástus čođâldittui Burundi parlamentist-uv já nuuvt uáivikaavpug sirdui paijeel 100 kilomeetter nuortâs. Bujumbura lii kuittâg staatâ kávpálâš já haaldâtlâš kuávdáš. Bulgaria. Bulgaria lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Sofia. Burkina Faso. Burkina Faso lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug, Ouagadougou, lii kaskoo staatâ. Burkina Faso finnij jiečânâsvuođâs ive 1960, talle vala noomáin Upper Volta, "Paje-Volta". Nommâ Burkina Faso valdui kiävtun ive 1984. Jurgâlus noomân lii "Rehelij ulmui eennâm". Historjá. Neoliitlâš paje áákšuh láá kavnum tááláá Burkina Faso raajij siste. Burkina Faso lâi paijeel 500 ihheed uási Mossij väldikode ovdilgo tast šoodâi Ranska kolonialismkuávlu ive 1904. Tot finnij jiečânâsvuođâs Ranskaast juovlâmáánu 11. peeivi 1960. Eennâmtiätu. Burkina Faso lii sisenâmist Viestâr-Afrikâst. Ton ránnjástaatah láá mäddin Elefanttähtiriddo, Ghana já Togo, maadânuortân Benin, tavenuorttân Niger já tavveen Mali. Stuárráámus uási Burkina Fasost lii saavaan. Viehâdâh. Burkina Fasost ääsih ohtsis masa 20,9 miljovn olmožid. Käldeeh. * Burr Steers. Burr Gore Steers (š. roovvâdmáánu 8. peeivi 1965, Washington, D.C., Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee já čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Igby Goes Down" (2002), "Pulp Fiction" (1994) já "Pride and Prejudice and Zombies" (2016). Käldeeh. Steers Steers Steers Burundi. Burundi, virgálávt Burundi täsiväldi, lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii tááláá ääigi Gitega. Oovdiš uáivikaavpug lâi Bujumbura, mii lii vala-uv staatâ stuárráámus kaavpug. Historjá. Eresnáál ko maaŋgâin Afrik staatâin, Burundi raajijd iä lah euroopliih meridâm, peic toh láá burundlâš monarkia rááhtus. Burundist aasâi vuosmužžân twah, ovdilgo suulân ive 1000 hutuh varrii tohon. Hutuh láá tááláá ääigi stuárráámus juávkku Burundist. Maŋeláá vala tutsih-uv värrejii Burundi kuávlun. Ive 1890 saksaliih väldidii Burundi já haldâšij tom ton räi, ko ive 1916, vuosmuu maailmsuáđi ääigi, belgialiih finnejii kuávlu olssis. Burundi šoodâi talle uásin Ruanda-Urundi. Ko Burundi finnij jiečânâsvuođâs syeinimáánu 1. peeivi 1962, lâi suátiviehâ tutsij haldâšem já sij haaldâšškuottii meid Burundi. Hutui já tutsij kooskân šoodâi etnisâš konflikt já ton tááhust Burundist lâi stuorrâ siskáldâssuáti iivij 1993-94 ääigi. Eennâmtiätu. Burundi lii sisenâmist Nuorttâ-Afrikâst. Ton maadâviestâr uási jotá kuittâg Tanganjikajäävri rido. Burundi ránnjástaatah láá mäddin já nuorttân Tansania, tavveen Ruanda já viestârist Kongo demokraatlâš täsiväldi. Kongo demokraatlâš täsiväldi já Burundi kooskâst jotá Rusizi juuhâ. Šoŋŋâdâh Burundist lii trooppisâš, mutâ várádâh- já pajoskuávluin liegâsvuotâ lii vyeligub. Viehâdâh. Burundist ääsih ohtsis suulân 11,9 miljovn olmožid. Tot lii ohtâ sahâdâmosávt asâiduttum staatâin Afrikâst. C. C lii läättinlâš puustavoornig kuálmád já anarâškielâ puustavoornig kuuđâd puustav. Caldarola. Caldarola lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Caldarolast ääsih 1 708 olmožid. Ton vijdodâh lii 29,22 km², já alodâh 314 m. Caldarola naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Camerino, Camporotondo di Fiastrone, Cessapalombo, Serrapetrona já Valfornace. Siijdah. Bistocco, Castiglione di Croce, Croce, Pievefavera, Valcimarra já Vestignano. Uáinámušah. Caldarolast lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Camerano. Camerano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cameranost ääsih 7 172 olmožid. Ton vijdodâh lii 20,00 km², já alodâh 231 m. Camerano naaburkieldah láá Ancona, Castelfidardo, Osimo já Sirolo. Siijdah. Aspio Terme, Colle Lauro já San Germano. Camerata Picena. Camerata Picena lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Camerata Picenast ääsih 2 549 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,89 km², já alodâh 125 m. Camerata Picena naaburkieldah láá Agugliano, Ancona, Chiaravalle, Falconara Marittima já Jesi. Camerino. Camerino lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Camerinost ääsih 6 677 olmožid. Ton vijdodâh lii 129,88 km², já alodâh 661 m. Camerino naaburkieldah láá Caldarola, Castelraimondo, Fiastra, Muccia, Pioraco, Sefro, Serrapetrona, Serravalle di Chienti já Valfornace. Historjá. Camerinost šoodâi kaavpug ive 1357. Siijdah. Agnano, Arcofiato, Arnano, Campolarzo, Canepina, Capolapiaggia, Casale, Caselle, Cignano, Colle Altino, Costa San Severo, Letegge, Leteggiole, Mecciano, Merganano Sant'Angelo, Mergnano San Pietro, Mergnano San Savino, Mistrano, Morro, Paganico, Palentuccio, Paterno, Perito, Pian d'Aiello, Pianpalente, Piegusciano, Polverina, Pontelatrave, Ponti, Pozzuolo, Rocca d'Aiello, Sabbieta Alta, San Luca, San Marcello, Santa Lucia, Sant'Erasmo, Sellano, Sentino, Selvazzano, Sfercia, Statte, Strada, Torrone, Tuseggia, Valdiea, Valle San Martino, Valle Vegenana já Varano. Campofilone. Campofilone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Campofilonest ääsih 1 931 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,21 km², já alodâh 202 m. Campofilone naaburkieldah láá Altidona, Lapedona, Massignano, Montefiore dell'Aso já Pedaso. Uáinámušah. Campofilonest lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Camporotondo di Fiastrone. Camporotondo di Fiastrone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Camporotondo di Fiastronest ääsih 517 olmožid. Ton vijdodâh lii 8,81 km², já alodâh 335 m. Camporotondo di Fiastrone naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Caldarola, Cessapalombo, San Ginesio já Tolentino. Canberra. Canberra lii Australia uáivikaavpug. Canillo. Canillo lii kieldâ Andorrast. Canillost ääsih 4 325 olmožid. Ton vijdodâh lii 121 km², já alodâh 1 526 m. Cantiano. Cantiano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cantianost ääsih 2 126 olmožid. Ton vijdodâh lii 83,25 km², já alodâh 360 m. Cantiano naaburkieldah láá Cagli, Frontone, Gubbio já Scheggia e Pascelupo. Siijdah. Balbano, Chiaserna, Fossato, Moria, Palazzo, Palcano, Pontedazzo, Pontericciòli, San Crescentino, San Rocco, Tranquillo já Vilano. Casablanca. Casablanca (espanjakielâ: "Vielgis táálu",) lii Marokko stuárráámus kaavpug. Castelbellino. Castelbellino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Castelbellinost ääsih 5 063 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,05 km², já alodâh 261 m. Castelbellino naaburkieldah láá Jesi, Maiolati Spontini já Monte Roberto. Castelfidardo. Castelfidardo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Castelfidardost ääsih 18 676 olmožid. Ton vijdodâh lii 33,39 km², já alodâh 199 m. Castelfidardo naaburkieldah láá Camerano, Loreto, Numana, Osimo, Porto Recanati, Recanati já Sirolo. Historjá. Castelfidardost šoodâi kaavpug ive 1987. Siijdah. Acquaviva, Campanari, Cerretano, Crocette, Figuretta, San Rocchetto já Sant'Agostino. Castelleone di Suasa. Castelleone di Suasa lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Castelleone di Suasast ääsih 1 592 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,92 km², já alodâh 206 m. Castelleone di Suasa naaburkieldah láá Arcevia, Barbara, Corinaldo, Ostra Vetere já San Lorenzo in Campo. Siijdah. Bozzo, Casalta, Case Nuove, Farneto, Pian Volpello, Santa Lucia já Ville. Castelplanio. Castelplanio lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Castelplaniost ääsih 3 522 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,32 km², já alodâh 305 m. Castelplanio naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Maiolati Spontini, Poggio San Marcello já Rosora. Historjá. Castelplaniost šoodâi kaavpug ive 2007. Siijdah. Borgo Loreto, Macine, Piagge já Pozzetto. Castelraimondo. Castelraimondo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Castelraimondost ääsih 4 453 olmožid. Ton vijdodâh lii 44,85 km², já alodâh 307 m. Castelraimondo naaburkieldah láá Camerino, Fiuminata, Gagliole, Matelica, Pioraco, San Severino Marche já Serrapetrona. Uáinámušah. Castelraimondost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu Cassero-tornâ. Siijdah. Brondoleto, Carsignano, Castel Santa Maria, Collina, Corneto, Crispiero, Ele, Piano di Rustano, Rustano, Sant'Angelo, Seano, Stroppigliosi, Torricella já Vasconi. Castelsantangelo sul Nera. Castelsantangelo sul Nera lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Castelsantangelo sul Nerast ääsih 248 olmožid. Ton vijdodâh lii 70,67 km², já alodâh 780 m. Castelsantangelo sul Nera naaburkieldah láá Montefortino, Montemonaco, Norcia, Preci, Visso já Ussita. Siijdah. Gualdo, Macchie, Nocelleto, Nocria, Pian dell'Arco, Rapegna, Spina di Gualdo já Vallinfante. Catania. Catania lii kaavpug Italiast, Sisilia kuávlust. Cataniast ääsih 311 440 olmožid. Ton vijdodâh lii 182,90 km², já alodâh 7 m. Catania naaburkieldah láá Aci Castello, Belpasso, Carlentini, Gravina di Catania, Lentini, Mascalucia, Misterbianco, Motta Sant'Anastasia, San Gregorio di Catania, San Pietro Clarenza, Sant'Agata li Battiati já Tremestieri Etneo. Cate Blanchett. Catherine Élise ”Cate” Blanchett (š. vyesimáánu 14. peeivi 1969, Melbourne, Australia) lii australialâš čaittâleijee. Eellim. Cate Blanchett šoodâi Melbournest australialâš iänán já ovtâstumstaatâlâš iäčán. Suu enni lâi máttáátteijee já eeči máinumhovdâ, kii lâi Texasist meddâl. Blanchettist lii ohtâ stuorrâ viljâ já ohtâ nuorâb uábbi. Blanchett juuđij Australia National Institute of Dramatic Art, kost sun valmâštui ive 1992. Karrieer. Blanchett čaittâlij vistig teatterijn. Elleekovemaailmist sun šoodâi maailmvijđosávt tobdosin ko čaittâlij nommâroolâ elleekooveest "Elizabeth". Sun lii vuáittám Oscar-palhâšume kuohtii: ive 2005 elleekooveest The Aviator (nissoonuálgiroolâ) já ive 2014 elleekooveest Blue Jasmine (nissoonuáiviroolâ). Käldeeh. Blanchett Blanchett Cerreto d'Esi. Cerreto d'Esi lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cerreto d'Esist ääsih 3 543 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,91 km², já alodâh 276 m. Cerreto d'Esi naaburkieldah láá Fabriano, Matelica já Poggio San Vicino. Cessapalombo. Cessapalombo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cessapalombost ääsih 460 olmožid. Ton vijdodâh lii 27,58 km², já alodâh 447 m. Cessapalombo naaburkieldah láá Caldarola, Camporotondo di Fiastrone, Fiastra, San Ginesio já Valfornace. Siijdah. Col di Pietra, Colfano, Invernale, Monastero, Montalto, Prato, Tribbio, Valle di Montalto já Villa di Montalto. Chadwick Boseman. Chadwick Aaron Boseman () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá suu T'Challa/Black Panther roolâst Marvel-elleekuuvijn. Sun čaittâlij meid maaŋgâid ikonisâš oovdâstjottee čapis ulmuid tego James Brown (elleekooveest "Get on Up"), Jackie Robinson (elleekooveest "42") já Thurgood Marshall (elleekooveest "Marshall"). Eellim. Chadwick Boseman šoodâi Andersonist, Maadâ-Carolinast Carolyn já Leroy Bosemanân. Sun lâi nuorâmus perruu kuulmâ viljiist. Luvâttuvâst Boseman lâi korrâ spellâđ koripáálu, mutâ ij juátkám ton karrieerist tast maŋa ko suu ustev já juávhudâhskippáár jaamij, ko kiinii paajij suu. Boseman čäliškuođij koripáálu saajeest já tienuuvt kieđâvušâi tobdoidis. Nuuvtpa ko koolgâi valjiđ juátku-uápuid, te sun meridij moonnâđ luuhâđ taiđuu Howard Universityn, juurdân šoddâđ stivrejeijen. Tobbeen sun valmâštui ive 2000. Ive 1998 sun juuđij meid Oxford čaittâlemkuursâ. Karrieer. Boseman varrij New Yorkân, kost sun lâi mieldi páihálijn teatterijn. Siämmáá ääigi sun finniiškuođij kyessiroolâid maaŋgâlágán TV-rááiđuin tego Law & Order, já ER. Aaigân ovdediđ jieijâs karrieer, Boseman varrij Los Angelesân ive 2008. Siämmáá ive sun finnij roolâ TV-rááiđust Lincoln Heights já Floyd Little -roolâ elleekooveest The Express - suu vuosmuš roolâ kuhes elleekooveest. Tehálâš elleekove sunjin lâi ive 2013 puáttám "42", mast sun čaittâlij vuosmuu čapis pesipááluspellee, kii speelâi Major Leaguest: Jackie Robinson. Jäämmim. Ive 2016 Bosemanân diagnosistui kuálmád tääsi kossâčuálipuurâs, mast sun ij kuássin muštâlâm almolávt. Sun eelij maŋgii čuopâdâsâin já kemoterapiain elleekovepyevtittâsâi kooskâst já tai ääigi. Boseman jaamij päihistis. Käldeeh. Boseman Boseman Boseman Chiaravalle. Chiaravalle lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Chiaravallest ääsih 14 676 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,60 km², já alodâh 22 m. Chiaravalle naaburkieldah láá Camerata Picena, Falconara Marittima, Jesi, Montemarciano já Monte San Vito. Siijdah. Markkân lasseen Chiaravalle kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Grancetta. Chicago. thumb Chicago lii kaavpug Illinois uásistaatâst Ovtâstum staatâin. Tot lii ässeelovo mield Illinois uásistaatâ stuárráámus kaavpug já kuálmádin stuárráámus puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn, tuše New Yorkist já Los Angelesist ääsih eenâb ulmuuh. Chicagost ääsih ohtsis masa 2,7 miljovn olmožid. Chiesanuova (San Marino). Chiesanuova lii kieldâ San Marinost. Chiesanuovast ääsih 1 149 olmožid. Ton vijdodâh lii 5,46 km², já alodâh 450 m. Chile. thumb Chile lii kuhes já kezis staatâ Maadâ-Amerikâst, Andivaarij já Kuálhismeerâ kooskâst. Chile uáivikaavpug lii Santiago de Chile, mutâ ton lahâasâttemliih orgaaneh láá Valparaísost. Chiwetel Ejiofor. Chiwetel Ejiofor (š. syeinimáánu 10. peeivi 1977, Forest Gate, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee, čällee já stivrejeijee. Sun vuoitij Oscar-palhašume roolâstis 12 Years a Slave elleekove uáivipersovn Solomon Northupin. Käldeeh. Ejiofor Ejiofor Chupiyapu. Chuqiyapu (,) lii Bolivia haaldâtlâš uáivikaavpug. Cingoli. Cingoli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cingolist ääsih 9 975 olmožid. Ton vijdodâh lii 148,20 km², já alodâh 631 m. Cingoli naaburkieldah láá Apiro, Appignano, Filottrano, Jesi, San Severino Marche, Staffolo já Treia. Siijdah. Avenale, Botontano, Capo di Rio, Carciole, Castel Sant'Angelo, Castreccioni, Cervidone I, Cervidone II, Civitello, Colcerasa, Colle, Colognola, Grottaccia, Lago Castreccioni, Marcucci, Moscosi, Mummuiola, Pian della Pieve, Piancavallino, Saltregna, San Faustino, San Flaviano, Santa Maria del Rango, Santo Stefano, Santo Obrizio, San Venanzo, San Vittore, Torrone, Troviggiano, Valcarecce, Villa Pozzo, Villa Strada já Villa Torre. Civitanova Marche. Civitanova Marche lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Civitanova Marchest ääsih 42 565 olmožid. Ton vijdodâh lii 46,07 km², já alodâh 3 m. Civitanova Marche naaburkieldah láá Montecosaro, Porto Sant'Elpidio, Potenza Picena já Sant'Elpidio a Mare. Siijdah. Belvedere, Castelletta, Castelletta, Civitanova Alta, Costamartina, Filippantò, Fontespina, Piane Chienti, Porto Civitanova já Santa Maria Apparente. Colmurano. Colmurano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Colmuranost ääsih 1 218 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,20 km², já alodâh 414 m. Colmurano naaburkieldah láá Loro Piceno, Ripe San Ginesio, San Ginesio, Tolentino já Urbisaglia. Colorado. Colorado lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Denver. Colorado uásistaatâst ääsih ohtsis paijeel 5,8 miljovn olmožid (2020). Conakry. Conakry lii Guinea stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Connecticut. Connecticut lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Hartford. Corinaldo. Corinaldo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Corinaldost ääsih 4 894 olmožid. Ton vijdodâh lii 49,28 km², já alodâh 203 m. Corinaldo naaburkieldah láá Castelleone di Suasa, Mondavio, Monte Porzio, Ostra, Ostra Vetere, San Lorenzo in Campo já Trecastelli. Historjá. Corinaldost šoodâi kaavpug ive 1517. Siijdah. Madonna del Piano, Nevola, San Bartolo, San Domenico, Sant'Apollonia, Santa Maria, Sant'Isidoro, San Vincenzo já Ville. Corridonia. Corridonia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Corridoniast ääsih 15 158 olmožid. Ton vijdodâh lii 61,97 km², já alodâh 261 m. Corridonia naaburkieldah láá Francavilla d'Ete, Macerata, Mogliano, Monte San Giusto, Monte San Pietrangeli, Morrovalle, Petriolo, Tolentino já Urbisaglia. Historjá. Corridoniast šoodâi kaavpug ive 1973. Siijdah. Colbuccaro, Passo del Bidollo, San Claudio já Sarrocciano. Costa Rica. thumb Costa Rica täsiväldi ađai Costa Rica lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii San José. Eennâmtieđâ. Costa Rica ránnjáenâmeh láá Nicaragua já Panama. Ton tavenuorttii riddokuávlust lii Karibiameerâ, maadâviestârist vuod Kuálhismeerâ. Costa Rica kezimus uásist tai meerâi kooskân páácá tuše suulân 120 km. Kyehti värirááiđu oovtâst joteh masa ubâ Costa Rica kukkoduv. Käldeeh. * Cotonou. Cotonou lii Benin stuárráámus kaavpug. Veikkâ Benin uáivikaavpug lii-uv Porto-Novo, lii Cotonou kuittâg ton haaldâtlâš kuávdáš. Cotonou lii Benin maadâuásist, Guinealuohtân kulloo Beninluovtâ riddoost. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 700 000 olmožid. Cupramontana. Cupramontana lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cupramontanast ääsih 4 490 olmožid. Ton vijdodâh lii 27,40 km², já alodâh 505 m. Cupramontana naaburkieldah láá Apiro, Maiolati Spontini, Mergo, Monte Roberto, Rosora, San Paolo di Jesi, Serra San Quirico já Staffolo. Siijdah. Markkân lasseen Cupramontana kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Poggio Cupro. Poggio Cuprost ääsih 167 olmožid, já ton alodâh lii 372 m. Cuáŋuimáánu. Cuáŋuimáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive niäljád mánuppaje. Cuáŋuimáánust láá 31 peivid. Taat máánu lii finnim sämikielâlii noomâs tast, et eidu talle cuáŋui kuáddá pyereest ulmuu-uv. Taat nommâ lii kevttum vuossâmuu tove eskin Anarâš-kalenderist. Tast lii lamaš aanoost meiddei suomâkiel noomâst luávnejum "huhtimáánu". D. D lii läättinlâš puustavoornig niäljád já anarâškielâ puustavoornig káávcád puustav. Dakar. Dakar lii Senegal stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Dallas. Dallas lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstum staatâin. Tot lii ässeelovo mield Texas kuálmádin stuárráámus kaavpug já ovcádin stuárráámus puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn. Dallasist ääsih ohtsis paijeel 1,3 miljovn olmožid. Damavand. Damavand ("Damāvand"), meid "Donbavand", lii Iran alemus vääri. Daphne du Maurier. Daphne du Maurier [ˈdæfni duː ˈmɒri.eɪ] () lâi eŋlandlâš kirječällee. Näimilito čuolmâdim maŋa ive 1932 suu nommâ lâi Daphne Browning, mutâ puoh suu kirjeh almostuvvii noomáin Daphne du Maurier. Käldeeh. Maurier Maurier Maurier Daugavpils. Daugavpils lii kaavpug Latviast. Daugavpilsist ääsih 82 076 olmožid. Ton vijdodâh lii 72,48 km², já alodâh 105 m. Historjá. Daugavpils vuáđudui ive 1275, já tast šoodâi kaavpug ive 1582. Delaware. Delaware lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Dover. Delfiin. Delfiin ("Delphinus delphis") lii táválumos väälisšlaajâ. Stuárudâh já olgohäämi. Delfiinist lii täävgihámásâš kállu já ton siste lii jienâorgaan, mii tuáimá škajâluođânin. Delfiin puáhtá šoddâđ kyehti meetter kukkosâžžân já tot puáhtá teddiđ paijeel čyeti kilugrammâd. Motomeh delfiineh pyehtih mutteđ iivne. Delfiinist lii seelgist happiräigi, moin tot vuoiŋâ. Delfiin puáhtá eelliđ paijeel 50-ahasâžžân. Eellimvyevih já lattim. Toh pivdeh juávhust já poreh makrillijd, siildijd já sardiinijd. Delfiin puáhtá finniđ tuše oovtâ čiivgâ kerdistis. Tááláá ääigi delfiineh škovliittuvvojeh já láá meid delfinaarioh, kost sij taheh uuđhijd. Dhaka. Dhaka lii Bangladesh stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Django Unchained. Django Unchained lii ive 2012 puáttám viestârelleekove, mon lii čáállám já stivrim ovtâstumstaatâlâš Quentin Tarantino. Juonâ. Luovâsmittum uárji, Django, vuálgá piäluštiđ suu káálgu. Iššeen sust lii saksalâš tuáhtár King Schultz, kii koddá ulmuid ruuđâst. Čaittâleijeeh. a> elleekove vuosâehidist Pariisist ive 2013 Vuástáväldim. Rotten Tomatoes -sijđo 282 árvustâlmist 87% láá miättáseh. Metacritic-siijđost tot lii finnim 81 čuággád čyeđeest. Djibouti. Djibouti (afarkielân "Yibuuti",, somalikielân "Jabuuti"), virgálávt Djibouti täsiväldi (afarkielân "Gabuutih Ummuuno",, somalikielân "Jamhuuriyadda Jabuuti"), lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Djibouti. Historjá. Ive 1862 Ranska skappui Obock haammân olssis já toin naalijn kuuloold poođij jo kuávlun. Ranska Somalieennâm vuáđudui ive 1888, já ton uáivikaavpugin šoodâi Djibouti ive 1894. Djiboutist šoodâi Ranska tovnbeln meerâ kuávlu ive 1946. Djibouti finnij jiečânâsvuođâs kesimáánu 27. peeivi 1977. Vuossâmužžân presidentin šoodâi Hassan Gouled Aptidon. Eennâmtiätu. Djibouti lii Ruopsismeerâ riddoost já ton ránnjástaatah láá mäddin Somalia, viestârist Etiopia já tavveen Eritrea. Viehâdâh. Djiboutist láá masa 988 000 ässed. Stuárráámuuh etnisâš juávhuh Djiboutist láá somalih já afarih. Djibouti (kaavpug). Djibouti (,,) lii Djibouti stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tot lii staatâ nuorttiikeejist, Adenluovtâ riddoost. Dodoma. Dodoma lii Tansania uáivikaavpug. Domagnano. Domagnano lii kieldâ San Marinost. Domagnanost ääsih 3 554 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,62 km², já alodâh 357 m. Dominica. thumb Dominica lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Roseau. Dominikaanisâš täsiväldi. thumb Dominikaanisâš täsiväldi lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Santo Domingo já virgálâš kielâ espanja. Käldeeh. * Dubna. Dubna () lii kaavpug Ruošâst. Durbe. Durbe lii kaavpug Latviast. Durbest ääsih 488 olmožid, já ton vijdodâh lii 2,5 km². Historjá. Durbest šoodâi kaavpug ive 1893. E. E lii läättinlâš puustavoornig viiđâd já anarâškielâ puustavoornig lovváád puustav. Ecuador. thumb Ecuador lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Quito, mii lâi meid uási Inkaväldikode. Edgar Allan Poe. Edgar Allan Poe () lâi ovtâstumstaatâlâš čällee, tivtâsteijee já kirjálâšvuođâ kritijkkár, kiäm tobdeh pyeremustáá suu tiivtâi já novellij peht. Käldeeh. Poe Poe Poe Eennâmpállu. Eennâmpállu ađai Tellus lii Piäiváást kuálmádin aldemus plaaneet. Eennâmpáálu koskâ Piäivážân lii suullân 150 miljovn kilomeetterid ađai ohtâ Täsnitieđâlâš ohtâdâh. Eennâmpállu lii piäiváškode sahâdumos já viđâdin stuárráámus plaaneet. Eennâmpállu šoodâi suullân 4,5 miljovn ihheed tassaaš. Eennâmpállu lii nuuvt kočodum keđgiplaaneet tondiet ko tast lii meetaalvááimus, sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. Eennâmpáálust lii meid áimukerdi, já tot lii Mars lasseen piäiváškode áinoo plaaneet, mast lii kavnum kolgosčääci. Eennâmpállu lii maailmubâlâšvuođâ áinoo saje, kost lii kavnum eellim. Eennâmpáálust lii ohtâ máánu. Eennâmpáálu máánu lii koskâvuođâlávt piäiváškode stuárráámus máánu, jis ton stuáruduv verdid emiplaaneet stuárudâhân. Keerdih. Eennâmpáálu puáhtá jyehiđ kemiaallâš jiešvuođâi mieldi neelji kiärdán: koorân, lovdui sehe olgo- já sisváimusân. Eennâm koorâ assaavuotâ lii koskâmiärálávt 40 kilomeetterid. Korrâ lii eennâmpáálu saijaavuođâst suulân ohtâ prooseent já massaast tuše 0,4 prooseent. Korrâ siskeeld eromâšávt kepis amnâsijd, tego pii, haapi, alumiin, kalsium já ryevdi ovtâstuvâid. Eennâmpáálu korrâuásist láá suulân kyehtlov litosfáárráptud, moh kobđoh astenosfáárin kočodum keerdi alne lovduu pajeuásist. Rááptuh lihâdeh ohtânmaanoost já tovâtteh eennâmtuárgástâsâid já vulkaanlii tooimâ. Jis rááptuh iäráneh, te šadda uđđâ merâponne, já jis toh lihâdeh nubijdis njeigâ, te šaddeh váráduvah. Eennâmpáálu loovdâ álgá koorâ vyelni 40 kilomeetterist já tot juátkoo 2 900 kilomeetter kieŋŋâlvuotân. Loovdâ saijaavuotâ lii 84 prosenttid, já massa lii 67 prosenttid ubâ eennâmpáálu saijaavuođâst já massaast. Lovduu ovtâstuvah láá enâmustáá haapi, magnesium, ryevdi já pii ovtâstuvah, moh láá toškâ orroomhäämist. Vááimus álgá lovduu maŋa 2 900 kilomeetterist já tot juáhhoo olgo- já sisváimusin. Olgovááimus lii 2 900–5 200 já sisvááimus 5 200–6 370 kilomeetter kieŋŋâlvuođâst. Váimus saijaavuotâ lii 15 prosenttid já massa 32 prosenttid ubâ Eennâmpáálu massaast já saijaavuođâst. Merhâšittee massa šadda tast, ete váimusist láá ryevdi já nikkel. Olgováimus olgouási liegâsvuotâ lii suulân 3 000 °C já tot lii kolgos häämist. Sisváimus liegâsvuotâ lii joba 6 000 °C, mut teedâ tobbeen lii nuuvt koorâs, ete tot lii toškâ orroomhäämist. Meekaanlâš jiešvuođâi mieldi Eennâmpáálu puáhtá jyehiđ litosfáárin, astenosfáárin, mesosfáárin já váimusin. Litosfáár lii tooškâs já ton kieŋŋâlvuotâ lii suulân 100 kilomeetterid. Astenosfáár lii masa kolgos, mut ton viskositeet lii viehâ styeres. Astenosfáárist tábáhtuvá virdedem, mii vaaigut litosfäärráptui liihâdmân. Mesosfáár lii lovduu vyeliuásist já tot lii toškâsub ko astenosfáár. Čäcikerdi. Eennâmpáálu aaseest stuárráámus uási lii čääci. Masa puoh Eennâmpáálu čääci lii sálttáás merâčääci, já sältittemes savjâčääsist stuárráámus uási lii jieŋâduvâin já loopah javrijn, juuvâin sehe ponnečääccin. Čäcikiärdán kulá meid áimukeerdi čääci. Áimukerdi. Eennâmpáálu pirrâ lii áimukerdin kočodum saje. Áimukeerdist láá fysikaallávt já kemiaallávt maaŋgâlágáneh keerdih já ton saahâdvuotâ uccán, ko sirdâšuvá pajas. Áimukeerdi merhâšitteemuuh kaasuh láá typpi (78 %), happi (21 %), argon (0,9 %) já čiđđâdioksid (0,04 %). Ko kiäččá áimukeerdi Enâmist, te tot lii šiev šooŋâ ääigi čuovjâd. Ivne lii tast kiddâ, ete Piäiváá čuovâ siro () áimukeerdist já čuovjis čuovâ siro uánihumos párukukkoduv tiet enâmustáá. Ko Piäiváš luáštá, te čuovâ jotá áimukeerdist kuhheeb määđhi já čuovjis ivne siro meddâl já kuhheeb párukukkoduv ruopsis ivne uáinoo eenâb. Jis čuovâ ij siroččii áimukeerdist, te alme ličij ain čappâd. Eestieennâm. Eestieennâm lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Tallinna. Eeva Tenhunen. Eeva Leena Tenhunen () lii syemmilâš kirječällee. Näimilito čuolmâdim maŋa ive 1968 suu nommâ lii lamaš Eeva Leena Palosuo, mutâ puoh suu kirjeh almostuvvii noomáin Eeva Tenhunen. Sun lii čáállám ohtsis oovce kirjed. Eellim. Eeva Tenhunen šoodâi uđđâivemáánu 2. peeivi 1937 Sortavalast, Suomâst. Sun čaalij pajeuáppen Savonlinna nieidâlyseost ive 1956 já valmâštui Tuurku ollâopâttuvâst humaništlâs tiettui kandidaatin ive 1961. Sun lii porgâm eenikielâ já historjá máttááteijen Kiteest, Kiuruvesist já Sukeva siijdâst, mii kulá Sonkajärvi kieldân. Kirjeh. Eeva Tenhunen lii čáállâm ohtsis oovce kirjed. Käldeeh. Tenhunen Tenhunen Tenhunen Egypti. Egypti (, egyptiarabian "Máṣr"), virgálávt Egypti arabitäsiväldi, lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Kairo já ránnjástaatah láá Israel, Libya já Sudan. Egypti kočodeh maŋgii Alda-nuortâ kulttuurlâš kiähtun. Egyptist lii meid kuhes historjá kaavpâšmáin, mutâ tááláá ääigi tobbeen lii viehâ hiäjus tuálvum já Egypti pijnedeh aalmugstuárrum já pargottesvuotâ. Toovláš Egypti. Niili adelij máhđulâšvuođâ oovtâ maailm stuárráámui sivilisaatioi šoddâmân já lii-uv árvuštâllum, ete Egypti vuossâmuš stuorrâ kunâgâskodde vuáđudui jo ive 3 200 oKr. Egyptist láá rahtum ennuv arkeologâlâš tutkâmušah, mutâ vala-uv lii kuittâg mysteer, maht tovle sist lâi máhđulâš rähtiđ taggaar sivilisaatio, mast lijjii nuuvt ovdánâm monumentaaltaaidâ, arkkitehtuur, teknologia já sosiaallâš organisaatio. Islamlâš Egypti. Arabij invaasio Egyptin lâi iivij 639–642 koskâsii ääigi já ton jođetteijen tooimâi ʿAmr ibn al-ʿĀṣ. Tast aalgij paje, kuás Egypti jieijâs ärbivyehi čahhij uđđâ kielâ já oskolduv oovdâst – uđđâ kulttuur šoodâi. Eennâmtuálu kuávluin puáris vyevih pissuu kuhheeb ääigi já maaŋgah Egypti kulttuur jiešvuođah kal seiluu, mutâ arabij, já maŋeláá viestâreennâmlij, enâmânpuáttim vaikuttâs lâi kuittâg-uv styeres já oovdiš kreikkalâš-roomalâš ääigi Egypti ij innig lamaš. Amr ibn al-As moskeija Kairost. Tot lii puárásumos moskeija ubâ Afrikâst. Puoh aalgij, ko Bysant väldikodde já Persia Sassanidij dynastia lâi vuástálistškuáttám arabij rievvimmaađhijd. Arabeh iberdii, ete sij kartteh väldidškyettiđ lase vajalij kuávluid. Nuuvtpa sij väldidii Syyria, kost lâi eromâš ennuv vuástálistem. Uđđâ kuávlui suojâlem tet, já uásild meid Egypti rikkoduv tet, ʿAmr ibn al-ʿĀṣ meridij, ete Egypti še kalga väldidiđ. Nuuvtpa ive 639 sun algâttij Egypti Bysant prooviins väldidem suátijuávhoin, mii lâi vistig 4 000 almaa stuárusâš, mutâ maŋeláá pottii lase juávhuh išán, já jo ive 642 Bysant juávhuh lijjii patârâm Egyptist. Bysant juávhuh iä luhostum väldidiđ Egypti uđđâsist, veik tom irâttii-uv ive 645, peic arabij juávhuh rotoi orostittii irâttâs. Aalgâst arabeh iä ennuvgin muttám aašijd Egyptist, tuáivun orroođ tobbeen pisovávt haaldâšmin – lijjiihân sij kuittâg etnisâš já oskoldâhlâš ucceeblovvoost. Nuuvtpa sij iä irâttâm jurgâlittiđ egyptlijd islamoskon, iäge muttám Bysant viäruttâs vyevi. Arabeh tátulávt pissuu sierâ egyptlijn, iäge tondiet meidgin valjim Aleksandria uáivikaavpugin, peic vuáđudii jieijâs kaavpug, Al-Fusṭāṭ, mii lâi talle val bysantlij haldâšem Babylon. Arabisaatio kal tábáhtui kuuloold Egyptist-uv, mutâ ovdâmerkkân kreikakielâ pisoi virgálâškielân ive 706 räi já ulmuuh sarnuu ain koptikielâ Al-Fusṭāṭist-uv. Mottoom kooskâst algii leđe oskoldâhliih liävuttemesvuođah. Tuođâlâš islamisaatio tábáhtui kuittâg esken ennuv maŋeláá Fāṭimidij dynastia ääigi, ivij 969–1171 kooskâst. Mamelukeh, ottomaaneh já Stuorrâ-Britannia. Ovdilgo ottomaaneh valdii Egypti uássin sii väldikode, haldâšii mamelukeh Egypti iivij 1250–1517. Ton paje ääigi šoodâi Egyptist muslimmaailm nuorttii arabiasárnoi kuávlu pooliitlâš, kulttuurlâš já ekonoomlâš kuávdáš. Mielâkiddiivâš lii tot, ete mamelukeh jieijah iä lam arabeh, sist ij lam muslimlâš tuávváš já maaŋgah sist mattii hirmâd hyeneeht arabiakielâ. Egyptist šoodâi uási Ottomaanij väldikode ive 1517, mutâ mamelukeh kuittâg haldâšii Egypti autonomisâš staatân vala talle-uv. Egypti lâi uási Ottomaanii väldikode ive 1798 räi, kuás ranskaliih pottii enâmân. Sij iä kiergânâm leđe ko muáddi ive Egyptist, ko Napoleon meridij koččođ juávhuid meddâl tobbeen, ko britih lijjii uhkedâm volliittiđ Ranska taampâid Koskâmeerâst. Esken Muhammad Ali haldâšem orostittij mamelukij vaikuttâsvääldi Egyptist. Sust šoodâi Egypti kuvernöör ive 1805 já tagarin sun pisoi ive 1849 räi. Ive 1869 valmâštui Suez uáli, mii raahtij Egyptist maailmkäävpi kuávdášsaje. Staatâ kuittâg viälgádui hirmâdávt já ton tááhust Stuorrâ-Britannia, mii halijdij suojâliđ páihálâš investistmijdis, vaaldij Egypti haldâšem vuálá ive 1882. Nomâlâs väldi siäilui kuittâg ottomaanijn ive 1914 räi. Jiečânâsvuotâ. Gamal Abdel Nasser Mansourast ive 1960 Virgálávt Egypti finnij jiečânâsvuođâs ive 1922 já tast šoodâi kunâgâskodde. Stuorrâ-Britannia juávhuh lijjii kuittâg vala-uv Egyptist já britih meridii olgopolitiikist já ekonomiast. Ive 1952, britij vuástálistem vyelgiđ Egyptist tovâttij liävuttemesvuođâid já loopâst joba Kairo puáldim uđđâivemáánu 26. peeivi 1952. Ive 1952 suáldátteh čovádii vääldi kunâgâs Farukist, kii lâi toimâm kunâgâssân 1936 rääjist, já staatâst šoodâi täsiväldi. Staatâ njunošin šoodâi kenraal Nagib, mutâ jo ive 1954 Gamal Abdel Nasser lavkkij suu sajan já Nasserist šoodâi president. Sun stivrij staatâ sosialistlub suundán. Suu jäämmim maŋa, ive 1970, presidentin šoodâi Anwar Sadat, kii lâi lamaš väripresidentin. Sadat oppeet stivrij ekonomia- já sispolitiik aaibâs nube suundán, meddâl sosialismist. Robdâislamisteh kuittâg kuddii Sadat ive 1981. Viehâdâh. Egyptist ääsih ohtsis paijeel 102 miljovn olmožid. Tot lii kuálmádin enâmustáá puoh Afrik staatâin, tuše Nigeria já Etiopia ässeeloho lii stuárráb, já 14. enâmustáá puoh maailm staatâin. Egypti ässeeloho šadda 1,94 %, ađai suulân 2 miljovn ulmuu verd, ivveest. Ässeesaahâdvuotâ Egyptist lii 84 olmožid per km², mutâ kaavpugijn tot lii ennuv eenâb. Ovdâmerkkân Kairost, mon ässeesaahâdvuotâ lii puoh stuárráámus Egyptist, ääsih 46 349 olmožid per km². 43 % egyptilijn ääsih kaavpugijn. El Salvador. thumb El Salvador lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii San Salvador. * Elefanttähtiriddo. Elefanttähtirido täsiväldi () ađai Elefanttähtiriddo lii staatâ Afrikâst. Ton virgálâš uáivikaavpug lii Yamoussoukro já haaldâtlâš uáivikaavpug Abidjan. Elleeriehtipiäládâh. Elleeriehtipiäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Tot vuáđudui ive 2015 já peesâi Suomâ piäládâhregisterân ive 2016. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019. Elm. Elm lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Elmist ääsih 631 olmožid. Ton vijdodâh lii 90,73 km², já alodâh 977 m. Historjá. Elm kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Elsa Väisänen. Elsa Väisänen (oovdiš Mujo, jieijâs suuvâst Aikio) lii šoddâm cuáŋuimáánu 6. peeivi 1941 Ruávinjaargâst. Sun lii oppâm sämikielâ eenikielânis. Suu sämikiel nommâ lii Heendâ Heeihâ Elsa. Suu eeči lâi Heendâ Heikkâ, Heikki Aikio, já suu enni lâi Vuoli Máárjá, Briitta Maria Aikio (jieijâs suuvâst Valle). Sun lii Márjá-Liisá Olthuis enni. Elsa Väisänen áásá tääl Oulu aldasijn Kempelest. Elsa Väisänen lii toimâm kielâmiäštárin vistig anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010 já ton maŋa-uv maŋgáid uáppeid. Sun lii máttááttâm tievâsmittemškovlim ääigi kietâtuojijd já ärbipurrâmuškuursâ. Sun lijkkoo kođemân já kulokuvij jurgâlmân já sárnu mielâstis sämikielâ ulmuigijn. Sun ráhtá meid rukkoospuudâid Säämi radion. Käldeeh. Väisänen Encamp. Encamp lii kieldâ Andorrast. Encampist ääsih 11 688 olmožid. Ton vijdodâh lii 74 km², já alodâh 1 238 m. Engi. Engi lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Engist ääsih 603 olmožid. Ton vijdodâh lii 40,7 km², já alodâh 812 m. Historjá. Engi kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Eritrea. Eritrea lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Asmara. Erkki Itkonen. Erkki Esaias Itkonen () lâi syemmilâš kielâtotkee. Totken sun lâi ubâ 1900-lovo merhâšitteemus fennougrist. Der ostlappische Vokalismus vom qualitativen Standpunkt aus mit besonderer Berücksichtigung des Inari- und Skoltlappischen. Taat tutkâmuš čielgee motomijd vookaalaašijd já addel diakronisii uáinu toos, maht vokaleh nubástuveh nubbijd vokaláid. Taan tutkâmušâst Itkonen viärdádâlâi anarâškielâ nuorttâlâškielân. Kielâi viärdádâllâm lii ain ávhálâš, tondiet ton áánsust lii älkkeb kavnâđ kielâhistorjálijd käldeid já madduid. Sun valjij eidu anarâškielâ já nuorttâlâškielâ, tastko toh láá kuábbááh-uv nuorttâsämikielah. Uáli stuorrâ uási tain puáris tutkâmušâin láá eidu tagareh tutkâmušah, moh viärdádâleh sämikielâid. Käldeeh. Itkonen Itkonen Itkonen Itkonen Ersäkielâ. Ersäkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Esanatoglia. Esanatoglia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Esanatogliast ääsih 1 923 olmožid. Ton vijdodâh lii 47,91 km², já alodâh 495 m. Esanatoglia naaburkieldah láá Fabriano, Fiuminata já Matelica. Escaldes-Engordany. Escaldes-Engordany lii kieldâ Andorrast. Escaldes-Engordanyst ääsih 14 599 olmožid. Ton vijdodâh lii 30 km², já alodâh 1 050 m. Eschen. Eschen lii kieldâ Liechtensteinist. Eschenist ääsih 4 385 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,38 km², já alodâh 452 m. Espanja. Espanja lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Madrid. Espanjast láá 17 jiešhaldâšemkuávlud já 50 eennâmkodded. Espanja jiešhaldâšemkuávluh. * Espanjakielâ. Espanjakielâ (esp. "español") kulá indoeurooplij kielâi roomaanlâš kielâjuávkun. Espanjatavdâ. Suáldáttij pyecceiviäsu Kansasist espanjataavdâ ääigi. Espanjatavdâ lâi ivij 1918–1919 maailmvijđosávt joođoost lamaš pandemia, mon tovâttij influenssa A vyelitijppâ H1N1. Maŋeláá lii čielgâm, et taat lii lamaš loddeinfluenssa. Pandemia piištij suullân pelnub ive. Espanjataavdâ tavdâkovveen lijjii kuorsâttâh, kumeštâs já pohčâseh. Monnjâtavdân maaŋgâs finnij kepiskumeštâs. Ubâ maailmist espanjatavdâ kuudij 30 - 50 miljovn olmožid. Suomâst espanjataavdân jammii suullân 25 000 olmožid. Majemui aigij lii čielgâm, et taavdâst talle selvânâm ulmuuh kyeddih ain vorâstis taan influenssavirus vyestiamnâstijd. Espanjatavdâ kuudij eromâšávt tiervâs, nuorâ ulmuid. Nuorah sattii jäämmiđ influenssavirus keežild puáttám kepiskumeštâsân muádi peeivist. Suomâst, tego eres-uv enâmijn, espanjatavdâ ovdánij epidemiapároigijn motomij mánuppojij kooskâi. Puoh viärráámus pááru juuđij čohčuv 1918, kuás influenssa levânij masaba puoh asâttum kuávloid eennâmpáálu alne. Espanjatavdâ poođij meiddei Laapi kuávlun. Ovdâmerkkân Kittâlist toos jammii 40 olmožid. Ton tove Anarist tavdâ ij ennuskin vaiguttâm ige levânâm vijđáht. Espanjatavdâ poođij Aanaar kuávlun juovlâmáánust 1919. Aanaar já Ucjuuvâ tuáhtár Yrjö Jukola diagnosistij vuossâmuid influensan puáccám ulmuid uđđâivemáánu 10. peeivi 1920 Kaamâsist. Pyecceeh lijjii finnim taavdâ kävppimäđhistis Njiävdámist Taažâst. Tavdâ levânij jotelávt ubâ Kaamâs siijdân já tobbeen ain eres-uv sijdáid. Aanaar kieldâ tiervâsvuottipšoost onnii talle huolâ kuávlutuáhtár Jukola já pyecceitipšoo Ylioja, kiäst lijjii kyehti išetipšoo. Kieldâst lâi čiččâmsajasâš pyecceiviäsu já apteek. Pyecceitipšoo já suu išekyevtis puáccájii forgâ jiejah-uv. Kolleroggee Otto Schneider poođij iššeen, lieggij viistijd, mälistij já tálhudij pyecceid. Tuáhtár Jukola vuolgâttij etiviestâid tálhudemhaldâttâhân: "Espanjatavdâ levânânâm ubâ Laapi kuávlun já pyecceeh láá ennuv, koddá ennuv ulmuid, vuolgâttiđ jottee tipšoid munjin iššeen." Pegâlmâs sämmilâš lâi Lusme Piättár, kote ij luáštám oovtâgin jottee tálusis, já nuuvt Lusmenjargâ šeštui influensast - masaba áinoo táállun ubâ kieldâst. Influensan iä lamaš šiev talkkâseh, mut aalmug luotij kuulmâ koonstân: viijnán, piikân já sáávnán. Kuovâmáánu vuossâmuš okko lâi Anarist viärráámus. Talle jammii suullân 80 aanaarlâžžâd. Rummâšeh lijjii nuuvt ennuv, et uási koolgâi hävdidiđ juávkkuhavdijd. Kyevti mánuppaje ääigi taavdân jammii ohtsis 190 olmožid, adai masaba lovvááduási kieldâ ässein. Espanjataavdâ maŋa suullân 120 pärnid paccii uárbisin. Párnáitipšo várás cegâttui párnáipäikki Rivdulân, kost párnááh pajasšoddii suomâkielâlii pirrâsist. Taan nubástus keežild sämikielâ lappuuškuođij. Espoo. Espoo () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Espoost ääsih 290 341 olmožid, já ton vijdodâh lii 528,03 km², mast 215,70 km² lii čääci. Espoo naaburkieldah láá tavveen Vihti já Nurmijärvi, nuorttân Helsig já Vantaa, uárjin Kirkkonummi já Espoo siste Kauniainen. Historjá. Espoo vuáđudui 1400-lovvoost, já tast šoodâi kaavpug ive 1972. Kielâ. Ive 2019 loopâst 217 486 olmožid sarnuu suomâkielâ eenikiellân já 20 033 olmožid sarnuu ruotâkielâ eenikiellân. Eswatini. Eswatini kunâgâskodde (swazikielân: "Umbuso weSwatini") ađai Eswatini (swazikielân: "eSwatini"), mon tiettih meid noomáin Swazieennâm, lii staatâ Afrikâst. Ton haaldâtlâš uáivikaavpug lii Mbabane já lahâasâttemlâš uáivikaavpug lii Lobamba. Etiopia. Etiopia demokraatlâš littotäsiväldi ađai Etiopia (amharakielân: "ኢትዮጵያ, ʾĪtyōṗṗyā", afarkielân: "Itiyoophiyaa", ge'ezkielân: "ኢትዮጵያ". oromokielân: "Itoophiyaa", somalikielân: "Itoobiya", tigrinjakielân: "ኢትዮጵያ") lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Addis Abeba. Euroop. Euroop lii eennâmuási, kost sämieennâm-uv lii. Euroop staatah. • border Ovtâstum kunâgâskodde‎ • border San Marino * Euroop union. Euroop union (, já) lii pooliitlâš já ekonomâlâš staatâlitto, moos kuleh 27 jiečânâs já jiešmerideijee eurooplâš jeessânstaattâd. Euroop union jeessânstaatah láá Belgia, Bulgaria, Eestieennâm, Espanja, Irland, Italia, Kreikka, Kroatia, Kypros, Latvia, Liettua, Luxemburg, Malta, Nuorttâriijkâ, Portugal, Puola, Ranska, Romania, Ruotâ, Saksa, Slovakia, Slovenia, Suomâ, Tanska, Tšekki, Uŋgar já Vuáládâhenâmeh. Euroop unionist lii ohtâsâš vaaluut euro ("€"). * Evijärvi. Evijärvi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Evijärvist ääsih 2 422 olmožid, já ton vijdodâh lii 390,71 km², mast 36,56 km² lii čääci. Evijärvi naaburkieldah láá Kauhava, Kruunupyy, Lappajärvi, Pedersöre kieldâ já Veteli. Siijdah. Evijärvi, Haapajärvenkylä, Ina (Ena), Jokikylä, Kerttua, Kivijärvenkylä, Latukka, Sydänmaa já Särkikylä. Eŋgâlâskielâ. Eŋgâlâskielâ lii germaanlâš kielâ, mii šoodâi Eŋlandist. Tot lii ohtâ maailmkielâin, já tom aneh tááláá ääigi tehálumos lingua francan. Eŋland. thumb thumb Eŋland lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. F. F lii läättinlâš puustavoornig kuuđâd já anarâškielâ puustavoornig 11. puustav. Fabriano. Fabriano lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Fabrianost ääsih 30 214 olmožid. Ton vijdodâh lii 272,08 km², já alodâh 325 m. Fabriano naaburkieldah láá Cerreto d'Esi, Costacciaro, Esanatoglia, Fiuminata, Fossato di Vico, Genga, Gualdo Tadino, Matelica, Nocera Umbra, Poggio San Vicino, Sassoferrato, Serra San Quirico já Sigillo. Historjá. Fabrianost šoodâi kaavpug ive 1357. Siijdah. Albacina, Argignano, Attiggio, Bassano, Bastia, Belvedere, Borgo Tufico, Cacciano, Ca' Maiano, Campodiegoli, Campodonico, Cancelli, Cantia, Castelletta, Ceresola, Ciaramella, Coccore, Collamato, Collegiglioni, Colle Paganello, Cupo, Fontanaldo, Grotte, Marena, Marenella, Marischio, Melano, Moscano, Nebbiano, Paterno, Poggio San Romualdo, Precicchie, Rocchetta, Rucce, Rufano, San Donato, San Giovanni, San Michele, San Pietro, Sant'Elia, Serradica, Valgiubbola, Vallemontagnana, Valleremita, Vallina, Varano, Viacce já Vigne. Fabrizio Brecciaroli. Fabrizio Brecciaroli (š. njuhčâmáánu 29. peeivi 1976, Jesi, Italia) lii italialaš diplom-insner, kote lii luuhâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvvâst. Sun parga Anarâškielâ seervi mediapargen. Suu puáhtá anneeđ anarâškielâlii Wikipedia eeččin. Suu spesialiteet lii meid lamaš anarâškielâlii kirjálii kulttuur huksim. Sun lii jurgâlemsyergi äššitobdee, já sun lii meid toimâm italiakielâ máttáátteijen. Fabrizio Brecciaroli lii majemui aaigij jurgâlâm nuorâikirjálâšvuođâ anarâškielân já lamaš fáárust tooimâtmin Anarâš-loostâ já Loostâš-lostii. Sun lii toimâttâm kuulmâuáság tihtâantologia anarâškielân (almostuvá 2020 loppâivveest). Fabrizio lii pyeri ovdâmerkkâ tast, moin naalijn ij-anarâš puáhtá čonnâšuđ kielâsiärvušân já väldiđ ovdâsvástádâs kielâ já kulttuur oovdedmist. Brecciaroli Brecciaroli Facebook. Facebook lii ive 2004 vuáđudum sosiaallâšmedia palvâlus, mon lii vuáđudâm Mark Zuckerberg oovtâst Eduardo Saverináin, Dustin Moskovitzáin, já Chris Hughesáin. Ive 2012 Facebookist lâi jo paijeel miljard kevtted, kiäin suulân pele ellii tobbeen jyehi peeivi. Faetano. Faetano lii kieldâ San Marinost. Faetanost ääsih 1 189 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,75 km², já alodâh 362 m. Falconara Marittima. Falconara Marittima lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Falconara Marittimast ääsih 25 902 olmožid. Ton vijdodâh lii 25,82 km², já alodâh 5 m. Falconara Marittima naaburkieldah láá Ancona, Camerata Picena, Chiaravalle já Montemarciano. Siijdah. Castelferretti, Falconara Alta, Fiumesino, Mezzacosta, Palombina Vecchia, Rocca Priora, Tesoro já Villanova. Falerone. Falerone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Faleronest ääsih 3 264 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,61 km², já alodâh 433 m. Falerone naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Montappone, Monte Vidon Corrado, Montegiorgio, Penna San Giovanni, Sant'Angelo in Pontano já Servigliano. Siijdah. Bascione, Cerretino Varano, Commennà, Ferrini, Moelano, Piaggie, Piane di Falerone, Salegnano, San Paolino, Santa Margherita já Santa Rosa. Feministlâš piäládâh. Feministlâš piäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Piäládâhregisterân tot peesâi uđđâivemáánu 10. peeivi 2017. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Fermo. Fermo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Fermost ääsih 37 014 olmožid. Ton vijdodâh lii 124,53 km², já alodâh 319 m. Fermo naaburkieldah láá Altidona, Belmonte Piceno, Francavilla d'Ete, Grottazzolina, Lapedona, Magliano di Tenna, Massa Fermana, Mogliano, Monte Urano, Montegiorgio, Monterubbiano, Ponzano di Fermo, Porto San Giorgio, Porto Sant'Elpidio, Rapagnano, Sant'Elpidio a Mare já Torre San Patrizio. Historjá. Fermost šoodâi kaavpug ive 1357. Siijdah. Campiglione, Capodarco, Lido di Fermo já Torre di Palme. Fermo eennâmkode kieldah. Fermo eennâmkoddeest láá 40 kieldâd. Käldeeh. * Fiastra. Fiastra lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Fiastrast ääsih 644 olmožid. Ton vijdodâh lii 84,48 km², já alodâh 732 m. Fiastra naaburkieldah láá Camerino, Cessapalombo, San Ginesio, Sarnano já Valfornace. Kieldâlahtemeh. Acquacanina kieldâ lohtui Fiastran uđđâivemáánu 1. peeivi 2017. Siijdah. Acquacanina, Cicconi, Collesanto, Fiegni, Polverina, San Lorenzo al Lago, San Martino di Fiastra já Trebbio (markkân). Fidži. thumb Fidži täsiväldi ađai Fidži (,) lii suáluikuávlu staatâ Oseaniast, Kuálhismeerâ maadâuásist, Uđđâ-Seeland taavaapeln. Ton uáivikaavpug lii Suva. Fight Club. "Fight Club vuossâmuš njuolgâdâs lii, ete ij uážu sárnuđ Fight Clubist." Fight Club Filippiineh. thumb Filippiineh láá staatâ Aasiast. Toi uáivikaavpug lii Manila. Filottrano. Filottrano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Filottranost ääsih 9 215 olmožid. Ton vijdodâh lii 71,20 km², já alodâh 270 m. Filottrano naaburkieldah láá Appignano, Cingoli, Jesi, Montefano, Osimo já Santa Maria Nuova. Siijdah. Cantalupo, Imbrecciata, Montepulciano, Montoro, Ponte Musone, San Biagio, Sant'Anna, Sant'Ignazio já Tornazzano. Fiorentino (San Marino). Fiorentino lii kieldâ San Marinost. Fiorentinost ääsih 2 553 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,57 km², já alodâh 490 m. Firenze. Firenze lii kaavpug Italiast, Toscana kuávlust. Firenzest ääsih 372 181 olmožid. Ton vijdodâh lii 102,32 km², já alodâh 50 m. Firenze naaburkieldah láá Bagno a Ripoli, Campi Bisenzio, Fiesole, Impruneta, Scandicci já Sesto Fiorentino. Fiuminata. Fiuminata lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Fiuminatast ääsih 1 312 olmožid. Ton vijdodâh lii 76,22 km², já alodâh 479 m. Fiuminata naaburkieldah láá Castelraimondo, Esanatoglia, Fabriano, Matelica, Nocera Umbra, Pioraco, Sefro já Serravalle di Chienti. Siijdah. Bufeto, Bussi, Campottone, Capomassa, Casenove, Castello, Colmaggiore, Fonte di Brescia, La Castagna, Laverino, Massa (markkân), Orpiano, Poggio Sorifa, Pontile, Quadreggiana, San Cassiano, Spindoli, Valcora já Vallibbia. Florida. Florida lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Tallahassee já stuárráámuuh kaavpugeh láá Jacksonville, Miami já Tampa. Florida uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 21,9 miljovn olmožid (2020). Tot lii Ovtâstum staatâi kuálmádin stuárráámus uásistaatâ ässeelovo mield. Fooneetlâš saliens. Fooneetlâš saliens uáivild tom, magarijd jienâduvâid já kukkoduvâid lii älkkee iäruttiđ sárnumist já magarijd ij lah. Ađai jis láá kuhes jienâduvah, te tain lii stuorrâ fooneetlâš saliens. Já talle meiddei nubijkulij. Jis láá uánihis jienâduvah, te tain lii uccâ fooneetlâš saliens. Ovdâmerkkân stuorrâ fooneetlâš saliens lii jienâduvâst “r”, mii kulloo čielgâsávt. Francavilla d'Ete. Francavilla d'Ete lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Francavilla d'Etest ääsih 932 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,20 km², já alodâh 231 m. Francavilla d'Ete naaburkieldah láá Corridonia, Fermo, Mogliano, Monte San Pietrangeli já Montegiorgio. Frank Capra. Francesco Rosario ”Frank” Capra () lâi italialâš-ameriklâš stivrejeijee, čällee já pyevtitteijee. Eellim. Frank Capra šoodâi vyesimáánust 1897 Bisacquinost, Sisiliast, Italiast. Sun lâi ohtâ katolilâš perruu čiččâm päärnist. Ive 1903 Capra peerâ vuolgij Amerikân tamppáin já läddejii New Yorkân. Tobbeen mätki jotkui junáin Kalifornian, kost Capra stuorrâviljâ jo aasâi. Kaliforniast Capra algâttij škoovlâ čohčuv 1903 já jođeškuođij Los Angeles' Manual Arts High School ive 1909. Capra peerâ irâttij finniđ suu joskâđ škoovlâ já sirduđ pargoelimân, mutâ Capra ij halijdâm, tastko škovlim lâi tehálâš uási ameriklâš niävdus. Ko sun valmâštui Manual Arts High Schoolist, sun joođhij California Institute of Technologyn luuhâđ kemiatekniik, já valmâštui tobbeen ive 1918. Sun máttááttij vuosmuu maailmsuáđi majemuu ive matematiik Ovtâstum staatâi suátivievâst. Karrieer. Veikkâ Caprast ij lamaš ollágin hárjánem elleekovesuárgán, sun finnij sanfransiscolâš teatter čaittâleijee pálkkááttiđ suu stivriđ uánihisfiilmâ ive 1922. Tast maŋa Capra vaaldij pargo San Fransisco elleekovestudiost já máttááškuođij elleekoverähtim porgâmáin vistig čyeppen, kamera-assistentin, čällen já išestivrejeijen. Capra tuuđâi komediačällee paargon já forgâ sun šoodâi-uv komedian spesiaališuvvee stivrejeijen. Ko sun lâi porgâm Mack Sennettáin, te Capra sirdui Columbia Picturesân, kost sust tuođâi šoodâi elleekoverähtee, kii maatij rähtiđ taggaar draama já komedia, moid táváliih keččeeh puovtij tuođâi lijkkuđ. Frank Capra čuoppâmin suátivievâ elleekove nube maailmsuáđi ääigi. Sust šoodâi täsni uccâ studio stivrejeijei kooskâst. Keččei mielâst suu elleekoveh lijjii teháliih, já toh lijjii šievmielâ fiilmah, maid tuođâi tarbâšij Stuorrâ lama viärráámui peeivij ääigi. Capra šoodâi-uv ohtân 1930-lovo pivnohumosijn elleekoverähtein. Capra finnij kyehti pyeremuu elleekove Oscar já kulmâ pyeremuu stivrejeijee Oscar elleekuuvijn "It Happened One Night" (1934), "Mr. Deeds Goes to Town" (1936) já "You Can't Take It With You" (1938). Sun lii stivrim meid "It's a Wonderful Life", mii almostui ive 1946, mutâ mast šoodâi klassikko eskin ive 1973, ko tahheevuoigâdvuođah Ovtâstum staatâin nuhhii já kanavah čäitiškuottii tom jyehi juovlâi ääigi. Fiktiivlij elleekuuvij lasseen sun lii stivrim nube maailmsuáđi ääigi dokumentijd, maid Ovtâstum staatâi haldâttâs tiilái sust já moi ulmen lâi lasettiđ ameriklij torjuu suátitoimáid. Sun raahtij ovdâmerkkân ohtsis čiččâm uássid "Why We Fight" dokumentrááiđu. Tain dokumentijn tuše kyehti, pyeremuu dokument Oscar vyeittee "Prelude to War" (1942) sehe "Battle of Russia" (1943; stivrim oovtâst Anatole Litvakijn), puovtij keččâđ elleekoveteatterijn suáđi ääigi. Käldeeh. Capra Capra Capra Frank Whaley. Frank Joseph Whaley (š. syeinimáánu 20. peeivi 1963, Syracuse, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, čällee já stivrejeijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Pulp Fiction" (1994) já "Swimming with Sharks" (1994). Vuosmuš kuhes elleekove, mon sun jieš čaalij já stivrij, lâi "Joe the King" (1999). Suu kálgu lii Heather Whaley já sunnust lává kyehti päärni. Käldeeh. Whaley Whaley Whaley Frans Äimä. Frans Äimä () lâi syemmilâš kielâtotkee, kote tuuđhâi meid anarâškielâ. Sun lâi vuossâmuš, kote almostitij aldasáid tievâslii kuvvim anarâškielâ fonetiikast já fonologiast. Eine Gruppe von Vokalwechselfällen im Inarilappischen. "Eine Gruppe von Vokalwechselfällen im Inarilappischen" lâi Äimä "Lectio praecursoria" (nágáttâllâmtilálâšvuođâ sahâvuáru), mii tollui ive 1914. Sun kieđâvušâi sahâvuárustis anarâškielâ já mottoomverd meiddei kildinsämikielâ toi 1. staavvâl vookaalnubástusâi tááhust, já et maht toh sorjoh kielâhistorjálávt já fooneetlávt 2. staavvâl vokalist. Kuávdáš juurdâ lii, et 1. staavvâl vookaal šlaajân vaaikut nube tááhust 2. staavvâl vookaal alodâh (nomâlâssân i já e tovâtteh ereslágán vookaal ko eres vokaleh) já nube tááhust 2. staavvâl vookaal algâalgâlâš kukkodâh (tááláá kielâst iäru lii jo lappum). Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen. "Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen" lii Frans Äimä ive 1918 almostum náguskirjepargo. Tot čielgee magareh konsonanteh já vokaleh lijjii anarâškielâst čyeti ihheed tassaaš. Ovdâmerkkân Äimä iäruttij fooneetlávt kyehti k-puustav: táválâš k-puustav já k-puustav, mon vyelni lii njuolâ. Taan ääigi kielâst kuábbááh-uv k-pustaveh maneh kuittâg siämmáá fooneem siisâ. Äimä iäruttij fooneetlávt meiddei uáli ennuv vokalijd. Ton lasseen sun kieđâvušâi puoh máhđulijd diftoŋijd (kyehti vookaal oovtâst) já triftoŋijd (kulmâ vookaal oovtâst). Onnáá peeivi triftoŋeh iä lah innig ollágin (om. “iei”: nubbe “i” lii pelivookaal). Sun luvâttâlâi nuuvt ettum “olmâ diftoŋijd” – ovdâmerkkân “ai”, “ei”, “ii”, “oi” já “ui”. Taan ääigi kielâst vookaal “i” ij kuittâggin lah diftoŋ siste: tagareh “olmâ diftoŋeh” láá jiešalnees vookaal + pelivookaal. Sun luvâttâlâi nuuvt ettum “ij-olmâ diftoŋijd”. Taan ääigi kielâ diftoŋeh (iä, ie, uo, uá, ye) kuleh taan juávkun. Äimä mield taan juávkun kullii eenâb ko vittâ diftoŋ, mut onnáá peeivi ovdâmerkkân “εä”, “eä” já “iä” maneh puoh siämmáá diftoŋ vuálá. Äimä tutkâmuš ij kuittâggin kieđâvuš tuše jienâduvâi šlaajâ. Mielâkiddiivâš lii meiddei Äimä tutkâmuš jienâduvâi kukkoduvâst. Sun lii merkkim vijđásávt puoh kukkodâhtaasijd, moh lijjii käävci. Käldeeh. Äimä Äimä Äimä Äimä Freetown. Freetown lii Sierra Leone stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. G. G lii läättinlâš puustavoornig čiččâd já anarâškielâ puustavoornig 12. puustav. Gabon. Gabon lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Libreville. Gaborone. Gaborone lii Botswana uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Nommâ kaavpugân lii adelum Kgosi Gaborone mield, kii lâi Batlokwai jođetteijee. Gaborone meerhâš "tot ij šietâ hyeneest" teikkâ "tot ij lah šiettâmettum". Gagliole. Gagliole lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Gagliolest ääsih 591 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,05 km², já alodâh 484 m. Gagliole naaburkieldah láá Castelraimondo, Matelica já San Severino Marche. Siijdah. Acquosi, Casetre, Castellano, Celeano, Cerqueto, Collaiello já Selvalagli. Gambia. Gambia täsiväldi ađai Gambia (mandinkakielân: "Kambiya"; wolofkielân: "Gámbi") lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Banjul. Gamprin. Gamprin lii kieldâ Liechtensteinist. Gamprinist ääsih 1 658 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,19 km², já alodâh 468 m. Genga. Genga lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Gengast ääsih 1 700 olmožid. Ton vijdodâh lii 73,16 km², já alodâh 320 m. Genga naaburkieldah láá Arcevia, Fabriano, Sassoferrato já Serra San Quirico. Siijdah. Avenale, Bivio Filipponi, Camponocecchio, Capolavilla, Casamontanara, Cerqueto, Colcello, Colleponi, Falcioni, Fossi, Gattuccio, Genga Stazione, Mariani, Meleto, Mogiano, Monticelli, Palombare, Palombare di ferro, Pianello, Pierosara, Pontebovesecco, Pontechiaradovo, Rocchetta, Rosenga, San Donnino, San Fortunato, San Vittore, Trapozzo, Trinquelli, Vallemania, Valmontagnana, Vallerapara já Valtreara. Genova. Genova lii kaavpug Italiast, Liguria kuávlust. Genovast ääsih 574 503 olmožid. Ton vijdodâh lii 240,29 km², já alodâh 20 m. Genova naaburkieldah láá Arenzano, Bargagli, Bogliasco, Bosio, Campomorone, Ceranesi, Davagna, Masone, Mele, Mignanego, Montoggio, Sant'Olcese, Sassello, Serra Riccò, Sori, Tiglieto já Urbe. Georgia. thumb Georgia lii staatâ Euroopâst já Aasiast. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Tbilisi. Georgia (uásistaatâ). Georgia lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Atlanta. Ton maŋa stuárráámuuh kaavpugeh Georgiast láá Augusta já Columbus. Georgia uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 10,7 miljovn olmožid (2020). Käldeeh. * Ghana. Ghana, virgálávt Ghana täsiväldi (), lii staatâ Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. Ton uáivikaavpug lii Accra. Ghana ránnjástaatah láá Elefanttähtiriddo, Burkina Faso já Togo. Ghana nommâ meerhâš "suátikunâgâs" soninkekieláin. Eennâmtiätu. Ghana sajadâh lii Viestâr-Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. Ton nuorttiibeln lii Togo, tavveen Burkina Faso já viestârist Elefanttähtiriddo. Mäddin rääji jotá Atlant väldimeerâ rido ohtsis 539 km. Ghana vijđodâh lii 238 537 km². Peeivitäsideijee aldavuotâ taha tom, ete Ghanast lii trooppisâš šoŋŋâdâh. Tavveen lii liegâs já viehâ koške, mäddin oppeet kume já laavtâs. Meccikuávluh väldih 21 % Ghana vijđoduvvâst. Mäddin já viestârist lii arvemecci, tavveen eenâb saavaan. Ghanast lii suulân 736 km² stuárusâš Mole aalmuglâšmecci, mii lii luándusuojâlemkuávlu. Ghanast láá meid maaŋgâpiälálávt elleeh: ohtsis aainâs-uv 222 eres njomâtteijeešlaaijâd já 206 loddešlaaijâd (2014). Ghanast láá love haldâttâhkuávlud: Greater Accra, Ashanti, Brong-Ahafo, Central, Eastern, Northern, Upper East, Upper West, Volta já Western. Haldâttâhkuávluid jyehih vala pirrâdâhkuddijd. Viehâdâh. Ghana suulân 31 miljovn ässest 56,7 % ääsih kaavpugijn. Mediaanahe Ghanast lii 21,5 ihheed já suullân 57 % ghanalijn láá vuálá 25-ihásiih. Ässeesaahâdvuotâ lii 115 ässed per km². Ristâosko lii stuárráámus oskoldâh Ghanast. 71,2 % ghanalijn láá ristâliih já 17,6 % muslimeh. Etnisâš- já kielâjuávhuh. Ghana viehâduvâst lii máhđulâš iäruttiđ aainâs-uv 75 eres juávkkud, moin stuárráámus uási láá hirmâd uceh, mutâ suullân 10 láá nummeerlávt merhâšitteeh. Stuárráámuuh tain juávhuin láá Akaneh (mii siskeeld Anyih, Ašantih, Bauleh, Fanteh, já Guangeh), Mole-Dagombah, Eweh, Ga-Adangbeh já Gurmah. Ghana virgálâškielâ lii eŋgâlâskielâ, mutâ tobbeen sárnuh suullân 80 eres kielâd, moh juáháseh kuávlui mield. Veikkâ kielah láá maaŋgah, toh láá iberdetteeh, jis máttá kielâ, mii kulá siämmáá etnisâš juávkun. Kielâin akankielâ lii vijđásumosávt sarnum Ghanast. Hävdijááh. Hävdijááh láá Ghanast stuorrâ äšši. Toi peht ghanaliih iä tuše muurâšt jáámmám ulmuu, peic meiddei juhloh suu eellim. Hävdijááh láá sosiaallâš tábáhtus, kost sättih leđe uásálisteeh čuođij teikâ tuháttij-uv mield. Toh láá kuávdášlii roolâst ghanalij sosiaallâš elimist. Maŋgii ghanaliih kevttih-uv siämmáá verd ruuđâ hävdijáid ko heejáid - jis iä eenâb-uv. Kistoh láá ivnááh já deetaaljááh, já távjá muštotteh hamijnis jo-uv ulmuu mielâtiiŋgâ teikkâ kovvejeh suu luándu teikkâ pargo. Ovdâmerkkân kiästnii sáttá leđe Coca-Cola -puttâl hámásâš kisto, jis sun lijkkui Coca-Colan, já suuvdárist oppeet sáttá leđe veikkâ kammuuhámásâš kisto. Motomin mana kuhháá-uv ovdilgo ghanaliih hävdideh jaammušâidis. Kuittâg talle ko hävdijááh láá, te seremonia sáttá pišteđ joba čiččâm peivid. Gitega. Gitega (ovdâlist Kitega) lii Burundi uáivikaavpug. Glarus Süd. Glarus Süd lii kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Glarus Südist ääsih 9 632 olmožid. Ton vijdodâh lii 430,03 km², já alodâh 521 m. Historjá. Glarus Süd kieldâ šoodâi ive 2011 aalgâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân. Kieldân kuleh meiddei Diesbach já Hätzingen siijdah, moh lahtojii Luchsingenân uđđâivemáánu 1. peeivi 2004, sehe Leuggelbach já Nidfurn siijdah, moh lahtojii Haslenân syeinimáánu 1. peeivi 2006. Käldeeh. * Grand-Popo. Grand-Popo lii kaavpug Beninist. Tot lii alda Togo rääji, 19 kilomeetter keččin tast. Togo uáivikaavpugân Lomén Grand-Popost láá 78 kilomeetterid. Grand-Popost tuáimá ive 2000 huksejum syemmilâš-afriklâš kulttuurkuávdáš Villa Karo. Grenada. thumb Grenada lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii St. George’s. Grottazzolina. Grottazzolina lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Grottazzolinast ääsih 3 289 olmožid. Ton vijdodâh lii 9,26 km², já alodâh 222 m. Grottazzolina naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Fermo, Magliano di Tenna, Monte Giberto, Montottone, Ponzano di Fermo, Rapagnano. Gualdo. Gualdo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Gualdost ääsih 759 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,22 km², já alodâh 650 m. Gualdo naaburkieldah láá Amandola, Penna San Giovanni, San Ginesio, Sant'Angelo in Pontano já Sarnano. Siijdah. Bartolotti, Castello, Contro, Fanelli, Marchesi, Massignano, Morrone, Picacchi, Scarchi, Tomassucci, Valle já Zazza. Guatemala. thumb Guatemala lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Guatemala. Guinea. Guinea lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Conakry. Guinea-Bissau. Guinea-Bissau () lii uccâ staatâ Atlant väldimeerâ riddoost Viestâr-Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Bissau. Historjá. Guinea-Bissau lâi Portugal sirdoeennâm. Tot šoodâi jiečânâssân čohčâmáánu 24. peeivi 1973, mut jiečânâsvuotâ tuhhiittui virgálávt esken čohčâmáánu 10. peeivi 1974. Eennâmtiätu. Guinea-Bissau vijdodâh lii 36 125 km², mast 12 % lii čääci. Tehálumoseh juuvah láá Cacheu, Mansoa, Geba já Corubal. Guinea-Bissaust lii trooppisâš šoŋŋâdâh. Ive koskâliegâsvuotâ lii suulân 27 °C. Riddokuávluin arva 1 500–3 000 mm ivveest. Kuávlulâš jyehim. Guinea-Bissau lii juohhum oovce uásán: käävci kuávlun ("regiões") já oovtâ autonomisii sektorân ("sector autónomo"). Ton lasseen kuávluh juáhhojeh 37 uásikuávlun, moh kočoduvvojeh sektorin. Sektoreh láá juohhum nk. sektioid ("secções"). Sektioh láá juohhum aassum soojijd, moh láá kaavpugeh, čuákkipääihih, siijdah jna. Viehâdâh. Gabú, Guinea-Bissau nubben stuarraamus kaavpug Guinea-Bissau viehâdâh juáhhoo suulân čyeđe hiäimun, moh láá 99 % viehâduvâst. Stuárráámus uási viehâduvâst láá eennâmviljâleijeeh. Veikkâ portugalkielâ lii-uv virgálâš kielâ, enâmustáá sarnum kielâ lii portugalkielâ kreoli. Nubbe almolâš kielâ lii fulanikielâ. Kulttuur. Guinea-Bissau haaldâtlâš kielâ lii portugalkielâ, mii kiävttoo meid škoovlâst vyeliluokai maŋa. Kuittâg tuše häärvih sárnuh tom njyebžilávt. Guyana. thumb Guyana kooperatiivlâš täsiväldi () ađai Guyana täsiväldi teikkâ Guyana lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Georgetown. H. H lii läättinlâš puustavoornig káávcád já anarâškielâ puustavoornig 13. puustav. Haapajärvi. Haapajärvi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Haapajärvist ääsih 6 983 olmožid, já ton vijdodâh lii 789,11 km², mast 22,93 km² lii čääci. Haapajärvi naaburkieldah láá Haapavesi, Kärsämäki, Nivala, Pihtipudas, Pyhäjärvi, Reisjärvi já Sievi. Historjá. Haapajärvi vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Ahola, Autioranta, Haaganperä, Jokela, Kalakangas, Karjalahdenranta, Kiurunperä, Koposperä, Kumiseva, Kuona, Kuusaa, Mustanperä, Mäntyperä, Nokkous, Oksava, Olkkola, Parkkila, Tiitonranta, Tuomiperä, Varisperä, Vehkapuhto, Veivarinperä já Ylipää. Haapavesi. Haapavesi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Haapavesist ääsih 6 722 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 086,15 km², mast 36,33 km² lii čääci. Haapavesi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kärsämäki, Nivala, Oulainen, Raahe, Siikalatva já Ylivieska. Historjá. Haapavesi vuáđudui ive 1866, já tast šoodâi kaavpug ive 1996. Siijdah. Ainali, Aittokylä, Alasydänmaa, Etelälahti, Haapavesi markkân, Humaloja, Karhukangas, Karsikas, Koivikonperä, Korkatti, Kytökylä, Käräjäoja, Leppioja, Metsonperä, Mieluskylä, Myllyperä, Ojakylä, Ollala, Ollilanperä, Rytkynkylä, Salmenniemi, Vaitiniemi, Vatjusjärvi, Mustikkamäki já Vattukylä. Habarovsk. Habarovsk () lii kaavpug Ruošâst. Hailuoto. Hailuoto () lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Hailuotost ääsih 959 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 082,70 km², mast 881,23 km² lii čääci. Hailuoto naaburkieldah láá Lumijoki, Oulu já Siikajoki. Siijdah. Järventakusta, Hailuoto markkân, Koivukylä, Marjaniemi, Ojakylä, Pöllä, Ulkokarvo já Vaski. Haiti. thumb Haiti lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Port-au-Prince. Halsua. Halsua lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Halsuast ääsih 1 116 olmožid, já ton vijdodâh lii 428,34 km², mast 15,32 km² lii čääci. Halsua naaburkieldah láá Kaustinen, Kokkola, Lestijärvi, Perho já Veteli. Siijdah. Halsua markkân, Hietalahti, Kalliokoski, Kanala, Kannisto, Karhukorpi, Lepistö, Liedes, Majasaari, Marjusaari, Meriläinen, Niemi, Tofferi já Ylikylä. Hamina. Hamina () lii kaavpug Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. Haminast ääsih 20 048 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 155,15 km², mast 545,35 km² lii čääci. Hamina naaburkieldah láá Kotka, Kouvola, Luumäki, Miehikkälä já Virolahti. Hanko. Hanko teikâ Haŋgo () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Hankost ääsih 8 182 olmožid, já ton vijdodâh lii 799,99 km², mast 682,58 km² lii čääci. Hanko naaburkieldah láá Kemiönsaari já Raasepori. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Nommâ já ton sujâttem. Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu, já tain iä tábáhtuu konsonantij teikâ vokalij nubástusah (ol. illatiiv Hankon já ol. lokatiiv Hankost). Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ "Haŋgo", mii sojá siämmáánáál ko 2-staavvâlsiih o-maadâ nomineh (ol. illatiiv Haaŋgon já ol. lokatiiv Haŋgoost). Siijdah. Henriksberg, Koverhar, Krogars, Tvärminne, Täktom, Lappohja (Lappvik), Santala (Sandö) já Öby. Hans Zimmer. Hans Zimmer (š. čohčâmáánu 12. peeivi 1957, Frankfurt am Main, Saksa) lii saksalâš nyettejeijee, kiäm tobdeh pyeremustáá suu elleekove muusikijn. Sun lii nuottim muusik paijeel 150 kuhes elleekován sehe uánihisfilmáid já TV-ráiđoid. Jorgáldâh suu karrieerist tábáhtui ko sun nuottij muusik elleekován Rain Man ive 1988, mast sun finnij suu vuosmuu Oscar-iävtukkâsvuođâ. Vuosmuu Oscar sun vuoitij The Lion King elleekove muusikist ive 1994. Käldeeh. Zimmer Zimmer Hantikielâ. Hantikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Harare. Harare lii Zimbabwe stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Harry Potter. Harry Potter lii brittilâš kirječällee J. K. Rowling čáálám fantasiakirjeráiđu, mast láá čiččâm uássid. Kiirjij kuástideijee lii Bloomsbury Publishing. Kirjeh muštâleh nuáidikaandâst, Harry Potterist, já suu fiäránijn skipárijnis Ron Weasleyin já Hermione Grangerijn Hogwarts (suom. Tylypahka) nuáidiškoovlâst. Vuosmuš kirje, "Harry Potter and the Philosopher's Stone", almostui ive 1997 já majemuš, "Harry Potter and the Deathly Hallows", 2007. * Hartola. Hartola () lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Hartolast ääsih 2 680 olmožid, já ton vijdodâh lii 675,38 km², mast 132,67 km² lii čääci. Hartola naaburkieldah láá Heinola, Joutsa, Luhanka, Pertunmaa já Sysmä. Siijdah. Hangastaipale, Koitti, Kuivajärvi, Murakka, Nokka, Putkijärvi, Siltasuo, Vuorenkylä, Kumu já Kalhonkylä. Havaiji. Havaiji (havaijikielân "Hawaiʻi",) lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Honolulu. Havaiji uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 1,4 miljovn olmožid (2020). Heinola. Heinola lii kaavpug Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Heinolast ääsih 18 552 olmožid, já ton vijdodâh lii 839,28 km², mast 163,29 km² lii čääci. Heinola naaburkieldah láá Asikkala, Hartola, Iitti, Kouvola, Lahti, Mäntyharju, Pertunmaa já Sysmä. Historjá. Heinola vuáđudui ive 1776, já tast šoodâi kaavpug ive 1839. Helena Bonham Carter. Helena Bonham Carter (š. vyesimáánu 26. peeivi 1966, Islington, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee. Sun lii čaittâlâm hirmâd maaŋgâlágán roolâin já lii ohtâ pyeremusávt miänástum čaittâleijein Ovtâstum kunâgâskoddeest tááláá ääigi. Bonham Carter karrieer aalgâ roolâi tet sust maŋgii iättoo, et sun lii "korset kunâgâtâr" teikkâ "eŋlandlâš ruusu". Käldeeh. Bonham Carter Bonham Carter Helena Westermarck. Helena Charlotta Westermarck () lâi suomâruátálâš kovetaaidâr já kirječällee. Suu viljâ lâi tobdos antropolog Edvard Westermarck. Westermarck luuvâi Suomâ taaiđâseervi sárgumškoovlâst Helsigist iivij 1874–1877. Ton maŋa sun luuvâi taaiđâmáálárin Adolf von Becker jođettâsâst ive 1880 räi. Ive 1880 Westermarck varrij Ranska Pariisin, kost sun luuvâi Académie Colarossist iivij 1880–1881 já vuod ive 1884. Pariisist Westermarck puosâškuođij tuberkulosân ige puáhtám innig mááláđ, sun veikkâ puáránij-uv. Talle ko sun lâi pyeccee, sun čäliškuođij esseid já taaiđâárvuštâlmijd Finsk Tidskrift -äigipajeloostân. Majebist Westermarck čaalij ain eenâb nisonij sajattuvâst siärváduvâst já nisonij historjást. Sun lâi ohtâ Union Nissoonaašijlito vuosmuin vaiguttijjein, ko litto vuáđudui ive 1892. Käldeeh. Westermarck Westermarck Westermarck Westermarck Helsig. Helsig (, já) lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Tot lii Suomâ uáivikaavpug já Uđđâeennâm eennâmkoddekuávdáš. Helsig lii Suomâluovtâ taveriddoost. Ton vijdodâh lii 715,48 km², mast 501,23 km² lii čääci. Helsig naaburkieldah láá Espoo, Vantaa já Sipoo. Helsigist láá 655 172 ässed (30.4.2020). Uáivikaavpugkuávlust láá 1 191 124 ässed (30.4.2020), já ubâ Helsig metropolkuávlust ohtsis 1 516 676 ässed (30.4.2020). Helsig kuávlulâš jyehim. Helsig kuávlulâš jyehim šoodâi tárbulâžžân, ko Helsig stuárui já vijđánij. Helsig ollâopâttâh. Helsig ollâopâttâh (, uán. "HY" já, uán. "HU") lii Suomâ stuárráámus já puárásumos ollâopâttâh. Tot vuáđudui njuhčâmáánu 26. peeivi 1640. Helsig tuámukirkko. Helsig tuámukirkko (,) lii Helsig tuámukirkkoservikode já Helsig evaŋgellâš-luuteerlâš pispekode uáivikirkko. Kirho lii Carl Ludvig Engel vuávám. Veikâ maŋgâs mielâst kirkko viälgáá, kirho ulguin lii 3 sierâ kuovgisränis ivnesuoivuu. Tuámukirkko apostolpáccáiguin lii ohtâ Helsig tobdosumos symbolijn. Kirhoost kolliisteleh ihásávt paijeel 500 000 olmožid. Sist pelemat láá olgoeennâmlâš turisteh. Hildur Guðnadóttir. Hildur Ingveldar Guðnadóttir (š. čohčâmáánu 4. peeivi 1982, Reykjavik, Island) lii islandlâš nuotâsteijee já musijkkár, kote lii vuáittám sehe Golden Globe- já Oscar-palhâšuumijd. Hildur Guðnadóttir suáittá selo. Sun lii suáittám om. čuávuvâš juávhuiguin: Pan Sonic, Throbbing Gristle, Múm já Stórsveit Nix Noltes. Ton lasseen Hildur Guðnadóttir lii nuottim tagarijd TV-ohjelmáid já elleekuuvijd ko "Chernobyl", "Joker" já "Tom of Finland". Hildur Guðnadóttir Hildur Guðnadóttir Hildur Guðnadóttir Himalaja. Himalaja (sanskritin हिमालय "Himālaya"; mast "hima" meerhâš 'muotâ' já "ālaya" 'päikki') lii várádâh Aasiast. Himalaja alemus čokke lii Mount Everest. Holland Taylor. Holland Virginia Taylor (š. uđđâivemáánu 14. peeivi 1943, Philadelphia, Pennsylvania, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Holland Taylor šoodâi Philadelphiast, Pennsylvaniast. 22-ihásâžžân Taylor varrij New Yorkân aaigân šoddâđ stuorrâ Broadway täsnin. Monnii 15 hyenes ihheed ovdilgo sun finnij roolâ TV-rááiđust Bosom Buddies, mast sun čaittâlij Tom Hanksáin. Tast maŋa Taylor karrieer jorgettij já suu pivdii čaittâliđ maaŋgâin TV-rááiđuin já elleekuuvijn. Käldeeh. Taylor Taylor Hollola. Hollola lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Hollolast ääsih 23 373 olmožid, já ton vijdodâh lii 727,46 km², mast 76,3 km² lii čääci. Hollola naaburkieldah láá Asikkala, Hausjärvi, Hämeenlinna, Kärkölä, Lahti já Orimattila. Siijdah. Herrala, Hollola markkân, Kukkila-Kalliola (Vesikansast), Paimela (Vesikansast), Pyhäniemi, Miekkiö, Nostava, Salpakangas (kieldâkuávdáš), Sairakkala, Vainio-Korpikylä, Hämeenkoski já Tennilä. Salpakangas, mii lii Hollola kieldâkuávdáš, já Vesikansa kuleh Lahti kuávdáščuákkipááikán. Honduras. thumb Honduras täsiväldi ađai Honduras lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Tegucigalpa. Eennâmtieđâ. Honduras ránnjáenâmeh láá Guatemala, El Salvador já Nicaragua. Ton taveriddokuávlust lii Karibiameerâ. Mäddin vuod Kuálhismeerâ räijee kezis riddokuávlu. Kulmâ niäljáduási Hondurasist lii várádâheennâm, tuše riddoin já vuomijn láá vyelienâmeh. Houston. thumb Houston lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstum staatâin. Tot lii ässeelovo mield Texas stuárráámus kaavpug já niäljádin stuárráámus puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn. Houstonist ääsih ohtsis suulân 2,3 miljovn olmožid. Hyrynsalmi. Hyrynsalmi lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Hyrynsalmist ääsih 2 241 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 521,37 km², mast 100,27 km² lii čääci. Hyrynsalmi naaburkieldah láá Kuhmo, Puolanka, Ristijärvi já Suomussalmi. Siijdah. Hyrynsalmi, Kytömäki, Luvankylä, Moisiovaara, Oravivaara, Tapanivaara, Väisälä, Teerijärvi, Haapolanvaara, Hoikka, Pekankylä, Lietekylä, Karpinvaara, Hakokylä já Nuottikylä. Hämeenlinna. Hämeenlinna () lii kaavpug Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Hämeenlinnast ääsih 67 713 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 031,54 km², mast 246,47 km² lii čääci. Hämeenlinna naaburkieldah láá Akaa, Asikkala, Hattula, Hausjärvi, Hollola, Janakkala, Loppi, Padasjoki, Pälkäne, Tammela, Urjala já Valkeakoski. Kieldâlahtemeh. Uási Hämeenlinna táálunkieldâst lohtui Hämeenlinnan ive 1977. Uási Vanaja kieldâst lohtui Hämeenlinnan ive 1967. Hauho, Kalvola, Lammi, Renko já Tuulos lahtojii Hämeenlinnan uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. Hauho markkân lii suulân 35 km keččin Hämeenlinna kuávdáást tavas. Kalvola kuávdáščuákkipäikki Iittala lii suulân 20 km keččin Hämeenlinna kuávdáást taveviestârân. Lammi markkân lii suulân 35 km keččin Hämeenlinna kuávdáást nuorttii tavenuortâs. Renko markkân lii suulân 15 km keččin Hämeenlinna kuávdáást maadâviestârân. Tuulos markkân lii suulân 25 km keččin Hämeenlinna kuávdáást tavenuortâs. Kaavpuguásih já pitejááh. Hämeenlinnast láá 41 kaavpuguássid já 5 pitejáá. I. I lii läättinlâš puustavoornig oovcád já anarâškielâ puustavoornig 14. puustav. Ida Toivonen. Phonetic salience and language change: Verb paradigms in Inari Sami (1999). Artikkâl noomâst leijee sääni "salience" uáivild tom, magarijd jienâduvâid já kukkoduvâid lii älkkee iäruttiđ sárnumist já magarijd ij lah. Ađai jis láá kuhes jienâduvah, te tain lii stuorrâ fooneetlâš saliens. Já talle meiddei nubijkulij. Jis láá uánihis jienâduvah, te tain lii uccâ fooneetlâš saliens. Ovdâmerkkân stuorrâ fooneetlâš saliens lii jienâduvâst "r", mii kulloo čielgâsávt. Informantist A já Informantist B lává siämmááh vaanhimeh, já suoi lává aassâm oovtâst pärnivuođâ rääjist. Taat meerhâš tom, et sunnuu PLD (Primary Linguistic Data) lâi uáli siämmáálágán. Ton lasseen lii viehâ vises, et vaanhimeh kevttijn kiäččus -vettee kyevtilovvoost já kiäččus -vetteđ maaŋgâlovvoost. Ađai PLD:st lijjii kuábbááh-uv kiäččuseh. 1) Iäru kyevtilovo já maaŋgâlovo kooskâst lii lappuumin – aainâs-uv motomijn sárnoin Variaatio suijân puávtáččij leđe tot, et taan ääigi kielâst motomeh sárnooh (om. Informant A) kevttih kyevtilovo kiäččusijd meiddei maaŋgâlovvoost já nubijkulij motomeh sárnooh (om. Informant B) kevttih maaŋgâlovo kiäččusijd meiddei kyevtilovvoost. Nubbe tehálâš äšši lii tot, et Informant A lii tiäđulâš tast, et lii puástud kevttiđ kiäččus -vettee maaŋgâlovvoost. Ton lasseen sun tiätá puoh rievtis haamijd. Ovdeláá mainâšum aašij vuáđuld puáhtá toohâđ juurdâpuáttus, et iäru kyevtilovo já maaŋgâlovo kooskâst ij lah lappuumin anarâškielâst. Ađai tot ij pyevti leđe taan artikkâlist kieđâvuššum variaatio suijâ. Variaatio suijân lii vissâ "fooneetlâš saliens". Maaŋgâlovo kiäččus loppâpustavist "đ" lii uccâ fooneetlâš saliens, tastko tot ij kulluu čielgâsávt sárnumist. Informant A ij aaicâ loppâpuustav "đ" uccâ fooneetlii saliens keežild, já sun nabda, et kiäjus -vettee lii rievtis kiäjus meiddei maaŋgâlovo 2. persovnist. Informant B uáppá tom, et kiäjus -vetteđ lii kevttum maaŋgâlovo 2. persovnist. Talle sun kulá kiäččus -vettee kyevtilovo 2. persovnist. Sun nabda, et sárnoo lii ettâm -vetteđ ige -vettee, tastko sun tiätá, et loppâpuustav "đ" ij kulluu čielgâsávt sárnumist. Taan keežild sun kevtiškuát kiäččus -vetteđ meiddei kyevtilovvoost. Verbal agreement in Inari Saami (2007). Taat lii ceelhâopâlâš tutkâmuš, mii kieđâvuš veerbâi koŋruens anarâškielâst. Käldeeh. Toivonen Toivonen Idaho. Idaho lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Boise. Ii. Ii lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Iist ääsih 9 848 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 872,43 km², mast 1 258,33 km² lii čääci. Ii naaburkieldah láá Oulu, Pudasjärvi, Ranua já Simo. Siijdah. Alaranta, Asemankylä, Halttula, Iin Hamina, Illinsaari, Jakkukylä, Jokikylä, Koni, Kuivaniemi, Laitakari, Luola-aava, Meriläisenperä, Myllykangas, Nyby, Oijärvi, Ojakylä, Olhava, Paasonperä, Pohjois-Ii, Sorosenperä, Vatunki, Vuornos, Väli-Olhava, Yli-Olhava, Yliranta já Pahkakoski. Iisalmi. Iisalmi () lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Iisalmist ääsih 21 223 olmožid, já ton vijdodâh lii 872,20 km², mast 109,17 km² lii čääci. Iisalmi naaburkieldah láá Kiuruvesi, Lapinlahti, Kuopio, Pielavesi, Sonkajärvi já Vieremä. Historjá. Iisalmi vuáđudui ive 1627, já tast šoodâi kaavpug ive 1891. Kaavpuguásih já siijdah. Ahmo, Huotari, Haapasaari, Hernejärvi, Iisalmi, Jokela, Jordan, Kangas, Kangaslampi, Kihmula, Kilpisaari, Kirma, Kirkonsalmi, Kotikylä, Kurenpolvi, Kääriänsaari, Lappetelä, Lintukylä, Luuniemi, Makkaralahti, Marjahaka, Nerkoo, Nerkoonniemi, Niemisjärvi, Ohenmäki, Paloinen, Pappila, Partala, Peltosalmi, Pihlajaharju, Pitolamminmäki, Porosuo, Pölönmäki, Pöllösenlahti, Pörsänmäki, Rohmula, Ruotaanlahti, Runni, Ruotaanmäki, Ryhälänmäki, Sankariniemi, Savipelto, Soinlahti, Sourunsalo, Touhula, Ulmala, Valkeamäki, Varpanen, Vieremäjärvi já Viitaa. Ijjävri. Ijjävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Tááláá ääigi Ijjäävrist iä lah innig pirrâihásiih ässeeh. Ijjävri Illinois. Illinois lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Springfield. Stuárráámus kaavpug lii Chicago. Illinois uásistaatâst ääsih ohtsis aldeláá 12,7 miljovn olmožid (2020). Ilmajoki. Ilmajoki () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Ilmajokist ääsih 12 334 olmožid, já ton vijdodâh lii 579,68 km², mast 2,89 km² lii čääci. Ilmajoki naaburkieldah láá Seinäjoki, Isokyrö, Kurikka já Laihia. Siijdah. Ahonkylä, Huissi, Ilmajoki markkân, Jouppila, Jäppi, Kiikerinkylä, Koskenkorva, Könni, Luomankylä, Munakka, Nopankylä, Palo, Peltoniemi, Peräkylä, Peurala, Pojanluoma, Rengonkylä, Röyskölä, Saveenkylä, Seittunkylä, Tuomikylä, Ujaistenkylä já Varpahaiskylä. Ilomantsi. Ilomantsi (já) lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Ilomantsist ääsih 4 785 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 172,68 km², mast 409,29 km² lii čääci. Ilomantsi naaburkieldah láá Joensuu já Lieksa. Siijdah. Ahvenjärvi, Hattuvaara, Haukivaara, Huhmarisvaara, Huhus, Iknonvaara, Ilaja, Ilomantsi, Issakka, Kakkaravaara, Kakonaho, Kirvesvaara, Kivilahti, Kivilampi, Kokkokangas, Kontiovaara, Korentovaara, Kuolismaa, Kuuksenvaara, Käenkoski, Köpönvaara, Lapinniemi, Lapiovaara, Lehtovaara, Liusvaara, Lokanlahti, Longonvaara, Lutikkavaara, Maukkula Marjovaara, Mekrijärvi, Melanselkä, Mutalahti, Möhkö, Naarvansalo, Nehvonniemi, Nuorajärvi, Ontronvaara, Ostronsaari, Paavonvaara, Pallosenvaara, Patrikka, Pihlajavaara, Piilovaara, Putkela, Ryökkylä, Siitarinvaara, Sonkaja, Tokrajärvi, Tykkylänvaara, Tyrjänsaari, Viitavaara já Vuottoniemi. Imatra. Imatra lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Imatrast ääsih 26 361 olmožid, já ton vijdodâh lii 191,28 km², mast 36,27 km² lii čääci. Imatra naaburkieldah láá Lappeenranta já Ruokolahti. Historjá. Imatra vuáđudui ive 1948, já tast šoodâi kaavpug ive 1971. India. thumb India täsiväldi ađai India lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii New Delhi. Vijđoduv mield India lii maailm čiččâdin já ässeelovo mield nubben stuárráámus staatâ. Indiast sárnuh maŋgâčyet jieškote-uvlágán kiellâd. Virgálijn kielâin enâmustáá kevttih hindi já eŋgâlâskielâ. India väldimeerâ. India väldimeerâ lii maailm kuálmádin stuárráámus čäcikuávlu Atlant já Kuálhismeerâ maŋa. Tot olá paijeel 10 000 km Afrik maadâoosijn Australia räi. India väldimeerâ váldá suulân viiđâduási maailm väldimerâkuávluin. Ton koskâmiärásâš kieŋŋâlvuotâ lii 3 960 m já kieŋâlumos saje, Java Trench, lii 7 450 m. Ton tergâdumoseh čäciväävlih láá Suez uáli (Egypti), Bab el Mandeb (Djibouti-Jemen), Hormuzčuálmi (Iran-Oman) já Malakanyeri (Indonesia-Malesia). Käldeeh. * Indiana. Indiana lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Indianapolis. Indianapolis. Indianapolis lii Indiana uásistaatâ uáivikaavpug. Tot lii ässeelovo mield meid Indiana stuárráámus kaavpug. Indianapolisist ääsih ohtsis masa 876 000 olmožid. Indonesia. thumb Indonesia lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Jakarta. Inkeroiskielâ. Inkeroiskielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. Inkeroiskielâ sárnuh 121–500 olmožid. Ive 1900 inkeroiskielâ sarnuu suulân 10 000 olmožid, mut tastmaŋa kielâ monâttij sárnoid olgoštem keežild. International Sámi Film Institute. International Sámi Film Institute (ISFI) () lii taažâlâš ornijdume, mon ulmen lii ovdediđ sämmilâš elleekovesyergi. Ton lasseen ISFI oovded já movtijdit ohtsâšpargo eres algâaalmug elleekoverähteigijn já ornijdumijgijn. ISFI toimâttâh lii Buletjávrist Kuovdâkiäinust. ISFI vuáđđun tooimâi International Sámi Film Centre AS, mii vuáđudui ive 2007. Käldeeh. International Sámi Film Institute nettisijđoh (eŋgâlâskielân) Iowa. Iowa lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Des Moines. Irak. thumb Irak lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Bagdad. Iran. thumb Iran já ton ránnjáenâmeh, Kaspiameerâ, Persialuohtâ, Hormuznyeri já Omanluohtâ kárttáást Iran ("Īrān") teikkâ Iran islamlâš täsiväldi ("Žomhūrī-je Eslāmī-je Īrān") lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Teheran. Historjá. Ive 1935 räi staatâ virgálâš nommâ lâi "Persia". Kuávlujuáhu. Iranist láá 5 kuávlu, main láá 31 provinsid ("ostān", ml. استان‌ها "ostānhā"). Kesimáánu 23. peeivi 2010 uđđâsumos já 31. provins Alborz šoodâi Teheran provinsist. Provinseh láá juohhum "šahrestaanáid" já šahrestaaneh haldâttâhpirrâduvváid ("bakhš"). Iran provinseh. Iran provinseh ("ostān", ml. استان‌ها "ostānhā") láá Iran alemuu tääsi kuávluhaldâttâhohtâdâh. Ive 2010 rääjist Iran lii juohhum 31 provinsân. Käldeeh. * Irkutsk. Irkutsk () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Irkutsk vuáđudui ive 1661, já tast šoodâi kaavpug ive 1686. Irland. Irland lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Dublin. Island. Island lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Reykjavík. Eennâmtiätu. Stuárráámus uási Islandist lii laavakiedij vuálá šoddâm ävđineennâm. Island lii meiddei jieŋâ eennâm, ko iänááš uási ton vijđoduvâst lii vijđes jieŋâduvâi vyelni. Isojoki. Isojoki () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Isojokist ääsih 1 939 olmožid, já ton vijdodâh lii 647,43 km², mast 5,05 km² lii čääci. Isojoki naaburkieldah láá Kankaanpää, Karijoki, Kauhajoki, Siikainen, Merikarvia já Kristiinankaupunki. Siijdah. Heikkilä, Iivarinkylä, Isojoki markkân, Kodesjärvi, Kortteenkylä, Kärjenkoski, Koppelonkylä, Leppikylä, Möykky, Peurala, Polvenkylä, Sakara, Sarviluoma, Suojoki, Piikkilänkylä, Vanhakylä, Vesijärvi, Villamo, Viitakoski já Pettukylä. Isokyrö. Isokyrö () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Isokyröst ääsih 4 486 olmožid, já ton vijdodâh lii 356,91 km², mast 2,78 km² lii čääci. Isokyrö naaburkieldah láá Seinäjoki, Kauhava, Ilmajoki, Vöyri, Vaasa já Laihia. Historjá. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2021 Isokyrö kieldâ sirdâšui Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoodán. Siijdah. Hevonkoski, Ikola, Kuivila, Kylkkälä, Laurola, Lehmäjoki, Naarajoki, Napue, Orismala, Orisberg, Palhojainen, Palonkylä, Ritaala, Tuurala, Ulvila, Yryselä, Valtaala já Ventälä. Israel. thumb Israel lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Jerusalem. Italia. Italia lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Rooma. Eennâmtiätu. Italiast láá maaŋgah tuáimee tullâväärih, já eennâmtuárgástâsah láá tobbeen táváliih. Italiakielâ. Italiakielâ (ital. "italiano") kulá indoeurooplij kielâi roomaanlâš kielâjuávkun. Italiakielâ pustaveh. Tagareh pustaveh ko j, k, w, x já y tiättojeh tuše lovnâsaanijn. Artikkâleh. Italiakielâst láá ohtsis 12 artikkâlid: 8 miärulâš artikkâlid já 4 epimiärulâš artikkâl. Iänudâh. Iänudâh (, já) lii kieldâ Suomâst. Iänuduvâst ääsih 1 845 olmožid, já ton vijdodâh lii 8 391,35 km², mast 438,44 km² lii čääci. Iänuduv naaburkieldah láá Suomâst Aanaar, Kittâl já Muonio, Taažâst Kaivuonâ, Kuovdâkiäinu, Reisvuonâ já Stuorrâvuonâ sehe Ruotâst Kiärun. J. J lii läättinlâš puustavoornig lovváád já anarâškielâ puustavoornig 15. puustav. J. K. Rowling. Joanne Rowling (š. syeinimáánu 31. peeivi 1965, Yate, Gloucestershire, Eŋland) lii eŋlandlâš kirječällee. Sun šoodâi tobdosin Harry Potter -fantasiakirjerááiđust. Eellim. Rowling šoodâi Yate General Hospitalist alda Bristol. Pärnivuođâ sun aasâi Gloucestershirest, Eŋlandist já Chepstowist, Gwentist, Walesist. Suu eeči, Peter, lâi kirdemmaašininsinöör já enni, Anne, tieđâteknikkár. Rowlingist lii ohtâ nuorâb uábbi, Dianne. Karrieer. Joanne čaalij jo pärnin kuhes mainâsijd. Idea Harry Potterist kuittâg šoodâi ko sun čokkái maŋanâm junást Manchesterist Lontoo King's Cross sajâttâhân ive 1990. Ko kietâčaalâ valmâštui, te sun vuolgâttij tom maaŋgâ kuástideijei, mutâ kihheen ij huolâm tom. Loppâ loopâst toos kuittâg kavnui kuástideijee já Bloomsbury Children’s Books almostitij tom kesimáánust 1997 J.K. Rowling noomáin. "K" puátá suu ááhu noomâst, Kathleen. Tot lasettui kuástideijee táttumist, ko sun lâi ton uáivilist, ete kaandah iä haalijd luuhâđ nissoončällee kiirjijd. Tast maŋa almostui vala kuttâ Harry Potter -kirje, moin puohah lijjii miänástusah. Ive 2001 Warner Bros. almostitij vuossâmuu Harry Potter -elleekove, mon maŋa almostuvvii vala 7 elleekovveed lase. Harry Potter -kiirjij lasseen Rowling lii čáállám ovdâmerkkân "The Casual Vacancy" (2012), mii lâi suu vuosmuš kirje rävisulmuid. Sun meid čáálá Robert Galbraith pseudonyymijn rikosromaanijd. Käldeeh. Rowling Rowling Rowling J. R. R. Tolkien. John Ronald Reuel Tolkien () lâi eŋlandlâš kirječällee. Sun lii čáállám fantasiaklassikoh "The Hobbit" ("Hobitti"), mii almostui ive 1937, já "The Lord of the Rings" ("Suormâsij hiärrá"), mii almostui kuulmâ uásist iivij 1954–1955 ääigi. Tolkien Tolkien Tolkien Jaapaan. thumb Jaapaan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Tokio. Jaapaan lii ráhtulâšvuođâ stuorrâväldi. Jackie Brown. Jackie Brown lii ive 1997 puáttám ovtâstumstaatâlâš rikoselleekove, mon lii čáállám já stivrim Quentin Tarantino. Juonâ. Jackie Brown lii kirdemeemeed, kii tievâsmit suu vänis päälhi fievridmáin ruuđâ syele Ovtâstum staatâid viärjui vyebdee rikolâžân, kiän nommâ lii Ordell Robbie. Jackie luhostuvá pyereest tassaaš ko kyehti virgeomâháá tolliittává suu. Suoi panâštává Jackie riemmâđ sunnuu išán ete suoi finniiččáin Ordell kiddâ já uhkedává Jackie faŋgâláin, jis sun ij riemâ. Jackie, oovtâst sympaatlâš táhádâsalmain, keksij vuávám, moin iirât spellâđ vuástálistee vuoimijd nubijdis vuástá. Vuástáväldim. Rotten Tomatoes -sijđo 84 árvustâlmist 87% láá miättáseh. Jakarta. Jakarta lii Indonesia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Jakutsk. Jakutsk () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Jakutsk vuáđudui čohčâmáánu 25. peeivi 1632. Jamaika. thumb Jamaika lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Kingston. Jeesus. Jeesus, eteh meid Jeesus Kristus teikkâ Jeesus Nasaretlâš, lâi Uđđâ testament mield juuvdálâš vuoiŋâlâš máttáátteijee, Messias, pyeredeijee, immâšij tahhee já ristâosko Immeel áinoo pärni, kii šoodâi Betlehemist já jaamij Jerusalemist. Jekaterinburg. Jekaterinburg () lii kaavpug Ruošâst. Jelgava. Jelgava lii kaavpug Latviast. Jelgavast ääsih 56 159 olmožid. Ton vijdodâh lii 60,1 km², já alodâh 13 m. Historjá. Jelgavast šoodâi kaavpug ive 1573. Jemen. thumb Jemen lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Sanaa. Jerusalem. Jerusalem lii Israel stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Jesi. Jesi lii kaavpug Koskâ-Italiast, Marche kuávlust, suulân 20 km keččin Adria-meerâ riddoost. Kaavpugist láá ässeeh suulân 40 000. Ton vijdodâh lii 108,90 km², já alodâh 97 m. Jesi naaburkieldah láá Agugliano, Camerata Picena, Castelbellino, Chiaravalle, Cingoli, Filottrano, Maiolati Spontini, Monsano, Monte Roberto, Monte San Vito, Polverigi, San Marcello, San Paolo di Jesi, Santa Maria Nuova já Staffolo. Jesi kuávlu lii peeggâlm viini puovtâdâsâst. Tobbeen puovtâdeh eromâšávt Verdicchio nommâsii vielgisviini, mut meiddei motomijd ruopsisviinijd tegu Lacrima di Morro d’Alba. Čohčuv Jesist já ton pirrâsist leijee siijdâin láá ennuv viinijuhleh, main ulmuuh poreh njaalgâ purrâmâš, juheh viini já tánssájeh. Historjá. Jesist lii tuođâi kuhes historjá. Jesi vuáđudui ive 768 oKr., ađai masa 2 800 ihheed tassaaš, já lâi Rooma vääldi vyelni ivveest 295 oKr. ihán 476 mKr. Tastmaŋa aalgij vaigâdis paje, mon ääigi maaŋgah aalmugeh Koskâ- já Nuorttâ-Euroopâst väldidii já tuššâdii kaavpug. Ive 773 Frankkilij väldikodde väldidij Jesi já ton kuávlu. Frankkilij väldi piištij ive 999 räi, ko Paavi staatâ oostij kaavpug. Ive 1130 Jesist šoodâi jiečânâs kieldâ, já kaavpug pisoi jiečânâssân paijeel 300 ihheed. Talle ive 1447 Paavi staatâ väldidij Jesi uđđâsist já haldâšij tom ive 1861 räi, ko Italia šoodâi. Onnáá peeivi Jesi kulá Marche kuávlust leijee Ancona-eennâmkoodán. Siijdah. Castelrosino, Mazzangrugno, Piandelmedico, Santa Lucia, Tabano já Verziere. Uáinámušah. Jesist lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh kaavpuguásih. Puáris kuávdáá tehálumos tori lii "Piazza Federico II". Kaavpug kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "San Pietro Apostolo" -kirkko já "Santuario delle Grazie" -kirkko. Jesist lii meiddei 14. čyeti-ive huksejum muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi já ton alne láá motomeh aassâmviäsuh, main ääsih ulmuuh. Valastâllâm. Jesist lii pegâlmâs miähástâllâmškovlâ, mon miähástilleeh láá vuáittám ohtsis 23 mitalid Olympialijn: 14 kollemitalid, 3 silbâmiitaal já 6 pronssimiitaal. Ive 2004 uárnejum Olympialijn kyehti Jesist meddâl leijee nissoon (Valentina Vezzali já Giovanna Trillini) peesáin finaalin já vuoittijn sehe kollemiitaal já silbâmiitaal. Šoŋŋâdâh. Keessiv lii ain kume Jesist. Lii távjá paijeel +35 cekkid já motomin joba paijeel +40 cekkid. Ulâttâs lii +43 cekkid. Tälviv puáhtá myettiđ ennuv. Ennuv muotâ lâi ovdâmerkkân juovlâmáánust 1996 (paijeel 50 cm), uđđâivemáánust 2005 (paijeel 50 cm) já kuovâmáánust 2012 (masa 1 meetter). Puurgah iä kuittâggin tábáhtuu jyehi ive. Šoŋŋâdâhnubástus keežild onnáá peeivi täälvih láá merhâšitteht pivvâluboh ko moonnâmääigist, já motomeh täälvih láá ollásávt muottuuttemeh. Joensuu. Joensuu lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Joensuust ääsih 76 806 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 750,97 km², mast 369,32 km² lii čääci. Joensuu naaburkieldah láá Ilomantsi, Kontiolahti, Lieksa, Liperi, Rääkkylä já Tohmajärvi. Siijdah. Hoilola, Kovero, Luutalahti, Mannervaara, Meriinaho, Ruhovaara, Saarivaara, Saaroinen já Öllölä. Johannesburg. thumb Johannesburg (zulukielân "iGoli", ađai kollesaje; xhosakielân "EGoli"; epivirgálávt eteh meid Jozi já Joburg) lii Maadâ-Afrik stuárráámus kaavpug já ubâ Sahara máddáápiälásâš Afrik nubben stuárráámus kaavpug. Jordan Peele. Jordan Peele (š. kuovâmáánu 21. peeivi 1979, New York, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, čällee, stivrejeijee já pyevtitteijee. Sun lii čáállám já stivrim kauhuelleekoveh Us já Get Out. Sun lii meid BlacKkKlansman pyevtitteijee. Käldeeh. Peele Peele Peele Jordania. thumb Jordania lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Amman. Joutsa. Joutsa lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Joutsast ääsih 4 318 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 066,42 km², mast 199,40 km² lii čääci. Joutsa naaburkieldah láá Hartola, Hirvensalmi, Jyväskylä, Kangasniemi, Luhanka, Pertunmaa já Toivakka. Siijdah. Angesselkä, Etu-Ikola, Hankaa, Havumäki, Joutsa, Kivisuo, Kälä, Laitjärvi, Lapinkylä, Leivonmäki, Marjotaipale, Martinkylä, Mieskonmäki, Niemistenkylä, Pajumäki, Pappinen, Pylsy, Pärnämäki, Ruokoranta, Ruorasmäki, Rutalahti, Savenaho, Selänpohja, Taka-Ikola, Tammilahti, Tolvasniemi, Uimaniemi, Vallaspelto, Vähä-Joutsa já Vehmaa. Juba. thumb thumb Juba lii Maadâ-Sudan uáivikaavpug. Tot lii Vielgis-Niili riddoost, staatâ maadâuásist, Koskâ-Ekvatoria uásistaatâst. Jukagiirkielah. Jukagiirkielâi levânem 1600-lovvoost (sárgáh) já 1900-lovvoost (ruopsâd). Jukagiirkielah láá kielâpeerâ, mon sárnuh jukagiirih Nuorttâ-Siberiast Jakutiast já Magadan kuávlust. Jukagiirkieláid kullojeh tuše kyehti kielâ: maadâjukagiirkielâ já tavejukagiirkielâ ađai tundrajukagiir. Julia Roberts. Julia Fiona Roberts (š. roovvâdmáánu 28. peeivi 1967, Smyrna, Georgia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Sun lii čaittâleijen vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd tego oovtâ Oscar. Eellim. Julia Roberts šoodâi Smyrnast, Georgiast Betty Lou Bredemusân (1934–2015) já Walter Grady Robertsân. Sust lii ohtâ puárásub viljâ Eric Roberts (š. 1956) já puárásub uábbi Lisa Roberts Gillan (š. 1965), kiäh lává meiddei čaittâleijeeh. Karrieer. Roberts finnij vuossâmuu roolâ ive 1986. Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest "Blood Red". Sust šoodâi pegâlmâs ive 1990, ko sun čaittâlij elleekooveest "Pretty Woman". Sun vuoitij Oscar-palhâšume ive 2001 elleekooveest Erin Brockovich. Käldeeh. Roberts Roberts Juovlâmáánu. Juovlâmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive kyehtnubálovváád mánuppaje. Juovlâmáánust láá 31 peivid. Jupiter. Jupiter lii plaaneet Mars já Saturnus kooskâst. Ton täsnitieđâlâš symbol lii Jupiter. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh, Jupiter-uv jorá Piäiváá pirrâ. Ton juurrâm Piäiváá pirrâ pištá 11,86 ihheed. Plaaneet lyeddejeijee lii ohtnubáloh kerdid stuárráb ko Eennâm lyeddejeijee, já ton massa lii kulmâčyet kerdid eenâb ko Enâmist. Jupiter lii-uv planetij jietânâs. Tastko ton juurrâmsuonjâr lii 777 miljovn kilomeetterid, kukkenorroo Piäiváš ij jur lieggii ige čuovvii tom. Eellim ij lah máhđulâš Jupiterist. Jupiter máánuh. Galileolaš máánui nommâ puátá tast, et Galileo Galilei selvâttij taid. Juuka. Juuka () lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Juukast ääsih 4 561 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 846,58 km², mast 344,86 km² lii čääci. Juuka naaburkieldah láá Kuopio, Kaavi, Kontiolahti, Lieksa, Nurmes, Polvijärvi já Rautavaara. Siijdah. Ahmovaara, Halivaara (Hali), Juuka, Kannas, Kajoo, Kuhnusta, Larinsaari, Matara, Nunnanlahti, Paalasmaa, Petrovaara, Pihlajavaara, Polvela, Raholanvaara (Rahola), Timovaara, Tuopanjoki, Vaikko, Vihtasuo já Vuokko. Juulevsämikielâ. Juulevsämikielâ lii sämikielâ. Juulevsämikielâst láá suulân 2 000 sárnod. Juurrâmrađemooduul. Juurrâmrađemooduul lii ovdemuš uási komovuotâskiijpâst. Tot ana sistees puoh piergâsijd, maid ij siäivudijn taarbâš, tego testampiergâseh, kamerah já nuáđi. Tot puáhtá sisanneed meiddei máhđulii telagistemsajattuv. Juurrâmrađemooduul puáhtá táárbu mield sierriđ siäivummodulist, kuás tot tuáimá áimulukkân. Sojuz kosmonautij orroomsajeh lasanii kirdem ääigi čuuvtij ton maŋa ko tagarij komovuotâkapselij teknisiih piergâseh, moh lijjii kevttum ovdebáin almadittum (su miehitetty) komovuotâkapselijn, sirdojii juurrâmrađemodulân. Juurrâmrađemooduul puovtij huksiđ keppisubbon ko maccâmkapsel, tastko tom ij taarbâš suoijiđ Eennâm áimukiärdán maccâm várás. Apollo- komovuotâskiijpâ koččommodulist lâi kuulmâ astronaut várás kuttâ kuđâhâsmeetter aassâmsaje, já ton massa lâi 5000 kiillud. Sojuzist siämmáá stuárusij juávhu várás lâi saje 9 kuđâhâsmeetterid. Taat saje lâi iänááš-uv juurrâmrađemodulist. Juvduu. Juvduu lii juuhâ Aanaar kieldâst, Suomâst. Juvduu álgá Solojäävrist já luáštá Aanaarjáávrán, Aanaar markkânist. Juuhâ lii 12 kilomeetter kukke já tast láá maaŋgah kuoškah. Juuvâ rasta maneh kyehti šalde Njuámmilcoskâsist já Anarist. Juvduu lii tubdum eromâš pyerrin kuávžur- já suávviljuuhhân. Kuávžurmereh láá kiäppánâm Aanaarjäävri čäsuáivi tulvâdem já 1980-lovo lijgekuálástus tiet. Kyelimereh láá kuittâg-uv 2000-lovvoost váhá puáránâm kyeliviljâlem tááhust. Tááláá ääigi Juvduujuuhân kalga finniđ kuálástuslove, já tuše muáddi love mieđettuvvojeh oovtâ piäiván. Ton lasseen ubâ juuhâ lii rávhuttum porgemáánu loopâst kesimáánu aalgân. Juuvâ vyelemuu uásist kuálástem nohá jo syeinimáánu loopâst. Maaŋgah láá huánášâm ive 2016 uđđâ kuálástusnjuolgâdusâid, ko sii mielâst toh räijejeh páihálij ulmui vuoigâdvuođâ kuálástiđ jieijâs päikkijuuvâst. Käldeeh. Juvduujuuhâ Juŋŋâ. Juŋŋâ ("Vaccinium vitis-idaea") lii koškes já vorâs kuolbâmeecij, tuoddârij, jeggimeecij já källei myerji. Levânem. Juŋŋâ šadda Tave-Amerikâst já Euraasiast. Tot šadda vijđáht koškes já vorâs kuolbâmeecijn, tuoddârist, jeggimeecijn já källei alne. Tot killáá koškesvuođâ pyereest já lijkkoo čuovvâd soojijd. Suoivâsoojijn myerjih iä veltihánnáá šoodâ ollágin. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Talhâsin juuŋâst láá ärbivuáválávt kevttum loostah. Loostah čuággojeh liäđđumääigi maŋa. Juŋŋâlostâteejáin tipšuu kužžâpocceevááduid, kudduumijd, leesmi já čirgottâs. Myerjih nanosmitteh vuoptâsuonâid. Sämmiliih láá puurrâm juuŋâid nuhtán, mutâ sij vyerkkejii taid täälvi várás. Juuŋâid puáhtá kevttiđ maaŋgânáál: piärgu- teikkâ kyelipurrâmâšâiguin, suohâdân, kiisselân, juhâmuššáid, liäibumân já pajalâssáid. Jyväskylä. Jyväskylä lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Jyväskyläst ääsih 135 961 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 466 km², mast 295,45 km² lii čääci. Jyväskylä naaburkieldah láá Joutsa, Toivakka, Jämsä, Luhanka, Muurame, Petäjävesi, Laukaa já Uurainen. Historjá. Jyväskylä finnij markkânvuoigâdvuođâid ive 1801 já kaavpugvuoigâdvuođâid njuhčâmáánu 22. peeivi ive 1838. Talle kaavpugist lijjii 189 ässed. Carl Ludvig Engel lii sundáttâllâm kaavpug kuávdáá. Jyväskylä kaavpugservikodde šoodâi ive 1875, já kaavpugkirkko valmâštui ive 1880. Tom lii sundáttâllâm Ludvig Isak Lindqvist. Tälvisuáđi ääigi Jyväskyläst lijjii tuše 8 000 ässed, mut tastmaŋa ässeemeeri lii stuárrum jotelávt. Säynätsalo lohtui Jyväskylän uđđâivemáánu 1. peeivi 1993, já Jyväskylä táálunkieldâ já Korpilahti lahtojii uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. Eennâmtiätu. Jyväskylä lii Päijänne taveriddoost. Kaavpug kuávdáš lii Jyväsjäävri pirrâ. Jyväsjäävrist lii ohtâvuotâ Päijännen Äijäläčuálmi miätá. Kaavpug kuávdáá čoođâ kolgá Tourujuuhâ, mon vyemeest lii luándusuojâlemkuávlu. Kaskoo kaavpug kuávdáá lii ollâ puolžâ, mon alne lii sahis pecimecci. Jotolâh. Jyväskyläst lii väldimaađij 4, 9, 13 já 23 ratkuuttâh. Jyväskylä finnij ryevdirađe já junasajattuv ive 1896. Uđđâ mätkikuávdáš šoodâi ive 2002 puáris junasajâttuv paaldân, já talle meiddei linjâšautosajattâh varrij kävppimarkkân alne siämmáá viäsun. Jyväskyläst lii ryevdirađeohtâvuotâ máádás Tamperen, viestârân Haapamäkin, tavaskulij Haapajärvin já nuortâs Pieksämäki. Jyväskylä kirdemkieddi lii Tikkakoskist, suulân 20 kilomeetter keččin kaavpug kuávdáást tavaskulij. Jyväskylä haammân lii Jyväsjäävri riddoost. Keessiv lii mađhâsemtamppâohtâvuotâ Lahtin Päijänne miätá. Kuokkala šalde ovdâstit kaavpug kuávdáá já Kuokkala Jyväsjäävri paijeel. Šalde lii 480 meetter kuhes, já tot valmâštui roovvâdmáánu 23. peeivi ive 1989. Máttááttâs. Jyväskyläst lii ollâopâttâh. Tot šoodâi ive 1934. Jyväskylä ollâopâttuv Mattilanniemi já Ylistönrinne kampuseh láá Jyväsjäävri riddoost. Jämsä. Jämsä lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Jämsäst ääsih 20 120 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 823,90 km², mast 252,54 km² lii čääci. Jämsä naaburkieldah láá Juupajoki, Jyväskylä, Keuruu, Kuhmoinen, Luhanka, Mänttä-Vilppula, Orivesi já Petäjävesi. Historjá. Jämsä vuáđudui ive 1866, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Alhojärvi, Arvaja, Aseme, Edesniemi, Haapajoki, Haavisto, Hahkala, Hassi, Hauvala, Heikkilä, Heräkulma, Himos, Honkala, Hopsu, Jaatila, Juokslahti, Kauhkiala, Kerkkola, Kiukkoila, Kuoreveden Kirkkoniemi, Kähö, Kääpälä, Moiskala, Niemola, Patajoki, Partala, Pietilä, Ruotsula, Saakoski, Saari, Sammallahti, Säyrylä, Tervala, Toivila, Vaheri, Vierelä, Viiala, Yijälä já Vekkula. Jävri. Jävri lii meerâst erinis čäciääldis. Jäävri čääci piso enâmustáá sajestis, ijge virded nuuvt ko juuvâin. Stuárráámus uási jaavrijn siskeldeh saivâčääsi. Sálttáás jäävrih kočoduvvojeh sälttijävrin. Táválávt jävri finnee čääsi juuvâin teikkâ käldein. Sierânâstábáhtussân láá jieŋâ vuálááš jäävrih, ovdâmerkkân Vostok. Juuvâijuvâttemes javrij čääci vuálgá meddâl tuše lievlistem tááhust. Tondiet toh láá táválávt uáli sálttááh. Tagareh láá ovdâmerkkân Jáámmámmeerâ, Stuorrâ sälttijävri sehe maailm stuárráámus jävri Kaspiameerâ. Jävritiijpah. Jäävrih láá juohhum juávhoid ton mield, ete maht toh láá šoddâm. Kyehti vuáđutiijpâ láá källeeáldáh já sälbiáldáh. Jäävrih maailmist. Kaspiameerâ lii maailm stuárráámus jävri. Jäävrih láá 1,8 % (ađai 2,7 miljovn km²) Eennâmpáálu vijđoduvâst. Ohtsis toh láá suullân love miljovn, moin 254 láá paijeel 500 km2. Maailm stuárráámus jävri lii Kaspiameerâ, mon vijđodâh lii 374 000 km2. Kieŋâlumos lii Baikaljävri, mon kieŋŋâlvuotâ lii 1 642 m. Jäävrih Suomâst. Saimaa lii Suomâ stuárráámus jävri. Suomâst láá ohtsis suullân 188 000 jävrid, moi vijđodâh lii aainâs-uv 0,05 hehtaar. Tain 2 600 láá paijeel neljihâškilomeetter. Suomâ javrij vijđodâh lii ohtsis 32 600 km² já saijaavuotâ 325 km³. Suomâ stuárráámus jävri lii Saimaa, mon vijđodâh lii 4 380 km2 já kieŋâlumos vuod Päijänne (95,3 m). Aanaarjävri lii stuárráámus jävri, mii lii tuše oovtâ kieldâst teikkâ eennâmkoddeest. Iäláneh. Jaavrijn eelih maaŋgah ereslágáneh iäláneh, ovdâmerkkân kyeleh, čäcilodeh, tiäbuh já rapuelleeh. Suomâst táválumoseh kyeleh láá vuásku, šapšâ já suávvil. Maadâ-Suomâst meid siergi já kuha já válduášálávt Tave-Suomâst kuávžur já rávdu. Táválumoseh čäcilodeh láá kaijuuh já viettuuh. Jūrmala. Jūrmala lii kaavpug Latviast. Jūrmalast ääsih 49 685 olmožid, já ton vijdodâh lii 100 km². Historjá. Jūrmalast šoodâi kaavpug ive 1959. K. K lii läättinlâš puustavoornig 11. já anarâškielâ puustavoornig 16. puustav. Kaajaan. Kaajaan (já) lii kaavpug Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Kajanist ääsih 36 731 olmožid, já ton vijđodâh lii 2 263,98 km², mast 429,2 km² lii čääci. Kaajaan naaburkieldah láá Paltamo, Pyhäntä, Siikalatva, Sonkajärvi, Sotkamo, Vaala já Vieremä. Historjá. Kaajaan vuáđudui njuhčâmáánu 6. peeivi 1651. Kaalekielâ. Kaalekielâ (kaalekielân "kaalengo tšimb") lii Suomâ romanikielâ. Tom sárnuh suulân 6000-10000 olmožid. Tot sárnoo Suomâst já Ruotâst, 2000 olmožiđ Ruotâst já 6000 Suomâst. Kaalekielâ lii taveromanikielâ. Kaalekielâ ollâopâttuvvâst. Ive 2012 rääjist lii lamaš máhđulâš luuhâđ Helsig ollâopâttuvâst uálgiamnâsin kaalekielâ já -kulttuur (60 uč). Kaamâs. Kaamâs (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Tot iälá luánduiäláttâsâin, turimist já tyejivuođâst. Kaamâs Kaarlo Juho Ståhlberg. Kaarlo Juho Ståhlberg (algâaalgâst Carl Johan;) lâi syemmilâš vuoigâdvuođâtiettee já politijkkár. Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 1. presidentin iivij 1919–1925. Eellim. Carl Johan Ståhlberg šoodâi uđđâivemáánu 27. peeivi 1865 Suomussalmist, Suomâ stuorrâfurstâkoddeest. Suu eeči lâi išepappâ Johan Gabriel (Janne) Ståhlberg, já suu enni Amanda Gustafva Castrén. Maŋeláá peerâ varrij Alavieskan já Haapajärvin, moi servikoddeest Johan Gabriel Ståhlberg tooimâi kappalâžžân. Käldeeh. Ståhlberg Ståhlberg Ståhlberg Kaarlo Sallinen. Kaarlo (Kalle) Sallinen () lâi Kuopio vuossâmuš kaavpughovdâ ivveest 1929 ihán 1936. Sallinen vaanhimeh láin tálulâš Antti Sallinen já Maria Reijonen. Sun čaalij pajeuáppen Joensuu lyseost ive 1895 já valmâštui Helsig ollâopâttuvâst filosofia kandidaatin ive 1900 já filosofia maisterin ive 1912. Sallinen máttááttij matematiik syemmilii ohtsâšškoovlâst vistig Salost já talle Kokkolast iivij 1900–1905. Tastmaŋa sun poorgâi lehtorin Kuopio lyseost iivij 1905–1928. Käldeeh. Sallinen Sallinen Sallinen Kaavi. Kaavi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Kaavist ääsih 2 817 olmožid, já ton vijdodâh lii 789,59 km², mast 115,56 km² lii čääci. Kaavi naaburkieldah láá Kuopio, Juuka, Outokumpu, Polvijärvi já Tuusniemi. Siijdah. Ahosenniemi, Hirvisaari, Kaavi, Karsikkovaara, Kellolahti, Kortteinen, Kortteiskylä, Luikonlahti, Maarianvaara, Mäntyjärvi, Niinivaara, Onnivaara, Rasimäki, Rauantaipale, Retunen, Rovevaara, Sivakkavaara, Suovaara, Syrjävaara já Vehkalahti. Kabul. Kabul lii Afganistan stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Kairo. Kairo lii Egypti stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Kaivuonâ. Kaivuonâ (, já) lii kieldâ Taažâst. Kaivuonâst ääsih 2 071 olmožid, já ton vijdodâh lii 991,24 km², mast 40,85 km² lii čääci. Kalajoki. Kalajoki lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kalajokist ääsih 12 428 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 391,29 km², mast 1 468,32 km² lii čääci. Kalajoki naaburkieldah láá Alavieska, Kokkola, Kannus, Merijärvi, Pyhäjoki, Sievi já Ylivieska. Historjá. Kalajoki vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 2002. Kieldâlahtemeh. Rautio kieldâ lohtui Kalajokin ive 1973. Himanka kieldâ lohtui Kalajoki kaavpugân uđđâivemáánu 1. peeivi 2010. Uđđâ kieldâ vaakunin šoodâi Himanka vaakun. Siämmást Himanka kuávlu sirdâšui Koskâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoodán. Himanka vuáđudui ive 1869. Ive 2009 loopâst ovdil kieldâlahtem tobbeen lijjii 3 023 ässed. Ton vijđodâh lâi 649,84 km². Ive 1970 Rautiost lijjii 1 423 ässed. Kalifornia. Kalifornia (eŋg. já esp. "California") lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Sacramento. Kaluga. Kaluga () lii kaavpug Ruošâst. Kambodža. thumb Kambodža lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Phnom Penh. Kamerun. Kamerun lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Yaoundé. Kampala. Kampala lii Uganda stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Kanada. thumb Kanada lii staatâ Tave-Amerikâst. Ton áinoo eennâmräjiránnjá lii Ovtâstum staatah sehe mäddin já taveviestârist (Alaska). Kanada uáivikaavpug lii Ottawa já stuárráámus kaavpug Toronto. Kandava. Kandava lii kaavpug Latviast. Kandavast ääsih 3 436 olmožid. Ton vijdodâh lii 5,8 km², já alodâh 75 m. Historjá. Kandavast šoodâi kaavpug ive 1917. Kangasala. Kangasala lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Kangasalast ääsih 31 897 olmožid, já ton vijdodâh lii 870,86 km², mast 212,79 km² lii čääci. Kangasala naaburkieldah láá Kuhmoinen, Lempäälä, Orivesi, Padasjoki, Pälkäne, Tampere já Valkeakoski. Historjá. Kangasala vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 2018. Kieldâlahtemeh. Sahalahti kieldâ lohtui Kangasalan ive 2005. Kuhmalahti kieldâ lohtui Kangasalan ive 2011. Siijdah. Alanen, Apajapohja, Eskola, Haapaniemi, Haapasaari, Haavisto, Haviseva, Heponiemi, Herttuala, Hykönsalo, Hyppärilä, Ilola, Isolahti, Jokioinen, Joutsiniemi, Kaukola, Kautiala, Keljo, Kerppola, Keso, Koivisto, Koivuniemi, Korpiniemi, Kuru, Kyötikkälä, Köyrä, Leipi, Lemponen, Lentola, Lihasula, Liuksiala, Luukkaala, Moltsia, Monikkala, Mustoo, Mutikko, Mäyrävuori, Neulaniemi, Nuorto, Ohtola, Paalila, Paatiala (Sahalahti), Pakkala, Palo, Pappila, Parvela, Pikkola, Pikonkangas, Ponsa, Pyttylä, Päkinmäki, Raikku, Raronsalo, Rautio, Rekiälä, Riku, Ruutana, Saarenmaa, Sahalahden Haapaniemi, Sahalahden Isoniemi, Sahalahden Keljo, Sahalahden Pappila, Sahalahden Tursola, Sammalisto, Savo, Sorola, Suinula, Suomatka, Suomela, Suorama, Tarkeela, Tarpila, Taustiala, Tiihala, Tohkala, Toikkola, Toosila, Tursola, Töykänä, Vahderpää, Varala, Vatiala, Vehoniemi, Vihtinen, Vihtiälä, Vänninsalo já Vääksy. Kannus. Kannus lii kaavpug Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kannusist ääsih 5 453 olmožid, já ton vijdodâh lii 470,65 km², mast 2,32 km² lii čääci. Kannus naaburkieldah láá Kalajoki, Kokkola, Sievi já Toholampi. Historjá. Kannus vuáđudui ive 1859, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Eskola, Hanhineva, Korpela, Kungas, Jokisalo, Mutkalampi, Märsylä, Nilkkula, Korvenkylä, Välikannus, Ylikannus já Yliviirre. Yliviirre siijdân kuleh Nikkarikoski, Luomala, Roikola, Ohenneva, Vaenmaa, Jylhä, Huuki, Koskenmaa, Rekilä, Viirre, Nikula já Kortetmaa. Kansas. Kansas lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Topeka. Kap Verde. Kap Verde täsiväldi ađai Kap Verde (portugalkielân "Cabo Verde", ’ruánáá njargâ’) lii suáluistaatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Praia. Kap Verdest ij aassâm kihheen, ko portugalliih pottii tohon 1400-lovvoost já rahtii tast uási Portugal. Tast šoodâi uárjikäävpi kuávdáš, já stuárráámus uási Kap Verde táálái ässei madduin láá-uv afriklâš oorjijn já portugallijn siirdolijn. Käldeeh. * Kapkaavpug. Kapkaavpug lii Maadâ-Afrik lahâasâttemlâš uáivikaavpug já nubben stuárráámus kaavpug Johannesburg maŋa. Tot lii ohtâ kuulmâ Maadâ-Afrik uáivikaavpugist. Kyehti eres uáivikaavpug láá Pretoria já Bloemfontein. thumb Karibia. Karibia lii kuávlu Tave-Amerik já Maadâ-Amerik kooskâst, moos kuleh Karibiameerâ já ton suolluuh. Suáluikuávlu taavaa- já nuorttiibeln láá Atlant väldimeerâ já Sargassomeerâ já taveviestârist Meksikoluohtâ. Karijoki. Karijoki () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Karijokist ääsih 1 229 olmožid, já ton vijdodâh lii 186,50 km², mast 0,78 km² lii čääci. Karijoki naaburkieldah láá Isojoki, Kauhajoki, Teuva já Kristiinankaupunki. Siijdah. Alakylä, Karijoki markkân, Myrkky já Ylikylä. Karstula. Karstula lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Karstulast ääsih 3 879 olmožid, já ton vijdodâh lii 963,19 km², mast 76,12 km² lii čääci. Karstula naaburkieldah láá Kannonkoski, Kivijärvi, Kyyjärvi, Saarijärvi já Soini. Siijdah. Kiminki, Rantakylä, Vastinki, Vahanka, Oinoskylä, Kangasaho, Autio, Humppi, Aho-Vastinki, Isokylä já Syrjänmäki. Kaskinen. Kaskinen () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kaskisijn ääsih 1 280 olmožid, já ton vijđodâh lii 175,36 km², mast 164,73 km² lii čääci. Kaskisijn lii tuše ohtâ naaburkieldâ: Närpiö. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Kaskinen lii ässeelovo mield Suomâ ucemus kaavpug já vijđoduv mield Suomâ nubben ucemus kieldâ. Kaskinen lii ässeelovo mield meiddei Tavepoođâeennâm eennâmkode ucemus kieldâ. Kasmir. Kasmir, olmâ nommâ Thomas Antero Kirjonen (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1985, Espoo, Suomâ) lii syemmilâš musijkkár já nuotâsteijee. Sun šoodâi tobdosin Suomâst ive 2014 kesipittáinis "Vadelmavene". Ovdil muusikkarrieer sun lâi kokkâ. Päikkisijđo. Kasmir Kasmir Kasmir Kati-Claudia Fofonoff. Kati-Claudia Fofonoff () lâi nuorttâlâš kirječällee, kii čaalij novellijd, tiivtâid já muštâlusâid sehe nuorttâlâškielân já suomâkielân. Suu pargo lii jurgâlum el. orjâlâškielân, tárukielân já islandkielân. Käldeeh. Fofonoff Fofonoff Fofonoff Katri Linna. Katri Sinikka Maaria Linna (š. porgemáánu 27. peeivi 1960, Tampere, Suomâ) lii ruotâsyemmilâš juuriist já olmoošvuoigâdvuođâi piälušteijee. Porgemáánu 2019 rääjist sun parga oovtviärdásâšvuođâváldálii toimâttuvâst Suomâst. Ovdâl taan pargo Linna lâi ee. "senior legal advisor"in aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâornijdume Civil Rights Defendersist (CRD), vt. kuávlutoimâttuv hovdân já tárkkojeijen Euroop torvolâšvuođâ- já oovtâstpargo-ornijdume Ukrainast, já oovtviärdásâšvuođâváldálâžžân Ruotâst. Ton lasseen Linnast lii kuhes karrieer pargovuoigâdvuođâ juristin. Käldeeh. Linna Linna Linna Kauhajoki. Kauhajoki lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kauhajokist ääsih 13 172 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 315,54 km², mast 16,56 km² lii čääci. Kauhajoki naaburkieldah láá Isojoki, Kankaanpää, Karijoki, Karvia já Teuva. Historjá. Kauhajoki vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 2001. Siijdah. Filppula, Heikkilänkylä, Hangaskylä, Ikkeläjärvi, Järvikylä, Kainasto, Kalkunmäki, Kauhajärvi, Keturinkylä, Kokonkylä, Korpikylä, Koskenkylä, Kuutinkylä, Käyränkylä, Luomankylä, Lustila, Marttilankylä, Muurahainen, Möykkykylä, Nirvankylä, Nummikoski, Pihkakylä, Piipari, Pukkila, Puskankylä, Ratikylä, Sahankylä, Savikylä, Turjankylä, Uuronkylä, Yrjänäiskylä já Äijönkylä. Kauhava. Kauhava lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kauhavast ääsih 15 682 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 328,37 km², mast 14,59 km² lii čääci. Kauhava naaburkieldah láá Evijärvi, Isokyrö, Lappajärvi, Lapua, Pedersöre kieldâ, Seinäjoki, Uusikaarlepyy já Vöyri. Historjá. Kauhava vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Kauniainen. Kauniainen () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Kauniaisijn ääsih 9 867 olmožid, já ton vijdodâh lii 6,00 km², mast 0,11 km² lii čääci. Kauniaisij áinoo naaburkieldâ lii Espoo. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Historjá. Kauniainen vuáđudui ive 1920, já tast šoodâi kaavpug ive 1972. Kaustinen. Kaustinen () lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kaustisijn ääsih 4 264 olmožid, já ton vijdodâh lii 361,12 km², mast 7,15 km² lii čääci. Kaustisij naaburkieldah láá Halsua, Kokkola, Kruunupyy já Veteli. Siijdah. Järvelä, Jylhä, Kaustisij markkân, Känsälä, Kola, Köyhäjoki, Nikula, Paavola, Puumala, Salonkylä, Tastula já Vintturi. Kazakstan. thumb Kazakstan lii staatâ Euroopâst já Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Nur-Sultan. Keitele. Keitele lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Keitelest ääsih 2 158 olmožid, já ton vijdodâh lii 578,30 km², mast 95,39 km² lii čääci. Keitele naaburkieldah láá Pielavesi, Pihtipudas, Tervo, Vesanto já Viitasaari. Siijdah. Hamula, Koutajärvi, Kukertaja, Leppäselkä, Pahkamäki, Petäjäkylä, Sulkavanjärvi, Tossavanlahti, Viinikkala, Vuonamo, Äyräpää já Hemminki. Kempele. Kempele lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kempelest ääsih 18 636 olmožid, já ton vijdodâh lii 110,34 km², mast 0,23 km² lii čääci. Kempele naaburkieldah láá Liminka, Oulu já Tyrnävä. Kenia. Kenia (swahili- já), virgálávt Kenia täsiväldi (swahilin "Jamhuri ya Kenya",), lii masa 48 miljoon ulmuu asâttâm staatâ Nuorttâ-Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Nairobi. Kenia sajadâh lii Somalia já Tansania kooskâst, já ton nuorttiimuš rääji jotá India väldimeerâ rido miätá. Taveviestârist ton ránnjástaatâ lii Maadâ-Sudan já viestârist Uganda. Historjá. Kenia finnij jiečânâsvuođâ ive 1963 já šoodâi täsiväldin ive 1964. Jomo Kenyatta lâi Kenia vuossâmuš president ivveest 1964 ain suu jäämmim räi, ive 1978. Tast maŋa iivij 1978-2002 kooskâst presidentin tooimâi Daniel Arap Moi. Čuávuvâš president lâi Mwai Kibaki iivij 2002-2013. Ive 2013 Kenia tááláš president, Uhuru Kenyatta, het-het vuoitij vaaljâid. Sun väljejui nube keerdi presidentin ive 2017. Uhuru Kenyatta lii Kenia vuossâmuu president, Jomo Kenyatta, alge. Kentucky. Kentucky lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Frankfort já stuárráámus kaavpug Louisville. Kentucky uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 4,5 miljovn olmožid (2020). Kepler. Kepler lii ohtâ Mánudáá kraatterijn. Ton lyeddejeijee lii 29,49 km. Kesimáánu. Kesimáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive kuuđâd mánuppaje. Kesimáánust láá 30 peivid. Keuruu. Keuruu () lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Keuruust ääsih 9 529 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 430,57 km², mast 172,60 km² lii čääci. Keuruu naaburkieldah láá Jämsä, Multia, Mänttä-Vilppula, Petäjävesi, Virrat já Ähtäri. Historjá. Keuruu vuáđudui ive 1652, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Ampiala, Etelä-Keuruu, Haapamäki, Jukojärvi, Kaleton, Karimo, Kivijärvi, Lavikko, Liesjärvi, Lihjamo, Pihlajavesi, Riiho já Valkealahti. Khartum. Khartum (motomin meid Khartoum,) lii ässeelovo mield Sudan stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Kieldâsämikielâ. Kieldâsämikielâ lii sämikielâ. Kieldâsämikielâst láá suulân 650 sárnod. Kielâiäláskittem. Kielâiäláskittem lii uhkevuálásii kielâ kááijum várás uáivildum spesiaal kielâvuávám. Ton váldu-ulmen lii turviđ kielâ sirdum suhâpuolvâst nuubán. Kielâ kááijum várás tarbâšuvvojeh jyehimuđusiih kielâohjelmeh, moh viggeh orostittiđ kielâkevttim kiäppánem já nonniđ kielâ. Táválávt uhkevuálásii kielâ kiävttu lii jo-uv čuuvtij kiäppánâm teikâ motomin meid potkânâm. Ulmen lii macâttiđ kielâ aktiivlii kiävtun sehe eenikielâlij et viereskielâlij juávhust. Eenikielâliih sárnooh láá eromâš pyereh kielâ äššitobdeeh já kielâsirdeeh. Kielâiäláskitmist lii tárbu kevttiđ sii kielâmáátu nuuvt pehtilávt ko máhđulâš. Kielâsárnoi mere lasettem já kielâ máttááttem viereskiellân láá taarbâšliih kielâiäláskittemtooimah, tastko suhâpuolvah láá kielâttum, kielâsárnooh láá uccáá já etnisâš juávkku lii ucce. Ucebeh juávhuh láá eromâš heerkih kielâ ulguubeln puáttee teddui já nubástussáid. Eenikielâliih sárnooh pasteh toollâđ ärbivuáválijd kielâkevttimohtävuođâid, já sij nannejeh kielâkevttim uđđâ kielâkevttimsuorgijn-uv. Anarâškielâ iäláskittemohjelmist uđđâ kielâsárnooh láá puáhtám jieijâs áámmáttááiđu peht väldiđ kielâ anon uđđâ kevttimohtâvuođâin. Pyereh puátuseh kielâ kevttim nonniimist láá puáttám kyevtsundásii kyevtkielâgvuođâst. Talle ucceeblovokielâ sárnooh opâtteleh váldukielâ já váldukielâ sárnooh opâtteleh ucceeblovokielâ. Kielâvuáváámân kuleh kielâ kevttimohtâvuođâi huksim, kielâ lingvistlâš ovdedem já kielâmáttááttâs. Vistig-uv ulmen lii nonniđ jo kiävtust leijee kielâkevttimohtâvuođâid já huksiđ uđđâ kielâkevttimohtâvuođâid, moh pelestis nannejeh kielâ já ton sirdem. Nubben ulmen lii kielâ lingvistlâš ovdedem, mii iššeed tast, et kielâ tuáimá pyereest kommunikaatio kiellân sehe njálmálii et kirjálii kiävtust. Kuálmád ulme adai kielâ máttááttâs vist nannee kielâtááiđu, mii iššeed kielâ oovdedmist já kielâkevttimohtâvuođâi huksiimist. Anarâškielâ iäláskitmist kuávdáš kielâiäláskittemohjelmeh láá lamaš kielâpiervâleh vuálá škovlâahasáid já kielâ máttááttâs tievâsmittemškovliittâssáin pargoahasâš rävisulmuid. Meiddei škoovlâst lii merhâšittee rooli kielâ sirdemist nuorâbáid sárnoid. Anarâškielâ iäláskitmist lii kevttum meid kielâmiäštár-uáppee-ohjelm, mast kielâmiäštárin tuáimih puárrásub kielâsárnooh teikâ meid motomin nuorah teikâ párnááh. Kielâiäláskittemtiileest lii adelum raavâ kevttiđ kielâ nuuvt ennuv já nuuvt maaŋgâ saajeest ko máhđulâš. Kielâpiervâl. Kielâpiervâl (, ja) lii vuálá škovlâahasáid uáivildum peivikiäččusaje, kost párnááh uáppih ucceeblovokielâ. Kielâpiervâlprinsiip mield tipšooh sárnuh párnáid já koskânis tuše ucceeblovokielâ, mut pärni puáhtá kevttiđ västiddijnis eres-uv kielâ. Kielâpiervâl ulmen lii sirdeđ kielâ já kulttuur párnái kiellân. Kielâpiervâleh cegâttuvojeh kielâ iäláskittem tiet. Maorih algâttii kielâpiervâltooimâ ive 1982 Aotearoast tondiet ko sii eenikielâ lappuuškuođij eŋgâlâškielâ vaiguttâs vyelni. Anarâškielâ lii iäláskittum kielâpiervâltoimáin ive 1997 rääjist. Kiemâ. Kiemâ (, já) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kiemâst ääsih 20 742 olmožid, já ton vijdodâh lii 747,28 km², mast 651,91 km² lii čääci. Kiemâ naaburkieldah láá Kiemâeennâm, Simo já Tuárnus. Historjá. Kiemâ vuáđudui njuhčâmáánu 5. peeivi 1869. Kiemâeennâm. Kiemâeennâm (já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kiemâenâmist ääsih 8 062 olmožid, já ton vijdodâh lii 647,24 km², mast 20,89 km² lii čääci. Kiemâeennâm naaburkieldah láá Kiemâ, Simo, Tervola já Tuárnus. Kiemâjuuhâ. Kiemâjuuhâ (já) lii juuhâ Laapi eennâmkoddeest, Suomâst. Eennâmtiätu. Kiemâjuuvâ kukkodâh lii 550 km já tot lii Suomâ kuhemus juuhâ. Kiemâjuuvâ kulgâmvijđodâh lii 51 127 km2, ađai paijeel pele Laapi eennâmkode vijdoduvvâst. Kiemâjuuhâ álgá Kiemâsyergist, Suovâkuoškâ kieldâ taveuásist. Tot virded suulân 200 kilomeetter ovdil ko luáštá Kiemâjáávrán. Kiemâjäävri maŋa Kiemâjuuhâ juátkoo viestârân Ruávinjaargân já Ruávinjaargâ maŋa vala váhá paijeel čyeti kilomeetter máádás, kost tot luáštá Kiemâ kaavpug alda Merâpootân. Kiemâjuuvâst láá maaŋgah sijđojuuvah. Tenniöjuuhâ luáštá Suovâkuoškâ markkân alda. Kiemâjuuvâ nubbe merhâšittee sijđojuuhâ lii Kitinen, mii luáštá toos váhá maŋeláá alda Pelkosnjaargâ markkân. Ovdil Pelkosnjaargâ markkân Kiemâjuuhân luáštá meid Vuotosjuuhâ. Kiemâjuuvâ kuhemus sijđojuuhâ já Suomâ kuálmádin kuhemus juuhâ lii Ounasjuuhâ, mii luáštá Kiemâjuuhân Ruávinjaargâ kaavpugist. Meid Raudanjuuhâ luáštá toos alda Ruávinjaargâ. Kiemâjuuvâ čácáduv vyeimilágádâsah. Vuosmuš Kiemâjuuvâ vyeimilágádâs algâttij toimâm ive 1946 Isohaarast. Kiemâjuuvâ čácáduvvâst láá 21 vyeimilágádâssâd, main 16 láá Kemijoki OY omâstusâst. Kiemâjuuvâ vyeimilágádâsâi ihepuovtâdâs lii 4,3 TW⋅h, ađai suulân 34,5 prosenttid Suomâ čäcivyeimipuovtâdâsâst. Ruávinjaargâ Sierilän já Pelkosnjaargâ Vuotosjuuhân láá sundáttâllum uđđâ vyeimilágádâs já tulvâdemääldis, mut Vaasa haldâttâhriehti komettij love kuábbáá-uv projektân. Kiemâjuuhâ lii ovdil lamaš uáli pyeri luosâjuuhâ, mut vyeimilágádâsah láá iästám luosâi vandârdem lasânemsoojijd Kiemâjuuvâ sijđojuvváid. Käldeeh. Kiemâjuuhâ Kiemâjävri. Kiemâjävri (, já) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kiemâjäävrist ääsih 7 302 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 930,91 km², mast 426,78 km² lii čääci. Kiemâjäävri naaburkieldah láá Kyelijävri, Pelkosnjargâ, Puáššu já Ruávinjargâ. Historjá. Kiemâjävri vuáđudui ive 1957, já tast šoodâi kaavpug ive 1973. Kiemâsämikielâ. Kielâčááitus. Äätj miin, ki lak täivest. Paisse läos tu nammat. Alda pootos tu väldegodde. Läos tu taattot nou täivest, ku ädnamest. Adde miji täb päiv miin juokpäiv laip. Ja adde miji miin suddoit addagas, nou ku miieg addep miin velvolidäme. Ja ale sääte miin kjäusaussi. Mutto tjouta miin pahast. Tälle tu li väldegodde, vuöjme ja kudne ijankaikisest. Amen. Kierâš. Kierâš lâi anarâškielâlâš digilostâ, mast táárbu mield vuolgâttui tiilájeijeid meid pááppárlostân. Loostâst lijjii uđđâseh, almottâsah já eres äigikyevdilis saavah nuuvt ete lostâ tooimâi tiäđáttâslostân. Majemuš nummeer almostui ive 2011. Historjá. Vuosmuš lostâ almostui čohčâmáánu 6. peeivi ive 2007, mon maŋa tot almostui ohtii ohhoost. Maŋeláá tot almostui häärvib. Ruttâdem. Loostâ kuástidij Anarâškielâ servi. Ovdâl ko Säämi Čuovviittâsservi lopâttui ive 2007, servi lâi skeŋkkim loostân ruuđâid loostâ tooimâtmân. Ive 2008 sämitige kulttuurlävdikodde mieđettij loostân almostittemtorjuu. Kigali. Kigali lii Ruanda stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Kiina. thumb Kiina lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Peking. Kiirjâgloddááš. thumb Kiirjâgloddááš ("Ficedula hypoleuca") lii livkkárij čeerdân kullee varbuslodde. Stuárudâh já tobdomeerhah. Ruškis kiirjâgloddáášniŋálâs iärut maaŋgâin eres ruškis uccâloddáin vielgis suájákovvoos vuáđuld. Kikujuh. Kikujuh láá bantuaalmug Keniast. Sij sárnuh kikujukielâ. Kikujuh láá Kenia stuárráámus etnisâš juávkku. Kinnula. Kinnula lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Kinnulast ääsih 1 623 olmožid, já ton vijdodâh lii 495,73 km², mast 35,53 km² lii čääci. Kinnula naaburkieldah láá Kivijärvi, Lestijärvi, Perho, Pihtipudas, Reisjärvi já Viitasaari. Siijdah. Hakkaraniemi, Hiilinki, Jääjoki, Kangaskylä, Kirkkosijdâ, Markokylä, Matkusjoki, Muhola, Myllykylä, Niemenkylä, Rantakylä, Saarenkylä, Silkkiperä já Urpila. Kinshasa. Kinshasa (ive 1966 räi Léopoldville/Leopoldstad) lii Kongo demokraatlâš täsivääldi uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Tot lii ohtâ stuárráámuin kaavpugijn Sahara máddáápiälááš Afrikâst. Kirgisia. thumb Kirgisia lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Biškek. Kiribati. thumb Kiribati täsiväldi ađai Kiribati lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Tarawa. Kitee. Kitee lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Kiteest ääsih 10 129 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 724,38 km², mast 470,81 km² lii čääci. Kitee naaburkieldah láá Parikkala, Rääkkylä, Savonlinna já Tohmajärvi. Historjá. Kitee vuáđudui ive 1631, já tast šoodâi kaavpug ive 1992. Jäävrih. Orivesi, Karjalan Pyhäjärvi, Kiteenjärvi, Ätäskö, Heinäjärvi, Pieniheinäjärvi, Särkijärvi, Hyypii, Pitkäjärvi, Säynejärvi, Lautakko, Paasselkä (Paasivesi) já Piimäjärvi. Siijdah. Haapasalo, Haarajärvi, Hammaskallio, Heinoniemi, Jaakkima, Juurikka, Kantosyrjä, Kiteenkylä, Kiteenlahti, Kontiola, Kunonniemi, Lahdenkylä, Leinovaara, Loukunvaara, Misola, Muljula, Niinikumpu, Nivunki, Närsäkkälä, Ojamäki, Piimäjärvi, Potoskavaara, Puhos, Puhossalo, Päätye, Riihijärvi, Rokkala, Ruppovaara, Satulavaara, Suoparsaari, Suorlahti, Särkijärvi, Säynejärvi, Taipale, Tasapää, Tolosenmäki, Varmoniemi já Välivaara. Kittâl. Kittâl (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kittâlist ääsih 6 392 olmožid, já ton vijdodâh lii 8 262,97 km², mast 168,58 km² lii čääci. Kittâl naaburkieldah láá Aanaar, Iänudâh, Kolari, Muonio, Ruávinjargâ já Suáđigil. Siijdah. Ala-Kittilä, Alakylä, Hanhimaa, Helppi, Hormakumpu, Hossa, Jeesiöjärvi, Kallo, Kaukonen, Kelontekemä, Kittilä markkân, Kiistala, Kirjanselkämaa, Kinisjärvi, Kotakumpu, Kuivasalmi, Köngäs, Lehmilehto, Lintula, Lompolo, Maunujärvi, Molkojärvi, Nilivaara, Pitkäkumpu, Pokka, Pulju, Raattama, Rauhala, Rautuskylä, Sirkka, Sätkenä, Tepsa, Tepasto, Veittivuoma, Veitservasa já Vittakumpu. Kiuruvesi. Kiuruvesi lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Kiuruvesist ääsih 7 895 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 422,90 km², mast 94,76 km² lii čääci. Kiuruvesi naaburkieldah láá Iisalmi, Pielavesi, Pyhäjärvi, Pyhäntä já Vieremä. Historjá. Kiuruvesi vuáđudui ive 1873, já tast šoodâi kaavpug ive 1993. Siijdah. Aittojärvi, Haapakumpu, Hautakylä, Heinäkylä, Honkaranta, Jokela, Kalliokylä, Kiuruvesi (čuákkipäikki), Koivujärvi, Korpijoki, Koskenjoki, Kotajoki (kuávdáš), Lahnajoki, Lahnanen, Lapinsalo, Laukkala, Luupuvesi, Löytänä, Niemiskylä, Näläntö, Osmanki, Paajakka, Pihlajamäki, Rantakylä, Rapakkojoki, Remeskylä, Ruokomäki, Ruutana, Rytky, Ryönänjoki, Salmijärvi, Salmenkylä, Sulkavanjärvi, Tihilä, Toiviaiskylä já Turhala. Kiđđâjävri. Kiđđâjävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Ive 2005 loopâst siijdâst lijjii 185 ässeed. Kiđđâjävri Knoxville. thumb thumb Knoxville lii kaavpug Tennessee uásistaatâst. Tot lii ässeelovo mield Tennessee kuálmádin stuárráámus kaavpug. Knoxvillest ääsih ohtsis suulân 190 000 olmožid. Eennâmtiätu. Knoxville lii Tennessee uásistaatâ nuorttiibeln Knox pirrâdâhkoddeest. Kokkola. Kokkola () lii kaavpug Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kokkolast ääsih 47 792 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 730,80 km², mast 1 285,69 km² lii čääci. Kokkola naaburkieldah láá Halsua, Kalajoki, Kannus, Kaustinen, Kruunupyy, Lestijärvi, Luoto já Toholampi. Kieldâlahtemeh. Kaarela kieldâ lohtui Kokkolan ive 1977. Lohtaja, Kälviä já Ullava váldustiivrah meridii kieldâlahtemist Kokkolain juovlâmáánu 3. peeivi ive 2007, já kieldah lahtojii Kokkolan uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. Kieldâlahtem maŋa šoodâi paijeel 45 000 ässee kaavpug, mon nommâ lii Kokkola. Ton vaakunin šoodâi Kokkola tááláš vaakun. Tastko Lohtaja, Kälviä já Ullava lijjii suomâkielâliih kieldah já Kokkola lâi kyevtkielâlâš (suomâkielâ eenâblovokiellân), te Kokkola ruotâkielâlij ässei meeri kiäppánij mottoom verd, mut kieldâ pisoi kuittâggin kyevtkielâlâžžân. Kolari. Kolari lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kolarist ääsih 3 862 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 617,87 km², mast 58,67 km² lii čääci. Kolari naaburkieldah láá Kittâl, Muonio, Pello já Ruávinjargâ. Siijdah. Kolari markkân (Jokijalka), Aitamännikkö, Hietanen, Kattilamaa, Kolarinsaari, Koivula, Koivumaa, Kurtakko, Lappea, Lietorova, Luosu, Luovatus, Pasmajärvi, Rito-oja, Ruokojärvi, Saarenpudas, Sammalvaara, Sieppijärvi, Taapajärvi, Hannukainen, Teurajärvi, Poikkijärvi, Vaattojärvi, Venejärvi, Venetti, Väylänpää, Ylinenvaara, Ylläsjärvi, Äkäsjokisuu já Äkäslompolo. Kollekielâ. Suomâ riehtiminister Anna-Maja Henriksson, nuorttâlâškielâ máttáátteijee Seija Sivertsen, kirječällee Kerttu Vuolab já orjâlâškielâ máttáátteijee já totkee Mikael Svonni kielâpalhâšume jyehimtilálâšvuođâst ive 2014 Kollekielâ (, já) lii sämmilâš kielâpalhâšume, mii lii juohhum ive 2004 rääjist jyehi nube ive. Palhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. Ovtâskâsulmuuh, juávhuh, instituutioh teikkâ siärvuseh Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst pyehtih almottiđ iävtukkâssân el. ovtâskâsulmuid, juávhuid, instituutioid teikkâ seervijd. Palhâšume puáhtá táárbu mield jyehiđ maŋgáid vyeitteid. Palhâšume ulmen lii ovdediđ, siäiluttiđ já nanosmittiđ puoh sämikielâid. Kolumbia. thumb Kolumbia lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Bogotá. Kom Ombo. Kom Ombo lii kaavpug Egyptist. Tot lii tobdos temppâlijnis. Komikielâ. Komikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Tot kulá permilij kielâi vyelijuávkun. Komikielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komipermjakkielâ já udmurtkielâ. Permiliih kielâh láá koskânis nuuvt aldasiih, et komikielâ sárnooh äddejeh komipermjakkielâ já udmurtkielâ melgâd pyereest. Komikielâ lii komilij aalmuglâš kielâ. Kielâ sárnooh ääsih Komienâmist, Komipermjakenâmist, Njenjecenâmist já Jamal Njenjecenâmist, puoh Ruošâst. Komikielâ permilij kielâi juávhust. Komikielâ iärrán komipermjakkielâst já udmurtkielâst toin, et komikielâst lii rijjâ sänitiäddu, mii kuittâg lii táválávt vuossâmuu staavvâl alne. Komi verbâmorfologia še lii ereslágán ko udmurtkielâst. Komikielâst láá maŋgâ kulttuurlovnâsäne ruošâkielâst. Kielâsosiologlâš tile. Komikielâ sárnooloho uccán. Unesco mield komikielâ lii uhkevuálásâš. Kielâst láá 219 205 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. Fonetiik. Komikielâ almokielâst láá čiččâm vokalid já 29 konsonantid, moi juávhust nelji kávnojeh tuše lovnâsäänijn. Komikielâ obstruentáid lii otânâššâm čyeijilvuotâoppositio, já tondiet tast láá eenâb jienâduvah ko maaŋgijn eres urallijn kielâin. Udmurtkielâ vokaláid kuleh vittâ kardinalvookaal (i, u, e, o, a) já ton lasseen kyehti koskâvookaal (i̮, e̮). Udmurtkielâst iä lah diftoŋeh, vokalij kukkodâmiäruh ige vookaalharmonia. Komikielâ sänitiäddu lii táválávt vuossâmuu staavvâl oolâ, veikkâ jiešalneeš sänitiäddu lii rijjâ. Ruošâkielâ še lii váiguttâm komikielâ kuávlukielâi fonetiikân. Morfologia. Komikielâst láá 16 sajehäämmid, moh láá távjá identliih udmurtkieláin. Omâstemkiäččusijd kevttih nuuvtko eres urallijn kielâin, mut kuálmád persovn omâstemkiäččus kevttih miärulij artikkâlin še. Komikielâ veerbah sojeh kuulmâ persovnist, kyevti lovvoost (oovtâloho, maaŋgâloho), neelji oovtâkiärdán ääigihäämist (preesens, kyehti moonnâm ääigi já fuutur) já kyevti täpiluokkaast (indikatiiv, imperatiiv). Kielâst láá maaŋgâ nuuvtkočodum perifrastliih ääigihäämih sehe perifrastliih konditional- já optatiivtäpiluokah še. Puoh totkei mielâst komikielâst ij lah sierâ fuutur tondiet, ko tot iärrán preesensist tuše kuálmád persovnijn. Kielâopâlâš rááhtus. Komikielâ lii agglutinatiivlâš kielâ, ađai tot kiävttá ennuv suffiksijd. Nomineh, adjektiveh já adverbah láá távjá identliih. Komikielâst láá kyehti moonnâm ääigi, neutraallâš já evidentiaallâš. Kopulaveerbâ iä keevti, mut predikatiiv koŋruist subjekt lovvoost. Sänioornig lii melgâd rijjâ, mut neutraallâš sänioornig lii kuittâg tile mield jo-uv SVO teikkâ SOV. Sánádâh. Stuárráámus uási komikielâ saanijn láá ohtsiih iärrásij permilij kielâiguin. Kulttuurlovnâsaanijd já modernlii ohtsâškode saanijd láá lovnim táválávt ruošâkielâst, mut eromâšávt 1990-lovo rääjist láá ráhtám ennuv uđđâ saanijd komikielâ jieijâs amnâsijn. Kirjálâšvuotâ. Bartens, Raija: Permiläisten kielten rakenne ja kehitys. Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 238. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura, 2001. ISBN 952-5150-55-0. Komipermjakkielâ. Vuosmuš komipermjakkielâ sänikirje ive 1785 Komipermjakkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Tot kulá permilij kielâi vyelijuávkun. Komipermjakkielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komikielâ já udmurtkielâ. Permiliih kielâh láá koskânis nuuvt aldasiih, et komipermjakkielâ sárnooh äddejeh komikielâ já udmurtkielâ melgâd pyereest. Komoreh. Komorij litto ađai Komoreh láá suáluistaatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Moroni. Ton uáivisuolluid táválávt tobdeh toi ranskakielâlijn noomáin: Grande Comore (Ngazidja), Mohéli (Mwali) já Anjouan (Ndzuani). Stuárráámus uási komorilijn láá sunnimuslimeh, já tot lii meid staatâ virgálâš oskoldâh. Ive 2003 räi staatâ virgálâš nommâ lâi "Komorij islamlâš littotäsiväldi". Komorijn láá kulmâ virgálii kielâ: ranskakielâ, arabia já komori. Kongo demokraatlâš täsiväldi. Kongo demokraatlâš täsiväldi lii staatâ Afrikâst. Motomin tot kočoduvvoo meid Kongo-Kinshasan ton uáivikaavpug, Kinshasa, mield ete tom iäruttičij Kongo täsivääldist ađai Kongo-Brazzavillest. Kongo-Kinshasa virgálâš kielâ lii ranskakielâ, mutâ ton lasseen Kongost láá nelji aalmuglii kielâ: kongo, lingala, tshiluba já swahili. Kongost sárnuh kuittâg paijeel 200 eres kielâd. Iivij 1971–1997 koskâsii ääigi staatâ nommâ lâi Zaire. Ovdil tom ulmuuh sattii kočodiđ tom Belgia Kongon, ko tot lâi kuhháá Belgia kolonialismkuávlu. Käldeeh. * Kongo täsiväldi. Kongo täsiväldi lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Brazzaville. * Konnevesi. Konnevesi lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Konnevesist ääsih 2 606 olmožid, já ton vijdodâh lii 680,85 km², mast 167,92 km² lii čääci. Konnevesi naaburkieldah láá Hankasalmi, Laukaa, Rautalampi, Vesanto já Äänekoski. Siijdah. Hytölä, Hänniskylä, Istunmäki, Jouhtikylä, Kärkkäiskylä, Lahdenkylä, Leskelänkylä, Lummukka, Mäkäräniemi, Pukara, Pyhälahti, Pyydyskylä, Rossinkylä, Siikakoski, Sirkkamäki, Särkisalo já Tankolampi. Kontiolahti. Kontiolahti () lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Kontiolahtist ääsih 14 834 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 029,83 km², mast 230,63 km² lii čääci. Kontiolahti naaburkieldah láá Joensuu, Juuka, Lieksa, Liperi já Polvijärvi. Siijdah. Harivaara, Herajärvi, Iiksenniitty, Jakokoski, Kontiolahti, Kontioniemi, Kulho, Kunnasniemi, Kupluskylä, Kylmäoja, Lehmo, Mönni, Onttola, Paihola, Puntarikoski, Puso, Pyytivaara, Rantakylä, Romppala, Selkie, Varparanta já Venejoki. Korsnäs. Korsnäs lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Korsnäsist ääsih 2 076 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 424,71 km², mast 1 188,70 km² lii čääci. Korsnäs naaburkieldah láá Maalahti já Närpiö. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Edsvik, Harrström, Korsbäck, Korsnäs, Moikipää (Molpe), Taklax, Träskböle, Töjby já Överträsk. Koskokko. Koskokko lii oho kuálmád peivi. Tot lii majebaargâ já tuorâstuv kooskâst. Koskâ-Afrik täsiväldi. Koskâ-Afrik täsiväldi (sangokielân: "Ködörösêse tî Bêafrîka";) ađai Koskâ-Afrik lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Bangui. Käldeeh. * Kuovdâ-Amerik. Kuovdâ-Amerik lii Amerik koskâuási. Táválávt toos rekinistojeh staatah Meksiko maadârääji já Kolumbia taveviestârrääji kooskâst. Koskâmeerâ. Koskâmeerâ lii meerâ Euroop, Afrik já Aasia kooskâst. Gibraltarčuálmi ovtâstit ton Atlant väldimeerân. Koskâmeerâ lii ain lamaš tergâdis jotteemvävli já ton riddoin láá šoddâm maaŋgah merhâšittee kulttuureh. Kosovo. Kosovo lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Pristina. Kostroma. Kostroma () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Vuossâmuu keerdi Kostroma mainâšuvvoo ive 1213. Kotka. Kotka lii kaavpug Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. Kotkast ääsih 51 889 olmožid, já ton vijdodâh lii 949,76 km², mast 677,73 km² lii čääci. Kotka naaburkieldah láá Hamina, Kouvola já Pyhtää. Nommâ já ton sujâttem. Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu, já tain iä tábáhtuu konsonantij teikâ vokalij nubástusah (ol. illatiiv Kotkan já ol. lokatiiv Kotkast). Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei häämi "Kotkaast". Ađai "Kotka" puáhtá suujâđ meddei tegu 2-staavvâlsâš a-maadâ noomin. Kouvola. Kouvola lii kaavpug Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. Kouvolast ääsih 81 808 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 883,29 km², mast 325,05 km² lii čääci. Kouvola naaburkieldah láá Hamina, Heinola, Iitti, Kotka, Lapinjärvi, Loviisa, Luumäki, Miehikkälä, Mäntyharju, Pyhtää já Savitaipale. Historjá. Kouvola vuáđudui ive 1922, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. Krasnodar. Krasnodar () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Krasnodar vuáđudui ive 1793. Kaavpug nommân lâi ive 1920 räi Jekaterinodar. Kreikka. Kreikka lii staatâ Euroopâst. Kristiinankaupunki. Kristiinankaupunki tâi Kristiinakaavpug () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kristiinankaupunkist ääsih 6 485 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 678,98 km², mast 995,99 km² lii čääci. Kristiinankaupunki naaburkieldah láá Isojoki, Karijoki, Merikarvia, Närpiö já Teuva. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Nommâ. Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu. Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ "Kristiinakaavpug". Kroatia. Kroatia lii staatâ Euroopâst. Kruunupyy. Kruunupyy () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kruunupyyst ääsih 6 447 olmožid, já ton vijdodâh lii 752,65 km², mast 39,79 km² lii čääci. Kruunupyy naaburkieldah láá Evijärvi, Kaustinen, Kokkola, Luoto, Pedersöre kieldâ já Veteli. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Alaveteli (Nedervetil), Boholmen, Bråtö, Hopsala, Norrby, Poras (Påras), Söderby, Teerijärvi (Terjärv), Vähätkylät (Småbönders), Ytterbråtö já Överbråtö. Kuhmo. Kuhmo lii kaavpug Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Kuhmost ääsih 8 187 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 456,84 km², mast 650,32 km² lii čääci. Kuhmo naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Lieksa, Nurmes, Ristijärvi, Sotkamo já Suomussalmi. Historjá. Kuhmo vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Haukela, Hietaperä, Härmänkylä, Hukkajärvi, Iivantiira, Jonkeri, Juonto, Juttua, Jyrkkä, Jämäs, Kalliojoki, Katerma, Kattilakoski, Kiekinkoski, Kivikiekki, Korpisalmi, Kuumu, Kuusamonkylä, Lammasperä, Lauvuskylä, Lentiira, Lentua, Niemiskylä, Niva, Saunajärvi, Timoniemi, Rasti, Seilonen, Sylväjä, Vartius, Vepsä, Vieksi, Viiksimo, Vuosanka, Ypykkävaara Káámmármuusikfestivaal. Kuhmo lii tobdos jyehikiäsásii káámmármuusikfestivaalistis. Tot uárnejui vuossâmuu keerdi syeinimáánust 1970. Festivaal taiđâlâš hovdâ Seppo Kimanen čaalij cuáŋuimáánu 13. peeivi 1970 reeivâ Kuhmon já koijâdij: "Vuáláčáállám já čepis taaiđârjuávkku lep ucâmin saje, kost toollâđ muusikkuursâid já káámmármuusikfestivaal keessiv syeini-porgemáánust." Juávkku ornij Kuhmost käävci konserttid, já kuldâleijeeh lijjii 800 verd. Torjuu sij finnejii Kuhmo kieldâst 700 märkkid. Juhlij loopâst Seppo Kimanen juovij pááccám lovemárkkásijd taiđâráid. Kuhmoinen. Kuhmoinen () lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Kuhmoisijn ääsih 2 180 olmožid, já ton vijdodâh lii 936,68 km², mast 275,73 km² lii čääci. Kuhmoisij naaburkieldah láá Jämsä, Kangasala, Luhanka, Orivesi, Padasjoki já Sysmä. Historjá. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2021 Kuhmoisij kieldâ sirdâšui Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest Pirkanmaa eennâmkoodán. Siijdah. Harjunsalmi, Harmoinen, Kissakulma, Kuhmoisij markkân, Kylämä, Patavesi, Pihlajakoski, Poikkijärvi, Puukkoinen, Päijälä, Ruolahti, Sappee já Tehi. Kuobârpoolvâ maŋa. Kuobârpoolvâ maŋa lii anarâš ráppájeijee Amoc single, mii almostui ive 2016 loopâ peln. Pittáást lává kyessilávlon Sofia Jannok já Niillas Holmberg. Säänih. Ko tastoo peivi olgon siävŋánij, puohah tom ervidii, et peivi ijpaijaan innig kuássin já stuárráámus uási ulmuin ruáppánii. Uási hevvânii, paasij jietânâspááru vuálá ige ton lasseen liččii oskomet ton suátán kartâččij olmooškodde maailmân kost párnááh šaddeh olmoošporren. Mun lam ohtâ tain párnáin kii vuoitij, hiäjus čiivgah táppájii.Taat lii äigi maŋa kuobârpoolvâ kuás áinoo ilo käldee lii kuobâr já polvâ.Já jis kuáhtáám kiännii muu piäju ulgguubeln, te huškom sust siälu, ulmuu eellimhade ij iärrut. Kuopio. Kuopio lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Kuopiost ääsih 119 076 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 326,36 km², mast 1 085,33 km² lii čääci. Kuopio naaburkieldah láá Lapinlahti, Iisalmi, Leppävirta, Rautavaara, Siilinjärvi, Suonenjoki, Tervo, Pielavesi, Kaavi, Juuka já Tuusniemi. Siijdah. Asuma, Juankoski, Kortejoki, Muuruvesi, Niittylahti, Nilsiä, Riistavesi, Savulahti, Säyneinen, Sikoniemi, Vartiala já Vehka. Kuortane. Kuortane lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kuortanest ääsih 3 546 olmožid, já ton vijdodâh lii 484,89 km², mast 22,71 km² lii čääci. Kuortane naaburkieldah láá Seinäjoki, Alavus, Lapua já Alajärvi. Siijdah. Kuortane markkân, Salmi, Ruona, Länsiranta, Kaaranka, Mäyry, Leppälä, Heikkilä, Löyä, Ylijoki já Luhtala-Kivenmäki. Kuovdâkiäinu. Kuovdâkiäinu (, já) lii kieldâ Taažâst. Kieldâ lii Taažâ stuárráámus vijđoduv mield. Kuovdâkiäinust ääsih 2 910 olmožid, já ton vijdodâh lii 9 707,35 km², mast 738,48 km² lii čääci. Kuovâmáánu. Kuovâmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive nubbe mánuppaje. Kuovâmáánust láá 28 peivid, pic kárgámive tast láá 29 peivid. Taan mánuppaijeest lii kevttum meid suomâkiel lovnânommâ "helmimáánu". Kurikka. Kurikka lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kurikkast ääsih 20 550 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 743,90 km², mast 19,28 km² lii čääci. Kurikka naaburkieldah láá Seinäjoki, Ilmajoki, Karvia, Kauhajoki, Kihniö, Maalahti, Närpiö, Parkano, Teuva já Laihia. Historjá. Kurikka vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Kuttoor. Kuttoor (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Onnáá peeivi Kuttoor siijdâst lii Pänituoddâr meccikuávlu áinoo pirrâihásâš aassâm. Siijdâ pirrâsijn láá puáris niijtoh, moh nijttojeh vala-uv. Maađij Kuttoor siijdân rahtui ive 1959. Käldeeh. Kuttoor Kuuba. thumb Kuuba lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Havanna. Kuwait. thumb Kuwait lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Kuwait. Kuáccám. Kuáccám (orjâlaškielân "Guossán" já suomâkielân "Kuusamo") lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kuáccámist ääsih 15 134 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 808,96 km², mast 830,66 km² lii čääci. Kuáccám naaburkieldah lah Puáššu, Kyelijävri, Suomussalmi já Taivalkoski. Historjá. Kuáccám vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 2000. Siijdah. Alakitka, Heikkilä, Hiltunen, Irni, Jokilampi, Kallunki, Kantokylä, Kemilä, Kero, Kesäniemi, Kiitämäjärvi, Koskenkylä, Kuolio, Kurvinen, Kärpänkylä, Käylä, Lämsänkylä, Maaselänkylä, Murtovaara, Poussu, Puutteenkylä, Rukajärvi, Määttälänvaara, Soivio, Suorajärvi, Tammela, Teeriranta, Törmäsenvaara, Vasaraperä, Virrankylä, Vuotunki, Lehto, Kiviperä Kuálhismeerâ. Kuálhismeerâ lii stuárráámus já kieŋâlumos merâkuávlu maailmist, kyehti keerdi stuárráb ko Atlant, já tast lii meid kyehti keerdi eenâb čääci. Tot váldá kuálmáduási maailm eennâmasseest já uulât tavveen Arktisist máádás Antarktis räi já viestârist Aasia já Australia kuávluin Tave- já Maadâ-Amerik nanamáid nuorttân. Kuálhismeerâ, já siämmást ubâ maailm, kieŋâlumos saje lii Mariaanij hävdi. Kuáppil. Kuáppil (, já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Kuáppil Kuávská. Kuávská lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. Tot lii Suomâ ucemus vuorâččâslodde. Kuávská lii Kainuu eennâmkoddelodde. Kuávská lii tobdos tast, ete tot lii uáli loje já puátá uuccâđ já kerjidiđ purrâmuš tullâsoojij já vandârdemkiäinui alda. Sämmilâžân kuávská lii luho lodde. Stuárudâh já olgohäämi. Kuávská kukkodâh lii 26−29 cm, suájái njunekoskâ 40−45 cm já tiäddu 75−95 g. Ores lii stuárráb ko niŋálâs. Kuávská pajepottâ, poođâš robdâuási já uási suájáin láá oranseh. Uáivičokke lii tevkisruškâd. Mudoi kuávská ivne lii ruškisräänis. Nuorâ ohtâgâsâi olgohäämi lii aaibâs siämmáálágán ko niŋálâsâi-uv. Riegistum ohtâgâsâi ave puáhtá miäruštâllâđ olgosumos pođâštolge häämist. Lavdâm já eellimpiirâs. Kuávská iälá Euroop já Aasia kuácceevyevdistielâsist Skandinaviast Mongolian, Ruošân já Kiinan. Suomâst kuávskáh láá enâmustáá Tavenuorttiienâmist, Kainuust já Laapist, mut meid Ruošâ rääji alda ain Maadâ-Suomâ räi. Tuárnus-Kaajaan-Lieksa-linjá máddáápele lavdâm lii sierâlum, mut taavaapele viehâ ohtâlâs. Suomâ kuávskánäälih láá kiäppánâm aainâs-uv Maadâ-Suomâst ennuv meccičuopâttuvâi tiet. Eromâšávt jolgâdinčuoppâmeh já puáris meecij čuoppâm hevâtteh ton eellimpirrâs. Vala 1900-lovo aalgâst kuávská lavdâm lâi ohtâlâs, já tot lâi táválâš meid Maadâ-Suomâst. Kuávlulii uhkevuálásâšvuotâáárvu mield kuávská lii lappum ollásávt Suomâ maadâviestâruásist, já Maadâ-Suomâst Tave-Tavepoođâeennâm räi tot lii uhkevuálásâš. Meid Tave-Suomâ kuávskámereh láá kiäppánâm. Suomâst pessejeh 40 000–80 000 kuávskápaarrâd, mii lii suulân pele Euroop union já 10 % ubâ Euroop meereest. Kuávská lii päikkilodde já iälá reeviirstis ubâ ive pirrâ. Kuávská áásá mielâstis soojijn, moin láá puáris kuácceemeecih já ennuv šadolâšvuođâ rááhtuslâš molsom. Lasanem. Niŋálâs ráhtá njuhčâmáánust piervâl kuácceemuorân 2–10 meetter alodâhân. Piervâl lii rahtum oovsijn sehe jievjâst já skođâstum puzâiguin sehe poccuusoksâmijguin. Niŋálâs mannee njuhčâ-cuáŋuimáánust já láálá moonijd 19–20 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist kuulmâ oho keččin, mut oroh vaanhimij fáárust syeinimáánu räi. Ton maŋa muáddi uđâgáá uážžuh pääcciđ juávkun, já vaanhimeh ääjih iärásijd meddâl. Juávhu uđâgááh oroh tast parâttâllâm räi. Kuásnii kuávskáh adoptisteh "paijeelmiärálâš uđâgáid". Ko puáris lodde jáámá, te ennilodde parâttâl táválávt adoptiouđâgáin. Raavâd. Kuávská lii puohporree. Tot porá táválávt muorjijd, siemânijd, tiivrijd já toi kiivsâid, haaškâid, eres luudij uđâgáid sehe vajâldeijei evvisijd. Kuávská norá ubâ keesi purrâmuš täälvi várás já čiähá tom páárhui loomijd já jievjâ siähán. Kuávžur. Kuávžur ("Salmo trutta") lii luosâlágán kyelišlaajâ. Stuárudâh já häämi. Kuávžur sulâstit ennuv luosâ (Salmo salar). Luosâ já kuávžur iärutteh tast, ete kuávžur tiälhuh láá ubâ ertpeeleest já luosâst toh láá tuše erttisárgá paajaabeln. Nubbe táválâš iäru lii tot, ete kuávžur peeccih lii táválávt njuolgâd já luosâst tast lii ceehis. Taah tubdâstemvyevih iä lah vissáseh, mut čuomâsčáittusijn finnee aaibâs vises vástádâs. Kuávžur lii meid ucceeb ko luosâ, táválávt 35–70 cm. Kuávžur uážži lii táválávt ooraansruopsâd, mut tot puáhtá leđe ereslágán eellimpiirâs já ravâdâs keežild. Lavdâm. Kuávžur luándulâš lavdâmkuávlu lii Tave- já Koskâ-Euroop. Kuávžur lii kuittâg-uv ištâdum maaŋgâ kuávlun, ovdâmerkkân Amerikân, motomáid Aasia enâmáid, Australian já Uđđâ Seelandân. Uđđâ soojijn kuávžurist lii puáttám uhke kuávlu páihálijd šlaajáid, já ton tiet tot lii luokittâllum čyeđe háitulumos vieresšlaajâ juávkun. Suomâst kuávžurijd kalga ištâdiđ motomáid čácáduvváid, ko čäcivyeimi- já čäciputestemlágádâsah tovâtteh šlaajân hááituid. Kuávžur pivdomitoh láá tárkká miärášum: Válduášálâš pivdomitto lii 60 cm, mut Laapi kuávlust tot lii táválávt 50 cm. Ive 2019 aalgâ rääjist ij lah innig loválâš pivdeđ kuávžurijd Suomâ merâkuávluin. Eellimkiärdu. Kuávžureh šaddeh kiđđuv koođoost táválávt juuhân teikkâ aijui. Algaašmudo maŋa toh vyelgih vandârdiđ, teikkâ pääcih juuhân. Muáddi vandârdemive maŋa toh puátih maasâd siämmáá juuhân lasaniđ. Niŋálâskuávžur puátá suhâjuátkimahan 3–5 ive ahasâžžân. Kuávžur paarrân heivejeh puoh kuávžureh, ađai meerâst teikkâ jäävrist puáttám stuorrâ kuávžur sáttá aaibâs pyereest valjiđ paarrân juuvâst iällám ucceeb kuávžur. Eellimpiirâs ravâdâstile já máhđulâšvuođah peessâđ eres čácádâhân vaigutteh toos, ete páácá-uv kuávžur šoddâmjuuhân, vâi vuálgá-uv tot stuárráb sajan eelliđ. Šoddâmjuuhân pááccám kuávžur šadda vánásub raavâd tiet hitásubbooht, ko vandârdemkuávžureh moh poreh uccâ kuolijd stuorrâ jaavrijn. Tot meid puátá suhâjuátkimahan ucebin ko vandârdemkyeleh. Ekologâlâš häämih. Kuávžur lii luokittâllum vandârdemlattim keežild kuulmâ ekologâlâš háámán. Toh láá merâkuávžur, jävrikuávžur já vejehâš. Kveenikielâ. Kveenikielâ lii kielâ tâi suomâkielâ kuávlukielâ. Lii kištâlum fáddá, lii-uv kveenikielâ kielâ vâi tuše kuávlukielâ. Oovtâ keččâmkuávlust Suomâ peln kveenikielâ puáhtá smiettâđ kuávlukiellân, mutâ eromâšávt Taažâ peln halijdeh sosiaallâš-kulttuurlâš merhâšume tiet ettâđ tom kiellân. Kyelijävri. Kyelijävri () lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Kyelijäävrist ääsih 3 403 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 872,69 km², mast 143,03 km² lii čääci. Kyelijäävri naaburkieldah láá Kiemâjävri, Kuáccám, Pelkosnjargâ, Puáššu já Suovâkuoškâ Siijdah. Aatsinki, Aholanvaara, Ahvenselkä, Hautajärvi, Hietajärvi, Hirvasvaara, Isohalme, Kallunki, Kelloselkä, Kotala, Koutelo, Kyelijäävri markkân, Mälävaara, Kursu, Käsmä, Naruska, Niemelä, Oulanka, Onkamo, Pahkakumpu, Paloperä, Saija, Salmivaara, Selkälä, Tuohikylä, Vallovaara, Varvikko já Vittikko. Kypros. thumb thumb Kypros lii suáluistaatâ Koskâmeerâst. Eennâmtieđâlávt Kypros lii Aasiast, mut kulttuurlávt já historjálávt tot kulá Euroopân. Ton uáivikaavpug lii Nikosia. Káránâs. Káránâs lii lodde. Tot kulá káránâsluddijd, moh láá káránâs lasseen nelji: ruošâkáránâs (Garrulus glandarius), kuávská (Perisoreus infaustus), lädikuávská (Pica pica), vuorâččâs (Corvus corone cornix). Káránâs lii vuorâččâshiäimu stuárráámus lodde. Ton kukkodâh lii 54–67 cm já tot tiäddá 950–1 415 g. Ivnees tááhust káránâs lii čiiđâčappâd já ruánáá- já čuovjisviolet. Poođâš lii kukke. Suájái koskâ lii 115–130 cm. Suájáh láá kuheh já poskâdeh. Raavâd. Káránâs lii haškâlodde, mon ravâdin láá puáccám teikâ ruáppánâm elleeh. Haškâi lasseen káránâs pivdá njuámmilist ucebijd elleid tego smavvânjomâtteijeid, cuobbuid, tažâligijd já stuorrâ čielgimielgâsmettumijd. Ton lasseen tot saalâst loddáá uđâgáid já moonijd. Motomin tot porá riddoost kavnum kyelepasâttâsâid já jáámmám kuolijd já uccâ elleežijd. Tälviv káránâs lii uápis kyessi tuvnesaajeest, kost tot vistig ráávhust keejâd tile já puurâdškuát eskin talle ko piirâs lii torvolâš. Tot tuálá meiddei luoddâkuorâid čurgâdin já porá auto vuálá pááccám elleid. Motomin káránâs tutá jivvijd, siemânáid, muorjijd já ruotâsšaddoid. Pessim. Káránâsah finnejeh uđâgáid eskin kuulmâihásâžžân, mut toh oceh pelikyeimis jo vuossâmuu kiiđâ. Talle tain lii läivis kiihâmäigi-uv, já nube ive taat lii vuáimálub. Udâgááh šaddeh eskin kuálmád ive. Káránâsparâkodde toollâv ohtâvuođâ pirrâ ive, mut ovdil pessim kárnánâsâin lii kiihâmäigi. Tave-Suomâst káránâs mannee cuáŋuimáánu pelimudo rääjist, mäddin jo njuhčâmáánu aalgâst. Tuše niŋálâs láálá moonijd, moh šaddeh 3–6. Läällimääigi, suullân kulmâ oho, ores piämmá niŋálâs. Uđâgááh pisoh piervâlist 5–6 oho, já kyevti, kuulmâ vuossâmuu oho ääigi vaanhimkyevtis toollâv sii liegâsin. Káránâsmuáti piso oovtâst keesi loopâ räi, já eskin čohčuv šaddeh stuárráábeh káránâsmuáđih. Varrim. Káránâs ij laavii varriđ. Tot lii oskolâš jieijâs pessimkuávlun já meiddei pelikuáimásis. Čohčuv nuorâ lodeh sättih mottoom verd kirdâččiđ pirrâsis. Koskâmiärálávt káránâsâi moheh ulâtteh tuš suullân čyeđe kilomeetter kiäčán toi šoddâmkuávlust. Puáris lodeh vist orodeh pessimkuávlus aldasijn. Stuárráábij merâkuávlui rasta káránâsah iä lah kirdám. Oskomušah. Káránâs lii tovle onnum paa tiettee lodden, jäämmim pyehten já pahakkâs litolâžžân. Iänááš taah nievris ääših láá puáttám káránâs čapis ivne keežild já meiddei ton raavvâd haahâm, piđoh háisoo tuŋkijáin já haškâsoojijn. Káránâs čuávui armeijaid, valmâšin časkeđ taid luhotteemijd, kiäh paccii kolmuđ taištâlemkiädán. Nube tááhust tágárijn hirmos soojijn káránâs onnui meid pyere tahhen. Ulmuuh uskuu, et jis káránâs šnuákui čoolmijd mottoom uámikkâsâst, te tot siämmást adelij uáinu mottoom čalmettiämán. Káránâs haaldust lâi meiddei suátivievâ suátilukko. Jis káránâs suájáh hiäŋgájii vyellin, tot tieđij táápu suátiviehân čuávuváá taištâlmist já ennuv jämmeid. Jis káránâs poođij šiiljon, te tot tieđij ain tien táálust mottoom ässei jäämmim. Ij lah iimâš, et ulmuuh halijdii tuššâdiđ káránâs eennâm alne. Maaŋgâin kulttuurijn káránâs lii ovtâstittum viijsesvuotân, šohâneijeevuotân já algâšoddâmân. Indiaanij juávhust káránâs lii pase lodde. Kárášjuuhâ. Kárášjuuhâ (, já) lii kieldâ Taažâst. Kárášjuuvâst ääsih 2 628 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 452,95 km², mast 243,49 km² lii čääci. Kärjilkielâ. Kärjilkielâ lii kielâ. Tom sárnuh 36 000 olmožid. Kielâčááitus. "Kai rahvas roittahes vällinny da taza-arvozinnu omas arvos da oigevuksis. Jogahizele heis on annettu mieli da omatundo da heil vältämättäh pidäy olla keskenäh, kui vellil." Kärkölä. Kärkölä lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Kärköläst ääsih 4 348 olmožid, já ton vijdodâh lii 259,30 km², mast 2,81 km² lii čääci. Kärkölä naaburkieldah láá Hausjärvi, Hollola, Mäntsälä já Orimattila. Siijdah. Järvelä, Nummenkulma, Hevonoja, Hongisto, Hähkäniemi, Iso-Sattiala, Karvala, Kärkölä markkân, Lappila, Maavehmaa, Marttila, Uusikylä já Vähä-Sattiala. Kärsämäki. Kärsämäki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kärsämäkist ääsih 2 578 olmožid, já ton vijdodâh lii 700,93 km², mast 4,96 km² lii čääci. Kärsämäki naaburkieldah láá Haapajärvi, Haapavesi, Pyhäjärvi, Pyhäntä já Siikalatva. Siijdah. Hautajoki, Kärsämäki markkân, Miiluranta, Ojalehto, Alajoki, Porkkala, Rannankylä, Saviselkä, Sydänmaankylä, Venetpalo, Pyrrönperä, Nurmesperä, Kokonperä já Hallanperä. L. L lii läättinlâš puustavoornig 12. já anarâškielâ puustavoornig 17. puustav. La Massana. La Massana lii kieldâ Andorrast. La Massanast ääsih 10 174 olmožid. Ton vijdodâh lii 65 km², já alodâh 1 230 m. La Quinta. Santa Rosa väärih veigi ääigi La Quinta lii kaavpug Riverside pirrâdâhkoddeest Kalifornia uásistaatâst Ovtâstum staatâin. La Quintast ääsih ohtsis suulân 40 000 olmožid. Eennâmtiätu. Masa ubâ La Quinta pirrâ joteh Santa Rosa väärih. Franciscus Assisilaš katolilâš kirkko La Quintast Ekonomia. Maaŋgah La Quintast pargeh turismáin. Puoh uáinojeijeemus toimâsyergi lii kuittâg golf. La Quintast láá ohtsis 25 golfkieddid. Táválâš tálutuálu La Quintast tiänáá koskâmiärálávt 93 091 dollarid. Käldeeh. * Laapi eennâmkodde. Laapi eennâmkodde (, já) lii Suomâ tavemus já vijđoduv mield stuárráámus eennâmkodde. Laapi vijđodâh lii 100 370,05 km² já ässeeloho 176 716. Tot västid ovdebáá Laapi lääni, mut ij lah siämmáš ko Laapi historjálâš eennâmkodde. Laapi eennâmkodde hämmee staatâlâš vaaljâin Laapi valjâpirrâduv. Sämmiliih láá Laapi kuávlu algâaalmug, mut tááláá ääigi ucceeblohhoon Laapi eennâmkoddeest. Laapi eennâmkode kukká lii puállurääsi. Eennâmtiätu. Laapi eennâmkodde raijâšuvá tavveen Taažâ Tromssa já Finnmark -láánán, nuorttân Ruošâ Murmansk kuávlun sehe Kärjil täsivááldán, mäddin Tave-Tavepoođâenâmân já viestârist Ruotâ Norrbotten läänin. Räjijuuvah láá Tiänujuuhâ Taažâ rääjist já Muoniojuuhâ sehe Tuárnusjuuhâ Ruotâ rääjist. Laapi eennâmkoddekuávdáš lii Ruávinjargâ. Eres kaavpugeh láá Kiemâ, Kiemâjävri já Tuárnus. Kiemâ-Tuárnus -kuávlu lii Ruávinjaargâ lasseen merhâšittee kaavpugkuávlu. Tuárnus lii Laapi puárásumos kaavpug, já Kiemâ lii merhâšitteemus ráhtulâšvuotâkaavpug. Eennâmkode stuárráámus jävri lii Aanaarjävri (1 084 km²). Kuhemuuh juuvah láá Kiemâjuuhâ, Ounasjuuhâ, Kitinen já Muoniojuuhâ. Alemus saje lii 1 324 m Häldee vieltist Iänuduv kieldâst. Laapi vuáđukällee kulá Fennoskandia koolbân. Tot lii uáli puáris, já stuárráámus uási tast lii šoddâm paleoproterotsooisâš paje já arkeeisâš aioni ääigi. Laapi källee lii stuárráámus uásild graaniit, gneissi já kvartsiit. Aanaar kuávlust meid granuliit. Laapi eennâmvuáđust láá kavnum maaŋgâlágáneh mineraaleh já metalleh. 1860-lovvoost Avveeljuuvâ kuávlust kavnui kolle. Tááláá ääigi ovdâmerkkân Kittâlist lii stuorrâ kolleruuki, mii lii meid ubâ Euroop stuárráámus. Meid Kiemâeennâm Elijäävrist já Suáđigil Kevitsast láá stuorrâ ruukih. Elijäävri uáivipyevtittâs lii kromi, já Kevitsa veški já nikkel. Šoŋŋâdâh. Laapi šoŋŋâdâh lii subarktisâš já toos vaaigut Tave jieŋâmeerâ Golfvirde. Tave-Laapi šoŋŋâdâh lii nannaamlâš, mut aldasâš Jieŋâmeerâ vaaigut kuittâg-uv toos. Tave-Laapist Aanaarjävri lieggee šoŋŋâdâh. Koskâ-, Nuorttâ- sehe Viestâr-Laapist šoŋŋâdâh lii čielgâsubbooht nannaamlâš já toos vaigutteh stuorrâ jeegih. Maadâ-Laapist Merâpottâ taha šoŋŋâduvâst eenâb merâšoŋŋâdâh. Kieldah. Laapi eennâmkoddeest láá 21 kieldâd, moin Ruávinjargâ, Kiemâ, Kiemâjävri já Tuárnus láá kaavpugeh. Viehâdâh. Ive 2017 loopâst Laapi eennâmkoddeest lijjii 179 223 ässed. Sist 172 386 sarnuu suomâkielâ, 1 560 sämikielâid, 438 ruotâkielâ já eres kielâid 4 839. Olgoeennâmliih lijjii 4 013. Käldeeh. * Lahti. Lahti () lii kaavpug Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Lahtist ääsih 119 884 olmožid, já ton vijdodâh lii 517,64 km², mast 58,16 km² lii čääci. Lahti naaburkieldah láá Asikkala, Heinola, Hollola, Iitti já Orimattila. Historjá. Lahti vuáđudui ive 1878, já tast šoodâi kaavpug ive 1905. Laihia. Laihia () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Laihiast ääsih 8 020 olmožid, já ton vijdodâh lii 508,44 km², mast 3,28 km² lii čääci. Laihia naaburkieldah láá Ilmajoki, Isokyrö, Kurikka, Maalahti, Mustasaari já Vaasa. Siijdah. Allinen, Aronkylä, Isokylä, Jakkula, Jokikylä, Jokiperä, Jokisalo, Kasinkylä, Keskikylä, Kumaala, Kupparla, Kylänpää, Käyppälä, Laihia markkân, Lounaala, Lyyskilä, Maunula, Miettylä, Nikkari, Peltomaa, Perälä, Potila, Poola, Pukkala, Ratikylä, Ruto, Suorttila, Torstila, Tyllijoki, Valjoo, Vedenoja já Yrjäälä. Laos. thumb Laos lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Vientiane. Lapedona. Lapedona lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Lapedonast ääsih 1 176 olmožid. Ton vijdodâh lii 14,93 km², já alodâh 263 m. Lapedona naaburkieldah láá Altidona, Campofilone, Fermo, Montefiore dell'Aso, Monterubbiano já Moresco. Siijdah. Markkân lasseen Lapedona kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Valdaso. Lapinlahti. Lapinlahti () lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Lapinlahtist ääsih 9 382 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 245,14 km², mast 148,55 km² lii čääci. Lapinlahti naaburkieldah láá Iisalmi, Kuopio, Rautavaara, Siilinjärvi já Sonkajärvi. Siijdah. Alapitkä, Heinäaho, Horsmanmäki, Humppi, Jonsa, Juminen, Karsanlahti, Karvasalmi, Kivistö, Kiukonmäki, Korpijärvi, Lahdenperä, Lappetelä, Luhi, Lukkarila, Martikkala, Mäkikylä, Mäntylahti, Nerkoo, Ollikkala, Pajujärvi, Paloinen, Petäys, Pienimäki, Pitkämäki, Puoliväli, Pällikäs, Taipale, Tölvä já Väisälänmäki. Lappajärvi. Lappajärvi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Lappajärvist ääsih 2 959 olmožid, já ton vijdodâh lii 559,06 km², mast 78,76 km² lii čääci. Lappajärvi naaburkieldah láá Alajärvi, Evijärvi, Kauhava, Lapua, Veteli já Vimpeli. Siijdah. Itäkylä, Karhusaari, Karvala, Kuoppala, Kärnä, Lamminkylä, Lappajärvi markkân, Luomala, Nissi, Purola, Savonkylä, Söyrinki, Tarvola já Övermark. Lappeenranta. Lappeenranta () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Lappeenrantast ääsih 72 563 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 723,56 km², mast 289,78 km² lii čääci. Lappeenranta naaburkieldah láá Imatra, Lemi, Luumäki, Miehikkälä, Ruokolahti já Taipalsaari. Siijdah. Annikkala, Anola (Joutseno), Anola (Lappee), Antamoinen, Armila, Eiskola, Haapajärvi, Haikala, Hanhijärvi, Hanhikemppi, Hartikkala, Haukilahti, Hietala, Hiivaniemi, Hirvisaari, Hujakkala, Hurtanmaa, Hyttilä (Lappee), Hyttilä (Säkkijärvi), Hyvättilä, Hyypiälä, Hämäläisenkylä, Häsälä, Ihaksela, Ihalainen, Iitiä, Illottula, Jokela, Joutseno, Juvakkala, Jänhiälä, Kahila, Kallola, Kanalampi, Kansola, Karhula, Karhusjärvi, Karjalaisenkylä, Karkkola, Karsturanta, Kasukkala, Kattelus, Kauskila, Kemppilä, Kesola, Kiiala, Kilpiänsaari, Kohoniemi, Kokkila, Kontu, Korkia-aho, Korvenkanta, Korvenkylä, Kotola, Kourula, Kourulanmäki, Kouvola, Kuurmanpohja, Kähärilä (Joutseno), Kähärilä (Lappee), Kähärilä (Nuijamaa), Kälvelä, Kärki, Laakkola, Laapio, Lahnajärvi, Laihala, Laihia, Lappeenranta, Lapvesi, Lasola, Lauritsala, Lavola (Lappee), Lavola (Säkkijärvi), Lempiälä, Lensula, Leppälä, Liikka, Lipiälä (Joutseno), Lipiälä (Lappee), Loukola, Luukkala, Luukulkkula, Lyytikkälä, Maajärvi, Marttila, Melkola, Meltola, Mentula, Metsäkansola, Mietinsaari, Mikonsaari, Monola, Montola, Mustola, Muukkola, Muurola, Myllylä, Myllärilä, Myrä, Mäkelä, Nevala, Nuijamaa, Nurmela, Nyrhilä, Nyrkkölä, Oikkola, Ojala, Paakkala, Pahloinen, Pajarila, Parjala, Parkkarila, Partala, Pelkola, Penttilä (Joutseno), Penttilä (Lappee), Piutula, Pohjola, Purala, Pätilä, Rantala, Rapattila, Rapattilajärvenpää, Rasola, Ravattila, Rikkilä, Roiskola, Ruohiala, Ruokola, Rutola, Ryösölä, Saarniala, Saikkola, Saviniemi, Seppälä, Sinkkola, Sirkjärvi, Skinnarila, Soljola, Suikinsilta, Sunila, Suokumaa, Suomalainen, Suurkorva, Säämälä, Taalikkala, Tapavainola, Temola, Tiimola, Timperilä, Tirilä, Tiuruniemi, Toikkala, Toivarila, Tujula (Joutseno), Tujula (Lappee), Tukiala, Turkkila, Törölä, Vainikkala, Vesikkola, Vihtola, Vilkjärvi, Villala, Virkkilä, Väkevälä, Ylijärvi já Yllikkälä. Lapua. Lapua () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Lapuast ääsih 14 330 olmožid, já ton vijdodâh lii 750,78 km², mast 13,63 km² lii čääci. Lapua naaburkieldah láá Alajärvi, Kauhava, Kuortane, Lappajärvi já Seinäjoki. Historjá. Lapua vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Alahella, Alanurmo, Haapakoski, Hellanmaa, Hirvijoki, Honkimäki, Hyyppä, Härsilä, Karhunmäki, Kauhajärvi, Kiviristi, Koskikylä, Lakaluoma, Lapua markkân, Liuhtari, Länsikylä, Mustamaa, Myllykylä, Männikkö, Ojutkangas, Paavola, Pouttu, Raamattu, Ritakallio, Ritamäki, Ruha, Saarenkangas, Siirilä, Tamppari, Teora, Tiistenjoki, Toijanniemi, Välilä já Ylikylä. Latvia. Latvia lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Riika. Laukaa. Laukaa () lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Laukaast ääsih 18 853 olmožid, já ton vijdodâh lii 825,59 km², mast 177,10 km² lii čääci. Laukaa naaburkieldah láá Hankasalmi, Jyväskylä, Konnevesi, Toivakka, Uurainen já Äänekoski. Siijdah. Haapala, Harhala, Hoho, Kuhaniemi, Kuusa (tâi Kuusaa), Lankamaa, Laukaa markkân, Laukkavirta (ađai Tarvaala), Leinola, Leppävesi, Lievestuore, Metsolahti, Saarilampi, Savio, Simuna, Tervatehdas, Tiituspohja, Valkola, Vehniä, Vihtasilta, Vihtavuori, Vihtiälä, Vuontee já Äijälä. Leena Lehtolainen. Leena Katriina Lehtolainen (š. njuhčâmáánu 11. peeivi 1964, Vesanto, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. Sun lii čáállám ohtsis kyehtlovčiččâm kirjed. Kirjeh. Leena Lehtolainen lii čáállám kyehti nuorâiroomaan, kulmânubáloh poolisroomaan Maria Kalliost, nelji triller Hilja Ilveskerost, kyehti nooveelčuágálduv, nelji roomaan näimilittoost, oovtâ psykologâlâš triller já oovtâ tiätukirje. Lehtolainen Lehtolainen Lemmee. Lemmee () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Lemmee lii tobdos kollehistorjást, já tobbeen iälá kollekuáivoojuávkku. Lemmee Lemmeejuuhâ. Lemmeejuuhâ lii juuhâ Anarist, Suomâst. Tot lii tubdum kolletoidemist já siämmáánommâsâš aalmuglâšmeecist. Eennâmtiätu já luándu. Lemmeejuuvâ kukkodâh lii 80 km já kulgâmvijđodâh 687 km2. Tot álgá Návgosjeegist já virded kezzin ovdil ko kobdo kollehaammân alda. Lemmeejuuvâst láá čiččâm jävrid já toi kooskâst kezibeh sajeh, moh láá táválávt kuoškah. Jäävrih láá Morgâmjävri, Rovâdâsjävri, Ergijävri, Čuáđgijävri, Sieptâgâšjävri, Muáđhádjävri sehe Äivihjävri. Juuvâ nuorttâriddo lii stuárráámus uásild ciägus já tobbeen láá ollâ tuoddâreh, nuuvt ko Juuvâkielâs, Rovâdâsuáivi sehe Viibuštuoddâreh. Viestârriddo vuod lii täsivub, já tobbeen láá aalmuglâšmeeci väzzimpálgáh. Lemmeejuuvâ sijđojuuvah láá Puškojuuhâ, Vaijuuhâ, Suohpášávži, Rovâdâsjuuhâ sehe Lággujuuhâ. Lemmeejuuhâ lii meid pivnohis kuálástemsaje. Juuvâ kyelišlaajah láá kuávžur, puško, suávvil, šapšâ sehe vuásku. Kollekuáivum. Avveeljuuvâ 1870-lovo kollekavnumij tiet kollekuáivooh irâttii kavnâđ kole meid Lemmeejuuvâst, mut iä luhostum. Kole kavnui iäskán 1940-lovvoost Suohpášávžist, mon maŋa Lemmeejuuvâ alda lii lamaš ain kollekuáivum. Käldeeh. Lemmeejuuhâ Leppävirta. Leppävirta lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Leppävirtast ääsih 9 437 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 519,64 km², mast 383,66 km² lii čääci. Leppävirta naaburkieldah láá Heinävesi, Joroinen, Kuopio, Pieksämäki, Suonenjoki, Tuusniemi já Varkaus. Siijdah. Haapamäki, Halola, Hankamäki, Hartikansalo, Hiismäki, Huovila, Huovilansalmi, Häikiä, Häyry, Jokilahti, Keinälänmäki, Kohmansalo, Konnuslahti, Kotalahti, Kivijärvi, Kurjalanranta, Lappi, Leppämäki, Leppävirta, Lylymäki, Moninmäki, Mustinmäki, Niinimäki, Nikkilänmäki, Näätänmaa, Oravikoski, Osmajärvi, Paukarlahti, Petromäki, Puponmäki, Rauvastenlahti, Reinikkala, Riihiranta, Saahkarlahti, Saamainen, Saijanlahti, Sarkamäki, Sarkaniemi, Soinilansalmi, Sorsakoski, Särkilahti, Särkijärvi, Tahvanala, Tanskansaari, Takkula, Timola, Tuppurinmäki, Unnukansalo, Valkeamäki, Valkeisenrant já Vehmaansalo. Lesotho. Lesotho kunâgâskodde (maadâsothokielân " 'Muso oa Lesotho") ađai Lesotho lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Maseru. Lestijärvi. Lestijärvi lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Lestijärvist ääsih 715 olmožid, já ton vijdodâh lii 559,06 km², mast 78,76 km² lii čääci. Lestijärvi naaburkieldah láá Halsua, Kinnula, Kokkola, Perho, Reisjärvi, Sievi já Toholampi. Siijdah. Kiiskilä/Niemi, Lestijärvi markkân, Mattila, Syri, Tikka, Tuikka, Yli-Lesti já Änäkkälä. Libanon. thumb Libanon lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Beirut. Liberaalpiäládâh - Rijjâvuotâ valjiđ. Liberaalpiäládâh - Rijjâvuotâ valjiđ (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019. Liberia. Liberia lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Monrovia. Libreville. Libreville lii Gabon stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Libya. Libya staatâ () ađai Libya () lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Tripoli. Libya virgálâš kielâ lii arabiakielâ, mutâ ton lasseen sárnuh berberkielâid, eŋgâlâskielâ já italiakielâ. Libyast ääsih suulân 6,8 miljovn olmožid, kiäin 97 % láá sunnimuslimeh. Libya ránnjástaatah láá viestârist Tunisia já Algeria, mäddin Niger já Tšad, maadânuorttân Sudan já nuorttân Egypti. Liechtenstein. Liechtenstein lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Vaduz. Lieksa. Lieksa teikâ Liäkšá lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Lieksast ääsih 10 869 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 067,71 km², mast 649,82 km² lii čääci. Lieksa naaburkieldah láá Ilomantsi, Joensuu, Juuka, Kontiolahti, Kuhmo já Nurmes. Nommâ já ton sujâttem. Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu, já tain iä tábáhtuu konsonantij teikâ vokalij nubástusah (ol. illatiiv Lieksan já ol. lokatiiv Lieksast). Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ "Liäkšá", mii sojá siämmáánáál ko 2-staavvâlsiih á-maadâ nomineh. Siijdah. Egyptinkorpi, Hattusaari, Hattuvaara, Höntönvaara, Hörhö, Jaakonvaara, Jamali, Jongunjoki, Kelvä, Kitsinvaara, Koli, Kontiovaara, Kuorajärvi, Kylänlahti, Lamminkylä, Lapalie, Louhivaara, Mätäsvaara, Märäjälahti, Nurmijärvi, Ohtavaara, Pankakoski, Pankajärvi, Puso, Romppala, Ruunaa, Saarivaara, Keträvaara, Savijärvi, Siikavaara, Sikovaara, Sokojärvi, Sokovaara, Surpeenvaara, Uusikylä, Varpanen, Vieki, Viensuu, Vuonisjärvi já Vuonislahti. Liepāja. Liepāja lii kaavpug Latviast. Liepājast ääsih 68 568 olmožid. Ton vijdodâh lii 60,37 km², já alodâh 14 m. Historjá. Liepāja vuáđudui ive 1252, já tast šoodâi kaavpug ive 1625. Liettua. Liettua lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Vilna. Liivikielâ. Liivikielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. Liivikielâst láá suulân 200 sárnod. Liivikielâ suvâttui, mut tääl tot lii ellee kielâ. Lilongwe. Lilongwe lii Malawi uáivikaavpug já ässeelohhoos mield meid ton stuárráámus kaavpug. Liminka. Liminka teikâ Limiŋga teikâ Limiŋka () lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Liminkast ääsih 10 258 olmožid, já ton vijdodâh lii 651,71 km², mast 14,40 km² lii čääci. Liminka naaburkieldah láá Kempele, Lumijoki, Muhos, Oulu, Siikajoki, Siikalatva, Tyrnävä já Vaala. Nommâ. Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu. Taan kieldâ tábáhtusâst käldein kávnojeh kuittâg meiddei noomah "Limiŋga" já "Limiŋka". Linda Hogan. Linda Hogan (š. syeinimáánu 16. peeivi 1947, Denver, Colorado, Ovtâstum staatah) lii pegâlmâs ovtâstumstaatâlâš tivtâsteijee, čällee já aktivist. Sun lii vuáittám tuojijdiskuin maaŋgâid jieškote-uvlágánijd palhâšuumijd já ive 1991 lâi meiddei Pulitzer-finalist. Eellim. Linda Hogan šoodâi syeinimáánu 16. peeivi 1947 Denverist, Coloradost. Suu suhâmadduuh láá Chickasaw-čeerdâst Colorado-uásistaatâst, Ovtâstum staatâin. Suu eeči lâi Charles C. Henderson, já suu enni lâi Cleona Florine (Bower) Henderson. Onnáá peeivi sun áásá perruinis Tishomingost, Oklahomast. Tot lii Chickasaw-čeerdâ ärbivuáválii aassâmkuávlust. Dark, Sweet: New and Selected Poems. "Dark, Sweet: New and Selected Poems" -nommâsâš tyeji, mii almostui ive 2014, lii tihtâantologia. Tot siskeeld sehe uđđâ já puáris tiivtâid. Jyehi tiivtâst lii jieijâs paječaalâ. Tyeje tekstâ lii tiivtâhámásâš, já čällee kiävttá stuorrâ algâpustavijd já koskâmeerhâid, moh išedeh teevstâ ibbeerdmist. Tiivtâi veerstah láá juohhum ereskukkosáid raddalâssáid. Motomin veerstâin kiävttojeh teevstâ siskelditmeh teikâ uáli uánihis raddalâsah, moh sättih siskeldiđ tuše oovtâ sääni. Hogan tiivtah láá uáli pooliitliih já oovdânpyehtih čällee uáivilijd maaŋgâin olssis tehálijn aašijn. Tiivtâin sun kieđâvuš stuárráámuid ameriklij algâaalmugij kyeskee čuolmâid tegu algâaalmugij vijđes olgoštem já luándu tuššâdem. Čällee läävee kuvviđ pirâstittee maailm aaibâs njuolgâ vuovvijn. Sun oovdânpuáhtá kuvviimijd luándust, maid sun te ovtâstit Chickasaw-čeerdâ historján já njálmáláid mainâsáid. Talle sun ovtâstit mainâsáid jieijâs persovnlijd feeriimijd já meiddei jieijâs huolâid tááláá ääigist. Hogan maailmkove lii ahheev, ige maccâm algâalgâlii luándu já kulttuur iäláskitmân lah suu mielâst uáinusist. Sun kiävttá siämmáid persovnlijd symbolijd ain uđđâsist jieškote-uv aaigij jieijâs tiivtâin, já návt symboleh finnejeh maaŋgâkiärdásijd merhâšuumijd. Symbolin sun kiävttá ovdâmerkkân elleid, šaddoid, luándu, čääsi, tááluid já kaavpugijd. Ton lasseen sun čáálá čerdâsiärváduv puárisáigásii elimist já verdid tom eellim tááláá ameriklii ohtsâškode elimân. Hogan tiivtah láá muštâlusah lappum maailmist, mii onnáá peeivi iälá tuše suu muštoin já kulttuurhistorjást. Tiivtâin lii korrâ epituáivu, mut nube tááhust čällee vuástálist tááláá já uhkevuálásii maailm tievâslii tuššâm. Tivtâidis vievâst sun haalijd siäiluttiđ jieijâs identiteet já siärvuslâšvuođâ. Sun kovvee tobdoidis já čielgee, et tobdoo tegu sun ličij päihittem já ollásávt viärádum tááláá maailmist. Sun haalijd maccâđ luándun já ahevuš tom fyysilii, psyykkilii já jiegâlii tääsist. Kolbâcuábui lii ohtâ Hogan távjá kevttim symbolijn. Sunjin kolbâcuábui oovdâst ellee, mon kolbâ – ađai päikki já syeji – jotá ellee fáárust. Symbolin kolbâcuábui lahtoo Hogan persovnlii já ubâ kulttuuris päihittemesvuođâ toobdon. Kolbâcuábui ij pyevti luoppâđ kolbâstis. Koolbâ puáhtá väldiđ meddâl tuše viehâvaldijn, já kolbâcuábui jámáččij toos. Koolbâ symboliik tâi koolbâ váilum kiärdu tiivtâin távjá – ij tuše koolbâ häämist, peic meiddei rummâš tâi tuššâdum táálu já pääihi symbolij häämist. Hogan ij muštâl päihittemesvuođâst já viäráduumist tuše jieškote-uvlágánij symbolij vievâst. Meiddei maaŋgah suu muštâlusâin kieđâvušeh taid teemaid. Sun ovtâstit historjálijd já persovnlijd mainâsijd, main kiärdu tušástum tááláá maailmân. Taat tušástum puátá tast, et onnáá peeivi ulmuuh iä ane táálu, pargo já siärváduv nuuvt tehálâžžân olssis ko ovdil – tääl toh láá tuše kiäinuh já vyevih finniđ persovnlii vääldi. Hogan lii ton uáivilist, et tááláá kulttuur čuolmân láá puástu áárvuh. Ruttâ já pooliitlâš väldi láá liijkás teháliih. Pargo, eennâm já päikki láá tuše kiäinuh já vyevih finniđ täid puástu áárvuid. Sun piejâččij eellim áárvu puoh eres áárvui oovdân – eellim lii-uv puoh tehálumos árvu. Toskeest, monâttuumist já tušástuumist huolâhánnáá tiivtâi tuáváást láá kuittâg optimism já avžuuttâs nubástusân. Čällee räähist olmooškode já luándu já tuáivu pyereeb puátteevuođâ. Taan puátteevuođâst mäccih ulmui mietitobdo já rievtis áárvuh. Hammiimáin puigâ ohtâvuođâ ulmui já enâmân lii máhđulâš vyeittiđ päihittemesvuođâ soro já šoddâđ kolbâcuobbuu hámásâžžân. Käldeeh. Hogan Hogan Linjâšauto. Linjášauto teikkâ bussi lii stuorrâ auto, main pyehtip mađhâšiđ maŋgâseh siämmáá ääigi. Linthal. Linthal lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Linthalist ääsih 1 013 olmožid. Ton vijdodâh lii 131,24 km², já alodâh 662 m. Historjá. Linthal kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Liperi. Liperi () lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Liperist ääsih 12 020 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 161,23 km², mast 434,36 km² lii čääci. Liperi naaburkieldah láá Heinävesi, Joensuu, Kontiolahti, Polvijärvi, Rääkkylä, Savonlinna já Outokumpu. Siijdah. Ahonkylä, Härkinvaara, Kaatamo, Käsämä, Korpivaara, Kompero, Liperi markkân, Liperinsalo, Leppälahti, Mattisenlahti, Risti, Roukalahti, Salokylä, Tutjunniemi, Vaivio, Viinijärvi já Ylämylly. Lipetsk. Lipetsk () lii kaavpug Ruošâst Voronež-juuvâ riddoost. Historjá. Lipetsk vuáđudui ive 1703, já tast šoodâi kaavpug ive 1779. Lismá. Lismá () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Sijdâ lii Lemmee aalmuglâšmeeci siste. Lismá Listo Suomâ ministeriöin. Käldeeh. Listo Suomâ ministeriön Listo aalmugijkoskâsâš sundenumerijn. Taat lii listo aalmugijkoskâsâš sundenumerijn. Stielâs 9: Nuorttâ- já Maadâ-Aasia, Alda-nuorttâ. Nollá (0) ij lah kiävtust. Littoinen. Littoinen lii čuákkipäikki Maadâ-Suomâst Kaarina já Lieto kieldâi rääji alne. Tolebáá tot kuulâi Piikkiö kieldân še, mut Piikkiö šoodâi Kaarina kieldâ uásán ive 2009. Kaskoo Littois lii Littoisjävri. Littois čuákkipäikki ráhtojii 1700-lovvoost, ko kuávlust tooimâi läđđeefabrik. Fabrik ij innig tooimâ, mut ton kevttim tááluh láá ain-uv ceggust. Littoisist lâi tolebáá ryevdirađesajattâh, kost ellii meiddei V. I. Lenin ive 1907. Littoisist assii 7 167 olmožid ive 2009. Tääl Littoisist tuáimih Littois vyeliškovlâ, Kotimäki ohtâlâsškovlâ já maŋgâ peivikiäju. Littoinen Lobamba. Lobamba lii Eswatini historjálâš uáivikaavpug já tááláá ääigi-uv ton lahâasâttemlâš uáivikaavpug, kost parlament čokkáá. Tobbeen áásá meid kunâgâtârenni Ntfombi, kii lii tááláá kunâgâs Mswati III enni já staatâ nubbe haldâšeijee. Lobamba lii Hhohho haldâttâhkuávlust, staatâ taveuásist. Loka tulvâdemjävri. Loka tulvâdemjävri teikkâ tuše Lokka lii tulvâdemjävri Suáđigil kieldâst, Laapi eennâmkoddeest. Loka tulvâdemjäävri vijdodâh lii koskâmiärálávt 315 km2 já tot lii Euroop union stuárráámus tulvâdemjävri. Loka kulgâmvijdodâh lii 2 352 km2 já tot kulá Kiemâjuuvâ čácádâhân. Lokka lii ovtâstittum Porttâpäävti tulvâdemjáávrán Vuáču kanavain. Lokka finnee čääsis Tanka- já Luirojuuvâin sehe Porttâpäävtist. Luirojuuhâ juátkoo Loka maŋa já luáštá Kitisâžân, mii vuod luáštá Kiemâjuuhân. Loka tevdim aalgij ive 1967, nuuvt ko Porttâpäävti-uv. Jäävri rähtim finnij ennuv kritikijd páihálâš ulmuin já luándusuojâleijein. Loka vuálá paccii kulmâ siijdâ: Korvanen, Alariesto já Mutenia sehe Euroop stuárráámus jeggi, Posoaapa. Lomé. Lomé lii Togo stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Loreto. Loreto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Loretost ääsih 12 898 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,90 km², já alodâh 127 m. Loreto naaburkieldah láá Castelfidardo, Porto Recanati já Recanati. Siijdah. Costabianca, Grotte, Stazione, Villa Berghigna, Villa Costantina já Villa Musone. Loro Piceno. Loro Piceno lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Loro Picenost ääsih 2 269 olmožid. Ton vijdodâh lii 32,58 km², já alodâh 436 m. Loro Piceno naaburkieldah láá Colmurano, Massa Fermana, Mogliano, Montappone, Petriolo, Ripe San Ginesio, Sant'Angelo in Pontano já Urbisaglia. Siijdah. Borgo San Lorenzo, Passo Loro, San Valentino, Varco já Vignali Bàgnere. Los Angeles. thumb Los Angeles lii kaavpug Kalifornia uásistaatâst Ovtâstum staatâin. Tot lii Kalifornia uásistaatâ stuárráámus kaavpug já Ovtâstum staatâi nubben stuárráámus kaavpug tállân New York maŋa. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 4 miljovn olmožid. Käldeeh. * Louisiana. Louisiana lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Baton Rouge já stuárráámus kaavpug lii New Orleans. Louisiana uásistaatâst ääsih ohtsis paijeel 4,6 miljovn olmožid (2020). Loviisa. Loviisa () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Loviisast ääsih 14 754 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 751,52 km², mast 931,76 km² lii čääci. Loviisa naaburkieldah láá Kouvola, Lapinjärvi, Myrskylä, Porvoo já Pyhtää. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Historjá. Loviisa vuáđudui Pernaja Degerby-raccutáálu enâmáid ive 1745 "Degerby"-nommâsâš räji- já staappâlkaavpugin tondiet ko Ruotâ já Ruošâ rääji sirdâšui uárjás Tuurku ráávhust ive 1743. Ive 1752 Ruotâ kunâgâs Aadolf Fredrik eelij kaavpugist já adelij kaavpugân uđđâ noomâ "Loviisa" káálgus mield ađai roonnig Loviisa Ulriika mield. Siijdah. Antinkylä (Antby), Fantsnäs, Hakalehto (Hagalund), Haravankylä (Räfsby), Hattom, Isnäs, Källa, Köpbacka, Myllyharju (Kvarnåsen), Määrlahti (Märlax), Rauhala (Fredsby), Svartholma (Svartholm), Svenäs, Uusikaupunki (Nystaden, "Nystan"), Valko (Valkom), Valkolampi (Valkomträsk), Vanhakaupunki (Gamlastan), Varvi (Varvet), Vårdö já Tesjoki (Tessjö). Luanda. Luanda lii Angola stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Lugano. Lugano lii kaavpug Sveeicist, Ticino kantonist. Luganost ääsih 63 339 olmožid. Ton vijdodâh lii 75,85 km², já alodâh 275 m. Lumijoki. Lumijoki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Lumijokist ääsih 2 036 olmožid, já ton vijdodâh lii 290,29 km², mast 76,42 km² lii čääci. Lumijoki naaburkieldah láá Hailuoto, Liminka, Oulu já Siikajoki. Siijdah. Korvenkylä, Luonnostakylä, Lapinkylä, Ukuranperä, Varjakka, Ylipää já Alapää. Luosâ. Luosâ ("Salmo salar") lii kyeli, mii kulá luosâkuolij laahkon. Tobdomeerhah. Luosâ sulâstit kuávžur (Salmo trutta). Kuolij stuárráámuuh iäruh láá tiälhuh já peeccih. Luosâst láá tiälhuh tuše pajerummâšist já ton pecihist lii ceehis. Kuávžurist vuod láá tiälhuh meid ertpeelij vyeliuásist, já ton peeccih lii njuolgâd. Luosâ ertpeleh láá siilbah, selgi lii tevkkâd, já čuávji čuovvâd. Oresluosân šadda kođo ääigi uálulân ruákki. Pivdum luosâ kukkodâh lii táválávt 70–110 cm já tot tiäddá 3–27 kg. Lavdâm. Euroopâst luosâ luándulâš lavdâmkuávlu lii Nuorttâmeerân, Baareencmeerân, Taažâmeerân, Tavemeerân já Euroop Atlantân lyeštee juuvah já merâkuávluh Novaja Zemljast já Ruánááenâmist Espanja já Portugal räi. Meid Island já Stuorrâ-Britannia juuvâin eelih luosah. Jävriluosah eelih motomijn Taažâ, Ruotâ já Ruošâ čácáduvâin sehe Suomâst Vuoksi čácáduvâst já Aanaarjäävrist. Tave-Amerikâst luosah láá Ruánááeennâm já Ovtâstum staatâi koskâsâš merâkuávlust. Juuvâi čäcivyeimilágádâsah láá tuššâdâm luosâi lasanemmáhđulâšvuođâid, já luosânaalijd kalga paijeentoollâđ ištâdmáin já šoddâdmáin. Suomâst luosâ lii lasanâm paijeel kyehtlov juuvâst, mut čácivyeimilágádâsâi tiet tot lassaan Nuorttâmeerâ juuvâin innig tuše Tuárnusjuuvâst já Simojuuvâst. Nuorttâmeerâ juuvâi lasseen luosâ tiättoo Suomâst Tiänujuuvâst já Njiävđámjuuvâst, moh lyeštih Baareencmeerân. Raavâd. Luosâalgaah poreh čielgitävtittemes elleid. 1–2 ive ahasâžžân toh purâškyetih meeini já kyelialgaid. Meerâst toh poreh vistig uccâ kuolijd sehe rapuelleid já maŋeláá tuše kuolijd. Nuorttâmeerâst luosâ táválumos ravâdin láá kilohaili já siilâk. Lasanem. Luosâ kođá juuvâst čohčuv, 1–4 merâive maŋa. Kođo tábáhtuvá kuoškâst, čievrâponneest. Vistig niŋálâs ocá pyeri kođosaje já kuáivu toos kyepi. Ko kyeppi lii vaalmâš, te niŋálâs almoot tast já luosah kođeh. Táválávt ohtâ luosâpaarâ kođá maaŋgâ kuápán. Algaah čalgeh kiđđuv suulân vyesimáánu ääigi. Luosah jäämih maŋgii kođo maŋa, mut motomeh sättih kuuđđâđ kyehti teikkâ kulmâ keerdi. Puárásumos luosâ lii lamaš 13-ahasâš. Luoto. Luoto () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Luotost ääsih 5 530 olmožid, já ton vijdodâh lii 853,28 km², mast 710,83 km² lii čääci. Luoto naaburkieldah láá Kokkola, Kruunupyy, Pedersöre kieldâ já Pietarsaari. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Lupita Nyong'o. Lupita Amondi Nyong'o (š. njuhčâmáánu 1. peeivi 1983, México, Meksiko) lii meksikolâš-kenialâš čaittâleijee. Eellim. Lupita Nyong'o šoodâi njuhčâmáánu 1. peeivi 1983 Méxicost. Suu vaanhimeh lává kenialiih Dorothy Ogada Buyu Nyong'o já Peter Anyang' Nyong'o. Lupita vietij pärnivuođâs já nuorâvuođâs Keniast ovdilgo 16-ihásâžžân suu vaanhimeh vuolgâttáin suu čiččâm mánuppajan maassâd Meksikon oppâđ espanjakielâ. Karrieer. Lupita Nyong'o finnij vuossâmuu roolâ ive 2008. Sust lâi talle uáiviroolâ uánihisfiilmâst East River. Sust šoodâi pegâlmâs ive 2013, ko sun čaittâlij ellekooveest 12 Years a Slave, mast sun vuoitij Oscar-palhâšume (nissoonuálgiroolâ). Käldeeh. Nyong'o Nyong'o Nyong'o Lusaka. Lusaka lii Sambia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Luxemburg. Luxemburg lii staatâ Euroopâst. Lyeme. Lyeme ("Rubus chamaemorus") lii jeggimyerji, já tom kávná enâmustáá tagarijn jeegijn, kost tarfe šadda. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Lyeme lii lamaš tehálâš myerji sämmilijd sehe purrâmâššân ete kävppikálvun. Luámánijn láá C- já E-vitamiineh, foolisuvrâ já sááiguh. Luámánijn lii eenâb C-vitamiin ko appelsiinijn já oovtâ desilitterist finnee oovtâ peeivi C-vitamiinmeeri. Lyeme lii puoh njálgásumos vorâsin. Tom puáhtá siäiluttiđ vuoššum hillon, jieŋâst teikkâ säppin. Lávurdâh. Lávurdâh teikkâ lávárdâh lii ohopeivi mii lii vástuppeeivi já pasepeeivi kooskâst. Tot lii oho kuuđâd peivi. Roomalâš já juuvdálâš kalenderist tot lii oho majemuš peivi. M. M lii läättinlâš puustavoornig 13. já anarâškielâ puustavoornig 18. puustav. Maadâ-Afrik. Maadâ-Afrik, virgálávt Maadâ-Afrik täsiväldi, lii täsiväldi Afrikâst. Tast láá kulmâ uáivikaavpug: Kapkaavpug (lahâasâttemlâš), Pretoria (haaldâtlâš) já Bloemfontein (riehtilâš). Maadâ-Afrik ránnjástaatah láá Namibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambik já Eswatini. Lesotho lii enklaavin Maadâ-Afrik siste. Maadâ-Amerik staatah. * Maadâ-Carolina. Maadâ-Carolina lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Columbia. Maadâ-Dakota. Maadâ-Dakota lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Pierre. Maadâ-Korea. thumb Maadâ-Korea lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Soul. Maadâ-Sudan. Maadâ-Sudan täsiväldi (, swahilin "Jamhuri ya Sudan Kusini") ađai Maadâ-Sudan () lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Juba. Maadâ-Vaarjâg. Maadâ-Vaarjâg (, já) lii kieldâ Taažâst. Maadâ-Vaarjâgist ääsih 10 158 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 971,42 km², mast 512,58 km² lii čääci. Maadâsämikielâ. Maadâsämikielâ pustaveh. Maadâsämikielâ ohtâsii čäällimvyevi tuhhiittii ive 1978. Maailm purrâmušohjelm. Maailm purrâmušohjelm (, WFP) teikkâ OA maailm purrâmušohjelm () lii maailm stuárráámus humanitaarlâš ornijdume. Tot kulá Ovtâstum aalmugij ohjelmáid. Ohjelm taištâl neelgi vuástá já viggá lasettiđ purrâmuštorvo sierâlágán vuovijguin. Ive 2018 Maailm purrâmušohjelm išedij 97 miljovn olmožid 88 staatâst. Ive 2020 Maailm purrâmâšohjelm vuoitij Nobel-ráávhupalhâšume. Maailm tiervâsvuotâorganisaatio. Maailm tiervâsvuotâorganisaatio teikâ WHO () lii ulmui tiervâsvuotân vuáijoo Ovtâstum aalmugij ornijdume. WHO uáivihoovdah. Maailm tiervâsvuotâorganisaatio Maalahti. Maalahti () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Maalahtist ääsih 5 488 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 954,94 km², mast 1 433,19 km² lii čääci. Maalahti naaburkieldah láá Korsnäs, Mustasaari, Kurikka, Laihia, Närpiö já Vaasa. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Yttermalax, Långåminne, Åminne, Petolahti (Petalax), Pohjois-Pirttikylä (Norra Pörtom), Sorvari (Svarvar), Bergö, Nyby já Övermalax. Macerata. Macerata lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Maceratast ääsih 41 149 olmožid. Ton vijdodâh lii 92,53 km², já alodâh 315 m. Macerata naaburkieldah láá Appignano, Corridonia, Montecassiano, Montelupone, Morrovalle, Pollenza, Recanati, Tolentino já Treia. Historjá. Maceratast šoodâi kaavpug ive 1320. Siijdah. Cimarella, Colleverde, Consalvi, Isola di Macerata, Madonna del Monte, Montanello, Montevinci, Piediripa, San Liberato, Santa Maria del Monte, Santo Stefano, Sforzacosta, Valle, Valteia já Villa Potenza. Macerata eennâmkode kieldah. Macerata eennâmkoddeest láá 55 kieldâd. Käldeeh. * Madagaskar. Madagaskar lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Antananarivo. Magadan. Magadan () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Magadan vuáđudui ive 1929, já tast šoodâi kaavpug ive 1933. Ässeeloho. Ive 2010 Magadanist assii 95 925 olmožid. Magliano di Tenna. Magliano di Tenna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Magliano di Tennast ääsih 1 418 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,93 km², já alodâh 293 m. Magliano di Tenna naaburkieldah láá Fermo, Grottazzolina, Montegiorgio já Rapagnano. Maine. Maine lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Augusta. Maiolati Spontini. Maiolati Spontini lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Maiolati Spontinist ääsih 6 191 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,49 km², já alodâh 405 m. Maiolati Spontini naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Castelbellino, Castelplanio, Cupramontana, Jesi, Monte Roberto, Rosora já San Marcello. Majebargâ. Majebargâ lii ohopeivi mii lii vuossaargâ já koskoho kooskâst. Tot lii oho nubbe peivi. Malabo. thumb Malabo lii Peeivitäsideijee Guinea uáivikaavpug. Tot lii meid staatâ puárásumos kaavpug. Malawi. Malawi täsiväldi (, chicheŵan "Dziko la Malaŵi", tumbukan "Charu cha Malaŵi") ađai Malawi lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Lilongwe. Malediiveh. thumb Malediiveh láá staatâ Aasiast. Toi uáivikaavpug lii Malé. Malesia. thumb Malesia lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Kuala Lumpur. Mali. Mali täsiväldi (, bambaran ߡߊߟߌ ߞߊ ߝߊߛߏߖߊߡߊߣߊ, "Mali ka Fasojamana", fulan 𞤈𞤫𞤲𞤲𞤣𞤢𞤢𞤲𞤣𞤭 𞤃𞤢𞤢𞤤𞤭, "Renndaandi Maali") ađai Mali lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Bamako. Malta. Malta täsiväldi (,) ađai Malta lii suáluistaatâ Euroopâst. Toos kuleh maaŋgah suolluuh, main kulmâ láá asâiduttum: uáivisuálui Malta, Gozo já Comino. Ton uáivikaavpug Valletta lii staatâ stuárráámuu suollust ađai Maltast. Malé. Malé lii Malediivij stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Manila. Manila lii Filippiinij stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Mansikielâ. Mansikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Kielâčááitus. ам хул алысьлаӈкве минасум. / Mun moonnim kuálástiđ. Maputo. Maputo lii Mosambik stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Marco Malvaldi. Marco Malvaldi (š. uđđâivemáánu 27. peeivi 1974, Pisa, Italia) lii italialâš kirječällee. Sun lii čáálláâm ohtsis ohtnubáloh kirjed já čiččâmnubáloh eres muštâlussâd. Eellim. Marco Malvaldi šoodâi uđđâivemáánu 27. peeivi ive 1974 Pisast, Italiast. Sun lii máttám kemia Pisa ollâopâttuvvâst. Tääl sun parga totken Pisa ollâopâttuv kemia já industriakemia lágádâsâst. Pargo. Marco Malvaldi vuossâmuš roomaan "La briscola in cinque" (Viiđâ korttâspellâ) almostui ive 2007. Tot algâttij BarLume -kirjerááiđu. Ton kirjeest sun uápásmitij syelipoolis Massimo Viviani já nelji puáris äijih – Ampelio, Aldo, Rimediotti já Del Tacca – kiäh čokkájeh já šuámbisteh Massimo baarist iđedist ehidân. Ampelio lii Massimo äijih. Kirjeh. Marco Malvadi lii čáállám ohtsis ohtnubáloh kirjed, love novellid já čiččâm esseed. Malvaldi Malvaldi Maria de Medeiros. Maria de Medeiros Esteves Victorino D'Almeida (š. porgemáánu 19. peeivi 1965, Lissabon, Portugal) lii portugallâš čaittâleijee, stivrejeijee já lávloo. Sun lávlu portugalkielân, ranskakielân já eŋgâlâskielân. Eellim. Suu eeči, António Vitorino D'Almeida, lii pianist já nyettejeijee. Suu uábih lává Inês de Medeiros, kii lii lyevi čaittâleijee já sehe elleekove já lyevi stivrejeijee, já Ana Medeiros, kii lii viulist, nyettejeijee já muusik máttáátteijee. Maria de Medeiros lii čaittâlâm maaŋgâin elleekuuvijn 1980-lovo rääjist, mutâ suu vuossâmuš eŋgâlâskielâlâš roolâ lâi ive 1990 almostum elleekooveest "Henry & June". Tast maŋa sun lii čaittâlâm ovdâmerkkân elleekuuvijn "Pulp Fiction" (1994) já "The Saddest Music in the World" (2004). Käldeeh. de Medeiros de Medeiros de Medeiros de Medeiros Mariaanij hävdi. Mariaanij hävdi lii Kuálhismeerâ viestâr uásist leijee kieŋâlismeerâ hävdi. Tot lii Eennâmpáálu kieŋâlumos saje, mon kieŋŋâlvuotâ olá suulân 11 km merâtääsi vuoluubeln. Mariaanij häävdi kukkodâh lii suulân 2 550 km já koskâmiärásâš kobdodâh suulân 69 km. Marikielah. Marikielah láá sämikielâi hyelkkikielah. Toh hämmejeh jieijâs vyelijuávhus, ađai tain iä lah meendu aldasiih suhâkielah. Marikielah láá marilij aalmuglâš kielah. Marikielâst láá kyehti čäällimkielâ: nijttomarikielâ (nuorttâmarikielâ) já värimarikielâ (uárjemarikiekâ). Maaŋgâi mielâst nijttomarikielâ já väärimarikielâ láá eres kielah. Kuávlu. Marikielâid sárnuh eurooplii Ruošâ nuorttâuásist, Mari El -täsivääldist, já ton kuávlu alda. Uárji-Siberiast, Baškortostanist lii meid marikielâi kuávlu. Kielâsosiologlâš tile. Marikielâi sárnooloho uccán. Unesco mield marikielah láá uhkevuálásiih. Nijttomarikielâst láá 365 316 já värimarikielâst 23 062 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. Fonetiik. Nijttomarikielâst láá käävci já väärimarikielâst love vokalid. Ton lasseen ryeššilijn lovnâsaanijn puáhtá leđe vala ohtâ vookaal. Nijttomarikielâst láá 19 já värimarikielâst 21 konsonantid, ryeššilijn saanijn puáhtá leđe váhá eenâb. Mark Zuckerberg. Mark Elliot Zuckerberg (š. vyesimáánu 14. peeivi 1984, White Plains, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš almai, kiäm tobdeh pyeremustáá Facebook vuáđudeijen. Zuckerberg Zuckerberg Marokko. Marokko kunâgâskodde (, fastâdum tamazightkielân ⵜⴰⴳⵍⴷⵉⵜ ⵏ ⵍⵎⵖⵔⵉⴱ) ađai Marokko lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Rabat. Marokkost ääsih masa 37 miljovn olmožid, kiäin 98,7 % láá islamliih. Marokko ránnjástaatâ nuorttân lii Algeria. Mäddin lii Viestâr-Sahara, mon Marokko lii labdam jieijâs uásán, mutâ mast lii vižže. Virgálâš kielah já eres kielah. Arabia-, tamazight- já ranskakielâg koolbah Marokko vuáđulaavâ 5 § mield Marokko virgálâš kielah láá arabiakielâ já tamazightkielâ. Veikkâ ranskakielâ ij lah staatâ virgálâš kielâ, tot kiävttoo lingua francan eromâšávt maaŋgâin virgálâš ohtâvuođâin tegu virgálâš dokumentijn já kaavpâšmist. Tamazightkielâ lasseen sárnuh meid eres berberkielâid. Marrakech. Marrakech () lii kaavpug Marokkost. Mars. Mars lii plaaneet Eennâmpáálu já Jupiter kooskâst. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh Mars-uv jorá Piäiváá pirrâ. Mars täsnitieđâlâš symbol lii Mars. Marshallsuolluuh. thumb Marshallsuolluuh láá suáluistaatâ, Kuálhismeerâst, Oseaniast. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Majuro. Maryland. Maryland lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Annapolis já stuárráámus kaavpug Baltimore. Maryland lii ohtâ ucemuin uásistaatâin, mutâ kuittâg tobbeen ääsih ohtsis 6 083 116 olmožid (2020). Maseru. thumb Maseru lii Lesotho uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Tot lii meid Maseru kuávlu uáivikaavpug. Massa Fermana. Massa Fermana lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Massa Fermanast ääsih 912 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,73 km², já alodâh 340 m. Massa Fermana naaburkieldah láá Fermo, Loro Piceno, Mogliano, Montappone já Montegiorgio. Massachusetts. Massachusetts lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Boston. Massachusetts uásistaatâst ääsih ohtsis masa 7 miljovn olmožid (2020). Matelica. Matelica lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Matelicast ääsih 9 540 olmožid. Ton vijdodâh lii 81,10 km², já alodâh 354 m. Matelica naaburkieldah láá Apiro, Castelraimondo, Cerreto d'Esi, Esanatoglia, Fabriano, Fiuminata, Gagliole, Poggio San Vicino já San Severino Marche. Historjá. Matelicast šoodâi kaavpug ive 1761. Siijdah. Balzani, Braccano, Castiglione, Cavalieri, Colferraio, Collepere, Colli, Mistriano, Pezze, Piane, Poggeto, San Nicola, Terricoli, Valbona já Vinano. Matt. Matt lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Mattist ääsih 281 olmožid. Ton vijdodâh lii 41,27 km², já alodâh 831 m. Historjá. Matt kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Matti Morottaja. Matti Heikki Ilmari Morottaja teikkâ Kuobžâ-Saammâl Matti (š. juovlâmáánu 28. peeivi 1942, Samudjävri, Suomâ) lii anarâškielâ iäláskittee já Anarâškielâ seervi kuhesáigásâš saavâjođetteijee. Sun lii porgâm ennuv anarâškielâ oovdân. Sun lii toimâm kuhháá anarâškielâ máttáátteijen já kielâ paijeentuállen. Sun lii meiddei čáállám já jurgâlâm kiirjijd, livđum, já suu ánsun lii kielâpiervâltooimâ vuáđudem já anarâškielâ iäláskittem táin metodáin. Sun lii vuosmuš anarâš kunneetuáhtár. Ive 2007 sun finnij Mikael Agricola -palhâšume pargostis anarâškielâ pyerrin. Matti áásá perruinis Jormokuoškâst Anarist. Suu pärnivuođâ päikki lii Samudjäävrist. Suuhâ. Suu algeh Petter, Saammâl já Mikkâl láá meid ovdedâm anarâškielâ. Sämitigge. Morottaja lâi Suomâ Sämitige jeessân. Anarâškielâ. Morottaja lii ubâ eellimääigis porgâm korrâsávt anarâškielâ oovdedmân. Sun lii ohtâ Anarâškielâ seervi vuáđudeijeejesânijn já ive 1986 väljejui seervi vuossâmuu stiivrâ saavâjođetteijen. Sun lii toimâm kielâmiäštárin vistig anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010 já ton maŋa-uv maŋgáid uáppeid. Palhâšumeh já tubdâstâsah. Morottaja finnij Suomâ Kulttuurruttârááju Mikael Agricola -miitaal cuáŋuimáánu 1. peeivi 2007. Laapi ollâopâttâh nomâttij suu kunneetuáhtárin. Sun lii meid ive 2010 rääjist Helsig ollâopâttuv kunneetuáhtár. Käldeeh. Morottaja Morottaja Morottaja Morottaja Mauren. Mauren lii kieldâ Liechtensteinist. Maurenist ääsih 4 344 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,49 km², já alodâh 472 m. Mauritania. Mauritania (), virgálávt Mauritania islamlâš täsiväldi (), lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Nouakchott. Mauritania virgálâš kielâ lii arabiakielâ, mutâ tobbeen sárnuh meid pulaar-, soninke-, wolof- já ranskakielâ. Mauritaniast ääsih suulân 4,6 miljovn olmožid. Mauritania ránnjástaatah láá tavveen Marokko haldâšem Viestâr-Sahara, tavenuorttân Algeria, nuorttân já maadânuorttân Mali já mäddin Senegal. Mauritius. Mauritius täsiväldi (, morisyenin "Repiblik Moris") ađai Mauritius lii suáluistaatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Port Louis. Maya Angelou. Maya Angelou (olmâ nommâ Marguerite Annie Johnson;) lâi maaŋgâpiälálâš ovtâstumstaatâlâš kirječällee. Sun čaalij tiivtâid, muštâlusâid, čaitâlmijd, párnáikiirjijd já esseid sehe televisio- já elleekovekietâčalluid. Angelou čaalij meid čiččâm kirje verd jiešeellimkeerdi, moin vuosmuš, "I Know Why the Caged Bird Sings", almostui ive 1969. Angelou lâi aalmuglâšriehtiaktivist, kii poorgâi Martin Luther King Jr.áin já. Sun lâi-uv koskâsii roolâst 1960-lovo Ovtâstum staatâi aalmuglâšriehtilihâstuvvâst. Ive 1993 Angelou tivtâstij suu tiivtâ ""On the Pulse of Morning"" Bill Clinton vuosmuu presidentin šoddâm tilálâšvuođâst. Angelou Angelou Angelou Mbabane. thumb Mbabane lii Eswatini stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tot lii Hhohho haldâttâhkuávlust, staatâ taveuásist. Meksiko. thumb Meksiko lii staatâ Tave-Amerikâst. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii México. Menišjävri. Menišjävri () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Menišjävri Mergo. Mergo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mergost ääsih 1 014 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,28 km², já alodâh 368 m. Mergo naaburkieldah láá Arcevia, Cupramontana, Rosora já Serra San Quirico. Siijdah. Markkân lasseen Mergo kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Angeli di Mergo. Merijärvi. Merijärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Merijärvist ääsih 1 083 olmožid, já ton vijdodâh lii 231,63 km², mast 1,69 km² lii čääci. Merijärvi naaburkieldah láá Alavieska, Kalajoki, Oulainen, Ylivieska já Pyhäjoki. Merkurius. Merkurius, piäiváškode ucemus plaaneet, lii aldemustáá Piäiváá. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh Merkurius-uv jorá Piäiváá pirrâ. Merkurius täsnitieđâlâš symbol lii Mercurius. Messina. Messina lii kaavpug Italiast, Sisilia kuávlust. Messinast ääsih 229 646 olmožid. Ton vijdodâh lii 213,75 km², já alodâh 3 m. Messina naaburkieldah láá Fiumedinisi, Itala, Monforte San Giorgio, Rometta, Saponara, Scaletta Zanclea já Villafranca Tirrena. Meteoriit. Meteoriit lii Eennâm teikâ mottoom eres almepitá asan komovuođâst koččâm keđgi adai asteroid, asteroid uási, koomeet teikâ stuorrâ meteroid. Komovuođâst lihâdeijeee piäiváškode smavvâ pittááš kočoduvvoo meteoroidin, stuárráábeh asteroidin. Eennâm áimukiärdán kaččee meteoroid kummood plasman ton oovdân hámášuvvee časkempáro. Plasma lii mottoom tuhháát cekkid liegâs, já tot toovât mučis oovtâst meteoriit tuáhá päccee luvssáin čuovâalmoon. Nievt šadda tullâpállu. Piäiválávt Eennâm áimukiärdán teivih 100 tonnid meteoroideh, main masa puohah tuššeh. Lii arvâlum, et suullân ohtii tuhháát ivveest Enâmân teivâs meteoriit, mii pooráá Enâmân kilomeetter vijđosii kraatter. Eennâmpáálu alne láá kavnum suullân 40 000 meteoriittid. Jyehi ive Eennâm asan kaččeh nyevt 30 000 – 80 000 meteoriittid, moh láá paijeel 20 raami tiäddusiih. Meteoriitijn nyevt 99,8 prosenttid láá vuálgám asteroidijn teikâ kometijn. Loopah kaččeh Mánudáást teikâ Marsist. Meänkielâ. Meänkielâ lii kielâ tâi suomâkielâ kuávlukielâ. Ruotâ peln lii rekinistum, ete sárnooh láá tobbeen suullân 50 000–75 000. Lii kištâlum fáddá, lii-uv meänkielâ kielâ vâi tuše kuávlukielâ. Oovtâ keččâmkuávlust Suomâ peln meänkielâ puáhtá smiettâđ kuávlukiellân, mutâ eromâšávt Ruotâ peln halijdeh sosiaallâš-kulttuurlâš merhâšume tiet ettâđ tom kiellân. Michigan. Michigan lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Lansing. Miehikkälä. Miehikkälä lii kieldâ Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. Miehikkäläst ääsih 1 840 olmožid, já ton vijdodâh lii 440,37 km², mast 17,90 km² lii čääci. Miehikkälä naaburkieldah láá Hamina, Kouvola (Anjalankoski ive 2008 räi), Lappeenranta (Ylämaa ive 2010 räi), Luumäki já Virolahti. Miehikkälä lii ässeelovo mield Kymileevi eennâmkode ucemus kieldâ. Siijdah. Hauhia, Hurttala, Kaitai, Kylmälä, Laisniemi, Lapjärvi, Muurikkala, Muurola, Pitkäkoski, Purho, Saivikkala (markkân), Salo-Miehikkälä já Suur-Miehikkälä. Mikkeli. Mikkeli () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Mikkelist ääsih 53 028 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 229,57 km², mast 681,21 km² lii čääci. Mikkeli naaburkieldah láá Hirvensalmi, Juva, Kangasniemi, Mäntyharju, Pieksämäki, Puumala já Savitaipale. Siijdah. Alamaa, Anianniemi, Asila, Haahkala, Haapataipale, Harjujärvi, Harjumaa, Haukkakorhola, Heinälahti, Helppanala, Hietanen, Hiirola, Hyyrylä, Häyrylä, Ihastjärvi, Kaipiala, Karstula, Korpijärvi, Koskentaipale, Kovala, Kyyhkylänniemi, Laitiala, Launiala, Laurikkala, Liukkola, Lähemäki, Marjoniemi, Moisio, Norola, Närvälä, Olkkolanniemi, Otava, Pajula, Parantala, Parkkila, Pekkola, Puttola, Rahula, Rantakylä, Rieppola, Riittilä, Rämälä, Sairila, Salmenkylä, Savonlahti, Seppälä, Soikkala, Suonsaari, Taipale, Tikkala, Tuppurala, Tuukkala, Vanhala, Vanhamäki, Vatila, Vehmaskylä, Viljakkala, Visulahti, Vuolinko já Väänälä. Mikronesia. thumb Mikronesia lii suáluistaatâ, Kuálhismeerâst, Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Palikir. Milano. Milano lii kaavpug Italiast, Lombardia kuávlust. Milanost ääsih 1 395 170 olmožid. Ton vijdodâh lii 181,67 km², já alodâh 122 m. Milano naaburkieldah láá Arese, Assago, Baranzate, Bollate, Bresso, Buccinasco, Cesano Boscone, Cologno Monzese, Cormano, Corsico, Cusago, Novate Milanese, Opera, Pero, Peschiera Borromeo, Rho, Rozzano, San Donato Milanese, Segrate, Sesto San Giovanni, Settimo Milanese, Trezzano sul Naviglio já Vimodrone. Minnesota. Minnesota lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Saint Paul já stuárráámus kaavpug Minneapolis. Minnesota uásistaatâst ääsih suulân 5,7 miljovn olmožid (2020). Mississippi. Mississippi lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Jackson. Mississippi lii finnim noomâs Mississippijuuvâst. Mississippi uásistaatâst ääsih aldasáid 3 miljovn olmožid (2020). Mississippi puáris lippu valdui meddâl kiävtust kesimáánu 30. peeivi 2020, ko kuvernöör Tate Reeves vuáláčaalij lahâiävtuttâs konfederaatio puáris suátiliipu symbool meddâlistmist Mississippi uásistaatâ liipust. Uđđâ lippu tuhhiittui skammâmáánu 3. peivi 2020 já tot šoodâi virgálâš lippun uđđâivemáánu 6. peivi 2021. Mississippi uásistaatâ oovdiš lippu (2001–2020), mast lâi vala konfederaatio puáris suátiliipu symbool Missouri. Missouri lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Jefferson City já stuárráámus kaavpug Kansas City. Missouri uásistaatâst ääsih váhá paijeel 6 miljovn olmožid (2020). Mitlödi. Mitlödi lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Mitlödist ääsih 1 001 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,25 km², já alodâh 504 m. Historjá. Mitlödi kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Mogadishu. Mogadishu lii ässeelovo mield Somalia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Mogliano. Mogliano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Moglianost ääsih 4 492 olmožid. Ton vijdodâh lii 29,26 km², já alodâh 313 m. Mogliano naaburkieldah láá Corridonia, Fermo, Francavilla d'Ete, Loro Piceno, Massa Fermana já Petriolo. Mokšakielâ. Mokšakielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Moldova. Moldova lii staatâ Euroopâst. Monaco. Monaco lii staatâ Euroopâst. Mongolia. thumb Mongolia lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Ulan Bator. Monrovia. Monrovia lii Liberia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Monsampietro Morico. Monsampietro Morico lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monsampietro Moricost ääsih 636 olmožid. Ton vijdodâh lii 9,76 km², já alodâh 289 m. Monsampietro Morico naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Monte Rinaldo, Monteleone di Fermo, Montelparo, Montottone. Siijdah. Markkân lasseen Monsampietro Morico kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Sant'Elpidio Morico. Monsano. Monsano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monsanost ääsih 3 328 olmožid. Ton vijdodâh lii 14,66 km², já alodâh 191 m. Monsano naaburkieldah láá Jesi, Monte San Vito já San Marcello. Siijdah. Markkân lasseen Monsano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Santa Maria. Montana. Montana lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Helena. Montappone. Montappone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montapponest ääsih 1 643 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,41 km², já alodâh 370 m. Montappone naaburkieldah láá Falerone, Loro Piceno, Massa Fermana, Monte Vidon Corrado, Montegiorgio já Sant'Angelo in Pontano. Monte Cavallo. Monte Cavallo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Cavallost ääsih 112 olmožid. Ton vijdodâh lii 38,51 km², já alodâh 648 m. Monte Cavallo naaburkieldah láá Pieve Torina, Serravalle di Chienti já Visso. Siijdah. Cascine, Cesure, Collattoni, Pantaneto, Pian della Noce, Piè del Sasso já Selvapiana. Monte Giberto. Monte Giberto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Gibertost ääsih 762 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,53 km², já alodâh 322 m. Monte Giberto naaburkieldah láá Grottazzolina, Monte Vidon Combatte, Montottone, Petritoli já Ponzano di Fermo. Monte Grimano Terme. Monte Grimano Terme lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Grimano Termest ääsih 1 116 olmožid. Ton vijdodâh lii 23,97 km², já alodâh 536 m. Monte Grimano Terme naaburkieldah láá Fiorentino (RSM), Macerata Feltria, Mercatino Conca, Monte Cerignone, Montecopiolo, Montegiardino (RSM), San Leo já Sassofeltrio. Monte Rinaldo. Monte Rinaldo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Rinaldost ääsih 337 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,92 km², já alodâh 485 m. Monte Rinaldo naaburkieldah láá Monsampietro Morico, Montalto delle Marche, Montelparo, Montottone já Ortezzano. Monte Roberto. Monte Roberto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Robertost ääsih 3 050 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,57 km², já alodâh 348 m. Monte Roberto naaburkieldah láá Castelbellino, Cupramontana, Jesi, Maiolati Spontini já San Paolo di Jesi. Siijdah. Costa, Pianello Vallesina, Ponte Pio já Sant'Apollinare. Monte San Giusto. Monte San Giusto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte San Giustost ääsih 7 746 olmožid. Ton vijdodâh lii 20,04 km², já alodâh 236 m. Monte San Giusto naaburkieldah láá Corridonia, Monte San Pietrangeli, Montegranaro já Morrovalle. Siijdah. Markkân lasseen Monte San Giusto kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Villa San Filippo. Monte San Martino. Monte San Martino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte San Martinost ääsih 717 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,47 km², já alodâh 600 m. Monte San Martino naaburkieldah láá Amandola, Montefalcone Appennino, Penna San Giovanni, Santa Vittoria in Matenano, Servigliano já Smerillo. Siijdah. Markkân lasseen Monte San Martino kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Molino. Monte San Pietrangeli. Monte San Pietrangeli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte San Pietrangelist ääsih 2 357 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,45 km², já alodâh 356 m. Monte San Pietrangeli naaburkieldah láá Corridonia, Francavilla d'Ete, Monte San Giusto, Montegiorgio, Montegranaro, Rapagnano já Torre San Patrizio. Siijdah. Markkân lasseen Monte San Pietrangeli kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: San Rustico. Monte San Vito. Monte San Vito lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte San Vitost ääsih 6 827 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,81 km², já alodâh 135 m. Monte San Vito naaburkieldah láá Chiaravalle, Jesi, Monsano, Montemarciano, Morro d'Alba, San Marcello já Senigallia. Siijdah. Borghetto, Le Cozze já Santa Lucia. Monte Urano. Monte Urano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Uranost ääsih 8 082 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,72 km², já alodâh 247 m. Monte Urano naaburkieldah láá Fermo, Montegranaro, Sant'Elpidio a Mare já Torre San Patrizio. Monte Vidon Combatte. Monte Vidon Combatte lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Vidon Combattest ääsih 411 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,17 km², já alodâh 393 m. Monte Vidon Combatte naaburkieldah láá Carassai, Monte Giberto, Montottone, Ortezzano já Petritoli. Siijdah. Collina Nuova, Collina Vecchia já San Procolo. Uáinámušah. Monte Vidon Combattest lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Monte Vidon Corrado. Monte Vidon Corrado lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Vidon Corradost ääsih 698 olmožid. Ton vijdodâh lii 5,95 km², já alodâh 429 m. Monte Vidon Corrado naaburkieldah láá Falerone, Montappone já Montegiorgio. Montecarotto. Montecarotto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montecarottost ääsih 1 892 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,39 km², já alodâh 380 m. Montecarotto naaburkieldah láá Arcevia, Belvedere Ostrense, Ostra, Ostra Vetere, Poggio San Marcello, Rosora já Serra de' Conti. Montecassiano. Montecassiano lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Montecassianost ääsih 6 979 olmožid. Ton vijdodâh lii 33,36 km², já alodâh 215 m. Montecassiano naaburkieldah láá Appignano, Macerata, Montefano já Recanati. Montecosaro. Montecosaro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montecosarost ääsih 7 343 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,88 km², já alodâh 252 m. Montecosaro naaburkieldah láá Civitanova Marche, Montegranaro, Montelupone, Morrovalle, Potenza Picena já Sant'Elpidio a Mare. Siijdah. Borgo Stazione (o Montecosaro Scalo), Casette, Cave, Crocette I, Crocette II, Piani Di Chienti, Pontigliano, Ruano, San Giacomo já Selve. Uáinámušah. Montecosarost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "Santa Maria a Pie di Chienti" -kirkko. Montecosarost lii meiddei muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Montefalcone Appennino. Montefalcone Appennino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montefalcone Appenninost ääsih 402 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,99 km², já alodâh 757 m. Montefalcone Appennino naaburkieldah láá Amandola, Comunanza, Force, Monte San Martino, Santa Vittoria in Matenano já Smerillo. Montefano. Montefano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montefanost ääsih 3 404 olmožid. Ton vijdodâh lii 33,94 km², já alodâh 242 m. Montefano naaburkieldah láá Appignano, Filottrano, Montecassiano, Osimo já Recanati. Montefortino. Montefortino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montefortinost ääsih 1 112 olmožid. Ton vijdodâh lii 78,62 km², já alodâh 638 m. Montefortino naaburkieldah láá Amandola, Bolognola, Castelsantangelo sul Nera, Comunanza, Montemonaco, Sarnano já Ussita. Siijdah. Arato, Baldoni, Bussonico, Campodarte, Cerretana, Cerretino, Cese di Montefortino, Colli, Collina, Col Martese, Cremore, Fiumate, Montatteglia, Montazzolino, Piedivalle, Pippiete, Pretattoni, Regattola, Ripavecchia, Rocca, Rovitolo, Rubbiano, Santa Lucia in Consilvano, Serra, Sossasso, Teglia, Tre Ponti, Valle já Vetice. Montegiardino. Montegiardino lii kieldâ San Marinost. Montegiardinost ääsih 976 olmožid. Ton vijdodâh lii 3,31 km², já alodâh 340 m. Montegiardino lii San Marino ucemus kieldâ sehe ässeelovo já vijdoduv mield. Montegiorgio. Montegiorgio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montegiorgiost ääsih 6 628 olmožid. Ton vijdodâh lii 47,45 km², já alodâh 411 m. Montegiorgio naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Falerone, Fermo, Francavilla d'Ete, Grottazzolina, Magliano di Tenna, Massa Fermana, Montappone, Monte San Pietrangeli, Monte Vidon Corrado já Rapagnano. Montegranaro. Montegranaro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montegranarost ääsih 12 797 olmožid. Ton vijdodâh lii 31,42 km², já alodâh 279 m. Montegranaro naaburkieldah láá Monte San Giusto, Monte San Pietrangeli, Monte Urano, Montecosaro, Morrovalle, Sant'Elpidio a Mare já Torre San Patrizio. Siijdah. Guazzetti, Santa Leandra, Santa Maria, San Tommaso, Torrione, Vallone já Villa Luciani. Monteleone di Fermo. Monteleone di Fermo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monteleone di Fermost ääsih 366 olmožid. Ton vijdodâh lii 8,21 km², já alodâh 427 m. Monteleone di Fermo naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Monsampietro Morico, Montelparo, Santa Vittoria in Matenano já Servigliano. Montelparo. Montelparo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montelparost ääsih 736 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,63 km², já alodâh 588 m. Montelparo naaburkieldah láá Force, Monsampietro Morico, Montalto delle Marche, Monte Rinaldo, Montedinove, Monteleone di Fermo, Rotella já Santa Vittoria in Matenano. Uáinámušah. Montelparost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Montelupone. Montelupone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monteluponest ääsih 3 477 olmožid. Ton vijdodâh lii 32,67 km², já alodâh 272 m. Montelupone naaburkieldah láá Macerata, Montecosaro, Morrovalle, Potenza Picena já Recanati. Siijdah. Markkân lasseen Montelupone kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: San Firmano. Montemarciano. Montemarciano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montemarcianost ääsih 9 911 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,31 km², já alodâh 92 m. Montemarciano naaburkieldah láá Chiaravalle, Falconara Marittima, Monte San Vito já Senigallia. Siijdah. Alberici, Cassiano, Forcella, Gabella, Gelso, Grugnaletto, Marcianella já Marina. Montenegro. Montenegro lii staatâ Euroopâst. Monterubbiano. Monterubbiano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monterubbianost ääsih 2 141 olmožid. Ton vijdodâh lii 32,24 km², já alodâh 463 m. Monterubbiano naaburkieldah láá Fermo, Lapedona, Montefiore dell'Aso, Moresco, Petritoli já Ponzano di Fermo. Montottone. Montottone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montottonest ääsih 888 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,38 km², já alodâh 277 m. Montottone naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Grottazzolina, Monsampietro Morico, Monte Giberto, Monte Rinaldo, Monte Vidon Combatte já Ortezzano. Moottorkiälkká. Moottorkiälkká lii kepis já pyeri fiävru tälviv. Tot jotá pyereest ubbâsist. Tot lii jo-uv 2- tahtâsaš tai 4- tahtâsaš. Maailm vuosmuš moottorkiälkká valmâštui ive 1920. Moottorkiälháh kiävttojeh puásuipargoin. Ko moottorkiälháh láá muttum, te ulmuuh láá kevtiškuáttám taid tälviääigi ain eenâb. Moottorkiälhá puáhtá kevttiđ meid kepis muorâtäviriij jođettem várás. Taan tárkuttasân láá rievâh já kerriseh. Moresco. Moresco lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Morescost ääsih 540 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,35 km², já alodâh 405 m. Moresco naaburkieldah láá Lapedona, Montefiore dell'Aso já Monterubbiano. Moroni. Moroni lii Komorij uáivikaavpug. Morro d'Alba. Morro d'Alba lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Morro d'Albast ääsih 1 819 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,46 km², já alodâh 199 m. Morro d'Alba naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Monte San Vito, San Marcello já Senigallia. Morrovalle. Morrovalle lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Morrovallest ääsih 10 035 olmožid. Ton vijdodâh lii 42,58 km², já alodâh 246 m. Morrovalle naaburkieldah láá Corridonia, Macerata, Monte San Giusto, Montecosaro, Montegranaro já Montelupone. Siijdah. Borgo Pintura, Cunicchio, Morrovalle Scalo, Mulinetto, Padri Passionisti, Santa Lucia já Trodica. Mosambik. Mosambik lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Maputo. Moskova. Moskova () lii Ruošâ stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Historjá. Moskova vuáđudui cuáŋuimáánu 4. peeivi 1147. Mosshâš. Mosshâš () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Mosshâš Mount Everest. Mount Everest lii maailm alemus vääri. Mount Everest lii 8 844–8 850 meetter olluv. Muccia. Muccia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mucciast ääsih 869 olmožid. Ton vijdodâh lii 25,91 km², já alodâh 454 m. Muccia naaburkieldah láá Camerino, Pieve Torina, Serravalle di Chienti já Valfornace. Siijdah. Col di Giove, Costafiore, Giove, Maddalena, Massaprofoglio, Rocchetta já Vallicchio. Muddusjävri. Muddusjävri () lii jävri Aanaar kieldâst Aanaarjäävri viestârpeln. Muddusjäävri riddoost láá Rivdul já Siggávuonâ siijdah. Muddusjäävri vijđodâh lii 50,5 km2 já tot lii Pačvei čácáduv nubben stuárráámus jävri Aanaarjäävri maŋa. Muddusjävri finnee čääsis Kaamâsjuuvâst já Terstojuuvâst. Liävdooluohtâ ponneest jävri muttoo Kiäptuvein, mii mana Mätkijuuvâ peht Solojáávrán. Muddusjäävrist kávnoo čiččâm puurrâmkyelišlaaijâd. Toh láá šapšâ, kuávžur, rávdu, suávvil, vuásku, puško já njäähi. Jäävri tavenuorttii uásist Valburnjaargâst lii Helsig ollâopâttuv tutkâmkuávdáš. Muhos. Muhos lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Muhosist ääsih 8 948 olmožid, já ton vijdodâh lii 797,26 km², mast 13,52 km² lii čääci. Muhos naaburkieldah láá Liminka, Oulu, Siikalatva, Tyrnävä, Utajärvi já Vaala. Siijdah. Hyrkäs, Korivaara, Kurkiperä, Laaji, Laukka, Leppiniemi, Montta, Muhosperä, Mökkikylä, Petäikkö, Perukka, Ponkila, Päivärinne, Pälli, Rautionkylä, Rova, Sanginjoki, Soso, Suokylä, Tuppu, Tuuru já Lehtoselkä. Multia. Multia lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Multiast ääsih 1 577 olmožid, já ton vijdodâh lii 765,63 km², mast 32,39 km² lii čääci. Multia naaburkieldah láá Keuruu, Petäjävesi, Saarijärvi, Uurainen já Ähtäri. Siijdah. Haarajärvi, Isojärvi, Karhila, Kirkkosijdâ, Kopola, Linna-Peurala, Nikaranperä, Pirttiperä, Sahrajärvi, Sinervämäki, Tarhapää, Vehkoo já Väätäiskylä. Muonio. Muonio () lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Muoniost ääsih 2 296 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 039,97 km², mast 133,97 km² lii čääci. Muonio naaburkieldah láá Iänudâh, Kittâl já Kolari. Murmansk. Murmansk () lii kaavpug Ruošâst. Mustasaari. Mustasaari () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Mustasaarist ääsih 19 475 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 178,60 km², mast 2 329,47 km² lii čääci. Mustasaari naaburkieldah láá Laihia, Maalahti, Vaasa já Vöyri. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Anixor, Brändövik, Böle 1, Björköby, Helsingby, Iskmo, Jungsund, Karkkimala, Karperö, Kaukaluoto, Koivulahti, Koskö, Kuni, Martoinen, Miekka, Munsmo, Norra Vallgrund, Panike, Petsmo, Puntainen, Raippaluoto, Riimala, Runsor, Singsby, Sepänkylä, Sulva, Söderudden, Södra Vallgrund, Taurila, Tuovila, Tölby, Vassor, Veikkaala, Vikby, Voitila, Västerhankmo já Österhankmo. Muurame. Muurame lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Muuramest ääsih 10 199 olmožid, já ton vijdodâh lii 194,05 km², mast 50,00 km² lii čääci. Muurame naaburkieldah láá Jyväskylä já Toivakka. Siijdah. Isolahti, Hautalanmäki, Jaakkola, Kinkomaa, Kotiranta-Paavalinvuori, Niittyaho, Pitkälä-Riihiniemi, Rajala, Rannankylä, Saarenkylä, Valkola-Rajahonka, Velkapohja, Verkkoniemi, Vihtalahti já Vuorenlahti. Myanmar. thumb Myanmar ađai Burma lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Naypyidaw. Mánudâš. Mánudâš jorá Eennâmpáálu pirrâ. Eennâmpáálust lii ohtâ máánu. Márjá-Liisá Olthuis. Márjá-Liisá Olthuis (j.s. Mujo; š. porgemáánu 9. peeivi 1967, Pärttih, Aanaar, Suomâ) lii anarâš kielâtieđâldeijee já kielâtotkee. Suu sämikiel nommâ lii Kaabi Eljis Márjá-Liisá. Merhâšittee äšši Márjá-Liisást lii tot, et sun lii pastam siäiludiđ já ovdediđ anarâškielâ kukken anarâš pirrâsist, ko lii aassâm Kuhmost, Oulust já Hollandist. Eellim. Márjá-Liisá Mujo šoodâi porgemáánu 9. peeivi 1967 Pärttihist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. Suu eeči lâi Sammlii-Kaabi Eljis (Eljas Mujo) já enni lii Piätárii-Heendâ Heeihâ Elsa (js. Aikio, tááláš Väisänen). Vuáđuškoovlâ sun algâttij Pärttihist ive 1974, joođhij Ucjuuvâst já Njuárgámist já loppâuási škoovlâ sun vaazij Kuhmost. Pajeuáppen sun čaalij Kuhmo luvâttuvâst kiđđuv 1986. Márjá-Liisá lii vuossâmuš anarâš maister sehe vuossâmuš anarâš, kote totká jieijâs kielâ. Sun valmâštui filosofia maisterin Oulu ollâopâttuvâst njuhčâmáánu 25. peeivi 1992. Filosofia lisensiaatin sun valmâštui ive 2001 já lisensiaatpargo kieđâvušâi kyevtistaavvâl orjâlâškielâ -mi- já anarâškielâ kyevtistaavvâl -mi- já -me- nominijd já toi álgupuáttim. Sun nágáttâlâi tuáhtárin ive 2007. Sun čaalij náguskirje anarâškielâ šlajânomâttâsâin, moh kieđâvušeh kuobbârijd, šaddoid já luudijd. Márjá-Liisá áásá tááláá ääigist Hollandist já suu perrui kuleh hollandlâš kállá Henkjan lasseen kyehti nieidâ, Sofia (š. 1996) já Ester Anne (š. 2004), kiäid sun sárnu pääihist anarâškielâ. Pargo. Márjá-Liisá lii pargoost Oulu ollâopâttuvâst, kost sun máttát anarâškielâ. Sun tuáimá meiddei Anarâškielâ seervi saavâjođetteijen. Palhâšumeh. Säämi Instituut mieđettij Márjá-Liisán Israel Ruong stipend, mii mieđettuvvoo nuorâ sämikielâ totkei. Stipend keigij sunjin roovvâdmáánu 26. peeivi 1999 Kuovdâkiäinust suu kuhesáigásâš máttáátteijee já ustev filosofia tuáhtár Tuomas Magga. Kuovâmáánu 21. peeivi 2020 Márjá-Liisá vuoitij Linguapax-palhâšume pargostis anarâškielâ pyerrin. Palhâšume juáhhoo jyehi ive aalmugijkoskâsii eenikielâ peeivi ulmui tâi uásipiälán, mii lii ovdedâm kielâ maaŋgâpiälálâšvuodâ, kielâ iäláskittem, kielâ siärváduv movtáskittem já maaŋgâkielâlâšvuođâ. Palhâšume juáhá Linguapax-ornijdume, mii suoijâl já iäláásk kielâ maaŋgâpiälálâšvuodâ maailmist. Palhâšume lii 6 000 eurod. Kirjeh. Márjá-Liisá lii čáállám meiddei jieijâs scifi-roomaan anarâškielân: "Masa jo Mánudáást". Kietâčaalâ lii vaalmâš. Käldeeh. Olthuis Olthuis Olthuis Mõisaküla. Mõisaküla lii epijiečânâs kaavpug Mulgi kieldâst, Viljandimaa eennâmkoddeest, Eestienâmist. Historjá. Mõisakülast šoodâi kaavpug vyesimáánu 1. peeivi 1938. Roovvâdmáánu 24. peeivi 2017 Karksi, Abja já Halliste kieldah sehe Mõisaküla kaavpug lahtojii uđđâ Mulgi kieldân. N. N lii läättinlâš puustavoornig 14. já anarâškielâ puustavoornig 19. puustav. N'Djamena. N'Djamena lii Tšad stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Nairobi. Nairobi lii Kenia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tobbeen ääsih suullân 4,7 miljovn olmožid. Historjá. Nairobin šoodâi 1899 Uganda ryevdirađe uáivikuávdáš. Ton ryevdirađe tárguttâssân lâi ovtâstittiđ Nuorttâ-Afrik eres maailmân. Ko rotto levânij Nairobi ässeid, te ulmuuh poldii ubâ Nairobi kaavpug 1900-lovvoost. Tot huksejui uđđâsist. Britannia haldâšuumeest Nairobi aalgij šoddâđ, já aalmugstuárrum juátkoo vala-uv. Namibia. Namibia teikâ Namibia täsiväldi lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Windhoek. Napoli. Napoli lii kaavpug Italiast, Campania kuávlust. Napolist ääsih 962 606 olmožid. Ton vijdodâh lii 119,02 km², já alodâh 17 m. Napoli naaburkieldah láá Arzano, Casandrino, Casavatore, Casoria, Cercola, Marano di Napoli, Melito di Napoli, Mugnano di Napoli, Portici, Pozzuoli, Quarto, San Giorgio a Cremano, San Sebastiano al Vesuvio já Volla. Nauru. thumb Nauru lii mikrostaatâ Oseaniast. Naurust ij virgálávt lah uáivikaavpug, mutâ ton stuárráámus aassâmkuávdáš lii Yaren, kost lii meid tom haldâttâs. Naurust ij lah ohtâgin kaavpug. Nebraska. Nebraska lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Lincoln já stuárráámus kaavpug Omaha. Nebraska uásistaatâst ääsih ohtsis 1 952 570 olmožid (2020). Nepal. thumb Nepal lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Kathmandu. Neptunus. Neptunus lii plaaneet. Tot lii piäiváškode káávcád já olgomus plaaneet. Tot lii niäljádin stuárráámus planetijn čođâmittoos tááhust. Neptunus lii váhá stuárráábiššááš ko ton jyemehâšplaaneet Uranus. Neptunus jorá Piäiváá pirrâ ohtii 164,8 ivveest. Nommâ lii adelum roomalii merâimmeel mield. Neptunus täsnitieđâlâš symbol lii ♆. Neptunus lii áinoo plaaneet piäiváškoddeest, mii kavnui matematiiklâš rekinistmáin ige aiccâmáin. Ranskalâš täsnitiettee Alexist Bouvard ooinij, et Uranus juurâi komálávt. Talle jurdâččui, et ferttee leđe mottoom kavnâhánnáá plaaneet, mii vaaigut Uranus liihâdmân. Kavnâhánnáá plaaneet saje uccui matematiiklávt, já tot huámášui meid teleskoppáin. Maŋeláá meiddei ton stuárráb máánu, Triton, kavnui. Nevada. Nevada lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Carson City. Stuárráámus kaavpug lii Las Vegas. Nevada uásistaatâst ääsih ohtsis 3 139 658 olmožid. New Hampshire. New Hampshire lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Concord já stuárráámus kaavpug Manchester. New Hampshire uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 1,4 miljovn olmožid (2020). Käldeeh. * New Jersey. New Jersey lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Trenton já stuárráámus kaavpug Newark. New Jersey uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 8,9 miljovn olmožid (2020). Käldeeh. * New Mexico. New Mexico lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Santa Fe já stuárráámus kaavpug Albuquerque. New Mexico uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 2 miljovn olmožid (2020). Käldeeh. * New Orleans. New Orleans lii kaavpug Louisiana uásistaatâst Ovtâstum staatâin. New Orleansist ääsih ohtsis suulân 390 000 olmožid já tot lii-uv Louisiana stuárráámus kaavpug. New Orleans kočodeh távjá Ovtâstum staatâi puoh áinoošlajâsumos kaavpugin. Eennâmtiätu. New Orleans lii Mississippijuuvâ riddoost, juuvâ njálmáduvvâst, maadânuorttii Louisianast. Kaavpug lii suulân 169 km tavas Meksikoluovtâst. Hurriganeh. Hurrigaan Katrina já ton maŋasiih tulveh tuššâdij ennuv New Orleansist ive 2005. Historjá. New Orleans vuáđudui ive 1718 ranskalij tooimâst. Ton nommâ puátá Ranska tallaš staatâváldualmast, Philippe d'Orléansist. Ranskaliih monâttii New Orleans espanjalijd ive 1763, mutâ ožžuu tom maassâd ive 1801. Kulttuur. New Orleans tobdeh eromâšávt jazz-musijkkárijn tego Louis Armstrongist. Tobbeen lii meid karnevaalpaje, mii čokkeluvá pegâlmâs jyehi-ivvááš Mardi Gras-karnevaalin. Käldeeh. * New York. thumb New York uásistaatâ kárttá, moos New York City merkkejum New York teikkâ New York City (virgálávt "City of New York", uánádâs "NYC") lii kaavpug New York uásistaatâst Ovtâstum staatâin. Tot lii New York uásistaatâ já ubâ Ovtâstum staatâi stuárráámus kaavpug. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 8,3 miljovn olmožid. Käldeeh. * New York (uásistaatâ). New York lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Albany já stuárráámus kaavpug New York City. New York uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 19,4 miljovn olmožid (2020). Tot lii Ovtâstum staatâi niäljádin stuárráámus uásistaatâ ässeelovo mield. Käldeeh. * Niamey. Niamey lii Niger stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Nicaragua. thumb Nicaragua lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Managua. Niger. Niger lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Niamey. Nigeria. Nigeria littotäsiväldi (, hausan "Jamhuriyar Taraiyar Najeriya", igbon "Ọ̀hàńjíkọ̀ Ọ̀hànézè Naìjíríyà", joruban "Orílẹ̀-èdè Olómìniira Àpapọ̀ Nàìjíríà") ađai Nigeria lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Abuja. Nijttomarikielâ. Nijttomarikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Kielâsosiologlâš tile. Nijttomarikielâst láá 365 316 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. Fonetiik. Nijttomarikielâst láá käävci vokalid. Ton lasseen ryeššilijn lovnâsaanijn puáhtá leđe vala ohtâ vookaal. Nijttomarikielâst láá 19 konsonantid, ryeššilijn saanijn puáhtá leđe váhá eenâb. Nils-Aslak Valkeapää. Nils-Aslak Valkeapää teikkâ Áillohaš () lâi sämmilâš taaidâr, tivtâsteijee já jyeigee. Palhâšumeh já tubdâstâsah. Valkeapää finnij elimis ääigi maaŋgâlágánijd palhâšuumijd. Ive 1985 sun finnij Sämirääđi kunneepalhâšume pargostis sämmilij pyerrin. Ive 1991 sun vuoitij Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume kirjestis "Piäiváš, iäččám". Muáddi ive maŋeláá Valkeapää 50. šoddâmpeeivi kunnen Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi vuáđudii sämimuusik palhâšume Áillohaš-palhâšume. Ive 1994 Oulu ollâopâttâh meridij nomâttiđ suu kunneetuáhtárin. Ive 1996 lâi Suomâ-palhâšume vuáru. Ovdâláá Valkeapää jämimis meid Laapi ollâopâttâh meridij nomâttiđ suu kunneetuáhtárin. Käldeeh. Valkeapää Valkeapää Valkeapää Valkeapää Valkeapää Valkeapää Valkeapää Valkeapää Valkeapää Nils Gaup. Nils Gaup (š. cuáŋuimáánu 12. peeivi 1955, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii taažâsämmilâš elleekovestivrejeijee já čaittâleijee. Suu tobdeh pyeremustáá stivrejeijen elleekuuvijn Ofelaš (1987), Hodet over vannet (1993) já Kautokeino-opprøret (2008). Ofelaš lâi maailm vuosmuš kuhes sämmilâš já sämikielâlâš elleekove. Käldeeh. Gaup Gaup Gaup Nivala. Nivala lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Nivalast ääsih 10 607 olmožid, já ton vijdodâh lii 536,87 km², mast 8,99 km² lii čääci. Nivala naaburkieldah láá Haapajärvi, Haapavesi, Sievi já Ylivieska. Historjá. Nivala vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1992. Siijdah. Haapajärvenkylä, Järvikylä, Karvoskylä, Maliskylä, Nivala markkân, Pahkalankylä (Pahkakylä), Sarjankylä já Välikylä. Njellim. Njellim (nuorttâlâškielân "Njeäʹllem" já suomâkielân "Nellim" teikâ "Nellimö") lii siijdâš Aanaar kieldâst. Ruošâ rääji alda orroo Njellim lii mielâkiddiivâš, tastko tot lii kuulmâ kulttuur kuáhtámsaje. Tobbeen kuáhtájeh syemmilâš, anarâš já nuorttâlâš kulttuureh. Njellim Njiävđám. Njiävđám (, já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Njiävđám Njuhčâmáánu. Njuhčâmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive kuálmád mánuppaje. Njuhčâmáánust láá 31 peivid. Tot lii finnim noomâs eskin Anarâš-kalenderân. Eidu taan máánust njuuvčah mäccih Sáámán. Taan máánust lii kevttum meid suomâkiel lovnânomâttâs "maalismáánu". Njäähi. Njäähi ("Lota lota") lii kyelišlaajâ, mii kulá torskekuolij laahkon. Nokia (kaavpug). Nokia lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Nokiast ääsih 34 009 olmožid, já ton vijdodâh lii 347,82 km², mast 59,55 km² lii čääci. Nokia naaburkieldah láá Hämeenkyrö, Pirkkala, Sastamala, Tampere, Vesilahti já Ylöjärvi. Historjá. Nokia vuáđudui ive 1922, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Kieldâlahtemeh. Suoniemi kieldâ lohtui Nokian ive 1973. Tottijärvi kieldâ lohtui Nokian ive 1976. Siijdah. Aaroninkorpi, Alhoniitty, Alisen alue, Haavisto, Harjuniitty, Hasselbacka, Ilkan alue, Kankaantaka, Kaupunginosia, Keho, Keskinen, Ketolanmäki, Koskenmäki, Kulovesi, Lähdekorpi, Lähdeniitty, Lauttala, Lehtimäki, Linnavuori, Maatiala, Myllyhaka, Pinsiö, Pitkäniemi, Sarkola, Sarpatti, Siuro, Sorva, Suoniemi, Taivalkunta, Taka-Lauttala, Tervasuo, Tottijärvi, Tyrkkölä, Välimaa, Vihola, Vihola Nooveel. Nooveel lii čaabâkirjálâš proosamaainâs, mii muštâl mottoom tábáhtume uánihávt. Novellist iä laavii leđe ennuv persovneh, já tábáhtume lii räijejum. Klassisii miäruštâllâm mield nooveel puáhtá luhâliđ ovttáin čokkáámáin. Anarâškiel novelleh láá čallum mottoom verd. Novelleh láá šoddâm tondiet, ko čaabâkirjáliih teevstah iä lah ennuv, já taid lii jotelub čäälliđ ko romanijd. Anarâškielân lii almostum ohtâ nooveelčuágáldâh: "Kyelisieidi maccâm já eres novelleh" (Anarâškielâ servi, 2005). Anarâš novelleh láá almostum Anarâš-loostâst, Tejâblogist já Čyeti čälled -blogist. Anarâškielâ Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt ääigi meiddei nuorah láá jurgâlâm novellijd anarâškielân. Iänááš novelleh láá jurgâlum suomâkielâst; motomeh meid eŋgâlâskielâst. Norilsk. Norilsk () lii kaavpug Ruošâst. Ässeeloho. Ive 2010 Norilskist assii 175 365 olmožid. Nouakchott. Nouakchott (, berberkielân "Nwakcoṭ", algâaalgâst suorgiittum berberkielâ säänist Nawākšūṭ, mii meerhâš "piegâi saje") lii Mauritania uáivikaavpug. Novosibirsk. Novosibirsk () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Novosibirsk vuáđudui ive 1893, já tast šoodâi kaavpug ive 1903. Numana. Numana lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Numanast ääsih 3 787 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,94 km², já alodâh 96 m. Numana naaburkieldah láá Castelfidardo, Porto Recanati já Sirolo. Nuorttâ-Afrik. Nuorttâ-Afrik. Tevkis ruánáá kuávluh rekinistojeh ain Nuorttâ-Afrik uássin, kuovgis ruánáá kuávluh vuod tuše motomin. Nuorttâ-Afrik lii kuávlu Afrikâst. Tot uulât Ruopsismeerâ staatâin ain Mosambik já Madagaskar räi. Staatah. OA jyehim mield Nuorttâ-Afrikân kuleh čuávuvááh staatah já kuávluh: Burundi, Djibouti, Eritrea, Etiopia, Kenia, Komoreh, Maadâ-Sudan, Madagaskar, Malawi, Mauritius, Mayotte, Mosambik, Réunion, Ruanda, Sambia, Seychelleh, Somalia, Tansania, Uganda já Zimbabwe. Nuorttâ-Timor. thumb Nuorttâ-Timor lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Dili. Nuorttâ-Timorist lii tuše ohtâ räjiránnjá: Indonesia. Nuorttâlâškielâ. a> muštâl nuorttâlâškielâlijd museo uđâsmittempargoost já maht museo palvâl ton ääigi Nuorttâlâškielâ lii sämikielâ. Ton aldemuš suhâkielâ lii anarâškielâ. Nuorttâlâškielâ pustaveh. â = ɘ (švaa), c = ts, č = tʃ, ʒ = dz, ǯ = dʒ, ǧ = ɟʝ, ǩ = cç, õ = ɐ (švaa), š = ʃ, ž = ʒ, å = ɔ. Nuorttâriijkâ. Nuorttâriijkâ (), virgâlávt Nuorttâriijkâ täsiväldi (), lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Wien. Nuorttâriijkâst ääsih 8 901 064 olmožid. Ton vijđodâh lii 83 878,99 km², mast 0,84 % lii čääci. Nuorttâriijkâ ránnjáenâmeh láá Liechtenstein já Sveicci viestârist, Italia já Slovenia mäddin, Uŋgar já Slovakia nuorttân já Saksa já Tšekki tavveen. Historjá. Nuorttâriijkâ šoodâi vuossâmuu maailmsuáđi maŋa ive 1919, ko Nuorttâriijkâ-Uŋgar kiäisárkodde juohhui maaŋgáid staatáid, já tast šoodâi riehtiopâlávt täsiväldi skammâmáánu 10. peeivi 1920. Nuorttâriijkâ seervâi Euroop unionân uđđâivemáánu 1. peeivi 1995. Eennâmtiätu. Nuorttâriijkâ lii Alppâeennâm já siseennâmriijkâ, ko tot ij lah merâriddoost. Koskâ-Euroop kuhemus juuhâ Tonava kolgâ Nuorttâriijkâ čoođâ jođedijnis Čapismeerâ kuávlun. Kielah. Saksakielâ lii virgálâš kielâ Nuorttâriijkâst. Ko Nuorttâriijkâ lii saksakielâlâš kuávlu, te tast láá uáli čovgâ koskâvuođah Saksain já meiddei Sveiccijn. Virgáliih ucceeblovokielah láá kroatiakielâ, sloveniakielâ já uŋgarkielâ. Nurmes. Nurmes lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Nurmesist ääsih 9 522 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 854,78 km², mast 253,74 km² lii čääci. Nurmes naaburkieldah láá Juuka, Lieksa, Kuhmo, Sotkamo já Rautavaara. Historjá. Nurmes vuáđudui ive 1810, já tast šoodâi kaavpug ive 1973. Siijdah. Höljäkkä, Jokikylä, Jänislehto, Kuikka, Kuohatti, Kynsiniemi, Lipinlahti, Mujejärvi, Nurmes, Palojärvi, Petäiskylä, Porosaari, Salmi (Salmenkylä), Saramo, Savikylä, Särkivaara, Ylikylä, Kuokanvaara, Kohtavaara, Egyptinkorpi já Tolkee. Nuuk. Nuuk () lii Ruánááeennâm uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Närpiö. Närpiö () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Närpiöst ääsih 9 540 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 334,14 km², mast 1 356,43 km² lii čääci. Närpiö naaburkieldah láá Kaskinen, Korsnäs, Maalahti, Kristiinankaupunki, Kurikka já Teuva. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Historjá. Närpiö vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1993. Siijdah. Yttermark, Bäckby, Böle, Finby, Gottböle, Kalax, Kaldnäs, Karila (Karlå), Klaresund, Knåpnäs, Kåtnäs, Norrnäs, Nämpnäs (algâaalgâst Niemenpää), Näsby, Pielahti (Pjelax), Pirttikylä (Pörtom), Rangsby, Ståbacka, Tervalahti (Tjärlax), Träskböle já Ylimarkku (Övermark). O. L lii läättinlâš puustavoornig 15. já anarâškielâ puustavoornig 21. puustav. Offagna. Offagna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Offagnast ääsih 2 033 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,63 km², já alodâh 306 m. Offagna naaburkieldah láá Ancona, Osimo já Polverigi. Ohio. Ohio lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Columbus. Oklahoma. Oklahoma lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Oklahoma City. Oman. thumb Oman lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Masqat. Omsk. Omsk () lii kaavpug Ruošâst. Once Upon a Time in Hollywood. Once Upon A Time in Hollywood logo Once Upon a Time in Hollywood lii ive 2019 puáttám draamakomediaelleekove, mon lii čáállám já stivrim Quentin Tarantino. Tot sajaduvá ive 1969 Los Angelesin. Juonâ. Hollywood čaittâleijee Rick Dalton pala ete suu karrieer lii lappâd. Sun já suu sajasâščaittâleijee Cliff Booth irâttává vala miänástuđ já finniđ pegâlmâsvuođâ ive 1969 Hollywoodist. Vuástáväldim. Rotten Tomatoes -sijđo 529 árvustâlmist 85% lijjii miättáseh. Metacritic-siijđost tot finnij 83 čuággád čyeđeest. Ordino. Ordino lii kieldâ Andorrast. Ordinost ääsih 4 942 olmožid. Ton vijdodâh lii 90 km², já alodâh 1 298 m. Oregon. Oregon lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Salem. Orimattila. Orimattila lii kaavpug Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Orimattilast ääsih 15 992 olmožid, já ton vijdodâh lii 814,01 km², mast 28,83 km² lii čääci. Orimattila naaburkieldah láá Hollola, Iitti, Kärkölä, Lahti, Lapinjärvi, Myrskylä, Mäntsälä já Pukkila. Historjá. Orimattila vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1992. Orjâlâškielâ. Orjâlâškielâ taihe pajekielâ lii sämikielâ. Veerbah. Indikativ, konditional já potential Ortezzano. Ortezzano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Ortezzanost ääsih 749 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,08 km², já alodâh 301 m. Ortezzano naaburkieldah láá Carassai, Montalto delle Marche, Monte Rinaldo, Monte Vidon Combatte já Montottone. Oseania staatah. • border Papua Uđđâ-Guinea Epijiečânâs kuávluh. • border Amerik Samoa • border Ashmore- já Cartiersuolluuh • border Johnston aatool • border Kingman kárgu • border Kooraalmeerâ suollui territorio • border Palmyra aatool • border Ranska Polynesia • border Wallis já Futuna Oseania staatah Osimo. Osimo lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Osimost ääsih 35 105 olmožid. Ton vijdodâh lii 106,74 km², já alodâh 265 m. Osimo naaburkieldah láá Ancona, Camerano, Castelfidardo, Filottrano, Montefano, Offagna, Polverigi, Recanati já Santa Maria Nuova. Siijdah. Abbadia, Campocavallo, Casenuove, Casette di Rinaldo, Cucchiarello, Fornace Morando, La Villa, Osimo Stazione, Padiglione, Passatempo, San Biagio, Montegallo, San Paterniano, San Sabino, Santo Stefano já San Valentino. Oslo. Oslo lii Taažâ stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Osloost ääsih 693 494 olmožid, já ton vijdodâh lii 454,12 km², mast 27,72 km² lii čääci. Ostra. Ostra lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Ostrast ääsih 6 535 olmožid. Ton vijdodâh lii 47,25 km², já alodâh 188 m. Ostra naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Corinaldo, Montecarotto, Ostra Vetere, Senigallia já Trecastelli. Historjá. Ostrast šoodâi kaavpug ive 1790. Ostra Vetere. Ostra Vetere lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Ostra Veterest ääsih 3 182 olmožid. Ton vijdodâh lii 30,02 km², já alodâh 250 m. Ostra Vetere naaburkieldah láá Barbara, Castelleone di Suasa, Corinaldo, Montecarotto, Ostra já Serra de' Conti. Siijdah. Acqualagna, Burello, Boscareto, Dometto, Guinzano, Molino, Pescara, Pezzolo, Pongelli já San Vito. Ouagadougou. Ouagadougou lii Burkina Faso uáivikaavpug. Ouagadougou lii ranskakielâ čäällimvuovvijn čallum ton algâalgâlii noomâst "Wogodogo", mii lii morekielâ já meerhâš "kost ulmuuh finnejeh kunnee já kunnijâttem" teikkâ "puáđi kunnijâttiđ mii". Ouidah. Ouidah teikkâ Whydah (yoruban "Xwéda";;) lii kaavpug Beninist. Oulainen. Oulainen lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Oulaisijn ääsih 7 283 olmožid, já ton vijdodâh lii 597,54 km², mast 9,74 km² lii čääci. Oulaisij naaburkieldah láá Alavieska, Haapavesi, Merijärvi, Pyhäjoki, Raahe já Ylivieska. Historjá. Oulainen vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Kilpua, Lehtopää, Matkaniva, Petäjäskoski, Piipsjärvi já Honkaranta. Oulu. Oulu () lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Oulust ääsih 205 750 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 817,54 km², mast 845,58 km² lii čääci. Oulu naaburkieldah láá Hailuoto, Ii, Kempele, Liminka, Lumijoki, Muhos, Pudasjärvi, Tyrnävä já Utajärvi. Outokumpu. Outokumpu lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Outokumpust ääsih 6 586 olmožid, já ton vijdodâh lii 584,06 km², mast 138,24 km² lii čääci. Outokumpu naaburkieldah láá Heinävesi, Kaavi, Liperi, Polvijärvi já Tuusniemi. Historjá. Outokumpu vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Alavi (Alavi-Suvisranta-Herneaho), Harmaasalo, Kuusjärvi, Paloranta, Rikkaranta-Lähtevä-Kuminvaara, Sysmä-Sätös, Törisevä já Viuruniemi. Ovdâskoddepiäládâh. Ovdâskoddepiäládâh lii piäládâh, mii lii merkkejum piäládâhregisterân já mast lii aainâs-uv ohtâ aalmugovdâsteijee ovdâskoddeest. Ovtâstum arabiemiirikodeh. thumb Ovtâstum arabiemiirikodeh láá staatâ Aasiast. Toi uáivikaavpug lii Abu Dhabi já stuárráámus kaavpug Dubai. * Ovtâstum kunâgâskodde. Stuorrâ-Britannia já Tave-Irland ovtâstum kunâgâskodde () ađai Ovtâstum kunâgâskodde lii staatâ Euroopâst. Eŋland, Wales, Skotland já Tave-Irland láá Ovtâstum kunâgâskode uásikuávluh. Ovtâstum kunâgâskode uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Lontoo. * Ovtâstum staatah. Amerik ovtâstum staatah (, uán. "USA") teikkâ Ovtâstum staatah () láá vuáđulavâlâš littostaatâ iänááš Tave-Amerik-nannaam koskâuásist. Ovtâstum staatâin láá 50 uásistaatâd. Toi lasseen Ovtâstum staatâin láá Columbia littopirrâdâh () já territorioh Karibia- já Kuálhismeerâst. Ässeelovo peeleest Ovtâstum staatah láá maailm kuálmádin stuárráámus eennâm. Ovtâstum staatâi uáivikaavpug lii Washington, D.C.. Kielah. Ovtâstum staatâin ij lah virgálâš kielâ teikkâ aalmuglâškielâ, mut amerikeŋgâlâskielâ kiävttoo "de facto" -kiellân. Ton sajan jyehi uásistaatâ uážžu meridiđ jieijâs virgálâš kielâ teikkâ kielâid. Koskâttuvvâi amerikliih savâstâleh eŋgâlâskielâst virgálâžžân kiellân, mut maaŋgâs vyestilist jurduu täst. Käldeeh. * P. P lii läättinlâš puustavoornig 16. já anarâškielâ puustavoornig 22. puustav. P. D. James. P. D. James () lâi eŋlandlâš kirječällee. Suu ubâ nommâ lâi Phyllis Dorothy James, já näimilito čuolmâdim maŋa ive 1941 Phyllis Dorothy White, mutâ suu kirjeh almostuvvii noomáin P. D. James. Sun čaalij ohtsis kyehtlov kirjed. Käldeeh. James James James Padasjoki. Padasjoki lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Padasjokist ääsih 2 868 olmožid, já ton vijdodâh lii 729,85 km², mast 206,73 km² lii čääci. Padasjoki naaburkieldah láá Asikkala, Hämeenlinna, Kangasala, Kuhmoinen, Pälkäne já Sysmä. Pajetuárnus. Pajetuárnus (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Pajetuárnusist ääsih 3 905 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 212,47 km², mast 184,43 km² lii čääci. Pajetuárnus naaburkieldah láá Pello, Ruávinjargâ, Tervola já Tuárnus Siijdah. Aavasaksa, Ainiovaara, Aittamaa, Alkkula (markkân), Alposjärvi, Armassaari (Paloistenkylä), Etelä-Portimojärvi, Haarasaajo, Hyllykylä, Jolanki, Kainuunkylä (Helsinginkylä), Kaitajärvi, Kantomaanpää, Kapusta, Kaulinranta, Kivijärvi, Kivilompolo, Koivistonpää, Kopanmäki, Kuivakangas, Kuuroskoski, Lohijärvi, Meltosjärvi, Mellakoski, Mellajärvi, Nuotioranta, Närkki, Pessalompolo, Pekanpää, Portimojärvi, Raanujärvi, Ratasvuoma, Sompanen, Suutarinmäki, Taloniemi, Taroniemi, Tengeliö, Tolppi, Törmäsjärvi, Vietonen, Välikylä já Väystäjä. Pakistan. thumb Pakistan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Islamabad. Palau. thumb Palau lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Ngerulmud. Palermo. Palermo lii kaavpug Italiast, Sisilia kuávlust. Palermost ääsih 658 123 olmožid. Ton vijdodâh lii 160,59 km², já alodâh 14 m. Palermo naaburkieldah láá Altofonte, Belmonte Mezzagno, Ficarazzi, Isola delle Femmine, Misilmeri, Monreale, Torretta já Villabate. Paltamo. Paltamo lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Paltamost ääsih 3 269 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 139,11 km², mast 220,87 km² lii čääci. Paltamo naaburkieldah láá Kaajaan, Puolanka, Ristijärvi, Sotkamo já Vaala. Panama. thumb Panama lii staatâ Kuovdâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Panamá. Pandemia. Maht koronavirus leevvân teikâ ij leevvân Pandemia (tovláá kreikakielâ sanijgijn πᾶν "pan" "puoh" já δῆμος "demos" "ulmuuh") lii epidemia mii lii levânâm maŋgáid nanamáid teikkâ maailmvijđosávt. Pandemiah láá lamaš ovdâmerkkân koskâääigi čapis sorme, 1800- já 1900-lovoin čiččâm pandemiad tovâttâm kolera já ivij 1918–1919 espanjatavdâ. Uđđâsumos pandemia lii kiđđuv 2020 maailmvijđosávt levânâm koronapandemia COVID-19. Papua Uđđâ-Guinea. thumb Papua Uđđâ-Guinea lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Port Moresby. * Paraguay. thumb Paraguay lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Asunción. Pariisi. Pariisi lii Ranska stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Ranska taveuásist Eŋland kanalân kolgee Seine kolgá Pariisi čoođâ. Pariisi pegâlmus uáinámuš 300 meetter alosâš Eiffel-tornâ uáinoo kuhás kaavpug káátui paajaabeln. Parkano. Parkano lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Parkanost ääsih 6 388 olmožid, já ton vijdodâh lii 909,67 km², mast 56,74 km² lii čääci. Parkano naaburkieldah láá Ikaalinen, Jämijärvi, Kankaanpää, Karvia, Kihniö, Kurikka já Ylöjärvi. Historjá. Parkano vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Alaskylä, Aurejärvi, Jaakkolankylä, Jokiharju, Kairokoski, Kirjaskylä, Kovesjoki, Kuivasjärvi, Lamminkoski, Lapinneva, Linnankylä, Raivala, Sydänmaa, Vahojärvi, Viitalankylä, Vuorijärvi já Yliskylä. Pasepeivi. Pasepeivi lii ohopeivi mii lii lávurduv já vuossaargâ kooskâst. Ovdil ive 1973 pasepeivi lâi oho vuossâmuš peivi mutâ tááláá ääigi almugijkoskâsii standard ISO 8601 mieldi tot lii oho čiččâd já majemuš peivi. Kuittâg motomeh staatah aneh vala-uv pasepeeivi oho vuossâmuš peivin. Patrik Bye. Käldeeh. Bye Bye Paul Calderon. Paul Calderon (šoddâm 1959, Puerto Rico) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá elleekuuvijn "Four Rooms" (1995), "Pulp Fiction" (1994) já "King of New York" (1990). Suu kálgu lii Catherine E Salsich (vihkâm 1986). Sunnust lává kyehti päärni. Käldeeh. Calderon Calderon Pedaso. Pedaso lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pedasost ääsih 2 833 olmožid. Ton vijdodâh lii 3,85 km², já alodâh 4 m. Pedaso naaburkieldah láá Altidona já Campofilone. Pedersöre kieldâ. Pedersöre kieldâ (já) lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pedersöre kieldâst ääsih 11 157 olmožid, já ton vijdodâh lii 826,05 km², mast 31,79 km² lii čääci. Pedersöre kieldâ naaburkieldah láá Evijärvi, Kauhava, Kruunupyy, Luoto, Pietarsaari já Uusikaarlepyy. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Ala-Purmo (Nederpurmo), Ala-Ähtävä (Ytteresse), Edsevö, Forsby, Hietasalmi (Sandsund), Karby, Katteri (Katternö), Kirkonkylä (Kyrkoby), Kolppi (Kållby), Leppälaksi (Lepplax), Lehtisalo (Lövö), Purokylä (Bäckby), Pännäinen (Bennäs), Salonkylä (Lappfors), Sundby, Västersund, Yli-Purmo (Överpurmo), Yli-Ähtävä (Överesse) já Östensö. Peeci. Peeci ("Pinus sylvestris") lii kuácceemuorâ. Peeci lii siđhes muorâ, mii šadda sehe enâmist, mast láá ennuv raavvâdamnâseh, já enâmijn, main toh láá uccáá. Čuovâ tot kuittâg váátá, ige tot piergii stuorrâ muorâi suoivust. Peeci já kuosâ láá kuácceevyevdi uáiváámusah. Levânem Suomâst. Peeci lii ubâ Suomâst almolâš muorâ suullân Aanaar - Njiävđám - Iänuduv Gárasavvon -linje räi. Ton taavaabeln šaddeh ohtuunis peesih, eereeb Aanaarjuuvâ, Ucjuuvâ já Puálmágjuuvâ leevijn láá vala vijđes pecimeecih-uv. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Tovle peesist finnij kuolmâs, mii lâi tehálâš jávuaamnâs sämmilijd já tot lasettui-uv maaŋgâlágánijd purrâmâššáid. Kuolmâs pieijui ovdâmerkkân piärgu- teikkâ kyelimáálán, kyeliliemân já suohâdân. Anarist sämmiliih läävejii liäibuđ tast teikkâ siävuttiđ tom eres jávuiguin. Sämmiliih läävejii kevttiđ piihâ puohmuđusij vaaivij tipšomân. Almolávt peesi ihešoddâmkeerdijn () vuoššum siirápáin já teejáin ulmuuh tipšuu kuorsâttuv já kiđđâvaibâmvuođâ. Pecikuácceeoljolávgu kevttui leesmi já haavij tipšomist. C-vitamiin pecikuáccein lii ennuv, eromâšávt tälviv. Pikkâ já piihâst rahtum vuoidâseh išedeh liškevaaivijn já haavij puárránmist. Peeivitäsideijee Guinea. Peeivitäsideijee Guinea täsiväldi (,) ađai Peeivitäsideijee Guinea lii staatâ Afrikâst. Ton tááláš uáivikaavpug lii Malabo, mutâ toh láá huksiimin uđđâ uáivikaavpug Ciudad de la Paz. Käldeeh. * Pelkosnjargâ. Pelkosnjargâ () lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Pelkosnjaargâst ääsih 947 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 881,54 km², mast 45,40 km² lii čääci. Pelkosnjaargâ naaburkieldah láá Kiemâjävri, Kyelijävri, Ruávinjargâ, Suáđigil já Suovâkuoškâ. Eennâmtiätu. Kieldâst láá ohtsis 171 jävrid, main stuárráámuuh láá Pyhäjärvi, Säynäjäjärvi já Tuormusjärvi. Siijdah. Aapajärvi, Arvospuoli, Kairala, Kiemunkivaara, Luiro, Moitaselkä, Pelkosnjargâ, Pyhäjärvi, Saunavaara já Suvanto. Pello. Pello lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Pellost ääsih 3 330 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 864,66 km², mast 126,02 km² lii čääci. Pello naaburkieldah láá Kolari, Pajetuárnus já Ruávinjargâ. Penna San Giovanni. Penna San Giovanni lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Penna San Giovannist ääsih 1 011 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,08 km², já alodâh 630 m. Penna San Giovanni naaburkieldah láá Amandola, Falerone, Gualdo, Monte San Martino, Sant'Angelo in Pontano já Servigliano. Siijdah. Caselunghe, Crocifisso, Guerci, Magli, Pilotti, Saletta já Saline. Pennsylvania. Pennsylvania lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Harrisburg já stuárráámus kaavpug Philadelphia. Pennsylvania uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 12,8 miljovn olmožid (2020). Penza. Penza () lii kaavpug Ruošâst. Perho. Perho lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Perhost ääsih 2 726 olmožid, já ton vijdodâh lii 775,19 km², mast 27,32 km² lii čääci. Perho naaburkieldah láá Alajärvi, Halsua, Kinnula, Kivijärvi, Kyyjärvi, Lestijärvi, Veteli já Vimpeli. Siijdah. Alajoki, Haukka, Humalajoki, Jänkä, Kivelä, Kivikangas, Kellokoski, Kokkoneva, Korkiakangas, Korpela, Liukko, Mehtä-Poranen, Mustamaa, Mäkelä, Mökälä, Möttönen, Oksakoski, Peltokangas, Perho markkân, Salamajärvi já Taipale. Peru. thumb Peru lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Lima. Pesaro já Urbino eennâmkode kieldah. Pesaro já Urbino eennâmkoddeest láá 52 kieldâd. Käldeeh. * Peter Greene. Peter Greene (š. roovvâdmáánu 8. peeivi 1965, Montclair, New Jersey, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Suu vuosmuuh elleekove- já televisioroolah lijjii 1990-loho aalgâst. Sun lii lamaš ovdâmerkkân elleekuuvijn The Mask (1994), Pulp Fiction (1994) já The Usual Suspects (1995). Maŋgii sun čaittâl mottoomlágán skeelmâ teikâ rikolii. Käldeeh. Greene Greene Petriolo. Petriolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Petriolost ääsih 1 885 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,65 km², já alodâh 271 m. Petriolo naaburkieldah láá Corridonia, Loro Piceno, Mogliano já Urbisaglia. Petritoli. Petritoli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Petritolist ääsih 2 241 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,00 km², já alodâh 358 m. Petritoli naaburkieldah láá Carassai, Monte Giberto, Monte Vidon Combatte, Montefiore dell'Aso, Monterubbiano já Ponzano di Fermo. Uáinámušah. Petritolist lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Petroskoi. Petroskoi (, já) lii kaavpug Ruošâst. Tot lii Kärjil täsivääldi uáivikaavpug. Historjá. Petroskoi vuáđudui čohčâmáánu 11. peeivi 1703, já tast šoodâi kaavpug njuhčâmáánu 21. peeivi 1777. Phil LaMarr. Phillip LaMarr (š. uđđâivemáánu 24. peeivi 1967, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiäm tobdeh vaarâ pyeremustáá tv-rááiđust "MADtv" (1995), já elleekovveest "Pulp Fiction" (1994). Sun lii lamaš maŋgii meid jienân animaatioin já videospeelâin. Käldeeh. LaMarr LaMarr Philadelphia. thumb Pennsylvania kárttá mast Philadelphia pirrâdâhkodde merkkejum Philadelphia lii kaavpug Pennsylvania uásistaatâst Ovtâstum staatâin. Tot lii Pennsylvania uásistaatâ stuárráámus kaavpug já kuđâdin stuárráámus puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 1,5 miljovn olmožid. Phoenix. Phoenix lii Arizona uásistaatâ uáivikaavpug. Tot lii ässeelovo mield meid Arizona stuárráámus kaavpug. Phoenixist ääsih ohtsis suulân 1,7 miljovn olmožid. Tot lii puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn viđâdin stuárráámus. Phoenix lii meid Ovtâstum staatâi uásistaatâi uáivikaavpugijn puoh stuárráámus já áinoo uásistaatâ uáivikaavpug, mast ääsih paijeel miljovn olmožid. Pielavesi. Pielavesi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Pielavesist ääsih 4 355 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 406,51 km², mast 253,29 km² lii čääci. Pielavesi naaburkieldah láá Iisalmi, Keitele, Kiuruvesi, Kuopio, Pihtipudas, Pyhäjärvi já Tervo. Siijdah. Heinämäki, Jokijärvi, Joutsenniemi, Jylhä, Jylänki, Karjala, Koivujärvi, Kotaniemi, Kuivaniemi, Kurolanlahti, Lammassalo, Lampaanjärvi, Lappetelä, Laukkala, Leppämäki, Löytynjärvi, Löytynmäki, Niemisjärvi, Ohemäki, Pahkamäki, Pajumäki, Pajuskylä, Panka, Pappila, Pauha, Penttilänlahti, Pielavesi, Petäjäjärvi, Pukara, Ristinen, Saarela, Sulkava, Säviä, Taipale, Tallus, Tommonmäki, Tuovilanlahti, Vaaraslahti já Venetmäki. Pietarsaari. Pietarsaari () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pietarsaarist ääsih 19 087 olmožid, já ton vijdodâh lii 396,35 km², mast 307,90 km² lii čääci. Pietarsaari naaburkieldah láá Luoto, Pedersöre kieldâ já Uusikaarlepyy. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Pieve Torina. Pieve Torina lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pieve Torinast ääsih 1 357 olmožid. Ton vijdodâh lii 74,80 km², já alodâh 470 m. Pieve Torina naaburkieldah láá Monte Cavallo, Muccia, Serravalle di Chienti, Ussita, Valfornace já Visso. Siijdah. Accatti, Antico, Appennino, Capecchiara, Capodacqua, Capriglia, Casavecchia Alta, Fiume, Giulo, Le Rote, Lucciano, Pie' Casavecchia, Piecollina, Seggiole, Tazza, Torricchio já Vari. Pihkova. Pihkova (já) lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Pihkova lii ohtâ puárásumosijn kaavpugijn Ruošâst. Vuossâmuu keerdi tot mainâšuvvoo ive 903. Piiraatpiäládâh. Piiraatpiäládâh (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin" almostittum 15.03.2019. Pioraco. Pioraco lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pioracost ääsih 1 036 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,45 km², já alodâh 443 m. Pioraco naaburkieldah láá Camerino, Castelraimondo, Fiuminata já Sefro. Siijdah. Markkân lasseen Pioraco kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Seppio. Pirkkala. Pirkkala () lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Pirkkalast ääsih 19 764 olmožid, já ton vijdodâh lii 103,97 km², mast 22,55 km² lii čääci. Pirkkala naaburkieldah láá Tampere, Nokia, Lempäälä já Vesilahti. Pittáámsämikielâ. Piittáámsämikielâ lii sämikielâ. Tom sárnuh tááláá ääigi Ruotâst Arvidsjaur já Arjeplog ađai Árjepluovve kieldâin. Piäiváš. Taat artikkâl muštâl tääsnist. Piäiváš Piäiváš (symbol ☉) lii täsni kuávdoo piäiváškode. Eennâmpáálu já piäiváškode eres planeteh joreh Piäiváá pirrâ. Piäiváš lii puoh tehálumos energiakäldee ubâ piäiváškoddeest, já tondiet-uv eellim Eennâmpáálu alne ličij máhđuttes Piäivááttáá. Tääsni čođâmitto lii 110 kerdid stuárráb ko Eennâmpáálu čođâmitto. Piäiváš tiäddá 330 000 kerdid eenâb ko Eennâmpállu, já nuuvtpa Piäiváš siskeeld pajeláá 99 % piäiváškode almolii massaast. Kemia tááhust láá kulmâ niäljádâs Piäiváást vety. Ton lasseen láá helium já lussâdub algâamnâseh, tegu happi, čiđđâ, neon já ryevdi. Taasnij árvuštâlmist Piäiváš kočoduvvoo fiskis luággi (eŋg. yellow dwarf). Tot šoodâi suullân 4,6 miljard ihheed tassaaš. Tääsnih távjá šaddeh, ko tuárvi ennuv massa čokkân oovtâ sajan já ton merettes liegâsvuotâ toovvât váimusfuusio. Šoddâm rääjist Piäiváš lii pissoom mestâ siämmáálágánin, já tile ij muttuu kuhes ááigán. Piäiváá merhâšume Eennâmpáálun. Peivisuonjâreh ájáneh käävci minuttid kiergâniđ maailmân. Piäiváš lieggee Eennâmpáálu. Piäivááttáá Eennâmpállu ličij lamaš koolmâs já sevŋâd, nuuvt et ij mihheen puávtáččii eelliđ tobbeen. Šadoi fotosyntees tábáhtuvá peivisuonjârij áánsust. Ko peivisuonjâreh teivih Eennâmpáálu magneetkiedi, te hovdiimeh šaddeh. Peivisevŋânem šadda ko Mánudâš puátá Eennâmpáálu já Piäiváá kooskân. Motomijn kuávluin maailmist šadda oles peivisevŋânem. Piäiváškodde. Piäiváškoddeest láá Piäiváš, 8 planettid já toi 165 máánnud sehe 3 snorâplaaneet já toi 4 máánu. Piättâr. Piättâr (já) lii kaavpug Ruošâst. Tot lii Ruošâ nubben stuárráámus kaavpug. Historjá. Piättâr vuáđudui vyesimáánu 3. peeivi 1703. Kaavpug nommân lâi Petrograd (​) iivij 1914–1924 já Leningrad (​) iivij 1924–1991. Planken. Planken lii kieldâ Liechtensteinist. Plankenist ääsih 473 olmožid. Ton vijdodâh lii 5,34 km², já alodâh 786 m. Planken lii ässeelovo mield Liechtenstein ucemus kieldâ. Poggio Cupro. Poggio Cupro lii sijdâ Cupramontana kieldâst. Tot lii 3,41 km keččin Cupramontana markkânist. Poggio Cuprost ääsih 167 olmožid, já ton alodâh lii 372 m. Poggio San Marcello. Poggio San Marcello lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Poggio San Marcellost ääsih 662 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,36 km², já alodâh 385 m. Poggio San Marcello naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Castelplanio, Montecarotto já Rosora. Poggio San Vicino. Poggio San Vicino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Poggio San Vicinost ääsih 229 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,03 km², já alodâh 509 m. Poggio San Vicino naaburkieldah láá Apiro, Cerreto d'Esi, Fabriano, Matelica já Serra San Quirico. Siijdah. Markkân lasseen Poggio San Vicino kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Serronchia. Pollenza. Pollenza lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pollenzast ääsih 6 416 olmožid. Ton vijdodâh lii 39,55 km², já alodâh 341 m. Pollenza naaburkieldah láá Macerata, San Severino Marche, Tolentino já Treia. Siijdah. Markkân lasseen Pollenza kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Casette Verdini. Polverigi. Polverigi lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Polverigist ääsih 4 591 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,98 km², já alodâh 140 m. Polverigi naaburkieldah láá Agugliano, Ancona, Jesi, Offagna, Osimo já Santa Maria Nuova. Siijdah. Markkân lasseen Polverigi kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Rustico. Polvijärvi. Polvijärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Polvijärvist ääsih 4 210 olmožid, já ton vijdodâh lii 958,32 km², mast 154,16 km² lii čääci. Polvijärvi naaburkieldah láá Juuka, Kaavi, Kontiolahti, Liperi já Outokumpu. Siijdah. Horsmanaho, Hukkala, Kinahmo, Kuorevaara, Martonvaara, Polvijärvi markkân, Ruvaslahti, Saarivaara, Sola já Sotkuma. Meiddei Huhmari luámukuávdáš () puáhtá anneeđ sijdân. Kooskah. Polvijärvi markkân lii 42 km keččin Joensuust. Ponzano di Fermo. Ponzano di Fermo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Ponzano di Fermost ääsih 1 656 olmožid. Ton vijdodâh lii 14,27 km², já alodâh 248 m. Ponzano di Fermo naaburkieldah láá Fermo, Grottazzolina, Monte Giberto, Monterubbiano já Petritoli. Porgemáánu. Porgemáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive káávcád mánuppaje. Porgemáánust láá 31 peivid. Taat máánu lii finnim noomâs eskin Anarâš-kalenderân. Tast lii kuhháá kevttum meiddei suomâkielâst luávnejum nommâ "elomáánu". Pori. Pori () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Porist ääsih 83 790 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 062,00 km², mast 906,17 km² lii čääci. Pori naaburkieldah láá Eurajoki, Kankaanpää, Kokemäki, Merikarvia, Nakkila, Pomarkku, Sastamala, Siikainen já Ulvila. Porsaŋg. Porsaŋg (, já) lii kieldâ Taažâst. Porsaŋgist ääsih 3 998 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 872,58 km², mast 232,29 km² lii čääci. Port Louis. Port Louis eennâmkodde kost meid Port Louis kaavpug lii. Port Louis lii Mauritius uáivikaavpug. Porto-Novo. Porto-Novo lii Benin uáivikaavpug. Porto Recanati. Porto Recanati lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Porto Recanatist ääsih 12 523 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,25 km², já alodâh 6 m. Porto Recanati naaburkieldah láá Castelfidardo, Loreto, Numana, Potenza Picena já Recanati. Historjá. Porto Recanatist šoodâi kaavpug ive 2013. Siijdah. Santa Maria in Potenza já Scossicci. Porto San Giorgio. Porto San Giorgio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Porto San Giorgiost ääsih 16 094 olmožid. Ton vijdodâh lii 8,79 km², já alodâh 4 m. Porto San Giorgio áinoo naaburkieldâ lii Fermo. Porto Sant'Elpidio. Porto Sant'Elpidio lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Porto Sant'Elpidiost ääsih 26 392 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,13 km², já alodâh 4 m. Porto Sant'Elpidio naaburkieldah láá Civitanova Marche, Fermo já Sant'Elpidio a Mare. Porttâpäävti tulvâdemjävri. Porttâpäävti tulvâdemjävri teikkâ tuše Porttâpähti lii tulvâdemjävri Suáđigilist, Laapi eennâmkoddeest. Tot lii nubbe Suomâ stuorrâ tulvâdemjaavrijn Loka lasseen. Porttâpäävti tevdim aalgij ive 1967 já tot lâi vaalmâš ive 1970. Porttâpähti já Lokka láá ovtâstittum Tankajuvváin já ive 1981 valmâštum Vuáču kanavain. Tulvâdemjäävri tulvâdempuáđu lii jäävri maadâuásist. Ton kočâttemalodâh lii 30 m já ton ohtâvuođâst lii 30 MW čäcivyeimilágádâs. Porttâpäävi čäsuáivi tulvâdemkoskâ lii suulân 9 m, mon tiet jäävri vijdodâh puáhtá leđe 34 já 214 km2 kooskâst. Portugal. Portugal lii staatâ Euroopâst. Portugalkielâ. Portugalkielâ ("língua portuguesa" teikkâ tuš "português") lii roomaanlâš kielâ, mii lii šoddâm Portugalist já Galiciast, mutâ lii tááláá ääigi váldukiellân meid ovdâmerkkân Angolast, Brasiliast, Mosambikist já Kap Verdest. Toi lasseen tot lii nubben kiellân maaŋgâin enâmijn. Tot lii maailm kuđâdin stuárráámus kielâ. Eenikiellân tom sárnuh suulân 215–220 miljovn olmožid. Porvoo. Porvoo () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Porvoost ääsih 50 590 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 139,81 km², mast 1 485,39 km² lii čääci. Porvoo naaburkieldah láá Askola, Loviisa, Myrskylä, Pornainen já Sipoo. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Ali-Vekkoski (Söderveckoski), Anttila (Andersböle), Baggböle, Bengtsby (Pentinkylä), Bjurböle, Boe (Häihä), Bosgård, Brattnäs, Eerola (Eriksdal), Eestinmäki (Estbacka), Emäsalo (Emsalö), Epoo (Ebbo), Fagersta, Gammelbacka, Grännäs, Gäddrag, Haikkoo (Haiko), Henttala, Hinthaara (Hindhår), Hommanäs, Huhtinen, Hummelsund, Ilola (Illby), Jakari (Jackarby), Järnböle, Kaarenkylä (Karsby), Kalax (Kaalahti), Kallola, Kardrag, Karleby (Kaarlenkylä), Kerkkoo (Kerko), Kiiala (Kiala), Kilpilahti (Sköldvik), Klemetti (Klemetsby), Kortisbacka, Kreppelby, Kroksnäs, Kråkö, Kulloo (Kullo), Kurböle, Kuris, Londböle, Mickelsböle, Munkkala (Munkby), Mustijoki (Svartså), Myllykylä (Molnby), Norike, Nygård, Onas, Orrby (Orrenkylä), Pappilanmäki (Prästgårdsbacken), Peippola (Pepot), Pellinki (Pellinge), Piirlahti (Pirlax), Ramsholmen, Renum, Saksala (Saxby), Sannainen (Sannäs), Seitlahti (Seitlax), Sikilä (Siggböle), Skavarböle, Sondby, Stensböle, Sundö (Suni), Suomenkylä (Finnby), Svartbäck, Tamminiemi (Eknäs), Tarkkinen (Tarkis), Teissala (Teisala), Tolkkinen (Tolkis), Tirmo (Tirmoo), Treksilä (Drägsby), Tuorila (Torasbacka), Tyysteri (Tjusterby), Vaarlahti (Varlax), Vanhamoisio (Gammelgård), Veckjärvi (Vekjärvi), Virtaala (Strömsberg), Virvik, Voolahti (Vålax), Västermunkby, Ylike, Yli-Vekkoski (Norrveckoski), Åby já Åminsby. Potenza Picena. Potenza Picena lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Potenza Picenast ääsih 15 982 olmožid. Ton vijdodâh lii 48,55 km², já alodâh 237 m. Potenza Picena naaburkieldah láá Civitanova Marche, Montecosaro, Montelupone, Porto Recanati já Recanati. Siijdah. Casette Antonelli, Casette Torresi, Montecanepino, Pamperduto, Porto Potenza Picena, Riva Verde já San Girio. Praia. thumb Praia lii Kap Verde uáivikaavpug. Predikat. Predikat lii celkkuujeessân, mii almoot toohâm teikkâ tábáhtume. Predikat lii celkkuu kuávdáš uási. Tonttáá ceelhâ ij lah tievâslâš ceelhâ. Semantlávt predikat pargon lii nabdeđ maidnii tast, maid subjekt parga teikkâ maggaar tot lii. Motomeh veerbah iä kuittâg vaađâ subjekt. Tagareh láá ovdâmerkkân almolii tile almotteijee celkkuuh, nuuvtko šooŋâ kovvejeijee veerbah. Pretoria. thumb Pretoria, mon kočodeh meid Tshwanen, lii Maadâ-Afrik haaldâtlâš uáivikaavpug. Tot lii ohtâ kuulmâ Maadâ-Afrik uáivikaavpugist. Kyehti eres uáivikaavpug láá Kapkaavpug já Bloemfontein. Pudasjärvi. Pudasjärvi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pudasjärvist ääsih 7 801 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 867,22 km², mast 229,06 km² lii čääci. Pudasjärvi naaburkieldah láá Ii, Oulu, Puáššu, Puolanka, Ranua, Suomussalmi, Taivalkoski já Utajärvi. Historjá. Pudasjärvi vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 2004. Pulp Fiction. Pulp Fiction lii ive 1994 puáttám rikoselleekove, mon lii stivrim ovtâstumstaatâlâš Quentin Tarantino. Sun čaalij kietâčalluu elleekován oovtâst Roger Avaryin. Juonâ. Jules Winnfield já Vincent Vega lává pälkkimorhedeijeeh viežžâmin laavhâ mii lii suáládum sunnuu hoovdâst, Marsellus Wallacest. Wallace koijâdij Vincent moonnâđ juhlođ Wallace kálgoin, Miain, muáddi peeivi maŋeláá ko Wallace jieš lii meddâl. Butch Coolidge lii puárásmum čurmâdâttee kiäs Wallace máksá tast ete sun táppáá suu čuávuváá tuáru. Honey Bunny já Pumpkin lává nuorah já rähistum uccrikoliih kiäh lává meridâm varriđ. Taah elimeh čannojeh oohtân. Puola. Puola lii staatâ Euroopâst. Puolanka. Puolanka lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Puolankast ääsih 2 531 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 598,68 km², mast 137,38 km² lii čääci. Puolanka naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Paltamo, Pudasjärvi, Ristijärvi, Suomussalmi, Utajärvi já Vaala. Siijdah. Aittokylä, Askankylä, Auho, Joukokylä, Kivarinjärvi, Kotila, Kongasmäki, Leipivaara, Lylykylä, Naulaperä, Puokio, Puolanka, Rasinkylä, Suolijärvi, Vihajärvi, Väyrylä, Yli-Oterma já Törmänmäki. Puustav. Puustav lii merkkâ, mii kiävttoo jienâduvváid vuáđudum čäällimvuáháduvvâst. Tot oovdâst, iirât ovdâstiđ teikkâ lii motomin ovdâstâm mottoom sárnumkielâ fooneem. Puáššu. Puáššu (já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Puášust ääsih 3 167 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 544,90 km², mast 505,11 km² lii čääci. Puášu naaburkieldah láá Ruávinjargâ, Kiemâjävri, Ranua, Kyelijävri, Kuáccám, Taivalkoski já Pudasjärvi. Puško. Puško ("Esox lucius") lii kyelišlaajâ, mii kulá puškokuolij laahkon. Pyeidicissááš. Pyeidicissááš lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. Stuárudâh já olgohäämi. Pyeidicissááš lii 13,5–15 cm kukke já tiäddá 15–23 g. Pyeidicissáást láá fiskis čuávji, ruánáá selgi, čuovjisränis suájáh já poođâš sehe čapis uáivi já vielgis nierâtiälkku. Suájást lii vielgis säärgis já pottâš roobdah láá meid vielgâdeh. Raddeest čuávján mana čapis säärgis, mii lii orescissáin kobdeeb. Orásij čuávji lii meid kirkkásub ko niŋálâsâin. Mudoi eres suhâpeelij olgohäämi lii aaibâs siämmáálágán. Nuorâ ohtâgâsâi iärrun lii tot, ete toh láá siävŋusuboh ko puáris ohtâgâsah. Nuorâi nierâtiälkku lii meid eenâb fiskâd ko vielgâd. Puáris cissááh lonotteh tulgijdis peessim maŋa syeini-porgemáánust. Tolgešado kukkodâh lii Suomâst koskâmiärálávt 68 peivid. Nuorâ lodeh lonotteh tolgekerdistis porge-čohčâmáánust. Tuulgij lonottem maŋa eres aheluokaid lii máhđuttem iäruttiđ. Suomâ puárásumos riegistum pyeidicissááš lii lamaš aainâs-uv 12 ihheed. Tot lâi riegistum 6. kesimáánu 2004, já lâi talle suulân ive ahasâš. Riegisteijee teividij lode uđđâsist 31. njuhčâmáánu 2016. Oovdeb ulâttâs lâi 9 ihheed, 2 mánuppaje já 5 peeivi. Puárásumos Eurooplâš pyeidicissááš lii lamaš Saksaast, já tot lâi aainâs-uv 15 ihheed já 5 mánuppaje puáris. Laavlâ. Tááláá ääigi pyeidicissáá ti-ti-tyy-laavlâ lii härvinâš já sajan lii puáttám kyehtistaavvâlsâš ti-tyy. Nubástus suijâ ij lah vala čielgâm. Vistig laavlâ nubástui kaavpugijn, kuás totkeeh arvâlistii, ete laavlâ lii nubástum kaavpug laarmâ tiet. Siämmáš nubástus tábáhtui meid táálunkuávluin, mii sáttá čuávvuđ tast, ete kaavpug- já táálunkuávlu populaatioh láá siävuttum. Pyeidicissáást láá ennuv ereslágáneh jienah. Koččomjienah láá čyejilis njurgâseh já váruttâsjienâ lii vaijaas, mavresteijee huurrân. Pyeidicissááš lávluškuát tállán ko peeivi kukkodâh lii suulân čiččâm tijmed, mii tábáhtuvá Maadâ-Suomâst kaskoo uđđâivemáánu já Tave-Suomâst kuovâmáánust. Lavdâm já eellimpiirâs. Pyeidicissááš lii levânâm aassâm mield ubâ Suomân. Tave-Suomâst tot ij kuittâggin lah aaibâs jyehi saajeest. Suomâ pyeidicissáášnääli lii suulân kyehti miljovn paarrâd, tälviv 4–7 miljovn ohtâgâssâd. BirdLife Suomâ ornij uđđâivemáánust 2007 Pihabongaus-tábáhtus, mon puátusij vuáđuld pyeidicissááš lii Suomâ táválumos (99,7 %) já valjaamus (75 000) loddelyevdi loddešlaajâ. Tot pessee puohlágánijn vuovdijn já čuákkipäikkikuávluin, jis fáállun lii valmâš vuággu. Stuárráámus uási Suomâ pyeidicissáin pessee tááláá ääigi čuákkipäikkikuávluin. Pyeidicissááš lii ohtâ Euraasia valjaamuin loddešlaajâin. Tot lii levânâm ubâ Euroopân já Tave- sehe Koskâ-Aasian. Euroopâst pessee suulân 46–91 miljovn pyeidicissáášpaarrâd. Lasanem. Pyeidicissááš finnee táválávt kyehti piäsáduv, moin pyehtih leđe joba love uđâgâžžâd. Tot ráhtá piervâl ruŋgo seinisiähtálist já skoođâst tom ovdâmerkkân soksâmijguin teikkâ puzâiguin. Pyeidicissááš monniiškuát vyesimáánu aalgâst. Tot mannee 6–12 manneed já láálá taid kyehti oho. Lällee pyeidicissáá ij uážu hettiđ, ko tot hilgo uáli heerkiht manepiervâl. Uđâgááh čolgeh masa ain siämmáá peeivi já toh pyehtih kirdeđ kuulmâ oho ahasâžžân. Enni piämmá uđâgáid vala 1–2 oho piervâlistvyelgim maŋa. Enni ij hilgo uđâgâšpiervâl nuuvt heerkiht ko manepiervâl. Jis piervâl alda oroh liijkás kuhháá, te uđâgááh sättih jäämmiđ niälgán, koolmân teikkâ kooškon, ko enni ij tuostâ puáttiđ maasâd piervâlân. Táválávt paarâ mannee vala nubbe piäsáduv syeinimáánust. Tast lii táválávt ucceeb manemeeri já läällim pištá ucceeb ääigi. Nube piäsáduv uđâgááh vyelgih piervâlist porgemáánust. Jis vuosmuš piäsádâh jáámá, te cissááš mannee táválávt uđđâsist. Uđđâsistpessimist iä lah nuuvt ennuv maneh ko vuosmuš piäsáduvvâst, ko niŋálâs ij vaje tállán pyevtittiđ normaal manemere. Raavâd. Pyeidicissááš lii puohporree. Tot porá siemânijd, jiivijd já keessiv tiivrijd sehe eres čielgitävtittemes elleid. Kiđđuv tot porá mielâstis uurbijd sehe iđosijd já iälá juhâmin lostâmuorâi määihli. Tälviv tot porá tálvástâllee tiivrijd já haaškâid, aassâmsoojij alda meid loddelyevdi siemânijd já vuojâ. Uđâgááh poreh enâmustáá kiivsâid já tiivrijd. Pyeidicissááh sättih niälgástum tiet puurrâđ meid uccâluudijd teikkâ nähkisuájáid. Pyhäjoki. Pyhäjoki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pyhäjokist ääsih 3 082 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 365,09 km², mast 822,08 km² lii čääci. Pyhäjoki naaburkieldah láá Kalajoki, Merijärvi, Oulainen já Raahe. Siijdah. Etelänkylä, Keskikylä, Limingoja, Parhalahti, Pirttikoski, Pohjankylä, Pyhäjoki markkân, Viirre já Yppäri. Pyhäjärvi. Pyhäjärvi lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pyhäjärvist ääsih 5 088 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 459,46 km², mast 148,66 km² lii čääci. Pyhäjärvi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kiuruvesi, Kärsämäki, Pielavesi, Pihtipudas já Pyhäntä. Ässeelovo mield Pyhäjärvi lii Suomâ nubben ucemus kaavpug Kaskisij maŋa. Historjá. Pyhäjärvi vuáđudui ive 1866, já tast šoodâi kaavpug ive 1993. Kaavpug nommâ. Ive 1968 räi kieldâ nommâ lâi "Pyhäjärvi Ol" (Ol = Oulu lääni), tastko Suomâst lijjii eres siämmáánommâsiih kieldah tegu Pyhäjärvi Ul Uusimaa läänist já Pyhäjärvi Vpl Viibur läänist Kärjilist. Iivij 1969–1992 kieldâ nommâ lâi tuše "Pyhäjärvi". Iivij 1993–1995 ton nommâ lâi "Pyhäsalmi" já ive 1996 rääjist oppeet "Pyhäjärvi". Siijdah. Emolahti, Emoniemi-Markkân, Haapamäki, Hietakylä, Hiidenkylä, Jokikylä, Komu, Kuusenmäki, Köpsi, Lamminaho, Latvanen, Liittoperä, Lohvanperä, Niinimäki, Parkkima, Pitäjänmäki, Rannankylä, Ruotanen, Salmenkylä, Sammallahti, Särkiperä, Vuohtomäki já Vuohtoniemi. Pyhäntä. Pyhäntä lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Pyhäntäst ääsih 1 582 olmožid, já ton vijdodâh lii 847,48 km², mast 36,81 km² lii čääci. Reisjärvi naaburkieldah láá Kaajaan, Kiuruvesi, Kärsämäki, Pyhäjärvi, Siikalatva já Vieremä. Siijdah. Ahokylä, Ojalankylä, Lamujoki, Tavastkenkä já Viitamäki. Päijänne. Päijänne lii jävri Suomâst, Koskâ-Suomâ já Päijät-Häme eennâmkuudijn. Eennâmtiätu. Päijänne vijdodâh lii 1 083 km2 já tot lii Suomâ nubben, teikkâ kuálmádin stuárráámus jävri. Päijänne lii suulân siämmáá styeres ko Aanaarjävri, mut tot ete kuábáš lii stuárráb, lii iveääigist kiddâ. Päijänne kulgâmvijdodâh lii 26 480 km2 já tot lii Kymijuuvâ čácáduv uáivijävri. Päijänne Ristiselkäst, Toivakka kieldâst lii Suomâ sisčácáduvâi kieŋâlumos saje (95,3 m). Puáris tiäđu mield saje kieŋŋâlvuotâ ličij 104 m, mut taat tiätu lii puástud. Päijänne koskâkieŋŋâlvuotâ lii 16,2 m. Stuárráámuuh suolluuh láá Virmalansaari, Salonsaari, Judinsalo, Onkisalo, Paatsalo, Muuratsalo, Haukkasalo já Vuoritsalo. Ohtsis suolluuh láá 2 690. Päijänne finnee čääsis jäävri tavveen Saarijävri, Viitasaari sehe Rautalammi kiäinuin, viestârist Jämsä kiäinust já nuorttân Sysmä kiäinust. Jäävri maadâuásist álgá Kymijuuhâ, mii luáštá Suomâluohtân. Historjá. Päijänne ääldis šoodâi ko jieŋâ koovij källee majemuu jieŋâpaje ääigi. Jieŋâpaje maŋa ääldis paasij Nuorttâmeerâ Yoldia- já Ancylusmudoi vuálá. Eennâmpajanem tááhust Päijännest šoodâi Ancylusjäävri luohtâ já iäskán 10 000 ihheed tassaaš jieijâs jävri. Suulân 8 500 ihheed tassaaš Päijänne luoštij Kyelijuuvâ peht Merâpootân. Siämmáá ääigi Saimaa lyeštimuáli sirdeškuođij máádás já loopâloopâst Päijännen. Epitäsivis eennâmpajanem tiet Päijänne aalgij tulvâđ já pajaniđ. Ko Päijänne lâi pajanâm Saimaa räi, te šoodâi Sis-Suomâ stuorrâjävri, mii piištij suulân 200 ihheed. Päijänne pajanâm čäsuáivi moorâi Heinola-puolžâ já Kymijuuhâ šoodâi. Kymijuuhâ lyeštiškuođij ennuv čääsi, já Päijänne čäsuáivi moonâi vuálus jotelávt. Tondiet Päijänne ratkui Saimaast, já tast šoodâi oppeet jieijâs jävri. Aalmuglâšmecci. Päijänne maadâuásist, Sysmä, Padasjoki já Asikkala kieldâin, enâmustáá Kelvenne suollust lii Päijänne aalmuglâšmecci. Aalmuglâšmecci lii uáli pivnohis kárbáinjotteemsaje. Pänituoddâr meccikuávlu. Pänituoddâr meccikuávlu () lii Urho Kekkos aalmuglâšmeeci já Lemmee aalmuglâšmeeci koskâsii tuodâr- já vyevdikuávlust. Päniskääiđi váimus taheh Keháuáivi, Pänituoddâr já Äpistuoddâr pajoseh, moi alemuuh čoheh pajaneh paijeel 500 meetter. Meccikuávlust jotá kuosâ ordârääji, já máddááosij kuosâvyevdih muttojeh tavveen pecivyevdin. Käldeeh. Pänituoddâr meccikuávlu Pärttih. Pärttih teikâ Päärtih (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Pärttih Q. Q lii läättinlâš puustavoornig 17. puustav. Qatar. thumb Qatar lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Doha. Quentin Tarantino. Quentin Jerome Tarantino (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1963, Knoxville, Tennessee, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee, pyevtitteijee, čällee já čaittâleijee, kii lii čáállám já stivrim 10 elleekovveed. Eellim. Quentin Tarantino šoodâi Knoxvillest, Tenneseest. Suu eeči lii italialâš-ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já musijkkár Tony Tarantino. Suu enni, Connie (McHugh), lii pyecceitipšoo Tenneseest. Ko Quentin lâi neelji ihásâš, sun varrii suu eenijn Torrancen, Kalifornian. Karrieer. Tarantino algâttij suu karrieer čälimáin, stivriimáin já čaittâlmáin stuárráámuu uásild lappum čapisvielgis elleekooveest "My Best Friend's Birthday" ive 1987. Ton elleekove kietâčalluu vuáđuld lii maŋeláá rahtum kietâčaalâ elleekován "True Romance" (1993). Pegâlmâsân Tarantino šoodâi kuittâg ko čaalij já stivrij elleekove "Reservoir Dogs" ive 1992. Sun meid čaittâlij tast Mr. Brown roolâ. Stivrejeijen. Tarantino lâi meid kyessistivrejeijen elleekooveest "Four Rooms" sehe Robert Rodriguez stivrim elleekooveest "Sin City". Sun stivrij meid oovtâ uási rááiđun "ER" (suom.Teho-osasto) sehe "C.S.I."-rááiđu 5. paje majemuu uási. Käldeeh. Tarantino Tarantino Tarantino R. R lii läättinlâš puustavoornig 18. já anarâškielâ puustavoornig 23. puustav. Raahe. Raahe () lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Raahest ääsih 24 574 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 888,97 km², mast 874,59 km² lii čääci. Raahe naaburkieldah láá Haapavesi, Oulainen, Pyhäjoki, Siikajoki já Siikalatva. Rabat. Rabat () lii Marokko uáivikaavpug. Ranska. Ranska lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Pariisi. Ranska lii uáli pivnohis mađhâšemeennâm. Eennâmtiätu. Ko Ranska lii stuorrâ väldikodde, te spiekâsteh eennâm jieškote-uv oosij luándutileh čuuvtij nubijnis. Ranska uulât Atlant väldimeerâst Koskâmeerân. Veikkâ paijeel peeli Ranska vijđoduvâst lii vuáládâh, kávnojeh väldikode kuávlust meiddei ollâ váráduvah tegu Aalpah já Pyreneeh. Ranska nuorttârääjist álgá Euroop stuárráámus várádâh Aalpah já eennâm máddáápiäláá rääjist paijaan hormišis Pyrenij várádâh. Juuvah. Ollâ várádâhkuávluin kulgijdeh Ranska stuorrâ juuvah, main maaŋgah láá ovtâstum kanavaiguin. Ranska čoođâ Atlantist Koskâmeerân piäsá časijmield maaŋgâi čäcikiäinui mield. Ranska taveuásist Eŋland kanalân kolgee Seine kolgá Pariisi čoođâ. Ráhtulâšvuotâ. Ranskaast lii ennuv tááláá-áigásâš já ollâtásásâš ráhtulâšvuotâ. Pegâlmâsah ranskaliih automeerhah láá Peugeot, Renault já Citroën. Eennâmtuálu. Ranska lii Euroop merhâšitteemus eennâmtuálueennâm. Tot lii Italia lasseen maailm stuárráámus viinipyevtitteijee. Ranskakielâ. Ranskakielâ (ransk. "français") kulá indoeurooplij kielâi roomaanlâš kielâjuávkun. Ranua. Ranua lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Ranuast ääsih 3 743 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 694,79 km², mast 241,17 km² lii čääci. Ranua naaburkieldah láá Ii, Puáššu, Pudasjärvi, Ruávinjargâ, Simo já Tervola. Rapagnano. Rapagnano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Rapagnanost ääsih 2 000 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,65 km², já alodâh 314 m. Rapagnano naaburkieldah láá Fermo, Grottazzolina, Magliano di Tenna, Monte San Pietrangeli, Montegiorgio já Torre San Patrizio. Siijdah. Markkân lasseen Rapagnano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Piane di Rapagnano. Rauma. Rauma () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Raumast ääsih 39 015 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 110,12 km², mast 614,29 km² lii čääci. Rauma naaburkieldah láá Eurajoki, Lappi, Laitila já Pyhäranta. Historjá. Rauma vuáđudui cuáŋuimáánu 15. peeivi 1442. Siijdah. Anttila, Haapasaari, Kaaro, Kauklainen, Kaukola, Kodisjoki, Kolla, Kortela, Kulamaa, Lappi, Monna, Nihattula, Ruona, Sorkka, Soukainen, Tarvola, Tiilivuori, Unaja, Uotila, Vasarainen, Vermuntila já Voiluoto. Rauna Paadar-Leivo. Rauna Paadar-Leivo (š. 1942) lii sämmilâš kirječällee, kii čáálá párnáikiirjijd, čaitâlmijd já kuldâlmâsâid pajekielân. Sun áásá Anarist, kost sun lii lamaš pargoost sämitiggeest. Meddâl sun lii Lusmenjaargâst. Párnáikiirjij lasseen sun lii kietâčáállám párnáirááiđu "Káre-Nina" já čáállám rävisulmui roomaan "Goalsenjárga" (1994, suomâkiel jurgâlus "Vieras talvi" 1997). Ive 2000 sun finnij Aanaar kieldâ kulttuurpalhâšume. Käldeeh. Paadar-Leivo Paadar-Leivo Rautalampi. Rautalampi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Rautalampist ääsih 3 069 olmožid, já ton vijdodâh lii 761,99 km², mast 223,03 km² lii čääci. Rautalampi naaburkieldah láá Hankasalmi, Konnevesi, Pieksämäki, Suonenjoki, Tervo já Vesanto. Siijdah. Hanhitaipale, Hankamäki, Ihalaiskylä, Kerkonkoski, Kiesimä, Koipiniemi, Kuuslahti, Myhinpää, Pukkiharju, Rautalampi, Saikari, Sonkarinsaari, Toholahti, Liimattala, Palavalahti, Vaajasalmi já Pakarila. Rautavaara. Rautavaara lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Rautavaarast ääsih 1 573 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 235,25 km², mast 84,30 km² lii čääci. Rautavaara naaburkieldah láá Juuka, Kuopio, Lapinlahti, Nurmes, Sonkajärvi já Sotkamo. Siijdah. Alakeyritty, Ala-Luosta, Etelä-Keyritty, Halmejärvi, Hiirenjärvi, Kangaslahti, Lehtovaara, Lievisenmäki, Palojärvi, Pirttipuro, Pohjois-Keyritty, Puumala, Rannankylä, Rautavaara markkân, Sierajärvi, Siikajärvi, Tiilikka já Ylä-Luosta. Recanati. Recanati lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Recanatist ääsih 21 131 olmožid. Ton vijdodâh lii 103,46 km², já alodâh 293 m. Recanati naaburkieldah láá Castelfidardo, Loreto, Macerata, Montecassiano, Montefano, Montelupone, Osimo, Porto Recanati já Potenza Picena. Historjá. Recanatist šoodâi kaavpug ive 1240. Siijdah. Bagnolo, Castelnuovo, Chiarino, Costa Dei Ricchi, Fontenoce, Le Grazie, Montefiore, Sambucheto, Santa Lucia já Spaccio Romitelli. Reisjärvi. Reisjärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Reisjärvist ääsih 2 720 olmožid, já ton vijdodâh lii 503,19 km², mast 28,74 km² lii čääci. Reisjärvi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kinnula, Lestijärvi, Pihtipudas já Sievi. Siijdah. Kalaja (tâi Iso-Kalaja), Kangaskylä, Kinnulanranta, Leppälahti, Levonperä já Reisjärvi. Reservoir Dogs. Reservoir Dogs lii ive 1992 puáttám rikoselleekove, mon lii čáállám já stivrim ovtâstumstaatâlâš Quentin Tarantino. Juonâ. Áámmátrikoliih aiguu rievviđ timanttijd, mutâ puoh ij moonnâmgin nuuvt ko sij lijjii sundáttâllâm. Vuástáväldim. Rotten Tomatoes -sijđo 69 árvustâlmist 91% láá miättáseh. Metacritic-siijđost tot lii finnim 79 čuággád čyeđeest. Rhode Island. Rhode Island lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Providence. Rhode Island uásistaatâst ääsih ohtsis suulân miljovn olmožid (2020). Rhode Island lii vijdoduvváin Ovtâstum staatâi uásistaatâin puoh ucemus. Käldeeh. * Riehen. Riehen lii kaavpug Sveeicist, Basel-Stadt kantonist. Riehenist ääsih 21 339 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,87 km², já alodâh 278 m. Riemâšjuuhâ. Riemâšjuuhâ () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Riemâšjuuhâ Riika. Riika lii Latvia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Riikast ääsih 627 810 olmožid. Ton vijdodâh lii 307,17 km², já alodâh 6 m. Historjá. Riika vuáđudui ive 1201, já tast šoodâi kaavpug ive 1225. Ripe San Ginesio. Ripe San Ginesio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Ripe San Ginesiost ääsih 843 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,17 km², já alodâh 430 m. Ripe San Ginesio naaburkieldah láá Colmurano, Loro Piceno, San Ginesio já Sant'Angelo in Pontano. Ristijärvi. Ristijärvi lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Ristijärvist ääsih 1 254 olmožid, já ton vijdodâh lii 897,94 km², mast 62,30 km² lii čääci. Ristijärvi naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Kuhmo, Paltamo, Puolanka já Sotkamo. Siijdah. Hiisijärvi, Jokikylä, Karhulankylä, Koskenkylä, Mustavaara, Möttölänniemi, Peuravaara, Pihlajavaara, Pyhäntä, Ristijärvi markkân, Tolosenjoki, Tuliharju, Uva já Kivikylä. Rivdul. Rivdul () lii siijdâš Aanaar kieldâst, Muddusjäävri riddoost. Rivdul Rjazan. Rjazan () lii kaavpug Ruošâst. Romania. Romania lii staatâ Euroopâst. Romanij lippu. Romanij lippu (, kalderašromanikielân "O styago le romengo") lii romanij almugijkoskâsâš lippu. Taat tuhhiittui ive 1971 romanij vuossâmuu maailmkongresist, mii tollui Lontoost. Liipu tuáváášivneh láá čuovjâd já ruánáá. Čuovjâd oovdâst alme já kovvee vuoiŋâlijd áárvuid. Ruánáá oovdâst eennâm já kovvee eennâmlijd áárvuid. Liipu kuávdoo lii ruopsis "čakra" ađai hiävušváávnui räätis. Siämmáš räätis lii meid Intia liipust. Käldeeh. Lippu Romanikielâ. thumb Romanikielâ lii indoarjalâš kielâ. Romanikielâ sárnuh vijđáht pirrâ Euroop sehe meiddei Tave-Afrikâst, Viestâr-Aasiast, Ovtâstum staatâin já Brasiliast romanisiärvusijn. Romanikielâ suomânijn láá stuorrâ iäruh. Suomâneh juáhhojeh jieškote-uvláván vuovvijn, ovdâmerkkân ton mield, mon kielâst toh láá váldám váiguttâs. Suomâst sárnum kaalekielâ keččih tavesuomânij ubâlâšvuođâst taveviestârsuomânij vyelikategorian. Suomâ romanikielâ juáhhoo val nuorttâ- já viestârsuomânân. Rooma. Rooma () lii Italia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tot lii Latium kuávlust. Roomast ääsih 2 838 596 olmožid. Ton vijdodâh lii 140,86 km², já alodâh 54 m. Rooma naaburkieldah láá Albano Laziale, Anguillara Sabazia, Ardea, Campagnano di Roma, Castel Gandolfo, Castel San Pietro Romano, Ciampino, Colonna, Fiumicino, Fonte Nuova, Formello, Frascati, Gallicano nel Lazio, Grottaferrata, Guidonia Montecelio, Marino, Mentana, Monte Porzio Catone, Monte Compatri, Monterotondo, Palestrina, Poli, Pomezia, Riano, Sacrofano, San Gregorio da Sassola, Tivoli, Trevignano Romano já Zagarolo. Roovvâdmáánu. Roovvâdmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive lovváád mánuppaje. Roovvâdmáánust láá 31 peivid. Roovvâdmáánu lii finnim noomâs poccui roovvâdmist, mii tábáhtuvá taan mánuppaje ääigi. Roovvâdmáánust lii meiddei kevttum suomâkiel lovnânomâttâs "lokamáánu". Rosora. Rosora lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Rosorast ääsih 1 939 olmožid. Ton vijdodâh lii 9,41 km², já alodâh 380 m. Rosora naaburkieldah Arcevia, Castelplanio, Cupramontana, Maiolati Spontini, Mergo, Montecarotto já Poggio San Marcello. Siijdah. Markkân lasseen Rosora kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Angeli di Rosora. Ruanda. Ruanda lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Kigali. Ruggell. Ruggell lii kieldâ Liechtensteinist. Ruggellist ääsih 2 268 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,38 km², já alodâh 433 m. Ruopsismeerâ. Ruopsismeerâ lii kuhes já segis čäcikuávlu, mii lii uási India väldimeerâ. Ton kobdemus saje lii suulân 360 km já kuhemus saje 1 930 km. Ruopsismeerâ olesvijđodâh lii 438 000 km². Ruopsismeerâ viestârbeln láá Egypti, Sudan, Eritrea já Djibouti já nuorttiibeln Israel, Jordania, Saudi-Arabia já Jemen. Tavveen Suez uáli peht piäsá Koskâmeerân já mäddin Bab el Mandebist Adenluovtâ peht Arabiameerân, mast piäsá ain India väldimeerâ räi. Ruopsismeerâ lii-uv lamaš kuhháá tergâdis kiäinu kaavpâšmân. Ruopsismeerâ lii uáli liegâs. Ton čäsuáivi liegâsvuotâ sáttá leđe paijeel 30 °C já čääci lievlist tast liävttoin, mii taha čääsist hirmâd sálttáá. Ruopsisryeivil. Ruopsisryeivil lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. Tot lii Kymileevi eennâmkoddelodde. Stuárudâh já olgohäämi. Ruopsisryeivilist láá kossâ ruumâš já njune sehe stuorrâ uáivi. Tot lii 15,5−17,5 cm kukke já tiäddá 24−38 g. Ruopsisryeivil poođâš, uáivi já suájáh láá čappâdeh já selgi lii räänis. Suájást lii vielgis teikkâ váhá ränis säärgis. Orráás čuávji lii ruopsâd já niŋálâs sehe nuorâ ruškâd. Puárásumos riegistum ruopsisryeivil lii lamaš 6 ihe 11 mánuppaijeed já 28 peivid puáris. Lavdâm. Ruopsisryeivil tiättoo ubâ Euroopâst já Aasia liähmus kuávluin. Tot lii táválávt päikkilodde, mut sáttá varriđ jis raavvâdtile aassâmsaajeest lii hyeni. Varrimsaje lii táválávt Koskâ-Euroopâst. Tot puátá maŋgii tälviv puurrâđ loddeluovijd já lii-uv ohtâ loddeluovdij tobdosuboin luudijn. Ruopsisryeivil pessee ubâ kuácceevyevdistielâsist, ađai ubâ Suomâst, pic ij Tuodâr-Laapist. Suomâst pessejeh suulân 200 000 ruopsisryeivilpaarrâd. Lasanem. Ruopsisryeivil peesi lii vyeligis miestust, 0,5–5 meetter aloduvvâst. Piervâl lii rahtum oovsijn já toŋŋâsijn. Niŋálâs mannee 5-7 mane já láálá taid kyehti oho. Uđâgááh pyehtih kirdeđ váhá paijeel kyevti oho ahasâžžân. Ruopsisryeivil finnee keesist kyehti teikkâ kulmâ piäsáduv. Raavâd. Ruopsisryeivil purrâmuššân láá táválávt ereslágáneh siemâneh, urbeh, myerjih já čielgitävtittemes elleeh. Enni puurât uđâgáid tiivrijd já eres uccâ elleid. Tälviv toh poreh enâmustáá loddelyevdi siemânijd. Ruotâ. Ruotâ lii staatâ Euroopâst. Ruotâ lii kunâgâskodde. Ruotâst láá 10 miljovn olmožid. Ruotâ stuárráámus kielâ lii ruotâkielâ. Kielah. Ruotâ virgálâš kielâ lii ruotâkielâ, mon sárnuh suulân 90% viehâduvvâst. Ruotâkielâ lasseen Ruotâst láá 5 aalmuglii ucceeblovokielâ: suomâkielâ, jiddiškielâ, meänkielâ, romanikielâ já sämikielah. Aalmuglii ucceeblovokielah. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2019 rääjist sämikielâi haldâttâskuávlust láá lamaš 25 kieldâd: Arjeplog, Arvidsjävri, Berg, Dorotea, Härjedalen, Juhâmokke, Kiärun, Krokom, Lycksele, Malå, Sorsele, Storuman, Strömsund, Sundsvall, Tuhkolma, Ume, Vilhelmina, Vindeln, Vääččir, Åre, Åsele, Älvdalen, Örnsköldsvik já Östersund. Ton lasseen suomâkielâ haldâttâskuávlust láá 66 kieldâd já meänkielâ haldâttâskuávlust 10. Ruotâkielâ. Ruotâkielâ lii tavegermaanlâš kielâ, mii sárnoo Ruotâst já Suomâst. Tom sárnuh suulân 10 miljovn olmožid. Ruoššâ. thumb thumb Ruoššâ lii staatâ Euroopâst já Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Moskova. Ruth Bader Ginsburg. Joan Ruth Bader Ginsburg () lâi ovtâstumstaatâlâš juuriist já Ovtâstum staatâi alemuu rievti tuámmár. Ovtâstum staatâi president Bill Clinton nomâttij suu viirgán ive 1993. Ginsberg lâi nubbe nissoontuámmár Ovtâstum staatâi alemuu rievtist. Vuosmuu nissoontuámmár Sandra Day O’Connor nomâttij Ovtâstum staatâi president Ronald Reagan ive 1981. Käldeeh. Bader Ginsburg Bader Ginsburg Bader Ginsburg Ruánáá litto. Ruánáá litto r.p (uánihubbooht Ruánááh,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Ruávinjargâ. Ruávinjargâ (, já) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Ruávinjaargâst ääsih 63 010 olmožid, já ton vijdodâh lii 8 016,75 km², mast 435,24 km² lii čääci. Ruávinjaargâ naaburkieldah láá Kiemâjävri, Kittâl, Kolari, Pajetuárnus, Pelkosnjargâ, Pello, Puáššu, Ranua, Suáđigil já Tervola. Historjá. Ruávinjargâ vuáđudui kävppikieldân ive 1929, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. Rävisvuotâ (riehtioppâ). Rävisvuotâ lii riehtiopâlâš tuávádâh, mii uáivild taggaar ave, ko siärváduv já laavâ mield olmooš lii tommit räävis, ete ibbeerd maid parga. Talle sust šadda siärváduv olesváldálâš jeessân puoh vuoigâdvuođâigijn já kenigâsvuođâigijn. Rävisvuođâ aherääji. Rävisvuođâ aherääji lii mulsâšuddâm ennuv eres ohtsâškuudijn. Ton lasseen pyehtih leđe nisonáid já almaid eres aherääjih nuuvtko lâi ovdil Ruotâst já Suomâst. Rävisvuođâ aherääji Suomâst. Laavâ hovdimlaavâ nubástutmist (457/1976) vuáđuld Suomâ rävisvuođâ tááláš aherääji lii 18 ihheed syeinimáánu 1. peeivi 1976 rääjist. Tolebáá aherääji lâi 15 ihheed ive 1721 räi, ko rääji aledii 21 ihán. Taat aherääji kuittâg kuoskâi tuše almaid; najâhánnáá nisoneh lijjii hovdimvuálásiih, já näimilito maŋa nissoon kállást šoodâi suu uđđâ uundâr. Rääkkylä. Rääkkylä lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Rääkkyläst ääsih 2 096 olmožid, já ton vijdodâh lii 699,68 km², mast 272,07 km² lii čääci. Rääkkylä naaburkieldah láá Joensuu, Kitee, Liperi, Savonlinna já Tohmajärvi. Siijdah. Haapasalmi, Jaama, Nieminen, Sintsi, Rasisalo, Rasivaara, Salokylä-Pötsönlahti, Oravisalo já Varissalo. Rüti (GL). Rüti lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Rütist ääsih 378 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,18 km², já alodâh 616 m. Historjá. Rüti kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. S. S lii läättinlâš puustavoornig 19. já anarâškielâ puustavoornig 24. puustav. Saimaa. Saimaa teikkâ Stuorrâ-Saimaa () lii jävri Suomâst, Maadâ- já Tave-Kärjilist sehe Maadâ- já Tave-Savost. Eennâmtiätu já luándu. Saimaa vijđodâh lii 4 280 km2. Tot lii Suomâ stuárráámus jävri já Laatokka, Äänisjäävri sehe Vänern maŋa Euroop stuárráámus jävri. Saimaa kulgâmvijđodâh lii 69 500 km2 já tot kulá Vuoksi čácádâhân. Lii kiddâ tulkkuumist, ete lii-uv Saimaa ubâ ohtâ jävri. Saimaa puáhtá jyehiđ maaŋgâ jiečânâs áldás, moh láá ovtâstittum kezis čolmijguin. Eres áldái čäsuáivi alodâh lii kuittâg-uv suulân siämmáš, te Saimaa aneh táválávt jävrin. Saimaa stuárráámus ääldis lii Maadâ-Saimaa, mii kočoduvvoo meid Saimaa selgin teikkâ tuše Saimaan. Eres styeres jäävrih Saimaast láá Pihlajavesi, Haukivesi já Pyhäselkä. Saimaa koskâmiärálâš čäsuáivi alodâh lii 75,7 m. Kieŋâlumos saje (84 m) lii Käenniemenselkäst, Yövesist. Saimaa finnee čääsis Heinävesi- já Leppävirta kiäinuin sehe Pielisjäävrist Pielisjuuvâ peht. Imatrast álgá Vuoksi, mon peht Saimaa luáštá Laatokan já ton maŋa Nevajuuvâ peht Suomâluohtân. Saimaanuárju lii Saimaa tobdosumos ellee. Saimaanuárju lii nuárju uhkevuálásâš vyelišlaajâ já iälá tuše Saimaast. Ive 2016 nuárjuh lijjii suulân 360 ohtâgâssâd. Saimaanuárjoid stuárráámuuh uhkeh láá šoŋŋâdâhnubástus já viermikuálástem. Saimaa kyelišlaajah láá jävriluosâ, kuávžur, kuha, puško, siergi, suávvil já vuásku. Saimaast lii meid uáli uhkevuálásâš rávdupopulaatio. Geologisâš historjá. Majemuu jieŋâpaje maŋa Saimaa lâi kiddâ Ancylusjäävrist. Eennâmpajanem tiet kiäinu jáávrán potkânij, já Saimaast šoodâi jieijâs jävri. Algâaalgâst Saimaa luoštij Taveluohtân, mut ko tobbeen eennâmpajanem lâi korrâsub, te virdedem jorgettij máádás. Suulân 8 000 ihheed tassaaš Saimaa luoštij jo Päijänne kulij. Ko eennâmpajanem jotkui, te Päijänne tuulvâi já ton čäsuáivi pajanij Saimaa räi. Šoodâi Sis-Suomâ stuorrâjävri, mii piištij muáddičyeti ihheed ovdil ko eennâmpajanem potkiittij Päijänne já Saimaa uđđâsist. Jaavrij iäránem maŋa Saimaa luoštij kyevti kiäinu peht Kymijuuhân ovdil ko Vuoksi šoodâi suulân 6 000 ihheed tassaaš já poođij puáris oolij sajan. Saint Kitts já Nevis. thumb Saint Christopher já Nevis federaatio ađai Saint Kitts já Nevis lii suáluistaatâ Koskâ-Amerikâst, Karibiameerâst. Saint Kitts já Nevisin kullojeh kyehti suolluu. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug, Basseterre, lii Saint Kitts suollust. Käldeeh. * Saint Lucia. thumb Saint Lucia lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Castries. * Saint Vincent já Grenadiineh. thumb Saint Vincent já Grenadiineh lii uccâ suáluistaatâ Koskâ-Amerikâst, Karibiameerâst. Ton uáivikaavpug lii Kingstown. Saint Vincent já Grenadiinijd kullojeh uáivisuálui Saint Vincent já tavemuuh Grenadine suolluuh, moh oŋâttâšeh máádás Grenada kulij. Eennâmtieđâ. Saint Vincent suálui lii suulân 32 km maadâviestârân Saint Luciast já 160 km viestârân Barbadosist. Suálui lii 30 km kukke já ton kobdemus uási lii 18 km kubduv. Saint Vincent lii vulkaanlâš já tobbeen láá ennuv váráduvah. Ton alemus saje, 1 234 meettersâš Soufrière, lii ain-uv aktiivlâš tullâvääri. Käldeeh. * Sajos. Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Anarist. Tot valmâštui kiävtun uđđâivemáánust 2012. Sajosist tuáimih Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, kirjerááju, Sämiarkkâdâh, Sámi Duodji ry já SámiSoster ry. Saksa. Saksa () teikkâ Saksa littotäsiväldi () lii littotäsiväldi Koskâ-Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Berlin. Saksa lii Euroop tehálumos ráhtulâšvuođâeennâm já ässeelovvoos peeleest Euroop kuálmádin stuárráámus eennâm Ruošâ já Tuurki maŋa. Salomonsuolluuh. thumb Salomonsuolluuh láá staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Honiara. Salvador Dalí. Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech (), kiäm tobdeh noomáin Salvador Dalí, lâi espanjalâš máálájeijee, koveverree já elleekovekietâčällee. Sun lii maailm peeggâlmumos surrealistlâš máálájeijee, kiän tuojijn tobdosumos lii "The Persistence of Memory", mon sun máálái ive 1931. Pärnivuotâ. Dalí šoodâi vyesimáánu 11. peeivi 1904 Figuerasist, Kataloniast Salvador Dalí Cusín já Felipa Domènech Ferrésân. Sun lâi sunnuu nubbe pärni, mutâ suu stuorrâviljâ, kiän nommâ lâi meid Salvador, jaamij umogâžžân. Nelji ive maŋeláá, ive 1908, Dalí uccuábbi, Anna Maria, šoodâi. Siämmáá ive Dalí eeči piejâi Dalí škoovlân, mutâ vuosmuu škoovlâ vädisvuođâi tet eeči siirdij Dalí kyehti ive maŋeláá espanjalâš-ranskalâš škoovlân, kost Dalí oopâi ranskakielâ - táiđu mast maŋeláá lâi ävkki suu taiđui-uv. Dalí eeči lâi koorâs, mutâ eenist lâi láđásub šoddâdemvyehi. Dalí lâi jo pärnin fiätulâš já lâi maŋgii vaijaa vanhimijdis já škovlâskipárijdis. Eejis ij killáám Dalí suttoid ige omâsvuođâid já ráŋgášij tain korrâsávt. Sunnuu koskâvuotâ hiäjusmij jo talle ko Dalí lâi val ucce. Kuittâg kuohtuuh vaanhimeh tuárjoin nanosávt Dalí taiđuu já sust lâi-uv jo uáli nuorrân ovdánâm stijlâ sárgusijnis. Nuuvt vaanhimeh huksijn sunjin taaiđâstudio ovdilgo sun ubâ moonâi taaiđâškoovlângin. Taidârin. Dalí tobdeh vuosâsaajeest suu máálám taiđust. Dalí artistlâš stijlâ ovdánij ko sun uápásmui sehe Sigmund Freud jurduid mielâvuáláást já Pariisi surrealistlâš taidârriggei, kost taidâreh já čälleeh irâttii uuccâđ mottoomlágán "stuárráb tuotâvuođâ" ulmuu mielâvuáláást. Dalí lii smiettum kyevti eresláán persovnin - láin pyeri Dalí já hyeni Dalí. Pyerrin Dalín aneh 1930- já 1940-lovo surrealistlâš máálájeijee, ko oppeet hyeni Dalí poođij tast maŋa, talle ko Dalí rigoi, varrij Ovtâstum staatáid, poorgâi Hollywoodáin já ruoššâlâš baletáin sehe lijkkui leđe massamediast. Käldeeh. Dalí Dalí Dalí Dalí Samara. Samara () lii kaavpug Ruošâst Volga-juuvâ riddoost. Sambia. Sambia lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Lusaka. Samoa. thumb Samoa lii suáluistaatâ, Kuálhismeerâst, Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Apia. Samoa lii uási Samoa suáluikuávlu oovdâst Amerik Samoain. Samuel L. Jackson. Samuel Leroy Jackson (š. juovlâmáánu 21. peeivi 1948, Washington, D.C., Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš pyevtitteijee já čaittâleijee, kii lii čaittâlâm paijeel 100 elleekooveest. Eellim. Samuel L. Jackson šoodâi Washington, D.C.st. Sun lii Elizabeth (Montgomery) já Roy Henry Jackson alge, mutâ suu vaanhimeh iäránáin ovdilgo sun šoodâi. Sun aasâi enijnis já eenis vaanhimijguin. Karrieer. Jackson kulostui ko čaittâlij kuulmâ Spike Lee elleekooveest. Sun lii meid čaittâlâm maaŋgâin Quentin Tarantino elleekuuvijn. Käldeeh. Jackson Jackson San Antonio. San Antonio (virgálávt "City of San Antonio") lii kaavpug Texas uásistaatâst Ovtâstum staatâin. Tot lii ässeelovo mield Texas nubben stuárráámus kaavpug já čiččâdin stuárráámus puoh Ovtâstum staatâi kaavpugijn. San Antoniost ääsih ohtsis paijeel 1,5 miljovn olmožid. Käldeeh. * San Ginesio. San Ginesio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. San Ginesiost ääsih 3 237 olmožid. Ton vijdodâh lii 78,02 km², já alodâh 680 m. San Ginesio naaburkieldah láá Cessapalombo, Camporotondo di Fiastrone, Colmurano, Gualdo, Fiastra, Ripe San Ginesio, Sant'Angelo in Pontano, Sarnano já Tolentino. Siijdah. Botondolo, Campanelle, Cardarello, Casa Gatti, Cerqueto, Colle, Collina, Ficcardo, Fontepeschiera, Macchie, Maregnano, Morichella, Morico, Passo San Ginesio, Pian di Pieca (Pieca já Santa Maria di Pieca) Rocca Colonnalta, San Liberato, Santa Croce, Santa Maria in Alto Cielo, Torre di Morro, Vallato já Vallimestre. Uáinámušah. San Ginesiost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Puáris kuávdáá tehálumos tori lii "Piazza A. Gentili". Kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu "San Giacomo" -kirkko. San Ginesiost lii meiddei muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. San Marcello. San Marcello lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. San Marcellost ääsih 1 999 olmožid. Ton vijdodâh lii 25,78 km², já alodâh 231 m. San Marcello naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Jesi, Maiolati Spontini, Monsano, Monte San Vito já Morro d'Alba. Siijdah. Markkân lasseen San Marcello kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Acquasanta. San Marino. San Marino lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii San Marino. Kieldah. San Marinost láá 9 kieldâd: Acquaviva, Borgo Maggiore, Chiesanuova, Domagnano, Faetano, Fiorentino, Montegiardino, San Marino já Serravalle. * San Marino (kaavpug). San Marino () lii San Marino uáivikaavpug já ohtâ staatâ kieldâin. Kaavpugist ääsih 4 071 olmožid. Ton vijdodâh lii 7,09 km², já alodâh 749 m. San Paolo di Jesi. San Paolo di Jesi lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. San Paolo di Jesist ääsih 927 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,11 km², já alodâh 224 m. San Paolo di Jesi naaburkieldah láá Cupramontana, Jesi, Monte Roberto já Staffolo. San Severino Marche. San Severino Marche lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. San Severino Marchest ääsih 12 260 olmožid. Ton vijdodâh lii 194,26 km², já alodâh 236 m. San Severino Marche naaburkieldah láá Apiro, Castelraimondo, Cingoli, Gagliole, Matelica, Pollenza, Serrapetrona, Tolentino já Treia. Historjá. San Severino Marchest šoodâi kaavpug ive 1357. Siijdah. Agello, Aliforni, Barbari, Berta, Biagi, Cagnore, Canfaito, Cappella, Carpignano, Caruccio, Case Bruciate, Casette, Castel San Pietro, Cesolo, Chigiano, Colleluce, Collicelli, Colmone, Colotto, Corsciano, Cusiano, Elcito, Gagliannuovo, Gaglianvecchio, Granali, Isola, Maricella, Marciano, Martinelli, Monticole, Mozzacatena, Orpiano, Palazzata, Parolito, Patrignolo, Pieve, Pitino, Portolo, Rocchetta, San Mauro, Sant'Elena, Serrabassa, Serralta, Serripola, Serrone, Stigliano Capo, Stigliano Piede, Sventatora, Tabbiano, Taccoli, Ugliano, Uvaiolo, Valdiola já Villanova. Sanna Marin. Sanna Marin já Angela Merkel kuovâmáánust 2020 Sanna Mirella Marin (š. skammâmáánu 16. peeivi 1985, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš politijkkár, kii lii toimâm Suomâ uáiviministerin juovlâmáánu 10. peeivi 2019 rääjist. Sun lii Suomâ kuálmád nissoonuáiviminister já Suomâ historjá nuorâmus uáiviminister, 34-ihásâžžân. Marin lii meid Suomâ kuhesáigásumos nissoonuáiviminister. Tuávváš. Sanna Marin šoodâi Helsigist, mutâ lii aassâm meid Espoost. Škovlâivijdis sun aasâi Pirkkalast, kost sun meid čaalij pajeuáppen ive 2004. Tááláá ääigi sun áásá Tamperest, Kaleva kaavpuguásist, kost sun lii aassâm ive 2007 rääjist. Ton ive sun algâttij uápuidis Tampere ollâopâttuvâst, kost sun luuvâi haldâttâhtiettuu. Sun valmâštui maisterin ive 2017. Politiiklâš karrieer. Marin lii toimâm aktiivlávt politiikist ive 2006 rääjist. Suomâ ovdâskoodán suu väljejii vuossâmuu keerdi ive 2015, kuás sun finnij 10 911 jiennâd. Ive 2019 vaaljâin sun finnij 19 088 jiennâd. Ovdâskoddeest sun lii lamaš jesânin stuorrâ váljukoddeest, lahâváljukoddeest já pirâsváljukoddeest. Marin lii meid Tampere kaavpugaairâs já tooimâi váldustiivrâ saavâjođetteijen iivij 2013−2017. Sosiaaldemokraatlij värisaavâjođetteijen sun lii lamaš ive 2014 rääjist, kuás suu väljejii nubben värisaavâjođetteijen. Ive 2017 suu väljejii vuosmuš värisaavâjođetteijen. Suomâ uáiviministerin Marin šoodâi juovlâmáánu 10. peeivi 2019. Persovnlâš eellim. Marin pajasšoodâi arvetävgiperrust enijnis já eenis kuoimijn. Eejis sun ij lah eidu uáinám elimis ääigi, ko eeči varrij meddâl talle ko Marin lâi vala aaibâs ucce. Marin lii vuosmuš suu perrust kii lii valmâštum ollâopâttuvvâst. Tääl Marin áásá suu kálláin já 2-ihásâš nieidáin Kesärantast, mii lii toimâm uáiviminister virgeaassâmsaijeen ive 1919 rääjist. Fastâ päikki sust lii kuittâg Tamperest. Käldeeh. Marin Sant'Angelo in Pontano. Sant'Angelo in Pontano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sant'Angelo in Pontanost ääsih 1 354 olmožid. Ton vijdodâh lii 27,38 km², já alodâh 473 m. Sant'Angelo in Pontano naaburkieldah láá Falerone, Gualdo, Loro Piceno, Montappone, Penna San Giovanni, Ripe San Ginesio já San Ginesio. Sant'Elpidio a Mare. Sant'Elpidio a Mare lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Sant'Elpidio a Marest ääsih 17 180 olmožid. Ton vijdodâh lii 50,52 km², já alodâh 251 m. Sant'Elpidio a Mare naaburkieldah láá Civitanova Marche, Fermo, Monte Urano, Montecosaro, Montegranaro já Porto Sant'Elpidio. Historjá. Sant'Elpidio a Marest šoodâi kaavpug ive 1828. Siijdah. Bivio Cascinare, Cascinare, Casette d'Ete, Castellano, Cretarola já Luce. Sant Julià de Lòria. Sant Julià de Lòria lii kieldâ Andorrast. Sant Julià de Lòriast ääsih 9 375 olmožid. Ton vijdodâh lii 61 km², já alodâh 908 m. Santa Maria Nuova. Santa Maria Nuova lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Santa Maria Nuovast ääsih 4 118 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,29 km², já alodâh 249 m. Santa Maria Nuova naaburkieldah láá Filottrano, Jesi, Osimo já Polverigi. Santa Vittoria in Matenano. Santa Vittoria in Matenano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Santa Vittoria in Matenanost ääsih 1 283 olmožid. Ton vijdodâh lii 26,18 km², já alodâh 626 m. Santa Vittoria in Matenano naaburkieldah láá Force, Monte San Martino, Montefalcone Appennino, Monteleone di Fermo, Montelparo já Servigliano. Siijdah. Markkân lasseen Santa Vittoria in Matenano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Ponte Maglio. Sarah Paulson. Sarah Catharine Paulson (š. juovlâmáánu 17. peeivi 1974, Tampa, Florida, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Sun aasâi stuárráámus uási suu pärni- já nuorâvuođâst New Yorkist já Mainest. Maŋeláá sun juuđij Manhattanist čaittâleijee škoovlâid. Käldeeh. Paulson Paulson Saratov. Saratov () lii kaavpug Ruošâst Volga-juuvâ riddoost. Sarnano. Sarnano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sarnanost ääsih 3 130 olmožid. Ton vijdodâh lii 63,17 km², já alodâh 539 m. Sarnano naaburkieldah láá Amandola, Bolognola, Fiastra, Gualdo, Montefortino já San Ginesio. Siijdah. Biagi, Bisio, Brilli, Cadiciotto-Marinella, Callarella, Campanotico, Cardagnano, Carsoducci, Case Rosse Coldipastine, Colleciccangelo, Colmorello, Fontelardina, Gabella, Giampereto, Grassetti-Cannavina, Grazie, Grisciotti, Margani, Mazzanti, Migliarucci-Servigliani, Morelli, Pianelle, Pianello, Piano di sotto, Piobbico, Poggio, Romani, San Cassiano, Sant'Eusebio, Schito, Sassotetto, Stinco, Taliani, Terro, Vecciola di Mezzo já Vecciola di Sopra. Sassoferrato. Sassoferrato lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sassoferratost ääsih 6 993 olmožid. Ton vijdodâh lii 137,23 km², já alodâh 386 m. Sassoferrato naaburkieldah láá Arcevia, Fabriano, Genga, Serra Sant'Abbondio, Pergola, Costacciaro já Scheggia e Pascelupo. Siijdah. Aia Cupa, Amandole, Aspro, Baruccio, Borgo Sassoferrato, Breccia di Venatura, Caiezzi, Cabernardi, Ca' Boccolino, Camarano, Camazzocchi, Canderico, Cantarino, Caparucci, Capoggi, Casalvento, Case Aia, Castagna, Castagna Bassa, Castiglioni, Catobagli, Coccore, Col Canino, Coldapi, Col della Noce, Colle, Colle di Murazzano, Colmaiore, Cupano, Doglio, Felcioni, Fondiglie di Liceto, Frassineta, Gaville, Giontarello, La Frasca, Liceto, Mandole, Montelago, Monterosso, Monterosso Stazione, Morello, Murazzano, Pantana, Perticano, Piagge, Piaggiasecca, Piano di Frassineta, Piano di Murazzano, Radicosa, Regedano, Rondinella, Rotondo, San Egidio, San Felice, San Giovanni, San Paolo, San Ugo, Sassoferrato Castello, Schioppetto, Scorzano, Sementana, Seriole, Serra San Facondino, Stavellina, Torre di Murazzano, Valdolmo, Valitosa já Venatura. Sastamala. Sastamala lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Sastamalast ääsih 24 139 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 531,75 km², mast 102,71 km² lii čääci. Sastamala naaburkieldah láá Huittinen, Hämeenkyrö, Ikaalinen, Kankaanpää, Kokemäki, Nokia, Pori, Punkalaidun, Ulvila, Urjala já Vesilahti. Historjá. Sastamala kaavpug šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2009, ko Vammala kaavpug sehe Mouhijärvi já Äetsä kieldah lahtojii oohtân. Kieldâlahtemeh. Kiikoisij kieldâ lohtui Sastamalan ive 2013. Saturnus. Saturnus lii plaaneet Jupiter já Uranus kooskâst. Tot lii nubben stuárráámus plaaneet Jupiter maŋa. Sehe Saturnus já Jupiter láá kaasuplaneteh. Saturnus saijaasvuotâ lii 318 kerdid Eennâm saijaasvuotä, já ton lyeddejeijee lii pajeláhháá 120 700 kilomeetterid. Tot lii Piäiváást 1 426 kilomeetter keččin, já taat plaaneet lii vakšum jo antiik aaigij rääjist. Tot uáinoo hyenebeht ko Jupiter, Venus teikä Mars. Tast láá riggeeh pirrâ, moh láá jiäŋŋum keeđgih. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh, meid Saturnus jorá Piäiváá pirrâ. Saturnus täsnitieđâlâš symbol lii Saturnus. Saturnus máánuh. Saturnusist láá pajeláhháá 60 máánnud. Toh láá iänááš-uv avalii jieŋâst, mii ij vaarâ lah kuássin suddâmgin. Máánui lyeddejeijee lii táválávt 5–20 kilomeetterid, eereeb stuárráámuu máánu, Titan, lyeddejeijee lii 2 575 kilomeetterid. Taat lii pelnubkiärdásâš Eennâm Mánudáá háárán já stuárráb ko Merkurius-plaaneet. Titan puáhtá uáiniđ Enâmist-uv kiijkáráin. Saudi-Arabia. thumb Saudi-Arabia lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Riad. Sauli Niinistö. Sauli Väinämö Niinistö (š. porgemáánu 24. peeivi 1948, Salo, Suomâ) lii syemmilâš politijkkár já Suomâ täsivääldi 12. president. Sun algâttij virgeest njuhčâmáánu 1. peeivi 2012 já suu väljejii uđđâsist ive 2018. Tuávváš. Niinistö šoodâi Salost ive 1948. Sust šoodâi vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat ive 1974 Tuurku ollâopâttuvâst. Politiiklâš karrieer. Niinistö väljejui Salo kaavpugváldustiivrân ive 1977. Suomâ ovdâskoodán sun peesâi vuosmuu keerdi ive 1987. Ko sun lâi almugovdâsteijen, sun tooimâi om. vuáđulahâváljukode saavâjođetteijen. Minister sust šoodâi ive 1995. Niinistö lii toimâm meid Aalmuglâš Kokoomus saavâjođetteijen 1994–2001. Persovnlâš eellim. President Niinistö kálgu lii Jenni Haukio. Sunnui šoodâi alge, Aaro, kuovâmáánust 2018. Perrui kulá meid bostonterrier Lennu. Niinistöst lává meid kyehti alge oovdiš näimilittoost Marja-Leena Alankoin: Nuutti (š. 1975) já Matias (š. 1980). Olgosadalduvah. "Viiden vuoden yksinäisyys". almostum 2005. Helsig "Yhteinen raha: eurooppalaisen yhteistyön alku- vai päätepiste?" artikkâl kirjeest "Marginaalista ytimeen: Suomi Euroopan unionissa 1989–2003". Tammi. Käldeeh. Niinistö Niinistö Savonlinna. Savonlinna () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Savonlinnast ääsih 32 976 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 597,70 km², mast 1 359,61 km² lii čääci. Savonlinna naaburkieldah láá Enonkoski, Heinävesi, Kitee, Liperi, Parikkala, Rantasalmi, Ruokolahti, Rääkkylä, Sulkava já Varkaus. Schaan. Schaan lii kieldâ Liechtensteinist. Schaanist ääsih 6 039 olmožid. Ton vijdodâh lii 26,92 km², já alodâh 462 m. Schaan lii ässeelovo mield Liechtenstein stuárráámus kieldâ. Schellenberg. Schellenberg lii kieldâ Liechtensteinist. Schellenbergist ääsih 1 084 olmožid. Ton vijdodâh lii 3,56 km², já alodâh 630 m. Schwanden. Schwanden lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Schwandenist ääsih 2 515 olmožid. Ton vijdodâh lii 30,63 km², já alodâh 521 m. Historjá. Schwanden kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Schwändi. Schwändi lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Schwändist ääsih 439 olmožid. Ton vijdodâh lii 3,48 km², já alodâh 701 m. Historjá. Schwändi kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Sefro. Sefro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sefrost ääsih 433 olmožid. Ton vijdodâh lii 42,54 km², já alodâh 502 m. Sefro naaburkieldah láá Camerino, Fiuminata, Pioraco já Serravalle di Chienti. Siijdah. Agolla, Butino, Cerreto, Sorti já Valle. Seinäjoki. Seinäjoki lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Seinäjokist ääsih 63 913 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 469,24 km², mast 37,46 km² lii čääci. Seinäjoki naaburkieldah láá Alavus, Kuortane, Ilmajoki, Lapua, Virrat já Isokyrö. Historjá. Seinäjoki vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. Senegal. Senegal lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Dakar. Senigallia. Senigallia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Senigalliast ääsih 44 659 olmožid. Ton vijdodâh lii 117,77 km², já alodâh 5 m. Senigallia naaburkieldah láá Belvedere Ostrense, Mondolfo, Monte San Vito, Montemarciano, Morro d'Alba, Ostra já Trecastelli. Siijdah. Bettolelle, Borgo Bicchia, Borgo Catena, Borgo Coltellone, Borgo Passera, Brugnetto, Cannella, Castellaro, Cesanella, Cesano, Ciarnin, Filetto, Gabriella, Grottino, Mandriola, Marzocca, Montignano, Roncitelli, Sant'Angelo, San Silvestro, Scapezzano já Vallone. Serbia. Serbia lii staatâ Euroopâst. Serra San Quirico. Serra San Quirico lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serra San Quiricost ääsih 2 674 olmožid. Ton vijdodâh lii 49,33 km², já alodâh 300 m. Serra San Quirico naaburkieldah láá Apiro, Arcevia, Cupramontana, Fabriano, Genga, Mergo já Poggio San Vicino. Serra de' Conti. Serra de' Conti lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serra de' Contist ääsih 3 720 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,54 km², já alodâh 216 m. Serra de' Conti naaburkieldah láá Arcevia, Barbara, Montecarotto já Ostra Vetere. Siijdah. Markkân lasseen Serra de' Conti kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Osteria. Serrapetrona. Serrapetrona lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serrapetronast ääsih 914 olmožid. Ton vijdodâh lii 37,65 km², já alodâh 474 m. Serrapetrona naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Caldarola, Camerino, Castelraimondo, San Severino Marche já Tolentino. Siijdah. Borgiano, Caccamo sul Lago, Castel San Venanzo já Villa d'Aria. Serravalle (San Marino). Serravalle lii kieldâ San Marinost. Serravallest ääsih 11 020 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,53 km², já alodâh 148 m. Serravalle lii San Marino stuárráámus kieldâ sehe ässeelovo já vijdoduv mield. Serravalle di Chienti. Serravalle di Chienti lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serravalle di Chientist ääsih 1 054 olmožid. Ton vijdodâh lii 95,99 km², já alodâh 667 m. Serravalle di Chienti naaburkieldah láá Camerino, Fiuminata, Foligno, Monte Cavallo, Muccia, Nocera Umbra, Pieve Torina, Sefro já Visso. Siijdah. Acquapagana, Attiloni, Bavareto, Borgo, Castello, Castello d'Elce, Cesi, Civitella Marche, Collecurti, Collelepri, Colpasquale, Copogna, Corgneto, Costa, Dignano, Forcella, Gelagna, Gelagna Bassa, San Martino, Taverne já Voltellina. Servigliano. Servigliano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serviglianost ääsih 2 249 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,49 km², já alodâh 216 m. Servigliano naaburkieldah láá Belmonte Piceno, Falerone, Monte San Martino, Monteleone di Fermo, Penna San Giovanni já Santa Vittoria in Matenano. Siijdah. Markkân lasseen Servigliano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Curetta. Severodvinsk. Severodvinsk () lii kaavpug Ruošâst. Severomorsk. Severomorsk () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Severomorsk vuáđudui iivij 1896–1897. Ive 1917 tobbeen assii tuše 13 olmožid. Seychelleh. Seychellij täsiväldi ađai Seychelleh láá suáluistaatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Victoria. Seychelleh láá ässeelovo mield Afrik ucemus staatâ. Tobbeen ääsih vuálá 100 000 olmožid. Seychellijn láá kulmâ virgálii kielâ: ranskakielâ, eŋgâlâskielâ já seychellij kreoli. Sierra Leone. Sierra Leone täsiväldi () ađai Sierra Leone lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Freetown. Sierra Leone ránnjástaatah láá Guinea já Liberia. Käldeeh. * Sievi. Sievi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Sievist ääsih 4 889 olmožid, já ton vijdodâh lii 800,56 km², mast 13,42 km² lii čääci. Sievi naaburkieldah láá Haapajärvi, Kalajoki, Kannus, Lestijärvi, Nivala, Reisjärvi, Toholampi já Ylivieska. Siijdah. Haikolankylä, Jokikylä, Jyrinki, Järvikylä, Karjula, Kiiskilä, Korhoskylä, Kukonkylä, Leppälä/Lahdenperä já Sievinkylä. Siikajoki. Siikajoki lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Siikajokist ääsih 5 093 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 653,89 km², mast 602,28 km² lii čääci. Siikajoki naaburkieldah láá Hailuoto, Liminka, Lumijoki, Raahe já Siikalatva. Siijdah. Hartaanselkä, Heinolahti, Jauhoniemi, Karinkanta, Keskikylä, Kivijärvi, Kuivaniemi, Luohua, Merikylä, Paavola, Relletti, Revonlahti, Ruukki, Saarikoski, Siikajoenkylä, Tauvo, Tuomioja já Ylipää. Siikalatva. Siikalatva lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Siikalatvast ääsih 5 219 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 229,18 km², mast 56,24 km² lii čääci. Siikalatva naaburkieldah láá Haapavesi, Kajaani, Kärsämäki, Liminka, Muhos, Pyhäntä, Raahe, Siikajoki já Vaala. Siijdah. Hyvärilä, Hyvölänranta, Junnonoja, Järvikylä, Kerälä, Kestilä, Kärsämä, Laakkola, Lamu, Latvankylä, Leiviskänranta, Leskelä, Mankila, Mäläskä, Pihkalanranta, Piippola, Pulkkila, Rantsila, Savaloja, Sipola, Vorna já Väyrylänsaari. Siilinjärvi. Siilinjärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Siilinjärvist ääsih 21 302 olmožid, já ton vijdodâh lii 507,81 km², mast 106,85 km² lii čääci. Siilinjärvi naaburkieldah láá Kuopio já Lapinlahti. Siijdah. Aappola, Hakkarala, Hamula, Heinämäki, Jälä, Jännevirta, Kaaraslahti, Kasurila, Kehvo, Koivumäki, Koivusaari, Kolmisoppi, Kumpunen, Kuuslahti, Lehdonkylä, Pajujärvi, Pöljä, Rissala, Räimä, Siimes já Väänälänranta. Simo. Simo lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Simost ääsih 2 979 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 086,28 km², mast 638,94 km² lii čääci. Simo naaburkieldah láá Ii, Kiemâ, Kiemâeennâm, Ranua já Tervola. Siijdah. Simo kieldâst láá maaŋgah uccâ siijdah: Alaniemi, Asemakylä, Hamari, Karisuvanto, Maksniemi, Matala, Onkalonperä, Pömiö, Sankala, Simonkylä (Filpus), Simoniemi (markkân), Soikko, Tainijoki, Taininiemi, Viantie, Ylikärppä já Marostenmäki. Stuárráámuuh siijdah láá Asemakylä já Maksniemi. Singapore. thumb Singapore lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Singapore (kaavpugstaatâ). Sirolo. Sirolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sirolost ääsih 4 104 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,68 km², já alodâh 125 m. Sirolo naaburkieldah láá Ancona, Camerano, Castelfidardo já Numana. Siijdah. Coppo, Fonte d'Olio, Madonnina já San Lorenzo. Skammâmáánu. Skammâmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive ohtnubálovváád já nubben majemuš mánuppaje. Skammâmáánust láá 30 peivid. Tast lii meid kevttum nomâttâs "marrasmáánu". Skotland. thumb thumb Skotland lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. Stuárráámus kaavpug lii Glasgow, mut Skotland uáivikaavpug lii Edinburgh. Slovakia. Slovakia lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Bratislava. Slovenia. Slovenia lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Ljubljana. Smerillo. Smerillo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Smerillost ääsih 333 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,29 km², já alodâh 806 m. Smerillo naaburkieldah láá Amandola, Monte San Martino já Montefalcone Appennino. Siijdah. Castorano, Ceresola já San Martino al Faggio. Sofi Oksanen. Sofi Oksanen (š. uđđâivemáánu 7. peeivi 1977, Jyväskylä, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. Oksanen lii čáállám ohtsis 6 roomaan, moin peeggâlmumos lii "Puhdistus" (2007), mii finnij Finlandia-palhâšume (2008), Runeberg-palhâšume (2009), Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (2010) já ranskalâš Prix Femina -palhâšume (2010). Romanij lasseen sun lii čáállám ovdâmerkkân čaitâlmijd já oopperaid. Eellim. Sofi Oksanen šoodâi já vietij pärnivuođâs Jyväskyläst. Sun lâi perruu áinoo pärni. Suu eeči lii syemmilâš já enni eestilâš, já Oksanen lâi-uv pärnin ennuv eeni šoddâmsaajeest Eestieennâm Läänemaast. Oksanen ličij halijdâm Helsig Kallio luvâttâhân, mutâ ko vaanhimeh iävá luáštám, te sun juuđij Jyväskyläst Voionmaa luvâttuv. Tast maŋa sun peesâi Helsig ollâopâttâhân luuhâđ kirjálâšvuođâ. Sun ij kuittâg makkum tobbeen, já ko sun lâi muáddi ive luuhâm kirjálâšvuođâ, te sun peesâi Teatterakademian luuhâđ dramaturgia 21-ihásâžžân. Tobbeen sun lijkkui leđe, mutâ puosâškuođij uápui ääigi bulimian. Porgemáánust 2011 sun naajâi Juha Korhosijn. Oksanen lii ettâm, ete lii rijjâtátulávt pärnittem. Sun lii meid feminist já kulá goottivyelikulttuurân. Pargo. Sofi Oksas vuosmuš roomaan lii "Stalinin lehmät", "Stalin kuusah", mii almostui ive 2003. Tast sun kieđâvuš Soviet ääigi Eestieennâm já enâmânvarrim vädisvuođâid puurrâmhemâdâsâi (syömishäiriö) peht. Ton jurgâlemvuoigâdvuođah láá vuobdum paijeel 20 kielân. Nube roomaanstis, "Baby Jane" (2005), Oksanen kieđâvuš paaniikhemâdâs já ton vaikuttâs elimân. Roomaan vuáđuld lii rahtum meid elleekove, mon pyevtittij Oktober já stivrejeijen lâi Katja Gauriloff. Suu kuálmád roomaan, "Puhdistus" (2008), šoodâi vistig čaitâlmin, mon vuosâeehid lâi kuovâmáánust 2007 já tast maŋa eskin romanin. Sehe čaaitâlm ete roomaan lijjii uáli jo piivnoheh já roomaan lâi ive 2008 enâmustáá vuobdum päikkieennâmlâš kirje (102 200 vuobdum pittád). WSOY jooskâi ohtsâšpargo Oksasijn ive 2010, mutâ sun vuáđudij jieijâs kuástidemseervâs Silberfeldt Oy ive 2011. Siämmáá ive sun sirdui meid Otava omâstem Like čällen, mii lii kuástidâm suu kulmâ čuávuváá roomaan: Kun kyyhkyset katosivat (2012), Norma (2015) já Koirapuisto (2019). Čaitâlmeh. Mainâšum tuše teatter, kost lamaš vuáđučááitus. Oopperah. Adelum tuše teatter, kost lamaš vuáđučááitus. Käldeeh. Oksanen Oksanen Oksanen Oksanen Soini. Soini lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Soinist ääsih 2 033 olmožid, já ton vijdodâh lii 574,22 km², mast 22,27 km² lii čääci. Soini naaburkieldah láá Alajärvi, Karstula, Kyyjärvi, Saarijärvi já Ähtäri. Siijdah. Hautakylä, Mäkelänkylä, Jokivarsi, Keisala, Kolu, Kukonkylä, Kuninkaanjoki, Laasala, Parviaisenkylä, Soini markkân, Ulvonkylä, Vehu já Vuorenmaa. Sojuz. Sojuz () lii ryeššilâš komovuotâskiijpâ, mon Sergei Koroljov vuávái Sovjetlito komovuotâohjelm várás. Skiijpah páččojeh Sojuz-kyeddimrakettáin (su. kantoraketti) já toh láá Sojuz-komovuotâohjelm uási. Skiijpâst láá aigij mield rahtum maaŋgah versioh. Ive 2015 räi skiijpâ sierâ versioin láá tohhum paijeel 120 luhostum kirdemid. Sojuz-komovuotâskiijpâst láá kulmâ uási: juurrâmrađemooduul, siäivummooduul já huolâttâsmooduul. Juurrâmrađemooduul. Ovdemuš uási skiijpâst lii juurrâmrađemooduul. Tot ana sistees puoh piergâsijd, maid siäivudijn ij taarbâš, tego testampiergâsijd, kameraid já noođijd. Tot puáhtá sisanneed meiddei máhđulii telagistemsajattuv. Juurrâmrađemooduul puáhtá táárbu mield sierriđ siäivummodulist, já talle tot tuáimá áimulukkân. Sojuz kosmonautij orroomsajeh lasanii kirdem ääigi čuuvtij ton maŋa ko ovdebáin almadittum (su miehitetty) komovuotâkapselijn kevttum teknisiih piergâseh sirdojii juurrâmrađemodulân. Juurrâmrađemooduul puovtij huksiđ keppisubbon ko maccâmkapsel, tastko tom ij taarbâš suoijiđ Eennâm áimukiärdán maccâm várás. Apollo-komovuotâskiijpâ koččommodulist lâi kuulmâ astronaut várás kuuđâ kuđâhâsmeetter aassâmsaje, já ton massa lâi 5 000 kiillud. Sojuzist siämmáá stuárusii astronautjuávhu várás lâi saje 9 kuđâhâsmeetterid. Taat saje lâi iänááš-uv juurrâmrađemodulist. Siäivummooduul. Siäivummooduul kosmonauteh kevttih skiijpâ päčimist já meiddei Enâmân maccâmist. Siäivummooduul oolâ lii pieijum spesialase, mii iästá sistile kummoom talle ko skiijpâ kirdá korrâ liävttoin áimukeerdi čoođâ Enâmân macâdijn. Siäivummooduul liähtu šadda hitásubbon vistig-uv áimukeerdi vuástus keežild já nubben meiddei liävtukepidemsuoivui keežild, tassaažân ko váldusuoivâ lekkâs já hidásmit skijpâ liävtu eennâm asan siäivudijn. Timmâ siäivum visásmiteh meetter aloduvâst tuáimee liävtukepidemraketteh, moh láá pieijum liegâsvuotâkoolbâ tuáhá. Ohtân siäivummooduul vuávám vátámâšâin lâi tot, et skiijpâst kalga leđe stuárráámus máhđulâš volumetrisâš pehtilvuotâ (siskáldâs saijaavuotâ jyehimáin ruŋgo vijđoduvváin). Pyeremus häämi tađe várás ličij pállu. Pállu ij kuittâggin adde luptimvyeimi já tot pyevtittičij ballistlii maccâm áimukiärdán. Ballistlâš maccâm áimukiärdán lii astronauttijd varâlâš tondiet ko skiijpâ keeppid liävtus čuuvtij. Áimukiärdán sirdum maŋa tot iästá skiijpâ stivrim meddâl juurrâmraađeest. Taandiet Sojuz maccâmkapselân väljejui "vyeijimčuovâ" häämi. Tast lii páálu hámásâš ovdâuási, moos lii lohtum páálunálásâš liegâsvuotâkolbâ njuáidus lávuluváin (čiččâm cekkid). Vyeijimčuováid paldâlistem lii čielgiimist toin naalijn, et Sojuz vuávám ääigi masa jo puoh vyeijimčuovah lijjii jurbâdeh. Huolâttâsmooduul. Skiijpâ tyehiuásist lii huolâttâsmooduul. Tot lii farppâl hámásâš teedâvuovdâ, mast láá vuáháduvah liegâsvuođâ haaldâšmân, šleđgâvyeimi käldee, kuhesmääđhi radio, radiotelemetria- sehe stelliildâsheiviittemvuáhádâh já haldâšemvuáhádâh. Huolâttâsmooduul teedâthánnáá uásist láá skiijpâ váldu- já värimotoreh - kiddis puáldámuš kevttee uigâmvyeimivuáhádâh juurrâmraađeest operistem já tobbeen meddâlpuáttim várás. Skiijpâst láá meiddei smavvâlatkiitteijee raakeetmotoreh stelliildâs tivomân. Huolâttâsmooduul ulguubeln láá stelliildâsheiviittemvuáháduv sensoreh já piäivášpaneleh, maid puáhtá stelliđ piäváá kulij taid jorgeetmáin. Somalia. Somalia littotäsiväldi (somalin "Jamhuuriyadda Federaalka Soomaaliya",) ađai Somalia (somalin "Soomaaliya",) lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Mogadishu. Sonkajärvi. Sonkajärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Sonkajärvist ääsih 3 864 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 576,79 km², mast 110,87 km² lii čääci. Sonkajärvi naaburkieldah láá Iisalmi, Kaajaan, Lapinlahti, Rautavaara, Sotkamo já Vieremä. Siijdah. Aittokoski, Haajaissydänmaa, Haapajärven Sydänmaa, Harva, Hernejärvi, Jyrkkä, Kaarakkala, Kalliomäki, Kalliosuo, Kainuunmäki, Kauppilanmäki, Kilpisaari, Koirakoski, Kukkopuro, Laaka, Mansikkavirta, Muuraisjärvi, Oinasjärvi, Paisua, Petäjäjärvi, Petäys, Päsmäri, Rutakko, Ryhälänmäki, Savonvirta, Sonkajärvi, Sonkakoski, Sukeva, Sälevä, Toivakko, Ulmala, Uuraa, Vehmasjärvi, Viitaa já Vänninmäki. Sool. Sool lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Soolist ääsih 241 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,26 km², já alodâh 637 m. Historjá. Sool kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Sortavala. Sortavala () lii kaavpug Ruošâst. Tot lii Sortavala pirrâduvâst, Kärjil täsivääldist. Historjá. Sortavalast šoodâi kaavpug ive 1632. Ässeeloho. Ive 2010 Sortavala kaavpugist assii 19 235 olmožid. Sortavala kaavpugkieldâst ässeeh lijjii 20 374, ađai kaavpug ulguubeln assii 1 139 olmožid. Sorvâ. Sorvâ lii njomâtteijeešlaajâ, mii kulá kyeppirellei lahkon já sorvâellei čeerdân. Stuárudâh já olgohäämi. Sorvâ lii stuárráámus tááláá ääigi ellee sorvâellee já meid Suomâ stuárráámus ellee. Räävis tiäddá 200–825 kg. Rummâš kukkodâh lii 200–280 cm já sevealodâh 170–220 cm. Seeibi kukkodâh lii 7–10 cm. Ores lii ennuv stuárráb ko niŋálâs, já tuše orásist láá čuárvih. Soorvâst láá kubdâ turbe, čeve vyelni hiäŋgájeijee "siämu" já vieskâärdeeh. Jyelgih láá kuheh já koozah kubduuh, mii älkkedit muottust väzzim. Soksâm ivne lii čapisruškâd teikkâ ruopsisruškâd. Jyelgih já čuávji láá kuovgâduboh. Tälvisoovsâ, mii vuálgá kiđđuv meddâl, lii kuovgâdub ko kesisoovsâ. Sorvâvyesih láá ruopsisruškâdeh. Oressoorvâin láá čuárvih, moh uđâsmuveh jyehi ive ton maŋa, ko puáris čuárvih láá kuáškum. Uđđâ čuárvih šaddeh keesi ääigi näähki vyelni. Lavdâm já eellimpiirâs. Sorvâ iälá Tave-Eurasiast. Ton lavdâm uulât Skandinaviast, Puolast já Tšeekist Tave-Kiinan já Ruošâ Jenisein. Mäddin lavdâm raijâšuvá mecciarostielâsân, mut vuomij mield tot lii levânâm meid arokuávloid. Sorvâ tiättoo harvii meid Saksaast, Uŋgarist já Kroatiast. Nuorttâriijkâst lii ovdil lamaš sierâlum populaatio, mut tot lii viehâ vissásávt lappum. Viijđes lavdâm já stuorrâ ohtâgâsmeeri tiet IUCN lii luokittâllâm soorvâ eellimvuáimálâš šlaaijân. Ive 2005 áárvu mield maailmist láá suulân 1,5 miljovn sorvâd, moin Euroopâst 0,5 miljovn. Euroopâst soorvah láá enâmustáá Ruotâst (340 000) já Suomâst (110 000). Soorvâ eellimpirâsin láá tave kuácceevyevdistielâs teikkâ liähmustielâs meecih. Tavveen sorvâ iälá keessiv meid laajišvuovdijn já motomeh ohtâgâsah sättih pääcciđ tálvástâllâđ tuodârkuávlui vuomijd. Jieŋâmeerâ rido vuonâin keessiv ässee soorvah värrejeh tälviv sisenâmân. Sorvâ iälá mielâstis nuorâ siähálâs- já kuácceevuovdijn. Sorvâ puáhtá eelliđ meid viehâ alda härvis aassâm. Eellimvyevih já lattim. Soorvah eellih enâmustáá ohtuu, mut sättih tälviv rähtiđ muádi ohtâgâs juávhuid. Kiđđuv kyeddim ääigi niŋálâsah vyelgih meddâl juávhust já hilgoh oovdeb ive vuosijd. Siämmáá ääigi oressoorvah vandârdeh soojijd, moin toh finnejeh eenâb raavvâd. Koskâmiärálávt soorvah vandârdeh kiđđuv já čohčuv 15–25 km. Nuorâ soorvah sättih jotteeđ kuhebijd-uv maađhijd. Kubdâ kozâidis iššijn sorvâ puáhtá väzziđ pyereest times-uv asseest. Soorvah láá meid pyereh vuojâdeijeeh já toh pyehtih sirdâšuđ suolluid maaŋgâ kilomeetter keččin. Raavâd. Soorvah láá táválávt aktiivlumoseh iiđeed- já ehidâsveeigi ääigi. Toh poreh keessiv syeini, sino, miestuid já suávi páárhu, motomin meid čäcišaddoid. Tälviv purrâmâššân láá uáiviáášán riseh já peeci párkku. Keessiv sorvâ vyerkkee purrâmuš čoovčâ lasanemääigi várás, já porá stuárráámus uási äigistis. Joba 50 kg peeivist. Tälviv piäiválâš purrâmušmeeri lii tuše 8–16 kg. Lasanem. Sorvâenni njoomât vyesi. Soorvâi roovvâd lii čohčuv. Oressoorvah kištottâleh niŋálâsâi mielâstumvuođâst neehušis tuáruin. Parâttâlmân valmâš ores kuáivu enâmân kimekyepi já kužžá toos. Niŋálâs njunnee kyepi já sáttá kužžâd jieš-uv toos. Niŋálâs tiätá kimekyepi kuužâ haajâst, ete ores lii vaalmâš parâttâllâđ. Niŋálâs kuáddá kiđđuv 1–2, harvii kulmâ vyesi. Eidušoddâm vyesi tiäddá 11–16 kg. Tot čuávu eeni ton räi, ete uđđâ vyesi lii šoddâmin já enni vuájá tom meddâl. Vyelišlaajah já aldahyelhih. Ameriksorvâ Ovdil sehe Amerikâst ellee sorvâ já eurooplâš sorvâ luokittâllui siämmáá šlaajâ vuálá. Luokittâllâm mield soorvâst lijjii čiččâm vyelišlaaijâd: euroopsorvâ (Alces alces alces) Eurasia viestâruásist, siberiasorvâ (A. a. pfitzenmayeri) já mantšuriasorvâ (A. a. cameloides) Nuorttâ-Eurasiast sehe nuorttâkanadasorvâ (A. a. americana), viestârkanadasorvâ (A. a. andersoni), shirassorvâ (A. a. shirasi) já alaskasorvâ (A. a. gigas) Tave-Amerikâst. Tááláá ääigi Eurasia já Tave-Amerik soorvah láá luokittâllum jieijâs šlaajáid, ko toi karyotiijpah já rumâšrááhtus láá ereslágáneh. Euroopâst já Jenisei viestârbeln iälá sorvâ (Alces alces) já Tave-Amerikâst sehe Eurasiast Jenisei nuorttiibeln iälá ameriksorvâ (A. americanus). Jenisei kierruin, Mongoliast já Kiinast sorvâšlaajah eellih siämmáin soojijn, kuás šlaajah sättih ruossâlistuđ. Kuábbáá-uv šlaajâst láá kyehti vyelišlaajâ. Tááláá tiäđu mield soorvâ vyelišlaajah láá Alces alces alces já A. a. caucasicus, moin majemuš lii suvâttum. Miäcástem. Sorvâ lii Suomâ merhâšitteemus pivdoellee. 1800-lovo loopâst sorvânääli uccánij ennuv lijgemiäcástem tiet, já šlaajâ masa suvâttui Suomâst. Suojâlemtoimâi iššijn sorvânääli šodâškuođij jotelávt 1930-lovvoost. Soorvâmiäcástem tábáhtuvá táválávt uces juávhuin. Távjá ohtâ juávkku suorgât soorvâ joton nube juávhu luus, mii páácá tom. Eres miäcástemvyevih láá ovdâmerkkân orostittem umásteijee sorvâpennuin, perttum purâdemsaje alda já muotâruánnjásij iššijn kuorâdem. Tááláá ääigi sorvâmeerijd heiviitteleh miäcástmijn. Ive 2020 soorvâ uážui miäcástiđ Suomâ pivdoelleekuávdáá mieđettâm luuvijn Laapist sehe Tavenuorttiienâmist 1. – 20. čohčâmáánu já eres kuávluin 1. čohčâmáánu - 9. roovvâdmáánu, mut tuše piäldust vahtimin. Ubâ Suomâst miäcástemäigi álgá 10. roovvâdmáánu já nohá 15. uđđâivemáánu. 31. juovlâmáánu maŋa miäcástmist ij kuittâggin uážu innig kevttiđ pennuu. Jotolâh. Vuájáán já soorvâ suoččâmist šadda táválávt tuođâlâš vaahâg, sehe soorvân, ulmuid já vuájánân. Kuhes jyelgih já stuorrâ ruumâš taheh soorvâst jotolâhân varâlâš. Sorvâ pärttid táválávt ehidist teikkâ iđedist, ko tot lii ucâmin purrâmuš. Sotkamo. Sotkamo lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Sotkamost ääsih 10 330 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 951,86 km², mast 303,06 km² lii čääci. Sotkamo naaburkieldah láá Kaajaan, Kuhmo, Nurmes, Paltamo, Rautavaara, Ristijärvi já Sonkajärvi. Siijdah. Alasotkamo, Heinämäki, Halmetvaara, Jormaskylä, Juholankylä, Juurikkalahti, Kaitainsalmi, Korholanmäki, Kontinjoki, Laakajärvi, Losovaara, Naapurinvaara, Nuasjärvi, Ontojoki, Paakinmäki, Parkua, Pohjavaara, Riekinranta, Sapsoperä, Saukko, Sipinen, Sipola, Soidinvaara, Sumsa, Suovaara, Tipasoja, Torinkylä, Tuhkakylä, Vuokatti, Ylisotkamo, Ärväänkylä já Maanselkä. Sotši. Sotši () lii kaavpug Ruošâst. Viehâdâh. Ive 2013 Sotšist assii 368 000 olmožid. Sri Lanka. thumb Sri Lanka lii staatâ Aasiast. Sri Lankast láá kyehti uáivikaavpug: Kotte (lahâasâttemlâš) já Colombo (virgálâš). * Staffolo. Staffolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Staffolost ääsih 2 191 olmožid. Ton vijdodâh lii 27,50 km², já alodâh 442 m. Staffolo naaburkieldah láá Apiro, Cingoli, Cupramontana, Jesi já San Paolo di Jesi. Siijdah. Markkân lasseen Staffolo kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Coste. Stephen King. Stephen Edwin King (š. čohčâmáánu 21. peeivi 1947, Portland, Maine, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš kirječällee. Eellim. Stephen King šoodâi Portlandist, Mainest. Suu vaanhimeh, Donald já Nellie Ruth Pillsbury King, iäránáin, ko King lâi vala ucce. Viljâinis Davidáin suoi aasáin tast maŋa sunnuu ennijn. Sij varriistâlii vistig tuohuteehi ovdilgo monnii maassâd Mainen já paccii tohon. King juuđij Durham vuáđuškoovlâ já Lisbon Falls luvâttuv, kost sun valmâštui ive 1966. Sun čaalij aktiivlávt jo talle. Luvâttuv maŋa King peesâi siisâ Maine ollâopâttâhân luuhâđ eŋgâlâskielâ, kost sun valmâštui ive 1970. Pargo ij kuittâggin kavnum tállân, pic esken čohčuv 1971, kuás sun algâttij eŋgâlâskielâ máttáátteijen Hampden Academyst. Ehidij já oholoopâi sun čaalij novellijd já pargeldij meid romanijn. King naajâi Tabitha Sprucein ive 1971. Suoi láin teivâm Maine ollâopâttuvvâst, kost kuohtuuh láin lamaš uáppen. Sunnust láá kulmâ päärni já nelji pärnipäärni. Karrieer. Kiđđuv 1973 Doubleday & Co. tuhhiittij King roomaan "Carrie" almostittem várás. Sunjin muštâlui, ete jis tot vuábdoo pyereest, te sust lii máhđulâšvuotâ kyeđđiđ suu pargo máttáátteijen já tuše čäälliđ. King jieijâs mielâst maainâs škovlâpiävuttum nieidâst kiäst láá telekineetliih vyeimih ij lamaš pyeri já sun leggistij-uv vistig tom roskeliitán. Suu kálgu, Tabitha, kuittâg kuáivui tom tobbeen já kivrij kállás vuolgâttiđ tom kuástideijei. Nuuvt Carrie almostui kiđđuv 1974. 1980-lovvoost King lâi sorjolâš sehe kokaiinân já alkoholân. Tot vaaigutškuođij meid suu čälimân já suu jieijâs mielâst "The Tommyknockers" (suom. Kolkuttajat) lii-uv suu hyenemus kirje. Tot lâi majemuš kirje, mon sun čaalij ko lâi vala sorjolâš. Tast maŋa sun kuođij kokaiin já alkohol. Richard Bachman. Richard Bachman lâi Stephen King pseudonyym suu karrieer aalgâst. Suu kuástideijee lâi ton uáivilist, ete oovtâ čällest ij pyevti almostuđ maŋgâ kirje ivveest. Maŋeláá King ij innig perustâm taggaar njuolgâdusâst já sust sattii almostuđ kulmâ-uv kirje oovtâ ive ääigi. King filmiistmeh. a>King kiirjijn láá rahtum paijeel 100 elleekovveed já maaŋgah tv-rááiđuh. Ohtâ pivnohumosijn elleekuuvijn lii Stanley Kubrick stivrim "The Shining" (suom. Hohto), moos King jieš ij lijkkum ollágin, ko suu mielâst kirjes lâi tulkkum puástud. Sun ij meid lijkkum toos, ete Jack Nicholson čaittâlij uáivipersovn, Jack Torrance, ige tooskin ete Torrance lii váhá jollâ aalgâ rääjist. Elleekove lâi King mielâst meid váhá misogynistlâš, ko nissoon tast lâi tuše kehnittes piškee. Eres King mainâsij vuáđuld rahtum pegâlmâs elleekoveh láá ovdâmerkkân "The Shawshank Redemption" (1994), "The Green Mile" (1999) já "It" (2017). It-roomaan vuáđuld rahtui meid tv-miniráiđu jo ive 1990. Käldeeh. King King Steve McQueen. Terrence Stephen McQueen () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiän peeggâlmumoseh roolah láá elleekuuvijn The Magnificent Seven (1960), The Great Escape (1963), Bullitt (1968), Papillon (1973) já The Towering Inferno (1974). Käldeeh. McQueen McQueen McQueen Steve McQueen (stivrejeijee). Steven Rodney McQueen (š. roovvâdmáánu 9. peeivi 1969, Lontoo, Eŋland) lii eŋlandlâš stivrejeijee já čällee, kiän elleekove 12 Years a Slave (2013) vuoitij ennuv palhâšuumijd, stuárráámus tain pyeremuu elleekove Oscar-palhâšume. Meid suu eres kuhes elleekoveh, Hunger (2008), Shame (2011) já Widows (2018), láá finnim iävtukkâsvuođâid já vuáittám palhâšuumijd. Käldeeh. McQueen McQueen Steven Spielberg. Steven Allan Spielberg (š. juovlâmáánu 18. peeivi 1946, Cincinnati, Ohio, Ovtâstum staatah) lii ohtâ Hollywood tobdosumosijn elleekovestivrejeijein, kii lii stivrim maaŋgâlágán elleekuuvijd ain scifi-elleekuuvijn historjálâš já suátielleekuuvijd. Sun lii toimâm meid pyevtitteijen já lii ohtâ DreamWorks studio vuáđudeijein. Spielberg lii ohtâ riggásumosijn elleekoverähtein maailmist. Spielberg vaikuttâs lii lamaš styeres já suu elleekoveh láá 1970-lovo maŋa miäruštâllâm, eenâb ko eres elleekoveh, mii lii piivnoh elleekoverähtimist. Maaŋgah suu elleekuuvijn láá lamaš miänástusah, moin sehe keččeeh já kritijkkáreh láá lijkkum. Eellim. Spielberg šoodâi Cincinnatist, Ohiost konsert pianist Leah Frances (Posner) já šleđgâinsiner Arnold Spielbergân, kiäh láin kuohtuuh šoddâm ryeššilâs-juuvdálâš enâmânvärrejeijee perruid. Pärnin Spielberg peerâ varrij ennuv já sij assii ovdâmerkkân Haddon Townshipist, New Jerseyst já Phoenixist, Arizonast ovdilgo sij värrejii Saratogan, Kalifornian. Kaliforniast Spielberg uusâi kuohtii luuhâđ elleekove syergi University of South Californian, mutâ kuábbáágin tove ij lam lukko. Nuuvtpa sun šoodâi uáppen California State Universityn, mutâ maŋeláá jooskâi uápuid tobbeen juurdân ovdediđ suu elleekovekarrieer. 35 ihheed monnii ovdilgo sun maacâi luuhâđ uápuidis loopân. Spielbergist lii meid luuhâmvädisvuotâ, mii paasij diagnosisthánnáá ive 2007 räi. Jo pärnin elleekoveh kiäsuttii Spielberg. Ko eres párnááh kivsedii Spielberg suu juuvdálâšvuođâ tet, te sun irâttij kielestiđ, ete peerâ lii saksalâš já kaavnâi mottoomlágán lohđuttâs elleekoverähtimist. Oovtâ päikkielleekovásis sun valjij viärráámuu kivsedeijes čaittâliđ naaci. Karrieer algâ. Eejis kaitafilmâkameráin Spielberg kuvviiškuođij jieijâs projektijd jo pärnin pääihist. Maŋeláá eeči išedij suu peessâđ išedeijen Universal Studiosân. Jo nubálovihásâžân Spielberg raahtij 40-miinuut suátifiilmâ, "Escape to Nowhere" (1962), mii finnij mottoom palhâšume-uv, já kuhes scifi-elleekove, "Firelight". Kuittâg suu čuávuvâš elleekove, uánihiselleekove "Amblin’" (1968), lâi tot, mii kiäsuttij oovtâ hoovdâ Universal Studiost, já 1960-lovo loopâst Spielbergist šoodâi-uv ohtâ nuorâmuin televisiostivrejeijein Universalist. Sun stivrij oosijd maŋgáid televisioráiđoid ovdâmerkkân "Colombon", "Marcus Welbyn", "M.D.n" já '. 1970-loho. Ive 1971 Spielberg raahtij suu vuosmuu televisioelleekove, Duel, mii lâi miänástus. Ton áánsust lehâstui Spielbergin uksâ rähtiđ meid muide ko televisioelleekuuvijd. Vuosmuš taggaar lâi "The Sugar Express" ive 1974 já jo čuávuváá ive tast poođij olgos "Jaws", mii lii ohtâ enâmustáá tiänám elleekuuvijn, já mii pajedij Spielberg njunošstivrejeijei juávkun. Jaws finnij pyeremuu elleekove Oscar-palhâšume já meid ton muusik, mon nuottij John Williams, finnij Oscar. Spielberg jieš lii ettâm, ete Jaws lâi ohtâ vaigâdumosijn elleekuuvijn kuvviđ ton tááhust, ete tast lâi nuuvt ennuv meerâst kuvvim. Maŋeláá feerim kuittâg išedij, jis lijjii vaigâdvuođah eres elleekuuvijn: toh urruu älkken ko aainâskin ij taarbâš meerâ alne teikkâ čääsist leđe. Suu čuávuváá elleekooveest, "Close Encounters of the Third Kind" (1977), lijjii-uv ennuv vädisvuođah spesiaalefektijn ton tááhust, ete tallaš teknologiain ij puáhtám nuuvt älkkeht olášuttiđ Spielberg jurduid. Ton-uv elleekooveest šoodâi miänástus. Tot finnij pyeremuu kuvvim Oscar, já Spielberg jieš finnij suu vuosmuu Oscar-iävtukkâsvuođâ. 1980-loho. a>st "Indiana Jones and the Temple of Doom" kuvvim ääigi Ive 1981 poođij vuosmuš "Indiana Jones" -elleekove, "Raiders of the Lost Ark", mast Spielberg finnij suu nube Oscar-iävtukkâsvuođâ. Puoh Indiana Jones -elleekoveh, moid šoddii val kyehti lase 1980-lovo ääigi, kevttih ivnáás elleekuvvim, virkkuus editistem já utkáás spesiaalefektijd, já tai uáiviroolâst lii Harrison Ford. Val pivnohub elleekove lâi kuittâg ive 1982 puáttám "E.T. the Extra-Terrestrial", mast Spielberg lii ettâm, ete lii puoh merhâšitteemus elleekove sunjin olssis. Sun finnij tast noomâ já jáválâšvuođâ, mutâ ovdil taam elleekove talle 36-ihásâš stivrejeijee ij lam smiettâmgin, ete halijdičij perruu. Elleekoveh lijjii ton räi lamaš suu párnááh. E.T.st leijee kulmâ pärničaittâleijee kuittâg mulsuu suu mielâ já kulmâ ive maŋeláá Spielberg uážui suu vuosmuu alge. 1980-lovo ääigi Spielberg raahtij meid kyehti elleekove kiirjij vuáđuld: "The Color Purple" (1985) já "Empire of the Sun" (1987). Motomeh láá meid ettâm, ete 1980-lovo polâttettee klassikko "Poltergeist" ličij meid Spielberg stivrim, veikkâ loppâteevstâin sun lii tuš pyevtitteijen já čällen já Toby Hooper stivrejeijen. Eteh, ete Spielberg poolâi stivrejeijei jasko älgimist já tondiet koijâdij Hooper stivrejeijen, ko oppeet motomeh láá ton mielâ, ete suu sopâmuš E.T. stivrejeijen ij luáštám suu leđe meid Poltergeist stivrejeijee. Jyehi tááhust Poltergeist juurdâ lii leđe jotkâ Close Encounters of the Third Kind -elleekován. 1990-loho. Spielberg lâi hirmâd aktiivlâš 1990-lovo aalgâst nuuvt stivrejeijen ko pyevtitteijen-uv. Veikkâ suu vuosmuš elleekove 1990-lovvoost, "Hook" (1991), ij lam ulmui mielâst nuuvt pyeri, te Spielberg joođhij ain ovdâskulij. Ive 1993 sun stivrij "Jurassic Park" já "Schindler’s List", mon sun pyevtittij-uv. Oppeet kuohtuuh tain elleekuuvijn lijjii hirmâd pivnoheh. Schindler's List vuoitij ohtsis čiččâm Oscarid. Ive 1994 Spielberg vuáđudij DreamWorks studio oovdâst Jeffrey Katzenbergáin já David Geffenáin. Studio lii pyevtittâm maaŋgâid piivnoh animaatioid tego "Shrek" elleekuuvijd. 2000-loho. Spielberg arbij Stanley Kubrickist "A.I. Artificial Intelligence" (2001) stivrejeijee saje. 2010-loho. Ive 2016 Spielberg uážui BBC Blue Peter -meerhâ, mii lii BBC párnái televisio-ohjelm alemus kunnijâttem. Tom uážžuh tuše häärvih, muáddi ulmuu jyehi ive. Spielberg eeđâi, ete sun lii syele ain halijdâm oovtâ. Teemah. Spielberg lii maŋgii muivim ulmuid toin, maht sun lii ráhtám kyehti aaibâs ereslágán ollâproofiil elleekove oovtâ siämmáá ive ääigi. Sun lii kieđâvuššâm elleekuvijnis maaŋgâlágán aašijd tego sevŋis kuuvijd ulmui ráhtám teknologiast, optimistlijd komovuođâmainâsijd já meid stuorrâ koččâmušâid maailmist tego suáđi, näliolgoštem já holokaust. Stuárráámus uási Spielberg elleekuuvijn láá kuittâg vuáđuld optimistliih. Motomeh eteh, ete toh láá liijkás-uv sentimentaalliih, mutâ Spielberg jieš ij poolâ tast. Tast sust puáhtá uáiniđ vaikuttâsâid Frank Caprast. Spielberg lii mainâsteijee, kiän jiešvuottân lii tot, ete suu kiäsut párnáimainâsij tijdâ já sust lii nahcâ mieldieelliđ párnái uáinimčievâst. Spielbergân láá-uv vaikuttâm Walt Disney -elleekoveh ennuv, já sun lii ettâm, ete oopâi tain, ete kalgeh leđe vyestikeejih já kontrast. Spielberg elleekooveest "The Terminal" puáhtá meid uáiniđ siämmáálágán modernkomedia jiešvuovijd ko Jacques Tati "Playtime"st. Käldeeh. Spielberg Spielberg Sudan. Sudan (), virgálávt Sudan täsiväldi (), lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Khartum. Sudan virgáliih kielah láá arabiakielâ já eŋgâlâskielâ. Sudanist ääsih suulân 43,8 miljovn olmožid, kiäin 70 % láá sunnimuslimeh, 25 % Afrik ärbivuáválij oskolduvâi hárjutteijeeh já 5 % ristâoskoliih. Sudan ránnjástaatah láá tavveen Egypti, nuorttâviestârist Libya, viestârist Tšad, maadâviestârist Koskâ-Afrik täsiväldi, mäddin Maadâ-Sudan já nuorttân Etiopia já Eritrea. Suomussalmi. Suomussalmi lii kieldâ Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Suomussalmist ääsih 7 644 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 857,59 km², mast 587,01 km² lii čääci. Suomussalmi naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Kuáccám, Kuhmo, Pudasjärvi, Puolanka já Taivalkoski. Siijdah. Alajärvi, Ala-Vuokki, Hossa, Jumaliskylä, Juntusranta, Kaljuskylä, Kerälä, Kiannanniemi, Korpela, Korvua, Kuivajärvi, Kurimo, Lomakylä (Suomussalmi), Myllylahti, Näljänkä, Näätälä, Peranka, Pesiökylä, Pesiönlahti, Piispajärvi, Pisto, Pitämä, Pyhäkylä, Raate, Ruhtinansalmi, Sakara, Selkoskylä, Siikaranta, Suomussalmi markkân, Tervakangas, Vaaranniva, Vasara, Vuokki, Yli-Vuokki já Ämmänsaari (kieldâkuávdáš). Suomâ. Suomâ teikkâ Suomâ täsiväldi (teikkâ "Suoma dásseváldi", teikkâ "Lääʹddjânnam tääʹssväʹldd", teikkâ "Suomen tasavalta", teikkâ "Republiken Finland") lii jiečânâs täsiväldi tave-Euroopâst Nuorttâmeerâ tavenuorttiibeln. Uđđâivemáánu 1. peeivi 1995 Suomâ seervâi Euroop union jesânin. Suomâst láá suulân 5,5 miljovn ässed. Aalmuglâškielah já eres kielah. Suomâ vuáđulaavâ mield Suomâ aalmuglâškielah láá suomâ- já ruotâkielâ. Kuittâg vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Haldâttâh já politiik. Suomâ staatâhäämi lii täsiväldi. Suomâ staatâhovdâ lii täsivääldi president, kiän virgepaje pištá kuttâ ive, kuittâg enâmustáá kyehti virgepaje maŋaluvâi. Aalmug väljee president njuolgâ valjâiguin. Presidentist lii vala-uv formaallâš kieldimvuoigâdvuotâ vuáđulaavâ mield ađai ko ovdâskodde lii tuhhiittâm laavâ já adelâm tom presidentân nanodemnáál, te president puáhtá kyeđđiđ laavâ naanoodhánnáá teikâ piettâl naanoodmist tom. Jis taat tábáhtuvá, te laahâ máccá ovdâskoodán, mii puáhtá val nanodiđ laavâ president naanoodhánnáá-uv. President noomât alemuid virgealmaid já joođeet oovtâst staatâraađijn Suomâ olgopolitiik. Táválávt Euroop unionân kyeskee aašijd hoittáá uáiviminister. Presidentin väljejui ive 2012 Sauli Niinistö, kii väljejui uđđâsist presidentin ive 2024 räi ive 2018 presidentvaaljâin. Virgálávt uáiviminister, eres ministereh já riehtikansler taheh "staatârääđi". Taat kočoduvvoo távjá meid "haldâttâssân". Tááláš uáiviminister lii Sanna Marin já staatâvarijminister Matti Vanhanen. Haldâttâh. Suomâ vuáđulaavâ mield Suomâst staatâväldi kulá aalmugân já haldâttâsvääldi kevttih täsivääldi president já staatârääđi, mon jesâneh kalgeh navdâšiđ ovdâskode luáttámuš. Suomâ ovdâskode lii oovtkáámmársâš parlament. Ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh koskâvuođâlâš ovdâskoddevaaljâin. Taah vaaljah tuállojeh neelji ive kooskâi. Tuámustoovlih. Tuámuvääldi kevttih jiešráđáliih tuámustoovlih, moh juáháseh almolijd tuámustovlijd, haldâttâhtuámustovlijd já sierânâstuámustovlijd. Almolijd tuámustovlijd kuleh keerrivrievtih, hovirievtih já alemus riehti, main kieđâvušeh rijdo- já rikosaašijd sehe eres ucâmušaašijd. Haldâttâhtuámustovlijd kuleh haldâttâhriehti já alemus haldâttâhriehti. Tain kieđâvušeh vaidâlusâid, moh láá šoddâm almoshaldâttuv toimâmist já miärádâsâin. Kuávlujuáhu. Ive 2009 rääjist Suomâst láá lamaš 19 eennâmkodded, main ohtâ ađai Åland lii jiešhaaldâtlâš. Historjáliih eennâmkodeh Suomâst láá 9. Suomâ-ugrâlâš kielah. Suomâ-ugrâlâš kielah láá kielah, moh kuleh uuraallâš kielâperrui. Ovdâmerkkân sämikielah, suomâkielâ, uŋgarkielâ já virokielâ láá suomâ-ugrâlâš kielah. Käldeeh. * Suomâ Aalmug Vistig. Suomâ Aalmug Vistig () lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019. Suomâ Kuávdášpiäládâh. Suomâ Kuávdášpiäládâh (uánihubbooht Kuávdáš,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Suomâ Ristâlâšdemokraateh. Suomâ Ristâlâšdemokraateh (uánihubbooht Ristâliih,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Suomâ ovdâskodde. Suomâ ovdâskodde (já) lii Suomâ oovtkáámmársâš parlament já alemus staatâorgaanin. Ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh koskâvuođâlâš ovdâskoddevaaljâin. Taah vaaljah tuállojeh neelji ive kooskâi. * Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh. Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh (uánihubbooht Ruátáliih,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh. Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh (uánihubbooht Sosialdemokraateh,, uánádâs SDP) lii ohtâ Suomâ stuárráámuin piäláduvâin. Tot vuáđudui ive 1899 Tuurkust noomâin "Suomen työväenpuolue". Tááláá noomâ valdii kiävtun ive 1903 Forssast toollum piäládâhčuákkim maŋa. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Suomâ täsivääldi president. Suomâ täsiväldi president (,,) lii Suomâ staatâhovdâ, kiäm Suomâ aalmug väljee njuolgâ valjâiguin kuuđâ ive kooskâi. Sun joođeet Suomâ olgopolitiik oovtâst staatâraađijn já lii piäluštâsvuoimij pajehovdâ. Käldeeh. * Suomâ täsivääldi president Suomâ vuáđulaahâ. Suomâ vuáđulaahâ (731/1999,,) lii ohtâlâs vuáđulaahâ, mii poođij vuáimán njuhčâmáánu 1. peeivi 2000. Tááláš vuáđulaahâ poođij neelji puáris laavâ sajan, moh asâttuvvojii Suomâ jiečânâsvuođâ algâiivij ääigi: ive 1919 haldâttâshäämi, ive 1928 staatâpeivioornig sehe kyehti ministerovdâsvástádâsân kyeskee laavâ. Aalmuglâškielah já eres kielah. Vuáđulaavâ mield Suomâ aalmuglâškielah láá suomâ- já ruotâkielâ. Kuittâg vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Laavâ rááhtus. Vuáđulaavâst láá 131 cekkid 13 lovvoost. Smavvâ tärhistmijn huolâhánnáá iänááš njuolgâdusah láá aldasáid siämmááláváneh ko ovdebijn laavâin, ovdâmerkkân ive 1995 vuáđuvuoigâdvuođâi njuolgâdusah láá valdum uđđâ vuáđulaahân aldasáid tagarin. Laahân iä lasettum ive 2000 uđđâ vuáđuvuoigâdvuođah. 1 loho – Staatâoornig vuáđđuseh. Vuáđulaavâ vuosmuu lovvoost láá staatânjuolgâdus válduprinsiipeh. Täin njuolgâdusâin miäruštâllojeh Suomâ jiečânâsvuotâ já täsiváldálâš haldâttâshäämi sehe asâtteh väldikode kuávluh já Suomâ aalmuglâšvuođâ vuáđđuseh. Staatânjuolgâdus vuáđđun lii aalmugsuvereniteet, mii lii prinsiip, et staatâväldi kulá aalmugân, mon oovdâst staatâpeivijd čokkânâm ovdâskodde. Prinsiip mield ovdâskodde lii Suomâ alemus staatâorgaanin já haldâttâs- já tuámuväldi láá vyeliláá ko ovdâskodde. Taan maŋa vuáđulaahâ meerrid, et staatârääđi jesâneh kalgeh navdâšiđ ovdâskode luáttámuš. Euroop union jeessânvuotâ. Njuhčâmáánu 1. peeivi 2012 poođij vuáimán vuáđulaavâ nubástus, mon mield Suomâ lii Euroop union jesân. Suomâ kuittâg seervâi Euroop unionân jo uđđâivemáánu 1. peeivi 1995. 2. loho – Vuáđuvuoigâdvuođah. Vuáđulaavâ nube lovo teeman láá vuáđuvuoigâdvuođah. Taat leš vuáđulaavâ tehálumos loho, tastko vuáđulahâváljukodde kárttá tyellittälli tulkkuđ taan lovo aašijd, ko tot aasât táválijd laavâid. Taat loho aasât vuáđuvuoigâdvuođâid já oovdânpyehtiđ vuáđđusijd, moiguin toid vuoigâdvuođáid puáhtá tarvaniđ. Ovdâmerkkân ive 2006 vuáđulahâváljukodde adelij ciälkkámuš paijeel 60 lahâiävtuttâsâin vuáđuvuoigâdvuođâ uáinimčievâst, mon maŋa täid lahâiävtuttâsâid koolgâi mutteđ. Spiekâstâhtile já vuáđuvuoigâdvuođah. Taan lovo majemuš cekki kieđâvuš máhđulâšvuođâ raijiđ vuáđuvuoigâdvuođâid koskâpuddâsávt spiekâstâhtile ääigi. Spiekâstuvâi vuáđustâsâid kalga asâttiđ lavváin, mut raijiittâsâid puáhtá olášuttiđ jo-uv lavváin teikkâ asâttâssáin. Vuáđulaahâ tiädut spiekâstâhtooimâi koskâpuddâsâšvuođâ já tom, et raijiittâsâid kalga tárkká miäruštâllâđ. Spiekâstâhtooimah iä uážu rikkođ Suomâ tuhhiittem almugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotâkenigâsvuođâid. Taat cekki heiviittui vuosmuu keerdi njuhčâmáánust 2020, ko ton vuáđuld laahâ raavâdviäsui steŋgimist asâttui. Laavâ ulmen lâi viggâđ estiđ SARS-CoV‑2-virus leevvânmist. 3. loho – Ovdâskodde já aalmugovdâsteijeeh. Vuáđulaavâ kuálmád lovvoost láá vuáđunjuolgâdusah ovdâskode ráhtusist já toimâpaajeest nuuvtko tot, et Suomâ ovdâskodde lii oovtkáámmársâš já et ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh ovdâskoodán neelji ive kooskâi. Taan lovvoost miäruštâlloo kii uážžu viggâđ aalmugovdâsteijen já kii ij uážu. Iävtukkâs kalga leđe jienâvuoigâdvuođâlâš já olesváldálâš, vâi sun lii valjâtohálâš. Nuuvtpa vyeliahasiih teikkâ meid rävisulmuuh, kiäh láá vááijuvváldáliih, iä uážu viggâđ aalmugovdâsteijen. Sii lasseen aalmugovdâsteijen iä uážu viggâđ il. Suomâ president, ollâ riehtivirgeomâhâš teikkâ suáldátvirgeest palvâleijee. Suomâkielâ. Suomâkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Ton sárnoomeeri lii 5,5 miljovn. Suomâkielâ lii anarâškielâ kaaidâs hyelkkikielâ. Suomâkielâ pustaveh. Tai lasseen suomâkielâ čäällimvuáhán kuleh Š- já Ž-pustaveh, mut taah iä liähu ollásávt vuáhádum. Suomâráp uárjih. Suomâráp uarjih lii anarâš ráppájeijee Amoc laavlâ, mii kulá Amok-kaččâm -albumân. Suonenjoki. Suonenjoki lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Suonenjokist ääsih 6 981 olmožid, já ton vijdodâh lii 862,33 km², mast 148,79 km² lii čääci. Suonenjoki naaburkieldah láá Kuopio, Leppävirta, Pieksämäki, Rautalampi já Tervo. Historjá. Suonenjoki vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Herrala, Hulkkola, Jauhomäki, Karkkola, Kukkola, Kutumäki, Kutunkylä, Kuvansi, Käpylä, Kärkkäälä, Lempyy, Liedemäki, Luukkola, Lyytilänmäki, Markkala, Nuutila, Piispalanmäki, Pörölänmäki, Rajalanniemi, Rieponlahti, Sydänmaa, Toholahti, Tyyrinmäki, Vauhkola, Vehvilä, Viippero, Jalkala, Karsikonmäki, Suontee, Suihkola, Kolikkoinmäki já Kinnula. Suovâkuoškâ. Suovâkuoškâ (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Suovâkuoškâst ääsih 1 008 olmožid, já ton vijdodâh lii 6 496,50 km², mast 57,30 km² lii čääci. Suovâkuoškâ naaburkieldah láá Kyelijävri, Pelkosnjargâ já Suáđigil. Siijdah. Hihnavaara, Kuosku, Lunkkaus, Martti, Rovala, Ruuvaoja, Nousu, Suovâkuoškâ, Seitajärvi, Tanhua, Viitaranta já Värriö. Suriname. thumb Suriname lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Paramaribo. Suáhi. Suáhi ("Betula") lii lostâmuorâ. Tot lii puoh táválumos muorâ Säämist já lii lamaš ohtâ tehálumosijn šadoin sämmilijd. Suáhi šadda vijđáht maaŋgâlágánijn soojijn Säämist. Tot kávnoo meecijn, ridoin, jeegijn já tuoddârijn. Tuodârkuávluin tot lii áinoo muorâ, mii tobbeen šadda, já tondiet tobbeen ton merhâšume lii lamaš vala stuárráb. Šlaajah Suomâst. Sonjosuáhi lii koškásub soojij muorâ já váátá eenâb čuovâ ko sieivâsuáhi, mii šadda meiddei jeegijn já suoivust. Säämist sieivâsuáhi, tuodârsuáhi já skierri láá táváluboh ko sonjosuáhi. Tuodârsuáhi lii jiešalnees siämmáš suáhi, mii šadda leevijn já vuovdijn, mut tot lii nuuvt pyereest vuáhádum tuodârkuávloid, et puáhtá pyereest-uv kočodiđ tom aaibâs jieijâs suáhišlaaijân. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Sämmiliih läävejii kevttiđ nuorâ suáhiloostâid talhâsin kudduumij vuástá. Loostah piäijojii njuolgist häävi oolâ. Kužžâvaaivijd tipšuu vuoššum lostâiguin já luččâtaavdâ vuoššum suáhipárhoin. Tast finnejii talkkas meiddei čalmetaavdân, liäsmán, kuorsâttâhân já kunnâpuákun. Suáhipáárhust rahtii viermij kobđottâsâid já tedduid. Páárhus, muorâst já paahijn sämmiliih raahtij liitijd. Tiäđust-uv suávist finnij meid huksim- já puáldimmuorâid. Kuátán finnejii oovsijn vuáláá, mon oolâ tyelji pieijui. Čuoškah iä kivsedâm kuáđist, ko skierriuávsih puáldojii tuulâst já tast šoodâi suovâ. Veikkâ tááláá ääigist láá puáldimmuorah Säämist-uv finniimist aainâs-uv kuulmâ šlaajâst, te suáhi lii tain ain-uv puoh pyeremus liegâdeijee. Kiđđuv suáhimuorâin finnee määihli, já tom sämmiliih-uv láá kiävttám. Nisoneh já párnááh nurrii määihli, já tot juhhui nuhtán teikkâ toos vuoššui ruuvâšsuohâd teikkâ ruuvâšmääli. Määihli lasseen sämmiliih láá puurrâm meiddei suávi njale (). Tom puáhtá voskâđ suávi teikkâ peesi ruŋgoost korrâkeerdi vyelni. Suáluičielgi. Suáluičielgi (teikkâ "Suâlseäʹlǧǧ", já) lii sijdâ já tuuristkuávdáš Aanaar kieldâst. Suáluičielgi lii ohtâ Suomâ puárásumosáin čuoigâmkuávdáin já fáálá valjeest čuoigâmkiäinuid. Keessiv Suáluičielgist láá ennuv vajâldemkiäinuh, moh fäällih turistáid máhđulâšvuođâ uápásmuđ putes já mučis meccikuávloin já tuodárluándoin. Sijdâ lii ucce, mut tobbeen láá maaŋgâlágáneh hotelleh já raavâdviäsuh já meiddei puoh palvâlusah, maid turisteh sättih tarbâšiđ. Ive 2019 Suáluičielgist lijjii 322 ässed. Historjá. Prospektor kolleruuki ive 1902 huksejum toimâttâh lâi Suáluičielgi vuossâmuš rakânâs. Ive 1912 valmâštui kuávlu vuossâmuš kyessiviäsu, mii tuššâdui nube maailmsuáđi ääigi. Maađij Suáluičiälgán já Avelân valmâštui ive 1914. Suáluičielgi vuossâmuš raavâdviäsu lehâstui ive 1955 já mađhâšemkuávdáš šoodâi kuuloold 1960-lovo rääjist. Suáluičielgi lii lamaš pivnohis vandârdemkuávlu jo 1950-lovo loopâst. Urho Kekkos aalmuglâšmecci vuáđudui ive 1983. Suávvil. Suávvil ("Thymallus thymallus") lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon. Suáđigil. Suáđigil (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Suáđigilist ääsih 8 310 olmožid, já ton vijdodâh lii 12 415,40 km², mast 723,76 km² lii čääci. Kieldâ lii Suomâ nubben stuárráámus vijđoduv mieldi Aanaar maŋa. Suáđigil naaburkieldah láá Aanaar, Kiemâjävri, Kittâl, Pelkosnjargâ, Ruávinjargâ já Suovâkuoškâ. Siijdah. Aska, Hinganmaa, Jeesiö, Kaarto, Kakslauttanen, Kelujärvi, Kersilö, Kierinki, Kukasjärvi, Lismanaapa, Lokka, Luosto, Madetkoski, Moskuvaara, Murtomaa, Orajärvi, Petkula, Peurasuvanto, Puolakkavaara, Purnumukka, Rajala, Raudanjoki, Riipi, Sassali, Sattanen, Seipäjärvi, Siurunmaa, Syväjärvi, Tankavaara, Torvinen, Uimaniemi, Unari, Vaalajärvi, Vuojärvi já Vuáčču. Sveeici kantoneh. Sveeicist láá 26 kantonid, main lii vijđes jiešhaldâšem. Käldeeh. * Sveicci. Sveicci lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Bern, mut stuárráámus kaavpug lii Zürich. Eennâm lii juohum kantonáid ađai läänijd, main lii vijđes jiešhaldâšem. Swahilikielâ. Swahili (swahilikielân "kiswahili") lii bantukielâ, mon swahilih sárnuh já mii lii vijđáht kiävtust Nuorttâ- já Koskâ-Afrikâst. Tast láá suulân 80 miljovn sárnod. Virgálâš kielâ tot lii Tansaniast já Keniast, mutâ tom kevttih meiddei Ugandast, Somaliast, Mosambikist, Malawist, Ruandast, Burundist, Sambiast já Kongost. Arabia lii vaiguttâm swahilin ennuv já swahilist láá-uv ennuv lovnâsäänih arabiakielâst. Joba "swahili" lii lovnâ já puátá arabia säänist "sawāḥilī", mii lii maaŋgâlovo adjektivhäämi säänist mii meerhâš "riddokuávlust" (eŋg. jurg. "of the coast"). Puárásumos siäilum swahilikielâsâš tekstâ lii 1700-lovo aalgâst já tot lii čallum arabia pustavijgijn. Tááláá ääigi swahili čäälih kuittâg läättinlâš pustavijgijn. Syeinimáánu. Syeinimáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive čiččâd mánuppaje. Syeinimáánust láá 31 peivid. Sysmä. Sysmä lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Sysmäst ääsih 3 615 olmožid, já ton vijdodâh lii 936,18 km², mast 269,88 km² lii čääci. Sysmä naaburkieldah láá Asikkala, Hartola, Heinola, Kuhmoinen, Luhanka já Padasjoki. Siijdah. Joutsjärvi, Karilanmaa, Kinnarila (Skinnarila), Koivisto, Käenmäki (Tikkala), Liikola, Nikkaroinen, Nuoramoinen, Onkiniemi, Otamo, Palvala, Rapala, Ravioskorpi, Saarenkylä, Soiniemi, Suurikylä, Särkilahti, Taipale, Toivola, Valittula, Vintturi, Virtaa já Voipala (Suopelto). Syyria. thumb Syyria lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Damaskos. Säämi ollâopâttâh. Diehtosiida. Rakânâs, kost Säämi ollâopâttâh lii Säämi ollâopâttâh (,) lii Kuovdâkiäinust leijee ollâopâttâh, mii vuáđudui ive 1989. Ton váldu-ulmen lii adeliđ sämikielâg uáppeid tohálâšvuođâ porgâđ sehe Säämist já eres siärváduvâin. São Tomé. São Tomé lii São Tomé já Príncipe stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. São Tomé já Príncipe. São Tomé já Príncipe demokraatlâš täsiväldi () ađai São Tomé já Príncipe lii suáluistaatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii São Tomé. Staatâ uáivisuolluuh láá São Tomé já Príncipe, moi koskâ lii suulân 140 km. Käldeeh. * Sämicissááš. Sämicissááš lii loddešlaajâ, mii kulá cissái čeerdân já varbusluudij lahkon. Stuárudâh já tobdomeerhah. Sämicissááš lii 12,5–14 cm kukke já tiäddá 11–14 g. Tot sulâstit vyevdicissáá, mut sämicissááš lii ruškâd já vyevdicissááš vielgâd. Sämicissáá uáivi lii tevkisruškâd, naamar čappâd já čeve vielgâd. Čuávji sehe selgi láá ruškâdeh já suájáh sehe poođâš ránáseh. Sämicissáá koččomjienâ lii vyevdicissáálágán "tsi-tsi-tshää-tshää". Laavlâ lii šurijdeijee já paimâtteijee "tsi-yrr tsi-yrr..." sehe oovtâkiärdánis "tse-tse-tse..." Puárásumos syemmilâš riegistum sämicissááš lii lamaš 9 ihheed já 4 peeivi puáris. Tot lii meid Euroop puárásumos sämicissááš. Lavdâm já eellimpiirâs. Sämicissááš iälá puáris kuácceevuovdijn Fennoskandiast, Ruošâst já Alaskast. Suomâst sämicissááš pessee Tave-Suomâ kuácceevuovdijn. Parâmeeri lii suulân 40 000. Sämicissááš lii päikkilodde, mut nuorâ ohtâgâsah sättih varriđ Maadâ-Suomân. Sämicissáá eellimpirâsin láá siähálâsvyevdih já kuácceevyevdih, meid laajišvyevdih. Sämicissáá revirist kolgâččii leđe suárvih teikkâ vuággumuorah, mut tot puáhtá peessiđ meid nuorâ vuovdijn, jis tobbeen láá loddevuovdah. Sämicissáá reeviir lii táválávt suulân neljihâškilomeetter. Lasanem. Niŋálâs ráhtá piervâl puáris čäšnivuágun teikkâ loddevuovdân. Tot sáttá kuásnii jieš rähtiđ vuágu. Niŋálâs mannee vyesimáánust koskâmiärálávt 7,4 manneed já láálá taid kyehti oho. Kuábbááh-uv vaanhimeh tipšoh uđâgáid. Toh vyelgih peesist kuulmâ oho ahasâžžân. Raavâd. Sämicissááš porá enâmustáá čielgitävtittemes elleid. Algâkeesist tot lii táválávt ucâmin enâmist ovdâmerkkân evnijd. Keessiv tot sirdâšuvá muoráid puurrâđ kiivsâid. Čohčuv já tälviv tot porá muorjijd já loddelyevdi siemânijd já vuojâ. Sämitigge (Suomâ). Sämitigge (,) lii sämmilij jiešhaldâšemorgaan. Ovdil Sämitige Suomâst tooimâi Säämi Parlament iivij 1973–1995. Säämi-suomâ sänikirje. Säämi-suomâ sänikirje (1993) lii anarâškielâ sänikirje, mon Pekka Sammallahti já Matti Morottaja lává ráhtám. Vuáđđun toos lii kevttum ovdebâš kirje Säämi-suoma-säämi škovlasänikirje (1982), mutâ suomâ-säämi uási lii kuođđum meddâl. Sammallahti-Morottaja sänikiirján láá lasettum meid uđđâ säänih já oovdeb kirje feeilah njyelgejum. Kirjeest láá paijeel 8 000 säännid. Čäällimvyehi lii muttum ovdebáá kirjeest ko ovdâmerkkân diftoŋeh "eä" já "oa" saajeest láá taan kirjeest "iä" já "uá". Sänikirje loopâst kávnojeh meid motomeh sujâttemovdâmeerhah. Säämi suuvâ laavlâ. Säämi suuvâ laavlâ () lii säämi aalmuglâšlaavlâ. Tot lii Isak Saba tihtâ, mii almostui Saǥai Muittalægje -aavisist cuáŋuimáánu 1. peeivi 1906. Tiivtâ lii nuottim taažâlâš nyettejeijee Arne Sørli. Melodia tuhhiittui Helsigist tollum Sämikonferensist ive 1992. Laavlâ lii jurgâlum puoh sämikieláid. Anarâškielân tom lii jurgâlâm Matti Morottaja. T. T lii läättinlâš puustavoornig 20. já anarâškielâ puustavoornig 26. puustav. T. I. Itkonen. Toivo Immanuel Itkonen () lâi syemmilâš kielâ- já aalmugtiettuu totkee, kiäm ulmuuh tobdeh pyeremustáá sämikielâi já -kulttuurij totken. Sun lâi Lauri Arvid Itkos kuálmád pärni. Perrust lijjii ohtsis 13 pärnid, kiäin peeggâlmumoseh Toivo Immanuel lasseen láá Lauri Ilmari Itkonen, Tuomo Itkonen já Erkki Esaias Itkonen. Eellim. Kiđđâtäälvi 1899 Itkos peerâ varrij Anarân ko Toivo lâi eidu tiävdám 8 ihheed. Sist lâi talle päikkimáttáátteijee, kiän nommâ lâi Helmi Hirvonen, mon maŋa Toivo ááigui Oulu lyseon, kuus sun ij tállân peessâm ko ij čođâldittám lyseo siisâpeessâmiskos. Sun kaartâi-uv leđe ive Oulu syemmilii valmâštâllee škoovlâst. Esken tast maŋa sun algâttij Oulu lyseost, kost sun čaalij pajeuáppen 19-ihásâžžân ive 1910. Tast maŋa sust šoodâi filosofia kandidaat ive 1913, filosofia lisensiaat ive 1916 já filosofia tuáhtár ive 1923, tuše 32-ihásâžžân. Toivo naajâi Iina Amanda Seppäsijn já sunnui šoodâi kulmâ päärni: Terho, Marja já Kerttu. Karrieer. T.I. Itkonen poorgâi iivij 1919–1955 kooskâst eresmuđusijn pargoin Toovláštieđâlâšvuođâ toimâkoddeest. Toi lasseen Itkonen lii lamaš Suomâ toovlášmušto-ovtâstus čällen 1920–1933, Säämi čuovviittâsseervi stiivrâ jeessân 1934–1961, Suomâ tieđâakatemia jesânin ive 1947, Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland kunneejesânin já Norsk Folkemuseum kunneejesânin ive 1961. Itkonen raahtij ohtsis 9 tutkâmušmätkid Sáámán iivij 1911–1949 ääigi já čaalij tiätu- já sänikiirjijd sämmilijn. Sun lii čáállám ohtsis paijeel 5 000 sijđod tieđâlâš teevstâid. Sun čaalij sämmilij pargotaavijn, purrâmâšâin, sierâin, taavijn já oskomušâin. Sun poorgâi meid anarâškieláin ko tievâsmitij, jurgâlij suomâkielân já toimâttij A.V. Koskimies ive 1886 nuurrâm amnâstuv vuáđuld kirje "Inarinlappalaista kansantietoutta". Čalluuh. Itkos sänikirjeh "Koltan- ja kuolanlapin sanakirja I já II" láá almostum neetist ive 2014 Syemmilâš-ugrilâš seervi nettisiijđoin. Fenno-Ugrica siijđoin meid kávnojeh digihäämist motomeh suu kirjeh tego "Venäjänlapin konsonanttien astevaihtelu: Koltan, Kildinin ja Turjan murteiden mukaan" (1916), "Lappalaisten ruokatalous" (1921), "Koltan- ja kuolanlappalaisia satuja" (1931) já "Heidnische Religion und späterer Aberglaube bei den finnischen Lappen" (1946). Käldeeh. Itkonen Itkonen Itkonen Itkonen Taažâ. Taažâ lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Oslo. Taažâ ääsih 5 391 369 olmožid. Ton vijđodâh lii 384 484,38 km², mast 20 218,02 km² ađai 5,3 % lii čääci. Taažâ ránnjáenâmeh láá Ruotâ, Suomâ já Ruoššâ. Kielah. Tárukielâ lii virgálâš kielâ Taažâst. Virgáliih ucceeblovokielah láá orjâlâškielâ, juulevsämikielâ já maadâsämikielâ. Sämikielâ lii virgálâš kielâ čuávuvâin kieldâin: Kuovdâkiäinu, Kárášjuuhâ, Kaivuonâ, Lavangen, Uunjargâ, Porsaŋg, Tiänu, Tivtâsvuonâ já Snåsa. Porsaŋgist meiddei kveenikielâ lii virgálâš kielâ. Tadžikistan. thumb Tadžikistan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Dušanbe. Taivalkoski. Taivalkoski lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Taivalkoskist ääsih 3 945 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 650,66 km², mast 212,81 km² lii čääci. Taivalkoski naaburkieldah láá Kuáccám, Puáššu, Pudasjärvi já Suomussalmi. Siijdah. Asutusalue, Inkee, Jokijärvi, Jokikylä, Jurmu, Koitila, Kosto, Kurtti, Loukusa, Metsäkylä, Pisto, Polo, Taivalkoski, Tyrävaara já Vaarakylä. Taiwan. thumb Taiwan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Taipei. Tallinna. Tallinna () lii Eestieennâm stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tallinnast ääsih 437 619 olmožid. Ton vijdodâh lii 159,4 km², já alodâh 9 m. Historjá. Tallinnast šoodâi kaavpug ive 1248. Kuávlujuáhu. Tallinna kaavpuguásih Talsi. Talsi lii kaavpug Latviast. Talsist ääsih 8 973 olmožid, já ton vijdodâh lii 7,83 km². Historjá. Talsist šoodâi kaavpug ive 1917. Tampa. Tampa lii kaavpug Florida uásistaatâst Ovtâstum staatâin. Tot lii Florida uásistaatâ kuálmádin stuárráámus kaavpug. Tobbeen ääsih ohtsis suulân 413 000 olmožid. Tampere. Tampere () lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Tamperest ääsih 238 671 olmožid, já ton vijdodâh lii 689,59 km², mast 164,64 km² lii čääci. Tampere naaburkieldah láá Kangasala, Lempäälä, Nokia, Orivesi, Pirkkala, Ruovesi já Ylöjärvi. Kieldâlahtemeh. Messukylä kieldâ lohtui Tamperen ive 1947. Aitolahti kieldâ lohtui Tamperen ive 1966. Teisko kieldâ lohtui Tamperen ive 1972. Tansania. Tansania ovtâstum täsiväldi (swahilin "Jamhuri ya Muungano wa Tanzania",) ađai Tansania (swahilin já) lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Dodoma. Tansania ránnjástaatah láá Kenia, Uganda, Ruanda, Burundi, Kongo demokraatlâš täsiväldi, Sambia, Malawi já Mosambik. Tanska. Tanska lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Kööbenhaammân. Eennâmtiätu. Tanska šadda Jylland njargâenâmist já čuođijn suolluin. Ton alemus saje lii suullân 170 meetterid merâtääsi paajaabeln. Tarja Halonen. Tarja Kaarina Halonen (š. juovlâmáánu 24. peeivi 1943, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš politijkkár já äššivyeijee. Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 11. presidentin iivij 2000–2012. Sun lii vuosmuš nissoon, kii lii jođettâm Suomâ täsivääldi. Sun algâttij virgeest njuhčâmáánu 1. peeivi 2000. Sun väljejui uđđâsist Suomâ täsivääldi presidentin ive 2006. Käldeeh. Halonen Halonen Halonen Tarjesämikielâ. Tarjesämikielâ lii sämikielâ, mii kielâlávt lohhoo nuorttâkielâi nannaamjuávkun. Tom sárnuh ärbivuáválávt Ruošâbeln Kuáládâhnjaargâ nuorttâoosijn. Ive 2010 kielâst láin tuše kyehti sárnoo. Zoja Gerasimova (čižetp.), nubbe tarjesämikielâ majemuin sárnoin.Kove ive 2006. Tartto. Tartto () lii Eestieennâm nubben stuárráámus kaavpug. Tarttost ääsih 92 974 olmožid. Ton vijdodâh lii 38,8 km², já alodâh 57 m. Tave-Amerik. Tave-Amerik lii Amerik taveuási Maadâ-Amerik taavaapeln. Ton vijdodâh lii suulân 24 480 000 km2 já tobbeen ääsih paijeel 530 miljovn olmožid. Tave-Amerikâst láá ohtsis 38 staattâd. Tave-Amerikâst láá kulmâ stuorrâ staatâ: Kanada, Meksiko já Ovtâstum staatah. Tave-Amerik staatah. • border Ovtâstum staatah Kuovdâ-Amerik. • border Costa Rica • border El Salvador Karibia. • border Antigua já Barbuda • border Dominikaanisâš täsiväldi • border Saint Kitts já Nevis • border Saint Lucia • border Saint Vincent já Grenadiineh • border Trinidad já Tobago Tave-Amerik staatah Tave-Carolina. Tave-Carolina lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Raleigh. Tave-Dakota. Tave-Dakota lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Bismarck. Tave-Irland. thumb thumb Tave-Irland lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. Tave-Korea. thumb Tave-Korea lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Pjongjang. Tave-Makedonia. Tave-Makedonia lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Skopje. Teheran. Teheran () lii Iran stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tennessee. Tennessee lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Nashville. Tervo. Tervo lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Tervost ääsih 1 509 olmožid, já ton vijdodâh lii 494,30 km², mast 146,55 km² lii čääci. Tervo naaburkieldah láá Keitele, Kuopio, Pielavesi, Rautalampi, Suonenjoki já Vesanto. Tervo li ässeelovo mield Tave-Savo eennâmkode ucemus kieldâ. Siijdah. Hautolahti, Hyvölä, Koivujärvi, Utrianlahti, Talluskylä já Tervo markkân. Tervola. Tervola lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Tervolast ääsih 3 003 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 592,03 km², mast 32,29 km² lii čääci. Tervola naaburkieldah láá Kiemâeennâm, Ranua, Ruávinjargâ, Simo, Tuárnus já Pajetuárnus. Siijdah. Hastinrinne, Isonpalonperä, Kaisajoki, Kiviaho, Koivu, Korpela, Kuusikko, Kätkävaara, Lapinniemi (kuávdáš), Lehmikumpu, Liimatta, Loue, Mattinen, Ossauskoski, Paakkola, Palonperä, Peura, Reutuaapa, Sihtuuna, Suolijoki, Suukoski, Varejoki já Ylipaakkola. Teuva. Teuva () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Teuvast ääsih 5 043 olmožid, já ton vijdodâh lii 556,05 km², mast 1,38 km² lii čääci. Teuva naaburkieldah láá Isojoki, Karijoki, Kurikka, Kauhajoki já Närpiö. Siijdah. Horonkylä, Kauppila, Korvenkylä, Luovankylä (Parra), Norinkylä, Perälä, Riippi, Salonpää, Teuva markkân já Äystö. Texas. Texas lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Austin já stuárráámuuh kaavpugeh láá Houston, San Antonio já Dallas. Texas lii sehe ässeelovo já vijđoduv mield nubben stuárráámus uásistaatâ. Ässeelovvoost tot páácá nubben Kalifornian já vijđoduvvâst Alaskan. Texasist ääsih aldeláá 30 miljovn olmožid. Thaieennâm. thumb Thaieennâm lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Bangkok. The Star-Spangled Banner. The Star-Spangled Banner lii Amerik ovtâstum staatâi almuglaavlâ. Säänih eŋgâlâskielân. Star-Spangled Banner Tiänu. Tiänu (, já) lii kieldâ Taažâst. Tiänust ääsih 2 918 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 051,35 km², mast 219,15 km² lii čääci. Tiänu (juuhâ). Tiänu lii räjijuuhâ Suomâ já Taažâ kooskâst. Juuhâ lii ohtâ Tave-Euroop stuárráámuin já merhâšitteemuin luosâjuuvâin. Tiänu kukkodâh lii 250 km, mast Suomâ peln 152 km. Čácáduv kulgâmvijđodâh lii 16 377 km2. Kuálástus. Tiänu lii Tuárnusjuuvâ sehe Muoniojuuvâ lasseen Suomâ tergâdumos luosâjuuhâ, mon tááhust kuálástemtuurism lii uáli tergâdis iäláttâs sehe Taažâ já Suomâ peln. Meid páihálijd ulmuid juuvâst kuálástem lii ain lamaš uáli tergâd. Tiänu luosâ lii uáli maaŋgâhámásâš, já tast láá maaŋgah eres näälih, moh kođeh jieijâs sijđojuuvâin. Tiänu koskâmiärálâš salâsmeeri lii moonnâm 45 ive ääigi lamaš suullân 120 000 kg. 2000-lovo aalgâst mereh láá kuittâg-uv kiäppánâm mottoom verdi. Ohtâ suijâ toos lii "Gyrodactylus salaris" -parasiit levânem. Luosâ lasseen Tiänust láá suávvileh já merâkuávžureh. Eennâmtiätu. Juuvâ uáiviuáli álgá Paje-Aanaarjuuvâ aalmuglâšmeecist Kuovdâkiäinust, mut tot kočoduvvoo talle vala Aanaarjuuhhân. Aanaarjuuvâ sijđojuuhâ, Räjijuuhâ, álgá Iänuduv Piäldutuoddârist. Eidusâš Tiänujuuhâ álgá Kárášjuuvâ já Aanaarjuuvâ ovtâstumsaajeest Kärigâsnjaargâ siijdâ alda. Tiänu virded 152 kilomeetter määđhi Suomâ já Taažâ räjijuuhhân já luáštá Taažâ peln Tiänuvuonân Barentsmeerân. Tiänu sijđojuuvah láá Suomâ peln Piesjuuhâ, Áhujuuhâ, Nilijuuhâ, Nuvvusjuuhâ, Kuáppilâšjuuhâ, Ucjuuhâ, Vetsijuuhâ jna. Suomâ já Taažâ rääji mana 294 kilomeetter mätki Tiänu čácáduvvâst juuvâ kieŋâlumos saajeest. Ko saje muttoo ubâ ääigi, te rääji kalga tärhistiđ áimukuuvijn teikkâ škajâluođânáin. Rääji tarkkum tábáhtuvá 25 ive kooskâi, moonnâm tove ive 2000. Tiänu rasta maneh kyehti šalde Tana Brust já Ucjuuvâst. Tiänujuuvâ čácáduv siijdah láá Suomâ peln Aŋŋel, Kárigâsnjargâ, Nuvvus, Ucjuuhâ sehe Njuárgám, já Taažâ peln Sirma, Pulmanki, Skiippagurra sehe Tana Bru. Käldeeh. Tiänu Tiänu Tiärmáš. Tiärmáš () lii sijdâ Aanaar kieldâst. Tiärmáš Togo. Togo lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Lomé. Tohmajärvi. Tohmajärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Tohmajärvist ääsih 4 335 olmožid, já ton vijdodâh lii 895,36 km², mast 57,60 km² lii čääci. Tohmajärvi naaburkieldah láá Joensuu, Kitee já Rääkkylä. Siijdah. Asema, Akkala, Jouhkola, Järventaus, Kantosyrjä, Kaurila (Kaurilanvaara), Kaustajärvi, Kemie (kieldâkuávdáš), Kenraalinkylä, Kutsu (Kutsunvaara), Murtoi, Niirala, Onkamo, Patsola, Peijonniemi, Petravaara, Riikola, Ristee, Saario, Tenka, Tikkala, Uusikylä, Vatala, Timola, Vepsä, Uusi-Värtsilä já Värtsilä. Toholampi. Toholampi lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Toholampist ääsih 3 035 olmožid, já ton vijdodâh lii 616,89 km², mast 8,07 km² lii čääci. Toholampi naaburkieldah láá Kannus, Kokkola, Lestijärvi já Sievi. Siijdah. Alakylä, Asiala, Hirvikoski, Häkkilä, Härkäneva, Kleemola, Kotila, Jämsä, Lamu, Markki, Maunu, Määttälä, Oikemus, Parhiala, Riuttanen, Purontaka, Sykäräinen já Toholampi markkân. Toivakka. Toivakka lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Toivakkast ääsih 2 404 olmožid, já ton vijdodâh lii 413,94 km², mast 52,49 km² lii čääci. Toivakka naaburkieldah láá Hankasalmi, Joutsa, Jyväskylä, Kangasniemi, Laukaa já Muurame. Siijdah. Haukanmaa, Heiska, Huikko, Humalamäki, Kankainen, Nisula, Paloskylä, Ruuhimäki, Taka-Toivakka, Toivakka markkân, Vihijärvi já Viisarimäki. Tokio. Tokio lii Jaapaan stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tolentino. Tolentino lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Tolentinost ääsih 18 863 olmožid. Ton vijdodâh lii 95,12 km², já alodâh 230 m. Tolentino naaburkieldah láá Belforte del Chienti, Camporotondo di Fiastrone, Colmurano, Corridonia, Macerata, Pollenza, San Ginesio, San Severino Marche, Serrapetrona, Treia já Urbisaglia. Historjá. Tolentinost šoodâi kaavpug ive 1585. Siijdah. Abbadia di Fiastra, Acquasalata, Ancaiano, Asinina, Bura, Calcavenaccio, Casa di Cristo, Casone, Cisterna, Collina, Colmaggiore, Divina Pastora, Fontajello, Fontebigoncio, Le Grazie, Maestà, Massaccio, Pace, Parruccia, Paterno, Pianarucci, Pianciano, Pianibianchi, Portanova, Rambona, Rancia, Regnano, Ributino, Riolante, Rofanello, Rosciano, Rotondo, Salcito, San Bartolomeo, San Diego, San Giovanni, San Giuseppe, San Martino, San Rocco, Santa Croce, Santa Lucia, Sant'Andrea, Sant'Angelo, Santissimo Redentore, Troiano, Vaglie já Vicigliano. Tonga. thumb Tonga lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Nukuʻalofa. Toomaat. Toomaat ("Solanum lycopersicum") lii šaddo, mii lii puáttám Amerikâst, vaarâ Perust já Chilest. Nommâ toomaat kiävttoo sehe šaddoost já ton purâtteijee uásist, mii lii šaddotieđâlávt myerji. Torino. Torino lii kaavpug Italiast, Piemonte kuávlust. Torinost ääsih 871 194 olmožid. Ton vijdodâh lii 130,01 km², já alodâh 239 m. Torino naaburkieldah láá Baldissero Torinese, Beinasco, Borgaro Torinese, Collegno, Grugliasco, Mappano, Moncalieri, Nichelino, Orbassano, Pecetto Torinese, Pino Torinese, Rivoli, San Mauro Torinese, Settimo Torinese já Venaria Reale. Toronto. Toronto lii kaavpug Kanadast. Tot lii Kanada stuárráámus kaavpug já Ontario prooviins uáivikaavpug. Ive 2016 aalmugluuhâm mield kaavpugist láá 2 731 571 ässed já ubâ Stuorrâ-Toronto -kuávlust ohtsis 5 928 040 ässed. Škovlim. Torontost lii Kanada stuárráámus ollâopâttâh, ive 1827 vuáđudum Toronto ollâopâttâh. Torontost lii meid staatâ kuálmádin stuárráámus ollâopâttâh, ive 1959 vuáđudum York ollâopâttâh. Tai lasseen Torontost láá maaŋgah taaiđâollâopâttuvah. Elleekove. Toronto elleekovefestivaal, Toronto International Film Festival, lii ohtâ stuárráámuin elleekovefestivaalijn maailmist ton mield, mon ennuv tobbeen eelih ulmuuh. Tot uárnejuvvoo jyehi ive. Torontost láá meid algâaalmug elleekovefestivaal imagineNATIVE, mii še uárnejuvvoo jyehi ive, sehe nuorâi, 12–18-ihásij uáppei, Take 21 -elleekovefestivaal. Torre San Patrizio. Torre San Patrizio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Torre San Patriziost ääsih 1 961 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,93 km², já alodâh 224 m. Torre San Patrizio naaburkieldah láá Fermo, Monte San Pietrangeli, Monte Urano, Montegranaro, Rapagnano. Siijdah. Santa Maria d'Ete já San Venanzo. Uáinámušah. Torre San Patriziost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Tove Jansson. Tove Marika Jansson () lâi suomâruátálâš kirječällee já kovetaaidâr, kiän karrieer lâi maaŋgâpiälálâš. Sun lii maŋgâsijd rákkásij muumikiirjij čällee. Peerâ já nuorâvuotâ. Tove Marika Jansson šoodâi Helsigist porgemáánu 9. peeivi 1914. Enni, kovvejeijee Signe Hammarsten (Ham) já eeči, skultpor Viktor Jansson (Faffan) vuorkkáin Tove-nieidâ eellim sunnuu taaiđân aaibâs aalgâ rääjist. Tove jieš-uv oopâi jo aaibâs uccen sárguđ. Sun já suu viiljah, Per Olov (š.1920) já Lars (š.1926), čuovvuu ubâ pärnivuođâstis vaanhimij pargoid, já sist puohâin šoodâi meid taidâreh. Škovlâäigi lâi Toven vaigâd. Čohčuv 1930 sun vuolgij Tukholma taiđâškoovlân luuhâđ máinussárgum já hammim. Čohčuv 1931 sun joođhij uápuidis Tukholma Aaleeb taiđâškoovlâst teddim- já taaiđâtyeje linjeest, kovvejeijee- já máinussárgumškovlimist. Tobbeen lijjii áámmátsárgum, čäällim, heraldiik, mallisárgum, hervâmááláám já kirjetaiđuu uápuh. Tove Jansson vietij masa puoh keesijd elimistis Pellinki suáluikuávlust, kost Janssonijn lâi láigutupe já maŋeláá pisovub saje Bredskär suollust. 1960-lovvoost 1990-lovo aalgâ räi Jansson lâi keessiv ain Klovharu suollust oovtâst suu kuoimijn, graafikko Tuulikki Pietiläin. Muumih. Vuosmuš muumikirje lâi ive 1945 almostum "Småtrollen och den stora översvämningen" (almostui 1991 suomâkielân noomáin "Muumit ja suuri tuhotulva", "Muumih já stuorrâ hiävutulve"). Tast maŋa, ive 1946, almostui nubbe muumikirje "Kometjakten" já ive 1948 kuálmád "Trollkarlens hatt", mii finnij rämideijee árvustâlmijd sehe Suomâst já Ruotâst. Viehâ jotelávt tot jurgâlui meid eŋgâlâskielân noomáin "Finn Family Moomintroll", mii almostui ive 1950. Tyeji. Jansson lii máálám hirmâd ennuv kuuvijd já čáállám muumikiirjij lasseen vala lovmat eres-uv kirjed. Jansson kirjeh anarâškielân. Anarâškielân lii jurgâlum ohtâ Jansson kirje: "Tijdâtälvi" (algâalg. nommâ "Trollvinter", 1957). Tot almostui ive 2019 já tom lii jurgâlâm Uccpárnáá Vuoli Ilmar. Käldeeh. Jansson Jansson * Trecastelli. Trecastelli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Trecastellist ääsih 7 563 olmožid. Ton vijdodâh lii 39,30 km², já alodâh 143 m. Trecastelli naaburkieldah láá Corinaldo, Mondolfo, Monte Porzio, Ostra, San Costanzo já Senigallia. Historjá. Trecastelli kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2014, ko Ripe, Castel Colonna já Monterado kieldah lahtojii oohtân. Siijdah. Brugnetto, Castel Colonna, Croce, Francavilla, Giombino, Monterado, Passo Ripe, Ponte Lucerta, Ponterio já Ripe (markkân). Treia. Treia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Treiast ääsih 9 224 olmožid. Ton vijdodâh lii 93,54 km², já alodâh 342 m. Treia naaburkieldah láá Appignano, Cingoli, Macerata, Pollenza, San Severino Marche já Tolentino. Historjá. Treiast šoodâi kaavpug ive 1790. Siijdah. Camporota, Chiesanuova di Treia, Passo di Treia, San Lorenzo, Santa Maria in Selva já Santa Maria in Piana. Triesen. Triesen lii kieldâ Liechtensteinist. Triesenist ääsih 5 324 olmožid. Ton vijdodâh lii 26,48 km², já alodâh 512 m. Triesenberg. Triesenberg lii kieldâ Liechtensteinist. Triesenbergist ääsih 2 641 olmožid. Ton vijdodâh lii 29,77 km², já alodâh 884 m. Triesenberg lii vijđoduv mield Liechtenstein stuárráámus kieldâ. Siijdah. Triesenbergist láá 8 sijdâd: Gaflei, Malbun, Masescha, Rotenboden, Silum, Steg, Sücka já Wangerberg. Trinidad já Tobago. thumb Trinidad já Tobago lii staatâ Karibiast. Ton uáivikaavpug lii Port of Spain. * Tripoli. Tripoli lii Libya stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Trond Trosterud. Trond Trosterud (š. 1962) lii kielâtotkee já kielâteknologia professor Romsa ollâopâttuvvâst. Sun lii kielâteknojuávhu hovdâ. Kielâtekno ráhtá pargoniävuid sämikielâi várás. Ivij 2015–2016 sun jođettij anarâškielâ maašinjurgâlemproojeekt, mon ääigi anarâškielân huksejui morfologisâš analysaattor. Proojeekt puáđusin anarâškielâ finnij meiddei e-sänikirje, tivvoomohjelm já maašinjurgâlemohjelm. Taah pargoniävuh láá tääl aktiivlii kiävtust anarâškielâ uáppein já čällein. Trond Trosterud lii uásálistám anarâškielâ Wikipedia oovdedmân já sun lii toollâm kuursâid Anarist. Ton maŋa anarâškiel Wikipedia-artikkâleh láá šodâškuáttám eenâb. Käldeeh. Trosterud Trosterud Trosterud Tukums. Tukums lii kaavpug Latviast. Tukumsist ääsih 16 810 olmožid, já ton vijdodâh lii 12,9 km². Historjá. Tukumsist šoodâi kaavpug ive 1795. Tunis. Tunis lii Tunisia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Tunisia. Tunisia täsiväldi () ađai Tunisia lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Tunis. Tunisia virgálâš kielâ lii arabiakielâ, mutâ ton lasseen sárnuh berberkielâid já meid ranskakielâ lii ennuv kiävtust eromâšávt maaŋgâin virgálâš ohtâvuođâin. Tunisiast ääsih suulân 11,82 miljovn olmožid, kiäin 98 % láá muslimeh. Tunisia ránnjástaatah láá viestârist Algeria já mäddin já nuorttân Libya. Tuorâstâh. Tuorâstâh lii oho niäljád peivi. Tot lii koskoho já vástuppeeivi kooskâst. Turkki. thumb thumb Turkki lii staatâ Euroopâst já Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Ankara. Turkmenistan. thumb Turkmenistan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Ašgabat. Turku. Turku () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Tuurkust ääsih 192 794 olmožid, já ton vijdodâh lii 306,35 km², mast 60,69 km² lii čääci. Turku lii Suomâ kuđâdin stuárráámus kieldâ já kuálmádin stuárráámus kaavpugkuávlu. Tuurku naaburkieldah láá Aura, Kaarina, Lieto, Masku, Mynämäki, Naantali, Nousiainen, Parainen, Pöytyä, Raisio já Rusko. Historjá. Turku lii Suomâ puárásumos kaavpug; eteh, et tot vuáđudui ive 1229. Kihheen ij lah tast vises, mut 1200-lovvoost tot kuittâg tábáhtui. Turku lâi Suomâ epivirgálâš uáivikaavpug iivij 1809–1812 já puoh stuárráámus kaavpug 1840-lovo räi. Tuurku tobdeh eromâšávt kulttuurkaavpugin, já tot lâi-uv Euroop union kulttuuruáivikaavpug oovtâst Tallinnain ive 2011. Tuusniemi. Tuusniemi lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Tuusniemist ääsih 2 466 olmožid, já ton vijdodâh lii 699,43 km², mast 156,25 km² lii čääci. Tuusniemi naaburkieldah láá Heinävesi, Kaavi, Kuopio, Leppävirta já Outokumpu. Siijdah. Enonsalo, Hauranki, Hiidenlahti, Juojärvi, Juurikkamäki, Jänissalo, Kartansalo, Kiukoonniemi, Kojanlahti, Konttimäki, Kosula, Laukka-aho, Laukansalo, Leppäranta, Litmaniemi, Lohilahti, Miettilä, Ohtaanniemi, Paakkila, Petäjämäki, Susiniemi, Syrjäsaari, Tuusjärvi, Tuusniemi, Ukonlahti, Viitamäki, Pajumäki já Soittu. Tuvalu. thumb Tuvalu lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Funafuti. Tuárnus. Tuárnus (, já) lii kaavpug Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Tuárnusist ääsih 21 640 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 348,83 km², mast 160,05 km² lii čääci. Tuárnus naaburkieldah láá Kiemâ, Kiemâeennâm, Pajetuárnus já Tervola. Historjá. Tuárnus vuáđudui ive 1621 já lii Laapi eennâmkode puárásumos kaavpug. Tyrnävä. Tyrnävä lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Tyrnäväst ääsih 6 599 olmožid, já ton vijdodâh lii 494,85 km², mast 3,04 km² lii čääci. Tyrnävä naaburkieldah láá Kempele, Liminka, Muhos já Oulu. Siijdah. Jokisilta, Keskikylä, Kolmikanta, Korvenkylä, Markkuu, Murto, Ojakylä, Parras, Suutarinkylä, Temmes, Tyrnävä markkân, Ylipää já Ängeslevä. Tšad. Tšad lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii N'Djamena. Tšekalin. Tšekalin () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Tšekalin vuáđudui ive 1565, já tast šoodâi kaavpug ive 1776. Tšekki. Tšekki lii staatâ Euroopâst. U. U lii läättinlâš puustavoornig 21. já anarâškielâ puustavoornig 27. puustav. Ucjuuhâ. Ucjuuhâ (, já) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Ucjuuvâst ääsih 1 213 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 372,00 km², mast 226,02 km² lii čääci. Ucjuuvâ naaburkieldah láá Suomâst Aanaar sehe Taažâst Kárášjuuhâ, Tiänu já Uunjargâ. Arâšoddâdem já škovlim. Arâšoddâdem fäälih Ucjuuvâst kuulmâ peivikiäjust: Ucjuvnjäälmi peivikiäjust markkânist sehe Kärigâsnjaargâ já Njuárgám peivikiäjuin. Arâšoddâdem uárnejuvvoo párnái eenikielâ mield. Kieldâst láá meid kulmâ orjâlâškielâg kielâpiervâl: Ucjuuvâst, Kärigâsnjaargâst já Njuárgámist. Njuárgám škoovlâst lii ovdâmáttááttâs já vuáđumáttááttâs luokain 1.–6. Kärigâsnjaargâ já Ucjuvnjäälmi škoovlâin lii sehe ovdâmáttááttâs já vuáđumáttááttâs luokain 1.–9. Máttááttâs puoh škoovlâin tábáhtuvá sehe suomâ- já orjâlâškieláid. Udmurtkielâ. Udmurtkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Tot kulá permilij kielâi vyelijuávkun. Udmurtkielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komikielâ já komipermjakkielâ. Permiliih kielah láá koskânis nuuvt aldasiih, et udmurtkielâ sárnooh äddejeh komikielâ já komipermjakkielâ melgâd pyereest. Udmurtkielâ lii udmurtlij aalmuglâš kielâ. Kielâ sárnooh ääsih Udmurtenâmist, Baškirenâmist, Tatarenâmist, Marienâmist, Perm pirrâduvâst sehe Kirov já Sverdlovsk kuávluin, puoh Ruošâst. Udmurtkielâ permilij kielâi juávhust. Udmurtkielâ iärrán eres permilijn kielâin verbâmorfologias peeleest sehe toin, et udmurtkielâst lii sänitiäddu masa ain majemuu staavvâl alne. Udmurtkielâst láá maŋgâ kulttuurlovnâsäne tatarkielâst já ruošâkielâst. Kielâsosiologlâš tile. Udmurtkielâ sárnooloho uccán. Unesco mield udmurtkielâ lii uhkevuálásâš. Kielâst láá 324 338 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. Fonetiik. Udmurtkielâ almokielâst láá čiččâm vokalid já 29 konsonantid, moi juávhust nelji kávnojeh tuše lovnâsäänijn. Udmurtkielâ obstruentáid lii otânâššâm čyeijilvuotâoppositio, já tondiet tast láá eenâb jienâduvah ko maaŋgijn eres urallijn kielâin. Udmurtkielâ vokaláid kuleh vittâ kardinalvookaal (i, u, e, o, a) já ton lasseen kyehti koskâvookaal (i̮, e̮). Udmurtkielâst iä lah diftoŋeh, vokalij kukkodâmiäruh ige vookaalharmonia. Udmurtkielâ sänitiäddu lii táválávt majemuu staavvâl alne, mii lii udmurtkielâ sárnumkuávlust sarnum turkkilij kielâi vaikuttâs. Ruošâkielâ še lii váiguttâm udmurtkielâ kuávlukielâi fonetiikân. Morfologia. Udmurtkielâst láá kuávlukielâ mield 15–17 sajehäämmid, moh láá távjá identliih komikieláin. Omâstemkiäččusijd kevttih nuuvtko eres urallijn kielâin, mut kuálmád persovn omâstemkiäččus kevttih miärulij artikkâlin še. Udmurtkielâ veerbah sojeh kuulmâ persovnist, kyevti lovvoost (oovtâloho, maaŋgâloho), neelji oovtâkiärdán ääigihäämist (preesens, kyehti moonnâm ääigi já fuutur) já kuulmâ täpiluokkaast (indikatiiv, konditionaal, imperatiiv). Kielâst láá maaŋgâ nuuvtkočodum perifrastliih ääigihäämih sehe perifrastlâš optatiivtäpiluokka še. Jiäráskittee äšši lii tot, et fuutur lii morfologisávt preesensid ucceeb merkkejum, ko preesens tubdâldâh lii šoddâm frekventatiivlâš-kontinuatiivlâš suárgásist. Kielâopâlâš rááhtus. Udmurtkielâ lii agglutinatiivlâš kielâ, ađai tot kiävttá ennuv suffiksijd. Nomineh, adjektiveh já adverbah láá távjá identliih. Udmurtkielâst láá kyehti moonnâm ääigi, neutraallâš já evidentiaallâš. Kopulaveerbâ iä keevti, mut predikatiiv koŋruist subjekt lovvoost. Sänioornig lii melgâd rijjâ, mut neutraallâš sänioornig lii kuittâg SOV. Maaŋgah ceelhâráhtuseh láá siämmáálágáneh ko turkkilijn kielâin. Sánádâh. Stuárráámus uási udmurtkielâ saanijn láá ohtsiih iärrásij permilij kielâiguin. Kulttuurlovnâsaanijd láá lovnim táválávt tatarkielâst. Puárásub turkkilâš lovnâsaanijd láá lovnim bolgarturkkikielâst. Modernlii ohtsâškode saanijd láá lovnim táválávt ruošâkielâst, mut eromâšávt 1990-lovo rääjist láá ráhtám ennuv uđđâ saanijd udmurtkielâ jieijâs amnâsijn. Marikielâst še láá lovnim mottoomverd saanijd udmurtkielân. Kirjálâšvuotâ. Bartens, Raija: Permiläisten kielten rakenne ja kehitys. Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 238. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura, 2001. ISBN 952-5150-55-0. Uganda. Uganda lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Kampala. Ukraina. Ukraina () lii staatâ Nuorttâ-Euroopâst. Tot lii vijđoduv mield Euroop nubben stuárráámus staatâ já stuárráámus ollásávt Euroopâst leijee staatâ. Ukraina uáivikaavpug lii Kiova. Uljanovsk. Uljanovsk () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Uljanovsk vuáđudui ive 1648, já tast šoodâi kaavpug ive 1796. Ulâštooŋâs. Ulâštooŋâs ("Rhododendron tomentosum") lii šaddo. Uma Thurman. Uma Karuna Thurman (š. cuáŋuimáánu 29. peeivi 1970, Boston, Massachusetts, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já malli. Eellim. Uma Thurman šoodâi Bostonist, Massachusettsist ive 1970. Suu enni lii Nena Thurman (šoddâm Birgitte Caroline von Schlebrügge), kii lii meid lamaš malli. Suu eeči, Robert Thurman, aasâi muáddi ive Indiast já lii vuossâmuš ovtâstumstaatâlâš, kiäst lii šoddâm buddhalâš muŋkki. Sun meid máttáát buddhalâšvuođâ ollâopâttuvvâst. Eeji tuávááš puáhtá-uv uáiniđ Uma noomâst, mii sanskritkielân meerhâš "kirkes". Karrieer. 15 ihásâžžân Thurman varrij New Yorkin luvâttuv já mallipargoi tiet. Tobbeen sun uusâi meiddei čaittâleijee roolâid. Viehâ jotelávt sun kaavnâškuođij-uv taid. Vistig sun finnij roolâid elleekuuvijn moh iä lah nuuvt tobdoseh, mutâ jo ive 1988 sun čaittâlij kyevti stuárráb elleekooveest, "The Adventures of Baron Munchausen" já "Dangerous Liaisons". Tast maŋa sun aalgij rotoi finniđ jo uáivipersovn roolâid-uv. Käldeeh. Thurman Thurman Umberto I. Umberto I () lâi Italia nubbe kunâgâs ivveest 1878 ihán 1900. Umberto naajâi Savoia prinses Margherita Teresa Giovannain ive 1868, já sunnui šoodâi alge Viktor Emanuel III ive 1869. Syeinimáánu 29. peeivi 1900 anarkist Gaetano Bresci kuudij Umberto já te Viktor Emanuel šoodâi Italia kunâgâssân. Käldeeh. Umberto I Umberto I Umberto I Umberto II. Umberto II () lâi Italia niäljád já majemuš kunâgâs vyesimáánu 9. peeivist 1946 kesimáánu 10. piäiván 1946. Sun jaamij njuhčâmáánu 18. peeivi 1983. Umberto II Umberto II Umberto II Umesämikielâ. Kirjekielâ. Ive 1999 Ruotâ Sämitigge iävtuttij virgálii čäällimvyevi umesämikielân já uđđâivemáánust 2000 iävtuttâs Sämitigge oovdânpuovtij taam Ovtâstum aalmugáid. Säämi parlamentaarlâš rääđi asâttem pargojuávkku tuhhiittij umesämikielâ čäällimvyevi 6.4.2016. Kielâčááitus. "Båtsuoj-bieŋjuv galggá báddie-gietjiesna álggiet lieratit. De tjuavrrá jiehtja viegadit ráddiesta ráddáje jah nav ájaj livva-sijiesna, guh jiehtják súhph. Die galggá daina báddie-bieŋjijne viegadit bijrra ieluon, nav júhtie biegŋja galggá vuöjdniet gúktie almatjh gelggh dahkat. Lierruo-biegŋja daggár bälij vánatallá ieluon bijrra ja ij akttak bijgŋuolissa luöjtieh. Die måddie bálliena daggár biegŋja, juhka ij leäh ållást lieratuvvama, die butsijda válldá ja dulvada. De daggár bälij tjuavrrá suv báddáje válldiet jah slåvvat." Unna Junná. Unna Junná lii ive 2007 rääjist puáttám Yle Säämi sämikielâlâš párnáiohjelm. Tot ráhtoo kuulmâ sämikielân: anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielân. Unna Junná parga oovtâstpargo om. Säämi máttááttâskuávdáá medialinjáin Anarist sehe Säämi škovláin já Elleekovekuávdáš Skábmain. Historjá. Unna Junná oinuuškuođij ive 2007, talle vala ovtâspargon syemmilâš Yle já ruátálâš SVT kooskâst. Ive 2011 SVT kuittâg meridij vuájuđ pyevtittiđ jieijâs sämikielâlâš párnáiohjelm, já tastoo Yle pyevtitškuođij Unna Junná ohjelmijd ohtuu. Siämmáá ive Unna Junnáást kulluuškuottii anarâš- já nuorttâlâškielâ eenâb, ko toh šoddii jođettemkiellân. Tađe ovdil tuše tavesämikielâ lâi lamaš jođettemkiellân, mutâ inserttijn anarâš- já nuorttâlâškielâ kal lijjii kullum jo ovdil. Uranus. Uranus lii plaaneet Saturnus já Neptunus kooskâst. Tast láá meid siävŋus riggeeh pirrâ, moh láá jiäŋŋum keeđgih. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh Uranus-uv jorá Piäiváá pirrâ. Uranus täsnitieđâlâš symbol lii Uranus. Uranus lii áinoo piäiváškode plaaneet, mii kočodui kreikkalâš immeel mield. Piäiváškode eres planeteh láá kočodum roomalâš imelij mield. Urbisaglia. Urbisaglia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Urbisagliast ääsih 2 521 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,86 km², já alodâh 310 m. Urbisaglia naaburkieldah láá Colmurano, Corridonia, Loro Piceno, Petriolo já Tolentino. Siijdah. Abbadia di Fiastra, Convento, Entogge já Maestà. Uruguay. thumb Uruguay lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Montevideo. Us (elleekove). Us lii ive 2019 puáttám elleekove, mon lii čáállám já stivrim Jordan Peele. Uáiviroolâin elleekooveest láá Lupita Nyong'o, Winston Duke, Elisabeth Moss já Tim Heidecker. Elleekove čuávu Adelaide Wilson (Lupita Nyong'o) perruu kii vuálgá luámumááđhán. Sij kuáhtájeh sii doppelgängerijd kiäh volliitteh sii oolâ. Ussita. Ussita lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Ussitast ääsih 248 olmožid. Ton vijdodâh lii 55,30 km², já alodâh 744 m. Ussita naaburkieldah láá Fiastra, Bolognola, Castelsantangelo sul Nera, Montefortino, Pieve Torina já Visso. Siijdah. Calcara, Capovallazza, Casali,Castel Fantellino, Cuore di Sorbo, Fluminata (markkân), Frontignano, Sammerlano, San Placido, Sant'Eusebio, Sorbo já Vallestretta. Utah. Utah lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Salt Lake City. Utajärvi. Utajärvi lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Utajärvist ääsih 2 643 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 736,73 km², mast 65,56 km² lii čääci. Utajärvi naaburkieldah láá Muhos, Oulu, Pudasjärvi, Puolanka já Vaala. Siijdah. Ahmas, Alakylä, Ala-Naama, Ala-Niska, Autio, Juorkuna, Järvikylä, Kangaskylä, Kemilä, Kivijärvi, Kormunkylä, Marttisjärvi, Murronkylä, Naamankylä, Niska, Ojakylä, Potku, Sanginkylä, Sipolankylä, Sotka (Sotkankylä), Särkijärvi, Tervolankylä, Utanen, Ylisuvanto já Yli-Utos. Uunjargâ. Uunjargâ (, já) lii kieldâ Taažâst. Uunjaargâst ääsih 926 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 436,94 km², mast 71,02 km² lii čääci. Uusikaarlepyy. Uusikaarlepyy () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Uusikaarlepyyst ääsih 7 487 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 675,20 km², mast 942,54 km² lii čääci. Uusikaarlepyy naaburkieldah láá Kauhava, Pedersöre kieldâ, Pietarsaari já Vöyri. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Uzbekistan. thumb Uzbekistan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Taškent. Uáivikaavpug. Uáivikaavpug lii jiecânâs staatâ teikkâ eres haldâšemkuávlu kuávdáš, kost láá táválâvt staatâhaldâttuv váldutooimah nuuvtko haldâttâs já parlament. Táválâvt uáivikaavpug lii staatâ stuárráámus kaavpug. Staatâin pyehtih leđe maaŋgah uáivikaavpugeh, main láá eres tárguttâsah. Ovdâmerkkân Vuáládâhenâmij vuáđulavâlâš uáivikaavpug lii Amsterdam, mut Haag lii staatâ haaldâtlâš kuávdáš ko tost láá Vuáládâhenâmij parlament já ministeriöh, eres staatâi ambassaadeh já alemus riehti. Lii meiddei máhđulâš, et staatâst ij lah uáivikaavpug ollágin. Ovdâmerkkân Nauru täsivääldist ij lah uáivikaavpug ollágin. Uáivikaavpugkuávlu. Uáivikaavpugkuávlu (suomâkielân: "pääkaupunkiseutu", uán. "PK-seutu") lii kuávlu maadâ-Suomâst. Toos kuleh 4 kaavpug: Helsig, Espoo, Kauniainen já Vantaa. Vittâ Suomâ 15 ollâopâttuvâin láá uáivikaavpugkuávlust. Uárji-Virginia. Uárji-Virginia lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Charleston. Uđđâ-Kaledonia. Uđđâ-Kaledonia () lii Ranskan kullee kuávlu maadâviestâr keejist Kuálhismeerâ, suulân 628 km máádás Vanuatust já 1 210 km nuortâs Australiast. Uđđâ-Kaledonia lii ornim kuohtii aalmugjienâstem jiečânâsvuođâst. Vuosmuu keerdi ive 2018 já uđđâsist ive 2020. Jienâstemijn láá meridâm pissoođ uássin Ranska. Taah jienâstemeh láá uási ive 1998 rahtum sopâmuš, moin Uđđâ-Kaledonia finnij eenâb jiešhaldâšem ko Ranska eres epijiečânâs kuávluh, já mii jooskâi konflikt separatistij já toi, kiäh halijdii pissoođ uássin Ranska, kooskâst. Uđđâ-Kaledonia ekonomia vuáđđun láá ereslágán metallij, eromâšávt nikkel, pyevtittâs sehe mađhâšem. Tai lasseen merhâšittee roolâ lii meid Ranska máksám išeruuđâst, mii lii 1,5 miljard eurod ivveest já västid paijeel 15 % Uđđâ-Kaledonia bruttoaalmugpyevtittâsâst. Uđđâ-Kaledonia haaldâtlâš jyehim. Uđđâ-Kaledoniast láá 3 prooviins, moh láá juohhum 33 kieldân. Uđđâ-Seeland. thumb Uđđâ-Seeland (, māorin "Aotearoa") lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Wellington. Uđđâivemáánu. Uđđâivemáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive vuossâmuš mánuppaje. Uđđâivemáánust láá 31 peivid. Tot lii finnim noomâs tast, et tot aalgât uđđâ ive. Taat mánuppaje lii finnim eidu taan noomâ eskin anarâš kalenderân. Ovdil tast lii kevttum meiddei suomâkiel lovnânommâ "tammimáánu". Uŋgar. Uŋgar lii staatâ Euroopâst. Uŋgarkielâ. Uŋgarkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Uŋgarkielâst láá suulân 14,5 miljovn sárnod. Tot lii stuárráámus suomâ-ugrâlâš kielâ. V. V lii läättinlâš puustavoornig 22. já anarâškielâ puustavoornig 28. puustav. Vaala. Vaala lii kieldâ Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Vaalast ääsih 2 785 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 764,05 km², mast 461,33 km² lii čääci. Vaala naaburkieldah láá Kaajaan, Liminka, Muhos, Paltamo, Puolanka, Siikalatva já Utajärvi. Vaasa. Vaasa () lii kaavpug Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Vaasast ääsih 67 012 olmožid, já ton vijdodâh lii 575,13 km², mast 210,46 km² lii čääci. Vaasa naaburkieldah láá Isokyrö, Laihia, Maalahti, Mustasaari já Vöyri. Kaavpug lii kyevtikielâlâš. Historjá. Vaasa vuáđudui roovvâdmáánu 2. peeivi 1606. Vadjakielâ. Vadjakielâ lii uccâ nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ Ruošâst. Vadjakielâ sárnuh 60 olmožid (10 olmožid eenikiellân). Kielâčááitus. Meil õli karjušid. Siz õli palkattu karjušiida nyd enempää eväd, eb õõ karjušiid, eväd, tšenni ep taho mennä karjušissi. Nyd tšävvää vuoroo. Vaduz. Vaduz lii Liechtenstein uáivikaavpug já ässeelovo mield nubben stuárráámus kieldâ Schaan maŋa. Vaduzist ääsih 5 526 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,28 km², já alodâh 460 m. Valfornace. Valfornace lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Valfornacest ääsih 980 olmožid. Ton vijdodâh lii 48,62 km², já alodâh 441 m. Valfornace naaburkieldah láá Caldarola, Camerino, Cessapalombo, Fiastra, Muccia, Pieve Torina já Visso. Historjá. Valfornace kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2017, ko Fiordimonte já Pievebovigliana kieldah lahtojii oohtân. Siijdah. Alfi, Arciano, Campi, Colle San Benedetto, Cupa, Fiano, Frontillo, Isola, Marzoli, Nemi, Petrignano, Roccamaia, San Giusto, Taro, Valle e Castello, Vico di Sopra, Vico di Sotto, Villanova di Sopra já Villanova di Sotto. Vantaa. Vantaa () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Vantaast ääsih 235 768 olmožid, já ton vijdodâh lii 240,35 km², mast 1,98 km² lii čääci. Vantaa naaburkieldah láá Espoo, Helsig, Kerava, Nurmijärvi, Sipoo já Tuusula. Historjá. Vantaa vuáđudui ive 1331, já tast šoodâi kaavpug ive 1974. Vanuatu. thumb Vanuatu lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Port Vila. Varkaus. Varkaus lii kaavpug Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Varkausist ääsih 20 283 olmožid, já ton vijdodâh lii 524,48 km², mast 138,85 km² lii čääci. Varkaus naaburkieldah láá Heinävesi, Joroinen, Leppävirta, Rantasalmi já Savonlinna. Historjá. Varkaus vuáđudui kävppikieldân ive 1929, já tast šoodâi kaavpug ive 1962. Vatikaanriijkâ. Vatikaanriijkâ lii staatâ Euroopâst. Venetsia. Venetsia () lii kaavpug Italiast, Veneto kuávlust. Venetsiast ääsih 259 396 olmožid. Ton vijdodâh lii 415,90 km², já alodâh 2,56 m. Venetsia naaburkieldah láá Campagna Lupia, Cavallino-Treporti, Chioggia, Marcon, Martellago, Mira, Mogliano Veneto, Musile di Piave, Quarto d'Altino, Scorzè já Spinea. Eennâmtiätu. Venetsia lii huksejum maaŋgâ uccâ suolluu oolâ. Venetsiast kanaleh láá kááđui saajeest. Venezuela. thumb Venezuela lii staatâ Maadâ-Amerikâst. Ton uáivikaavpug lii Caracas. Ventspils. Ventspils lii kaavpug Latviast. Ventspilsist ääsih 44 233 olmožid, já ton vijdodâh lii 55,4 km². Historjá. Ventspilsist šoodâi kaavpug ive 1378. Venus. Venus lii plaaneet Merkurius já Eennâmpáálu kooskâst. Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh Venus-uv jorá Piäiváá pirrâ. Venus täsnitieđâlâš symbol lii Venus. Vepsákielâ. Vepsákielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. Kielâčáittuseh. OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs – Artikkâl 1 "Kaik mehed sünduba joudajin i kohtaižin, ühtejiččin ičeze arvokahudes i oiktusiš. Heile om anttud melʹ i huiktusentund i heile tariž kožuda toine toiženke kut velʹlʹkundad." Vermont. Vermont lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Montpelier já stuárráámus kaavpug Burlington. Vermont uásistaatâst ääsih ohtsis 628 061 olmožid (2020). Tot lii olmoošlovvoin nubben ucemus uásistaatâ. Tuše Wyomingist ääsih ucceeb ulmuuh. Vesanto. Vesanto lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Vesantost ääsih 1 992 olmožid, já ton vijdodâh lii 569,80 km², mast 147,18 km² lii čääci. Vesanto naaburkieldah láá Keitele, Konnevesi, Rautalampi, Tervo, Viitasaari já Äänekoski. Siijdah. Ahveninen, Harinkaa, Horonkylä, Kuuslahti, Järvenpää, Niinivesi, Närhilä, Oinaskylä, Sonkari, Tiitilänkylä, Vesamäki já Vesijärvi. Veteli. Veteli () lii kieldâ Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Vetelist ääsih 3 096 olmožid, já ton vijdodâh lii 520,91 km², mast 18,78 km² lii čääci. Veteli naaburkieldah láá Evijärvi, Halsua, Kaustinen, Kruunupyy, Lappajärvi, Perho já Vimpeli. Siijdah. Aho, Alaspää, Haapala, Haapasalo, Heikkilä, Haukilahti, Finnilä, Forsbacka, Isokylä, Kainu (kuávdáš), Kalliojärvi, Lammasoja, Nykänen, Patana, Polso, Pulkkinen, Rytiniemi, Räyrinki, Sillanpää, Siponkoski, Torppa, Tunkkari, Yliveteli, Seppälänkylä, Viiste já Ämmänkoski. Victoria, Seychelleh. Victoria lii Seychellij stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Vielgis-Ruoššâ. Vielgis-Ruoššâ lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug lii Minsk. Vientiane. Vientiane lii Laos stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Vieremä. Vieremä lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Vieremäst ääsih 3 541 olmožid, já ton vijdodâh lii 973,35 km², mast 48,14 km² lii čääci. Vieremä naaburkieldah láá Iisalmi, Kaajaan, Kiuruvesi, Pyhäntä já Sonkajärvi. Siijdah. Amerikka, Haajainen (Haajaiskylä), Kaarakkala, Karankamäki, Kauppilanmäki, Rotimojoki, Marttisenjärvi, Nissilä, Palosenjärvi, Palosenmäki, Pyöree, Salahmi, Savimäki, Valkeiskylä (Valkiamäki) já Vieremä markkân. Vietnam. thumb Vietnam lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Hanoi. Viktor Emanuel II. Viktor Emanuel II (;) lâi Italia vuossâmuš kunâgâs ivveest 1861 ihán 1878. Sun jaamij uđđâivemáánu 9. peeivi 1878. Viktor Emanuel II Viktor Emanuel II Viktor Emanuel II Viktor Emanuel III. Viktor Emanuel III (;) lâi Italia kuálmád kunâgâs ivveest 1900 ihán 1946. Sun jaamij juovlâmáánu 28. peeivi 1947. Viktor Emanuel III Viktor Emanuel III Viktor Emanuel III Vimpeli. Vimpeli () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Vimpelist ääsih 2 827 olmožid, já ton vijdodâh lii 328,79 km², mast 41,47 km² lii čääci. Vimpeli naaburkieldah láá Alajärvi, Lappajärvi, Perho já Veteli. Siijdah. Hallapuro, Huopana, Koskela, Lakaniemi, Pokela, Pyhälahti, Rantakylä, Sääksjärvi, Viitaniemi, Vimpeli markkân já Vinni. Virginia. Virginia lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Richmond já stuárráámus kaavpug Virginia Beach. Virginia uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 8,6 miljovn olmožid (2020). Virokielâ. Virokielâ (motomin meid eestikielâ) lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. Virrat. Virrat () lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Virratist ääsih 6 536 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 299,08 km², mast 136,43 km² lii čääci. Virrat naaburkieldah láá Alavus, Keuruu, Kihniö, Mänttä-Vilppula, Ruovesi, Seinäjoki, Ylöjärvi já Ähtäri. Historjá. Virrat vuáđudui ive 1868, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Siijdah. Herranen, Härkönen, Jäähdyspohja, Ikkala, Killinkoski, Koro, Kotala, Kurjenkylä, Lahdenkylä, Liedenpohja, Ohtola, Rantakuntalähde, Vaskivesi, Vaskuu, Äijänneva Visso. Visso lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Vissost ääsih 1 032 olmožid. Ton vijdodâh lii 100,40 km², já alodâh 607 m. Visso naaburkieldah láá Fiastra, Castelsantangelo sul Nera, Cerreto di Spoleto, Foligno, Monte Cavallo, Pieve Torina, Preci, Sellano, Serravalle di Chienti, Ussita já Valfornace. Siijdah. Aschio, Borgo San Giovanni, Croce, Cupi, Fematre, Macereto, Mevale, Molini di Visso, Orvano, Ponte Chiusita, Rasenna, Riofreddo já Villa Sant'Antonio. Vladivostok. Vladivostok () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Vladivostok vuáđudui syeinimáánu 2. peeivi 1860. Volgograd. Volgograd () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Kaavpug nommân lâi Tsaritsyn (ruošâkielân: "Цари́цын"​) ive 1921 räi já Stalingrad (ruošâkielân: "Сталингра́д​") iivij 1925–1961. Voronež. Voronež () lii kaavpug Ruošâst. Historjá. Vuossâmuu keerdi Voronež mainâšuvvoo ive 1177. Vuossargâ. Vuossargâ lii ohopeivi mii lii pasepeeivi já majebaargâ kooskâst. Almugijkoskâsii standard ISO 8601 mieldi vuossargâ lii oho vuossâmuš peivi. Kuittâg motomeh staatah aneh pasepeeivi oho vuossâmuš peivin. Sämikiel nommâ puátá tast, et tot lii vuosmuš argâ, tondiet vuossargâ. Vuáládâhenâmeh. Vuáládâhenâmeh láá staatâ Euroopâst. Vuásku. Vuásku lii enâmustáá saivâčääsist ellee vuáskukuolij lahko kyeli. Vuásku lii táválâš salâskyeli já meid Suomâ aalmugkyeli. Stuárudâh já olgohäämi. Vuásku lii táválávt ruánááivnásâš kyeli, mast láá ertpeelijn tevkis já ciäggu sárgáh. Jis čääci lii siävŋus, te vuáskuneh pyehtih leđe meid ruškâdeh. Vuáskun tobdeh meid ruopsis veepsijn já selgiveepsi pastelis sođđâmist. Selgiveepsist láá kyehti uási. Ovdâuásist láá 13–17 soođâd já monnjâuásist 1–3 sođđâm. Syevđilohe stuárráámuu täävtist vuálgá majaskulij pastelis säggi. Šoddâlâs vuáskun niske sáttá šoddâđ hormišin já ciägusin. Táválávt vuásku iälá suulân kuttâ ihe, mut puáhtá eelliđ joba 20 ihheed. Vuáskun kukkodâh lii táválávt 15–30 cm já tiäddu 50–350 gr. Åland Kökarist kuddum 2,87-kilusâš vuásku lii Almugijkoskâsâš valastâllâmkuálástemlito mield maailm stuárráámus valastâllâmkuálástempiergâsáin kuddum vuásku. Lavdâm. Vuáskun luándulâš lavdâm lii masa ubâ Euroop. Luándulávt vuáskuneh iä lah lamaš Skandijn, Iberia njargâenâmist, Irlandist, Apenniinij njargâenâmist, Kreeikast já Jieŋâmeerâ suolluin. Vuáskun lii kuittâg-uv ištâdum Irlandân, Tave-Espanjan sehe Italian. Euroop ulguubeln vuásku kávnoo aldemust Ruošâst já Kazakstanist. Tot lii ištâdum ovdâmerkkân Maadâ-Afrikân, Australian já Uđđâ Seelandân. Taveameriklâš fiskisvuásku sulâstit ennuv Euraasialâš vuáskun. Eellimpiirâs já lattim. Vuásku iälá jaavrijn, lááduin, Nuorttâmeerâ merâsaaivâst sehe juuvâin, moh virdedeh hitásávt. Peiviv vuásku iälá nuurijn ucâmin purrâmâš. Iho tot vuod mana čácáduv poonán čäcišadoi siähán vuoiŋâstiđ. Vuásku killáá suvroduv eenâb ko maaŋgah eres Suomâ kyeleh, mut jis čääsi pH-árvu lii vuálá nelji, te lasanem ij innig luhostuu. Lasanem. Oresvuásku puátá suhâjuátkimahan 1–2 ivveest já niŋálâs 2–4 ivveest. Vuásku kođá kiđđuv cuáŋui- teikkâ vyesimáánust, ko čääsi liegâsvuotâ lii paijeel 6 ceehi. Toh nurâdâteh čäcišadoi siähán, kost niŋálâs luáštá meeini já oráseh šovâtteh tom. Vuásku lii uáli pehtilis lasaneijee. Ohtâ niŋálâs puáhtá lyeštiđ joba 200 000 meinimanneed. Njivláás já pocceeláágán meinipäddi mana kiddâ čäcišaddoid já ovssijd. Algaah čalgeh 2–3 oho heđâlmittem maŋa. Vistig toh finnejeh raavvâd ruškâdâspursâšijn, mut purâškyetih elleeplankton viehâ jotelávt. Raavâd. Vuáskunalgaah poreh elleeplankton. Stuárráábeh ohtâgâsah ponne-elleid já uccâ kuolijd. Stuorrâ vuáskuneh sättih puurrâđ joba eres vuáskunijd. Vuáčču. Vuáčču (,) lii siijdâš Suáđigil kieldâst. Tobbeen lii tavesämikielâlâš kielâpiervâl. Vuáčču Vuáđusyemmiliih. Vuáđusyemmiliih (,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Säämi Kielâkäldee Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Vyesimáánu. Vyesimáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive viiđâd mánuppaje. Vyesimáánust láá 31 peivid. Vyesimáánu sämikiel nommâ puátá puásuituálust já tast, et tot lii vuosij šoddâmmáánu. Taat nomâttâs lii peessâm eskin Anarâš-kalenderân. Taan mánuppaijeest lii kevttum nommâ "toukomáánu". Várgááh. Várgááh (, já) lii kieldâ Taažâst. Várgáhijn ääsih 2 029 olmožid, já ton vijdodâh lii 600,61 km², mast 15,03 km² lii čääci. Vástuppeivi. Vástuppeivi lii oho viiđâd peivi já táválávt oho majemuš pargopeivi. Tot lii tuorâstuv já lávurduv kooskâst. Vástuppeivi lii islam oskoost ohtâsâšrukkoos peivi. Vááijuvváldálâšvuotâ. Vááijuvváldálâšvuotâ meerhâš vuoigâdvuođâlii sajattuv, mast olmooš ij uážu jieš ollásávt teikâ uásild meridiđ olssis kyeskee vuoigâdvuođâlijn tooimâin tondiet ko sun ij lah tommit räävis iberdiđ maid parga. Ovdâmerkkân hovdimtoimâlaavâ (442/1999) mield Suomâst vyeliahasâš lii vááijuvváldálâš, tastko sun lii vuálá 18-ihásâš. Meid rävisolmooš puáhtá leđe vááijuvváldálâš, jis sun ij paste hoittáđ jieijâs aašijd. Vááijuvváldálâšvuotâ Suomâst. Vááijuvváldálii ruđâlâš já eres hovdimtooimâst adelum laavâst (442/1999) uáivildum aašijd hoittáá hiäđukoccee, ko vááijuvváldálâš lii rävisolmooš. Vyeliahasii hiäđukoccen tuáimih suu huolâtteijee teikkâ huolâtteijeeh, jis laavâst ij asâttuu nubenáál. Vááijuvváldálâžžân kulluuttem. Vááijuvváldálâžžân kulluuttem lii korrâsumos vyehi raijiđ rävisulmuu toimâmtohálâšvuođâ. Kulluutmist meerrid tuámustovli. Rävisulmuu toimâmtohálâšvuođâ puáhtá raijiđ talle ko olmooš ij paste hoittáđ jieijâs ruđâlijd aašijd já suu hiätu lii tondiet vaarâst. Tuše talhâstieđâlâš diagnoos nuuvtko psyykkilâš tavdâ teikkâ dementia ij rijttáá suijân raijiđ kiängin toimâmtohálâšvuođâ. Vááijuvváldálijd sajattâh. Suomâst vááijuvváldálii sajattâh miäruštâlloo el. hovdimtooimâst adelum laavâst. Laavâ mield vááijuvváldáliist ij lah vuoigâdvuotâ haldâšiđ jieijâs omâduv ige toohâđ sopâmušâid teikkâ eres vuoigâdvuođâtooimâid. Jis vuoigâdvuođâtooimah láá kuittâg táváliih teikkâ taah iä meerhâš ennuv, te vááijuvváldálâš-uv uážžu laavâ mield toohâđ vuoigâdvuođâtooimâid. Vááijuvváldálii vuoigâdvuotâ rähtiđ testament teikkâ mii tábáhtuvá, jis vááijuvváldálâš ärbee maidnii, asâttuvvoo ärbikeevlist. Jienâvuoigâdvuotâ já valjâtohálâšvuotâ. Suomâ vuáđulaavâ 27 § mield vááijuvváldáliih iä uážu riemmâđ iävtukkâssân kieldâ-, ovdâskodde-, president- ige EU-vaaljâin. Tast peerusthánnáá jyehi 18 ihheed tiävdám vááijuvváldálijn-uv lii vuáđulaavâ 14 § mield vuoigâdvuotâ jienâstiđ täin vaaljâin. Vááijuvváldálâšvuođâ nuuhâm. Ko vyeliahasâš tiävdá 18 ihheed, te sun ij lah innig vááijuvváldálâš, jis vááijuvváldálâšvuotâ vuáđuduvá tuše ahan. Talle sun hoittááškuát jieijâs aašijd. Värimarikielâ. Värimarikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Kielâsosiologlâš tile. Värimarikielâst láá 23 062 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield. Fonetiik. Nijttomarikielâst láá love vokalid. Ton lasseen ryeššilijn lovnâsaanijn puáhtá leđe vala ohtâ vookaal. Nijttomarikielâst láá 21 konsonantid, ryeššilijn saanijn puáhtá leđe váhá eenâb. Vävli. Vävli (, já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Tot lii Aanaarjäävri riddoost suulân 40 km keččin Aanaar markkânist. Kovegalleria. Vävli Võrokielâ. Võrokielâ lii nuorttâmeerâsyemmilâš kielâ. Vöyri. Vöyri () lii kieldâ Suomâst, Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Vöyrist ääsih 6 412 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 499,92 km², mast 717,78 km² lii čääci. Vöyri naaburkieldah láá Isokyrö, Kauhava, Mustasaari, Uusikaarlepyy já Vaasa. Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Historjá. Oovdiš Vöyri kieldâ vuáđudui ive 1868. Tááláš Vöyri kieldâ vuáđudui ive 2011. Wales. thumb thumb Wales lii Ovtâstum kunâgâskode uásikuávlu. Washington, D.C.. thumb Washington, D.C. (virgálávt "District of Columbia", kočodeh meid "Districtin", "D.C.:n" teikkâ tuše "Washingtonin") lii Ovtâstum staatâi uáivikaavpug. Tot ij kuulâ oovtâgin uásistaatân, peic tot lii njuolgist Ovtâstum staatâi kongres vuálásâš kuávlu já tast lii räijejum jiešhaldâšem. Ton ráánjáh láá Maryland já Virginia uásistaatah. Ovtâstum staatâi kongres ovdâsteijei viste lii kesimáánu 26. peeivi 2020 jienâstâm ton peeleest, ete Washington, D.C.:st šodâččij uásistaatâ. Talle tot ličij Ovtâstum staatâi 51. uásistaatâ. Oskoh kuittâg, ete iävtuttâs ij peesâ senatist čoođâ. Lahâiävtuttâs ij lah kuássin ovdil čođâldittâm jienâstem ovdâsteijei visteest teikâ senatist. Moonâm tove ääšist láá kongressist jienâstâm ive 1993. Washington, D.C.:st ääsih ohtsis suulân 720 000 olmožid (2020). Käldeeh. * Washington (uásistaatâ). Washington lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Olympia já stuárráámus kaavpug Seattle. Washington uásistaatâ ij koolgâ siävuttiđ Ovtâstum staatâi uáivikaavpugân. Washington uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 7,8 miljovn olmožid (2020). Wellington. thumb Wellington (maorin "Te Whanga-nui-a-Tara") lii Uđđâ-Seeland uáivikaavpug. William Shakespeare. William Shakespeare (kastum) lâi eŋlandlâš čaaitâlmčällee já tivtâsteijee. Suu aneh ohtân historjá merhâšitteemuin čällein. Sun čaalij maaŋgâid čaitâlmijd, sehe komediaid já tragediaid. Toi lasseen sun čaalij tiivtâid já sonettijd. Sun čaalij iivij 1585–1613 koskâsii ääigi. Shakespeare Shakespeare Shakespeare Windhoek. Windhoek lii Namibia stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug. Wisconsin. Wisconsin lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Madison já stuárráámus kaavpug Milwaukee. Wisconsin uásistaatâst ääsih ohtsis suulân 5,8 miljovn olmožid (2020). Wyoming. Wyoming lii Ovtâstum staatâi uásistaatâ. Ton uáivikaavpug lii Cheyenne. Wyoming uásistaatâst ääsih ohtsis 567 025 olmožid (2020). Veikkâ ton vijdodâh lii Ovtâstum staatâi uásistaatâi lovádin stuárráámus, te ton olmoošloho lii puoh ucemus. Yamoussoukro. Yamoussoukro lii Elefanttähtirido virgálâš uáivikaavpug ive 1983 rääjist. Yaoundé. Yaoundé lii Kamerun uáivikaavpug já nubben stuárráámus kaavpug. Ylivieska. Ylivieska lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Ylivieskast ääsih 15 318 olmožid, já ton vijdodâh lii 573,42 km², mast 4,53 km² lii čääci. Ylivieska naaburkieldah láá Alavieska, Haapavesi, Kalajoki, Nivala, Oulainen, Merijärvi já Sievi. Historjá. Ylivieska vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1971. Ko Säämisuáti puállái ive 1944, te puoh Suomâ sämmiliih karttii vyelgiđ evakkon Ylivieska já Alavieska kuávloid. Z. Z lii läättinlâš puustavoornig 26. já anarâškielâ puustavoornig 30. puustav. Zimbabwe. Zimbabwe lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Harare. Zürich. Zürich lii kaavpug Sveeicist, Zürich kantonist. Zürichst ääsih 415 367 olmožid. Ton vijdodâh lii 87,93 km², já alodâh 408 m. Zürich lii Sveeici stuárráámus kaavpug já tehálumos iäláttâskuávdáš. Kaavpug lii riges, já tobbeen lii ollâ eellimkvaliteet. Ubâ ton kuávlust ässeeh láá suulân 1,5 miljovn. Zürich lii siämmáánommâsii jäävri riddoost, já ton čoođâ kolgá Limmat-juuhâ. Aalpah láá tuše suulân 50 km kaavpug kuávdáást. Historjá. Zürich vuáđudui jo Rooma väldikode ääigi. Läättinkielân kaavpug nommâ lâi "Turicum". Kielâ. Zürichist sárnuh taggaar kuávlukielâ ko "züritüütsch", mon saksaliih iä ibbeerd. Ekonomia. Zürich lii ekonomâlâš kuávdáš. Tobbeen láá maaŋgâi almugijkoskâsij paaŋkij já táhádâsfinnoduvâi váldukonttureh, tegu UBS, Credit Suisse já SwissRe. Stuárráámus uási kontturijn láá kaavpug vááimust Paradeplatzist teikâ Zürich-jäävri riddoost. Máttááttâs. Zürich lii meiddei uáppeekaavpug. Teknisâš ollâopâttâh ETH lii ohtâ maailm pyeremuin ollâopâttuvâin, já tobbeen máttááttij ij kihheen eres ko Albert Einstein. Zürichist lii nubbe-uv ollâopâttâh (UZH), kost puáhtá luuhâđ ovdâmerkkân humanistlijd, ekonoomlijd já talhâstieđâlijd fáádáid. Sechseläuten. Ohtâ tehálâš tábáhtume lii "Sechseläuten", mii uárnejuvvoo jyehi kiiđâ. Tábáhtume čokketábáhtus lii ko Böögg-nommâsâš muotâäijih puáldoo. Muotâäijih uáivist lii pommi, mii loopâst päävkit. Ulmen lii ennustiđ tom, maggaar puáttee keesist šadda. Jis uáivi päävkit jotelávt, te keesist šadda liegâs. Mut ko uáivi pävkittem ááiján, te áigu arveđ ubâ keesi! Street Parade. Zürichist láá ennuv tábáhtumeh já festivaaleh nuoráid. Puoh stuárráámus tábáhtume lii "Street Parade" -nommâsâš teknofestivaal, mon ääigi joba miljovn olmožid pirrâ Euroop eelih Zürichist. Jyehi-ihásâš festivaal álgá ehidispeeivi já pištá čuávvuváá iiđeed räi. Nuorah kuldâleh muusik, tánssájeh já suotâsteleh kaavpug kuávdáást. Ákšujävri. Ákšujävri () lii siijdâš Aanaar kieldâst. Ákšujävri Ähtäri. Ähtäri () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Tavepoođâeennâm eennâmkode nuorttâuásist Koskâ-Suomâ já Pirkanmaa rääjist. Ähtärist ääsih 5 608 olmožid, já ton vijdodâh lii 910,87 km², mast 105,05 km² lii čääci. Ähtäri naaburkieldah láá Alajärvi, Alavus, Keuruu, Multia, Saarijärvi, Soini já Virrat. Historjá. Ähtäri vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Alastaipale, Hankavesi, Inha, Inhan tehtaat, Itä-Ähtäri, Kivijärvi, Kukkeenkylä, Liesjärvi, Myllymäki, Mäkikylä, Niemisvesi, Peränne, Rämälä, Vehu, Vääräkoski, Ruha já Ähtärinranta. Čevetjävri. Čevetjävri (,) lii nuorttâsämmilij aassâm sijdâ Aanaar kieldâst Taažâ rääji alda. Čevetjäävrist lii uccâ kyevtkielâg škovlâ. Čiččâm tääsni lihâstâs. Čiččâm tääsni lihâstâs (uánihubbooht täsnilihâstâs,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019. Čižetlitto. Čižetlitto (uánihubbooht Čižet,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019, já "Motomeh Suomâ piäláduvâi noomah", almostittum 19.05.2017. Čohčâmáánu. Čohčâmáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive oovcád mánuppaje. Čohčâmáánust láá 30 peivid. Čovčjävri. Čovčjävri (já) lii siijdâš Aanaar kieldâst. Čovčjävri Čuovjis puátteevuotâ. Čuovjis puátteevuotâ (uánihubbooht Čuovjâdeh,) lii ohtâ Suomâ piäláduvâin. Käldeeh. Artikkeleh: "Táálááh Suomâst registeristum piäláduvah sämikielâin", almostittum 15.03.2019. Čäcisuálui. Čäcisuálui (, já) lii kieldâ Taažâst. Čäcisuollust ääsih 5 788 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 257,85 km², mast 24,10 km² lii čääci. Šaali. Šaali lii anarâš ráppájeijee Amoc vuossâmuš single, mii almostui juovlâmáánu 13. peeivi 2006. Tot kávnoo meid CD:st. Šapšâ. Šapšâ ("Coregonus lavaretus") teikkâ sárnumkielâst tuše kyeli lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon. Šapšâ lii uáli maaŋgâhámásâš šlaajâ. Oovtâ jäävrist puáhtá eelliđ maaŋgah šapšâhäämih, moin láá aaibâs ereslágán rááhtus, raavâd, šoddâmliähtu já kođolattim. Suomâst láá ohtsis kuttâ ereslágán šapšâhäämi: ponnešapšâ, kárgušapšâ, jotteešapšâ, jävrišapšâ, planktonšapšâ já riäská. Lii kuhháá lamaš vižžen, ete láá-uv taah šapšâhäämih jieijâs šlaajah. Suomâst taah häämih láá almolávt luokittâllum siämmáá šlaajâ vuálá. Šaapšâi (Coregonus) suuvâ nubbe syemmilâš šlaajâ lii muikku. Stuárudâh já häämi. Šaapšâst láá silbâivnásâš ertpeleh já ränis veepsih. Selgiveepsi já peeccih kooskâst lii luosâkuolijd tijpâlâš pyeidivepsi. Šaapšâ uáivi já njälmi láá viehâ uceh. Uccâ šapšâ sáttá sulâstittiđ muuiku, mut taid iärutteh tast, ete šaapšâ panalâs lii kuhheeb ko uálul já muuikust nubijkulij. Eres šapšâhaamij olgohäämi lii uáli siämmáálágán já iäruh rumâšráhtusist láá viehâ uceh. Eres haamij stuárráámus iärun lii oovdemušâi äggilij silleepaanij meeri. Eres šapšâhaamij šoddâmliähtu lii uáli ereslágán. Šoddâlumos häämi lii jotteešapšâ, mii lii čiččâm ive ahasâžžân 50 cm já tiäddá suulân 1 kg. Motomijn Laapi jaavrijn láá šaapšah, moh láá kuttâ ive ahasâžžân 15 cm já teddih vuálá 30 g. 2000-lovvoost Suomâ stuárráámus šapšâ lii tiäddám 7,08 kg. Aanaarjäävrist já motomijn Aanaarjäävri aldaaš jaavrijn eelih uccánâm šaapšah, moh kočoduvvojeh riäskán. Riäskáh láá táválávt váhá stuárráábeh ko muuikuh, mut kuittâg-uv vuálá 20 cm. Riäská lii tergâdis raavâd Aanaarjäävri kuávžurân já ráávdun. Lavdâm. Šaapšâ lavdâm olleeđ Tave- já Koskâ-Euroopâst Tave-Aasian. Mädimus tiettumkuávluh láá Aalpâin já Karpaatein. Tave-Amerikâst euraasialâš šaapšâ sajanpuátá uáli siämmáálágán sildešapšâ (Coregonus clupeaformis). Arktisâš Tave-Amerikâst já Siberiast eellih meid eres Coregonus-suuvâ šaapšah (om. muksunšapšâ, peledšapšâ já omulšapšâ). Suomâst šapšâ lii levânâm ubâ enâmân, sehe meerâin já sisčácáduvâin. Luándulávt šaapšah láá kuuđđâm juuvâin, mut maaŋgâin soojijn tot ij lah innig máhđulâš čäcivyeimilágádâsâi tiet. Ko lasanemmáhđulâšvuođah láá niävránâm lágádâsâi rähtim maŋa, te čácáduvváid láá ištâdum šaapšâid, vâi populaatioh siäiluččii eellimvuáimálâžžân. Ištâdmeh iä lah luhostum paijeentoollâd puoh haamijd, já maaŋgah šapšâhäämih láá tondiet uhkevuálásiih. Nuorttâmeerâst eelih kyehti šapšâhäämi: kárgušapšâ já jotteešapšâ. Kárgušapšâ kođá meerâst, já jotteešapšâ jotá juuhân kuuđđâđ. Raavâd. Šaapšâ algaaš porá vistig elleeplankton. Šapšâhäämih, moin láá uccáá silleepäänih, älgih puurrâđ uccâ kuolijd, stálutullviežžee kiivsâid, soovijd já skáálžuid, ko láá šoddâm tuárvi styeresin. Šapšâhäämih, moin láá ennuv silleepäänih, poreh tuše plankton. Jis jäävrist láá ennuv muuikuh, te plankton- já jävrišaapšah kärttih kištottâllâđ purrâmušâst pehtilis muikuiguin. Šaapšah sättih puurrâđ meid jieijâs šlaajâ teikkâ eres kuolij meeini. Lasanem. Šapšâ puátá lasanemahan 4-5 ive puárisin. Šapšâ kođá čohčâmáánust juovlâmáánun, ko čääsi liegâsvuotâ lii 2-5 °C. Jottee-, plankton- já ponnešapšâ kođeh juvváid, kiärgušapšâ káárgui alda já jävrišapšâ jáávrán. Kođo tábáhtuvá 0,5-4 meetter kieŋŋâlvuođâst, čunoi- teikkâ čievrâponneest. Ko šaapšah láá kuuđđâm, te toh poreh uáinusân pááccám kođo. Šapšâalgaah čalgeh kiđđuv siämmáá ääigi ko jieŋah vyelgih. Nijmegen. Nijmegen () lii kaavpug Gelderlandist, Vuáládâhenâmijn, Saksa rääji alda. Nijmegenist ääsih 177 659 olmožid. Ton vijdodâh lii 57,63 km², já alodâh 29 m. Fyn. Fyn lii vijđoduv mield Tanska kuálmádin stuárráámus suálui Sjælland já Vendsyssel-Thy maŋa. Ton vijđodâh lii 3 099,7 km², já alemus saje 131 m. Fynist ääsih Coming from Insanity. "Coming from Insanity" lii ive 2019 nigerialâš rikoselleekove, mon lii čáállám já stivrim Akinyemi Sebastian Akinropo. Uáiviroolâin láá Gabriel Afolayan, Damilola Adegbite, Dakore Akande, Wale Ojo já Bolanle Ninalowo. Elleekove vuosâeehid lâi kesimáánu 14. peeivi 2019. Ton vuosâeehid Netflixist lâi čohčâmáánu 18. peevi 2020. "Coming from Insanity" maainâst 12-ihásii kandâneeroost Kossi (Gabriel Afolayon). Palhâšumeh já iävtukkâsvuođah. Elleekove lâi iävtukkâssân ive 2020 Pan African -elleekovefestivaalist. Ive 2019 Pressplay-elleekovefestivaalist tot vuoitij "Audience choice award for best feature film" -palhâšume. Huittinen. Huittinen () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Huittisijn ääsih 9 980 olmožid, já ton vijdodâh lii 539,59 km², mast 6,95 km² lii čääci. Huittisij naaburkieldah láá Kokemäki, Loimaa, Punkalaidun, Sastamala já Säkylä. Historjá. Huittinen vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. 1977. 1977 (MCMLXXVII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurduh. Tot lâi 1970-lovo káávcád ihe. 1865. 1865 (MDCCCLXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1860-lovo kuuđâd ihe. Loimaa. Loimaa () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Loimaast ääsih 15 770 olmožid, já ton vijdodâh lii 851,93 km², mast 3,80 km² lii čääci. Loimaa naaburkieldah láá Huittinen, Humppila, Koski Tl, Marttila, Oripää, Punkalaidun, Pöytyä, Somero, Säkylä já Ypäjä. Historjá. Loimaa vuáđudui ive 1921, já tast šoodâi kaavpug ive 1969. 1969. 1969 (MCMLXIX'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1960-lovo majemuš ihe. 1921. 1921 (MCMXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1920-lovo nubbe ihe. Carpegna. Carpegna lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Carpegnast ääsih 1 651 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,94 km², já alodâh 748 m. Carpegna naaburkieldah láá Belforte all'Isauro, Borgo Pace, Frontino, Mercatello sul Metauro, Montecopiolo, Pennabilli, Piandimeleto, Pietrarubbia, Sant'Angelo in Vado já Sestino. Siijdah. Genghe, Le Frazioni, Palazzaccio, Passo Cantoniera, Pietrino já Torre Fossati. Montecopiolo. Montecopiolo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montecopiolost ääsih 1 074 olmožid. Ton vijdodâh lii 35,81 km², já alodâh 915 m. Montecopiolo naaburkieldah láá Carpegna, Macerata Feltria, Maiolo, Monte Cerignone, Monte Grimano Terme, Pennabilli, Pietrarubbia já San Leo. Siijdah. Badia, Belvedere, Cà Bernacchia, Calvillano, Ca' Moneta, Campodarco, Case Nanni, Cavalcanese, Il Lago, Monterotto, Petorno, Pugliano, Santa Rita, Serra Capriola já Villagrande (markkân). Montecalvo in Foglia. Montecalvo in Foglia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montecalvo in Fogliast ääsih 2 738 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,25 km², já alodâh 345 m. Montecalvo in Foglia naaburkieldah láá Mondaino, Tavullia, Urbino já Vallefoglia. Siijdah. Borgo Massano, Ca' Gallo já San Giorgio. Monte Cerignone. Monte Cerignone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Cerignonest ääsih 655 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,24 km², já alodâh 528 m. Monte Cerignone naaburkieldah láá Macerata Feltria, Mercatino Conca, Montecopiolo, Monte Grimano Terme, Sassocorvaro Auditore já Tavoleto. Siijdah. Markkân lasseen Monte Cerignone kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Valle di Teva. Monte Porzio. Monte Porzio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monte Porziost ääsih 2 802 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,29 km², já alodâh 105 m. Monte Porzio naaburkieldah láá Corinaldo, Mondavio, San Costanzo, Terre Roveresche já Trecastelli. Siijdah. Markkân lasseen Monte Porzio kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Castelvecchio. Mercatello sul Metauro. Mercatello sul Metauro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mercatello sul Metaurost ääsih 1 321 olmožid. Ton vijdodâh lii 68,36 km², já alodâh 429 m. Mercatello sul Metauro naaburkieldah láá Apecchio, Borgo Pace, Carpegna, Città di Castello, San Giustino, Sant'Angelo in Vado já Sestino. Siijdah. Markkân lasseen Mercatello sul Metauro kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Castello della Pieve. Mercatino Conca. Mercatino Conca lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mercatino Concast ääsih 1 021 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,95 km², já alodâh 275 m. Mercatino Conca naaburkieldah láá Gemmano, Monte Cerignone, Monte Grimano Terme, Sassocorvaro Auditore, Sassofeltrio já Tavoleto. Macerata Feltria. Macerata Feltria lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Macerata Feltriast ääsih 1 981 olmožid. Ton vijdodâh lii 40,07 km², já alodâh 321 m. Macerata Feltria naaburkieldah láá Lunano, Monte Cerignone, Montecopiolo, Monte Grimano Terme, Piandimeleto, Pietrarubbia já Sassocorvaro Auditore. Siijdah. Apsa, Ca' Antonio, Castellina, Certalto, Grassano, Mondagano, Santa Lucia, Santa Maria Valcava, San Teodoro já San Vicino. Mombaroccio. Mombaroccio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mombarocciost ääsih 2 075 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,21 km², já alodâh 321 m. Mombaroccio naaburkieldah láá Cartoceto, Colli al Metauro, Fano já Pesaro. Siijdah. Cairo, Montegiano, Passo del Beato Sante já Villagrande. Mondavio. Mondavio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mondaviost ääsih 3 737 olmožid. Ton vijdodâh lii 29,64 km², já alodâh 280 m. Mondavio naaburkieldah láá Colli al Metauro, Corinaldo, Fratte Rosa, Monte Porzio, San Lorenzo in Campo já Terre Roveresche. Siijdah. Cavallara, Pianaccio, San Filippo sul Cesano, San Michele al Fiume já Sant'Andrea di Suasa. Uáinámušah. Mondaviost lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh uásih. Tobbeen lii meiddei muvrâ, mii lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Mondolfo. Mondolfo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Mondolfost ääsih 14 355 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,82 km², já alodâh 144 m. Mondolfo naaburkieldah láá Fano, San Costanzo, Senigallia já Trecastelli. Siijdah. Marotta, Molino Vecchio, Ponterio, Sterpettine, Centocroci já Valle del Pozzo. Edirne. Edirne (já) lii kaavpug Tuurkist. Historjá. Edirne vuáđudui ive 125 oKr., já tast šoodâi kaavpug ive 1923. Ässeeloho. Ive 2019 loopâst Edirnest assii 172 802 olmožid. Montefelcino. Montefelcino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montefelcinost ääsih 2 568 olmožid. Ton vijdodâh lii 39,01 km², já alodâh 260 m. Montefelcino naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fossombrone, Isola del Piano, Pesaro, Petriano, Sant'Ippolito já Urbino. Siijdah. Casa Rotonda, Fontecorniale, Monteguiduccio, Montemontanaro, Ponte degli Alberi, Sterpeti, Valzangona, Villa Palombara já Ville. Montelabbate. Montelabbate lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montelabbatest ääsih 6 936 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,57 km², já alodâh 65 m. Montelabbate naaburkieldah láá Pesaro, Tavullia, Urbino já Vallefoglia. Siijdah. Apsella, Farneto, Montelabbate, Osteria Nuova já Ripe. Anarâškielâlâš Wikipedia. Anarâškielâlâš Wikipedia ovdâsijđo juovlâmáánu 31. peeivi 2020 Anarâškielâlâš Wikipedia lii Wikipedia anarâškielâlâš versio, mii vuáđudui roovvâdmáánu 19. peeivi 2020. Orjâlâškielâlii Wikipedia lasseen taat lii maailm nubbe sämikielâlâš Wikipedia. Jo vuossâmuu peeivi tast lijjii paijeel 1 000 artikkâlid. Ko váldoo huámmášumán anarâškielâ sárnoomeeri, te taan Wikipedia artikkâlmeeri lii viehâ styeres. Juovlâmáánu 31. peeivi 2020 anarâškielâlii Wikipediast lijjii paijeel 2 000 artikkâlid. Kuovâmáánu 25. peeivi 2021 anarâškielâlâš Wikipediast lijjii jo 2 500 artikkâlid. Käldeeh. * 2020. 2020 (MMXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 2020-lovo vuossâmuš ihe. Cartoceto. Cartoceto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cartocetost ääsih 7 977 olmožid. Ton vijdodâh lii 23,20 km², já alodâh 235 m. Cartoceto naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fano, Mombaroccio já Terre Roveresche. Siijdah. Lucrezia, Molinaccio, Pontemurello, Ripalta, Salomone já Sant'Anna. Roovvâdmáánu 19.. Roovvâdmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 292. peivi (kárgámive 293. peivi). Ive loopân láá 73 peivid. Uđđâivemáánu 1.. Uđđâivemáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 1. peivi. Tot kočoduvvoo "uđđâvuođpeivin". Ive loopân láá 364 peivid (kárgámive 365 peivid). Nommâpeeivih. Anarâš já syemmilâš kalender mield kiästen ij lah virgálâš nommâpeivi uđđâivemáánu 1. peeivi. Porgemáánu 23.. Porgemáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 235. peivi (kárgámive 236. peivi). Ive loopân láá 130 peivid. Čohčâmáánu 15.. Čohčâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 258. peivi (kárgámive 259. peivi). Ive loopân láá 107 peivid. Uđđâivemáánu 12.. Uđđâivemáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 12. peivi. Ive loopân láá 353 peivid (kárgámive 354 peivid). 1976. 1976 (MCMLXXVI'") lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1970-lovo čiččâd ihe. 1890. 1890 (MDCCCXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1890-lovo vuossâmuš ihe. Porgemáánu 3.. Porgemáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 215. peivi (kárgámive 216. peivi). Ive loopân láá 150 peivid. 1920. 1920 (MCMXX'") lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1920-lovo vuossâmuš ihe. 2014. 2014 (MMXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 2010-lovo viiđâd ihe. Skammâmáánu 27.. Skammâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 331. peivi (kárgámive 332. peivi). Ive loopân láá 34 peivid. Vyesimáánu 14.. Vyesimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 134. peivi (kárgámive 135. peivi). Ive loopân láá 231 peivid. 1984. 1984 (MCMLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1980-lovo viiđâd ihe. Vyesimáánu 13.. Vyesimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 133. peivi (kárgámive 134. peivi). Ive loopân láá 232 peivid. 1907. 1907 (MCMVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1900-ihelove káávcád ihe. Basshunter. Basshunter, olmâ nommâ Jonas Erik Altberg (š. juovlâmáánu 22. peeivi 1984, Halmstad, Ruotâ), lii ruátálâš lávloo, pyevtitteijee já DJ. Päikkisijđo. Basshunter Basshunter 1989. 1989 (MCMLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1980-lovo majemuš ihe. Njuhčâmáánu 19.. Njuhčâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 78. peivi (kárgámive 79. peivi). Ive loopân láá 287 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: täsiáárvu peivi ađai "Minna Canth -peivi" Roovvâdmáánu 9.. Roovvâdmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 282. peivi (kárgámive 283. peivi). Ive loopân láá 83 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Taažâ Sämitige vuáđudempeivi" Porgemáánu 4.. Porgemáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 216. peivi (kárgámive 217. peivi). Ive loopân láá 149 peivid. 1961. 1961 (MCMLXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1960-lovo nubbe ihe. Kuovâmáánu 25.. Kuovâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 56. peivi. Ive loopân láá 309 peivid (kárgámive 310 peivid). Kesimáánu 17.. Kesimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 168. peivi (kárgámive 169. peivi). Ive loopân láá 197 peivid. Syeinimáánu 1.. Syeinimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 182. peivi (kárgámive 183. peivi). Ive loopân láá 183 peivid. Porgemáánu 20.. Porgemáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 232. peivi (kárgámive 233. peivi). Ive loopân láá 133 peivid. Porgemáánu 21.. Porgemáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 233. peivi (kárgámive 234. peivi). Ive loopân láá 132 peivid. Njuhčâmáánu 23.. Njuhčâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 82. peivi (kárgámive 83. peivi). Ive loopân láá 283 peivid. 1943. 1943 (MCMXLIII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1940-lovo niäljád ihe. 2001. 2001 (MMI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi kuálmád ihetuhháát vuossâmuš ihe já 2000-ihelove nubbe ihe. 1972. 1972 (MCMLXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1970-lovo kuálmád ihe. Cuáŋuimáánu 15.. Cuáŋuimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 105. peivi (kárgámive 106. peivi). Ive loopân láá 260 peivid. Cuáŋuimáánu 26.. Cuáŋuimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 116. peivi (kárgámive 117. peivi). Ive loopân láá 249 peivid. 1913. 1913 (MCMXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1910-lovo niäljád ihe. Vyesimáánu 28.. Vyesimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 148. peivi (kárgámive 149. peivi). Ive loopân láá 217 peivid. 1992. 1992 (MCMXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1990-lovo kuálmád ihe. Uđđâivemáánu 20.. Uđđâivemáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 20. peivi. Ive loopân láá 345 peivid (kárgámive 346 peivid). 1891. 1891 (MDCCCXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1890-lovo nubbe ihe. Vyesimáánu 12.. Vyesimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 132. peivi (kárgámive 133. peivi). Ive loopân láá 233 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "syemmilâšvuođâ peivi" ađai J. V. Snellman -peivi 1968. 1968 (MCMLXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1960-lovo oovcád ihe. Uđđâivemáánu 7.. Uđđâivemáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 7. peivi. Ive loopân láá 358 peivid (kárgámive 359 peivid). 1856. 1856 (MDCCCLVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1850-lovo čiččâd ihe. Kesimáánu 5.. Kesimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 156. peivi (kárgámive 157. peivi). Ive loopân láá 209 peivid. 1929. 1929 (MCMXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1920-lovo majemuš ihe. Porgemáánu 9.. Porgemáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 221. peivi (kárgámive 222. peivi). Ive loopân láá 144 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Ovtâstum aalmugij aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivi" 1967. 1967 (MCMLXVII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1960-lovo káávcád ihe. Porgemáánu 27.. Porgemáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 239. peivi (kárgámive 240. peivi). Ive loopân láá 126 peivid. 1875. 1875 (MDCCCLXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1870-lovo kuuđâd ihe. 1936. 1936 (MCMXXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1930-lovo čiččâd ihe. Fratte Rosa. Fratte Rosa lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Fratte Rosast ääsih 913 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,63 km², já alodâh 419 m. Fratte Rosa naaburkieldah láá Fossombrone, Mondavio, Pergola, San Lorenzo in Campo, Sant'Ippolito já Terre Roveresche. Siijdah. Convento Santa Vittoria já Torre San Marco. Kesimáánu 1.. Kesimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 152. peivi (kárgámive 153. peivi). Ive loopân láá 213 peivid. Frontino. Frontino lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Frontinost ääsih 288 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,37 km², já alodâh 519 m. Frontino naaburkieldah láá Carpegna, Piandimeleto já Pietrarubbia. Siijdah. Linara, Montefiorentino, Ponte Nuovo já Torrito. Čohčâmáánu 20.. Čohčâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 263. peivi (kárgámive 264. peivi). Ive loopân láá 102 peivid. Juovlâmáánu 1.. Juovlâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 335. peivi (kárgámive 336. peivi). Ive loopân láá 30 peivid. Juovlâmáánu 10.. Juovlâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 344. peivi (kárgámive 345. peivi). Ive loopân láá 21 peivid. Vyesimáánu 6.. Vyesimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 126. peivi (kárgámive 127. peivi). Ive loopân láá 239 peivid. Kuovâmáánu 4.. Kuovâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 35. peivi. Ive loopân láá 330 peivid (kárgámive 331 peivid). Kuovâmáánu 12.. Kuovâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 43. peivi. Ive loopân láá 322 peivid (kárgámive 323 peivid). Porgemáánu 5.. Porgemáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 217. peivi (kárgámive 218. peivi). Ive loopân láá 148 peivid. Frontone. Frontone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Frontonest ääsih 1 233 olmožid. Ton vijdodâh lii 36,08 km², já alodâh 412 m. Frontone naaburkieldah láá Cagli, Cantiano, Pergola, Scheggia e Pascelupo já Serra Sant'Abbondio. Siijdah. Buonconsiglio, Caprile, Castello, Colombara, Foce já San Savino. Kuovâmáánu 18.. Kuovâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 49. peivi. Ive loopân láá 316 peivid (kárgámive 317 peivid). 1931. 1931 (MCMXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1930-lovo nubbe ihe. Syeinimáánu 22.. Syeinimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 203. peivi (kárgámive 204. peivi). Ive loopân láá 162 peivid. Syeinimáánu 17.. Syeinimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 198. peivi (kárgámive 199. peivi). Ive loopân láá 167 peivid. 1963. 1963 (MCMLXIII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1960-lovo niäljád ihe. Sämitigge (Taažâ). Kunâgâs Olav V lehâstij vuosmuu sämitige ive 1989. Sämitigge (,,) Taažâst asâttui roovvâdmáánu 9. peeivi 1989. Vuosmuu sämitige lehâstij Kunâgâs Olav V. Sämitige tievâsčuákkim. Sämitige paajeeb orgaan lii tievâsčuákkim, mii táválávt tuálloo neljii ivveest. Sämitiggevaaljah. Sämitiggevaaljah uárnejuvvojeh jyehi niäljád ive siämmáá peeivi ko stuorrâtiggevaaljah. Vuosmuuh vaaljah uárnejuvvojii ive 1989. Sämitiggevaaljâin láá 7 valjâpirrâdâhhâd, main väljejuvvojeh ohtsis 39 airâsid. Sämitige viäsu. Taažâ Sämitige viäsu lii Kárášjuuvâst. Taažâ Kunâgâs Harald V lehâstij viäsu almolávt skammâmáánu 2. peeivi 2000. Ive 1996 uđđâ Sämitige várás tollui arkitehtkišto, mon vuoittijn Stein Halvorsen já Christian Sunby. Sämitige viäsu maavsij 128,7 miljovn ruvnâd, já tast lii ohtsis 5 300 neljihâšmeetterid. Knut Bergsland. Knut Bergsland () lâi suomâ-ugrâlij kielâi kielâtiettuu professor Oslo ollâopâttuvâst tassaažân ko sun jaamij keessiv 1998. Suu vuosmuš sämikielâlâš pargo almostui ive 1942, "Det samiske slektskaps- og svogerskapsordsystem". Suu náguskirje, "Røros-lappisk grammatikk", poođij ive 1946, já ton rääjist sun almostitij ennuv tieđâlijd čalluid, meiddei oppâkiirjijd já materialčuágálduvâid sämikielâst já sämikielân. Sämikielâ syergist Bergsland uáivisyergin lijjii maadâsämikielâ kuávlukielah. Sämikielâi já suomâ-ugrâlij kielâi lasseen Bergsland tuuđhâi ennuv meiddei aleutlijd já eskimolijd kielâid. Käldeeh. Bergsland Bergsland Bergsland Bergsland Njuhčâmáánu 11.. Njuhčâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 70. peivi (kárgámive 71. peivi). Ive loopân láá 295 peivid. 1964. 1964 (MCMLXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1960-lovo viiđâd ihe. 1914. 1914 (MCMXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1910-lovo viiđâd ihe. Kesimáánu 27.. Kesimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 178. peivi (kárgámive 179. peivi). Ive loopân láá 187 peivid. Njuhčâmáánu 7.. Njuhčâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 66. peivi (kárgámive 67. peivi). Ive loopân láá 299 peivid. Syeinimáánu 9.. Syeinimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 190. peivi (kárgámive 191. peivi). Ive loopân láá 175 peivid. Čohčâmáánu 6.. Čohčâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 249. peivi (kárgámive 250. peivi). Ive loopân láá 116 peivid. Uđđâivemáánu 28.. Uđđâivemáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 28. peivi. Ive loopân láá 337 peivid (kárgámive 338 peivid). Njuhčâmáánu 14.. Njuhčâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 73. peivi (kárgámive 74. peivi). Ive loopân láá 292 peivid. Cuáŋuimáánu 23.. Cuáŋuimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 113. peivi (kárgámive 114. peivi). Ive loopân láá 252 peivid. Porgemáánu 11.. Porgemáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 223. peivi (kárgámive 224. peivi). Ive loopân láá 142 peivid. Njuhčâmáánu 21.. Njuhčâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 80. peivi (kárgámive 81. peivi). Ive loopân láá 285 peivid. 1897. 1897 (MDCCCXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1890-lovo káávcád ihe. Vyesimáánu 18.. Vyesimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 138. peivi (kárgámive 139. peivi). Ive loopân láá 227 peivid. Čohčâmáánu 3.. Čohčâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 246. peivi (kárgámive 247. peivi). Ive loopân láá 119 peivid. Uálgis- já čižetpiälásâš jotolâh. Uálgispiälásâš jotolâh já čižetpiälásâš jotolâh láá vuáháduvah, moi mield ulmuuh joteh jo-uv uálgis- teikâ čižetpeln jotoluvâst. Uálgispiälásâš jotolâh lii táválub maailm staatâin. Tom kevttih 165 enâmist teikkâ kuávlust, ko vuod čižetpiälásâš jotoluv kevttih tuše 75 enâmist teikkâ kuávlust. ISO 4217. ISO 4217 lii aalmugijkoskâsâš standard, mii meerrid puoh staatâi valutân kuulmâ puustav koodi teikâ tubdâlduv (om. EUR). Ruošâkielâ. Ruošâkielâ (ruoš. ру́сский язы́к, "russki jazyk") kulá nuorttâslaaviláid kieláid. Tom sárnuh suulân 275 miljovn olmožid, kiäin eenikielâliih láá suulân 165 miljovn. Ruošâkielâ čálloo kyrillâš pustavijguin. Lunano. Lunano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Lunanost ääsih 1 502 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,01 km², já alodâh 297 m. Lunano naaburkieldah láá Macerata Feltria, Piandimeleto, Sassocorvaro Auditore já Urbino. Siijdah. Markkân lasseen Lunano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Serra di Piastra. Isola del Piano. Isola del Piano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Isola del Pianost ääsih 553 olmožid. Ton vijdodâh lii 23,30 km², já alodâh 210 m. Isola del Piano naaburkieldah láá Fossombrone, Montefelcino já Urbino. Siijdah. Markkân lasseen Isola del Piano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Castelgagliardo. 1993. 1993 (MCMXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1990-lovo niäljád ihe. Vyesimáánu 4.. Vyesimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 124. peivi (kárgámive 125. peivi). Ive loopân láá 241 peivid. Syeinimáánu 12.. Syeinimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 193. peivi (kárgámive 194. peivi). Ive loopân láá 172 peivid. Syeinimáánu 26.. Syeinimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 207. peivi (kárgámive 208. peivi). Ive loopân láá 158 peivid. Juovlâmáánu 16.. Juovlâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 350. peivi (kárgámive 351. peivi). Ive loopân láá 15 peivid. Uđđâivemáánu 8.. Uđđâivemáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 8. peivi. Ive loopân láá 357 peivid (kárgámive 358 peivid). Uđđâivemáánu 10.. Uđđâivemáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 10. peivi. Ive loopân láá 355 peivid (kárgámive 356 peivid). Njuhčâmáánu 30.. Njuhčâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 89. peivi (kárgámive 90. peivi). Ive loopân láá 276 peivid. Sant'Angelo in Vado. Sant'Angelo in Vado lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sant'Angelo in Vadost ääsih 4 016 olmožid. Ton vijdodâh lii 67,34 km², já alodâh 359 m. Sant'Angelo in Vado naaburkieldah láá Apecchio, Belforte all'Isauro, Carpegna, Città di Castello, Mercatello sul Metauro, Peglio, Piandimeleto, Urbania já Urbino. Njuhčâmáánu 18.. Njuhčâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 77. peivi (kárgámive 78. peivi). Ive loopân láá 288 peivid. Kesimáánu 12.. Kesimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 163. peivi (kárgámive 164. peivi). Ive loopân láá 202 peivid. Kesimáánu 30.. Kesimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 181. peivi (kárgámive 182. peivi). Ive loopân láá 184 peivid. Syeinimáánu 15.. Syeinimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 196. peivi (kárgámive 197. peivi). Ive loopân láá 169 peivid. Kuovâmáánu 2.. Kuovâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 33. peivi. Ive loopân láá 332 peivid (kárgámive 333 peivid). Vyesimáánu 29.. Vyesimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 149. peivi (kárgámive 150. peivi). Ive loopân láá 216 peivid. Kesimáánu 23.. Kesimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 174. peivi (kárgámive 175. peivi). Ive loopân láá 191 peivid. Porgemáánu 16.. Porgemáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 228. peivi (kárgámive 229. peivi). Ive loopân láá 137 peivid. Porgemáánu 18.. Porgemáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 230. peivi (kárgámive 231. peivi). Ive loopân láá 135 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Sämirääđi vuáđudempeivi" Roovvâdmáánu 1.. Roovvâdmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 274. peivi (kárgámive 275. peivi). Ive loopân láá 91 peivid. Roovvâdmáánu 15.. Roovvâdmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 288. peivi (kárgámive 289. peivi). Ive loopân láá 77 peivid. Skammâmáánu 12.. Skammâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 316. peivi (kárgámive 317. peivi). Ive loopân láá 49 peivid. Skammâmáánu 30.. Skammâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 334. peivi (kárgámive 335. peivi). Ive loopân láá 31 peivid. Porgemáánu 24.. Porgemáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 236. peivi (kárgámive 237. peivi). Ive loopân láá 129 peivid. 1948. 1948 (MCMXLVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1940-lovo oovcád ihe. 2012. 2012 (MMXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 2010-lovo kuálmád ihe. Njuhčâmáánu 1.. a> virgeest njuhčâmáánu 1. peeivi ive 2012. Njuhčâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 60. peivi (kárgámive 61. peivi). Ive loopân láá 305 peivid. Juovlâmáánu 24.. Juovlâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 358. peivi (kárgámive 359. peivi). Ive loopân láá 7 peivid. 2000. a> virgeest. Sun lii Suomâ áinoo já vuossâmuš nissoonpresident tassaažân. 2000 (MM) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi nube ihetuhháát já 1900-lovo majemuš ihe sehe 2000-ihelove vuossâmuš ihe. 2006. 2006 (MMVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 2000-ihelove čiččâd ihe. Uđđâivemáánu 27.. Uđđâivemáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 27. peivi. Ive loopân láá 338 peivid (kárgámive 339 peivid). Čohčâmáánu 22.. Čohčâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 265. peivi (kárgámive 266. peivi). Ive loopân láá 100 peivid. 1952. 1952 (MCMLII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1950-lovo kuálmád ihe. Čohčâmáánu 18.. Čohčâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 261. peivi (kárgámive 262. peivi). Ive loopân láá 104 peivid. Njuhčâmáánu 15.. Njuhčâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 74. peivi (kárgámive 75. peivi). Ive loopân láá 291 peivid. 1933. 1933 (MCMXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1930-lovo niäljád ihe. Cuáŋuimáánu 4.. Cuáŋuimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 94. peivi (kárgámive 95. peivi). Ive loopân láá 271 peivid. 1928. 1928 (MCMXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1920-lovo káávcád ihe. Syeinimáánu 16.. Syeinimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 197. peivi (kárgámive 198. peivi). Ive loopân láá 168 peivid. 1947. 1947 (MCMXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1940-lovo káávcád ihe. Čohčâmáánu 21.. Čohčâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 264. peivi (kárgámive 265. peivi). Ive loopân láá 101 peivid. Uđđâivemáánu 19.. Uđđâivemáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 19. peivi. Ive loopân láá 346 peivid (kárgámive 347 peivid). 1809. 1809 (MDCCCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1800-ihelove majemuš ihe. 1849. 1849 (MDCCCXLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1840-lovo majemuš ihe. Roovvâdmáánu 7.. Roovvâdmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 280. peivi (kárgámive 281. peivi). Ive loopân láá 85 peivid. 1957. 1957 (MCMLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1950-lovo káávcád ihe. Čohčâmáánu 12.. Čohčâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 255. peivi (kárgámive 256. peivi). Ive loopân láá 110 peivid. Sant'Ippolito. Sant'Ippolito lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sant'Ippolitost ääsih 1 497 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,88 km², já alodâh 246 m. Sant'Ippolito naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fossombrone, Fratte Rosa, Montefelcino já Terre Roveresche. Siijdah. Pian di Rose, Reforzate já Sorbolongo. Darude. Darude, olmâ nommâ Toni-Ville Henrik Virtanen (š. syeinimáánu 17. peeivi 1975 Eura, Satakunta, Suomâ) lii syemmilâš musijkkár‎, pyevtitteijee já DJ. Juovlâmáánu 17.. Juovlâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 351. peivi (kárgámive 352. peivi). Ive loopân láá 14 peivid. 1975. 1975 (MCMLXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1970-lovo kuuđâd ihe. Njuhčâmáánu 27.. Njuhčâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 86. peivi (kárgámive 87. peivi). Ive loopân láá 279 peivid. 1985. 1985 (MCMLXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1980-lovo kuuđâd ihe. Čohčâmáánu 4.. Čohčâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 247. peivi (kárgámive 248. peivi). Ive loopân láá 118 peivid. 1982. 1982 (MCMLXXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1980-lovo kuálmád ihe. 1960. 1960 (MCMLX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1960-lovo vuossâmuš ihe. Čohčâmáánu 9.. Čohčâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 252. peivi (kárgámive 253. peivi). Ive loopân láá 113 peivid. 1986. 1986 (MCMLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1980-lovo čiččâd ihe. San Lorenzo in Campo. San Lorenzo in Campo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. San Lorenzo in Campost ääsih 3 257 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,80 km², já alodâh 209 m. San Lorenzo in Campo naaburkieldah láá Arcevia, Castelleone di Suasa, Corinaldo, Fratte Rosa, Mondavio já Pergola. Siijdah. Miralbello, Montalfoglio, San Vito sul Cesano já San Severo. Â.  lii anarâškielâ puustavoornig nubbe puustav. Á. Á lii anarâškielâ puustavoornig kuálmád puustav. Ä. Ä lii anarâškielâ puustavoornig niäljád puustav. Č. Č lii anarâškielâ puustavoornig čiččâd puustav. Đ. Đ lii anarâškielâ puustavoornig oovcád puustav. Ŋ. Ŋ lii anarâškielâ puustavoornig 20. puustav. Š. Š lii anarâškielâ puustavoornig 25. puustav. Ž. Ž lii anarâškielâ puustavoornig 31. já siämmást majemuš puustav. Juovlâmáánu 22.. Juovlâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 356. peivi (kárgámive 357. peivi). Ive loopân láá 9 peivid. 1974. 1974 (MCMLXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1970-lovo viiđâd ihe. Juovlâmáánu 8.. Juovlâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 342. peivi (kárgámive 343. peivi). Ive loopân láá 23 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Jean Sibelius -peivi" ađai syemmilii muusik peivi 2011. 2011 (MMXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 2010-lovo nubbe ihe. Njuhčâmáánu 26.. Njuhčâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 85. peivi (kárgámive 86. peivi). Ive loopân láá 280 peivid. 1640. 1640 (MDCXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1640-lovo vuossâmuš ihe. Uđđâivemáánu 2.. Uđđâivemáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 2. peivi. Ive loopân láá 363 peivid (kárgámive 364 peivid). 1937. 1937 (MCMXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1930-lovo káávcád ihe. 1857. 1857 (MDCCCLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1850-lovo káávcád ihe. Skammâmáánu 20.. Skammâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 324. peivi (kárgámive 325. peivi). Ive loopân láá 41 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "párnáá vuoigâdvuođâi peivi" 1938. 1938 (MCMXXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1930-lovo oovcád ihe. Uđđâivemáánu. uđđâivemáánu 26. peeivi – Yrjö Väisälä kaavnâi asteroidijd 1446 Sillanpää, 1447 Utra já 1529 Oterma. Kuovâmáánu 6.. Kuovâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 37. peivi. Ive loopân láá 328 peivid (kárgámive 329 peivid). Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Säämi aalmugpeivi" (ive 1917 toollum Truándim-čuákkim mield) Serra Sant'Abbondio. Serra Sant'Abbondio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Serra Sant'Abbondiost ääsih 962 olmožid. Ton vijdodâh lii 32,80 km², já alodâh 523 m. Serra Sant'Abbondio naaburkieldah láá Frontone, Pergola, Sassoferrato já Scheggia e Pascelupo. Siijdah. Colombara, Leccia, Montevecchio, Petrara, Piccione, Poggetto já Villa. Skammâmáánu 16.. Skammâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 320. peivi (kárgámive 321. peivi). Ive loopân láá 45 peivid. Sassofeltrio. Sassofeltrio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sassofeltriost ääsih 1 368 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,08 km², já alodâh 468 m. Sassofeltrio naaburkieldah láá Chiesanuova (RSM), Faetano (RSM), Fiorentino (RSM), Gemmano, Mercatino Conca, Montegiardino (RSM), Monte Grimano Terme, Montescudo-Monte Colombo, San Leo já Verucchio. San Costanzo. San Costanzo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. San Costanzost ääsih 4 607 olmožid. Ton vijdodâh lii 40,89 km², já alodâh 150 m. San Costanzo naaburkieldah láá Fano, Mondolfo, Monte Porzio, Terre Roveresche já Trecastelli. Roovvâdmáánu 28.. Roovvâdmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 301. peivi (kárgámive 302. peivi). Ive loopân láá 64 peivid. Skammâmáánu 29.. Skammâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 333. peivi (kárgámive 334. peivi). Ive loopân láá 32 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Elsa Laula Renberg šoddâmpeivi" Porgemáánu 28.. Porgemáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 240. peivi (kárgámive 241. peivi). Ive loopân láá 125 peivid. Roovvâdmáánu 8.. Roovvâdmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 281. peivi (kárgámive 282. peivi). Ive loopân láá 84 peivid. 1965. 1965 (MCMLXV'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1960-lovo kuuđâd ihe. Juovlâmáánu 21.. Juovlâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 355. peivi (kárgámive 356. peivi). Ive loopân láá 10 peivid. Kuovâmáánu 21.. Kuovâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 52. peivi. Ive loopân láá 313 peivid (kárgámive 314 peivid). 1979. 1979 (MCMLXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1970-lovo majemuš ihe. Juovlâmáánu 18.. Juovlâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 352. peivi (kárgámive 353. peivi). Ive loopân láá 13 peivid. 1946. 1946 (MCMXLVI'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1940-lovo čiččâd ihe. Syeinimáánu 20.. Syeinimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 201. peivi (kárgámive 202. peivi). Ive loopân láá 164 peivid. Uđđâivemáánu 24.. Uđđâivemáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 24. peivi. Ive loopân láá 341 peivid (kárgámive 342 peivid). Njuhčâmáánu 24.. Njuhčâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 83. peivi (kárgámive 84. peivi). Ive loopân láá 282 peivid. Skammâmáánu 7.. Skammâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 311. peivi (kárgámive 312. peivi). Ive loopân láá 54 peivid. 1980. 1980 (MCMLXXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1980-lovo vuossâmuš ihe. 1930. 1930 (MCMXXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1930-lovo vuossâmuš ihe. Uđđâivemáánu 14.. Uđđâivemáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 14. peivi. Ive loopân láá 351 peivid (kárgámive 352 peivid). 1970. 1970 (MCMLXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1970-lovo vuossâmuš ihe. Cuáŋuimáánu 29.. Cuáŋuimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 119. peivi (kárgámive 120. peivi). Ive loopân láá 246 peivid. Pietrarubbia. Pietrarubbia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pietrarubbiast ääsih 625 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,29 km², já alodâh 572 m. Pietrarubbia naaburkieldah láá Carpegna, Frontino, Macerata Feltria, Montecopiolo já Piandimeleto. Siijdah. Mercato Vecchio (markkân) já Ponte Cappuccini. Piandimeleto. Piandimeleto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Piandimeletost ääsih 2 088 olmožid. Ton vijdodâh lii 39,90 km², já alodâh 319 m. Piandimeleto naaburkieldah láá Belforte all'Isauro, Carpegna, Frontino, Lunano, Macerata Feltria, Pietrarubbia, Sant'Angelo in Vado, Sassocorvaro Auditore, Sestino já Urbino. Siijdah. Cavoleto, Monastero, Pirlo, San Sisto já Viano. 1983. 1983 (MCMLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1980-lovo niäljád ihe. Syeinimáánu 10.. Syeinimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 191. peivi (kárgámive 192. peivi). Ive loopân láá 174 peivid. Porgemáánu 19.. Porgemáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 231. peivi (kárgámive 232. peivi). Ive loopân láá 134 peivid. Syeinimáánu 19.. Syeinimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 200. peivi (kárgámive 201. peivi). Ive loopân láá 165 peivid. 1966. 1966 (MCMLXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1960-lovo čiččâd ihe. Vyesimáánu 26.. Vyesimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 146. peivi (kárgámive 147. peivi). Ive loopân láá 219 peivid. Petriano. Petriano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Petrianost ääsih 2 776 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,27 km², já alodâh 327 m. Petriano naaburkieldah láá Montefelcino, Urbino já Vallefoglia. Siijdah. Gallo já Santa Maria in Calafria. 1900. 1900 (MCM) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1800-lovo majemuš ihe já 1900-ihelove vuossâmuš ihe. 1901. 1901 (MCMI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1900-ihelove nubbe ihe. 1902. 1902 (MCMII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1900-ihelove kuálmád ihe. 1903. 1903 (MCMIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1900-ihelove niäljád ihe. 1904. 1904 (MCMIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1900-lovo viiđâd ihe. 1905. 1905 (MCMV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1900-ihelove kuuđâd ihe. Tavoleto. Tavoleto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Tavoletost ääsih 858 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,41 km², já alodâh 426 m. Tavoleto naaburkieldah láá Mercatino Conca, Mondaino, Monte Cerignone, Montefiore Conca, Saludecio, Sassocorvaro Auditore já Urbino. 1906. 1906 (MCMVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1900-ihelove čiččâd ihe. 1908. 1908 (MCMVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1900-ihelove oovcád ihe. 1909. 1909 (MCMIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1900-ihelove majemuš ihe. 1910. 1910 (MCMX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1910-lovo vuossâmuš ihe. 1911. 1911 (MCMXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1910-lovo nubbe ihe. 1912. 1912 (MCMXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1910-lovo kuálmád ihe. 1915. 1915 (MCMXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1910-lovo kuuđâd ihe. 1916. 1916 (MCMXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1910-lovo čiččâd ihe. 1917. 1917 (MCMXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1910-lovo káávcád ihe. 1918. 1918 (MCMXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1910-lovo oovcád ihe. 1919. 1919 (MCMXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1910-lovo majemuš ihe. Fermignano. Fermignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Fermignanost ääsih 8 399 olmožid. Ton vijdodâh lii 43,70 km², já alodâh 200 m. Fermignano naaburkieldah láá Acqualagna, Cagli, Fossombrone, Urbania já Urbino. Siijdah. Bivio Borzaga, Ca' l'Agostina, Calpino, Ca' Vanzino, Pagino, San Silvestro, Santa Barbara já Villa del Furlo. Gabicce Mare. Gabicce Mare lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Gabicce Marest ääsih 5 716 olmožid. Ton vijdodâh lii 4,94 km², já alodâh 11 m. Gabicce Mare naaburkieldah láá Cattolica, Gradara já Pesaro. Siijdah. Baia Vallugola, Case Badioli, Gabicce Monte, Ponte Tavollo já Vigna del Mare. Piobbico. Piobbico lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Piobbicost ääsih 1 876 olmožid. Ton vijdodâh lii 48,20 km², já alodâh 339 m. Piobbico naaburkieldah láá Apecchio, Cagli já Urbania. Siijdah. Acquanera, Bacciardi, Ca' Giavaccolo, Cardella, Colle, Cuppio, Fratta, Monteforno já Piano. Peglio. Peglio lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Pegliost ääsih 664 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,36 km², já alodâh 650 m. Peglio naaburkieldah láá Lunano, Sant'Angelo in Vado, Sassocorvaro Auditore, Urbania já Urbino. Tavullia. Tavullia lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Tavulliast ääsih 7 912 olmožid. Ton vijdodâh lii 42,07 km², já alodâh 170 m. Tavullia naaburkieldah láá Gradara, Mondaino, Montecalvo in Foglia, Montegridolfo, Montelabbate, Pesaro, Saludecio, San Giovanni in Marignano já Vallefoglia. Siijdah. Babbucce, Belvedere Fogliense, Case Bernardi, Monteluro, Padiglione, Picciano, Pirano Alto, Pirano Basso, Rio Salso já San Germano. Gradara. Gradara lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Gradarast ääsih 4 901 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,53 km², já alodâh 142 m. Gradara naaburkieldah láá Gabicce Mare, Cattolica, Pesaro, San Giovanni in Marignano já Tavullia. Siijdah. Fanano, Fanano Massignano, Granarola, Pievevecchia já Santo Stefano. Colli al Metauro. Colli al Metauro lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Colli al Metaurost ääsih 12 345 olmožid. Ton vijdodâh lii 46,17 km², já alodâh 66 m. Colli al Metauro naaburkieldah láá Cartoceto, Mombaroccio, Mondavio, Montefelcino, Sant'Ippolito já Terre Roveresche. Historjá. Colli al Metauro kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2017, ko Montemaggiore al Metauro, Saltara já Serrungarina kieldah lahtojii oohtân. Siijdah. Bargni, Beato Sante, Borgaccio, Calcinelli, Fiordipiano, Montemaggiore al Metauro, Pozzuolo, Saltara, San Liberio, Serrungarina, Tavernelle já Villanova. Sassocorvaro Auditore. Sassocorvaro Auditore lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Sassocorvaro Auditorest ääsih 4 892 olmožid. Ton vijdodâh lii 87,55 km², já alodâh 326 m. Sassocorvaro Auditore naaburkieldah láá Gemmano, Lunano, Macerata Feltria, Mercatino Conca, Monte Cerignone, Montefiore Conca, Piandimeleto, Tavoleto já Urbino. Historjá. Sassocorvaro Auditore kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2019, ko Auditore já Sassocorvaro kieldah lahtojii oohtân. Siijdah. Auditore, Bronzo, Ca' Guido, Ca' Angelino, Caprazzino, Case Nuove Provinciali, Casinina, Castelnuovo, Celletta di Valle Avellana, Fontanelle, Mercatale, Molino Fulvi, Piagniano, Pian d'Alberi, San Donato in Taviglione, San Giovanni, San Leo Nuovo já Sassocorvaro. Vyesimáánu 10.. Vyesimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 130. peivi (kárgámive 131. peivi). Ive loopân láá 235 peivid. Kesimáánu 22.. Kesimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 173. peivi (kárgámive 174. peivi). Ive loopân láá 192 peivid. Čohčâmáánu 26.. Čohčâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 269. peivi (kárgámive 270. peivi). Ive loopân láá 96 peivid. 1829. 1829 (MDCCCXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1820-lovo majemuš ihe. Kuovâmáánu 26.. Kuovâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 57. peivi. Ive loopân láá 308 peivid (kárgámive 309 peivid). 1840. 1840 (MDCCCXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1840-lovo vuossâmuš ihe. Terre Roveresche. Terre Roveresche lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Terre Rovereschest ääsih 5 203 olmožid. Ton vijdodâh lii 70,37 km², já alodâh 264 m. Terre Roveresche naaburkieldah láá Cartoceto, Colli al Metauro, Fano, Fratte Rosa, Mondavio, Monte Porzio, San Costanzo já Sant'Ippolito. Historjá. Terre Roveresche kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2017, ko Barchi, Orciano di Pesaro, Piagge já San Giorgio di Pesaro kieldah lahtojii oohtân. Cuáŋuimáánu 2.. Cuáŋuimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 92. peivi (kárgámive 93. peivi). Ive loopân láá 273 peivid. Nommâpeeivih. Anarâš já syemmilâš kalender mield kiästen ij lah virgálâš nommâpeivi cuáŋuimáánu 2. peeivi. Čohčâmáánu 29.. Čohčâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 272. peivi (kárgámive 273. peivi). Ive loopân láá 93 peivid. Kesimáánu 29.. Kesimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 180. peivi (kárgámive 181. peivi). Ive loopân láá 185 peivid. 1944. 1944 (MCMXLIV'") lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1940-lovo viiđâd ihe. Syeinimáánu 31.. Syeinimáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 212. peivi (kárgámive 213. peivi). Ive loopân láá 153 peivid. 1971. 1971 (MCMLXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1970-lovo nubbe ihe. Syeinimáánu 6.. Syeinimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 187. peivi (kárgámive 188. peivi). Ive loopân láá 178 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Eino Leino -peivi" ađai tiivtâ já keesi peivi 1813. 1813 (MDCCCXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1810-lovo niäljád ihe. Roovvâdmáánu 10.. Roovvâdmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 283. peivi (kárgámive 284. peivi). Ive loopân láá 82 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Aleksis Kivi -peivi" ađai syemmilii kirjálâšvuođâ peivi 2017. 2017 (MMXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 2010-lovo káávcád ihe. Tábáhtusah. Terre Roveresche (Orciano di Pesaro) Aura. Aura lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Aurast ääsih 3 930 olmožid, já ton vijdodâh lii 95,58 km², mast 0,57 km² lii čääci. Aura naaburkieldah láá Lieto, Masku, Mynämäki, Nousiainen, Pöytyä, Rusko já Turku. Siijdah. Auvainen, Hypöinen, Ihava, Järvenoja, Järykselä, Kaerla, Karviainen, Kinnarla, Kuuskoski, Käetty, Lahto, Laukkaniitty, Leikola, Leinikkala, Leppäkoski, Paimala, Pitkäniitty, Prunkkala, Puho, Seppälä, Sikilä, Simola já Viilala. Cagli. Cagli lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Caglist ääsih 8 364 olmožid. Ton vijdodâh lii 226,46 km², já alodâh 276 m. Cagli naaburkieldah láá Acqualagna, Apecchio, Cantiano, Fermignano, Fossombrone, Frontone, Gubbio, Pergola, Pietralunga, Piobbico já Urbania. Historjá. Caglist šoodâi kaavpug ive 1357. Siijdah. Abbadia di Naro, Acquaviva, Ca' Bargello, Ca' Rio, Cerreto, Foci, Massa, Moria, Paravento, Pianello, Pieia, Secchiano já Smirra. Fano. Fano lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Fanost ääsih 60 724 olmožid. Ton vijdodâh lii 121,84 km², já alodâh 12 m. Fano naaburkieldah láá Cartoceto, Mombaroccio, Mondolfo, Pesaro, San Costanzo já Terre Roveresche. Historjá. Fanost šoodâi kaavpug ive 1357. Siijdah. Belgatto, Bellocchi, Caminate, Carignano, Carrara di Fano, Centinarola, Cuccurano, Falcineto, Fenile, Fosso Sejore, Madonna del Ponte Metauro, Magliano, Metaurilia, Monte Giove, Ponte Sasso, Prelato, Roncosambaccio, Rosciano, San Biagio, San Cesareo, Sant'Angelo, Sant'Andrea in Villis, Tombaccia, Torrette di Fano já Tre Ponti. Fossombrone. Fossombrone lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Fossombronest ääsih 9 296 olmožid. Ton vijdodâh lii 106,88 km², já alodâh 118 m. Fossombrone naaburkieldah láá Cagli, Fermignano, Fratte Rosa, Isola del Piano, Montefelcino, Pergola, Sant'Ippolito já Urbino. Historjá. Fossombronest šoodâi kaavpug ive 1357. Siijdah. Bellaguardia, Calmazzo, Ghilardino, Isola di Fano, Montalto Tarugo, San Gervasio, San Lazzaro, San Martino dei Muri, San Piero in Tambis, Santa Maria della Valle já Torricella. Pesaro. Pesaro lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Pesarost ääsih 96 819 olmožid. Ton vijdodâh lii 152,81 km², já alodâh 11 m. Pesaro naaburkieldah láá Colli al Metauro, Fano, Gabicce Mare, Gradara, Mombaroccio, Montefelcino, Montelabbate, Tavullia, Urbino já Vallefoglia. Historjá. Pesarost šoodâi kaavpug ive 1357. Kieldâlahtemeh. Monteciccardo kieldâ lohtui Pesaron uđđâivemáánu 1. peeivi 2014. Siijdah. Borgo Santa Maria, Candelara, Case Bruciate, Casteldimezzo, Cattabrighe, Chiusa di Ginestreto, Colombarone, Fiorenzuola di Focara, Ginestreto, Monteciccardo, Novilara, Ponte Valle, Pozzo Alto, Santa Maria dell'Arzilla, Santa Marina Alta, Santa Veneranda, Trebbiantico, Tre Ponti, Villa Ceccolini, Villa Fastiggi já Villa San Martino. Urbino. Urbino lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Urbinost ääsih 14 132 olmožid. Ton vijdodâh lii 226,50 km², já alodâh 485 m. Urbino naaburkieldah láá Acqualagna, Fermignano, Fossombrone, Isola del Piano, Lunano, Mondaino, Montecalvo in Foglia, Montefelcino, Montelabbate, Peglio, Pesaro, Petriano, Piandimeleto, Sant'Angelo in Vado, Sassocorvaro Auditore, Tavoleto, Urbania já Vallefoglia. Historjá. Urbinost šoodâi kaavpug ive 1357. UNESCO maailmärbisaje. Urbino puáris kuávdáš lii UNESCO maailmärbisaje. Siijdah. Canavaccio, Ca' Mazzasette, Cavallino, Coldelce, Forcuini, La Marcella, La Torre, Paganico, Pieve di Cagna, Pozzuolo, Repuglie, Schieti, Scotaneto já Trasanni. Pergola. Pergola lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Pergolast ääsih 6 030 olmožid. Ton vijdodâh lii 112,40 km², já alodâh 265 m. Pergola naaburkieldah láá Arcevia, Cagli, Fossombrone, Fratte Rosa, Frontone, San Lorenzo in Campo, Sassoferrato já Serra Sant'Abbondio. Historjá. Pergolast šoodâi kaavpug ive 1752. Siijdah. Bellisio Alto, Bellisio Solfare, Cartoceto, Fenigli, Madonna del Piano, Mezzanotte, Montaiate, Monterolo, Montesecco, Montevecchio, Pantana, Pantana Serralta já Percozzone. Urbania. Urbania lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Urbaniast ääsih 6 923 olmožid. Ton vijdodâh lii 77,53 km², já alodâh 273 m. Urbania naaburkieldah láá Acqualagna, Apecchio, Cagli, Fermignano, Peglio, Piobbico, Sant'Angelo in Vado já Urbino. Historjá. Urbaniast šoodâi kaavpug ive 1636. Siijdah. Barca, Campi Resi, Campolungo, Gualdi, Muraglione, Orsaiola, Ponte San Giovanni, San Lorenzo in Torre, Santa Maria del Piano, Santa Maria in Campolungo, Santa Maria in Spinateci já San Vincenzo in Candigliano. Vallefoglia. Vallefoglia lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Vallefogliast ääsih 15 042 olmožid. Ton vijdodâh lii 39,57 km², já alodâh 295 m. Vallefoglia naaburkieldah láá Montecalvo in Foglia, Montegridolfo, Montelabbate, Petriano, Pesaro, Tavullia já Urbino. Historjá. Vallefoglia kieldâ šoodâi uđđâivemáánu 1. peeivi 2014, ko Colbordolo já Sant'Angelo in Lizzola kieldah lahtojii oohtân. Vallefogliast šoodâi kaavpug ive 2015. Siijdah. Bottega, Cappone, Colbordolo, Montecchio, Monte di Colbordolo, Monte di Montecchio, Montefabbri, Morciola, Piana di Talacchio, Pontevecchio, Sant'Angelo in Lizzola (markkân) já Talacchio. Tuula Mai Salmela. Tuula Mai Salmela (š. skammâmáánu 15. peeivi 1951, Kaajaan, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. Kirjeh. Sun lii čáállám ohtsis nelji kirje. Käldeeh. Salmela Salmela Uurainen. Uurainen () lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Uurasijn ääsih 3 654 olmožid, já ton vijdodâh lii 372,26 km², mast 24,28 km² lii čääci. Uuraisij naaburkieldah láá Äänekoski, Jyväskylä, Laukaa, Multia, Petäjävesi já Saarijärvi. Siijdah. Haukimäenkylä, Hiirola, Höytiä, Jokihaara, Kangashäkki, Kotaperä, Kummunkylä, Kuukkajärvi, Kyynämöinen, Nyrölä, Oikarisperä, Pirttiperä, Tehlo já Uuraisij markkân. 1922. 1922 (MCMXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1920-lovo kuálmád ihe. 1923. 1923 (MCMXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1920-lovo niäljád ihe. 1924. 1924 (MCMXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1920-lovo viiđâd ihe. 1925. 1925 (MCMXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1920-lovo kuuđâd ihe. 1926. 1926 (MCMXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1920-lovo čiččâd ihe. 1927. 1926 (MCMXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1920-lovo káávcád ihe. 1932. 1932 (MCMXXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1930-lovo kuálmád ihe. 1934. 1934 (MCMXXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1930-lovo viiđâd ihe. Kesimáánu 9.. Kesimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 160. peivi (kárgámive 161. peivi). Ive loopân láá 205 peivid. 1935. 1935 (MCMXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1930-lovo kuuđâd ihe. 1939. 1939 (MCMXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1930-lovo majemuš ihe. 1940. 1940 (MCMXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1940-lovo vuossâmuš ihe. 1941. 1941 (MCMXLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1940-lovo nubbe ihe. 1942. 1942 (MCMXLII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1940-lovo kuálmád ihe. 1945. 1945 (MCMXLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1940-lovo kuuđâd ihe. 1949. 1949 (MCMXLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1940-lovo majemuš ihe. 1950. 1950 (MCML) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1950-lovo vuossâmuš ihe. 1951. 1951 (MCMLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1950-lovo nubbe ihe. 1953. 1953 (MCMLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1950-lovo niäljád ihe. 1954. 1954 (MCMLIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1950-lovo viiđâd ihe. 1955. 1955 (MCMLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1950-lovo kuuđâd ihe. 1958. 1958 (MCMLVIII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1950-lovo oovcád ihe. 1959. 1959 (MCMLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1950-lovo majemuš ihe. 1956. 1956 (MCMLVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1950-lovo čiččâd ihe. 1962. 1962 (MCMLXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1960-lovo kuálmád ihe. 1973. 1973 (MCMLXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1970-lovo niäljád ihe. 1978. 1977 (MCMLXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1970-lovo oovcád ihe. 1981. 1981 (MCMLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1980-lovo nubbe ihe. 1987. 1987 (MCMLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1980-lovo káávcád ihe. 1988. 1988 (MCMLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1980-lovo oovcád ihe. 1990. 1990 (MCMXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1990-lovo vuossâmuš ihe. 1994. 1994 (MCMXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1990-lovo viiđâd ihe. 2016. 2016 (MMXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 2010-lovo čiččâd ihe. 2008. 2008 (MMVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 2000-ihelove oovcád ihe. 2004. 2004 (MMIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 2000-ihelove viiđâd ihe. Roovvâdmáánu 2.. Roovvâdmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 275. peivi (kárgámive 276. peivi). Ive loopân láá 90 peivid. Kuovâmáánu 1.. Kuovâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 32. peivi. Ive loopân láá 333 peivid (kárgámive 334 peivid). Kuovâmáánu 3.. Kuovâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 34. peivi. Ive loopân láá 331 peivid (kárgámive 332 peivid). Kuovâmáánu 5.. Kuovâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 36. peivi. Ive loopân láá 329 peivid (kárgámive 330 peivid). Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Runeberg peivi" Kuovâmáánu 7.. Kuovâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 38. peivi. Ive loopân láá 327 peivid (kárgámive 328 peivid). Kuovâmáánu 8.. Kuovâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 39. peivi. Ive loopân láá 326 peivid (kárgámive 327 peivid). Kuovâmáánu 9.. Kuovâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 40. peivi. Ive loopân láá 325 peivid (kárgámive 326 peivid). Kuovâmáánu 10.. Kuovâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 41. peivi. Ive loopân láá 324 peivid (kárgámive 325 peivid). Kuovâmáánu 11.. Kuovâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 42. peivi. Ive loopân láá 323 peivid (kárgámive 324 peivid). Kuovâmáánu 13.. Kuovâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 44. peivi. Ive loopân láá 321 peivid (kárgámive 322 peivid). Kuovâmáánu 14.. Kuovâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 45. peivi. Ive loopân láá 320 peivid (kárgámive 321 peivid). Kuovâmáánu 15.. Kuovâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 46. peivi. Ive loopân láá 319 peivid (kárgámive 320 peivid). Kuovâmáánu 16.. Kuovâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 47. peivi. Ive loopân láá 318 peivid (kárgámive 319 peivid). Kuovâmáánu 17.. Kuovâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 48. peivi. Ive loopân láá 317 peivid (kárgámive 318 peivid). Kuovâmáánu 19.. Kuovâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 50. peivi. Ive loopân láá 315 peivid (kárgámive 316 peivid). Pihtipudas. Pihtipudas lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Pihtipudasist ääsih 3 958 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 247,49 km², mast 172,59 km² lii čääci. Pihtipudas naaburkieldah láá Haapajärvi, Keitele, Kinnula, Pielavesi, Pyhäjärvi, Reisjärvi já Viitasaari. Siijdah. Alvajärvi, Elämäjärvi, Ilosjoki, Kärväskylä, Kojola, Korppinen, Muurasjärvi, Peninki, Pihtipudas markkân, Rönny, Saani já Seläntaus. Kuovâmáánu 20.. Kuovâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 51. peivi. Ive loopân láá 314 peivid (kárgámive 315 peivid). Kuovâmáánu 22.. Kuovâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 53. peivi. Ive loopân láá 312 peivid (kárgámive 313 peivid). Kuovâmáánu 23.. Kuovâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 54. peivi. Ive loopân láá 311 peivid (kárgámive 312 peivid). Kuovâmáánu 24.. Kuovâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 55. peivi. Ive loopân láá 310 peivid (kárgámive 311 peivid). Kuovâmáánu 27.. Kuovâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 58. peivi. Ive loopân láá 307 peivid (kárgámive 308 peivid). Kuovâmáánu 28.. Kuovâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 59. peivi. Ive loopân láá 306 peivid (kárgámive 307 peivid). Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ virgálâš liputtempeivi: "Kalevala peivi" ađai syemmilij kulttuurpeivi Kuovâmáánu 29.. Kuovâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 60. peivi. Ive loopân láá 306 peivid. 2002. 2002 (MMII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 2000-ihelove kuálmád ihe. 2003. 2003 (MMIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 2000-ihelove niäljád ihe. 2005. 2005 (MMV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 2000-ihelove kuuđâd ihe. 2007. 2007 (MMVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 2000-ihelove káávcád ihe. 2009. 2009 (MMIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 2000-ihelove majemuš ihe. 2010. 2010 (MMX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 2010-lovo vuossâmuš ihe. 2013. 2013 (MMXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 2010-lovo niäljád ihe. 2015. 2015 (MMXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 2010-lovo kuuđâd ihe. 2021. 2021 (MMXXI) lii normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lii gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lii 2020-lovo nubbe ihe. 1898. 1898 (MDCCCXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1890-lovo oovcád ihe. 1899. 1899 (MDCCCXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1890-lovo majemuš ihe. 1895. 1895 (MDCCCXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1890-lovo kuuđâd ihe. 1894. 1894 (MDCCCXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1890-lovo viiđâd ihe. 1893. 1893 (MDCCCXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1890-lovo niäljád ihe. 1827. 1827 (MDCCCXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1820-lovo káávcád ihe. 1826. 1826 (MDCCCXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1820-lovo čiččâd ihe. 1825. 1825 (MDCCCXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1820-lovo kuuđâd ihe. 1823. 1823 (MDCCCXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1820-lovo niäljád ihe. 1822. 1822 (MDCCCXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1820-lovo kuálmád ihe. Uđđâivemáánu 3.. Uđđâivemáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 3. peivi. Ive loopân láá 362 peivid (kárgámive 363 peivid). 1892. 1892 (MDCCCXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1890-lovo kuálmád ihe. Čohčâmáánu 2.. Čohčâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 245. peivi (kárgámive 246. peivi). Ive loopân láá 120 peivid. 1896. 1896 (MDCCCXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1890-lovo čiččâd ihe. Vyesimáánu 1.. Vyesimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 121. peivi (kárgámive 122. peivi). Ive loopân láá 244 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ virgálâš liputtempeivi: "válbur" 1828. 1828 (MDCCCXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1820-lovo oovcád ihe. 1824. 1824 (MDCCCXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1820-lovo viiđâd ihe. 1820. 1820 (MDCCCXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1820-lovo vuossâmuš ihe. 1821. 1821 (MDCCCXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1820-lovo nubbe ihe. 1564. 1564 (MDLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1560-lovo viiđâd ihe. 1616. 1616 (MDCXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1610-lovo čiččâd ihe. Uđđâivemáánu 4.. Uđđâivemáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 4. peivi. Ive loopân láá 361 peivid (kárgámive 362 peivid). Uđđâivemáánu 5.. Uđđâivemáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 5. peivi. Ive loopân láá 360 peivid (kárgámive 361 peivid). Uđđâivemáánu 6.. Uđđâivemáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 6. peivi. Ive loopân láá 359 peivid (kárgámive 360 peivid). Uđđâivemáánu 9.. Uđđâivemáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 9. peivi. Ive loopân láá 356 peivid (kárgámive 357 peivid). Uđđâivemáánu 11.. Uđđâivemáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 11. peivi. Ive loopân láá 354 peivid (kárgámive 355 peivid). Uđđâivemáánu 13.. Uđđâivemáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 13. peivi. Ive loopân láá 352 peivid (kárgámive 353 peivid). Uđđâivemáánu 15.. Uđđâivemáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 15. peivi. Ive loopân láá 350 peivid (kárgámive 351 peivid). Uđđâivemáánu 16.. Uđđâivemáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 16. peivi. Ive loopân láá 349 peivid (kárgámive 350 peivid). Uđđâivemáánu 17.. Uđđâivemáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 17. peivi. Ive loopân láá 348 peivid (kárgámive 349 peivid). Uđđâivemáánu 18.. Uđđâivemáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 18. peivi. Ive loopân láá 347 peivid (kárgámive 348 peivid). Uđđâivemáánu 21.. Uđđâivemáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 21. peivi. Ive loopân láá 344 peivid (kárgámive 345 peivid). Uđđâivemáánu 22.. Uđđâivemáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 22. peivi. Ive loopân láá 343 peivid (kárgámive 344 peivid). Uđđâivemáánu 23.. Uđđâivemáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 23. peivi. Ive loopân láá 342 peivid (kárgámive 343 peivid). Uđđâivemáánu 25.. Uđđâivemáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 25. peivi. Ive loopân láá 340 peivid (kárgámive 341 peivid). Uđđâivemáánu 26.. Uđđâivemáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 26. peivi. Ive loopân láá 339 peivid (kárgámive 340 peivid). Uđđâivemáánu 29.. Uđđâivemáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 29. peivi. Ive loopân láá 336 peivid (kárgámive 337 peivid). Uđđâivemáánu 30.. Uđđâivemáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 30. peivi. Ive loopân láá 335 peivid (kárgámive 336 peivid). Uđđâivemáánu 31.. Uđđâivemáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 31. peivi. Ive loopân láá 334 peivid (kárgámive 335 peivid). Cuáŋuimáánu 6.. Cuáŋuimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 96. peivi (kárgámive 97. peivi). Ive loopân láá 269 peivid. Skammâmáánu 15.. Skammâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 319. peivi (kárgámive 320. peivi). Ive loopân láá 46 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Isak Saba šoddâmpeivi" Juovlâmáánu 13.. Juovlâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 347. peivi (kárgámive 348. peivi). Ive loopân láá 18 peivid. 1855. 1855 (MDCCCLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1850-lovo kuuđâd ihe. 1853. 1853 (MDCCCLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1850-lovo niäljád ihe. Njuhčâmáánu 2.. Njuhčâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 61. peivi (kárgámive 62. peivi). Ive loopân láá 304 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Suomâ Sämitige vuáđudempeivi" Njuhčâmáánu 3.. Njuhčâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 62. peivi (kárgámive 63. peivi). Ive loopân láá 303 peivid. Njuhčâmáánu 4.. Njuhčâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 63. peivi (kárgámive 64. peivi). Ive loopân láá 302 peivid. Njuhčâmáánu 5.. Njuhčâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 64. peivi (kárgámive 65. peivi). Ive loopân láá 301 peivid. Njuhčâmáánu 6.. Njuhčâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 65. peivi (kárgámive 66. peivi). Ive loopân láá 300 peivid. Njuhčâmáánu 8.. Njuhčâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 67. peivi (kárgámive 68. peivi). Ive loopân láá 298 peivid. Njuhčâmáánu 9.. Njuhčâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 68. peivi (kárgámive 69. peivi). Ive loopân láá 297 peivid. Njuhčâmáánu 10.. Njuhčâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 69. peivi (kárgámive 70. peivi). Ive loopân láá 296 peivid. Njuhčâmáánu 12.. Njuhčâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 71. peivi (kárgámive 72. peivi). Ive loopân láá 294 peivid. Njuhčâmáánu 13.. Njuhčâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 72. peivi (kárgámive 73. peivi). Ive loopân láá 293 peivid. Njuhčâmáánu 16.. Njuhčâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 75. peivi (kárgámive 76. peivi). Ive loopân láá 290 peivid. Njuhčâmáánu 17.. Njuhčâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 76. peivi (kárgámive 77. peivi). Ive loopân láá 289 peivid. Njuhčâmáánu 20.. Njuhčâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 79. peivi (kárgámive 80. peivi). Ive loopân láá 286 peivid. Njuhčâmáánu 22.. Njuhčâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 81. peivi (kárgámive 82. peivi). Ive loopân láá 284 peivid. Njuhčâmáánu 25.. Njuhčâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 84. peivi (kárgámive 85. peivi). Ive loopân láá 281 peivid. Njuhčâmáánu 28.. Njuhčâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 87. peivi (kárgámive 88. peivi). Ive loopân láá 278 peivid. Njuhčâmáánu 29.. Njuhčâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 88. peivi (kárgámive 89. peivi). Ive loopân láá 277 peivid. Njuhčâmáánu 31.. Njuhčâmáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 90. peivi (kárgámive 91. peivi). Ive loopân láá 275 peivid. Cuáŋuimáánu 1.. Cuáŋuimáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 91. peivi (kárgámive 92. peivi). Ive loopân láá 274 peivid. Cuáŋuimáánu 3.. Cuáŋuimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 93. peivi (kárgámive 94. peivi). Ive loopân láá 272 peivid. Cuáŋuimáánu 5.. Cuáŋuimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 95. peivi (kárgámive 96. peivi). Ive loopân láá 270 peivid. Cuáŋuimáánu 7.. Cuáŋuimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 97. peivi (kárgámive 98. peivi). Ive loopân láá 268 peivid. Tábáhtusah. Ovtâstum aalmugij lippu OA-peivi: "Maailm tiervâsvuotâpeivi" Cuáŋuimáánu 8.. Cuáŋuimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 98. peivi (kárgámive 99. peivi). Ive loopân láá 267 peivid. Cuáŋuimáánu 9.. Cuáŋuimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 99. peivi (kárgámive 100. peivi). Ive loopân láá 266 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: suomâkielâ peivi" ađai "Mikael Agricola -peivi" Cuáŋuimáánu 10.. Cuáŋuimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 100. peivi (kárgámive 101. peivi). Ive loopân láá 265 peivid. Cuáŋuimáánu 11.. Cuáŋuimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 101. peivi (kárgámive 102. peivi). Ive loopân láá 264 peivid. Cuáŋuimáánu 12.. Cuáŋuimáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 102. peivi (kárgámive 103. peivi). Ive loopân láá 263 peivid. Cuáŋuimáánu 13.. Cuáŋuimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 103. peivi (kárgámive 104. peivi). Ive loopân láá 262 peivid. Cuáŋuimáánu 14.. Cuáŋuimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 104. peivi (kárgámive 105. peivi). Ive loopân láá 261 peivid. Cuáŋuimáánu 16.. Cuáŋuimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 106. peivi (kárgámive 107. peivi). Ive loopân láá 259 peivid. Cuáŋuimáánu 17.. Cuáŋuimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 107. peivi (kárgámive 108. peivi). Ive loopân láá 258 peivid. Cuáŋuimáánu 18.. Cuáŋuimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 108. peivi (kárgámive 109. peivi). Ive loopân láá 257 peivid. Cuáŋuimáánu 19.. Cuáŋuimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 109. peivi (kárgámive 110. peivi). Ive loopân láá 256 peivid. Cuáŋuimáánu 20.. Cuáŋuimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 110. peivi (kárgámive 111. peivi). Ive loopân láá 255 peivid. Cuáŋuimáánu 21.. Cuáŋuimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 111. peivi (kárgámive 112. peivi). Ive loopân láá 254 peivid. Cuáŋuimáánu 22.. Cuáŋuimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 112. peivi (kárgámive 113. peivi). Ive loopân láá 253 peivid. Cuáŋuimáánu 24.. Cuáŋuimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 114. peivi (kárgámive 115. peivi). Ive loopân láá 251 peivid. Cuáŋuimáánu 25.. Cuáŋuimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 115. peivi (kárgámive 116. peivi). Ive loopân láá 250 peivid. Cuáŋuimáánu 27.. Cuáŋuimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 117. peivi (kárgámive 118. peivi). Ive loopân láá 248 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "aalmuglâš veteraanpeivi" Cuáŋuimáánu 28.. Cuáŋuimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 118. peivi (kárgámive 119. peivi). Ive loopân láá 247 peivid. Cuáŋuimáánu 30.. Cuáŋuimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 120. peivi (kárgámive 121. peivi). Ive loopân láá 245 peivid. Haldâttâhtuámustovli. Haldâttâhtuámustovli (,,) lii tuámustovli, mast kieđâvušeh haldâttâhlaavâ kevttimân kyeskee aašijd ađai tággáár tuámustoovlijn čuávdih almosvuoigâdvuođâlijd vaidâlemaašijd já haldâttâhrijdoaašijd. Haldâttâhriehti (Suomâ). Haldâttâhriehti (,,) lii almolâš haldâttâhtuámustovli Suomâst. Táválávt äšši piäijoo joton ton tuámustoovlist, mii lii vyelemuu ađai vuossâmuu riehtitääsist. Vyesimáánu 2.. Vyesimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 122. peivi (kárgámive 123. peivi). Ive loopân láá 243 peivid. Vyesimáánu 3.. Vyesimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 123. peivi (kárgámive 124. peivi). Ive loopân láá 242 peivid. Vyesimáánu 5.. Vyesimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 125. peivi (kárgámive 126. peivi). Ive loopân láá 240 peivid. Vyesimáánu 7.. Vyesimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 127. peivi (kárgámive 128. peivi). Ive loopân láá 238 peivid. Vyesimáánu 8.. Vyesimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 128. peivi (kárgámive 129. peivi). Ive loopân láá 237 peivid. Vyesimáánu 9.. Vyesimáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 129. peivi (kárgámive 130. peivi). Ive loopân láá 236 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Euroop-peivi" Vyesimáánu 11.. Vyesimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 131. peivi (kárgámive 132. peivi). Ive loopân láá 234 peivid. Vyesimáánu 15.. Vyesimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 135. peivi (kárgámive 136. peivi). Ive loopân láá 230 peivid. Vyesimáánu 16.. Vyesimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 136. peivi (kárgámive 137. peivi). Ive loopân láá 229 peivid. Vyesimáánu 19.. Vyesimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 139. peivi (kárgámive 140. peivi). Ive loopân láá 226 peivid. Vyesimáánu 20.. Vyesimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 140. peivi (kárgámive 141. peivi). Ive loopân láá 225 peivid. Vyesimáánu 21.. Vyesimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 141. peivi (kárgámive 142. peivi). Ive loopân láá 224 peivid. Vyesimáánu 22.. Vyesimáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 142. peivi (kárgámive 143. peivi). Ive loopân láá 223 peivid. Vyesimáánu 23.. Vyesimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 143. peivi (kárgámive 144. peivi). Ive loopân láá 222 peivid. Vyesimáánu 24.. Vyesimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 144. peivi (kárgámive 145. peivi). Ive loopân láá 221 peivid. Vyesimáánu 25.. Vyesimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 145. peivi (kárgámive 146. peivi). Ive loopân láá 220 peivid. Vyesimáánu 27.. Vyesimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 147. peivi (kárgámive 148. peivi). Ive loopân láá 218 peivid. Vyesimáánu 30.. Vyesimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 150. peivi (kárgámive 151. peivi). Ive loopân láá 215 peivid. Vyesimáánu 31.. Vyesimáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 151. peivi (kárgámive 152. peivi). Ive loopân láá 214 peivid. Vyesimáánu 17.. Vyesimáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 137. peivi (kárgámive 138. peivi). Ive loopân láá 228 peivid. Kesimáánu 2.. Kesimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 153. peivi (kárgámive 154. peivi). Ive loopân láá 212 peivid. Kesimáánu 3.. Kesimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 154. peivi (kárgámive 155. peivi). Ive loopân láá 211 peivid. Kesimáánu 4.. Kesimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 155. peivi (kárgámive 156. peivi). Ive loopân láá 210 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ virgálâš liputtempeivi: "Suomâ piäluštâsvuoimij lippujuhle" ađai Suomâ marsalk C.G.E. Mannerheim šoddâmpeivi Kesimáánu 6.. Kesimáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 157. peivi (kárgámive 158. peivi). Ive loopân láá 208 peivid. Kesimáánu 7.. Kesimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 158. peivi (kárgámive 159. peivi). Ive loopân láá 207 peivid. Kesimáánu 8.. Kesimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 159. peivi (kárgámive 160. peivi). Ive loopân láá 206 peivid. Kesimáánu 10.. Kesimáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 161. peivi (kárgámive 162. peivi). Ive loopân láá 204 peivid. Kesimáánu 11.. Kesimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 162. peivi (kárgámive 163. peivi). Ive loopân láá 203 peivid. Kesimáánu 13.. Kesimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 164. peivi (kárgámive 165. peivi). Ive loopân láá 201 peivid. Kesimáánu 14.. Kesimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 165. peivi (kárgámive 166. peivi). Ive loopân láá 200 peivid. Kesimáánu 15.. Kesimáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 166. peivi (kárgámive 167. peivi). Ive loopân láá 199 peivid. Kesimáánu 16.. Kesimáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 167. peivi (kárgámive 168. peivi). Ive loopân láá 198 peivid. Kesimáánu 18.. Kesimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 169. peivi (kárgámive 170. peivi). Ive loopân láá 196 peivid. Kesimáánu 19.. Kesimáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 170. peivi (kárgámive 171. peivi). Ive loopân láá 195 peivid. Kesimáánu 20.. Kesimáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 171. peivi (kárgámive 172. peivi). Ive loopân láá 194 peivid. Kesimáánu 21.. Kesimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 172. peivi (kárgámive 173. peivi). Ive loopân láá 193 peivid. Kesimáánu 24.. Kesimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 175. peivi (kárgámive 176. peivi). Ive loopân láá 190 peivid. Kesimáánu 25.. Kesimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 176. peivi (kárgámive 177. peivi). Ive loopân láá 189 peivid. Kesimáánu 26.. Kesimáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 177. peivi (kárgámive 178. peivi). Ive loopân láá 188 peivid. Kesimáánu 28.. Kesimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 179. peivi (kárgámive 180. peivi). Ive loopân láá 186 peivid. Syeinimáánu 2.. Syeinimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 183. peivi (kárgámive 184. peivi). Ive loopân láá 182 peivid. Syeinimáánu 4.. Syeinimáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 185. peivi (kárgámive 186. peivi). Ive loopân láá 180 peivid. Syeinimáánu 5.. Syeinimáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 186. peivi (kárgámive 187. peivi). Ive loopân láá 179 peivid. Syeinimáánu 7.. Syeinimáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 188. peivi (kárgámive 189. peivi). Ive loopân láá 177 peivid. Syeinimáánu 8.. Syeinimáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 189. peivi (kárgámive 190. peivi). Ive loopân láá 176 peivid. Syeinimáánu 3.. Syeinimáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 184. peivi (kárgámive 185. peivi). Ive loopân láá 181 peivid. Syeinimáánu 11.. Syeinimáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 192. peivi (kárgámive 193. peivi). Ive loopân láá 173 peivid. Syeinimáánu 13.. Syeinimáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 194. peivi (kárgámive 195. peivi). Ive loopân láá 171 peivid. Syeinimáánu 14.. Syeinimáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 195. peivi (kárgámive 196. peivi). Ive loopân láá 170 peivid. Syeinimáánu 18.. Syeinimáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 199. peivi (kárgámive 200. peivi). Ive loopân láá 166 peivid. Syeinimáánu 21.. Syeinimáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 202. peivi (kárgámive 203. peivi). Ive loopân láá 163 peivid. Syeinimáánu 23.. Syeinimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 204. peivi (kárgámive 205. peivi). Ive loopân láá 161 peivid. Syeinimáánu 24.. Syeinimáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 205. peivi (kárgámive 206. peivi). Ive loopân láá 160 peivid. Syeinimáánu 25.. Syeinimáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 206. peivi (kárgámive 207. peivi). Ive loopân láá 159 peivid. Syeinimáánu 27.. Syeinimáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 208. peivi (kárgámive 209. peivi). Ive loopân láá 157 peivid. Syeinimáánu 28.. Syeinimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 209. peivi (kárgámive 210. peivi). Ive loopân láá 156 peivid. Syeinimáánu 29.. Syeinimáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 210. peivi (kárgámive 211. peivi). Ive loopân láá 155 peivid. Syeinimáánu 30.. Syeinimáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 211. peivi (kárgámive 212. peivi). Ive loopân láá 154 peivid. Porgemáánu 1.. Porgemáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 213. peivi (kárgámive 214. peivi). Ive loopân láá 152 peivid. Porgemáánu 2.. Porgemáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 214. peivi (kárgámive 215. peivi). Ive loopân láá 151 peivid. Porgemáánu 6.. Porgemáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 218. peivi (kárgámive 219. peivi). Ive loopân láá 147 peivid. Porgemáánu 7.. Porgemáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 219. peivi (kárgámive 220. peivi). Ive loopân láá 146 peivid. Porgemáánu 8.. Porgemáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 220. peivi (kárgámive 221. peivi). Ive loopân láá 145 peivid. Porgemáánu 10.. Porgemáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 222. peivi (kárgámive 223. peivi). Ive loopân láá 143 peivid. Porgemáánu 12.. Porgemáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 224. peivi (kárgámive 225. peivi). Ive loopân láá 141 peivid. Porgemáánu 13.. Porgemáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 225. peivi (kárgámive 226. peivi). Ive loopân láá 140 peivid. Porgemáánu 14.. Porgemáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 226. peivi (kárgámive 227. peivi). Ive loopân láá 139 peivid. Porgemáánu 15.. Porgemáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 227. peivi (kárgámive 228. peivi). Ive loopân láá 138 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Säämi liipu tuhhiittempeivi" Porgemáánu 17.. Porgemáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 229. peivi (kárgámive 230. peivi). Ive loopân láá 136 peivid. Porgemáánu 22.. Porgemáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 234. peivi (kárgámive 235. peivi). Ive loopân láá 131 peivid. Porgemáánu 25.. Porgemáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 237. peivi (kárgámive 238. peivi). Ive loopân láá 128 peivid. Porgemáánu 26.. Porgemáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 238. peivi (kárgámive 239. peivi). Ive loopân láá 127 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi" Porgemáánu 29.. Porgemáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 241. peivi (kárgámive 242. peivi). Ive loopân láá 124 peivid. Porgemáánu 30.. Porgemáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 242. peivi (kárgámive 243. peivi). Ive loopân láá 123 peivid. Porgemáánu 31.. Porgemáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 243. peivi (kárgámive 244. peivi). Ive loopân láá 122 peivid. Čohčâmáánu 1.. Čohčâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 244. peivi (kárgámive 245. peivi). Ive loopân láá 121 peivid. Čohčâmáánu 5.. Čohčâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 248. peivi (kárgámive 249. peivi). Ive loopân láá 117 peivid. Čohčâmáánu 7.. Čohčâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 250. peivi (kárgámive 251. peivi). Ive loopân láá 115 peivid. Čohčâmáánu 8.. Čohčâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 251. peivi (kárgámive 252. peivi). Ive loopân láá 114 peivid. Čohčâmáánu 10.. Čohčâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 253. peivi (kárgámive 254. peivi). Ive loopân láá 112 peivid. Čohčâmáánu 11.. Čohčâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 254. peivi (kárgámive 255. peivi). Ive loopân láá 111 peivid. Čohčâmáánu 13.. Čohčâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 256. peivi (kárgámive 257. peivi). Ive loopân láá 109 peivid. Čohčâmáánu 14.. Čohčâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 257. peivi (kárgámive 258. peivi). Ive loopân láá 108 peivid. Čohčâmáánu 16.. Čohčâmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 259. peivi (kárgámive 260. peivi). Ive loopân láá 106 peivid. Čohčâmáánu 17.. Čohčâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 260. peivi (kárgámive 261. peivi). Ive loopân láá 105 peivid. Čohčâmáánu 19.. Čohčâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 262. peivi (kárgámive 263. peivi). Ive loopân láá 103 peivid. Čohčâmáánu 23.. Čohčâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 266. peivi (kárgámive 267. peivi). Ive loopân láá 99 peivid. Čohčâmáánu 24.. Čohčâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 267. peivi (kárgámive 268. peivi). Ive loopân láá 98 peivid. Čohčâmáánu 25.. Čohčâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 268. peivi (kárgámive 269. peivi). Ive loopân láá 97 peivid. Čohčâmáánu 27.. Čohčâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 270. peivi (kárgámive 271. peivi). Ive loopân láá 95 peivid. Čohčâmáánu 28.. Čohčâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 271. peivi (kárgámive 272. peivi). Ive loopân láá 94 peivid. Čohčâmáánu 30.. Čohčâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 273. peivi (kárgámive 274. peivi). Ive loopân láá 92 peivid. Roovvâdmáánu 3.. Roovvâdmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 276. peivi (kárgámive 277. peivi). Ive loopân láá 89 peivid. Roovvâdmáánu 4.. Roovvâdmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 277. peivi (kárgámive 278. peivi). Ive loopân láá 88 peivid. Roovvâdmáánu 5.. Roovvâdmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 278. peivi (kárgámive 279. peivi). Ive loopân láá 87 peivid. Roovvâdmáánu 6.. Roovvâdmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 279. peivi (kárgámive 280. peivi). Ive loopân láá 86 peivid. Roovvâdmáánu 11.. Roovvâdmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 284. peivi (kárgámive 285. peivi). Ive loopân láá 81 peivid. Roovvâdmáánu 12.. Roovvâdmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 285. peivi (kárgámive 286. peivi). Ive loopân láá 80 peivid. Roovvâdmáánu 13.. Roovvâdmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 286. peivi (kárgámive 287. peivi). Ive loopân láá 79 peivid. Roovvâdmáánu 14.. Roovvâdmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 287. peivi (kárgámive 288. peivi). Ive loopân láá 78 peivid. Roovvâdmáánu 16.. Roovvâdmáánu 16. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 289. peivi (kárgámive 290. peivi). Ive loopân láá 76 peivid. Roovvâdmáánu 17.. Roovvâdmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 290. peivi (kárgámive 291. peivi). Ive loopân láá 75 peivid. Roovvâdmáánu 18.. Roovvâdmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 291. peivi (kárgámive 292. peivi). Ive loopân láá 74 peivid. Roovvâdmáánu 20.. Roovvâdmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 293. peivi (kárgámive 294. peivi). Ive loopân láá 72 peivid. Roovvâdmáánu 21.. Roovvâdmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 294. peivi (kárgámive 295. peivi). Ive loopân láá 71 peivid. Roovvâdmáánu 22.. Roovvâdmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 295. peivi (kárgámive 296. peivi). Ive loopân láá 70 peivid. Roovvâdmáánu 23.. Roovvâdmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 296. peivi (kárgámive 297. peivi). Ive loopân láá 69 peivid. Roovvâdmáánu 24.. Roovvâdmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 297. peivi (kárgámive 298. peivi). Ive loopân láá 68 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "Ovtâstum aalmugij peivi" Roovvâdmáánu 25.. Roovvâdmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 298. peivi (kárgámive 299. peivi). Ive loopân láá 67 peivid. Roovvâdmáánu 26.. Roovvâdmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 299. peivi (kárgámive 300. peivi). Ive loopân láá 66 peivid. Roovvâdmáánu 27.. Roovvâdmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 300. peivi (kárgámive 301. peivi). Ive loopân láá 65 peivid. Roovvâdmáánu 29.. Roovvâdmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 302. peivi (kárgámive 303. peivi). Ive loopân láá 63 peivid. Roovvâdmáánu 30.. Roovvâdmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 303. peivi (kárgámive 304. peivi). Ive loopân láá 62 peivid. Roovvâdmáánu 31.. Roovvâdmáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 304. peivi (kárgámive 305. peivi). Ive loopân láá 61 peivid. Skammâmáánu 1.. Skammâmáánu 1. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 305. peivi (kárgámive 306. peivi). Ive loopân láá 60 peivid. Skammâmáánu 2.. Skammâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 306. peivi (kárgámive 307. peivi). Ive loopân láá 59 peivid. Skammâmáánu 3.. Skammâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 307. peivi (kárgámive 308. peivi). Ive loopân láá 58 peivid. Skammâmáánu 4.. Skammâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 308. peivi (kárgámive 309. peivi). Ive loopân láá 57 peivid. Skammâmáánu 5.. Skammâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 309. peivi (kárgámive 310. peivi). Ive loopân láá 56 peivid. Skammâmáánu 6.. Skammâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 310. peivi (kárgámive 311. peivi). Ive loopân láá 55 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ vuáhádum liputtempeivi: "ruátálâšvuođâ peivi" ađai Kustaa Adolf -peivi Skammâmáánu 8.. Skammâmáánu 8. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 312. peivi (kárgámive 313. peivi). Ive loopân láá 53 peivid. Skammâmáánu 9.. Skammâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 313. peivi (kárgámive 314. peivi). Ive loopân láá 52 peivid. Tábáhtusah. Sämilippu Säämi liputtempeivi: "Suomâ Säämi Parlament vuáđudempeivi" Skammâmáánu 10.. Skammâmáánu 10. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 314. peivi (kárgámive 315. peivi). Ive loopân láá 51 peivid. Skammâmáánu 11.. Skammâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 315. peivi (kárgámive 316. peivi). Ive loopân láá 50 peivid. Skammâmáánu 13.. Skammâmáánu 13. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 317. peivi (kárgámive 318. peivi). Ive loopân láá 48 peivid. Skammâmáánu 14.. Skammâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 318. peivi (kárgámive 319. peivi). Ive loopân láá 47 peivid. Skammâmáánu 17.. Skammâmáánu 17. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 321. peivi (kárgámive 322. peivi). Ive loopân láá 44 peivid. Skammâmáánu 18.. Skammâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 322. peivi (kárgámive 323. peivi). Ive loopân láá 43 peivid. Skammâmáánu 19.. Skammâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 323. peivi (kárgámive 324. peivi). Ive loopân láá 42 peivid. Skammâmáánu 21.. Skammâmáánu 21. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 325. peivi (kárgámive 326. peivi). Ive loopân láá 40 peivid. Skammâmáánu 22.. Skammâmáánu 22. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 326. peivi (kárgámive 327. peivi). Ive loopân láá 39 peivid. Skammâmáánu 23.. Skammâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 327. peivi (kárgámive 328. peivi). Ive loopân láá 38 peivid. Skammâmáánu 24.. Skammâmáánu 24. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 328. peivi (kárgámive 329. peivi). Ive loopân láá 37 peivid. Skammâmáánu 25.. Skammâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 329. peivi (kárgámive 330. peivi). Ive loopân láá 36 peivid. Skammâmáánu 26.. Skammâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 330. peivi (kárgámive 331. peivi). Ive loopân láá 35 peivid. Skammâmáánu 28.. Skammâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 332. peivi (kárgámive 333. peivi). Ive loopân láá 33 peivid. Juovlâmáánu 2.. Juovlâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 336. peivi (kárgámive 337. peivi). Ive loopân láá 29 peivid. Juovlâmáánu 3.. Juovlâmáánu 3. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 337. peivi (kárgámive 338. peivi). Ive loopân láá 28 peivid. Juovlâmáánu 4.. Juovlâmáánu 4. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 338. peivi (kárgámive 339. peivi). Ive loopân láá 27 peivid. Juovlâmáánu 5.. Juovlâmáánu 5. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 339. peivi (kárgámive 340. peivi). Ive loopân láá 26 peivid. Juovlâmáánu 6.. Juovlâmáánu 6. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 340. peivi (kárgámive 341. peivi). Ive loopân láá 25 peivid. Tábáhtusah. Suomâ lippu Suomâ virgálâš liputtempeivi: Suomâ jiečânâsvuođâpeivi Juovlâmáánu 7.. Juovlâmáánu 7. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 341. peivi (kárgámive 342. peivi). Ive loopân láá 24 peivid. Juovlâmáánu 9.. Juovlâmáánu 9. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 343. peivi (kárgámive 344. peivi). Ive loopân láá 22 peivid. Juovlâmáánu 11.. Juovlâmáánu 11. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 345. peivi (kárgámive 346. peivi). Ive loopân láá 20 peivid. Juovlâmáánu 12.. Juovlâmáánu 12. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 346. peivi (kárgámive 347. peivi). Ive loopân láá 19 peivid. Juovlâmáánu 14.. Juovlâmáánu 14. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 348. peivi (kárgámive 349. peivi). Ive loopân láá 17 peivid. Juovlâmáánu 15.. Juovlâmáánu 15. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 349. peivi (kárgámive 350. peivi). Ive loopân láá 16 peivid. Juovlâmáánu 19.. Juovlâmáánu 19. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 353. peivi (kárgámive 354. peivi). Ive loopân láá 12 peivid. Juovlâmáánu 20.. Juovlâmáánu 20. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 354. peivi (kárgámive 355. peivi). Ive loopân láá 11 peivid. Juovlâmáánu 23.. Juovlâmáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 357. peivi (kárgámive 358. peivi). Ive loopân láá 8 peivid. Juovlâmáánu 25.. Juovlâmáánu 25. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 359. peivi (kárgámive 360. peivi). Ive loopân láá 6 peeivi. Nommâpeeivih. Anarâš já syemmilâš kalender mield kiästen ij lah virgálâš nommâpeivi juovlâmáánu 25. peeivi. Juovlâmáánu 26.. Juovlâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 360. peivi (kárgámive 361. peivi). Ive loopân láá 5 peeivi. Juovlâmáánu 27.. Juovlâmáánu 27. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 361. peivi (kárgámive 362. peivi). Ive loopân láá 4 peeivi. Juovlâmáánu 28.. Juovlâmáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 362. peivi (kárgámive 363. peivi). Ive loopân láá 3 peeivi. Juovlâmáánu 29.. Juovlâmáánu 29. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 363. peivi (kárgámive 364. peivi). Ive loopân láá 2 peeivi. Juovlâmáánu 30.. Juovlâmáánu 30. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 364. peivi (kárgámive 365. peivi). Ive loopân lii 1 peivi. Juovlâmáánu 31.. Juovlâmáánu 31. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 365. peivi (kárgámive 366. peivi). Tot lii ive majemuš peivi. 1873. 1873 (MDCCCLXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1870-lovo niäljád ihe. 1847. 1847 (MDCCCXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1840-lovo káávcád ihe. 1844. 1844 (MDCCCXLIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1840-lovo viiđâd ihe. 1878. 1878 (MDCCCLXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1870-lovo oovcád ihe. 1879. 1879 (MDCCCLXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1870-lovo majemuš ihe. Vuoigâdvuotâ jieijâs kielân. Vuoigâdvuotâ jieijâs kielân lii vuáđuvuoigâdvuotâ, mon vuáđuld puoh ulmuin lii vuoigâdvuotâ kevttiđ, ovdediđ já paijeentoollâđ jieijâs eenikielâ sehe muštâliđ ašijnis já pyehtiđ oovdân jurduidis almolávt jieijâs eenikielân. Motomijn enâmijn kielâlij, kulttuurlij teikkâ etnisij ucceeblovoi vuoigâdvuotâ kevttiđ jieijâs eenikielâ lii viggum raijiđ, ovdâmerkkân ko viggoo suddâluttiđ teikkâ assimilistiđ ucceeblovo eenâblovokulttuurân. OA Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš artikkâl 15 mield ovtâskâs ulmust lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ kulttuurelimân, já sopâmušstaatah láá kenigâsah faallâđ tooimâid, moh láá velttidmettumeh čuovviittâs viijđedmân já oovdedmân. Euroop sosiaallâš vuáđukirje kenigit Euroop rääđi máhđulâšvuođâi mield ovdediđ já älkkeedittiđ siisâvärrejeijee párnái eenikielâmáttááttâs já meid vuástáväldee staatâ kielâ máttááttem siisâvärrejeijeid. Suomâst. Suomâ vuáđulaahâ torvee syemmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ tuámustoovlijn já eres virgeomâháin jieijâs kielâ, suomâ- teikkâ ruotâkielâ. Siämmáánáál tähiduvvojeh suomâ- já ruotâkielâlij aalmugij čuovviittâsliih táárbuh. Ton lasseen Suomâ vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Sämmilij já seevvimkielâlij vuoigâdvuođah meid asâttuvvojeh tärhibeht eres laavâin nuuvtko sämikielâ laavâst (1086/2003). Eres laavâst lii meid asâttum, et siisâvärrejeijein lii vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân. 1869. 1869 (MDCCCLXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1860-lovo majemuš ihe. 1867. 1867 (MDCCCLXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1860-lovo káávcád ihe. Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš. Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš (uán. ESČ-sopâmuš, meid TSS-sopâmuš) lii aalmugijkoskâsâš sopâmuš, mon Ovtâstum aalmugij tievâsčuákkim lii tuhhiittem juovlâmáánu 16. peeivi 1966 já mii poođij vuáimán uđđâivemáánu 3. peeivi 1976. Sopâmuš kenigit sopâmušuásipeelijd ovdediđ ulmui ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid nuuvtko pargei vuoigâdvuođâid, vuoigâdvuođâ tiervâsvuotân, škovliimân já kuáhtulii eellimtáásán. Syeinimáánu 2020 räi sopâmuš láá vuáláčäällim já tuhhiittâm 171 sopâmušstaattâd. Ovtâstum staatah, Komoreh, Kuuba já Palau iä lah tuhhiittâm sopâmuš, pic láá tuše vuáláčáállám tom.. Ton lasseen láá 20 staattâd, moh iä lah vuáláčáállám iäge tuhhiittâm sopâmuš. ESČ-sopâmuš Suomâst. Suomâ tuhhiittij sopâmuš ive 1976 já valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn ive 2014. Siämmáá ive 2014 ESČ-komitea avžuuttij Suomâ adeliđ resursijd sämikielâi kielâiäláskitmân. Ton lasseen komitea avžuuttij Suomâ huáputtiđ ILO 169 -sopâmuš ratifisistemproosees. Parikkala. Parikkala lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Parikkalast ääsih 4 669 olmožid, já ton vijdodâh lii 760,71 km², mast 168,70 km² lii čääci. Parikkala naaburkieldah láá Kitee, Rautjärvi, Ruokolahti já Savonlinna. Siijdah. Akonpohja, Honkakylä, Intsilä, Joukio, Järvenpää, Kangaskylä, Kaukola, Kesusmaa, Kinnarniemi, Kirjavala, Koitsanlahti, Kummunkylä, Lamminkylä, Maironiemi, Melkoniemi, Mikkolanniemi, Mäntylahti (Mentalahti) – ađai Särkisalmi, Niukkala, Oravaniemi, Poutala, Rantakylä, Rasvaniemi, Rautalahti, Saarenkylä, Savikumpu, Tarnala, Tiviä, Tyrjä já Uukuniemi. Ruokolahti. Ruokolahti () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Ruokolahtist ääsih 4 963 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 219,85 km², mast 277,58 km² lii čääci. Ruokolahti naaburkieldah láá Imatra, Lappeenranta, Parikkala, Puumala, Rautjärvi, Savonlinna, Sulkava já Taipalsaari. Siijdah. Aisaniemi, Anteroisenmäki, Eräjärvi, Haikola, Haloniemi, Hauklappi, Heinärikkilä, Huhtanen, Hyrkäs, Hännilä, Härskiänsaari, Hölmölä, Hörkkölä, Ilmajärvi, Immala, Inkilänmäki, Junnikkala, Jurvala, Jälkölä, Kaiturinpää, Kalholampi, Kaljula, Kalpiala, Karhula, Kattelus, Kekäleenmäki, Kemppilä, Kesselilä, Kietävälä, Kiurula, Kopsala, Korjola, Kotaniemi, Kouvola, Kuokkalampi, Kuopiola, Kurjala, Kurrola, Käkölä, Kärinkäniemi, Käyhkää, Laamala, Lassila, Lempiälä, Matikkala, Mattarila, Mustakulkkula, Mäkelä, Mälkiälä, Mättölä, Narsakkala, Niuvanmaa, Pohja-Lankila, Poitsilanmaa, Puntala, Puttola, Pönniälä, Rahikkala, Rahkola, Rasila, Rautiala, Rautionmaa, Rehula, Reinikkala, Revonniemi, Ronkolanmäki, Sarajärvi, Savilahti, Siisiälä, Siitola, Soinila, Suikkala, Sutela, Suurpää, Syyspohja, Tarkkola, Terävälä, Tetriniemi, Toiviala, Torsansalo, Torsantaka, Tuomala, Utula, Vaittila, Valtola, Vehviälä, Vertalansalmi, Virmutjoki, Vuoksenniska já Vuosalmi. Taipalsaari. Taipalsaari lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Taipalsaarist ääsih 4 642 olmožid, já ton vijdodâh lii 761,94 km², mast 417,10 km² lii čääci. Taipalsaari naaburkieldah láá Lappeenranta, Lemi, Puumala, Ruokolahti já Savitaipale. Siijdah. Ahokkala, Ampujala, Haikkaanlahti, Haikola, Halila, Heikkola, Herttuala, Illukansaari, Jauhiala, Kannus, Karhula, Karhunpää, Kattelussaari, Ketvele, Kilkinsaari, Kilpiänsaari, Kirvesniemi, Konstu, Kuhala, Kuikkala, Kurenlahti, Kurenniemi, Kurhila, Kutila, Kyläniemi, Laukniemi, Lehtola, Levänen, Liukkola, Merenlahti, Muukkola, Märkälä, Nieminen, Olkkola, Paakkola, Paarmala, Pakkala, Peltoi, Pönniälä, Rehula, Reinikkala, Saikkola, Saimaanharju, Solkeinkylä, Taipalsaari markkân, Telkkälä, Vainikkala, Viskarila já Vitsai. 1635. 1635 (MDCXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1630-lovo kuuđâd ihe. 1868. 1868 (MDCCCLXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1860-lovo oovcád ihe. 1571. 1571 (MDLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1570-lovo nubbe ihe. 1864. 1864 (MDCCCLXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1860-lovo viidâđ ihe. 1860. 1860 (MDCCCLX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1860-lovo vuossâmuš ihe. 1866. 1866 (MDCCCLXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1860-lovo čiččâd ihe. 1863. 1863 (MDCCCLXIII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1860-lovo niäljád ihe. 1862. 1862 (MDCCCLXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1860-lovo kuálmád ihe. 1861. 1861 (MDCCCLXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1860-lovo nubbe ihe. 1442. 1442 (MCDXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1440-lovo kuálmád ihe. Riehtitääsi. Riehtitääsi (, teikkâ "instanssi",) uáivild tuámustoovli sajattuv riehtitääsihierarkiast. Táválávt äšši piäijoo joton tuámustoovlist, mii lii vyelemuu ađai vuossâmuu riehtitääsist. Tuámustoovli adelâm čuávdus maŋa puáhtá uuccâđ áášán nubástus čuávuváá riehtitääsist. Tuámustoovlih Suomâst. Suomâst tuámustoovlih juáháseh almolijd tuámustovlijd, haldâttâhtuámustovlijd já sierânâstuámustovlijd. Täin lii jieijâs riehtitääsioornig. Almolâš tuámustoovlih. Almolijn tuámustovlijn kieđâvušeh rijdo- já rikosaašijd sehe eres ucâmušaašijd. 1621. 1621 (MDCXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1620-lovo nubbe ihe. Naantali. Naantali () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Naantalist ääsih 19 409 olmožid, já ton vijdodâh lii 688,01 km², mast 375,56 km² lii čääci. Naantali naaburkieldah láá Parainen, Masku, Raisio, Taivassalo já Turku. Naantalist lii täsivääldi president kesipäikki "Kultaranta". Nommâ. Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu. Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ "Naantal". 1834. 1834 (MDCCCXXXIV'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1830-ihelove viiđâd ihe. 1745. 1745 (MDCCXLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1740-lovo kuuđâd ihe. 1752. 1752 (MDCCLII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1750-lovo kuálmád ihe. Salome Zurabišvili. Salome Zurabišvili (; š. njuhčâmáánu 18. peeivi 1952, Pariisi, Ranska) lii georgialâš politijkkár já Georgia 5. president. Sun algâttij virgeest ive 2018. Käldeeh. Zurabišvili Zurabišvili Manana Šalikašvili. Manana Šalikašvili (; š. syeinimáánu 5. peeivi 1959, Tsilkani, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš kirječällee. Käldeeh. Šalikašvili Šalikašvili Giorgi Margvelašvili. Giorgi Margvelašvili (; š. čohčâmáánu 4. peeivi 1969, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš akateemikko, politijkkár já Georgia 4. president iivij 2013–2018. Käldeeh. Margvelašvili Margvelašvili Mikheil Saakašvili. Mikheil Saakašvili (; š. juovlâmáánu 21. peeivi 1967, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš äššivyeijee, politijkkár já Georgia 3. president iivij 2004–2007 já 2008–2013. Käldeeh. Saakašvili Saakašvili Saakašvili Saakašvili Eduard Ševardnadze. Eduard Ševardnadze (;) lâi georgialâš politijkkár já Georgia 2. president iivij 1995–2003. Käldeeh. Ševardnadze Ševardnadze Ševardnadze Zviad Gamsakhurdia. Zviad Gamsakhurdia (;) lâi georgialâš tiettee, kirječällee já Georgia täsivääldi 1. president iivij 1991–1992. Käldeeh. Gamsakhurdia Gamsakhurdia Gamsakhurdia Gamsakhurdia Joe Biden. Ovtâstum staatâi 46. president Joe Biden Joe Biden (š. skammâmáánu 20. peeivi 1942, Scranton, Pennsylvania, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš politijkkár. Sun lii Ovtâstum staatâi 46. president (2021–). Biden Biden Donald Trump. Ovtâstum staatâi 45. president Donald Trump Donald Trump (š. kesimáánu 14. peeivi 1946, New York, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš finnodâholmooš já politijkkár. Sun lâi Ovtâstum staatâi 45. president oovtâ paje verd iivij 2017–2021 koskâsii ääigi. Trump Trump İlham Əliyev. İlham Əliyev (š. juovlâmáánu 24. peeivi 1961, Baku, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 4. president. Sun algâttij virgeest ive 2003. Käldeeh. Əliyev Əliyev Heydər Əliyev. Heydər Əliyev (;) lâi azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 3. president iivij 1993–2003. Käldeeh. Əliyev Əliyev Əliyev Əbülfəz Elçibəy. Əbülfəz Elçibəy () lâi azerbaidžanlâš politijkkár já Azerbaidžan täsivääldi 2. president iivij 1992–1993. Käldeeh. Elçibəy Elçibəy Elçibəy Tbilisi. Tbilisi () lii Georgia uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Armen Sarkissian. Armen Sarkissian (; š. kesimáánu 23. peeivi 1953, Jerevan, Armenia SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 4. president. Sun algâttij virgeest ive 2018. Käldeeh. Sarkissian Sarkissian Robert Kotšarjan. Robert Kotšarjan (; š. porgemáánu 31. peeivi 1954, Stepanakert, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 2. president iivij 1998–2008. Käldeeh. Kotšarjan Kotšarjan Levon Ter-Petrosjan. Levon Ter-Petrosjan (já; š. uđđâivemáánu 9. peeivi 1945, Aleppo, Syyria) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 1. president iivij 1991–1998. Käldeeh. Ter-Petrosjan Ter-Petrosjan Serž Sargsjan. Serž Azati Sargsjan (; š. kesimáánu 30. peeivi 1954, Stepanakert, Azerbaidžan SST, Sovjetlitto) lii armenialâš politijkkár já Armenia täsivääldi 3. president iivij 2008–2018. Käldeeh. Sargsjan Sargsjan Georgia president. Georgia president ("Sakartvelos prezidenti") lii Georgia staatâhovdâ, kiäm ive 2024 rääjist Georgia valjimčuákkim väljee kuuđâ ive kooskâi. Historjá. Iivij 1991–2018 president lâi aalmug väljee njuolgâ valjâiguin viiđâ ive kooskâi, mut ive 2018 asâttum Georgia vuáđulaavâ tiet ive 2024 rääjist Georgia valjimčuákkim väljee president já paje pištá kuttâ ive viiđâ saajeest. Viiđâ ive paje lâi lamaš kiävtust aalgâst rääjist, eereeb iivij 2004–2008, kuás paje piištij tuše nelji ive. Käldeeh. * President Mia Khalifa. Mia Khalifa (; š. kuovâmáánu 10. peeivi 1993, Beirut, Libanon) lii ovtâstumstaatâlâš oovdiš pornočaittâleijee. Khalifa Khalifa Talant Mamytov. Talant Turdumamatovich Mamytov (já; š. njuhčâmáánu 14. peeivi 1976) lii kirgisialâš politijkkár, kiäst šoodâi Kirgisia v.t. president ive 2020. Käldeeh. Mamytov Mamytov Nino Burdžanadze. Nino Burdžanadze (; š. syeinimáánu 16. peeivi 1964, Kutaisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš äššivyeijee, politijkkár, Georgia parlament sahâolmooš iivij 2001–2008 já Georgia vt. president iivij 2003–2004 já 2007–2008. Georgiakielâ lasseen Nino Burdžanadze sárnu njyebžilávt meiddei ruošâkielâ já eŋgâlâskielâ. Käldeeh. Burdžanadze Burdžanadze Burdžanadze Säämi liputtempeivi. Säämi liputtempeivi teikkâ Säämi lippupeivi lii peivi, kuás säämi lippu kiässoo stáágun. Ivveest láá tääl 12 liputtempeivid. Historjá. Sämmilij 15. konferensist ive 1993 Helsigist meriduvvojii 8 peivid säämi liputtempeivin: Säämi aalmugpeivi, máárjápeivi, jonsahpeivi, Säämi liipu tuhhiittempeivi, Sämirääđi vuáđudempeivi, Taažâ Sämitige vuáđudempeivi, Suomâ Säämi Parlament vuáđudempeivi já Isak Saba šoddâmpeivi. Ive 1996 3 uđđâ peeivi lasettuvvojii: Ovtâstum aalmugij aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivi, Suomâ Sämitige vuáđudempeivi já Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi. Suomâ já Ruotâ sämitigeh lasettuvvojii esken talle ko taah vuáđuduvvii sämmilij 15. konferens maŋa. Uđđâsumos liputtempeivi lii skammâmáánu 29. peivi, mii lii Elsa Laula Renberg šoddâmpeivi. Taam iävtuttij Säämi nissoonfoorum jo ive 2000, mut esken ive 2017 sämmilij 21. konferensist Tråantist taat meridui virgálâš liputtempeivin. 1877. 1877 (MDCCCLXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1870-lovo káávcád ihe. Sadyr Japarov. Sadyr Nurgozhoevich Japarov (; š. juovlâmáánu 6. peeivi 1968, Keng-Suu, Tüp, Kirgisia) lii kirgisialâš politijkkár, kote tooimâi Kirgisia uáiviministerin já v.t. presidentin oovtâ mánuppaje ääigi čohčuv 2020. Käldeeh. Japarov Japarov Japarov Giorgi Gakharia. Giorgi Gakharia (; š. njuhčâmáánu 19. peeivi 1975, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Gakharia lâi Georgia 14. uáiviminister iivij 2019–2021. Käldeeh. Gakharia Gakharia Apollo 17. Apollo 17 lâi majemuš mánudâškirdemmätki ameriklii Apollo-ohjelmist. Ton komendeijen tooimâi astronaut Eugene Cernan, kote lii kiddâ tai peeivij räi lamaš "Majemuš almai Mánudáást". Mánudâšmooduul kirden tooimâi geolog Harrison Schmitt. Suoi kirdijn Mánudáá asan Challenger-mánudâšmoduláin já tuđhâdáin Mánudáá ase. Kirdemmooduul kirden tooimâi Ron Evans. Siäivumsaijeen Mánudáást väljejui Taurus Littrow -leehi, mast arvâlui, et tobbeen liččii tullâpiärásiih keeđgih. Apollo 17 lâi áinoo Apollo-ohjelm kirdemmätki, kuás pääččim tábáhtui iho. Tot tábáhtui juovlâmáánu 7. peeivi 1972. Maccâm Enâmân tábáhtui juovlâmáánu 19. peeivi 1972. Lemi. Lemi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Lemist ääsih 2 958 olmožid, já ton vijdodâh lii 262,48 km², mast 44,58 km² lii čääci. Lemi naaburkieldah láá Lappeenranta, Luumäki, Savitaipale já Taipalsaari. Siijdah. Ahtiala, Hakulila, Heikkilä, Huttula, Hyvärilä, Iitiä, Juuresaho (oovdiš Remunen), Juvola, Kaamanniemi, Kuukanniemi, Kapiala, Keskisenpää, Korpela, Kurkela, Kärmeniemi, Laakkola, Laksiainen, Lavola, Merenlahti, Metsola, Mikkola, Mikonharju (kuuluu Iitiän kylään), Muukka, Nisola, Nuppola, Olkkonen, Parkkola, Pöllölä, Ruohiala, Ruomi, Sairala, Sorvarila, Suomalainen, Suoniala, Suontakainen, Sutela, Taipale, Tevaniemi, Torvenniemi, Tuomelanpelto (kulá uásild Iitiän), Turku, Uiminniemi, Urola, Vainikkala, Välikangas já Värtölä. Luumäki. Luumäki lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Luumäkist ääsih 4 568 olmožid, já ton vijdodâh lii 859,84 km², mast 109,78 km² lii čääci. Luumäki naaburkieldah láá Hamina, Kouvola, Lappeenranta, Lemi, Miehikkälä já Savitaipale. Siijdah. Anjala, Antikkala, Askola, Ellola (Ellonen), Haimila, Heikkilä, Heimala, Hermunen, Hietamies, Himottula (Taina), Hirvikallio, Huomola, Huopainen, Husula, Hyyrylä, Iihola, Inkilä, Junttola, Jurvala, Juurikkala (Juurikas), Kaitjärvi, Kannuskoski, Kelvelä, Keskinen, Kiurula, Kiviniemi, Kokkola, Kolppola, Kontula, Koskela, Kähölä, Laapas, Lakkala (Lakka), Laukkala (Laukas), Lensula, Luotola, Marttila (Taavetti), Mentula, Metsola, Multiala, Munne (Munteenkylä), Niemi, Nokkala, Nuppola, Nurmiainen, Näppi, Okkola, Orkola, Parola, Pitkäpää, Pukkila (Pukki), Pätärilä, Rantala, Saareks, Saarits, Saksala, Salmi, Sarkalahti, Sarvilahti, Siiropää, Sirkjärvi, Suoanttila, Suoknuuti, Suonpohja, Sydänmaanlakka, Taina, Tapavainola, Taukaniemi, Toikkala, Uro, Vainonen, Venäläinen já Viuhkola. 1870. 1870 (MDCCCLXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1870-lovo vuossâmuš ihe. 1871. 1871 (MDCCCLXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1870-lovo nubbe ihe. 1201. 1201 (MCCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1200-ihelove nubbe ihe. Säämi lippu. Säämi lippu teikkâ Sämilippu lii puoh sämmilij ohtâsâš lippu. Liipu riegis kovvee piäiváá já mánudáá. Ruopsis uási kovvee piäiváá já čuovjis uási mánudáá. Liipu kevttim. Lippu kiässoo stáágun 12 säämi liputtempeeivi. Säämi liipu puáhtá kevttiđ epivirgálávt meid jieškoteuv­lágá­nijn juhletilálâšvuođâin siämmáánáál ko eres-uv aal­mug­lâš­liipuid. Vuossâmuš säämi lippu. Vuossâmuš lippuiävtuttâs säämi liipust hammij sämitaaidâr Synnøve Persen ive 1977. Lippu kevttui vuossâmuu keerdi Áltá vyestilistmist. Nubbe säämi lippu. Sämirääđi almottij säämi liipust hammimkišto, mon vuoitij sämitaaidâr Astrid Båhl. Lippu tuhhiittui sämmilij 13. konferensist Årest, Ruotâst porgemáánu 15. peeivi 1986. Siämmáá konferensist tuhhiittui meid Säämi suuvâ laavlâ sämmilij aalmuglâšlaavlân. Savitaipale. Savitaipale lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Savitaipalest ääsih 3 326 olmožid, já ton vijdodâh lii 690,56 km², mast 151,38 km² lii čääci. Savitaipale naaburkieldah láá Kouvola, Lemi, Luumäki, Mikkeli, Mäntyharju, Puumala já Taipalsaari. Siijdah. Havola, Heituinlahti, Hyrkkälä, Jokeinmaa, Kaihtula, Karhula, Kaskeinkylä, Kaulio (Kauliala), Kokkola, Korhola, Korpela, Koskeinkylä, Kuivanen, Kunttula, Kurhila (Järviä), Kylliälä, Kärpänen, Laari, Laksiainen, Lamminpää, Lavikanlahti, Luotola, Luotolahti, Lyytikkälä, Marttila, Monola, Niinimäki, Partakoski, Paukkula (Paukkunen), Peltoinlahti, Pettilä, Purtoismäki, Pöntylä, Rahikkala, Rantala, Ratasalo, Savitaipale, Solkeinkylä, Susivuori, Säänjärvi, Tukiala, Uiminniemi, Valkolanmäki, Virmajärvi já Välijoki. 1816. 1816 (MDCCCXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1810-lovo čiččâd ihe. 1812. 1812 (MDCCCXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1810-lovo kuálmád ihe. 1832. 1832 (MDCCCXXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1830-lovo kuálmád ihe. Rautjärvi. Rautjärvi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Rautjärvist ääsih 3 159 olmožid, já ton vijdodâh lii 401,90 km², mast 50,39 km² lii čääci. Rautjärvi naaburkieldah láá Parikkala já Ruokolahti. Rautjärvi siijdah ive 1939. Haakanala, Hallilanmäki, Hiivaniemi, Hinkkala, Hynnilä, Ilmee, Jurvala, Kalpiala, Kekäleniemi, Kokkola, Kopsala, Korjola, Korpijärvi, Lankila, Latvajärvi, Miettilä, Niskapietilä, Partila, Pirhola, Purnujärvi, Rautjärvi, Siisiälä, Torsansalo, Uimola, Untamo, Viimola já Vähikkälä. Tórshavn. Tórshavn lii kieldâ Färsuolluin. Ton kuávdáš lii Färsuollui uáivikaavpug. Tórshavn kieldâst ääsih 21 926 olmožid. Ton vijdodâh lii 173 km², já ässeesaahâdvuotâ 121 ässed/km². Tórshavn kieldâ lii Färsuollui stuárráámus kieldâ sehe ässeelovo já vijđoduv mield. Historjá. Tórshavn kieldâ vuáđudui ive 1866. Siijdah já kaavpugeh. Argir, Hestur, Hoyvík, Hvítanes, Kaldbak, Kaldbaksbotnur, Kirkjubøur, Koltur, Kollafjørður, Mjørkadalur, Nólsoy, Norðradalur, Oyrareingir, Sund, Syðradalur, Tórshavn já Velbastaður. 1836. 1836 (MDCCCXXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1830-lovo čiččâd ihe. Verbâ. Verbâ lii sääni, mii muštâl mii tahhoo teikkâ ráhtoo ("ruáttá", "kuáláástvettee"), mii tábáhtuvá ("páštá", "muáttá") teikkâ mii lii ("oro"). Verbâ váátá táválávt subjekt, mii almoot celkkuu tahhee teikkâ váldufáádá. Motomeh veerbah iä kuittâg vaađâ subjekt. Tagareh láá ovdâmerkkân almolii tile almotteijee celkkuuh, nuuvtko šooŋâ kovvejeijee veerbah. ELAN-ohjelm. ELAN-tiätuvuárhást tehálumos uási lii taggaar pááru, mii lii tiätuvuárhá pelimuddoost. Tot lii jienâpäddi. Jis lii tárbu, lii meiddei máhđulâš lasettiđ uđđâ taasijd. Pieksämäki. Pieksämäki lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Pieksämäkist ääsih 17 475 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 836,22 km², mast 267,52 km² lii čääci. Pieksämäki naaburkieldah láá Hankasalmi, Joroinen, Juva, Kangasniemi, Leppävirta, Mikkeli, Rautalampi já Suonenjoki. Historjá. Pieksämäki vuáđudui ive 1930, já tast šoodâi kaavpug ive 1962. Siijdah. Ankele, Haapakoski, Halkokumpu, Heikkolankangas, Hietakylä, Hietamäki, Hällinmäki, Jäppilä, Järvikylä, Kaitainen, Kantala, Karjala, Kontiomäki, Kukkola, Kuvansi, Kylmämäki, Kähkölä, Lamminmäki, Längelmäki, Maavesi, Mataramäki, Montola, Naarajärvi, Narila, Nenonpelto, Neuvola, Nikkarila, Niskamäki, Nokkala, Nykälä, Oittila, Paltamäki, Partaharju, Pitkäsmäki, Pohjoismäki, Pyhitty, Pyhäjärvi, Pöyhölä, Rummukka, Ruuhilampi, Salmenkylä, Sarkaniemi, Siikamäki, Sormula, Suontientaipale, Surnuinmäki, Syvänsi, Tihusniemi, Tikkalanmäki, Toikkala, Tossavalansaari, Utriala, Valkeamäki, Vanaja, Vehmaskylä, Venetmäki, Venettekemäranta, Vilhula, Virtasalmi, Väisälä já Väyrylä. 1884. 1884 (MDCCCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1880-lovo viiđâd ihe. 1888. 1888 (MDCCCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1880-lovo oovcád ihe. 1880. 1880 (MDCCCLXXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1880-lovo vuossâmuš ihe. 1876. 1876 (MDCCCLXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1870-lovo čiččâd ihe. 1872. 1872 (MDCCCLXXII'") lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1870-lovo kuálmád ihe. 1852. 1852 (MDCCCLII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1850-lovo kuálmád ihe. 1848. 1848 (MDCCCXLVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1840-lovo oovcád ihe. 1854. 1854 (MDCCCLIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1850-lovo viiđâd ihe. 1851. 1851 (MDCCCLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1850-lovo nubbe ihe. 1858. 1858 (MDCCCLVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1850-lovo oovcád ihe. 1859. 1859 (MDCCCLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1850-lovo majemuš ihe. 1850. 1850 (MDCCCL) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1850-lovo vuossâmuš ihe. 1830. 1830 (MDCCCXXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1830-lovo vuossâmuš ihe. 1831. 1831 (MDCCCXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1830-lovo nubbe ihe. 1833. 1833 (MDCCCXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1830-lovo niäljád ihe. 1835. 1835 (MDCCCXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1830-lovo kuuđâd ihe. 1837. 1837 (MDCCCXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1830-lovo káávcád ihe. 1838. 1838 (MDCCCXXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1830-lovo oovcád ihe. 1839. 1839 (MDCCCXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1830-lovo majemuš ihe. 1874. 1874 (MDCCCLXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1870-lovo viiđâd ihe. 1881. 1881 (MDCCCLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1880-lovo nubbe ihe. 1882. 1882 (MDCCCLXXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1880-lovo kuálmád ihe. 1883. 1883 (MDCCCLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1880-lovo niäljád ihe. 1885. 1885 (MDCCCLXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1880-lovo kuuđâd ihe. 1886. 1886 (MDCCCLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1880-lovo čiččâd ihe. 1887. 1887 (MDCCCLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1880-lovo káávcád ihe. 1889. 1889 (MDCCCLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1880-lovo majemuš ihe. 1819. 1819 (MDCCCXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1810-lovo majemuš ihe. 1811. 1811 (MDCCCXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1810-lovo nubbe ihe. 1841. 1841 (MDCCCXLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1840-lovo nubbe ihe. Anna Abreu. Anna Abreu (olmâ nommâ Anna Eira Margarida Heiskari, jieijâs suuvâst Mourão de Melo e Abreu; š. kuovâmáánu 7. peeivi 1990, Vantaa, Suomâ) lii portugallâš-syemmilâš musijkkár. Käldeeh. Abreu Abreu‎ Abreu‎ 1842. 1842 (MDCCCXLII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1840-lovo kuálmád ihe. Mariah Carey. Mariah Carey (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1969, Huntington, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš musijkkár, nuotâsteijee já čaittâleijee. Käldeeh. Carey Carey‎ Carey‎ Carey‎ 1843. 1843 (MDCCCXLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1840-lovo niäljád ihe. Netflix. Netflix, Inc. lii ovtâstumstaatâlâš tiilámvideopalvâlus já pyevtittemfinnodâh, mii fáálá elleekuuvijd já televisiorááiđuid. Historjá. Netflix vuáđudui porgemáánu 29. peeivi 1997 Scotts Valleyst, Kaliforniast. Irâttâs algâttij tooimâs DVD-elleekuuvij já -rááiđui postâvuábdoin. Netflix listajui NASDAQ-pöörsin ive 2002. Netflix algâttij 2010-lovvoost jieijâs pyevtittem televisiorááiđui várás, maid tot čäitiškuođij ohtuuvuoigâdvuođáin äššigâssáid. Syeinimáánust 2013 Netflixist poođij vuosmuš Emmy-iävtukkâsvuođâid finnim Internet tiilámvideopalvâlus: Netflix finnij ohtsis 14 iävtukkâsvuottâd, main "House of Cards" -ráiđu finnij oovce. Kanadalii Sandvine ive 2013 raapoort mieldi Netflix västidij 31,6 % Ovtâstum staatâi puoh nettijotoluvvâst. Ive 2014 tot lâi 35 %, mii lâi suullân 20 % eenâb ko Youtube nettijotoluv meeri. Keessiv 2014 Netflixist lijjii maailmvijđosávt suullân 48 miljovn tiilájeijed, kiäin 36 miljovn Ovtâstum staatâin já loopah eres soojijn maailmist. Ive 2015 Netflixist lijjii paijeel 62 miljovn äššigâssâd paijeel 50 staatâst. Ive 2020 Netflixist lijjii ohtsis paijeel 182 miljovn äššigâssâd ubâ maailmist, kiäin 69 miljovn Ovtâstum staatâin. Ive 2019 Netflix lohtui Motion Picture elleekovesiärván. Finnodâhtoimâ. Netflix skáppoo elleekuuvijd já televisiorááiđuid pyevtittem- já levâttemfinnoduvâin aaibâs tegu táválâš TV-kanava. Čäittimvuoigâdvuođâid tot skáppoo tiätuááigán, ovdâmerkkân muádi ihán häävild. Ađai Netflix ij tooimâ tegu ovdâmerkkân Spotify, mii máksá vuoigâdvuođâi omâsteijeid ovtâskâs keččâmkeerdijn. Iisakki Mattus. Iisakki Mattus lii anarâš kielâmiäštár já kirječällee. Sun šoodâi ive 1937 Čovčjäävrist Tave-Anarist, kost sun ain áásá. Sun lii toimâm kielâmiäštárin vistig anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010 já ton maŋa-uv maŋgáid uáppeid. Peerâ. Iisakki Mattus eeči lâi Matti Mattus já eeni nommâ lâi Máárjá. Iisakki lâi nubben nuorâmus pärni. Suu uábih láá Ánná, Siiri já Kaari já viiljâ nommâ vuot lii Matti. Suu pärnivuođâ perrui kullui meid Issá-čeeci. Mattus perrust lâi meid Ailâ-nommâsâš nieidâ, mutâ sun jaamij 12-ihásâžžân. Mattus tááláá perrui kulloo suu Petra-kálgu, já sunnust iä lah párnááh. Eellim já pargo. Mattus pärnivuođâst anarâškielâ lâi suu päikkikielâ, mutâ sun oopâi anarâškielâ lasseen meid tavesämikielâ. Sun oopâi suomâkielâ eskân talle ko moonâi škoovlân. Sun muštá, et škoovlâst ij lamaš lope sárnuđ sämikielâ. Sun lii porgâm anarâškieláin kuhháá ovdâmerkkân viereskielâ máttáátteijen já jurgâleijen, já lii sun meid čáállám jieijâs mainâsijd já kirje. Sun illood ko piäsá sárnuđ sämikielâ puohâiguin, kiäh kielâ mättih. Sun osko, et kii peri jo haalijd-uv oppâđ sämikielâ, puáhtá tom oppâđ. Sunjin anarâškielâ lii vááimuvuálááš, tastko kielâ lii suu pärnivuođâ kielâ já sun lii sárnum tom ubâ eellim. Iisakki lii lamaš Säämi máttááttâskuávdáást kielâmiäštárin anarâškielâ uáppeid já sun lii jieš-uv oppâm uđđâ aašijd kielâmiäštár pargo keežild Mattus iätá, et sun muštá maht maŋgâsij mielâst sämikielâ sárnum lâi hepânittee äšši, mutâ sun ij kuássin hepânušâm tom. Sun kuittâg muštâl, et oroi tego sun ličij lamaš mottoom rikolâš ko moonâi Avelân máttááttiđ anarâškielâ. Mattus lii eelimis ääigi meid mađhâšâm ovdâmerkkân Euroopâst. Mattus tobdá pyereest meid ärbivuáválijd Säämi iäláttâsâid, vuovijd já meid suu päikkikuávlu ulmuid. Pasanen čáálá náguskirjestis, ete Iisakki Mattus lâi ohtâ vuossâmuin anarâškielâ máttáátteijein. Mattus muštá maggaar hommá lâi porgâđ tággáár pioneerpargo, ko talle ij lamaš iše finnimnáál, iäge tiäđustkin oppâmateriaalehkin. Mattus lâi meid Anarâškielâ seervi vuossâmuu stiivrâ jeessân. Mattus finnij Anarâškielâ seervi kulttuurpalhâšume 2012. Servi halijdij palhâšiđ Mattus suu merhâšittee pargoost anarâškielâ oovdân ei. máttáátteijen, jurgâleijen, kielâmiäštárin, kirječällen já oppâmateriaal rähten. (Mattus meid jurgâlij já luuvâi Pelgi Niijlâs määđhih -videorááiđu anarâškielân. Sun jurgâlij meid pegâlmâs Ucc´priinsâš -kirje sämikielân. Ive 2020 aalgâst Mattus muštâlij Yle Sáámán, et sust lii lappum motivaatio čäälliđ anarâškielân. Čielgâ suujâid sun ij muštâl toos, mutâ ohtâ suijâ sáttá leđe tot, ete mainâseh iä almostum tállán já kaartâi kuhháá-uv vyerdiđ ovdil ko toh almostuvvii. Mattus muštâl, et mainâseh sust kale ain láá, jis peri kiinii puáđáččij, paddiiččij já tast maŋa čáláččij taid. Anarâš-lostâ. Iisakki Mattus lii čáállám Anarâškielâ seervi almostittem Anarâš-loostân aaibâs tast rääjist, ko lostâ almostui ive 1988 Sápmelâš-loostâ lahtosin. Suu majemuuh teevstah Anarâš-loostâst almostuvvii ive 2004 loostâ 47. numerist. Ohtsis Anarâš-loostâst láá almostum 46 tekstâd, maid Iisakki lii čáállám, sehe ohtâ Petra Mattus tekstâ, mon sun lii jurgâlâm. Suu jieijâs teevstâin 42 láá almostum suu noomáin já 4 ISMA-nommâmerháin. Lostâčäällim algâaaigijn Iisakki čaalij távjá jyehi loostân eenâb ko oovtâ teevstâ. Ive 1997 maŋa sun ij kuittâg lah innig čáállám siämmáá ennuv loostân, ige tuođâi ive 2004 maŋa maiden. Eellimpäälgis. "Eellimpäälgis" lii Iisakki Mattus čäällim kirje, mii almostui ive 1996. Kirje kovvee eellim Aanaar kuávlust Iisakki Mattus pärnivuođâ ääigi ađai 1940-lovvoost. Kirjeest láá sehe Iisakki muštoid vuáđuduvvee mainâseh já mainâseh tábáhtusâin, maid eres ulmuuh muštâlii Iisakân. Kirje kieđâvuš ennuv teemaid, já fáárust láá meiddei kiärdoo já kuávdášlâš teemah. Ohtâ tágárijn teemain lii evakko Ylivieskan, mii lii kovvejum vijđáht ubâ kirjeest. Evakko lâi merhâšittee tábáhtus Iisakki pärnivuođâst – teikâ joba puoh merhâšitteemus. Nubbe tehálâš teema lii pivdo. Iisakki eeči já čeeci láin čepis pivdeeh. Tälvipargoh-nommâsii mainâsist Iisakki muštâl jieškote-uvlágán tälvipargoin – eromâšávt riävskápiivdost, mii lâi uáli korrâ já kuhes pargo. Riävskápiivdo ääigi Iisakki eeči aasâi lavŋekuáđist meecist joba paijeel kyehti mánuppaje-uv, já saatij leđe, et ton ääigi sun ij iällám ohtiigin pääihist. Eres mainâsijn Iisakki muštâl ovdâmerkkân kuumpij já soorvâi piivdost. Pivdo lâi kustoo stuorrâ uási anarâšâi eellim já tehálâš iäláttâs, já Iisakki iberdij ton merhâšume jo pärnin. Iisakki já Matti-uccâviljâs halijdáin čuuvtij leđe pyereh pivdeeh styeresin. Ko Issá-čeeci jaamij, te Iisakki finnij čeesi kiiváár, mii lâi sunjin rähis tiŋgâ já tehálâš mušto. Kuávdášlâš teema lii meiddei postâalmai. Kirjeest Iisakki kovvee nelji postâalmaa. Ton ääigi postâalmaid onnii sáŋgárin. Postâjođettem lâi uáli korrâ pargo. Postâalmaah juttii pyeráiguin keessiv já ergijguin tälviv, já sij tarbâšii ennuv eergijd. Mätki Kaamâsist Ucjuuhân piištij talle kyehti peeivi, jis sijvo lâi pyeri, já ennuv eenâb, jis lâi hyenes sijvo. Meiddei taan kirjeest postâalmaah láá kovvejum nuuvtko sáŋgáreh. Iisakki muštâl ovdâmerkkân Šreva-nommâsii postâalmast, kote karrieeris ääigi ij feilim ohtiigin. Sun maatij kyeđđiđ poostâ ain olmâ sajan, veikkâ sun ij máttámgin luuhâđ. Sun hárjánij viärdádâllâđ noomâi kukkoduvâid, já toi vuáđuld sun tieđij, mon táálun postâ moonâi. Käldeeh. Mattus Mattus 1845. 1845 (MDCCCXLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1840-lovo kuuđâd ihe. 1846. 1846 (MDCCCXLVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1840-lovo čiččâd ihe. 1817. 1817 (MDCCCXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1810-lovo káávcád ihe. Martti Ahtisaari. Martti Oiva Kalevi Ahtisaari (š. kesimáánu 23. peeivi 1937, Viibur, Suomâ) lii syemmilâš diplomaat já Suomâ täsivääldi 10. president. Sun šoodâi presidentin njuhčâmáánu 1. peeivi 1994 já lâi virgeest ain ive 2000 räi. Tuávváš. Ahtisaari šoodâi Viiburist ive 1937. Suu eeči Oiva Ahtisaari (1908–1976) lâi suátivievâ palvâlusâst. Suu enni lâi Tyyne Ahtisaari (o.s. Karonen, 1903–1967).Vesikansa, Jyrki "Kuka avaisi Lähi-idän solmun?" Iltalehti: Viikonvaihde 27.6./28.6.2009 s. 13 (suomâkielân) Suomâ presidentin. Ahtisaari lâi vuossâmuš, kiäm väljejii Suomâ täsivääldi presidentin njuolgâ kyevtimuddosâš aalmugvaljâiguin. Kielâtáiđu. Sun sárnu suomâkielâ, ruotâkielâ, ranskakielâ, eŋgâlâskielâ já saksakielâ. Käldeeh. Ahtisaari Ahtisaari Ahtisaari 1815. 1815 (MDCCCXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1810-lovo kuuđâd ihe. Apple. Apple Inc. (tolebáá "Apple Computer") lii stuorrâ ovtâstumstaatâlâš finnodâh, mii vuáváá, oovded já vuábdá elektroniik, ohjelmijd já tiätumašinijd. Ton peeggâlmumos pyevtittâsah láá Mac-tiätureh, iPhone-puhelimeh, iPad-tavlutiätureh, iPod-muusiikčuojânâsah, Apple Watch -fiättutijmeh, Apple TV -mediačuojânâsah, iMovie-videohammimohjelm sehe piergâsij várás ovdedum macOS-, iOS-, watchOS- já tvOS-kevttimvuáháduvah. Historjá. Apple váldukonttur Apple vuáđudii Steve Jobs, Steve Wozniak já Ronald Wayne cuáŋuimáánu 1. peeivi 1976 noomáin "Apple Computer". Irâttâsâst lijjii kuittâg vaigâdvuođah pyevtittiđ Jobs keksim já Wozniak olášuttem tiättur tondiet ko tast ij lamaš tuárvi ennuv uáiviomâdâh. Taan keežild Jobs vuobdij jieijâs Volkswagen-uccâbuusi (1 500 dollarid) já Wozniak jieijâs ohjelmistee lummorekinisteemaašin (250 dollarid), mut tot ij pijssám. Jobs finnij ohtâvuođâ “eŋgâlinvestisten” tubdum Mike Markkulan, kii puovtij projektân fáárun meid riskâväldee Arthur Rock. Puáđusin lâi tot, ete Apple finnij 250 000 dollar investistem. Apple Computer noomâ keksij Steve Jobs, ko sun maacâi oomeenfaarmist. Suu mielâst sääni Apple timedij sääni Computer. Ton lasseen Apple poođij ovdil sääni Atari puustavoornigist. Ive 1977 almostui pegâlmin šoddâm Apple II -mikrotiättur. Maŋeláá ive 1984 Apple almostitij graafâlijn Mac OS -kiävttusopâmuššáin riäidudum ovdánemmielâlii Macintosh-päikkitiättur. Uđđâivemáánu 9. peeivi 2007 tolebáá noomáin "Apple Computer" tubdum irâttâs uánidij háámán "Apple" (). Apple historján láá lohtum maaŋgah merhâšittee noomah. Macintosh tiäturij markkânistmist 1980-lovvoost västidij pegâlmâs teknologiarävvejeijee Guy Kawasaki. Finnoduv pyevtittâsovdánmân lii vaiguttâm aldasâš ohtâvuotâ Carnegie Mellon- já Stanford ollâopâttuvváid. Tast ovdâmerkkân lii OS X -kevttimvuáháduv ovdánem stivrim Avie Tevanian, kii čaalij Mach-kernel 1980-lovvoost Carnegie Mellon -ollâopâttuvâst oovtâst Richard Rashidáin. Porgemáánust 2018 Applest šoodâi maailm vuosmuš ovtâskâs finnodâh, mon markkânárvu lâi paijeel 1 miljard dollarid. Apple uđđâ váldukonttur káátu alne láá piäivášpaneleh (18 MW). Syeinimáánust 2019 Apple almottij, ete áigu uástiđ Intel moodeemfinnodâhtooimâ. Viärukarvem. New York Times lii tutkâm Apple viärumáávsuid já lii selvâttâm täävi, maht tot karva viäruid. Applest láá postâloovákonttureh viäruparadiisijn, já ton toimâttuvah láá ovdâmerkkân Nevadast, kost iä lah ollágin irâttâsviäruh. Ruttâjotolâh stivrejuvvoo Luxemburg peht, mon áánsust Apple šiäštá ennuv viäruid. Pärnipargovyeimi. Amnesty mieldi Apple piergâseh sättih siskeldiđ pärnipargovuoimijn rahtum meetaal. Ive 2016 almostum raportist Amnesty čuávui koobooltmaalmâ pyevtittem epivirgálii kuáivuttuvâst, mast lâi kevttum pärnipargovyemi. Kuáivuttuv jođettii 16 stuorrâ irâttâsâd, moi juávhust lâi meiddei Apple. Britney Spears. Britney Spears (š. juovlâmáánu 2. peeivi 1981, McComb, Mississippi, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš musijkkár, tánssájeijee já čaittâleijee. Käldeeh. Spears Spears Spears Spears The Walt Disney Company. The Walt Disney Company (mon tobdeh táválávt noomáin Disney) lii ohtâ maailm stuárráámuin media- já makkuuttâsráhtulâšvuotâfinnoduvâin. Viljâtievâš Walt já Roy O. Disney sehe animaattor Ub Iwerks vuáđudii uccâ animaatiostudio roovvâdmáánu 16. peeivi 1923. Onnáá peeivi tot lii ohtâ Hollywood stuárráámuin elleekovefinnoduvâin. Tot oomâst meid ohtnubáloh teemamuorâstâhhâd já maaŋgâid televisioviärmáduvváid ovdâmerkkân American Broadcasting Company (ABC) já kanavaid Disney Channel, Disney XD já Disney Junior. Disney Music Group peht tot leevât muusik maaŋgâi eres skiärrufinnoduvâiguin. Finnoduv uáivielleekovestudio lii Walt Disney Pictures. Finnoduv uáivisaje lii Burbank. Tot lii Kaliforniast, Hollywood naaburist. Finnoduv logost lohá “Walt Disney” ruánzáás pustavijguin. Tot ij lah Walt Disney jieijâs čáállám nommâčaalâ, pic ohtâ anonyym Disney-taaidâr lii stijlâm Disney nommâčalluu ton logon. Finnoduvah. Ive 2006 Disney almottij, ete sij láá uástám Pixar. Disney já Pixar ovtâspargo aalgij sopâmušâst oleskukkosij animaatioelleekuuvij pyevtitmist. Loopâst Disney oostij Pixar 7,4 miljard dollar haadan. Porgemáánust 2009 Disney oostij nube finnoduv, supersáŋgárráiđukuuvijn já -elleekuuvijn tubdum Marvel. Ive 2012 Disney oostij 4,1 miljard dollar mäksee Lucasfilms já almottij, ete sij áiguh pyevtittiđ uđđâ "Star Wars" -elleekuuvijd. Vuosmužžân uđđâ "Star Wars" -elleekuuvijn vuosâehidis finnij juovlâmáánust ive 2015. Juovlâmáánust 2017 Disney soovâi 21st Century Foxáin, ete sij uástih 20th Century Fox. Disney oostij meiddei 20th Century Fox omâstem elleekove- já televisiotooimâid sehe almugijkoskâsâš tooimâid. Käävpi algâalgâlâš árvu lâi 52,4 miljard dollarid ađai suullân 45 miljard eurod. Ton lasseen sopâmušân kuulâi, ete Disney kuittáá Fox veelgijd nuuvt ete käävppi árvun šoodâi ollásávt paijeel 55 miljard eurod. Comcast toovâi kištottee falâduv. Tastmaŋa Disney aledij jieijâš falâduv 71,3 miljard dollarân, mast šoodâi käävpi lopâlâš árvu. Käävpi sesâlistii njuhčâmáánu 20. peeivi 2019. Disney Imagineering lii oovdâstjottee ulmuu muštottee robottij ovdedemist. Disney Imagineering lii porgâm teatterlyevveest čaittâleijee Abraham Lincoln -rooboot, muččâdávt lihâdee lavlui shamaani Navin sehe olmoošláván rooboot mii sajanmaaksij stunttialmaa. Disney+. Skammâmáánu 12. peeivi 2019 Disney algâttij njuolgâkiärdudempalvâlus, mon nommâ lii Disney+. Tot lii Netflix kištottellee. Rolex. Rolex lii sveiccilâš kietâtijmemerkkâ já kietâtiijmij valmâšteijee. Rolex SA váldukonttur lii Genevest, mii lii meid finnoduv päikkisaje. Kietâtiijmeh valmâštuvvojeh Sveeicist kuulmâ päikkikoddeest: Biennest Bern kantonist, Chêne-Bourgist Geneve maadânuorttâpeeleest já Plan-les-Ouatesist Geneve maadâviestârpeeleest. Rolex lii toimâm ive 2013 rääjist Australia Grand Prix uáivisponssorin. Historjá. Finnoduv vuáđudij saksalâš Hans Wilsdorf ive 1905 Lontoost noomáin "Wilsdorf já Davis". Finnodâh tooimâi eennâmpyehten já skappui kiällumašinijd sveiccilii Hermann Aeglerist, mut sij vuávájii jiejah skuápuid. Rolex-pyevtittâsmerkkâ registeristii ive 1908. Ive 1919 finnodâh siirdij jieijâs váldukonttur Geneven, tastko Eŋlandist lijjii ollâ pyehtimviäruh. Talle nommân šoodâi "Montres Rolex SA". Wilsdorf vuájudâđâi kietâtijmijd jo algâmuddoost, veikkâ lummotijmeh lijjii vala 1920-lovvoost táváluboh. 1818. 1818 (MDCCCXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1810-lovo oovcád ihe. 1814. 1814 (MDCCCXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1810-lovo viiđâd ihe. Kaarina. Kaarina () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Kaarinast ääsih 34 535 olmožid, já ton vijdodâh lii 179,58 km², mast 28,94 km² lii čääci. Kaarina naaburkieldah láá Lieto, Parainen, Paimio, Sauvo já Turku. 1810. 1810 (MDCCCX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1810-lovo vuossâmuš ihe. Juovlah. Juovlah láá juhleh, moh láá juovlâmáánu loopâst. Juovlah láá puáris já almoliih juhleh pirrâ maailm. Ristâliih viettih juovlâid Jeesus šoddâm mušton. Maaŋgâin enâmijn juovlâstáálu, juovlâskeeŋkah já oovtâstorroom láá juovlâi merhâšittee uásih. Syemmiliih juovlâärbivyevih láá ovdâmerkkân sävni, juovlâkirkko, juovlâpurrâmuš, skeeŋkah, juovlâkuosâ já juovlâmuusik. Juovlâi viettim álgá Suomâst jo juovlâááptu (juovlâmáánu 24. peeivi), mut juovlâmáánu 25. peivi lii kuittâg eidusâš juovlâpeivi. Juovlâi äigimuddo lii toovláš roomâlâš kalender tälvipeeivijorgálduv peivimeeri. Suomâkielâ säänih "joulu" já "juhla" lává ruátáliih teikâ skandinaavisiih lovnâsäänih. Sääni "joulu" puátá algâaalgâst ovdil ristâosko viettum tälvipeeivijorgálduv juhle tovláá germaanlii noomâst. Juovlâin ovtâstuvvojeh ristâlâš juhle, toovláš roomalâš saturnalia -juhle sehe Euroop taveaalmugij eennâmtuáluive loopâ já koskâtäälvi juhle (yule), Suomâst puáris ivemolsomjuhle kekri. Noomâ algâpuáttim. Suomâkielâ sääni "joulu" ij lah aalgâalgâlávt ristâlâš sääni. Tot lii ryevdiáigásâš lovnâsääni tovláin skandinaavisâš kielâin 500–650 lovoin já tot lii vuálgus siämmást ko tárukielâ, tanskakielâ já ruotâkielâ "jul" já eestikielâ "jõulud". Juovlâi toovláš tave-eennâmlâš sääni lâi "jól", mii lii kiävtust vala Islandist. Motomij kielâtotkei mield tot uáivildij jorgettem teikkâ uđđâsistšoddâm. Algâaalgâst sääni "joulu" lii uáivildâm koskâtäälvi päähinlii juhle, já siämmáš vuáđu lii jo ovdeláá germaanisâš kielâin puáttám säänist "juhla". Onnáá peeivi taat sääni čuujoot kuittâg ristâlâš juuhlán. Eŋgâlâskielâst táválâš juovlâid merhâšeijjee sääni lii "Christmas", mii puátá tovláá eŋgâlâskielâ saanijn "Cristes Maesse" ađai “Kristus-messu”. Sääni kevttii vaarâ vuosmuu keerdi ive 1038. Tom härvinub synonyymin lii kuittâg ain kiävtust meid sääni "yule", mast lii siämmáš algâpuáttim ko suomâ "joulu-säänist". Toin uáivildii algâaalgâst ovdâristâlâš juhle, mon äigimuddo muttuustâlâi mánujođo keežild juovlâmáánu loopâst uđđâivemáánu aalgân. Sääni kiävttoo val motomijn juovláid lohtum ärbivuovijn tego "yule log" (suomâkielân "jouluhalko") teikkâ "yule goat" (suomâkielân "olkipukki"). Saksakielân juovlah láá "Weichnachten", mii meerhâš "pase iijah". Katolilâš kirkko kiävttá juovlâin läättinkielâlii nomâttâs Dies Natalis Domini, mii uáivild Hiärá šoddâmpeeivi. Tast láá puáttám italia sääni "Natale", portugal "Natal" já espanja "Navidad". Meid ranskakielâ juovlâ merhâšeijee säänist "Noël" lii máhđulávt siämmáš algâpuáttim, mutâ lii meid arvâlum, ete tot ličij šoddâm “pyere uđđâs” merhâšeijee säänist "novel". Historjá. Maaŋgah aalmugeh láá tovle viättám jyehi-ihásii juhle tälvipeeivijorgálduv ääigi. Tovlái germaanij tälvijuhle lii tááláá ääigi uápis ton engalâškielâlâš nomâttâssáin "yule". Mánukalender keežild yule äigi saatij muttuustâllâđ juovlâmáánu aalgâst uđđâivemáánu aalgân. Ristâosko levânem keežild yule ovtâstittui ristâlâš juovlâigijn. Tovlááh roomaliih viettii koskâtäälvi Saturnali-juhle juovlâmáánu 17. já 23. koskâsii ääigi. Tälvipeeivijorgáldâhhân juovlâmáánu 25. peivi lâi Sol Invictus ađâi Vyeittimettum piäiváá peivi. Jeesus šoddâmpeivi. Rámáttist Jeesus šoddâmist muštâluvvoo sehe Matteus ete Luukas evangeliumist mutâ kuábáškin evangelium ij muštâl, mon ääigi ivveest tot tábáhtui. Motomij Rámáttist leijee čuujootmij vuáđuld ulmuuh láá kuittâg irâttâm arvâliđ aaigijd. Vuosmužžân Hippolytos Roomalâš äigidij Jeesus šoddâm juovlâmáánu 25. piäiván 200-lovvoost. Sun arvâlij, ete eŋgâl uáináttâs Marian lâi tábáhtum kiđđâpeeivijorgálduv ääigi, mii lâi talle njuhčâmáánu 25. peeivi, já ete Jeesus ličij šoddâm oovce mánuppaijeed ton maŋa. Jo siämmáá ihečyeđe ääigi ovdâmerkkân Tave-Afrik donatoliih vietiškuottii suu šoddâmjuhle eidu tien peeivi. Oovtâkiärdánumos čielgiittâs juovlâ äigimuudon lii tot, ete juovlâmáánu 25. peivi lii roomalii juliaanlâš kalender tälvipeeivijorgálduv algâalgâlâš äigimuddo. Lii meid oovdânpuohtum, ete juhlepeivi ličij pieijum eidu taan äigimuudon tondiet, ete siämmáá peeivi ulmuuh jo viettii vyeittimettum piäiváá (Sol invictus) peeivi. Oovtâ teoria mieldi äšši ličij kuittâg lamâš nubijkulij: ristâliih liččii viättám Jeesus šoddâmjuhle eidu tien peeivi jo ovdilgo kiäisár Aurelianus, máhđulávt vyestireaktion ristâlijd, meridij tien peeivi Vyeitihánnáá piäiváá peivin. Taan äigimuddo lâi máhđulávt meridum ton vuáđuld, ko rabbiinisâš juuvdálâšvuođâst almolávt uskuu, ete stuorrâ profetteh lijjii jáámmám siämmáá peeivi ivveest kuás sij lijjii šoddâm-uv. Jeesus lâi riistânnävlejum juuvdálij pessijái ääigi, juuvdálâš kalender mield nisan-máánu 14. peeivi, mii juliaanlâš kalender mield kuittâg tábáhtui sierâ peeivij sierâ ivij. Sierâlágán rekinistmij mield Jeesus ličij jáámmám jo-uv njuhčâmáánu 25. peeivi teikâ cuáŋuimáánu 6. peeivi, já ton vuáđuld oskoh ete sun ličij šohânâm pase jiegâst siämmáá peeivi ivveest já šoddâm oovce mánuppaijeed maŋeláá, ađâi jo-uv juovlâmáánu 25. peeivi teikâ uđđâivemáánu 6. peeivi. Äigimudo láá kuittâg annaam epioskottetten tondiet ko Ráámmát mield kuávlust lijjii paimâneh kuátumist ko Jeesus šoodâi, mut Judea várádâhkuávlust iä táválâvt toollâm käärji ollágin kuátumist ton ääigi ivveest, ađai tälvinjuáskáduvâi ääigi. Kuittâg Mišnast lii mainâšume, mii addel iberdiđ, ete temppâl uhre-ellen uáivildum saavzâid kuáđuttii kiedist pirrâ ive. Mišnast muštâleh uhresaavzâin kuátumist 30 peivid ovdil pessijái, ađâi kuovâmáánu ääigi, kuás tälvinjuáskáduváh lijjii masa čáccáámuuh. Jis saavzah, main Luukas sárnu, lijjii uhren uáivildum saavzah, te lii aaibâs máhđulâš, ete paimâneh lijjii kiedist paaimândmin taid juovlâmáánu 25. peeivi. Nube tááhust Jeesus šoddâm äigimuddo lii irâttum arvâluđ meid Luukas evangeliumist leijee mainâšume vuáđuld. Ton mield Sakarias, Johannes Kästee eeči, lâi leevilâš pappâ, kii kuulâi Abia uásádâhân, já sun finnij almottâs alge šoddâmist ko sun lâi palvâlusvuárust temppelist. Jis tiäđáččij, ete čođâldittii-uv Abia uásádâhân kullee paapah jieijâs pargoid ain tiätu ääigi ivveest, tast puávtáččij arvâliđ, ete Johannes Kästee ličij šoddâm 9 mánuppaijeed suu palvâlusvuáru maŋa já ko Jeesus šoodâi Luukas mield suullân kuttâ mánuppaje Johannes maŋa, te Jeesus šoddâmân liččii Sakaria almostuumist kuullâm 15 mánuppaijeed. Gregoriaanlâš kalender. 1500-lovvoost paavi Gregorius XIII meridij väldiđ kiävtun pyeredum gregoriaanlâš kalender njuškiimáin roovvâdmáánu 15. peeivist 1582 roovvâdmáánu 25. piäiván. Uđâsmittem valdui vistig kiävtun tuše katolilâš kirhoost, mut maŋeláá tot lii valdum kiävtun eres-uv soojijn. Maaŋgâin ortodoksilijn kirhoin juhlepeeivih meriduvvojeh ain juliaanlâš kalender mield veikkâ kirhoh tuáimih enâmijn, main gregoriaanlâš kalender lii mudoi-uv kiävtust. Iäru lii tááláá ääigi 13 peivid. Taan suujâst ovdâmerkkân Ruošâst juovlah láá uđđâivemáánu 7. peeivi. Suomâ ortodoksilâš kirkko juhlo kuittâg juovlâid juovlâmáánu 25. peeivi. Egypt koptilâš kirkko kiävttá jieijâs koptilâš kalender já juhlo juovlâid ton mield koiak-mánuppaje 29. peeivi, mii västid juovlâmáánu 25. peeivi juliaanlâš kalender mield já uđđâivemáánu 7. peeivi gregoriaanlâš kalender mield. Pasepeeivih. Eidusâš "juovlâpeivi" lii juovlâmáánu 25. peeivi. Ton maŋa puátá juovlâmáánu 26. peivi ađai Tiäppánpeivi (nubbe juovlâpeivi), mii lii pase Stefanos muštopeivi. Taah kuohtuuh láá maaŋgâin Euroop enâmijn virgáliih pasepeeivih. Juovlâmáánu 24. peivi ađai juovlâáptu ij lah virgálávt pasepeivi, mut eromâšávt ton eehid lii keevâtlávt šoddâm juovlâääigi tehálumos juhlepeivin. Juovlah islamist. Veikkâ Jeesus šoddâmpeeivi juhlom kulá-uv tuš ristâooskon, islamosko pasekirjeest ađai Koranist kávnojeh čujottâsah juovláid. Koranist ovdâmerkkân Maryam muštâl Jeesus šoddâmist. Juovlâheervah. Tááláá ääigi juovlâi ivne lii ruopsâd. Meid ruánáá, kolle, vielgâd já silbâ ovtâstittojeh juovláid. Suomâst almoliih juovlâheervah láá ovdâmerkkân kuosâuávsih, juovlâmuorâ, olgâkaaicah, omeneh, kinttâleh, juovlâpevdilijneh, juovlâkukáh, olgotullâtuosâseh, jieŋâliivtah já kieddeeh. Juovlâmuusik. Juovlâi ääigi ulmuuh lávluh teikâ kuldâleh juovlâlavluid. Toi lasseen meiddei J. S. Bach "Juovlâoratorio" já Pjotr Tšaikovski "Pähkincuovkkiitteijee" láá peeggân juovlâmuusik. Juhlom Suomâst. Syemmiláid juovláid lahtojeh valjaas juovlâpurrâmušah, jieš rahtum juovlâheervah, skeeŋkâi jyehim já juovlâsävni. Ärbivuáváliih juovlâheervah láá om. oolgâst rahtum heervah, moh puátih keekrist ađai šaddovuorkkim juhleest. Juovlâkalendereh pottii Suomân nube maailmsuáđi maŋa. Ovdil skeeŋkâi jyehim ulmuuh eelih távjá hävdienâmist cokkiitmin kinttâlijd suhâhavdijd. Tääpi aalgij Suomâst 1900-lovvoost já šoodâi almolâžžân tälvisuáđi maŋa sáŋgárhaavdijn já forgâ eres-uv soojij. Ristâliih perruuh pyehtih luuhâđ ovdil purâdem juovlâevangelium. Tast šoodâi almolâžžân 1800-lovo loopâst cuvnâmlihâstâsâi vaikuttâsâst. Juovlâkirkko tooláá juovlâiiđeed kulá protestantlii ärbivuáhán. Kirhoost kuldâleh juovlâevangelium já veisideh Luther saalmâ 21 “Eŋgâl alme”. Tolebáá luterilii kirho jurdâččemvyehi juovlâkirho háárán lâi koorâs: Jis kiinii ij lamaš juovlâkirhoost, te sun finnij ihásávt kiŋgârijn almolijd láittusijd. Juovlâááptu läävejeh meiddei mušteđ jáámmám perruujesânijd já tuálvuđ kinttâl häävdi oolâ. Sávnum ađai juovlâsäävnist eellim lii puáris já ain almolâš tääpi. Juovlâskeŋkâi jyehim aalgij 1800-lovo aalgâst jáválijn perruin. Syemmilii juovlâpiävdán táválávt kullee purrâmušah láá ovdâmerkkân loováh tegu porkkan-, lanttu- já pottáákloováh sehe kyelipurrâmušah tegu kolmâsuovâstum luosâ. Juovlâááptu purrâmuš lii táválávt riisisuohâd. Juovlâi ááigán kuleh meid juovlâtoortuh já pippârkááhuh. Riisi poođij ohra sajan 1800-lovvoost. 1801. 1801 (MDCCCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1800-ihelove nubbe ihe. 1802. 1802 (MDCCCII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1800-ihelove kuálmád ihe. 1803. 1803 (MDCCCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1800-ihelove niäljád ihe. 1805. 1805 (MDCCCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1800-ihelove kuuđâd ihe. 1806. 1806 (MDCCCVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1800-ihelove čiččâd ihe. 1807. 1807 (MDCCCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1800-ihelove kávcáád ihe. Suomâ jiečânâsvuođâpeivi. Suomâ jiečânâsvuođâpeivi lii Suomâ aalmugpeivi, moin ávuduvvoo staatâ jiečânâsvuotâ jyehi ive juovlâmáánu 6. peeivi. Taat lii virgálâš Suomâ liputtempeivi. Suomâ liputtempeivi. Suomâ liputtempeivi teikkâ Suomâ lippupeivi lii peivi, kuás Suomâ lippu kiässoo stáágun. Suomâ liputtempeeivih juáhhojeh virgálâš já vuáhádum liputtempeivijd. Ivveest láá tääl 7 virgálâš já 13 vuáhádum liputtempeivid. Suomâst sehe virgáliih já vuáhádum liputtempeeivih merkkejuvvojeh almenááhkán táválávt nuuvt, ete peivimere paaldâst lii smavvâ kove Suomâ liipust. Vuáhádum liputtempeeivih. Vuáhádum liputtempeeivih iä asâttuu laavâst teikkâ asâttâsâst, mut täin peeivijn liputtem kuittâg avžuuttuvvoo. Helsig ollâopâttâh paijeentuálá listo tággáár liputtempeeivijn já almostit tom jyehi ive Suomâ staatâkalenderist. Suomâ sisašijministeriö lii ravvim, ete "pyeri liputtemkulttuur mield kannat vuáhádum liputtempeeivijn liputtiđ Suomâ lippuin siämmáánáál ko virgálijn liputtempeeivijn". Njuhčâmáánu 19. peeivi 2021 Suomâ sisašijministeriö almottij, et ive 2023 rääjist ivveest láá kyehti vuáhádum liputtempeeivi lase. Tijdâtälvi. Tijdâtälvi (, já) lii Tove Jansson čäällim muumikirje, mast Muumistáálu morráán kaskoo tälvinaharis. Eres kielah. Jansson čaalij kirje algâaalgâst ruotâkielân, já tot almostui ive 1957. Ive 1958 kirje almostui meid suomâkielân. Ive 2015 almostui Inker Susanna Nutti orjâlâškielâlâš jurgâlus. Ive 2019 almostuvvii Satu Moshnikoff jurgâlem nuorttâlâškielâlâš versio noomáin "Moodrai täʹlvv" já Uccpárnáá Vuoli Ilmar jurgâlem anarâškielâlâš versio noomáin "Tijdâtälvi". Tijdâtälvi jienâkirjen. Suomâkielâlii jienâkirjeest láá kyehti versio: ive 1958 Helena Lehtimäki luuhâm versio já ive 1989 Tytti Paavolainen luuhâm WSOY-versio. Paavolainen lii luuhâm meid suomâkielâ uđđâsub versioid. Ive 2016 jienâkirje almostui orjâlâškielân; tom luuvâi páádán Raili Pirinen. Jienâkirje ij vala kavnuu anarâškielân ige nuorttâlâškielân. 1808. 1808 (MDCCCVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1800-ihelove oovcád ihe. 1804. 1804 (MDCCCIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1800-ihelove viiđâd ihe. 1800. 1800 (MDCCC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1700-lovo majemuš ihe já 1800-ihelove vuossâmuš ihe. 1799. 1799 (MDCCXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1790-lovo majemuš ihe. Simpsoneh. Simpsoneh (já) lii Matt Groening já Gracie Films -finnoduv televisio animaatioráiđu, mii muštâl viiđâ persovn ameriklâš perruu elimist. Rááiđu vuoigâdvuođâid oomâst 20th Century Studios, já rááiđu vuosmuš uási čaittui ive 1989. Ráiđu lii vuáittám Emmy-palhâšume. "Simpsoneh" lii Ovtâstum staatâi puoh kuhesáigásumos ooroosthánnáá jotkum sárgusráiđu já tilekomedia. Ovtâstum staatâin rááiđu čáittá Fox-televisiokanava. Keessiv 2020 rááiđust lijjii Ovdâstum staatâin čáittám jo 31 paijeed. Suomâst rááiđu čäittih Sub já FOX. Tolebáá rááiđu láá meid čáittám Kolmoskanavast já MTV3-kanavast. Rááiđu aneh rävisulmuid-uv uáivildum animaatiorááiđui oovdâstjotten, já ráiđu lii vaiguttâm rävisulmuid uáivildum 1990-lovo tilekomedia šoddâmân. Ráiđu lii juksâm stuorrâ mielâstumvuođâ sehe Amerikâst já pirrâ maailm, já tot lii finnim maaŋgâid TV-pálhâšuumijd. Ive 2007 "Simpsonijn" puovtâdui ubâeehid elleekove "The Simpsons Movie". Almoliih tiäđuh. Rááiđust kovvejeh saatiirlâš vuovijn Simpson perruu Homer, Marge, Bart, Lisa já Maggie eellim. Peerâ feeree kuvâttâllum Springfield kaavpugist. Oosijn láá ennuv čujottâsah ameriklâš popkulttuurân, politiikân já eres äigikyevdilis almonáid sehe ameriklâš ohtsâškode čuolmáid. Huáđđooh. "Simpsonij" uáivihuáđđooh láá Simpson perruu jesâneh. Onnáá peeivi tehálumos roolist lii Homer-eeči, mut rááiđu aalgâst perruu vuosâpärni Bart lâi merhâšittee huáđđoo. Rááiđu markkânistmist vuájudâttii talle enâmustáá Bartân, já kaavpijn lijjii maaŋgâlágáneh Bart-pyevtittâsah tego videospeelah já jienâskiäruh. Vuosmui poojij maŋa rááiđu tiäddučuogâstuv sirdeškuottii meid eres perruujesânáid já sijđohuáđđoid. Simpson-perruu lasseen rááiđust lii stuorrâ juávkku sijđohuáđđoid tego oskoldâhlâš naabur Ned Flanders, aatoomvyeimilágádâs omâsteijee, riges Mr. Burns, Taajâg-klovni, Indiast puáttám aldakäävpi vyebdee Apu sehe stuorrâ juávkku Simpsonij suhâlijd, uáppásijd já párnái škovlâskipárijd. Huáđđooh iä puáráásm iivij já puovtâdâspoojij ääigi. Tábáhtumesaje. Ráiđu tábáhtumesaijeen lii ameriklâš kuvâttâllum Springfield kaavpug. Tábáhtusah vuájudâteh Simpsonij pááikán 742 Evergreen Terracen, Springfield vyeliškoovlân, Moe baarin já Springfield aatoomvyeimilágádâsân. Springfield enâdâhân kullojeh riddokuávlu, čunoiääpi, eennâmkuávlu já ollâ väričuheh. Groening lii jieš muštâlâm, ete kaavpug lii siämmáásullâsâš ko Portland kaavpug, kost sun šoodâi. Kaavpug nommân väljejii Springfield ton almolâšvuođâ keežild. Springfield sajadâh ij lah rááiđust miäruštâllum já mulsâšud juonâ mield. Om. uásist "Povvâstem tyehin" ("Behind the Laughter") lohhee sárnu Simpsonijn “tavekentuckylâš peerân”. Algâanimaatio já tubdâldâhmuusik. "Simpsonij" lekkâmuásist lii fastâ siskáldâs lasseen mulsâšuvvee siskáldâs: liidutavlukuáhtám, saksofonsoolo já sohvákuáhtám. Algâanimaatio álgá Bart liidutavlukuáhtámáin. Kuáhtám lii jyehi uásist ereslágán, já tekstâ lii ain mottoom ráŋgáštâs. Lisa saksofonsoolo ij lah ain siämmáš. Lisa saksofonist láá puáttám ovdâmerkkân Frank Zappa, James Brown já Charlie Parker nuotah. Sohvákuáhtámist Simpsonij peerâ čokkáán soohván, já talle tábáhtuvá miinii komálijd teikâ hitruid. Majemui iivij lekkâmuásist lii šoddâm uánihub, já kove távjá sirdâšuvá njuolgist sohvákuáhtámân ohjelm aalgâst. Lekkâmuási tubdâldâhmuusik lii nuottim Danny Elfman Matt Groening tuoivust. Kulttuurliih čujottâsah. "Simpsoneh" lii tievâ čujottâsâin uárjieennâmlii ohtsâškoodán, popkulttuurân já historján. Iivij ääigi láá lamaš ennuv pegâlmâs ulmui kolliistâlmeh. Oosij juonah láá motomin siämmáálágáneh ko tobdos mainâsij juonah (om. Mark Twain teikâ Edgar Allan Poe mainâseh). Eromâšávt lekkâmuási sohvákuáhtámist láá távjá njuolgâ čujottâsah popkulttuur historján. Saatiir. "Simpsonij" saatiir viggá távjá toos, et puoh huáđđooh láá siämmáá hitruuh. Jo lekkâmuási liidutavlukuáhtámist Bart čäällim celkkust lii motomin ohtsâškoddekriitiik. Aalgâ rääjist ráiđu haastij ameriklijd ärbivuáválijd perâáárvuid já tom, maggaar lii tuáimee peerâ. Ruossâlâsvuođâ čuávumuššân joba president Bush árvuštâlâi rááiđu perâáárvuid, moos Bart forgâ västidij rááiđust. Perâáárvui satiristmist huolâhánnáá "Simpsonij" áárvuid puáhtá kuittâg anneeđ ärbivuáválâš ameriklâžžân: rááiđust avžuutteh epidiđ haldâttâs já politiik, lyettiđ jieijâs ráđđáávuotân já taištâliđ ovtâskâs ulmui rijjâvuođâi peeleest suárdim já mielâvääldi vuástá. Tuávváš. "Simpsoneh" šoodâi, ko ameriklâš animaatiost lijjii vaigâdvuođah nuuvt televisiost ko elleekoveteatterijn-uv. Televisiost čáittojii tuš párnái várás uáivildum animaatioh, já sárgusohjelmijn meddâlistui puoh, mii loohtij viehâvááldán, ijge tain lamaš ovdebâš pilkkegin. Simpsonij lasseen animaatioi uđđâsist pajanem tohhii jotelubbon elleekove "Who Framed Roger Rabbit" (1988) já eidu ovdil Simpsonij jieijâs rááiđu älgim almostittum Disney miänástusanimaatio "Uccâ merânieidâš" (1989). Šoddâm. "Simpsoneh" finnij aalgâs, ko televisio- já elleekovepyevtitteijee James L. Brooks halijdij pyerediđ suu pyevtittem televisiorááiđu "The Tracey Ulman Show" uánihis animaatiopittáin ovdil máinuspuudâi já toi maŋa. Rááiđu sárgon Brooks halijdij Matt Groening, ko sun lijkkui Groening sárgum "Life in Hell" -ráiđukoován, mii almostui "Los Angeles Reader" -loostâst. Brooks vaaldij ohtâvuođâ Groeningân ive 1985. Ko Groening ij miettâm sirdeđ ráiđukovestis animaation, te sun huutkâi Simpsonij perruu já hammiittâlâi tom varttâtijmeest siämmást ko vuordij, ete pesâččij sárnuđ Brooksáin. Huáđđoid sun nomâttij jiejâs perruus mield peic Bart, mii lii anagram säänist "brat", "čivgâ". Brooks tuhhiittij Groening jurduu, já "Tracey Ulman Show" rahtuuškuođij oovtâst Groening animaatioiguin. Groening jieš västidij animaatioi kietâčälimist, já taid sarguu ohtsis nelji ulmuu Klasky-Csupo animaatiostudiost, Oovtâstum staatâin. Maaŋgah jienâčaittâleijeeh váldojii "Tracey Ulman Show"st. Huáđđoi fiskis ivne huutkâi vissâ animaatiostudio Gyorgi Peluci. "Simpsoneh" lâi vuosmuu keerdi "Tracey Ulman Show" -rááiđu kuálmád uásist cuáŋuimáánu 19. peeivi 1987. "Pyeri ijjâ" (“Good night”) -nommâsâš Simpsonij uási piištij vuálá kyehti miinuut. "Simpsoneh"-uánihiselleekuuvijd rahtii kuulmâ paje ääigi ohtsis 48. Fáárust lijjii puoh táálááh perruujesâneh já motomeh sijđohuáđđooh. Huáđđoi persovnlâšvuođah iä val lamaš ollásávt otânâššâm: ovdâmerkkân Lisa ij lamaš viijses pic siämmáálágán ko Bart. Huáđđooh lijjii vala ruáttáht sargum já muštottii tááláá haamijd tuše kaidâsávt. Groening vuolgâttij ruávishammiittâsâid animaattoráid nuhtán já noobdij, ete sij käđvih taid. Animaattoreh kuittâg tuše miäldustii Groening sárgusijd. "Simpsonij" pivnohvuotâ šoodâi jotelávt, sii uási kuhoi, já animaatio tääsi puáránij. Rááiđu kuálmád paje maŋa Simpsonij jieijâs rááiđu valmâštâlmeh lijjii jo joođoost, ijge "Simpsoneh" innig oinum "Tracey Ulman Show"st. Jieijâs rááiđu algâ. "Simpsoneh" finnij jieijâs tijmepele prime time -ohjelmsaje nuorâ Fox-kanavast ive 1989. Fox iävtuttij tuše nelji uási, mut Brooks luhostui finniđ sopâmušân kulmânubálov. Siämmást sun finnij čoođâ jieijâs vátámâš tast, ete miärádâsväldi ohjelm siskáldâsâst piso Brooks jieijâs pyevtittemfinnoduvvâst Gracie Filmsist. Návt "Simpsonij" stiijlâ siäilum lâi syeijejum kanava jođetteijei vátámâšâin. Rááiđu uáivipyeivtitteijen Brooks já Groening lasseen poođij Sam Simon. Taat kuulmâs vaiguttij ennuv rááiđu hammiimân ton algâpoojijn. Brooks pargon lijjii rááiđu ovdedem já stivrim, já Groening já Simon västidáin rááiđu pyevtitmist. Rááiđun pálkkááttui stuorrâ juávkku uđđâ kietâčälleid, tego Jon Vitti, John Swartzwelder, Al Jean já Mike Reiss. Rááiđust halijdii rähtiđ realistlii já oskottettee rävisulmui tilekomedia, nubenáál ko voonnâm já pávkkum animaatioh tom ovdil. Tuáváášpovvâstem meridii kyeđđiđ meddâl. Animaatiostudion pálkkááttii Wes Archer já David Silverman išán ennuv ulmuuh, tego Rich Moore já Brad Bird. Ohtsis animaattoreh lijjii Los Angelesist 50. Lopâlâš ivneanimaatio meridii rähtiđ Akom-nommâsii finnoduvvâst Maadâ-Koreast, kost kvaliteet lâi olluv, mut kuástádâsah vyeligááh. Meid jienâčaittâleijeid pálkkááttii lase, ko rááiđu huáđđoomeeri lâi lasanâm. Ko vuosmuu paje vuosmužžân uáivildum uási "Some Enchanted Evening" animistmist lâi hiäjus kvaliteet, te meridii sirdeđ tom paje majemužžân. "Simpsonij" vuosmuu uási "Simpsons Roasting on an Open Fire" čaittii Ovtâstum staatâin pasepeeivi juovlâmáánu 17. peeivi 1989. Tot finnij tállán movtáskâm vuástáväldim. Rááiđu lâi Ovtâstum staatâi 28. enâmustáá keččum ráiđu (13,4 miljovn keččed). Tot finnij ive 1990 pyeremuu animaatiorááiđu Emmy já TCA pyeremuu komediarááiđu palhâšume. Rááiđu vuosmuš gloobaal fanisiärvádâh alt.tv.simpsons vuáđudui Usenetân njuhčâmáánust 1990. Suomâ televisiost. Suomâst "Simpsoneh" oinui vuosmuu tove Kolmoskanavast porgemáánu 26. peeivi 1991. Oosij čäittimoornigist sirdâšuvvii aalgâ maŋa Ovtâstum staatâi čäittimoornigân. Ive 1993 rääjist televisiouđâsmittem ohtâvuođâst rááiđu čäittim sirdâšui MTV3-kanavan. Ive 2010 kiđđâpaajeest "Simpsoneh" sirdâšui ollásávt Sub-kanavan. Uđđâ uásih čáittojeh Suomâst táválávt 0,5–1,5 ive aajijn algâalgâláid USA čäittimaigijd verdiddijn. Sub čáittá "Simpsonij" uđđâ poojijd ohtuuvuoigâdvuođáin Suomâst. Helsingin Sanomat -loostâ mield MTV čäitiškuođij rááiđu ive 1997 já Sub šoddâmivvees 2001. Tai lasseen rááiđu čáittá Suomâst meid Fox. Tááláid čäittimvuoigâdvuođâid tot skappui ive 2017. Rááiđu suomâkielâlâš tekstideijeen lâi paijeel 20 ihheed Sari Luhtanen, kii kaartâi joskâđ čohčuv 2012, ko MTV olgoštitij jiejâs jurgâlemtooimâ já puáris jurgâleijeeh luoppii pargostis protestin. Puoh suomâkielâlijd huáđđoi noomâid (Hassu-klovni, Tikku já Takku, Läski-Tony jna) lii keksim Luhtanen. Pyevtitteijeeh já show runnereh. Matt Groening já James L. Brooks lává lamaš ohjelm njunoš pyevtitteijeeh rááiđu aalgâ rääjist. Teháluboh ko pyevtitteijee oosij rähtimist láá "show runner", västideijee koccee já uáivikietâčällee. Táválávt taah jođetteijeeh pisoh rááiđust fáárust maaŋgâi poojij verd. Motomijn poojijn lii ovtâskâs oosijn lamaš eres "show runner". Ovdâmerkkân 23. paajeest ovdâskulij jyehi paajeest láá lamaš motomeh uásih, main Matt Selman lii nubben "show runnerin" Al Jeanáin. Kietâčaalâ. Uđđâ poojij kietâčäällim álgá 8–10 mánuppaijeed ovdil vuosmuu uási vuosâčáittus. Kietâčälleejuávkku čokkân já keksee vuáđujuonâid paje ossijd. Tastmaŋa čälleeh oovdedškyetih ovtâskâs vuáđujuonâid, moi kukkodâh lii suullân 25 sijđod. Ko hammiittâsah láá tuhhiittum, kietâčälleeh valmâštâleh 50-sijđosijd juonâid. Oleskukkosiih juonah maneh maasâd čälleejuávkun, já čälleeh pyehtih mutteđ, meddâlistiđ teikkâ lasettiđ skalkkâsaavâid teikkâ kuáhtámijd. Valmâš kietâčallust algâalgâlii čällee amnâstâh lii innig 10–75%. Rááiđust láá motomin lamaš kuállejeijee kietâčälleeh. Homer jienâčaittâleijee Dan Castellaneta lii kietâčáállám oovtâst kálguinis Deb Lacustain ohtsis käävci uássid ive 2000 rääjist. Jienâčaittâleijee Harry Shearar kietâčaalij oovtâ uási 28. pajan ive 2016. Rááiđu kuhesáigásâš stivrejeijee David Silverman kietâčaalij oovtâ uási 29. pajan ive 2018, já Bart jienâčaittâleijee Nancy Cartwright kietâčaalij oovtâ uási 30. pajan ive 2019. Muusik. Muusik lasetteh uásán majemužžân. "Simpsonij" muusik rähten lii Alf Clausen. Sun ráhtá muusik Matt Groening tuoivust tiäduttiđ huáđđoi tobdotiilijd ige ruuvdust uáinojeijjee tooimâ tego ärbivuáválijn animaatioin. Clausen stivree nuotâstâspargo lasseen meid suullân 35-persovn stuárusâš orkester. Jienâčaittâleijeeh. Huáđđoo jiennân viggeh ain kevttiđ siämmáá čaittâleijee. Jis tot ij lah koskâpuddâsávt máhđulâš, čaittâleijee jáámá teikâ mudoi tuše vuálgá rááiđust, huáđđoo sättih kyeđđiđ meddâl rááiđust. Uáivičaittâleijei tááhust návt ij lah vala keevvâm, mut ovdâmerkkân Phil Hartman, Doris Grau já Marcia Wallace jäämmim maŋa sii huáđđoid kuođđii meddâl rááiđust. Grau huáđđoo eštuu maacâi rááiđun paijeel love ihheed maŋeláá, já tast lâi uđđâ jienâčaittâleijee. Kuállejeijee tääsnih. "Simpsoneh" lii peessâm Guinness World Records -kiirján. Tot lii animaatioráiđu, mast láá lamaš enâmustáá kuállejeijee tääsnih. Rááiđust láá kollim jieijâs jienáin já huáđđoin iärásij lasseen Tony Blair, Meryl Streep, Aerosmith, Magic Johnson, Paul já Linda McCartney, Britney Spears já Michael Jackson. Komovuotâ. Komovuotâ lii täsnitiettust kuárusvuođâ tevdim uási Eennâm áimukeerdi ulguubeln. Tärhis rääji lii väädis adeliđ tast, kuás áimukerdi nohá já kuás komovuotâ álgá, mut sooppum rääijin puáhtá kuittâg anneeđ nuuvt kočodum Kármán rääji, mii álgá čyeđe kilomeetter aloduvâst. Taan aloduvâst áimukeerdi tetisvuotâ lii tuše suullân 1/2 200 000 eennâmase áimukeerdi tetisvuođâst. Tastko komovuođâst ij lah áimukerdi, tot lii čiiđâčappâd. Komovuotâ lii masaba puohrâkkân kuárusvuotâ. Kuárusvuođâ tevdee massa kávnoo sevŋis amnâsist, taasnijn já planetijn. Tasnijkoskâsii komovuođâst sodâsteh liijká-uv smavvâtetisvuođâliih vetypoolvah (tetisvuotâ lii stuárudâhluokkaast ohtâ aatoom kuđâdâssenttimeetterist) sehe fotoneh, neutriinoh já eres-uv algâčalmaah. Uási tasnijkoskâsii amnâsist lii molekyylin (molekyylpoolvah) sehe kovjâčalmažin, moh arvâlusâi mield láá hämmejum eromâšávt grafiitist já silikaatijn. Stuárráámus uási komovuođâ massaast lii tááláá tiäđu mield nuuvt kočodum sevŋis aamnâs, mast ij lah tärhis tiätu, maid tot tuálá sistees, mut lii arvâlum, et tot sátáččij toollâđ sistees ovdâmerkkân neutriinoid, smavvâ čapis ráigáid teikâ taan räi tubdâmettunm algâčalmaid. Komovuođâst láá miljardeh tääsnih, main ohtâ lii Piäiváš. 1798. 1798 (MDCCXCVIII'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1790-lovo oovcád ihe. 1797. 1797 (MDCCXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1790-lovo káávcád ihe. 1791. 1791 (MDCCXCI'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1790-lovo nubbe ihe. 1794. 1794 (MDCCXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1790-lovo viiđâd ihe. Narvik. Narvik (teikâ "Narviika") lii kaavpug Taažâst. Narvikist ääsih 21 845 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 432,17 km², mast 236,71 km² lii čääci. Hooteel Kollehovi. Hooteel Kollehovi lii hooteel Aanaar markkânist Juvduujuuvâ riddoost. Hotellist láá 45 visted já Aanaar-nommâsâš raavâdviäsu. Ton omâsteijeeh lává Kaisu Nikula já suu viljâ Heikki Nikula, kiäh lává anarâšah. Historjá. Juurdâ, et Lappi puávtáččij leđe mađhâšemkuávlu, šoodâi suullân siämmáá ääigi ko Suomâ šoodâi jiečânâssân. Visio maađhâšmist tuoddârij enâmist raahtij Suomâ Mađhâšemseervi uáivičällee Carl Wolter Stenbäck. Sust lijjii almugijkoskâsiih koskâvuođah já fiäráneh mađhâšeijeid uáivildum palvâlusâin. Ton lasseen sun sáárnui maaŋgâid kielâid já iberdij pyereest viereskulttuurijd. Stenbäck luovâi pargostis uáivičällen ive 1940. Tastmaŋa sun varrij Anarân Paadarjäävri riidon, kost sun viettij suáti-iivijd. Ive 1937. Algâalgâlii hirsâhooteel ađai Aanaar Mađhâšemtuve huksij Juvduujuuvâ riidon Suomâ Mađhâšemservi ive 1937, oovtâ ive ruávinjargâlâš Hooteel Ponnehovi valmâštum maŋa. Saje lâi kale uáli pyeri, Suomâ pyeremuu kuávžurjuuvâ aldasijn. Olgoeennâmliih puzzâvuoggâkuálásteijeeh lijjii jo kavnâm tagarijd Laapi luosâjuuvâid ko Paats- já Tiänujuuvâ, já tääl lâi Juvduujuuvâ vuáru hokâttiđ kuálásteijeealmaid pivdeđ Aanaar pegâlmâs kuávžurijd. Táválávt kuálásteijeeh urruu muádi oho já pivdii puzzâvuoggáin kuávžurijd Juvdust. Hotellist lijjii 13 visted, almolâš tileh, riddosävni já tupe, kost aldasij siijdâi ässeeh ožžuu aassâđ nuuvtá ko sij ellii ášástâlmin Aanaar markkânist. Šiljopirrâduvvâst kavnui meid fijnâ 1930-lovo autoid uáivildum autotalli, mon láin vuávám arkkitehteh Väinö Vähäkallio já Aulis Hämäläinen. 1940-loho. Mađhâšemtupe tooimâi viehâ ennuv jiešráđálávt. Hotellist lijjii pottáákpiäldu já naavit, kost lijjii 6 kuusâ já šaveh. Siijdâst lijjii känipäikki, kost lâi máhđulâš uástiđ känemoonijd, já kävppi, kost hooteel skappui koškepurrâmâšâid. Páiháliih ässeeh puohtii ennuv purrâmâškáálvuid Taažâst, mut hooteel ij finnim pyehtimlove. Keessiv mađhâšeijeid fallii eromâšávt kyelipurrâmušâid tondiet ko ij lamaš máhđulâš siäiluttiđ piärgu. Koškepiärgu lâi áinoo piärgu, mast kesiääigi lâi máhđulâš mälistiđ piärgupurrâmušâid. Tälviv purrâmušlistoost lijjii poccuupiärgupurrâmušah kyelipurrâmušâi lasseen. Reino Nikula šoodâi kuálásteijeeperrui Aanaarjäävri maadâriddoost siijdâ aldasijn já viettij pärnivuođâs tobbeen. Suátiäigi lâi uáli vaigâd meid Mađhâšemtupán. Čohčâmáánust 1944, ko Aanaar markkân ässeeh vuolgii evakkon, tupe vuobdij jieijâs 4 kuusâ sehe 3,5 tuhháát potákkid Saksa suátiviehân. Čohčâmáánust evakkoviehân fallii tuuveest masa 9 000 mälisid. Tuve pieijii kiddâ cuáŋuimáánu 12. peeivi 1944, já tom poldii já tuššâdii ollásávt skammâmáánust. 1956. Uđđâsisthuksim aalgij tállán suáđi loopâ maŋa, mut uđđâ Mađhâšemhooteel valmâštui esken ive 1956, veikkâ tárbu toos ličij lamaš tolebáá-uv. Hooteel čaittâšui tállán liijkás uccen, já tom ferttij vijđediđ. Uđđâ uási valmâštui jo čuávuváá keesi. Kesimađhâšem lâi virkosmum merhâšitteht, ko kiäinu Taažân lâi valmâštum suáđi ääigi. 1960- já 1970-lovoi ääigi lijjii meid UKK išedâššâm staatâkolliistâlmeh Anarân nuuvtko Belgia kunâgâs Baudouin já roonnig Fabiola kolliistâllâm ive 1969 já Vuáládâhenâmij roonnig Juliana kolliistâllâm ive 1974. Hotellân pálkkááttii jyehi ive maaŋgâid kielâlijd “kesinieidâid” palvâliđ almugijkoskâsijd kuosijd. Ko bussi poođij, te siijdâ nuorâ almaah lijjii távjá vyerdimin sajattuvâst. Sij halijdii keččâđ, magareh nieidah lävkkejii olgos buusist. Maaŋgah nieidah kavnii kállá já paccii Anarân lopâlávt. Návt keevâi meid nuorâ hooteeljođetteijei Maija Hertzbergân, kii poođij Anarân ive 1966. Jiešalnees sun poođij Fiat-autoin ige bussijn. 1986–1987. "Moonnâm eehid kyesih navdâšii tuve uápis kuásutteijeevuođâst. Sij purrii já juhhii puoh, muu tuuveest vala lâi. Sij lavluu, juoigii já tánssájii, já siämmást rahtii olssis uđđâ muštoid." "Čuávvuváá iiđeed Maija Nikula, kii lâi jođettâm hooteel 20 ihheed, čiärui ko Mađhâšemlito liipu luoštii vuálus." Maija ij kuhháágin murâštâm ärbivuáválii hooteel kiddiimist, peic kiđđuv 1987 sun algâttij uđđâsist irâttâstooimâ Aanaar Kollehovi noomáin. Kiddoduv pyeredii, já toimâ jotkui oppeet. 2000-loho. Ive 2002 Kaisu já Heikki meridáin varriđ Maadâ-Suomâst maasâd Anarân išediđ Maija. Päikkikuávlu enâduvah já luándu, riges sämmilâškulttuur já pyereh kyeličääsih tohhii miärádâs älkken. Maija paasij iäláttâhân ive 2003. Siämmáá ive algii sierâlágáneh ovdedemprojekteh. Puáris kiddoduv pyeredii, já uđđâ kuoškâhooteel lehâstii juovlâmáánu 2007. Tastmaŋa ko Aanaar markkânist šoodâi Suomâ sämikulttuur kuávdás, te hooteel lii finnim mielâkiddiiváid kuosijd tegu Maailm Puásuiaalmugij konferens ive 2001 já jyehi-ivvááš Skammâkoveh-elleekovefestivaal olgoeennâmlijd kuosijd. Puzzâvuoggâkuálástem Juvduujuuvâ Vyelikuoškâst tiptii uđđâsist 1990-lovvoost kuhes puudâ maŋa. Hooteel peesâi návt oppeet palvâliđ puzzâvuoggâkuálásteijeid – aaibâs tegu tooimâ vuossâmui iivij. Tradition Hotel Kollehovi šoodâi ive 2010, já ton ovdánempargoh juátkojeh ubâ ääigi. Olmoošvuoigâdvuođâi peivi. Olmoošvuoigâdvuođâi peivi (,,, já) lii juhlepeivi, mii ávuduvvoo jyehi ive juovlâmáánu 10. peeivi, ko talle Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâi ubâmaailmlâš julgáštâs tuhhiittui ive 1948. Nobel-ráávhupalhâšume já Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâi palhâšume. Siämmáá peeivi juáhhojeh jyehi ive Nobel-ráávhupalhâšume já jyehi viiđâd ive Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâi palhâšume. Suomâ 2€ šlantti. Ive 2008 Suomâ Rahapaja almostitij 2€ spesialšlaanti olmoošvuoigâdvuođâi peeivi 60 ihepaje kunnen. Šlaanti nube peln lii muvrâ, mast lii vááimuhámásâš räigi. 1781. 1781 (MDCCLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1780-lovo nubbe ihe. Emmanuelle Charpentier. Emmanuelle Marie Charpentier (š. juovlâmáánu 11. peeivi 1968, Juvisy-sur-Orge, Ranska) lii ranskalâš professor, biokemist, árbálâšvuotâtiettee já mikrobiolog. Sun lii Ranska tieđâakatemia já teknologia-akatemia jeessân. Palhâšumeh. Charpentier lii vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd, ovdâmerkkân Jaapaan-palhâšume (2017), Kavli-palhâšume (2018) já Wolf-talhâstieđâpalhâšume (2019). Ive 2020 sun vuoitij oovtâst Jennifer Doudnain Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi ovdedáin nk. geeneetlijd skerreid ađai CRISPR árbádâhmuttemtekniik. Käldeeh. Charpentier Charpentier Charpentier Charpentier Charpentier Charpentier Jaapaan-palhâšume. Jaapaan-palhâšume ("Nihon-kokusai-shō" ađai "Jaapaan almugijkoskâsâš palhâšume") lii tieđâ- já tekniikpalhâšume, mon Jaapaan tieđâ- já teknologiaruttârááju lii juáhám jyehi ive cuáŋuimáánu 1985 rääjist. Palhâšume mieđettuvvoo ulmuid, kiäh láá merhâšitteht išedâm tiettuu já tekniik ovdedem sehe maailm tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem ovdedem. Palhâšume stuárudâh lii 50 miljovn jenid. Thomas Cech. Thomas Robert Cech (š. juovlâmáánu 8. peeivi 1947, Chicago, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš biokemist. Ive 1989 sun vuoitij oovtâst Sidney Altmanin Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi kavnáin RNA katalyytlijd jiešvuođâid. Käldeeh. Cech Cech Cech Sidney Altman. Sidney Altman (š. vyesimáánu 7. peeivi 1939, Montreal, Kanada) lii kanadalâš-ovtâstumstaatâlâš molekyylbiolog. Ive 1989 sun vuoitij oovtâst Thomas Cechin Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi kavnáin RNA katalyytlijd jiešvuođâid. Käldeeh. Altman Altman Altman Altman Inglourious Basterds. Inglourious Basterds lii ive 2009 puáttám suátielleekove, mon lii čáállám já stivrim ovtâstumstaatâlâš Quentin Tarantino. Juonâ. Nube maailmsuáđi ääigi Naacij haldâšem Ranskaast juávkku ovtâstumstaatâlijd juuvdálijd suáldáttijd sundáttâl koddeđ naacij jođetteijeid. Siämmáš ulme lii meiddei oovtâ teatterhoovdâst. Vuástáväldim. Rotten Tomatoes -sijđo 331 árvustâlmist 89% láá miättáseh. Metacritic-siijđost tot lii finnim 69 čuággád čyeđeest. Jennifer Doudna. Jennifer Anne Doudna (š. kuovâmáánu 19. peeivi 1964, Washington, D.C., Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš biokemist. Sun lii tutkâm karrieeris ääigi RNA ráhtus já toimâm. Ive 2020 sun vuoitij oovtâst Emmanuelle Charpentieráin Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi ovdedáin nk. geeneetlijd skerreid ađai CRISPR árbádâhmuttemtekniik. Eellim já oppâm. Jennifer Doudna šoodâi kuovâmáánu 19. peeivi 1964 Washington, D.C.:st. Suu eeči lâi Martin Kirk Doudna (1930–1995) já suu enni Dorothy Jane (Williams) Doudna (1931–2018). Ko sun lâi čiččâmihásâš, suu peerâ varrij Hilon Hawaiʻi-suollui. Suu eeči máttááttij ovtâstumstaatâlii kirjálâšvuođâ Hawaiʻi ollâopâttuvâst já suu enni historjá Hawaiʻi Community Collegest. Ive 1985 Doudna valmâštui filosofia kandidaatin Pomona Collegest válduamnâsin biokemia. Tobbeen sun vuolgij Harvard ollâopâttâhân máttááttâllâđ biokemia já molekyylfarmakologia. Harvardist sun nágáttâlâi tuáhtárin ive 1989. Karrieer. Harvardist Doudna vuolgij Colorado ollâopâttâhân, kuus sun lâi peessâm porgâđ Thomas Cech laboratoriost. Doudna náguskirje kietâdâlâi RNA, já Cech lâi vuáittám ive 1989 Nobel-kemiapalhâšume RNA katalyytlij jiešvuođâi kavnâmist. Ive 2002 Doudna já ranskalâš mikrobiolog Emmanuelle Charpentier kavnáin CRISPR-Cas9-tekniik, mon áánsust lii čuuvtij latkišub já oovtâkiärdánub mutteđ DNA ko lâi tolebáá. Charpentier lâi ovdâlist kavnâm Cas9-entsyym, mii oroi iššeedmin "Streptococcus pyogenes" -bakteer tuástuđ virusijd. Palhâšumeh. Doudna lii vuáittám pargostis suulân 20 merhâšittee palhâšummeed. Käldeeh. Doubna Doubna Doubna 1771. 1771 (MDCCLXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1770-lovo nubbe ihe. 1761. 1761 (MDCCLXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1760-lovo nubbe ihe. 1751. 1751 (MDCCLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1750-lovo nubbe ihe. 1741. 1741 (MDCCXLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1740-lovo nubbe ihe. 1731. 1731 (MDCCXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1730-lovo nubbe ihe. 1721. 1721 (MDCCXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1720-lovo nubbe ihe. 1711. 1711 (MDCCXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1710-lovo nubbe ihe. 1701. 1701 (MDCCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1700-ihelove nubbe ihe. RNA. RNA já DNA koskâsiih iäruh RNA ađai ribonukleiinsuvrâ () lii polymeer, mast láá nukleotiideh. RNA-šlaajah. Kulmâ tobdosumos RNA-šlaajâ láá viestâtuálvoo-RNA, sirdee-RNA já ribosomaallâš RNA. Viestâtuálvoo-RNA (mRNA) lii molekyyl, mii puáhtá DNA:st kopijistum geeni tiäđuid sellâváimusist sellâšliijván. Täin tiäđuin pyevtittuvvojeh proteiineh ribosomijn. Sirdee-RNA (tRNA) sirdá aminosuuvrâid ton telakistemsajan, mast proteiinviđjáh ráhtojeh. Seelâ RNA:st suulân 80 % lii ribosomaallâš RNA (rRNA). Tággáár RNA katalysist ribosomist tábáhtuvvee reaktioid. RNA já DNA koskâsiih iäruh. Láá kyehti nääli, maht RNA iärrán DNA:st: DNA deoksriboos saajeest RNA:st lii riboos já tymiin saajeest lii urasiil. Eresnáál ko DNA, RNA lii táválávt oovtsáigusâš. RNA-viruseh. RNA-virus lii virus, mast lii RNA geeneetlâš amnâsin. Taan nukleiinsuvrâ lii táválávt oovtsáigusâš RNA (ssRNA), mut taat puáhtá leđe meid kyevtsáigusâš RNA (dsRNA). Red Dead Redemption 2. Red Dead Redemption 2 logo Red Dead Redemption 2 lii Rockstar Games ovdedem nk. toimâmfiäráánspellâ, mii lii Red Dead -spellârááiđu kuálmád uási speelâi "Red Dead Revolver" (2004) já "Red Dead Redemption" (2010) maŋa. Spellâ fáálá máhđulâšvuođâ mulsâšuddâđ vuosmuu já kuálmád persovn uáinui kooskâst. Ton lasseen spellâ siskeeld meid taggaar maŋeláá almostum nettispeelâ, mon pyehtih spellâđ maaŋgah ulmuuh siämmáá ääigi. Tom tobdeh noomáin "Red Dead Online". "Red Dead Redemption 2" almostui Playstation 4:n já Xbox Onen roovvâdmáánu 26. peeivi 2018. Microsoft Windowsân tot almostui skammâmáánu 5. peeivi 2019. "Red Dead Online" -nettispellâ almostui skammâmáánust 2018. Spellâm. Red Dead Redemption 2 lii toimâmfiäráánspellâ, mast lii Rockstar Games ovdebáá speelâ Grand Theft Auto V naalijn máhđulâšvuotâ valjiđ, ete spiällá-uv speelâ vuosmuu vâi kuálmád persovn uáinust. Speelâ maailm lii stuárráb ko Rockstar Games ovdebáin speelâin. Tobbeen láá maaŋgâmuđusiih enâduvah muottiis vaarijn kume čunoiaavijd já lahtâ jeggikuávloid, já toos kulá meid "Red Dead Redemption" kártá Ovtâstum staatâi piälásâš uási. Uccâ meccikuávlukaavpugij lasseen maailmist lii meid stuorrâ ráhtálâšvuotâlum Saint Denis kaavpug, mii vuáđuduvá tuođâlii maailm New Orleansân. Speelâst joteh enâmustáá hiäppušáin, mut stuárráábij aassâmkuávdái koskâttuvvâi lii máhđulâš jotteeđ ryevdiroođijn. Čääsi alne joteh táválávt suuhâmkárbáin teikkâ lievlâtamppáin. Viärjuvaljiittâs lii siämmáásullâsâš ko spellârááiđu ovdebáá uásist, já tot siskeeld jieškote-uvmuđušijd revolverijd, pistovlijd, kivárijd já havlâpissoid. Uđđâ viärjun lii tävgipisso. Ton lasseen kyehti kietâpiso lii máhđulâš kevttiđ siämmáá ääigi. Viärjuid ferttee huolâttiđ, mudoi toi iälšu, teividemtärkkivuotâ já vuáimálâšvuotâ huánáneh. Spellâ spiekâst "Red Dead Redemption"ist nuuvt, ete spellee ij pyevti kyeddiđ räjittemes mere viärjuid fáárust, pic siämmáá ääigi kiävtust pyehtih leđe enâmustáá kyehti kietâassuu já kyehti kiiváármallisâš assuu. Rááiđu ovdebij oosij naalijn tullâtuárust puáhtá ávhástâllâđ Dead-Eye -vuáháduváin, mast äigi hiiđáásm já spellee puáhtá valjiđ tom, maid sun haalijd pääččiđ. Hiđásmem loopâst uáivihuáđđoo pááčá väljejum čuosâttuvâid hirmâd jotelávt. Dead-Eye -tääsi maŋa vuáhádâh čáittá spellei meid vajalij já ellei kriittâlumosijd sisorgaanijd, moi päcimist šadda stuárráámus vaahâg. Speelâ jiešvuođâin láá viggâm realistlâšvuotân. Spellee ferttee paijeentoollâđ huáđđoo iälšu purâmáin já uáđđimáin. Siämmáánáál ko -speelâst-uv, puurrâm vaaigut huáđđoo tiädun, mast lii vaikuttâs huáđđoo háámán já jiešvuođáid. Spellee puáhtá eelliđ vuoptâčyeppest molsomin jieijâs vuoptâstiijlâ, čuoppâmin vuoptâid teikkâ rahhiimin. Huáđđoo vuoptah já siämu šaddeh ääigi mield ijge kuhheeb vuoptâ- teikkâ siämumaali pyevti valjiđ ovdilgo vuoptah teikkâ siämu lii šoddâm tuárvi ennuv. Kolmâ šooŋâst huáđđoo ferttee kárvudâttâđ pyereest; liijkás uccáá kárvudâttâm hittood huáđđoo tiervâsvuotâ čuággái maccâm. Siämmáánáál kume pirrâsist pihtâsijd ferttee kepidiđ. Nubenáál ko spellârááiđu ovdebáá uásist, taan uásist uáivihuáđđoo pasta vuoijâđ, mutâ sun hevvân jis váibá. Miäcástmist kevttum viärju já luođâ teividemsaje vaigutteh toos, mon ennuv ellee näähkist finnee ruuđâ, ko tom vuábdá. Ovdâmerkkân ko spellee miäcást uccâ elleid, te sun kannat kevttiđ tävgipisso teikkâ uccâ kiiváár. Maainâs. VÁRUTTÂS:  Taat čaalâ muštâl detaljijd juonâst. Lii ive 1899. Dutch van der Linde jođettem rikosjuávkku lii karttâm patâriđ Blackwater kaavpugist muottiis vaarijd epiluhostum rievvim maŋa. Vaarijn sij kärttih taištâliđ O´Driscol rikosjuávhoin. Dutch rikosjuávkku rievvee ráhtulâšvuotâmagnaat Leviticus Cornwall juná. Ton keežild Cornwall pálkkát aageent Milton, kiän pargon lii kavnâđ já tolliittiđ Dutch juávhu. Valentine kaavpugist Dutch juávkku rievvee paaŋki, mut sij kärttih taištâliđ Cornwall juávhoin. Tast maŋa sij värrejeh Lemoyne uásistaatân. Tobbeen ääsih Gray já Braithwate perruuh, main lii ennuv kolle. Dutch já suu juávkku irâtteh toimâđ nuuvt, ete toi perrui kooskâst šodâččij suáti. Tot ij kuittâggin luhostuu. Ráŋgáštâssân Garyh koddeh Sean já Braithwateh tuáppuh Jack, kii lii John Marston kandâ. Dutch rikosjuávkku reagist já koddá kuohtuid perruid, mut ij kaavnâ Jack. Braithwateh lijjii vuábdám Jack italialii Angelo Bronten, kii áásá Saint Denis kaavpugist. Bronte maaccât Jack já ton maŋa táájut Dutch, kii talle puurât suu krokodiiláid. Hosea Matthews já Dutch orniv paŋkkirievvim Saint Denisist, mut tot ij moonâ aaibâs tegu suoi láin smiettâm já Hosea já Lenny surmâšuv. Dutch van der Linde, Arthur Morgan, Bill Williamson, Javier Escuella ja Micah Bell luhostuveh patâriđ kaavpugist tamppáin. Ulmen lâi moonnâđ Kuuban, mut tamppâ kárttá merâstoormân já loppâloopâst almaah riddoneh Guarma-nommâsii suollui. Tobbeen sij uásálisteh eennâmomâsteijei já oorjij koskâsii suátán. Sij išedeh oorjijd vyeittiđ suáđi já talle peesih maasâd Ovtâstum staatáid. Ovtâstum staatâin almaah kävnih rikosjuávhu eres jesânijd. Dutch ij lah innig vises tast, et sun puáhtá lyettiđ Arthurân, tastko Arthur ij innig tottâl suu. Siämmást Arthur mield Dutch lii muttum já ij lah innig siämmáš olmooš ko ovdil. Sunnuu koskâvuotâ huánnán, ko Ducth koddá Cornwall. Arthur luáttámuš Dutchân láppoo ollásávt já lopâlávt, ko Dutch ij haalijd piäluštiđ Abigail, kote lâi karttâm aageent Milton faŋgân. Arthur lii eres uáivilist já vuálgá Sadiein išediđ Abigail. Arthur piälušt Abigail já koddá aageent Milton. Ovdil jäämmim Milton muštâl Arthurân, et Micah lâi toimâm suu tiätukälden ton rääjist, ko almaah lijjii puáttám maasâd Guarmast. Ko Arthur máccá Dutch luusâ, te sun suujât Micah tast, et sun lii piättám juávhu. Tast šadda rijdo. Dutch, Micah, Bill Williamson já Javier Escuella láá Arthur já John vuástá. Agenteh kävnih almaid, mut almaah luhostuveh patâriđ. Arthur já John hiäppušeh láppojeh. John halijdičij maccâđ jieijâs perruu kuuvl, mut Arthur halijdičij moonnâđ maasâd já suáládiđ Dutch puoh ruuđâid. Tääl spellee kalga meridiđ tom, mii tábáhtuvá čuávuvâžžân. Mana-uv Arthur Johnáin vâi máccá-uv sun Dutch kuuvl? Loopâst Arthur jáámá, já maht sun jáámá lii kiddâ tast, mon ennuv kunneečuággáh sust láá. Jis sust láá ennuv čuággáh, te sun jáámá tuberkuloos keežild. Mudoi Micah koddá suu. Ovdedem. "Red Dead Redemption 2" ovdedii Rockstar Games puoh studioh. Spellâmotorin kevttui finnoduv jieijâs Rockstar Advanced Game Engine (RAGE). Woody Jackson, kii lâi nuottim uásild "Red Dead Redemption", maacâi nuottiđ jotkâuási. Speelâ almostittem maŋedii kuohtii: algâaalgâst spellâ lâi tárguttâs almostittiđ ive 2017 pelimuddoost, mut almostittem sirdii kiiđân 2018. Kuovâmáánust 2018 almottii, ete speelâ almostittem sirdâšuvá roovvâdmáánun 2018. "Red Dead Online" -nettispeelâ beta-versio almostui skammâmáánu 27. peeivi 2018, já tom lehâstii puoh spelleid skammâmáánu 30. peeivi. Markkânistem. Rockstar Games almostitj roovvâdmáánu 16. peeivi 2016 Twitterist kove, mast lâi finnoduv logo siämmáálágán ruopsis tuáváást ko Red Dead Redemption lokkekooveest. Tast šoddii tállán markkânsaavah Red Dead -spellârááiđu máhđulii jotkâuásist. Roovvâdmáánu 16. peeivi Rockstar Games piejâi speelâ virgálávt almosin já almottij, ete vuosmuš trailer almostuvá roovvâdmáánu 20. peeivi. Čohčâmáánu 28. peeivi 2017 almostui nubbe trailer. Kuálmád trailer almostittempeivi lâi vyesimáánu 2. peeivi 2018. Vuosmuš spellâm oovdânpyehtee trailer almostui porgemáánu 9. peeivi, já nubbe uási roovvâdmáánu 1. peeivi. Majemuš trailer ovdil almostittem poođij roovvâdmáánu 18. peeivi. Aanaar (raavâdviäsu). Aanaar lii Kollehovi-hooteel ohtâvuođâst tuáimee raavâdviäsu. Tot lii Aanaar markkânist Juvduujuuvâ riddoost. Raavâdviäsu fáálá puigâ anarâš purrâmâš. Fáállun láá purrâmâšah Aanaar kuávlust, ovdâmerkkân kyeleh Aanaarjäävrist, poccuupiärgu aldakuávlui palgâsijn, vuástá, kuobbâreh, myerjih já puurrâmšadoh. 1787. 1787 (MDCCLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1780-lovo káávcád ihe. 1777. 1777 (MDCCLXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1770-lovo káávcád ihe. 1767. 1767 (MDCCLXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1760-lovo káávcád ihe. 1757. 1757 (MDCCLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1750-lovo káávcád ihe. Nobel-kemiapalhâšume. Nobel-kemiapalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš kemistân teikâ kemistáid. Jis mottoom ive ij kihheen iävtukkâsâin teevdi iävtuid, te palhâšumesume ferttee njuolgâdusâi mield šeštiđ čuávvuváá ihán. Vuossmuu já nube maailmsuáđi keežild palhâšume paasij juohhuuhánnáá iivij 1916, 1917, 1919, 1924, 1933, 1940, 1941 já 1942. Nuorâmus palhâšume vuáittám olmooš lâi 35-ihásâš Frédéric Joliot, kii vuoitij Nobel ive 1935 oovtâst kálguinis Irène Joliot-Curiein. Puárásumos lii 97-ihásâš John B. Goodenough, kii vuoitij palhâšume ive 2019. Frederick Sanger lii áinoo olmooš, kii lii vuáittám Nobel-kemiapalhâšume kuohtii. Kyevtis lává vuáittám Nobel-kemiapalhâšume lasseen Nobel-palhâšume nube kategoriast: Marie Curie, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-fyysiikpalhâšume já Linus Pauling, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-ráávhupalhâšume. Palhâšume uásih. Palhâšumán kuleh kollemiitaal, diploom já stuorrâ ruttâpalhâšume. Miitaal. Miitaal lii vuávám Erik Lindberg. Nubepeln láá Alfred Nobel proofiilkove, suu nommâ já suu šoddâm- já jäämmimiveh. Nubepeln lává kyehti nissoon: luándu immeel já tiettuu vuoiŋâ. Sunnuu lasseen mitalân láá skuážurdum säänih "Inventas vitam iuvat excoluisse per artes", palhâšume vyeittee nommâ já ton mieđetteijee ađai Ruotâ kunâgâslii tieđâakatemia uánidum nommâ läättinkielân REG. ACAD. SCIENT. SUEC. Nobel-kemiapalhâšume já fyysiikpalhâšume mitaleh láá identliih. Ive 1980 räi kemiapalhâšume miitaal tiäddu lâi 200 g, mut tääl tot lii 175 g. Tooleeb miitaal kolle lâi 23 kaaraat kolle, mut taat-uv lii muttum já lii tääl 18 kaaraat kolle. Ton lasseen miitaal kolle lii tääl uđđâsistonnum kolle. Miitaal čođâmitto lii ain-uv siämmáš: 66 mm. Diploom. Diploom lii rahtum jyehi vyeittei sierâ já lii návt áinoošlajâsâš taaiđâtyeji. Diploom čižetpeln lii kove, mon fáddá távjá kulá ive teeman. Diploom uálgispeln lii Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia almottâs tast, kii lii ton ive vyeittee já mondiet. Kemiapalhâšume almottâs lii ruotâkielân. Diploom keigee jyehi vyeittei Ruotâ kunâgâs jyehi ive juovlâmáánu 10. peeivi. Ruttâpalhâšume. Ive 2020 palhâšume stuárudâh lâi 10 miljovn Ruotâ ruvnâd. Palhâšume stuárudâh muttuustâl ivveest nuubán já lii kiddâ Nobelfondd puáđuin, maid tot finnee jieijâs investistmist. Jis palhâšume vyeittiv kyevtis, te ruttâ juáhhoo táásá. Jis kuulmâs tom vyeittih, te Nobelfondd meerrid juáhhoo-uv ruttâ táásá vâi finnee-uv ohtâ olmooš pele palhâšumeruuđâin já nubbijd juáhhoo nubbe peeli, mii juáhhoo sunnui táásá. Grand Theft Auto V. Grand Theft Auto V (uánihávt GTA V teikkâ GTA 5'") lii Rockstar North toimâfiäráánspellâ, mii almostui čohčâmáánu 17. peeivi 2013 Playstation 3- já Xbox 360 -konsoláid. Speelâst almostui pyeredum versio skammâmáánu 18. 2014 Playstation 4- já Xbox One -konsoláid, mon maŋa tot almostui meid Microsoft Windowsân cuáŋuimáánu 14. peeivi 2015. Spellâ lii "Grand Theft Auto" -spellârááiđu čuávuvâš stuorrâ almostittem ive 2008 almostittum "Grand Theft Auto IV" maŋa. Spellâ sajaduvá kuvâttâllum San Andreas uásistaatân, já ton ohtuuspellâmaainâs čuávu kulmâ rikolii, kiäh uárnejeh rievvimijd haldâttâhtoimâttuv vuárnum vyelni. Ávus spellâmaailm addel spellei máhđulâšvuođâ jotteeđ rijjâ San Andreasist, moos kuleh ávus eennâmkuávlu já kuvâttâllum Los Santos kaavpug, mii vuáđuduvá Los Angelesân. Speelâ puáhtá spellâđ jo-uv kuálmád teikkâ vuosmuu persovn uáinust, já ton maailmist joteh jo-uv vääzin teikkâ motomáin fiävruin. Spelleeh stivrejeh kulmâ uáivihuáđđoo ubâ ohtuuspeelâ ääigi, já lonottâleh huáđđost nuubán sehe tohâmušâi ääigi já toi ulguubeln. Maainâs vuájudât rievvimáid, já maaŋgah tohâmušah siskeldeh pääččim já motomáin fiävruin vyeijim. Rikosijd tahhee spelleeh finnejeh virgeomâháid sii maajeeld. Virgeomâhái vuástátooimâi aggressiivlâšvuođâ mittedeh “wanted”-vuáháduváin. Speelâ maaŋgâspellâhäämi, "Grand Theft Auto Online", addel enâmustáá 30 spellei máhđulâšvuođâ tutkâđ ávus spellâmaailm já uásálistiđ ohtâsâštoimâlijn teikkâ kištottâllee haamijn. "Grand Theft Auto V" lâi ton almostittem rääjist vijđásávt vuordâččum. Ko tot almostui, te tot finnij pyere vuástáväldim kritijkkárijn, kiäh rämidii eromâšávt ton maaŋgâ uáivihuáđđoo kevttim, ávus spellâmvuođâ já teknisii ovdedem. "Grand Theft Auto V" cuovkkij syergi vyebdimulâttâsâid, já tast šoodâi puoh jotelumosávt vuobdum makkuuttâssyergi pyevtittâs. Tot ánsášij 800 miljovn dollarid ton almostittempeeivi, já kulmâ peeivi almostittem maŋa loho lâi jo paijeel miljard. Spellâm. "Grand Theft Auto V" lii jo-uv vuosmuu teikkâ kuálmád persovnist kovvejum toimâmfiäráánspellâ. Spelleeh čođâlditeh pargopittáid, vâi ovdáneh mainâsist. Pargopitái ulguubeln spelleeh pyehtih rijjâ juškeđ speelâ ávus spellâmaailmist. "Grand Theft Auto V" spellâmaailm lii čuuvtij stuárráb ko spellârááiđu tolebijn speelâin, já tobbeen láá ávus eennâmkuávlu já kuvâttâllum Los Santos kaavpug. Spellee kiävttá kolmâviärjuid, pääččimviärjuid já pávkkánâsâid vajalij tuástumân, já sun puáhtá kaččâđ, njuškođ, vuoijâđ teikkâ kevttiđ fiävruid. Tuáru tiileest spellee puáhtá kevttiđ automaatlâš sihtim. Jis lii tárbu, sun puáhtá meiddei čiähádâttâđ. Jis spellee vahaduvá, suu tiervâsvuotâčuággáh mäccih kuuloold pelimudo räi. Jis spellee jáámá, te sun šadda oppeet pyecceiviäsun. Jis spellee taha rikosijd speelâ ääigi, te sun puáhtá finniđ virgeomâháid suu maajeeld. Virgeomâhái vuástátooimâi aggressiivlâšvuođâ mittedeh “wanted”-vuáháduváin (já), mii vuáđuduvá tasnijd. Jis lii tuše ohtâ täsni, te virgeomâhááh iä lah aggressiivliih. Vittâ tääsni vuod uáivildeh, ete virgeomâhááh láá hirmâd aggressiivliih. Virgeomâhááh oceh spellee, kii jäävkit uuccâmkulluuttâs kuávlust. Jis spellee tolliittuvvoo teikkâ jáámá kaskoo tooimâ, te sun puáhtá algâttiđ ovdebáá vyerkkejum saajeest. Mittár mana cooldown-tilán já loopâst láppoo, ko spellee ij lah virgeomâhái uáinupirrâduvvâst (mii uáinoo kárttáást). Ohtuuspeelâst láá kulmâ huáđđoo, moiguin puáhtá spellâđ: Michael De Santa, Trevor Phillips já Franklin Clinton – kulmâ rikolii, kiäi mainâseh ovtâstuveh ko tooimah čođâldittuvvojeh. Motomijd tooimâid puáhtá čođâldittiđ tuše ovttáin huáđđoin, já loopah kuovttijn tâi kulmáin huáđđoin. Ubâ ohtuuspeelâ ääigi spelleeh pyehtih molsođ huáđđost nuubán sunde adeleijee kompas vievâst. Spellâ sáttá lonottiđ huáđđoid automaatlávt tooimâi ääigi nuuvt, ete tot puáhtá čođâldittiđ motomijd uulmijd. Huáđđoo kompassist leijee avatar šiälu ruopsâdin, jis sun lii vaarâst, já vielgâdin, jis sust lii strategisávt hiäđulâš tiileest. Veikkâ spelleeh čođâlditeh tooimâid moin peri uáivihuáđđoin, vaigâdumos rievvimtooimah väätih iše tahofiätu stivrim rikoskuoimijguin, kiäh spesiaališuveh ovdâmerkkân vyeijimân. Jis rikoskyeimi ciävzá rievviimist jämihánnáá, te sun finnee uási rievvimsummeest já sáttá leđe kiävtust puáttee rievvimtooimâin pyerebij táiđučuággáiguin. Speelâst rievviimijd puáhtá čođâldittiđ kyevti eres taavijn: spelleeh pyehtih ovdâmerkkân huámmášhánnáá finniđ sivilijd kolmâštuđ tainâskemkaasuin teikkâ tuš uáinusist volliittiđ sii viärjuigijn. Puoh huáđđoin láá käävci sierâlágán táiđud, moh ovdâsteh sii ääpi tiätusuorgijn, tego päčimist já vyejimist. Veikkâ spelleeh pyehtih pyerediđ huáđđoi tááiđuid spellâmáin, jyehi huáđđost lii äššitubdâmuš oovtâ tááiđun (om. Trevor táiđu stivriđ kirdemmaašin). Káávcád “eromâšäppi” miäruštâl huáđđoi áinoošlajâsii ääpi čođâldittem pehtilvuođâ. Michael kiävttá luođâääigi tullâtuárust, Franklin hittood ääigi vyejedijnis, já Trevor taha tuárust kyevtkiärdág vahâgijd vajaláid já váldá jieš tuš 50% vahâgijn. Puoh huáđđoi eromâšääpi mittedee mittár kulloo, ko kiävttoo äppi, já oppeet šadda, ko spellee taha taaiđâlijd tavoid (ovdâmerkkân Franklin driftaa fiävruiguin já Michael pááčá ulmui oivijd). Maainâs. Ive 2013, oovce ihheed endurân moonnâm rievvim maŋa oovdiš paŋkkiriävvár Michael Townley iälá tuođâšteijeesuojâlusâst perruidiskuin Los Santosist, San Andreasist syelinoomáin Michael De Santa. Ko Michael kulá, ete suu kálgu Amanda lii viällám tennismáttáátteijeinis, te sun uávuttâl tennismáttáátteijee tivrâs táálu luusâ já tuššâd táálu suttoost. Táálu omâsteijen čaittâšuvá meksikolii narkotiikpaaroon Martin Madrazo nissoonustev. Madrazo váátá sajanmáksu viehâvääldi uhkijn, já te Michael máccá jieijâs rikolii elimân, vâi sun finniiččij ruuđâid čuákán. Oovtâst rikoskuoimijnis, Franklin Clintonáin, suoi rievviv jálukeđgikäävpi, vâi suoi pastaččáin mäksiđ jieijâs veelgijd. Kanadalâš Trevor Phillips, kii lii áinoo rikoskyeimi val elimin oovce ihheed tassaaš tábáhtum paŋkkirievviimist, finnee tiätun jálukeđgirievviimist já fiettee, ete Michael lii lamaš ton tyehin. Suoi teivâv oppeet Los Santosist. Puoh uáivihuáđđoin älgih leđe čuolmah. Michael peerâ kuáđá suu, já Michael váldá ohtâvuođâ Devin Westonân, kii lii hirmâd riges uáiviomâdâhsajostittee. Franklin piälušt skipáris Lamar Davis, ko gangster Harold “Stretch” Joseph iirât ohtânmaanoost koddeđ Lamar, vâi sun finniiččij eenâb huámmášume jieijâs juávhust. Kyehti Federal Investigation Bureau (FIB) aageent, Dave Norton já Steve Haines, väldiv ohtâvuođâ Michaelân já vaattâv, ete Michael parga Franklináin já Trevoráin. Ulmen lii hiäjusmittiđ kištottâllee Internation Affairs Agency (IAA) -toimâttuv. Sij volliitteh fiävruid, moh siskeldeh IAA:n uáivildum uáiviomâduv, já rievvejeh paaŋki. Ko Haines tooimâid tuđhâškyetih, te sun páággut Franklin já tuššâdiđ tuođâštusâid Haines vuástá FIB toimâttuvâst. Michael uáiná taam tilálâšvuottân sikkođ meiddei puoh tuođâštusâid jieijâs tooimâin. Taah kuulmâs vuávááškyetih Union Depository -vuárhá rievvim, mii lii sii puoh stuárráámus rievvim. Trevor finnee čielgâsin, ete suu puáris rievvimkyeimi Brad Snider ij lahkin faŋgâlist tego sunjin lâi ettum. Brad jaamij oovce ihheed tassaaš endurân moonnâm rievviimist já suu hävdidii Michaelân uáivildum háávdán. Union Depository rievvim luhostuvá. Devin Weston mana Franklin kuuvl já koččo suu koddeđ Michael. Franklin muštâl Devinân, et Steve Haines lii jo koččom suu koddeđ Trevor. Franklinist láá kulmâ muulsâiävtu: koddeđ Michael, koddeđ Trevor teikâ leđe kodehánnáá kiämmán. Jis Franklin koddá jo-uv Michael teikâ Trevor, te tastmaŋa sun máccá jieijâs puáris elimân. Jis sun ij kode kuábbáágin, te kuulmâs kuáhtájeh FIB já Merryweather, mon maŋa sij sormejeh Haines, Strech, Cheng já Weston. Kulmâs oovtâstpargo nohá, mut sii ustevvuotâ juátkoo. Muusik. Grand Theft Auto V lii rááiđu vuosmuš spellâ, moos nyettejii algâalgâlii muusik. Muusik nuottiimist västidii The Alchemist, Oh No, Tangerine Dream já Woody Jackson, kii lâi tolebáá porgâm Rockstaráin tagarijn speelâin ko Red Dead Redemption (2010), L.A. Noire (2011) já Max Payne 3 (2012). Ovdedem. Kietâčällee Dan Houser muštâlij ive 2009 sahhiittâlmist, ete sun áigu čäälliđ suullân tuhháát-sijđosii kietâčalluu Grand Theft Auto V várás. Siämmáá sahhiittâlmist Houser muštâlij, ete ovdedempargo álgá vistig kaavpugist já esken ton maŋa huáđđoin. Almostittem. Roovvâdmáánust 2011 Rockstar Games almostitij Grand Theft Auto V Twitter peht piejâmáin viestân liiŋkâ jieijâs päikkisijđoid, moi stijlâ lâi nubásmittum speelâ mield. Siijđoin lâi logo, mii siskeldij speelâ noomâ. Ton vyelni lâi trailer almostittempeivimeeri. Vuossâmuš trailer almostui oho maŋeláá. Čuávuváid tiäđuid finnejii esken syeinimáánu 12. peeivi 2012, ko Rockstar almostitij kyehti kove speelâst. Speelâ nubbe trailer almostui skammâmáánu 14. peeivi 2012. Trailerist oovdânpuohtii speelâ huáđđoid. Uđđâivemáánust 2013 Rockstar almottij, et spellâ almostuvá čohčâmáánu 17. peeivi 2013. Nuurrâmversioh. Grand Theft Auto V:st láá almostum kyehti nuurrâmversio: "Special Edition" já "Collector's Edition". Kyevtsáigusâš RNA-viruseh. Kyevtsáigusâš RNA-viruseh (dsRNA-viruseh) láá juávkku virusijn, moi árbádâh šadda kyevti RNA-sááigust, moh láá ponjásâm kyeimi kyeimis pirrâluvâi. Taat virusjuávkku juáhhoo ain kuuđâ čeerdân, main stuárráámus lii "Reoviridae". Taan juávhu virusijn láá uáli jieškote-uvlágán árbáduvah, viruspartikkâlij ráhtuseh já iššeediäláneh. Motomeh viruseh njuámuh ulmuid (om. rotaviruseh). Nubeh viruseh vuod njuámuh elleid, šaddoid, kuobbâráid teikâ bakteeráid. Merhâšittee kyevtsáigusâš RNA-viruseh láá ovdâmerkkân rotavirus, mii toovvât luččâtaavdâ; BTV-virus, mii toovvât nk. čuovjisnjuovčâtaavdâ; IBD-virus, mii njuámu kaanijd já Φ6-bakteervirus, mii njuámu "Pseudomonas"-bakteeráid. Ive nuorttâlâš. Ive nuorttâlâš (já) lâi palhâšume, mii juohhui jyehi ive iivij 2007–2016. Taat palhâšume mieđettui ulmuid, juávhoid, ornijduumijd já instituutioid jo-uv ohtuu teikkâ oovtâst merhâšittee kielâ- já kulttuurpargostis nuorttâlâšsiärváduv pyerrin. Noomâst huolâhánnáá palhâšume vyeittee ij tarbâšâm leđe nuorttâlâš. Palhâšume haldâšii já taan vyeittest teikkâ vyeittein jienâstii Saaʹmi Nueʹtt já nuorttâlij sijdâčuákkim. 1747. 1747 (MDCCXLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1740-lovo káávcád ihe. Paul Walker. Paul William Walker IV () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Sun čaittâlij ovdâmerkkân "Fast & Furious" -elleekuuvijn já elleekooveest "Into the Blue". Karrieer. Jo arâpärnivuođâstis Pampers-finnoduv máinusijn čaittâlâm Walker algâttij jieijâs karrieer sijđo-oosijn tagarijd televisio-ohjelmijn ko "The Young and the Restless" já "Touched by an Angel". Tastoo sun finnij mááinu roolâinis nuoráid uáivildum elleekuuvijn "She's All That" (1999) já "Varsity Blues" (1999). Ive 2001 Walker finnij almugijkoskâsâš huámmášume protagonistin toimâmelleekooveest "The Fast and the Furious", mast sun čaittâlij siämmáá roolâ ohtsis viiđâst elleekoverááiđu kuuđâ jotkâuásist. Walker lâi uáiviroolâst elleekuuvijn "Eight Below" (2006), "Timeline" (2003), "Joy Ride" (2001) já "Running Scared" (2006). Priivaateellim. Walkerist lii ohtâ nieidâ, ive 1998 šoddâm Meadow Walker. Jäämmim. Walker jaamij autopäärtist Santa Claritast, Kaliforniast lávurduv skammâmáánu 30. peeivi 2013. Tábáhtusah algii, ko Walker ustev, ovdii kištovyeijee Roger Rodas omâstem luksusautokäävpi Always Evolving pargee ij finnim auto haandâl siisâ, já Rodas meridij vyeijiđ tom jieš toho. Talle Paul Walker poođij Rodas luusâ já almottij, ete sun ij lah val vuáijám áášánkullee Porsche. Walker ustev Jim Trop kuulâi, ko Walker eeđâi Rodasân: "Hei, jis vyelgeen vyeijiđ." Toh lijjii majemuuh viäruiulmuu kuullâm säänih. Käldeeh. Walker Walker Walker Čuovâuáivi peivikirje. "Čuovâuáivi peivikirje" (, já) lii nuorâiroomaan, mon Jeff Kinney lii čáállám já kuvvim. Tot lii vuossâmuš kirje siämmáánommâsâš kirjerááiđust. Kirje lii jurgâlâm anarâškielân Mikkâl Morottaja. Heffleyh. Kirje uáivihuáđđoo lii 11-ihásâš paješkovlâlâš Greg Heffley, kii čáálá peivikirje eellimstis. Ton lasseen sun sárgu jieijâs uáinuid jieškote-uvlágán tábáhtusâin ráiđukuuvijd, maid sun talle piäjá peivikiirján – teikâ äigičallui tegu Greg näggee. Greg enni lii Susan Heffley, já eeči Frank Heffley. Gregist lává kyehti viiljâ: stuorrâviljâ 16-ihásâš Rodrick já uccâviljâ 3-ihásâš Manny. Jeffersoneh. Greg muštâl, et suu pyeremus skippáár lii Rowley Jefferson, mut Greg ij kohtâl Rowley pyereest. Rowley lii meid 11-ihásâš paješkovlâlâš. Suu eeči lii Robert Jefferson, já suu eeni Linda Jefferson. Robert ij lijkkuu Gregân ollágin. Čuovâuáivi peivikirje (kirjeráiđu). Čuovâuáivi peivikirje lii ovtâstumstaatâlâš kirječällee Jeff Kinney čäällim já kuvvim kirjeráiđu, mast láá 15 uássid já 4 lasekirje. Kirjeh muštâleh kaandâst, Greg Heffleyst, suu elimist, suuvâst já skovlâskipárijn. Kinney čáálá kirjerááiđu kiirjijd eŋgâlâskielân. Tassaažân kirjeh láá jurgâlum 65 kielân, ml. anarâškielân, nuorttâlâškielân já orjâlâškielân. Kirjeráiđu kuulmâ sämikielân. Rááiđu vuossâmuš kirje, "Diary of a Wimpy Kid" almostui eŋgâlâskielân ive 2007. Ive 2009 taat vuossâmuš kirje almostui meid suomâkielân noomáin "Neropatin päiväkirja". Ive 2020 almostuvvii siämmáá kirje sämikielâg versioh. Anarâškielân tom jurgâlij Mikkâl Morottaja noomáin "Čuovâuáivi peivikirje", nuorttâlâškielân Raija Lehtola noomáin "Jeäʹrmmpääʹǩǩ peiʹvvǩeʹrjj" já orjâlâškielân Áilu Valle noomáin "Jierpmástalli beaivegirji". Ton lasseen Anarâškielâ servi lii jurgâlittám rááiđu kulmâ čuávuváá kirje anarâškielân. Fabrizio Brecciaroli jurgâlij rááiđu nube já kuálmád kirje ive 2020. Toh almostuveh ive 2021 nomâiguin "Čuovâuáivi peivikirje – Stuorrâviljâ almaaštâl" já "Čuovâuáivi peivikirje – Jo rijttáá". Sun áigu jurgâliđ rááiđu niäljád kirje ive 2021. Käldeeh. * Jaroslav Heyrovský. Jaroslav Heyrovský () lâi tšekkilâš kemist. Ive 1959 sun vuoitij Nobel-kemiapalhâšume tondiet ko sun huutkâi já ovdedij polarografialijd analysistemvuovijd. Mánudáá Heyrovsky-kraatter lii nomâttum Heyrovský mield. Heyrovský Heyrovský Heyrovský Heyrovský It's a Wonderful Life. It's a Wonderful Life (ive 1946 poster) It's a Wonderful Life lii ive 1946 almostum, Frank Capra stivrim draamaklassikko. Ton vuosâeehid lâi Globe-teatterist, New Yorkist, juovlâmáánu 20. peeivi 1946. Klassikko tast ij kuittâg šoddâm tállân pic esken ive 1973 maŋa, ko ton tahheevuoigâdvuođah nuhhii Ovtâstustaatâin já tom čäitiškuottii televisiost juovlâi ääigi. Suomâ televisiost "It's a Wonderful Life" oinui vuosmuu keerdi ive 1976, ko MTV čaaitij tom. Tastmaŋa tot oinui vistig Yle TV1:st ive 1987 juovlâááptu já Yle TV2:st jyehi juovlâi ääigi iivij 1992–2011 koskâsii ääigi. Ive 2014 Yle Teema (2017 rääjist Yle Teema & Fem) čäitiškuođij tom ain juovlâi ääigi. Elleekove vuáđđun lii Philip Van Doren Stern maainâs "The Greatest Gift". Palhâšumeh já iävtukkâsvuođah. Ive 1947 Frank Capra vuoitij "It's a Wonderful Life"st pyeremuu stivrim Golden Globe. Elleekove lâi meid Oscar-iävtukkâssân viiđâ eres kategoriast: pyeremus elleekove, pyeremus almaičaittâleijee (James Stewart), pyeremus stivrejeijee (Frank Capra), pyeremus jienâpaddim (John Aalberg) já pyeremus editistem (William Hornbeck). Muumistáálu. Muumistáálu (,,) lii Muumi-mainâsij uáivihuáđđoo já vuossâmuš muumihuáđđoo, mon Tove Jansson raahtij. Nuorâ Muumistáálu áásá Muumitáálust oovtâst vaanhimijdiskuin Muumieijijn já Muumiennijn. Sun lii sunnuu áinoo alge. 58345 Moomintroll-asteroid lii nomâttum suu mield. Muumistáálu šoddâm. Muumistáálu huáđđoo ovdánij kuuloold 1930-lovvoost. Huáđđoo nommâ lâi vistig ruotâkielân "snorken", mii lii siämmáš nommâ ko Nisoost lii tääl. Vuossâmuu keerdi Muumistáálu lâi uáivihuáđđon ive 1945 "Småtrollen och den stora översvämningen" -kirjeest (). Muumistáálu häämi já luándu. Muumistáálu lii vielgâd já kossuv. Suu stuorrâ, jurbâ njune, tieppiseibi já stuorrâ čalmeh sulâstiteh virdehiäppuš. "Muumistáálu já seibitäsni" -elleekooveest Muumistáálu šoddâmpeivi lii porgemáánu 7. peeivi. Sun lijkkoo fiäránáid, mut ana älkkeevuođâ já vuovâsvuođâ ennuv áárvust já ain máccá maassâd. Muumistáálu kiävttá pihtâsijd tuše vuojâdijnis. Muumistáálu skipáreh. Muumistáálu pyeremus ustev lii Noskemudágâš, kii áásá telttaast, mon sun ceeggât ain kiđđuv siämmáá sajan šalde paaldân. Muumistáálu eres skipáreh lává Nipso já Uccâ Myy. Ton lasseen sun lii Nisonieidâ sierâdemskippáár já ustev. Muumistáálu "Muumileevi mainâseh" -rááiđust. Iivij 1990–1992 TV-rááiđust Muumistáálu lii uáivihuáđđoo. Suoi Uccâ Myyin lává áinoo huáđđooh, kiäh lává TV-rááiđu puoh oosijn. TV-rááiđust. Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu nuorttâlâškielân, orjâlâškielân já anarâškielân. Rááiđu láá jurgâlâm nuorttâlâškielân Tiina Sanila-Aikio, orjâlâškielân Inger-Mari Aikio já anarâškielân Neeta Jääskö. Jurgâlusâi vuáđuld Muumistáálu-rooli jienâčaittâleh nuorttâlâškielân Teemu Titola, orjâlâškielân Áilu Valle já anarâškielân Mikkâl Morottaja. Kiirjijn. Muumistáálu fiäránijn puáhtá luuhâđ anarâškielân Uccpárnáá Vuoli Ilmar jurgâlem kirjeest "Tijdâtälvi". Siämmáá kirje puáhtá luuhâđ meid nuorttâlâškielân noomáin "Moodrai täʹlvv" já orjâlâškielân noomáin "Diidadálvi". Tai lasseen láá almostum kyehti kirje orjâlâškielân: Ritva Torikka jurgâlem "Áhčči ja mearra" () ive 1990 já Kerttu Vuolab jurgâlem "Moson de geavvá? Girji Mymmela, Mumenstálu ja unna My birra" () ive 2000. Ive 2016 "Tijdâtälvi" almostui orjâlâškielâg jienâkirjen; tom luuvâi páádán Raili Pirinen. Elleekuuvijn. Taan räi sämikielân láá kyehti Muumih-elleekove, kuohtuuh orjâlâškielân. Ive 1992 almostui "Mumenstállu ja seaibenásti" (), mast lii orjâlâškielâg tekstim. Ive 2017 almostui "Mumi imaš muohtamáilmmis" (). Taat elleekove vuáđuduvá "Tijdâtälvi"-kiirján. Ive 2017 elleekooveest jienâčaittâl Áslat Holmberg. Fast & Furious. Fast & Furious () lii ovtâstumstaatâlâš elleekoveráiđu. Rááiđu vuosmuš uási, The Fast and the Furious, finnij vuosâeehid ive 2001. Ohtsis elleekove láá almostum käävci. Čiččâd lâi algâaalgâst ulme valmâštuđ ive 2014, mut ton valmâštum maŋanui elleekove čaittâleijee Paul Walker jäämmim tiet. Elleekove finnij vuosâeehid ive 2015 aalgâst. Elleekoverááiđu maaŋgâin oosijn láá čaittâlâm Walker lasseen Vin Diesel, Michelle Rodriguez, Jordana Brewster já Sung Kang. Käldeeh. * South Park. South Park lii ovtâstumstaatâlâš satiirilâš animaatioráiđu, mii muštâl Ovtâstum staatâi Colorado uásistaatâst leijee South Park kaavpug tábáhtusâin. Rááiđu uáivihuáđđooh láá nelji vyeliškovlâahasii kaandâ: pyeidis já karodeijee Eric Cartman, juudalâškandâ Kyle Broflovski, kievhis peruu pärni Kenny McCormick já koskâluokkalii ameriklâšperruu pärni Stan Marsh. Teemamuusik rááiđun lii ráhtám Primus. Rááiđust láá rahtum meid maaŋgah videospeelah já miälduspyevtittâsah. Algâmuddo. Mottoomlágán ‘’South Park’’ versio rahtui ive 1992, ko Trey Parker já Matt Stone rahtijn uánihiselleekove, mast Jeesus taištâlij iällááttum morhedeijeemuotâäijih vuástá. Forgâ sunnust koijâdii laseelleekuuvijd. Stone já Parker rahtijn juovlâelleekooveest uđđâ versio, mast Jeesus vuástálisten lâi juovlâstáálu. Elleekoveh levânii Internetist. Parker já Stone finnijn maaŋgâid ohtâvuotâväldimijd elleekovefinnoduvâin, já forgâ Comedy Central faalâi pyevtittiđ puáttee rááiđu. South Park áánsust Comedy Central piäluštui koŋkursist. Käldeeh. * The Fast and the Furious. The Fast and the Furious () lii Fast & Furious -elleekoverááiđu vuossâmuš elleekove. Tot almostui ive 2001. 1790. 1790 (MDCCXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1790-lovo vuossâmuš ihe. Viestâr-Afrik. Viestâr-Afrik staatah OA jyehim mield Viestâr-Afrik lii kuávlu, mii siskeeld Afrik viestâruási staatâid. Staatah. Ovtâstum aalmugij jyehim mield toos kuleh Benin, Burkina Faso, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Kap Verde, Liberia, Mali, Mauritania, Niger, Nigeria, Elefanttähtiriddo, Senegal, Sierra Leone já Togo. Tave-Afrik. Tave-Afrik staatah OA jyehim mield Tave-Afrik lii Afrik tavemus uási. Staatah. Tave-Afrikân kuleh Ovtâstum aalmugij jyehim mield čuávuvááh staatah já kuávluh: Algeria, Egypti, Libya, Marokko, Sudan, Tunisia já Viestâr-Sahara. Toos rekinisteh meid Espanjan kullee Ceuta, Melilla já Kanaria suolluuh sehe Portugalin kullee Madeira. Muumienni. Muumienni (,,) lii Tove Jansson rähtim Muumi-mainâsij ennihuáđđoo. Sun lii Muumistáálu enni já Muumieeji kálgu. Muumieeni häämi já luándu. Tegu eres muumih Muumienni-uv lii vielgâd já kossuv já sust láá meid stuorrâ, jurbâ njune já tieppiseibi. Suu stuorrâ čalmeh láá ruánááh aainâs-uv Muumileehi-rááiđust. Muumienni lii lääđis já kierdâvâš, ige suutâ uáli távjá. Muumieenist lii tävjit-távjá čapis kietâlavkkâ. Maŋeláhháá sun aneškuođij ovdâliijne, mast láá ruopsis já vielgis ciägusárgáh. TV-rááiđust. Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu nuorttâlâškielân, orjâlâškielân já anarâškielân. Rááiđu láá jurgâlâm nuorttâlâškielân Tiina Sanila-Aikio, orjâlâškielân Inger-Mari Aikio já anarâškielân Neeta Jääskö. Jurgâlusâi vuáđuld Muumieeni rooli jienâčaittâleh nuorttâlâškielân Tiina Sanila-Aikio, orjâlâškielân Siri Broch Johansen já anarâškielân Anna Morottaja. Lee D. Rodgers. Lee David Rodgers (š. kuovâmáánu 9. peeivi 1969, Manchester, Ovtâstum kunâgâskodde) lii eŋlandlâš kirječällee. Sun lii čáállám kyevtikielâg párnáikiirjijd, maid Rodgers čáálá eŋgâlâskielân já Petter Morottaja jurgâl anarâškielân. Eellim. Lee David Rodgers šoodâi kuovâmáánu 9. peeivi 1969 eŋlandilâš perrui. Sust lává enni (Anita Ray Rodgers) já uccâviljâ (Paul David Rodgers). Lee eeči (Dave David Rodgers) jaamij ive 1993, ko Lee lâi 24-ihásâš. Lee juuđij škoovlâ Partingtonist viljâinis. Lee eeči lâi puálualmai, já suu enni lâi čällee. Lee luuvâi Manchester Metropolitan -ollâopâttuvvâst já viettij uápui nube ive Helsig ollâopâttuvvâst Erasmus-uáppen. Sun eelij vuosmuu keerdi Anarist ive 1994 25-ihásâžžân. Sun mađhâšij kuovttijn skipáráin, kiäid sun lâi teivâm Helsig ollâopâttuvvâst. Suu skipáreh halijdáin eelliđ Anarist kuáláástmin, já Lee meridij moonnâđ fáárun. Vistig sij mađhâšii Helsigist Ruávinjaargân ijjâjunáin já talle linjâšautoin Ruávinjaargâst Anarân. Ko sij pottii Anarân, te Lee skipáreh halijdáin vuoiŋâstiđ já keččâđ TV. Lee meridij väzziliđ já tutkâđ Aanaar markkân. Sun ooinij kuovskâsijd já tääsniluččim. Ko sun lâi väzzimin, te sun ij tiättám kuus moonnâđ. Sun ooinij hooteel Kollehovi čuovâid já meridij moonnâđ siisâ. Sun teeivâi kálgus (Kaisu Nikula) tobbeen. Tallaa ääigi hooteel omâstij vala Kaisu enni (Maija Nikula). Ive 2002 Lee varrij perruinis Anarân já forgâ tastmaŋa Saammâl-kaandâš moonâi kielâpiervâlân. Tađe ovdil já maŋeláá ko Saammâl uccâviljâ Matti šoodâi, Lee lâi päikkieeččin. Onnáá peeivi Lee áásá Anarist perruinis, moos kuleh kálgu Kaisu Nikula já kandâkyevtis Saammâl já Matti Rodgers. Pargo. Aalgâst Leest lijjii maaŋgâlágáneh pyeretovâlâšvuotâpargoh (om. pyecceiviäsust, puárásijviäsust já vádulij párnáiguin). Maŋeláá sun poorgâi maaŋgâlágánijd máinuspargoid já raahtij om. máinuskoolbâid já seinikuuvijd. Talle ko sun varrij pištevávt Suomân, sun poorgâi siämmáálágánijd pargoid Maadâ-Suomâst já mottoom verd meid Anarist. Jo Helsigist asâdijnis Lee poorgâi kuvvimpargoid sämmilijguin. Sun lii kuvvim Rauna Paadar-Leivo čäällim párnáikirje "Vuoi dan Karenina" já anarâškielâlii "Luuhâmkirje". Rumbu-kirjeráiđu. Rumbu-kirjeráiđu lii käävciuásásâš párnáikirjeráiđu. Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. Kirje uáivihuáđđoo Saammâl lii vuáđudum čällee kaandân Samuel Ray Rodgers. Saammâl já meeci kunâgâs -kirjeest lii rahtum meid siämmáánommâsâš, käävciuásásâš animaatioráiđu. Käldeeh. Rodgers Rodgers Rumbu-kirjeráiđu. Rumbu-kirjeráiđu, meid Saammâl-kirjeráiđu, lii Lee D. Rodgers čäällim käävciuásásâš, kyevtikielâg párnáikirjeráiđu. Mainâseh láá čallum sehe anarâškielân já eŋgâlâskielân. Kielah láá paldâluvâi, vâi kielâid puávtáččij viärdádâllâđ. Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. Sun lii nuorâ kandâ, kii lijkkoo fiäránáid já Säämi mulsâšuvvee iveaigijd. Kirje uáivihuáđđoo Saammâl lii vuáđudum čällee kaandân Samuel Ray Rodgers. Kirjeh. Jyehi kirjeest lii jieijâs iveäigi, moos maainâs vuáđuduvá. Nuuvtpa ráiđu nuávdit ärbivuáválii sämmilâš käävci iveääigi kiärdum. Animaatio. Saammâl já meeci kunâgâs -kirjeest lii rahtum meid siämmáánommâsâš, käävciuásásâš animaatioráiđu. Muumieeči. Muumieeči (,,) lii Tove Jansson rähtim Muumi-mainâsij ečihuáđđoo. Sun lii Muumistáálu eeči já Muumieeni käälis. Muumieeji häämi já luándu. Tegu eres muumih Muumieeči-uv lii vielgâd já kossuv já sust láá meid stuorrâ, jurbâ njune já tieppiseibi. Suu stuorrâ čalmeh láá ruškâdeh aainâs-uv Muumileehi-rááiđust. Muumieejist lii távjá čapis sylinder uáivistis. Motomin sun kiävttá väzzimsuábi já pijpostâl. TV-rááiđust. Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu nuorttâlâškielân, orjâlâškielân já anarâškielân. Rááiđu láá jurgâlâm nuorttâlâškielân Tiina Sanila-Aikio, orjâlâškielân Inger-Mari Aikio já anarâškielân Neeta Jääskö. Jurgâlusâi vuáđuld Muumieeji rooli jienâčaittâleh nuorttâlâškielân Tauno Ljetoff, orjâlâškielân Mikkel Gaup já anarâškielân Aimo Aikio. Muumileehi. Muumileehi (, teikkâ "Mumenleahki",) lii Tove Jansson rähtim Muumi-mainâsij tehálâš tábáhtussaje, kost Muumih ustevijdiskuin ääsih. Leehi lii rávhálâš saje já kukken maailm miänuin. Muumileevi pirrâ láá Ohtuunis väärih já meerâ. Muumileevist kolgá juuhâ, mii ij kuittâggin virded meerân. Muumitáálu. Leevi tehálumos huksiittâs lii Muumieeji rähtim Muumitáálu. Tot lii muumiperruu päikki. Muumij rähtim tááluh láá ain olluuh já keezih, já nuuvt lii taat-uv. Taat táálu lii jyehi muumikiirjijn. Nipso táálu. Nipso táálu lii uccâ vistááš. Kiirjijn táálu lii rahtum keđgiluámán vyevdiroobdâst. Jieijâs táálust huolâhánnáá Nipso kuittâg uáđá uáli távjá Muumitáálust. Poolistáálu. Muumileevi poolistáálu lii kuávdoo leevi. Taat lii poolismiästár pargosaje. Hemulii táálu. Šaddonurâdeijee Hemulii táálu lii vyevdiroobdâst já ton šiljo paaldâst láá rääsi- já šaddokäärdih. Ohtuunis väärih. Ohtuunis väärih (,) láá fiktiivlâš várádâh Tove Jansson čäällim Muumi-mainâsijn. Muumihuáđđoin Skuŋkkâ áásá Ohtuunis vaarijn. Mainâsist "Muumistáálu já seibitäsni" Muumistáálu já Nipso ("siämmáánommâsii elleekooveest" meid Uccâ Myy) vyelgih Ohtuunis vaarij täsnitoornân. Ohtuunis vaarij tyehin lii jävri, mast iälá stuárááh kollekyeli, mon Muumistáálu oovtâst ustevijgijn ooinij oovtâst "Muumileevi mainâseh" -animaatiorááiđu oosijn. Tove já Lars Jansson čäällim "Muumistáálu"-ráiđukuuvijn Muumileevist láá finnoduvah tegu tubbáákhaandâl, valastâllâmkävppi já aavis toimâttâs. Muumitáálu. Muumitáálu (já) lii ollâ já kezis čuovjis viäsu Muumileevist. Tom lii Muumieeči ráhtám perruusân já tobbeen áásá ubâ Muumipeerâ ađai Muumienni, Muumieeči, Muumistáálu já piämmupáárnáš Nipso. Sii lasseen táálust ääsih maŋgâ muumiperruu ustev nuuvtko Uccâ Myy já Nisonieidâ. Ovdâkove. Muštâlusâi mield Glosholm čuovâtornâ lii Muumitáálu ovdâkove. Muumij arkitektuur. Muumij rähtim tááluh láá ain olluuh já keezih, já nuuvt lii taat-uv. Sämirääđi. Sämirääđi (,, já) lii sämmilij kulttuurpoolitlâš hiäŋgáámettum oovtâstpargo-orgaan, moos kuleh oovce sämiservid Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. Historjá. Rääđi vuáđudui porgemáánu 18. peeivi 1956 sämmilij 2. tave-eennâmlâš konferensist Kárášjuuvâst noomáin "Tave-eennâmlâš Sämirääđi". Cuáŋuimáánu 15.–17. peeivij 1957 Anarist rääđi čokkânij vuossâmuu keerdi. Ive 1992 Helsigist uárnejui sämmilij 15. konferens, kost Ruošâ peln Kuáláduv säämi servi tuhhiittui jesânin já Tave-eennâmlâš Sämirääđi -noomâst kuođđui "tave-eennâmlâš" meddâl. Sämirääđi saavâjođetteijeeh. Ovdil ive 1980 Tromssaast tollum sämmilij 11. tave-eennâmlâš konferens jyehi staatâst lâi jieijâs juávus já jyehi juáhusist jieijâs saavâjođetteijee, mut ton rääjist puoh juáhusijn lii lamaš ohtâsâš saavâjođetteijee, kii väljejuvvoo ain ihán häävild. Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (já) lii kirjálâšvuođâpalhâšume, mon Sämirääđi lii mieđettâm ive 1994 rääjist. Ive 2007 palhâšume stuárudâh lâi 3 000 eurod. Historjá. Sämirääđi vuáđudij jieijâs kirjálâšvuođâpalhâšume, ko tot halijdij movtijdittiđ ulmuid čäälliđ sämikielân. Taat lii suijâ, mondiet palhâšum kirje algâkiellân ferttee leđe ohtâ sämikielâin. Lii meid máhđulâš tuhhiittiđ iävtukkâssân kirje, mon lii jurgâlum ucceeblovosämikielân. Kirje ferttee leđe almostum kyevti ovdebáá kalenderive ääigi. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 1994. Talle tot juohhui jyehi ive, mut ive 2003 maŋa tot lii juohhum suulân jyehi nube ive. Käldeeh. * 1737. 1737 (MDCCXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1730-lovo káávcád ihe. 1727. 1727 (MDCCXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1720-lovo káávcád ihe. 1717. 1717 (MDCCXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1710-lovo káávcád ihe. 1707. 1707 (MDCCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1700-ihelove káávcád ihe. 1789. 1789 (MDCCLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1780-lovo majemuš ihe. 1779. 1779 (MDCCLXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1770-lovo majemuš ihe. 1769. 1769 (MDCCLXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1760-lovo majemuš ihe. 1759. 1759 (MDCCLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1750-lovo majemuš ihe. 1749. 1749 (MDCCXLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1740-lovo majemuš ihe. 1739. 1739 (MDCCXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1730-lovo majemuš ihe. 1729. 1729 (MDCCXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1720-lovo majemuš ihe. 1719. 1719 (MDCCXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1710-lovo majemuš ihe. 1709. 1709 (MDCCXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1700-ihelove majemuš ihe. 1795. 1795 (MDCCXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1790-lovo kuuđâd ihe. 1785. 1785 (MDCCLXXXV'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1780-lovo kuuđâd ihe. 1775. 1775 (MDCCLXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1770-lovo kuuđâd ihe. 1765. 1765 (MDCCLXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1760-lovo kuuđâd ihe. 1755. 1755 (MDCCLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1750-lovo kuuđâd ihe. Elle Márjá Vars. Elle Márjá Vars, meid Ellen Marie Vars (š. porgemáánu 12. peeivi 1957, Láhpoluoppal, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii sämmilâš kirječällee, jurgâleijee já tihtâčällee Taažâ peln. Sun čáálá orjâlâškielân párnái- já nuorâikiirjijd, main maŋgâ kirje láá jurgâlum eres kieláid. Taan lasseen sun lii jurgâlâm maŋgâ kirje orjâlâškielân. Palhâšumeh. Ive 2005 Vars vuoitij kirjeest "Čábbámus Iđitguovssu" vuossâmuu keerdi Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. Muáddi ive maŋeláá sun vuoitij oppeet palhâšume, taan tove kirjeest "Máilmmi láikkimus olmmoš". Käldeeh. Vars Vars Vars Vars 1735. 1735 (MDCCXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1730-lovo kuuđâd ihe. 1725. 1725 (MDCCXXV'") lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1720-lovo kuuđâd ihe. 1715. 1715 (MDCCXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1710-lovo kuuđâd ihe. 1705. 1705 (MDCCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1700-ihelove kuuđâd ihe. 1793. 1793 (MDCCXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1790-lovo niäljád ihe. 1783. 1783 (MDCCLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1780-lovo niäljád ihe. 1773. 1773 (MDCCLXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1770-lovo niäljád ihe. Niillas Holmberg. Niillas Holmberg teikkâ Jalvvi Anna-Liissá Niillas (š. syeinimáánu 2. peeivi 1990, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš tihtâčällee, musijkkár, čaittâleijee, TV-jođetteijee já aktivist. Eellim. Niillas Holmberg šoodâi syeinimáánu 2. peeivi 1990 Ucjuuvâst. Suu eeči lii sämmilâš párnái- já oppâkiirjij kirječällee já jurgâleijee Veikko Holmberg já suu enni lâi sämmilâš máttáátteijee Anna-Liisa Guttorm. Ko Holmberg lâi 12-ihásâš, suu enni jaamij purâsân. Holmberg rávásmij Ucjuuvâst, kost sun juuđij Ucjuvnjäälmi škoovlâ orjâlâškielâg luoka. 16-ihásâžžân sun varrij Tamperen luvâttuv tiet. Taaiđâluvâttuvvâst sun teeivâi Roope Mäenpää, kiäin sun maŋeláhháá vuáđudij lávlumduo Niillas Holmberg & Roope Mäenpää. Luvâttuv maŋa sun maacâi Ucjuuhân. Teatter- já televisiopargo. Jo škoovlâ ääigi Holmberg lâi ive 2009 valmâštum Yleisradio minirááiđust "Lopun alku", mii muštâl vyevdičuoppâmčuolmâin Anarist. Siämmáá ive Holmberg jođetškuođij Yle pyevtittem sämikielâg "Unna Junná" -párnáiohjelm. Sun lii čaittâlâm eereeb iärrás Kuovdâkiäinust tuáimee Piäiváš Säämi Aalmugteatterist já lii lamaš sämikielâg párnáiohjelmist NRK:st Taažâ peln. Holmberg elimist já määđhist jieijâslágán taidârin muštâleijee "Soajálaččat"-elleekove vuosâeehid lâi kuovâmáánu 2. peeivi 2013 Skammâkoveh-elleekovefestivaalist. Elleekove lii stivrim Ima Aikio-Arianaick. Muusik. Poppoo-juávhu jesânin 14-ihásâš Holmberg vuoitij ive 2005 Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási lavluin "Giella ii leat jáddan" (). Holmberg raahtij pitá saanijd já meid ráppái taid. Holmberg lii almostittâm kyehti orjâlâškielâg folk-muusikalbum oovtâst tamperelâš klassiklâš muusik nuotâsteijee Roope Mäenpääin. Duost Holmberg láávlui já čuojâttij kiitaar, já Mäenpää čuojâttij selo já piano. Suomâ já Taažâ lasseen kyevtis lávdástáin aalmugmuusikjuuhlijn eereeb iärásij Islandist já Eestienâmist. Kyevtis čuojâttáin majemuu konsertis vyesimáánu 25. peeivi 2019. Holmberg lâi kyessilávlon oovtâst Sofia Jannokáin Amoc singlest Kuobârpoolvâ maŋa. Palhâšumeh. Ive 2010 Holmberg väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taiđârin. Ive 2014 Holmberg vuoitij tihtâkirjestis "Amas amas amasmuvvat" Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. Kirje lâi meid iävtukkâssân Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšumán ive 2015, mut ij vuáittám. Ton lasseen Holmberg kirje "Juolgevuođđu" lâi iävtukkâssân Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšumán ive 2020, ko meiddei suu eeji čäällim kirje "Duvro-guovža ja skohtermáđii" lâi iävtukkâssân párnái- já nuorâikirjálâšvuođâpalhâšumán. Ive 2016 Holmbergân keigejui Ive sämmilâš -palhâšume. Käldeeh. Holmberg Holmberg Holmberg Holmberg Holmberg Holmberg 1763. 1763 (MDCCLXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1760-lovo niäljád ihe. 1753. 1753 (MDCCLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1750-lovo niäljád ihe. 1743. 1743 (MDCCXLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1740-lovo niäljád ihe. 1733. 1733 (MDCCXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1730-lovo niäljád ihe. 1723. 1723 (MDCCXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1720-lovo niäljád ihe. 1713. 1713 (MDCCXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1710-lovo niäljád ihe. 1703. 1703 (MDCCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1700-ihelove niäljád ihe. Prato eennâmkode kieldah. Prato eennâmkoddeest láá 7 kieldâd. Käldeeh. * Iitti. Iitti () lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Iittist ääsih 6 615 olmožid, já ton vijdodâh lii 687,09 km², mast 97,25 km² lii čääci. Iitti naaburkieldah láá Heinola, Kouvola (Elimäki, Kuusankoski já Jaala ive 2008 räi), Lahti (Nastola ive 2015 räi), Lapinjärvi já Orimattila. Historjá. Iitti vuáđudui ive 1539, já ton kieldâ vuáđudui ive 1865. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2021 Iitti kieldâ sirdâšui Kymileevi eennâmkoddeest Päijät-Häme eennâmkoodán. Siijdah. Apessiinia, Erottaja, Haapakimola, Haukkala, Hiisiö, Huutotöyry, Iitti markkân, Isokylä, Jokue, Kalaksue, Kurri, Kauramaa, Kausala (Kausansaari), Koliseva, Konttila, Koskenniska, Kuukso, Kymentaka (Kymentausta), Lapinkulma, Leininkulma, Lyöttilä, Mankala, Metsälä, Muikkula, Myllytöyry, Niinimäki, Nirvinen, Parolanlääni, Pentinmäki, Perheniemi, Radansuu, Rieska, Saaranen, Sampola, Sitikkala, Sorronniemi, Säyhtee, Sääskjärvi, Taasia, Tapola, Tillola, Vuolenkoski já Väärtti. Cantagallo. Cantagallo lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. Cantagallost ääsih 3 149 olmožid. Ton vijdodâh lii 95,67 km², já alodâh 423 m. Cantagallo naaburkieldah láá Barberino di Mugello, Camugnano, Montale, Montemurlo, Pistoia, Sambuca Pistoiese, Vaiano já Vernio. Siijdah. Campagnana, Carmignanello, Castello, Cerbaia, Chiusoli, Dagnana, Fornace, Fossato, Gavigno, Gricigliana, Il Fabbro, L'Acqua, La Dogana, La Villa, Luicciana, Luogomano, Migliana, Peraldaccio, Piazza (ij innig aassum), S. Stefano, Sezzana já Usella. Carmignano. Carmignano lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. Carmignanost ääsih 14 702 olmožid. Ton vijdodâh lii 38,43 km², já alodâh 189 m. Carmignano naaburkieldah láá Capraia e Limite, Lastra a Signa, Montelupo Fiorentino, Poggio a Caiano, Prato, Quarrata, Signa já Vinci. Siijdah. Artimino, Bacchereto, Camaioni, Colle, Comeana, La Serra, Poggio alla Malva, Santa Cristina a Mezzana, Seano, Spazzavento já Verghereto. Montemurlo. Montemurlo lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. Montemurlost ääsih 18 879 olmožid. Ton vijdodâh lii 30,77 km², já alodâh 73 m. Montemurlo naaburkieldah láá Agliana, Cantagallo, Montale, Prato já Vaiano. Siijdah. Albiano, Bagnolo, Bagnolo di Sopra, Barzano, Borgo Pieratti, Fornacelle, Guzzano, Mulino, Oste, Palarciano, Querce já Reticaia. Poggio a Caiano. Poggio a Caiano lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. Poggio a Caianost ääsih 9 984 olmožid. Ton vijdodâh lii 6,00 km², já alodâh 45 m. Poggio a Caiano naaburkieldah láá Campi Bisenzio, Carmignano, Prato já Signa. Siijdah. Bonistallo, Candeli, Petraia, Poggetto já Santa Cristina in Pilli. Vaiano. Vaiano lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. Vaianost ääsih 10 005 olmožid. Ton vijdodâh lii 34,11 km², já alodâh 150 m. Vaiano naaburkieldah láá Barberino di Mugello, Calenzano, Cantagallo, Montemurlo já Prato. Siijdah. Fabio, Faltugnano, Gamberame, La Briglia, La Cartaia, La Foresta, La Tignamica, Parmigno, Popigliano, San Leonardo in Collina, Savignano, Schignano já Sofignano. Vernio. Vernio lii kieldâ Italiast, Toscana kuávlust. Verniost ääsih 6 071 olmožid. Ton vijdodâh lii 63,38 km², já alodâh 257 m. Vernio naaburkieldah láá Barberino di Mugello, Camugnano, Cantagallo já Castiglione dei Pepoli. Siijdah. Cavarzano, Mercatale, Montepiano, San Quirico (markkân), Sant'Ippolito, Sasseta já Terrigoli-Le Confina. Prato. Prato lii kaavpug Italiast, Toscana kuávlust. Pratost ääsih 194 155 olmožid. Ton vijdodâh lii 97,35 km², já alodâh 65 m. Prato naaburkieldah láá Agliana, Calenzano, Campi Bisenzio, Carmignano, Montemurlo, Poggio a Caiano, Quarrata já Vaiano. Historjá. Pratost šoodâi kaavpug ive 1653. 1778. 1778 (MDCCLXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1770-lovo oovcád ihe. 1758. 1758 (MDCCLVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1750-lovo oovcád ihe. 1738. 1738 (MDCCXXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1730-lovo oovcád ihe. Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (,,, já) lii ohtâ viiđâ palhâšuumeest, maid Tave-enâmij rääđi mieđeet jyehi ive. Taat palhâšume vuáđudui ive 1962 ađai taat lii puárásumos palhâšume tain viiđâst. Taat palhâšume mieđettuvvoo čaabâkirjálii kirjeest, mii lii čallum mottoom Tave-eennâmlii kielân. Palhâšume stuárudâh lii 350 000 Tanska ruvnâd ađai suulân 47 000 eurod. Käldeeh. * Joroinen. Joroinen () lii kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Joroisijn ääsih 4 708 olmožid, já ton vijdodâh lii 711,76 km², mast 136,64 km² lii čääci. Joroisij naaburkieldah láá Juva, Leppävirta, Pieksämäki, Rantasalmi já Varkaus. Historjá. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2021 Joroisij kieldâ sirdâšui Maadâ-Savo eennâmkoddeest Tave-Savo eennâmkoodán. Heinävesi. Heinävesi lii kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Heinävesist ääsih 3 197 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 319,58 km², mast 289,62 km² lii čääci. Heinävesi naaburkieldah láá Leppävirta, Liperi, Outokumpu, Savonlinna, Tuusniemi já Varkaus. Historjá. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2021 Heinävesi kieldâ sirdâšui Maadâ-Savo eennâmkoddeest Tave-Kärjil eennâmkoodán. Ucjuvnjäälmi škovlâ. Ucjuvnjäälmi škovlâ (já) lii kyevtkielâg ovtâstittum škovlâ Ucjuuvâ markkânist. Škoovlâst láá sehe suomâ- já orjâlâškielâg luokah ovdâškoovlâst oovcád luokan. Ovdâškoovlâst ain kuuđâd luoka räi máttááttâs tábáhtuvá iänááš párnái eenikielân. Eenâbloho uáppein máttájeh orjâlâškielân. Ive 2016 škoovlâst lijjii 80–90 uápped. Oovtâstpargo. Ucjuvnjäälmi škoovlâ vyelitääsi Suomâ peln já Sirmá škovlâ Taažâ peln láá porgâm oovtâstpargo raajij rasta jo ive 2006 rääjist. Škoovlah uárnejeh ohtâsâš máttááttâs kuohtii ohhoost, ohtii Ucjuuvâst já ohtii Sirmáást. Kiđđuv 2020 oovtâstpargo jooskâi koskâpuddâsávt koronapandemia tiet. 1718. 1718 (MDCCXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1710-lovo oovcád ihe. 1770. 1770 (MDCCLXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1770-lovo vuossâmuš ihe. 1750. 1750 (MDCCL) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1750-lovo vuossâmuš ihe. 1730. 1730 (MDCCXXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1730-lovo vuossâmuš ihe. 1710. 1710 (MDCCX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1710-lovo vuossâmuš ihe. Ive sämmilâš. "ruokâsmittiđ sämmilij kattiđ jiejâs kulttuur já kielâ, sirdeđ tom puáttee suhâpuolváid já lasettiđ väldiaalmug tiäđulâšvuođâ sämmilijn." 1774. 1774 (MDCCLXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1770-lovo viiđâd ihe. 1754. 1754 (MDCCLIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1750-lovo viiđâd ihe. 1734. 1734 (MDCCXXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1730-lovo viiđâd ihe. 1714. 1714 (MDCCXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1710-lovo viiđâd ihe. 1792. 1792 (MDCCXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1790-lovo kuálmád ihe. Čevetjäävri škovlâ. Čevetjäävri škovlâ (,) lii uccâ kyevtkielâg ovtâstittum škovlâ Čevetjäävrist. Škoovlâst adeluvvoo vuáđumáttááttâs iheluokkaid 1–9. Tobbeen puáhtá luuhâđ nuorttâlâškielâ sehe eenikiellân já vieres kiellân. Nuorttâlâškielâ kiävttoo máhđulâšvuođâi mield meiddei eres oppâtiijmijn. Škovlâ lii siijdâ kulttuurtábáhtusâi kuávdáš, já uáppeeh uásálisteh távjá tábáhtusâi orniimân. 1772. 1772 (MDCCLXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1770-lovo kuálmád ihe. 1732. 1732 (MDCCXXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1730-lovo kuálmád ihe. 1712. 1712 (MDCCXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1710-lovo kuálmád ihe. 1782. 1782 (MDCCLXXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1780-lovo kuálmád ihe. 1762. 1762 (MDCCLXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1760-lovo kuálmád ihe. 1742. 1742 (MDCCXLII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1740-lovo kuálmád ihe. 1722. 1722 (MDCCXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1720-lovo kuálmád ihe. 1702. 1702 (MDCCII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1700-ihelove kuálmád ihe. Virolahti. Virolahti lii kieldâ Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. Virolahtist ääsih 3 086 olmožid, já ton vijdodâh lii 558,98 km², mast 186,99 km² lii čääci. Virolahti naaburkieldah láá Hamina já Miehikkälä. Virolahti siijdah ive 1939. Alapihlaja, *Ala-Urpala, Eerikkälä, Hailila, Hanski, Hellä (Heligby), Hämeenkylä (Tavastby), Häppilä, Järvenkylä, Kattilainen, *Kiiskilahti, Klamila, Koivuniemi, *Koskela, Koskelanjoki, Kotola, Kurkela, *Laitsalmi, Länsikylä (Flonckarböle), *Martinsaari, Mattila, Mustamaa, Nopala, *Orslahti, *Paatio (Båtö, Patio), Pajulahti, *Pajusaari, *Pitkäpaasi, Pyterlahti, Ravijoki, Ravijärvi, Reinikkala, Rännänen (Grennäs), Sydänkylä (Kallfjärd), Säkäjärvi (Seekeirffby), Tiilikkala, Vaalimaa (Vaderma), Vilkkilä, Virojoki, Virolahti markkân, Yläpihlaja já *Ylä-Urpala. 1786. 1786 (MDCCLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1780-lovo čiččâd ihe. 1766. 1766 (MDCCLXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1760-lovo čiččâd ihe. 1746. 1746 (MDCCXLVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1740-lovo čiččâd ihe. Pyhtää. Pyhtää () lii kieldâ Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. Pyhtääst ääsih 5 130 olmožid, já ton vijdodâh lii 780,96 km², mast 456,21 km² lii čääci. Pyhtää naaburkieldah láá Loviisa, Kotka já Kouvola (Anjalankoski já Elimäki ive 2008 räi). Kieldâ lii kyevtikielâlâš. Siijdah. Ahvenkoski (Abborfors), Alakylä (Nerbyn), Haavisto, Harjunkylä, Heinlahti (Heinlax), Hinkapyöli (Hinkaböle), Hirvikoski (Österhirvikoski), Huutjärvi, Itäkirkonkylä (Österkyrkoby), Itämyllykylä (Österkvarnby), Jonakorpi (Bjånakärret), Kangas, Kaunissaari (Fagerö), Kiviniemi (Lillkuppis), Loosari/Loosaari (Klåsarö), Länsikirkonkylä (Västerkyrkoby), Länsikylä (Västerby/Västerkuppis), Länsimyllykylä (Västerkvarnby), Malmi (Malm), Metsäkylä (Skogsbyn), Munapirtti (Mogenpört), Mutankylä (Mudasbyn), Pirtnuora (Pörtnor), Purola (Svartbäck), Roones (Rånäs), Siltakylä (Broby/Storkuppis), Struka (Stråka), Tuuski (Tuskas), Ulkokylä (Utby), Vastila já Ylikylä (Uppbyn). 1726. 1726 (MDCCXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1720-lovo čiččâd ihe. 1748. 1748 (MDCCXLVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1740-lovo oovcád ihe. 1667. 1667 (MDCLXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1660-lovo káávcád ihe. 1706. 1706 (MDCCVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1700-ihelove čiččâd ihe. Olmoošvuoigâdvuotâlitto. Olmoošvuoigâdvuotâlitto (, já) lii syemmilâš, oskoldâhlávt já poolitlávt čoonnâsmáttum olmoošvuoigâdvuotâornijdume, mii vuáđudui ive 1979. Lito pargon lii ovdediđ vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâi olášume já tubdâm sehe vuástálistiđ olmoošvuoigâdvuotâluávkkámijd Suomâst. Lito jeessânvuođah. Olmoošvuoigâdvuotâlitto lii Olmoošvuoigâdvuotâlitoi almugijkoskâsii káttuseervi (FIDH) jeessân já ohtâ Eurooplii olmoošvuoigâdvuođâi piäluštemlito (AEDH) vuáđudeijein. Lito uáivičälleeh. Ive 2013 rääjist Olmoošvuoigâdvuotâlito uáivičällee lii lamaš staatâtiettui tuáhtár Kaari Mattila (ovdâlist Päivi Mattila). Stiivrâ saavâjođetteijeeh. Olmoošvuoigâdvuotâlito stiivrâ saavâjođetteijee lii staatâtiettui tuáhtár Maija Jäppinen. 1780. 1780 (MDCCLXXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1780-lovo vuossâmuš ihe. 1760. 1760 (MDCCLX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1760-lovo vuossâmuš ihe. 1740. 1740 (MDCCXL) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1740-lovo vuossâmuš ihe. 1720. 1720 (MDCCXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1720-lovo vuossâmuš ihe. 1700. 1700 (MDCC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1600-lovo majemuš ihe já 1700-ihelove vuossâmuš ihe. 1784. 1784 (MDCCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1780-lovo viiđâd ihe. 1764. 1764 (MDCCLXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1760-lovo viiđâd ihe. 1744. 1744 (MDCCXLIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1740-lovo viiđâd ihe. 1724. 1724 (MDCCXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1720-lovo viiđâd ihe. 1704. 1704 (MDCCIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1700-ihelove viiđâd ihe. 1708. 1708 (MDCCVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1700-ihelove oovcád ihe. 1788. 1788 (MDCCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1780-lovo oovcád ihe. 1768. 1768 (MDCCLXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1760-lovo oovcád ihe. 1728. 1728 (MDCCXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1720-lovo oovcád ihe. 1796. 1796 (MDCCXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1790-lovo čiččâd ihe. 1776. 1776 (MDCCLXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1770-lovo čiččâd ihe. 1756. 1756 (MDCCLVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1750-lovo čiččâd ihe. 1736. 1736 (MDCCXXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1730-lovo čiččâd ihe. 1716. 1716 (MDCCXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1710-lovo čiččâd ihe. 1697. 1697 (MDCXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1690-lovo káávcád ihe. 1687. 1687 (MDCLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1680-lovo káávcád ihe. 1677. 1677 (MDCLXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1670-lovo káávcád ihe. 1657. 1657 (MDCLVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1650-lovo káávcád ihe. 1637. 1637 (MDCXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1630-lovo káávcád ihe. Managua. Managua lii Nicaragua uáivikaavpug já staatâ stuárráámus kaavpug. Tot lii meid Managua departement uáivikaavpug. Kaavpug lii Managuajäävri maadâviestârriddoost. Kaavpugist láá 1 052 217 ässed já ubâ Managua metropolkuávlust ohtsis 1 401 687 (árvu ive 2019). 1627. 1627 (MDCXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1620-lovo káávcád ihe. 1617. 1617 (MDCXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1610-lovo káávcád ihe. 1607. 1607 (MDCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1600-ihelove káávcád ihe. 1695. 1695 (MDCXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1690-lovo kuuđâd ihe. 1685. 1685 (MDCLXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1680-lovo kuuđâd ihe. 1675. 1675 (MDCLXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1670-lovo kuuđâd ihe. 1665. 1665 (MDCLXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1660-lovo kuuđâd ihe. 1655. 1655 (MDCLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1650-lovo kuuđâd ihe. 1645. 1645 (MDCXLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1640-lovo kuuđâd ihe. 1625. 1625 (MDCXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1620-lovo kuuđâd ihe. 1615. 1615 (MDCXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1610-lovo kuuđâd ihe. 1605. 1605 (MDCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1600-ihelove kuuđâd ihe. 1601. 1601 (MDCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1600-ihelove nubbe ihe. 1691. 1691 (MDCXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1690-lovo nubbe ihe. Hankasalmi. Hankasalmi lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Hankasalmist ääsih 4 778 olmožid, já ton vijdodâh lii 687,75 km², mast 116,06 km² lii čääci. Hankasalmi naaburkieldah láá Kangasniemi, Konnevesi, Laukaa, Pieksämäki, Rautalampi já Toivakka. Siijdah. Armisvesi, Hankasalmi markkân, Hankasalmi sajattâhkuávlu, Kallioaho, Kankainen, Kärkkäälä, Murtoinen, Niemisjärvi, Ristimäki, Sauvamäki, Säkinmäki já Venekoski. 1681. 1681 (MDCLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1680-lovo nubbe ihe. 1671. 1671 (MDCLXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1670-lovo nubbe ihe. Njuárgám škovlâ. Njuárgám škovlâ (,) lii kyevtkielâg vyeliškovlâ Njuárgámist. Njuárgám škovlâ lii Suomâ tavemus vyeliškovlâ. Škoovlâ ohtâvuođâst lii Suomâ áinoo pygálysškovlâ. Tot lii Ucjuuvâ maadâpeln já lii áávus čohčuv pygálys ääigi. 1661. 1661 (MDCLXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1660-lovo nubbe ihe. 1651. 1651 (MDCLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1650-lovo nubbe ihe. 1641. 1641 (MDCXLI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1640-lovo nubbe ihe. 1631. 1631 (MDCXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1630-lovo nubbe ihe. 1611. 1611 (MDCXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1610-lovo nubbe ihe. 1693. 1693 (MDCXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1690-lovo niäljád ihe. 1683. 1683 (MDCLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1680-lovo niäljád ihe. 1673. 1673 (MDCLXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1670-lovo niäljád ihe. 1663. 1663 (MDCLXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1660-lovo niäljád ihe. 1653. 1653 (MDCLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1650-lovo niäljád ihe. 1643. 1643 (MDCXLIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1640-lovo niäljád ihe. 1633. 1633 (MDCXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1630-lovo niäljád ihe. 1623. 1623 (MDCXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1620-lovo niäljád ihe. 1613. 1613 (MDCXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1610-lovo niäljád ihe. 1603. 1603 (MDCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1600-ihelove niäljád ihe. Nisonieidâ. Nisonieidâ (,,) lii Tove Jansson rähtim Muumi-mainâsij nisohuáđđoo. Sun lii Muumistáálu sierâdemskippáár já ustev. Sust lii meid stuorrâviljâ Niso. Nisonieidâ tobdomeerhah láá kálluvuoptah já kolleriegis čižetpele jyelgiruottâs pirrâ. TV-rááiđust. Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu nuorttâlâškielân, orjâlâškielân já anarâškielân. Rááiđu láá jurgâlâm nuorttâlâškielân Tiina Sanila-Aikio, orjâlâškielân Inger-Mari Aikio já anarâškielân Neeta Jääskö. Jurgâlusâi vuáđuld Nisonieidâ rooli jienâčaittâleh nuorttâlâškielân Heidi Gauriloff, orjâlâškielân Linda Tammela já anarâškielân Heli Huovinen. 1699. 1699 (MDCXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1690-lovo majemuš ihe. 1689. 1689 (MDCLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1680-lovo majemuš ihe. 1679. 1679 (MDCLXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1670-lovo majemuš ihe. 1669. 1669 (MDCLXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1660-lovo majemuš ihe. 1659. 1659 (MDCLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1650-lovo majemuš ihe. 1649. 1649 (MDCXLIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1640-lovo majemuš ihe. 1639. 1639 (MDCXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1630-lovo majemuš ihe. 1629. 1629 (MDCXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1620-lovo majemuš ihe. 1619. 1619 (MDCXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1610-lovo majemuš ihe. 1609. 1609 (MDCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1600-ihelove majemuš ihe. Ucjuv kirkko. Ucjuv kirkko (já) lii keđgikirkko Ucjuuvâst suulân 6 km keččin markkânist máádás. Tot lii sehe Suomâ já Euroop union tavemus kirkko. Kirho vuávái Ernst Lohrmann intendentkontturist, já tot huksejui keeđgist iivij 1850–1853. Kirkko lii ucce; tast láá čokkámsajeh 250 ulmui. Kirkko lii nuuvt kočodum kuheskirkko. Ton tornâ lii kirho nuorttiikeččin. Viestârkeččin lii tuolbâkáttusâš sáákkást, mii lii vyeligub ko kirkkosali. Álttártavlu. Álttár tyehin lii stuorrâ álttártavlu, mon nommâ lii "Pajaspajanem". Tom máálái Aukusti Koivisto ive 1924. Tolebáá álttárseeinist lâi tuše kolledum ristâ. 1636. 1636 (MDCXXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1630-lovo čiččâd ihe. 1656. 1656 (MDCLVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1650-lovo čiččâd ihe. 1676. 1676 (MDCLXXVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1670-lovo čiččâd ihe. 1696. 1696 (MDCXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1690-lovo čiččâd ihe. 1686. 1686 (MDCLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1680-lovo čiččâd ihe. 1666. 1666 (MDCLXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1660-lovo čiččâd ihe. 1646. 1646 (MDCXLVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1640-lovo čiččâd ihe. 1626. 1626 (MDCXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1620-lovo čiččâd ihe. 1606. 1606 (MDCVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1600-ihelove čiččâd ihe. 1698. 1698 (MDCXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1690-lovo oovcád ihe. Kärigâsnjaargâ škovlâ. Kärigâsnjaargâ škovlâ (já) lii kyevtkielâg ovtâstittum škovlâ Kärigâsnjaargâ markkânist. Škoovlâst láá sehe suomâ- já orjâlâškielâg luokah ovdâškoovlâst oovcád luokan. Ovdâškoovlâst ain kuuđâd luoka räi máttááttâs tábáhtuvá iänááš párnái eenikielân. 1678. 1678 (MDCLXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1670-lovo oovcád ihe. 1658. 1658 (MDCLVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1650-lovo oovcád ihe. 1638. 1638 (MDCXXXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1630-lovo oovcád ihe. 1618. 1618 (MDCXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1610-lovo oovcád ihe. 1680. 1680 (MDCLXXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1680-lovo vuossâmuš ihe. 1660. 1660 (MDCLX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1660-lovo vuossâmuš ihe. 1620. 1620 (MDCXX) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1620-lovo vuossâmuš ihe. 1600. 1600 (MDC) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1500-lovo majemuš ihe sehe 1600-ihelove vuossâmuš ihe. Áillohaš-muusikpalhâšume. Áillohaš-muusikpalhâšume teikkâ Áillohaš-palhâšume lii sämimuusik palhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi vuáđudii ive 1993 Nils-Aslak Valkeapää 50. šoddâmpeeivi kunnen. Vuossâmuu palhâšume vuoitij Mari Boine. Palhâšume juáhhoo jyehi ive pessijâšlávurduv Sámi Grand Prix -kišto ääigi ulmui teikkâ ulmuid, kiäh ovdedeh sämimuusik. Vyeittee finnee 20 000 ruvnâd, diplom já kyevti oho paje Lásságámmist. 1690. 1690 (MDCXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1690-lovo vuossâmuš ihe. 1670. 1670 (MDCLXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1670-lovo vuossâmuš ihe. 1650. 1650 (MDCL) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1650-lovo vuossâmuš ihe. 1630. 1630 (MDCXXX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1630-lovo vuossâmuš ihe. 1610. 1610 (MDCX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1610-lovo vuossâmuš ihe. 1688. 1688 (MDCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1680-lovo oovcád ihe. 1668. 1668 (MDCLXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1660-lovo oovcád ihe. 1648. 1648 (MDCXLVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1640-lovo oovcád ihe. 1628. 1628 (MDCXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1620-lovo oovcád ihe. SlinCraze. SlinCraze Riddu Riđđu -festivaalist ive 2019 SlinCraze Riddu Riđđu -festivaalist ive 2019 SlinCraze, olmâ nommâ Nils Rune Utsi (š. roovvâdmáánu 20. peeivi 1990, Maazi, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii sämmilâš ráppájeijee Taažâ peln. Sun ráppáá iänááš orjâlâškielân, mut meid táru- já eŋgâlâskielân. Palhâšumeh. Ive 2020 sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume. 1608. 1608 (MDCVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1600-ihelove oovcád ihe. 1694. 1694 (MDCXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1690-lovo viiđâd ihe. 1674. 1674 (MDCLXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1670-lovo viiđâd ihe. 1654. 1654 (MDCLIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1650-lovo viiđâd ihe. 1634. 1634 (MDCXXXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1630-lovo viiđâd ihe. 1614. 1614 (MDCXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1610-lovo viiđâd ihe. 1682. 1682 (MDCLXXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1680-lovo kuálmád ihe. 1662. 1662 (MDCLXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1660-lovo kuálmád ihe. 1642. 1642 (MDCXLII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1640-lovo kuálmád ihe. 1622. 1622 (MDCXXII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1620-lovo kuálmád ihe. 1602. 1602 (MDCII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1600-ihelove kuálmád ihe. 1692. 1692 (MDCXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1690-lovo kuálmád ihe. 1672. 1672 (MDCLXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1670-lovo kuálmád ihe. 1652. 1652 (MDCLII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1650-lovo kuálmád ihe. Shirley Bassey. Dame Shirley Veronica Bassey (š. uđđâivemáánu 8. peeivi 1937, Cardiff, Wales, Ovtâstum kunâgâskodde) lii waleslâš lávloo. Sun lii tobdos om. "James Bond" -elleekuuvij "Goldfinger" (1964), "Diamonds are Forever" (1971) já "Moonraker" (1979) tubdâldâhlavlui lávlon. Eellim. Shirley Veronica Bassey šoodâi uđđâivemáánu 8. peeivi 1937 Tiger Bayst, Cardiffist. Suu eeči lâi nigerialâš merâalmai Henry Bassey já suu enni lâi eŋlandlâš Eliza Jane Start. Bassey eenist lijjii jo 4 párnáá, ko sun teeivâi Henry Bassey. Sunnui šoddii kuttâ párnáá lase já Shirley lâi täin nuorâmus. Käldeeh. Bassey Bassey 1632. 1632 (MDCXXXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1630-lovo kuálmád ihe. 1612. 1612 (MDCXII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1610-lovo kuálmád ihe. Yrjö Väisälä. Yrjö Väisälä (ive 1906 räi Veisell;) lâi syemmilâš geodeet, täsnitiettee já fysijkkár. Väisälä kavnâm asteroideh. Väisälä Väisälä Väisälä Väisälä Väisälä Väisälä 1684. 1684 (MDCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1680-lovo viiđâd ihe. 1664. 1664 (MDCLXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1660-lovo viiđâd ihe. 1644. 1644 (MDCXLIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1640-lovo viiđâd ihe. 1624. 1624 (MDCXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1620-lovo viiđâd ihe. 1604. 1604 (MDCIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1600-ihelove viiđâd ihe. Sámi Grand Prix. Sámi Grand Prix ive 2010. Sámi Grand Prix lii sämmilâš juoigâm- já lávlumkišto, mon Säämi muusikfestivaal -servi (,) uárnee jyehi ive Kuovdâkiäinust Taažâ peln pessijâšmarkkânij ääigi. Sámi Grand Prix artisteh puátih enâmustáá Taažâst, Ruotâst já Suomâst. Historjá. Vuossâmuš Grand Prix uárnejui ive 1990. Grand Prix uárnejui jyehi ive tastmaŋa eereeb ive 2020, ko ubâ Säämi pessijâšfestivaal ij uárnejum koronaviruspandemia tiet. Juoigâm- já lávlumuásih. Kištoost láá kyehti uási: juoigâmuási já lávlumuási. Jyehi ive juoigâmuásist láá 10 uásálisted já lávlumuásist 6 uásálistee, kiäh jyeigih já lávluh jiešrahtum, almostitmettum muusikpittáid. Juoigâmuásán puáhtá uásálistiđ ärbivuáválij juáigusijguin, livđijguin, leuʹddijguin, vuolleiguin teikkâ vuelieiguin čuojâldittemttáá. Laavlâ puáhtá leđe mii peri muusikšlaajâid, mut pitá säänih ferttejeh leđe monnii sämikielân. Lávlumuási vyeittee piäsá uásálistiđ Liet-Lávlut-kiišton. Vyeitteeh. a> ive 2018. Sun vuoitij Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási ive 2016. a> ive 2017. Sun vuoitij Sámi Grand Prix -kišto juoigâmuási ive 2018. a> ive 2008. Sun vuoitij Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási ive 1994 oovtâst Inger Marie Gaino Nilutáin já ohtuu ive 1995. a> ive 2010. Sun vuoitij Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási ive 2001 oovtâst Anna Kärrstedtáin já ohtuu ive 2003. Áillohaš-muusikpalhâšume. Áillohaš-muusikpalhâšume lii sämimuusik palhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi jyehih jyehi ive pessijâšlávurduv Sámi Grand Prix -kišto ääigi ulmui teikkâ ulmuid, kiäh ovdedeh sämimuusik. Vyeittee finnee 20 000 ruvnâd, diplom já kyevti oho paje Lásságámmist. Käldeeh. * 1391. 1391 (MCCCXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1390-lovo nubbe ihe. 1381. 1381 (MCCCLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1380-lovo nubbe ihe. Aila-duo. Aila-duo lâi muusikjuávkku, mon anarâš musijkkár Heli Aikio já syemmilâš musijkkár Jessika Lampi vuáđudáin ive 2013. Suoi lávloin anarâškielân. Historjá. Aila-duo vuossâmuš konsert lâi Ivalo River Camping šiljoost porgemáánust 2013. Ive 2014 suoi uásálistijn lavluin "Naharij kandâ" Sámi Grand Prix -kiišton, mon lávlumuási suoi vuoittijn. Vuáitu tiet suoi peesáin uásálistiđ siämmáá ive Liet International -kiišton, mast suoi poođijn nubben. Sunnuu vuossâmuš skiärru almostui kuovâmáánu 3. peeivi 2018. Skiäru pyevtittij Tuupa Records. Ive 2020 Aikio já Lampi meridáin joskâđ Aila-duo. Duo majemuš konsert syeinimáánu 10. peeivi 2020 lâi siämmáá sajeest ko vuossâmuš ađai Ivalo River Camping šiljoost. Lars-Ánte Kuhmunen. Lars-Ánte Kuhmunen (š. 1979) lii sämmilâš pajeolmooš, jyeigee já musijkkár Kiärunist, Ruotâst. Kuhmunen vuoitij ive 2000 Sámi Grand Prix -kišto juoigâmuási já ive 2006 Folkelarm-palhâšume. Sun lii meid porgâm Piäiváš Säämi Aalmugteatteráin. Käldeeh. Kuhmunen Kuhmunen 1371. 1371 (MCCCLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1370-lovo nubbe ihe. 1361. 1361 (MCCCLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1360-lovo nubbe ihe. 1351. 1351 (MCCCLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1350-lovo nubbe ihe. 1341. 1341 (MCCCXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1340-lovo nubbe ihe. 1331. 1331 (MCCCXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1330-lovo nubbe ihe. Tahheevuoigâdvuotâ. Tahheevuoigâdvuotâ táárgut tahhee vuoigâdvuođâ jieijâs kirjálâš teikkâ taiđâlâš tuojijd. Tahheevuoigâdvuođah láá miäruštâllum aalmuglâš lahâaasâtmijn Maailm jiegâlâš omâduv seervi (WIPO) sopâmušâi vuáđuld. Suomâ lii ratifisistám maŋgâ WIPO sopâmuš tahheevuoigâdvuođâi sierânâs oosijn. Tahheevuoigâdvuođáid kuleh maaŋgâlágáneh tyejeh, ovdâmerkkân čalluuh, elleekoveh, jienâvuárháh, máállámeh, nuotâstâsah, Tiätumaašinohjelmeh, kártáh sehe graafâlávt hammim tyejeh. Tahheevuoigâdvuođah iä suojâl jurduid teikkâ ideaid, tuše tyeje olášuttemvyevi. Tahheevuoigâdvuotâ vuoigâdvuottân. Tahheevuoigâdvuođâi keežild rähtest lii tiätu raijiittâsâigijn ohtuuvuoigâdvuotâ meridiđ tyejestis. Tahhee puáhtá valmâštiđ já levâttiđ tyeje siämmáálágánin teikkâ ereslágánin ko algâalgâlâš tyeji. Sun puáhtá meid pyevtittiđ já levâttiđ nube kielân jurgâlum já nube kirjálâšvuođâ teikkâ taiđâlâšvuođâ šlaajân nubásmittum tyeje. Tast, kote lii jurgâlâm tyeje teikkâ muttám tom eres háámán, lii tahheevuoigâdvuotâ ton háámán tyejeest. Tahhee ij kuittâggin uážu meridiđ tyejeest nuuvt, ete tot luávkkáá tahheevuoigâdvuođâ algâalgâlâš tyejeest. Stuárráámuu uásist enâmijn tahheevuoigâdvuođâi haldâšeijee puáhtá váldásmittiđ eres persovn kevttiđ taid vuoigâdvuođâid ovdâmerkkân monnjâpuovtâdâs, levâttem teikkâ vuolgâttem tááhust. Tahheevuoigâdvuođâ pištem. Ääigi, kuás tahheevuoigâdvuotâ pištá, kočoduvvoo ‘’syejiäigin’’. Syejiäigi pištá Euroop ruttâtuálukuávlust ubâ tahhee eellim sehe 70 ihheed tahhee jäämmimivveest ovdâskulij. Jis tyeji lii puáttám eres kuávlust, te tot pištá aainâs-uv 50 ihheed. Jis tyeje algâalgâlâš enâmist tahheevuoigâdvuođâi pištem lii kuhheeb, te pištem lii 70 ive rááján siämmáš meid Suomâst. Juávhust rahtum tuojij syejiäigi pištá 70 ihheed majemuu tahhee jämimist ovdâskulij. Elleekuuvijn syejiääigi pištem rekinistuvvoo majemužžân jáámmám stivrejeijee, kietâčällee teikkâ elleekove muusik nuotâsteijee jämimist. Oovdânpyehtee taaidâr sehe pyevtitteijei vuoigâdvuođah pišteh 70 ihheed vuárhá (om. album) almostittemivveest. Ko tahhee jáámá, te tahheevuoigâdvuođah sirdâšuveh tahhee ärbejeijeid já pisoh sii oomâstmist ton räi, ko tahhee jämimist láá kuullâm 70 ihheed. Tahheevuoigâdvuođâ raijiittâsah. Tahheevuoigâdvuođâi vuosmuš raijiittâs lii tyeji valmâštem ovtâskâs kiävtun. Kii peri puáhtá valmâštiđ tahheevuoigâdvuođâ vuálásijn tuojijn muáddi kopio. Ton lasseen tutkâmuš- já máttááttemkiävtun lii tahheevuoigâdvuođâ raijiittâsâi mield riehti valmâštiđ oosijd tyejeest. Pittáid tyejeest uážžu valmâštiđ meid kirjeráájuin nuuvt, ete tyeji vissásávt siäiluččij tobbeen. Tyejeest lii meid vuoigâdvuotâ valmâštiđ pittáid, jis tárguttâsân lii finniđ tom mahtnii toimâiästulâš ulmuu kiävtun teikkâ ovdâmerkkân čalmettum ulmui sopâvâš háámán. Tahheevuoigâdvuođâst láá meid eres raijiittâsah valmâštem lasseen. Tyejeest uážžu väldiđ kuuvijd ereslágán oovdânpyehtimáid. Tággáár oovdânpyehtim puáhtá leđe ovdâmerkkân árvustâllâm teikkâ tieđâlâš tábáhtus. Almostittum tuojijd uážžu čäittiđ máttááttemkiävtust teikkâ oskoldâhlâš tilálâšvuođâst. Ton ooleest sáttá leđe kiävtust nuuvt kočodum págguliiseens. Págguliiseens vuáđuld puáhtá kevttiđ tahheevuoigâdvuođâ vuálásâš materiaal, mut rähtest lii vuoigâdvuotâ vaattâđ sajanmáávsu tággáár kiävtust. Tyejeh main iä lah tahheevuoigâdvuođah. Láá meid motomeh tyejeh, main iä lah tahheevuoigâdvuođah. Ovdâmerkkân laavah já asâttâsah iä kuulâ tahheevuoigâdvuođâi pirrâdâhân. Meid esivääldi almostittem miärádâsah sehe äššikirjeh, staatâsopâmušah já toi jurgâlusah láá tahheevuoigâdvuođâ ulguubeln. Luándulávt tahheevuoigâdvuođah iä lah tuojijn, moi syejiäigi lii nuuhâm. 1321. 1321 (MCCCXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1320-lovo nubbe ihe. Hans Ole Eira. Hans Ole Eira ive 2017. Hans Ole Nilsen Eira (, š. 1972) lii sämmilâš pajeolmooš, politijkkár já jyeigee. Politijkkárin. Eira väljejui Taažâ Sämitiigán. Jyeigen. Eira lii meid jyeigee. Sun vuoitij ive 2018 Sámi Grand Prix -kišto juoigâmuási. Talle sun juoigâi nubben puárásumos nieidâs: Mina Helene. Tolebáin Sámi Grand Prix -kištoin sun lâi juoigâm káálgus, ristpäärnis já puárásumos nieidâs. Čuávuváin kištoin sun áigu juoigâđ nuorâmuu já nubben nuorâmuu nieidâs. Käldeeh. Eira Eira Eira 1311. 1311 (MCCCXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1310-lovo nubbe ihe. 1301. 1301 (MCCCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1300-ihelove nubbe ihe. Vendsyssel-Thy. Vendsyssel-Thy () lii vijđoduv mield Tanska nubben stuárráámus suálui Sjælland maŋa. Ton vijđodâh lii 4 685,7 km², já alemus saje 136 m. Vendsyssel-Thyst ääsih Ijâttes ijjâ. Ijâttes ijjâ (já) lii algâaalmugij muusikfestivaal já Suomâ sämikuávlu áinoo sämimuusikfestivaal. Ive 2004 vuáđudum festivaal uárnejuvvoo tääl Aanaar markkânist jyehi ive porgemáánu pelimuddoost. Koronaviruspandemia tiet Ijâttes ijjâ ij uárnejum ive 2020 saje alne, pic tot lâi máhđulâš čuávvuđ om. pääihist neetist njuolgâvuolgâttâssân. Festivaal uárnejeh Ijâttes ijjâ -festivaal, Suomâ Sämitige Säämi muusikkuávdáš, Säämi máttááttâskuávdáš já Aanaar Sämiservi. Iivij 2004–2006. Algâiivij tábáhtus uárnejui vyesimáánust, ige porgemáánust. Vuossâmuš Ijâttes ijjâ‎ uárnejui Aanaar markkân kuávdáást, puáris kirjerááju šiljoost. Tábáhtusâst lijjii muáddi láávu já smavvâ lävdi. Sämiartistin lijjii Satu Aikio, Ulla Pirttijärvi, Amoc, Ante Mikkal Gaup já Aanaar škoovlâ uáppeeh. Uáiviartist lâi Wimme, kote juoigâi kirjerááju káátu alne. Sämiartistij lasseen festivaalân puávdejuvvojii jyehi ive meid eres algâaalmugij artisteh. Ive 2004 algâaalmugkyesih pottii Ruošâ Jakutiast. Taan vuossâmuu ive pottii suulân čyeti festivaalkyessid. Čuávuváá ive festivaal uárnejui Aanaar kyelihamânist. Talle artistin lijjii eereeb iärásij Niko Valkeapää já Vilddas. Kyelihaammân kuittâg hilgui ive 2006 festivaal maŋa. Tábáhtus meid sirdui vyesimáánust porgemáánu pelimuudon, tastko vyesimáánust Anarist lii vala meendu koolmâs já arvaa. Vâik festivaal lâi uáli ucce vuossâmuu kyevti ive ääigi, jo ive 2005 uáivikonsert lasseen lijjii meid nuorâikonsert já muusikseminaar. Nuorâikonsert tiet päärnih já nuorah pessii uásálistiđ tábáhtusân já nuorâi muusikjuávhuh finnejii máhđulâšvuođâ suáittiđ jieijâs muusik jyehiahasáid ulmuid. Iivij 2007–2011. Iivij 2007–2011 Ijâttes ijjâ‎ uárnejui Säämi máttááttâskuávdáá šiljoost. Eidusâš konserteh tuállojii máttááttâskuávdáást, mut eres festivaalpalvâlusah tegu Ijâttes iijâ‎ markkâneh lijjii olgon láávuin já telttain. Ijâttes iijâ‎ markkânijn lijjii vyebdimnáál ärbivuáváliih sämityejeh. Iivij 2007–2011 festivaal meid stuárui maaŋgânáál. Tast šoodâi ubâ sämikuávlu festivaal, ko artisteh puávdejuvvojii jyehi ive meid ránnjáriijkâin. Ovdâmerkkân ive 2009 uáivikonsertist soittii rock-juávkku Mollet Ruotâ peln já ive 2010 uáivikonsertist muusikjuávkku Adjágas Taažâ peln. Ive 2011 uáiviartisteh lijjii SlinCraze, SomBy, Wimme já Niillas Holmberg & Roope Mäenpää, kiäh almostitijn jieijâs vuossâmuu cd-skiäru lávurdâheehid uáivikonsertist. Iivij 2012–2013. Ive 2012 Ijâttes ijjâ ‎-festivaal sirdâšui siämmáá ive valmâštum Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos šiiljon. Uáiviartistin talle lijjii Sofia Jannok Ruotâ peln, Nanook-juávkku Ruánááenâmist já ráppájeijee Ailu Valle. Algâaalmugkyesih pottii Komi täsivääldist. Uđđâ äšši ton ive festivaalist lâi Ijâttes ijjâ‎ -teemaklubi, mii uárnejui Hooteel Kollehovist. Ton ive teeman lâi "Säämi goes Retro", mii oinui mááccuhstiijlâin. Tot lâi meid vuossâmuš ihe, ko festivaal puovtij čuávvuđ neetist. Vuolgâttâs uárnejii Säämi máttááttâskuávdáá mediauáppeeh já Yle Säämi toimâttâs. Ive 2012 festivaal cuovkkij oppeet kyessiulâttâs, ko paijeel 2 000 olmožid kuállejii saje alne festivaalist oholoopâ ääigi. 1491. 1491 (MCDXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1490-lovo nubbe ihe. Vilddas. Vilddas () lii etnomuusikjuávkku, mon vuáđudii sämmilâš-syemmilâš etnomusikolog Annukka Hirvasvuopio já syemmiliih etnomusikologeh Mikko Vanhasalo já Marko Jouste Tamperest ive 1997. Juávkku čuojât jieijâslágán juáigus já nuorttâmuusik ovtâstume. Historjá. Sij kuulmâs lijjii teivâm Tampere ollâopâttuv aalmugärbivyevi lájádâsâst já smiettii maht oroččij, jis Jouste já Vanhasalo čuojâttiččijn ud-sraŋgâčuojânâs já ney-huuilâ já Hirvasvuopio juoigâččij siämmáá pittáást. Sii vuossâmuš konsert lâi siämmáá ive skammâmáánu 26. peeivi Tamperest Kulttuurtáálu Telakkast. Vuossâmuš skiärru almostui roovvâdmáánu 31. peeivi 2000, já tot lâi miänástus. Čuávuvâš skiärru "Háliidan" almostui ive 2003. Ive 2005 Vilddas čuojâttij Ijâttes ijjâ -festivaalist. Kuálmád já tassaažân majemuš skiärru "Silbabárut" almostui skiärualmostittemkonsertist Sajosist kesimáánu 23. peeivi 2012. Siämmáá eehid juávkku čuojâttij meiddei Hooteel Kollehovist. Jesâneh. Aalgâst lijjii tuš kulmâ jeessân: Annukka Hirvasvuopio, Mikko Vanhasalo já Marko Jouste. Juávkku kuittâg tarbâšij lase musijkkárijd. Vilddas-juávhu lasseen Vanhasalo čuojât meid Slobo Horo -juávhust, mast seervâi Vilddas-juávkun vist rumbal Karo Sampela. Muádi ive maŋa Slobo Horost seervâi meid nubbe jeessân: Risto Blomster. Časkemčuojânâsâi čuojâtteijee Ari Isotalo lâi motomin fáárust Sampela sajasâžžân, mut kiđđuv 2001 sust šoodâi muusikjuávhu fastâ jeessân. 1481. 1481 (MCDLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1480-lovo nubbe ihe. 1471. 1471 (MCDLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1470-lovo nubbe ihe. 1461. 1461 (MCDLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1460-lovo nubbe ihe. 1451. 1451 (MCDLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1450-lovo nubbe ihe. 1441. 1441 (MCDXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1440-lovo nubbe ihe. Adjágas. Adjágas () lâi sämmilâš muusikjuávkku, mon vuáđudáin Láwra Somby já Sara Marielle Gaup Taažâ peln ive 2004. Juávkku jooskâi tooimâs ive 2014. 1431. 1431 (MCDXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1430-lovo nubbe ihe. 1421. 1421 (MCDXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1420-lovo nubbe ihe. 1411. 1411 (MCDXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1410-lovo nubbe ihe. Grigol Mgaloblišvili. Grigol Mgaloblišvili (; š. roovvâdmáánu 7. peeivi 1973, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Mgaloblišvili lâi Georgia 7. uáiviminister iivij 2008–2009. Käldeeh. Mgaloblišvili Mgaloblišvili Nobel-fyysiikpalhâšume. Nobel-fyysiikpalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš fysijkkárân teikkâ fysijkkáráid. Palhâšume paasij juohhuuhánnáá iivij 1916, 1931, 1934, 1940, 1941 já 1942. Nuorâmus palhâšume vuáittám olmooš lâi 25-ihásâš Lawrence Bragg, kii vuoitij Nobel ive 1915 oovtâst ejijnis William Henry Braggin. Puárásumos lii 96-ihásâš Arthur Ashkin, kii vuoitij palhâšume ive 2018. John Bardeen lii áinoo olmooš, kii lii vuáittám Nobel-fyysiikpalhâšume kuohtii. Marie Curie lii áinoo, kii lii vuáittám sehe Nobel-fyysiikpalhâšume já Nobel-kemiapalhâšume. Palhâšume uásih. Palhâšumán kuleh kollemiitaal, diploom já stuorrâ ruttâpalhâšume. Miitaal. Miitaal lii vuávám Erik Lindberg. Nubepeln láá Alfred Nobel proofiilkove, suu nommâ já suu šoddâm- já jäämmimiveh. Nubepeln lává kyehti nissoon: luándu immeel já tiettuu vuoiŋâ. Sunnuu lasseen mitalân láá skuážurdum säänih "Inventas vitam iuvat excoluisse per artes", palhâšume vyeittee nommâ já ton mieđetteijee ađai Ruotâ kunâgâslii tieđâakatemia uánidum nommâ läättinkielân REG. ACAD. SCIENT. SUEC. Nobel-kemiapalhâšume já fyysiikpalhâšume mitaleh láá identliih. Ive 1980 räi fyysiikpalhâšume miitaal tiäddu lâi 200 g, mut tääl tot lii 175 g. Tooleeb miitaal kolle lâi 23 kaaraat kolle, mut taat-uv lii muttum já lii tääl 18 kaaraat kolle. Ton lasseen miitaal kolle lii tääl uđđâsistonnum kolle. Miitaal čođâmitto lii ain-uv siämmáš: 66 mm. Diploom. Diploom lii rahtum jyehi vyeittei sierâ já lii návt áinoošlajâsâš taaiđâtyeji. Diploom čižetpeln lii kove, mon fáddá távjá kulá ive teeman. Diploom uálgispeln lii Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia almottâs tast, kii lii ton ive vyeittee já mondiet. Fyysiikpalhâšume almottâs lii ruotâkielân. Diploom keigee jyehi vyeittei Ruotâ kunâgâs jyehi ive juovlâmáánu 10. peeivi. Ruttâpalhâšume. Ive 2020 palhâšume stuárudâh lâi 10 miljovn Ruotâ ruvnâd. Palhâšume stuárudâh muttuustâl ivveest nuubán já lii kiddâ Nobelfondd puáđuin, maid tot finnee jieijâs investistmist. Jis palhâšume vyeittiv kyevtis, te ruttâ juáhhoo táásá. Jis kuulmâs tom vyeittih, te Nobelfondd meerrid juáhhoo-uv ruttâ táásá vâi finnee-uv ohtâ olmooš pele palhâšumeruuđâin já nubbijd juáhhoo nubbe peeli, mii juáhhoo sunnui táásá. Giorgi Kvirikašvili. Giorgi Kvirikašvili (; š. syeinimáánu 20. peeivi 1967, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Kvirikašvili lâi Georgia 12. uáiviminister iivij 2015–2018. Käldeeh. Kvirikašvili Kvirikašvili Olav V. Olav V () lâi Taažâ kunâgâs iivij 1957–1991. Pärni- já nuorâvuotâ. Tanska prinssâ Alexander Edward Christian Frederik šoodâi syeinimáánu 2. peeivi 1903 Appleton Housest, Sandringhamist, Norfolkist, Eŋlandist. Suu eeči lâi Tanska prinssâ Carl já suu enni Ovtâstum kunâgâskode prinses Maud. Sun lâi sunnuu áinoo páárnáš. Ko prinssâ Carl šoodâi Taažâ kunâgâssân ive 1905, te Carl já Alexander finnijn uđđâ noomâid já ubâ peerâ finnij uđđâ tittelijd: Carlist šoodâi kunâgâs Haakon VII, Maudist šoodâi roonnig Maud já Alexanderist šoodâi ruvnâprinssâ Olav. Olav lâi koskâääigi maŋa vuossâmuš väldičokkámsaje árbálâš, kii rávásmij Taažâst. Škovlim. Aalgâst ruvnâprinssâ Olav máttái kunâgâslanneest priivaatmáttááttâsâst. Tastko Olav lâi ruvnâprinssâ já puáttee Taažâ kunâgâs, te suu vaanhimeh halijdáin, et sun jođáččij sehe táválâš škoovlâid já suátiškoovlâid já nuuvt sun meid juuđij. Olav jođeškuođij Halling škoovlâ, mii lâi lane alda Kristianiast. Sun máttááttâlâi tobbeen iivij 1913–1921 reaalsyergist. Ive 1921 sun finnij "examen artium" já valmâštui. Tast maŋa ruvnâprinssâ jođeškuođij Taažâ suátiškoovlâ, kost sun valmâštui ive 1924. Siämmáá ive ruvnâprinssâ Olav maacâi šoddâmeennâmstis Ovtâstum kunâgâskoodán, ko halijdij máttááttâllâđ ekonomia já vuoigâdvuođâtiettuu Oxford ollâopâttuv Balliol Collegest. Sun valmâštui Oxfordist ive 1926. Naaijâm já perâeellim. Ive 1928 kesiolympialij ääigi ruvnâprinssâ Olav kihloi syele Ruotâ prinses Märtha Sofia Lovisa Dagmar Thyra. Prinses lâi Olav uárbimpeeli, ko Märtha enni Tanska prinses Ingeborg já Olav eeči kunâgâs Haakon VII láin uábbi já viljâ, já tondiet Olav já Märtha láin tubdâm nubijdis pärnivuođâ rääjist. Uđđâivemáánu 13. peeivi 1929 ruvnâprinssâ Olav mađhâšij Tukholman já čuávvoo peeivi sunnuu kihlodem almostui. Suoi naajáin njuhčâmáánu 21. peeivi 1929. Sunnui šoddii kulmâ párnáá: ive 1930 šoddâm prinses Ragnhild, ive 1932 šoddâm prinses Astrid já ive 1937 šoddâm ruvnâprinssâ Harald. Valastâllâm. Olav lijkkui valastâlmân já lâi viššâlis valastâllee ubâ eellimääigi. Nuorrân sun joba njuškij Holmenkollenluáhá. Tälviv sun čuoigâi ennuv já tävjit-távjá. Olav lâi meid valastâllee, kii vuoitij oovtâst Erik Ankeráin, Johan Ankeráin já Haakon Piro Bryhnáin kollemiitaal puurjâstmist ive 1928 kesiolympialijn Amsterdamist 6mR-purjâskárbáin, mon nommâ lâi "Norna". Sun kištottâlâi sehe taažâ já almugijkoskâsâš purjâstemkištoin paijeel 70 ive ääigi. 1401. 1401 (MCDI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1400-ihelove nubbe ihe. 1291. 1291 (MCCXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1290-lovo nubbe ihe. Tukholma. Tukholma (,) lii kieldâ Ruotâst, Tukholma läänist. Tot lii sehe Ruotâ ete lääni uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug. Tukholma lii Ruotâ nuorttâriddoost já Nuorttâmeerâ viestârriddoost. Tot lii huksejum 14 suollui. Tukholma naaburkieldah láá Nacka, Tyresö, Huddinge, Ekerö, Järfälla, Sollentuna, Sundbyberg, Solna, Danderyd já Lidingö. Tukholma kieldâ vijdodâh lii 187,16 km², čuákkipääihi 381,63 km² já ubâ metropolkuávlu vijdodâh lii 6 524,12 km². Juovlâmáánu 31. peeivi 2019 kieldâst lijjii 975 904 ässed, čuákkipääihist 1 605 030 ässed já metropolkuávlust 2 383 269 ässed. 1281. 1281 (MCCLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1280-lovo nubbe ihe. 1271. 1271 (MCCLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1270-lovo nubbe ihe. 1261. 1261 (MCCLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1260-lovo nubbe ihe. 1251. 1251 (MCCLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1250-lovo nubbe ihe. 1241. 1241 (MCCXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1240-lovo nubbe ihe. 1231. 1231 (MCCXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1230-lovo nubbe ihe. 1221. 1221 (MCCXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1220-lovo nubbe ihe. 1211. 1211 (MCCXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1210-lovo nubbe ihe. 1191. 1191 (MCXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1190-lovo nubbe ihe. 1181. 1181 (MCLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1180-lovo nubbe ihe. 1171. 1171 (MCLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1170-lovo nubbe ihe. 1161. 1161 (MCLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1160-lovo nubbe ihe. 1151. 1151 (MCLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1150-lovo nubbe ihe. 1141. 1141 (MCXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1140-lovo nubbe ihe. Taoiseach. Taoiseach teikkâ miärulâš artikkâláin An Taoiseach, maaŋgâlovvoost Taoisigh lii lamaš Irland haldâttâs hovdâ ađai uáiviminister nomâttâs jo juovlâmáánu 29. peeivi 1937 rääjist sehe iirikielân já eŋgâlâskielân. Haldâttâs väriuáiviminister nomâttâs lii Tánaiste teikkâ miärulâš artikkâláin "an Tánaiste", maaŋgâlovvoost "Tánaistí". Eres staatâi uáiviminister ij kočoduu iirikielân "taoiseach"in ige tai väriuáiviminister "tánaiste"n, pic taah láá "phríomh-aire" já "leas-phríomh-aire". Käldeeh. * 1131. 1131 (MCXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1130-lovo nubbe ihe. 1121. 1121 (MCXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1120-lovo nubbe ihe. 1101. 1101 (MCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1100-ihelove nubbe ihe. Vano Merabišvili. Ivane "Vano" Merabišvili (; š. cuáŋuimáánu 15. peeivi 1968, Ude, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Merabišvili lâi Georgia 9. uáiviminister ive 2012 syeinimáánu 4. peeivist roovvâdmáánu 25. piäiván. Käldeeh. Merabišvili Merabišvili Kamala Harris. Kamala Devi Harris (š. roovvâdmáánu 20. peeivi 1964, Oakland, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš äššivyeijee, politijkkár já Ovtâstum staatâi 49. väripresident. Harris tooimâi Kalifornia uásistaatâ riehtiministerin iivij 2011–2017 já ovdâstij Kalifornia Ovtâstum staatâi senatist iivij 2017–2021. Käldeeh. Harris Harris 1521. 1521 (MDXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1520-lovo nubbe ihe. 1531. 1531 (MDXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1530-lovo nubbe ihe. The Rolling Stones. The Rolling Stones ive 2015 The Rolling Stones lii eŋlandlâš rockjuávkku. Uuccâmkirje. Uuccâmkirje lii tiätukirje teikkâ tiätuolgosadaldâh, mast puáhtá uuccâđ tiäđuid maaŋgâlágánijn fáádáin. Ulmen lii tot, et tiäđuh láá älkkeeh kavnâđ. Táválávt tiäđuh láá uárnejum puustavoornigist, mut toh pyehtih leđe uárnejum meid fáádá mield. Ovdâlist uuccâmkirjeh lijjii iänááš teddilum, mut onnáá peeivi kávnojeh meid šleđgâlâš uuccâmkirjeh. Anarâškielâlâš Wikipedia lii ovdâmerkkâ šleđgâlâš uuccâmkirjeest, tastko tot ij lah teddilum. Šlaajah. Uuccâmkirjijd kuleh el. sänikirjeh, tiätusänikirjeh, almenäähkih, kárttáduvah, kietâkirjeh já usâttuvah. 1511. 1511 (MDXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1510-lovo nubbe ihe. 1541. 1541 (MDXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1540-lovo nubbe ihe. 1551. 1551 (MDLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1550-lovo nubbe ihe. 1561. 1561 (MDLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1560-lovo nubbe ihe. 1501. 1501 (MDI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1500-ihelove nubbe ihe. 1581. 1581 (MDLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1580-lovo nubbe ihe. 1591. 1591 (MDXCI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1590-lovo nubbe ihe. 1597. 1597 (MDXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1590-lovo káávcád ihe. 1587. 1587 (MDLXXXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1580-lovo káávcád ihe. Nikolai Abramov. Nikolai Viktorovič Abramov (;) lâi vepsálâš tihtâčällee já toimâtteijee Ruošâst. Sun čaalij tiivtâid sehe vepsá- já ruošâkielân. Abramov kirjeh já tiivtah láá jurgâlum paijeel 20 kielân tegu virokielân, suomâkielân, ranskakielân já uŋgarkielân. Almenähki. Almenähki teikkâ almenäkki lii uuccâmkirje, mast láá távjá tiäđuh čuávuváá ive jurâmist, almepittáin, tehálâš tábáhtusâin, merkkâpeeivijn jna. Jyehi ive almostuvá uđđâ versio. Ereslágán almenaahkijn láá távjá tiäđuh eres kevtteejuávhoid. Ovdâmerkkân eennâmviljâleijei almenaahkijn láá tiäđuh tast, kuás ferttee kalveđ, maggaar šoŋŋâ lii já kuás sehe kuás piäiváš já mánudâš pajaneh já lyeštih. Motomijn almenaahkijn láá meid nommâpeeivih. Ollâopâttuv nommâpeivialmenähki lii tággáár almenähki. Tast láá meid ereslágán tiäđuh tegu Suomâ já Säämi liputtempeeivih, pivnohumos suomâ- já ruotâkielâlâš noomah muáddi ive tassaaš, nommâpeeivih suomâ-, ruotâ- já orjâlâškielân já mottoom verd meid čalluuh, moh kyeskih almenäähki fáddáid. Onnáá peeivi kávnojeh meid šleđgâlâš almenäähkih tegu Ollâopâttuv nommâpeivialmenähki, mii ive 2016 rääjist lii lamaš finnimnáál sehe teddilum version já moobiilheiviittâssân. Uási teddilum almenäähki tiäđuin kuittâg váiluh moobiilversiost tegu mánudáá já planetij pajanem- já lyeštimtiäđuh já oovdebij iivij šoŋŋâlovottuvah. 1577. 1577 (MDLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1570-lovo káávcád ihe. 1567. 1567 (MDLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1560-lovo káávcád ihe. 1557. 1557 (MDLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1550-lovo káávcád ihe. 1547. 1547 (MDXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1540-lovo káávcád ihe. 1537. 1537 (MDXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1530-lovo káávcád ihe. Plaaneet. Plaaneet lii almepittá, mii jorá jieijâs piäiváškode váldutääsni pirrâ. Ton lasseen planetist lii tuárvi stuorrâ massa, et tot lii jurbâsmâm tiädduvyeimi tiet, mut ij nuuvt styeres, et termováimusfuusio lii tábáhtum. Plaaneet ferttee meid leđe jiešráđálâš jieijâs raađeest. Planetij šlaajah. Planetijd puáhtá jyehiđ sierânâs juávhoid toi stuáruduv já čuággánmâš vuáđuld. Mohnii juávhuid láá hypoteetliih, ko toi planeteh iä lah mii piäiváškoddeest. Keđgiplanetijn lii meetaalvááimus, sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. Mii piäiváškoddeest láá 4 tággáár plaaneet: Merkurius, Venus, Eennâmpállu já Mars. 1527. 1527 (MDXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield maajebargâ. Tot lâi 1520-lovo káávcád ihe. 1517. 1517 (MDXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1510-lovo káávcád ihe. Kárttádâh. "Imperii Orientalis et Circumjacentium Regionum" -kárttádâh. Kárttádâh lii uuccâmkirje, mast láá maaŋgah nubijdis lohtâseijee kártáh čuákkejum siämmáá kiirján, jis kárttádâh lii teddilum, teikkâ siämmáá heiviittâsân, jis tot lii šleđgâhäämist. 1507. 1507 (MDVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1500-ihelove káávcád ihe. 1497. 1497 (MCDXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1490-lovo káávcád ihe. 1487. 1487 (MCDLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1480-lovo káávcád ihe. 1477. 1477 (MCDLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1470-lovo káávcád ihe. Kaja Kallas. Kaja Kallas (š. kesimáánu 18. peeivi 1977, Tallinna, Eestieennâm SST, Sovjetlitto) lii eestilâš äššivyeijee, politijkkár, Eestieennâm reformpiäláduv saavâjođetteijee (2018–) já Eestieennâm 19. uáiviminister (2021–). Kallas lii vuossâmuš nissoon, kii väljejui Eestieennâm uáiviministerin. Tuávváš. Kaja Kallas šoodâi kesimáánu 18. peeivi 1977 Tallinnast. Suu eeči lii eestilâš politijkkár Siim Kallas, kii lâi talle staatâvarijministeriö äššitobdee já maŋeláá Eestieennâm 14. uáiviminister (2002–2003). Suu enni lii eestilâš tuáhtár Kristi Kallas. Suu madâräijih lâi Eduard Alver, kii lâi ohtâ Eestieennâm täsivääldi vuáđudeijein kuovâmáánu 24. peeivi 1918 já Eestieennâm poolis vuossâmuš hovdâ. Škovlim. Škovlâivijdis Tallinnast sun juuđij vistig vuáđuškoovlâ Tallinna Lilleküla Gümnaasiumst iivij 1984–1992 já te luvâttuv Tallinna 7. Keskkoolist iivij 1992–1995. Luvâttuv maŋa sun varrij Tartton já algâttij uápuidis Tartto ollâopâttuvâst, kost sun luuvâi vuoigâdvuođâtiettuu válduamnâsin. Sun valmâštui kandidaatin ive 1999. Ive 2007 sun oppeet opâškuođij, taan keerdi Estonia Business Schoolist, mast sun valmâštui MBAn kyevti ive maŋa. Sun jotkui siämmáá priivaat kävppitiettuu ollâopâttuvâst já valmâštui EMBAn ive 2010. Käldeeh. Kallas Kallas 1467. 1467 (MCDLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1460-lovo káávcád ihe. 1457. 1457 (MCDLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1450-lovo káávcád ihe. Anarâš-lostâ. Anarâš-lostâ lii Anarâškielâ servi ry jeessânlostâ, mast táválávt almostuvá 2–4 nummeer ivveest. Numerij lasseen Anarâškielâ servi lii meid almostittám jyehi ive Anarâš-kalender, mast lii jyehi ive lamaš sierâ fáddá. Anarâš-loostâ toimâttem algâttui ive 1987, já ton vuosmuš toimâtteijee Uccpárnáá Vuoli Ilmar västidij loostâ tooimâtmist kulmâlov ihheed. Ton maŋa lostâ lii almostum. Tääl loostâ tooimâtmist västidává Miina Seurujärvi já Fabrizio Brecciaroli. Skammâkoveh. Skammâkoveh teikkâ Skammâkoveh-elleekovefestivaal (,) lii algâaalmugij elleekovefestivaal. Ive 1998 vuáđudum festivaal uárnejuvvoo tääl Aanaar markkânist jyehi ive uđđâivemáánu loopâst. Koronaviruspandemia tiet festivaal ij uárnejum ive 2020 saje alne, pic tot lâi máhđulâš čuávvuđ om. pääihist neetist njuolgâvuolgâttâssân. Skammâkoveh-palhâšume. Skammâkoveh-palhâšume teikkâ Skammâkoveh-elleekovepalhâšume () lii algâaalmugij elleekovepalhâšume, mii juáhhoo jyehi Skammâkoveh-elleekovefestivaal ääigi. 1447. 1447 (MCDXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1440-lovo káávcád ihe. Skammâkoveh-palhâšume. a> ive 2017, siämmáá ive ko sun vuoitij Skammâkoveh-palhâšume Skammâkoveh-palhâšume () teikkâ Skammâkoveh-elleekovepalhâšume lii algâaalmugij elleekovepalhâšume, mii juáhhoo epimerikoskâsávt Skammâkoveh-elleekovefestivaal ääigi. Vuossâmuu palhâšume vuoitij Johs. Kalvemo ive 2003. 1437. 1437 (MCDXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1430-lovo káávcád ihe. Suomâ sämmilij kuávdášservi. Suomâ sämmilij kuávdášservi (,,) lii kuávdášservi, mii oovdâst sämmilijd Suomâ peln. Tot lii Sämirääđi áinoo jeessânservi Suomâst. Historjá. Servi vuáđudui Anarist roovvâdmáánu 5. peeivi 1997. Tom vuáđudii Ucjuuvâ sämiservi Sámi siida, Iänuduv sämiservi Johtti sápmelaččat já Ruávinjaargâ sämiservi Mii. Maŋeláhháá ađai ive 1998 servii meid SámiSoster já Suomâ säminuorah. Tast maŋa seervâi Suoma Boazosámit. Ive 2008 seervâi majemuš jeessânservi ađai nuorttâlij servi Saaʹmi Nueʹtt. Käldeeh. * 1427. 1427 (MCDXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1420-lovo káávcád ihe. 1417. 1417 (MCDXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1410-lovo káávcád ihe. 1407. 1407 (MCDVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1400-ihelove káávcád ihe. 1397. 1397 (MCCCXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1390-lovo káávcád ihe. Sámi siida rs.. Sámi siida rs. lii ive 1959 vuáđudum sämiservi, mon toimâkuávlun lii Ucjuv kieldâ. Suomâ sämmilij kuávdášseervist. Sámi siida lii Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân. Kuávdášseervi vuáđudii roovvâdmáánu 5. peeivi 1997 Ucjuuvâ sämiservi Sámi siida, Iänuduv sämiservi Johtti sápmelaččat já Ruávinjaargâ sämiservi Mii. Anarâšah já anarâškielâ. Ive 2018 Sámi siida Ucjuv anarâšâi sárnumjuávkku aalgij vuot puudâ maŋa. Roovvâdmáánu 20. peeivi 2020 servi vuáđudij koronapandemia tiet facebookjuávhu "Anarâš sárnooh". Palhâšume. Ive 2008 servi vuoitij tave-eennâmlâš Kollekielâ-palhâšume oovtâst Henrik Barrukáin. Servi vuoitij pargostis sämikielâ sajattuv nanodem oovdân Ucjuv kieldâst. 1387. 1387 (MCCCLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1380-lovo káávcád ihe. 1377. 1377 (MCCCLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1370-lovo káávcád ihe. 1367. 1367 (MCCCLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1360-lovo káávcád ihe. Mamuka Bakhtadze. Mamuka Bakhtadze (; š. kesimáánu 9. peeivi 1982, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Bakhtadze lâi Georgia 13. uáiviminister iivij 2018–2019. Käldeeh. Bakhtadze Bakhtadze Ruávinjaargâ sämiservi Mii rs.. Ruávinjaargâ sämiservi Mii rs. (,) lii sämiservi, mon toimâkuávlun lii Ruávinjaargâ kaavpug. Historjá. Servi vuáđudii ive 1974 algâaalgâst Helsigist, mut uđđâivemáánu 1. peeivi 1977 muádlov nuorâ sämmilii čokkânii Ruávinjaargân vuáđudiđ jieijâs páihálâš uásáduv. Ulmen lii ovdediđ kuávlu sämmilij tile. Servi tooimâi suulân 10 ihheed, mon maŋa tast ij lamaš toimâ paijeel 10 ihheed 1980-lovo loopâst. Seervi uđđâsistornijdemčuákkim tollui čohčâmáánu 24. peeivi 1996, já te toimâ aalgij oppeet. Stivrâ. Seervi já ton tooimâ joođeet stivrâ, mon ihečuákkim väljee ihásávt seervi fastâ jesânijn. Stiivrâst láá kuttâ jeessân já kulmâ värijeessân. Stivrâ väljee čällee já táárbu mield eres toimâulmuid. Saavâjođetteijeeh já värisaavâjođetteijeeh ive 1996 rääjist. Ihečuákkim väljee stiivrâ kooskâst saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee ain ihán häävild. Suomâ sämmilij kuávdášseervist. Ruávinjaargâ sämiservi Mii lii Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân. Kuávdášseervi vuáđudii roovvâdmáánu 5. peeivi 1997 Ucjuuvâ sämiservi Sámi siida, Iänuduv sämiservi Johtti sápmelaččat já Ruávinjaargâ sämiservi Mii. 1357. 1357 (MCCCLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1350-lovo káávcád ihe. 1347. 1347 (MCCCXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1340-lovo káávcád ihe. Saaʹmi Nueʹtt rs.. Saaʹmi Nueʹtt () lii ive 2006 vuáđudum sämiservi, mon toimâkuávlun láá nuorttâlij puoh ärbivuáváliih kuávluh Suomâst, Ruošâst já Taažâst. Ton lasseen servi puáhtá toimâđ meid nuorttâlâškuávlu ulguubeln. Historjá. Seervi vuáđudemčuákkim tollui Čevetjäävrist skammâmáánu 1. peeivi 2006. Seervi ulmuuh lijjii aktiivlávt ornim puohlágán tooimâ tegu leeirâid, nuorttâlij kulttuurohoid, kielâpiervâl, pargopáájáid já ennuv eres tábáhtusâid raajij rasta suulân 8 ihheed. Mut čohčuv 2014 servi meridij kepidiđ tooimâ, ko tassaaš siämmáá ulmuuh lijjii hoittám puoh já tääl sij lijjii vaibâm. Servi ij innig uuccâm ruttâdem uđđâ projektáid, mut kuittâg hoittái puoh jo álgám projektijd loopâ räi. Stivrâ. Seervi já ton tooimâ joođeet stivrâ, mon ihečuákkim väljee ihásávt seervi jesânijn. Stiivrâst láá ohtsis vittâ jeessân já kulmâ värijeessân. Stivrâ väljee värisaavâjođetteijee, čällee, ruttâtuállee já táárbu mield eres toimâulmuid. Njuolgâdusâi mield saavâjođetteijee teikkâ värisaavâjođetteijee já paijeel pele stiivrâ jesânijn ferttejeh leđe nuorttâliih. Suomâ sämmilij kuávdášseervist. Saaʹmi Nueʹtt lii lamaš Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân ive 2008 rääjist. 1337. 1337 (MCCCXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1330-lovo káávcád ihe. 1327. 1327 (MCCCXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1320-lovo káávcád ihe. 1317. 1317 (MCCCXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1310-lovo káávcád ihe. 1307. 1307 (MCCCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1300-ihelove káávcád ihe. 1297. 1297 (MCCXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1290-lovo káávcád ihe. 1287. 1287 (MCCLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1280-lovo káávcád ihe. 1277. 1277 (MCCLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1270-lovo káávcád ihe. 1267. 1267 (MCCLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1260-lovo káávcád ihe. 1257. 1257 (MCCLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1250-lovo káávcád ihe. 1247. 1247 (MCCXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1240-lovo káávcád ihe. 1237. 1237 (MCCXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1230-lovo káávcád ihe. 1227. 1227 (MCCXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1220-lovo káávcád ihe. 1217. 1217 (MCCXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1210-lovo káávcád ihe. 1207. 1207 (MCCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1200-ihelove káávcád ihe. 1197. 1197 (MCXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1190-lovo káávcád ihe. 1187. 1187 (MCLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1180-lovo káávcád ihe. 1177. 1177 (MCLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1170-lovo káávcád ihe. 1167. 1167 (MCLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1160-lovo káávcád ihe. Ri. a> esperantokielâg lavlust "Ri liberas" () "Ri" (IPA: [ri], omâstemhäämi: ' IPA: [ˈri.a]) lii esperantokielâ ovtâlovo 3. persovn suhâpelineutraal pronomin, mii tievâsmit kielâ eres ovtâlovo 3. persovn pronominijd "li", moin čujottuvvoo almai, já "ŝi", moin čujottuvvoo nisonân. Taat uđâssääni kiävttoo siämmáánáál ko anarâškielâ "sun", mast ij lah máhđulâš tiettiđ maiden kiännii suhâpeeleest lasetiäđuittáá. Uási sárnoin kevttih taam pronomin, ko sij sárnuh ulmust, kiän suhâpeeleest sij iä tieđe maiden teikkâ ko sij iä táátu mainâšiđ tom. 1157. 1157 (MCLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1150-lovo káávcád ihe. 1147. 1147 (MCXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1140-lovo káávcád ihe. 1137. 1137 (MCXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1130-lovo káávcád ihe. 1127. 1127 (MCXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1120-lovo káávcád ihe. 1117. 1117 (MCXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1110-lovo káávcád ihe. 1107. 1107 (MCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1100-ihelove káávcád ihe. 1595. 1595 (MDXCV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1590-lovo kuuđâd ihe. 1585. 1585 (MDLXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1580-lovo kuuđâd ihe. 1575. 1575 (MDLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1570-lovo kuuđâd ihe. 1565. 1565 (MDLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1560-lovo kuuđâd ihe. 1555. 1555 (MDLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1550-lovo kuuđâd ihe. 1545. 1545 (MDXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1540-lovo kuuđâd ihe. 1535. 1535 (MDXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1530-lovo kuuđâd ihe. 1525. 1525 (MDXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1520-lovo kuuđâd ihe. 1515. 1515 (MDXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1510-lovo kuuđâd ihe. 1495. 1495 (MCDXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1490-lovo kuuđâd ihe. 1505. 1505 (MDV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1500-ihelove kuuđâd ihe. Suomâ säminuorah rs.. Suomâ säminuorah rs. (,, uán. SSN) lii ive 1991 vuáđudum sämiservi, mon toimâkuávlun lii ubâ Suomâ. Servi kocá Suomâst ässee säminuorâi hiäđuid já parga sii pyerrin. Historjá. Seervi vuáđudemčuákkim tollui Ucjuuvâst roovvâdmáánust 1991. Stivrâ. Seervi já ton tooimâ joođeet stivrâ, mast láá vittâ eidusâš jeessân já enâmustáá vittâ värijeessân. Stivrâjesâneh väljejuvvojeh seervi jesânijn ihečuákkimist persovnvaaljâin ain ihán häävild. Stiivrâst láá saavâjođetteijee, värisaavâjođetteijee, čällee, ruttâtuállee, kyehti eidusâš jeessân já värijesâneh. Suomâ sämmilij kuávdášseervist. Suomâ säminuorah lii lamaš Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân ive 1998 rääjist. 1485. 1485 (MCDLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1480-lovo kuuđâd ihe. 1475. 1475 (MCDLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1470-lovo kuuđâd ihe. 1465. 1465 (MCDLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1460-lovo kuuđâd ihe. 1455. 1455 (MCDLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1450-lovo kuuđâd ihe. 1445. 1445 (MCDXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1440-lovo kuuđâd ihe. 1435. 1435 (MCDXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1430-lovo kuuđâd ihe. 1425. 1425 (MCDXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1420-lovo kuuđâd ihe. 1415. 1415 (MCDXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1410-lovo kuuđâd ihe. Murmansk kuávlu sämiservi. Murmansk kuávlu sämiservi (,, uán. OOSMO) lii sämiservi, mon toimâkuávlun lii Kuáládâhnjargâ. Tot lii nubbe Sämirääđi jeessânseervijn Ruošâst. Historjá. Seervi vuáđudempeivimeeri lii epičielgâs. Tot uusâi Sämirääđi jesânin ive 2000 já jeessânucâmuš tuhhiittui siämmáá ive sämmilij 17. konferensist Kiärunist, Ruotâst. 1405. 1405 (MCDV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1400-ihelove kuuđâd ihe. 1395. 1395 (MCCCXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1390-lovo kuuđâd ihe. Kuáláduv säämi servi. a> Kuáláduv säämi seervi liivâr Kuáláduv säämi servi teikkâ Kuáláduv sämiservi (, "Guoládaga Sámi Searvi" teikkâ "Guoládaga Sámiid Searvi",, uán. AKS) lii sämiservi, mon toimâkuávlun lii Kuáládâhnjargâ. Tot lii nubbe Sämirääđi jeessânseervijn Ruošâst. Historjá. Servi vuáđudui čohčâmáánust 1989. Sämirääđi tuhhiittij seervi jesânin ive 1992 sämmilij 15. konferensist Helsigist. Palhâšume. Servi finnij Sämirääđi kunneepalhâšume ive 1999. Enonkoski. Enonkoski lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Enonkoskist ääsih 1 367 olmožid, já ton vijdodâh lii 419,20 km², mast 113,62 km² lii čääci. Enonkoski áinoo naaburkieldâ lii Savonlinna. Siijdah. Hanhijärvi, Hyypiänniemi, Ihamaniemi, Karvila, Kattilanmäki, Jokisivu, Laasala, Muhola, Paakkunala, Rekitaipale, Simanala, Suurimäki, Vuorikoski já Vääräntaus. 1385. 1385 (MCCCLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1380-lovo kuuđâd ihe. Sämirääđi kunneepalhâšume. Sämirääđi kunneepalhâšume (já) lii palhâšume, mon Sämirääđi lii mieđettâm ive 1985 rääjist. Historjá. Sämirääđi vuáđudij jieijâs kunneepalhâšume, ko tot halijdij palhâšiđ ulmuid, seervijd, ornijduumijd jna., moh láá äŋgiruššâm sämmilij pyerrin. Palhâšume juohhui vuossâmuu keerdi ive 1985. Talle tot juohhui jyehi ive, mut ive 2000 maŋa tot lii juohhum suulân jyehi niäljád ive. Hirvensalmi. Hirvensalmi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Hirvensalmist ääsih 2 155 olmožid, já ton vijdodâh lii 746,59 km², mast 281,31 km² lii čääci. Hirvensalmi naaburkieldah láá Joutsa, Kangasniemi, Mikkeli, Mäntyharju já Pertunmaa. Siijdah. Hirvenlahti, Hirvensalmi markkân, Hurrila, Hämeenmäki, Kekkola, Kilkki, Kissakoski, Kotkatvesi, Kuitula, Lahnaniemi, Lelkola, Malvaniemi, Merrasmäki, Monikkala, Noitti, Parkkola, Puukonsaari, Pyörnilä (Björnilä), Pääskynsaari, Pöyry, Ripatti, Suonsalmi, Syväsmäki, Tuukkala, Vahvamäki, Vahvaselkä já Väisälä. 1375. 1375 (MCCCLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1370-lovo kuuđâd ihe. 1365. 1365 (MCCCLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1360-lovo kuuđâd ihe. 1355. 1355 (MCCCLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1350-lovo kuuđâd ihe. 1345. 1345 (MCCCXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1340-lovo kuuđâd ihe. 1335. 1335 (MCCCXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1330-lovo kuuđâd ihe. 1325. 1325 (MCCCXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1320-lovo kuuđâd ihe. 1315. 1315 (MCCCXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1310-lovo kuuđâd ihe. Juva. Juva lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Juvast ääsih 5 932 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 345,69 km², mast 182,51 km² lii čääci. Juva naaburkieldah láá Joroinen, Mikkeli, Pieksämäki, Puumala, Rantasalmi já Sulkava. Siijdah. Ahola, Auvila, Haikarila, Hampunjoki, Hatsola, Hietajärvi, Hyötyy, Hännilä, Härkälä, Inkilä, Juva markkân, Järvenpää, Kaihunmäki, Kaislajärvi, Kangas, Kankaankylä, Karkeamaa, Kaskii, Kettula, Kiiskilä, Kiiskilänniemi, Kilpola, Koikkala, Kuosmala, Lauteala, Leskelä, Maarala, Maivala, Murtoinen, Mustola, Mäköis, Männynmäki, Narila, Nuutilanmäki, Näärinki, Ollikkala, Paatela, Pakinmaa, Pekurila, Poikola, Pulkkila, Purhola, Rantuu, Remojärvi, Ronkala, Soiniemi, Sopala, Summala, Suurniemi, Taipale, Teivaa, Tuhkala, Turakkala, Vehmaa, Vuorenmaa já Vuorilahti. Kangasniemi. Kangasniemi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Kangasniemist ääsih 5 311 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 326,75 km², mast 257,91 km² lii čääci. Kangasniemi naaburkieldah láá Hankasalmi, Hirvensalmi, Joutsa, Mikkeli, Pieksämäki já Toivakka. Siijdah. Harjunmaa, Hokka, Hyyrylä, Istruala, Kaihlamäki, Kangasniemi (kuávdáščuákkipäikki), Kauppila, Koittila, Kutemajärvi, Laitiala, Luusniemi, Makkola, Mannila, Nousiala, Ohensalo, Orala, Paappala, Puulasalmi, Pylvänälä, Pölläkkä, Pöyhö, Rauhajärvi, Reinikkala, Rekola, Ruokomäki, Rytkölä, Salmenkylä, Seppälä, Suurola, Synsiälä, Synsiö, Syrjämä, Syyttölä, Tiihola, Ukonniemi, Unnukkala, Vaimosniemi, Vehmaskylä, Vihave, Vuojalahti já Äkryntaipale. Pertunmaa. Pertunmaa lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Pertunmaast ääsih 1 654 olmožid, já ton vijdodâh lii 454,19 km², mast 79,75 km² lii čääci. Pertunmaa naaburkieldah láá Hartola, Heinola, Hirvensalmi, Joutsa já Mäntyharju. Siijdah. Hartosenpää, Hölttä, Joutsjärvi, Karankamäki, Koirakivi, Kuhajärvi, Kuortti, Kälkyttä, Lihavanpää, Mansikkamäki, Nipuli, Pertunmaa markkân, Ruorasmäki, Ruuttila, Sydänmaa já Vastamäki. Puumala. Puumala lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Puumalast ääsih 2 132 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 237,75 km², mast 443,57 km² lii čääci. Puumala naaburkieldah láá Juva, Mikkeli, Ruokolahti, Savitaipale, Sulkava já Taipalsaari. Siijdah. Hamula, Harmaala, Himahuuha, Huhtimaa, Hurissalo, Huuhkaala, Hämälänmäki, Ihalainen, Junninmäki, Jukarainen, Kaipaala, Kauppila, Keriniemi, Kietävälä, Kukonharju, Kiljula, Kitula, Kokkola, Kontila, Kyllölä, Lampila, Launiala,Lieviskä, Liimattala, Lintusalo, Luukkola, Maunola, Miettula, Muuramäki, Niinimäki, Niinisaari, Ollila (Otasalo), Oritsalo, Pellilä, Petäjäniemi, Pirttimäki, Piskola, Pitkälahti, Puumala markkân, Repola, Rokansalo, Ruokotaipale, Ryhälä, Sepänkylä, Sipilänsaari, Sopala, Sorjola, Torsantaka, Valtola, Vehkaranta já Vesiniemi. 1305. 1305 (MCCCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1300-ihelove kuuđâd ihe. 1295. 1295 (MCCXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1290-lovo kuuđâd ihe. Riijkâservi Same Ätnam. Riijkâservi Same Ätnam (, uán. RSÄ) lii ive 1945 vuáđudum sämiservi, mii oovdâst sämmilijd Ruotâ peln. Ton toimâkuávlun lii ubâ Ruotâ. Tot lii ohtâ Sämirääđi kuulmâ jeessânseervist Ruotâst. Historjá. Seervi vuáđudemčuákkim tollui ive 1945. 1285. 1285 (MCCLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1280-lovo kuuđâd ihe. 1275. 1275 (MCCLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1270-lovo kuuđâd ihe. 1265. 1265 (MCCLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1260-lovo kuuđâd ihe. 1255. 1255 (MCCLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1250-lovo kuuđâd ihe. 1245. 1245 (MCCXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1240-lovo kuuđâd ihe. 1235. 1235 (MCCXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1230-lovo kuuđâd ihe. 1225. 1225 (MCCXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1220-lovo kuuđâd ihe. Mäntyharju. Mäntyharju lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Mäntyharjust ääsih 5 681 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 210,98 km², mast 230,11 km² lii čääci. Mäntyharju naaburkieldah láá Heinola, Hirvensalmi, Kouvola, Mikkeli, Pertunmaa já Savitaipale. Siijdah. Ahvenisto, Anettu, Enolahti, Halmeniemi, Hietaniemi, Huopola, Hyyrylä, Hölttä, Jäniskylä, Karankamäki, Kinni, Koirakivi, Korpilahti, Kousaniemi, Kuhajärvi, Kukonkorpi, Kyttälä, Lahnaniemi, Leppäniemi, Luhtanen, Lyytikkälä, Mynttilä, Niinimäki, Nurmaa, Ollikkala, Outila, Paasola, Partsinmaa, Poitsiniemi, Pyhäkoski, Pärnämäki, Saviniemi, Särkemäki, Tiilikkala, Toivola, Valtola, Vanonen já Varpanen. 1215. 1215 (MCCXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1210-lovo kuuđâd ihe. Rantasalmi. Rantasalmi lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Rantasalmist ääsih 3 363 olmožid, já ton vijdodâh lii 925,19 km², mast 365,99 km² lii čääci. Rantasalmi naaburkieldah láá Joroinen, Juva, Savonlinna, Sulkava já Varkaus. Siijdah. Ahvensalmi, Asikkala, Haapaniemi, Haapataipale, Hiismäki, Hiltula, Ihamaniemi, Joutsenmäki, Kolkontaipale, Lahdenkylä, Mielojärvi, Osikonmäki, Parkumäki, Pirilä, Porosalmi, Puikonniemi, Putkisalo, Rantasalo, Reijola, Repomäki, Ritalahti, Riuttanen, Tammenlahti, Tiemassaari, Torasalo, Tornioniemi, Tuusmäki, Vaahersalo já Voinsalmi. Sulkava. Sulkava lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Sulkavast ääsih 2 481 olmožid, já ton vijdodâh lii 769,20 km², mast 184,67 km² lii čääci. Sulkava naaburkieldah láá Juva, Puumala, Rantasalmi, Ruokolahti já Savonlinna. Siijdah. Eerikkälä, Hasula, Halttula, Heikkurila, Hintsala, Iitlahti, Kaartila, Kaartilankoski, Kaartilanmäki, Kaipola, Kammola, Karjulanmäki, Kommerniemi, Koskutjärvi, Kyrsyä, Leipämäki, Linkola, Lohilahti, Maarala, Mäntynen, Partala, Pulkkila, Rahkolantaipale, Rauhaniemi, Ruokoniemi, Ruottila, Ryhälä, Sairalanmäki, Sammalmäki, Seppälä, Sipilä, Sulkava, Tannila, Telakanava, Telataipale, Tialanmäki, Tunnila, Väätälänmäki já Ylisenauvila. 1205. 1205 (MCCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1200-ihelove kuuđâd ihe. 1195. 1195 (MCXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1190-lovo kuuđâd ihe. 1185. 1185 (MCLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1180-lovo kuuđâd ihe. 1175. 1175 (MCLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1170-lovo kuuđâd ihe. 1165. 1165 (MCLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1160-lovo kuuđâd ihe. 1155. 1155 (MCLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1150-lovo kuuđâd ihe. 1145. 1145 (MCXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1140-lovo kuuđâd ihe. 1135. 1135 (MCXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1130-lovo kuuđâd ihe. 1125. 1125 (MCXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1120-lovo kuuđâd ihe. 1115. 1115 (MCXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1110-lovo kuuđâd ihe. 1105. 1105 (MCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1100-ihelove kuuđâd ihe. 1103. 1103 (MCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1100-ihelove niäljád ihe. 1193. 1193 (MCXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1190-lovo niäljád ihe. 1183. 1183 (MCLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1180-lovo niäljád ihe. 1173. 1173 (MCLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1170-lovo niäljád ihe. 1163. 1163 (MCLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1160-lovo niäljád ihe. 1153. 1153 (MCLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1150-lovo niäljád ihe. 1143. 1143 (MCXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1140-lovo niäljád ihe. 1133. 1133 (MCXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1130-lovo niäljád ihe. 1123. 1123 (MCXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1120-lovo niäljád ihe. 1113. 1113 (MCXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1110-lovo niäljád ihe. 1293. 1293 (MCCXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1290-lovo niäljád ihe. 1283. 1283 (MCCLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1280-lovo niäljád ihe. 1273. 1273 (MCCLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1270-lovo niäljád ihe. 1263. 1263 (MCCLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1260-lovo niäljád ihe. 1253. 1253 (MCCLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1250-lovo niäljád ihe. 1243. 1243 (MCCXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1240-lovo niäljád ihe. 1233. 1233 (MCCXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1230-lovo niäljád ihe. 1223. 1223 (MCCXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1220-lovo niäljád ihe. 1213. 1213 (MCCXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1210-lovo niäljád ihe. 1203. 1203 (MCCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1200-ihelove niäljád ihe. 1393. 1393 (MCCCXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1390-lovo niäljád ihe. 1383. 1383 (MCCCLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1380-lovo niäljád ihe. 1373. 1373 (MCCCLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1370-lovo niäljád ihe. 1363. 1363 (MCCCLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1360-lovo niäljád ihe. 1353. 1353 (MCCCLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1350-lovo niäljád ihe. 1343. 1343 (MCCCXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1340-lovo niäljád ihe. 1333. 1333 (MCCCXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1330-lovo niäljád ihe. 1323. 1323 (MCCCXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1320-lovo niäljád ihe. 1313. 1313 (MCCCXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1310-lovo niäljád ihe. 1303. 1303 (MCCCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1300-ihelove niäljád ihe. 1493. 1493 (MCDXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1490-lovo niäljád ihe. Runeberg-palhâšume. Runeberg-palhâšume (,) lii syemmilâš kirjálâšvuođâpalhâšume, mii mieđettuvvoo jyehi ive Johan Ludvig Runeberg šoddâmpeeivi kuovâmáánu 5. peeivi. Palhâšume lii juohhum ive 1987 rääjist Porvoost, kost Runeberg aasâi jäämmim räi. Ive 2020 räi palhâšume stuárudâh lâi 10 000 eurod, mut ive 2020 rääjist stuárudâh lii lamaš 20 000 eurod. Palhâšume jyehih Porvoo kaavpug, Uusimaa-aavis, Suomen Kirjailijaliitto (Suomâ suomâkielâg kirječällei litto), Suomen arvostelijain liitto (Suomâ árvuštâlleelitto) já Finlands Svenska Författareförening (Suomâ ruotâkielâg kirječällei servi). Valjimrääđi aasât iävtukkâsâid, kiäi juávhust palhâšumerääđi väljee vyeittee. 1483. 1483 (MCDLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1480-lovo niäljád ihe. 1473. 1473 (MCDLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1470-lovo niäljád ihe. 1463. 1463 (MCDLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1460-lovo niäljád ihe. 1453. 1453 (MCDLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1450-lovo niäljád ihe. 1443. 1443 (MCDXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1440-lovo niäljád ihe. 1433. 1433 (MCDXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1430-lovo niäljád ihe. 1423. 1423 (MCDXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1420-lovo niäljád ihe. 1413. 1413 (MCDXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1410-lovo niäljád ihe. 1403. 1403 (MCDIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1400-ihelove niäljád ihe. 1503. 1503 (MDIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1500-ihelove niäljád ihe. Tave-enâmij rääđi párnái- já nuorâikirjálâšvuođâpalhâšume. Tave-enâmij rääđi párnái- já nuorâikirjálâšvuođâpalhâšume (,,, já) lii ohtâ viiđâ palhâšuumeest, maid Tave-enâmij rääđi mieđeet jyehi ive. Taat palhâšume vuáđudui ive 2013 já mieđettuvvoo párnái- já nuorâi čaabâkirjálii kirjeest, mii lii čallum mottoom Tave-eennâmlii kielân. Palhâšume stuárudâh lii 350 000 Tanska ruvnâd ađai suulân 47 000 eurod. Käldeeh. * 1513. 1513 (MDXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1510-lovo niäljád ihe. Islandkielâ. Islandkielâ lii tavegermaanlâš kielâ, mii sárnoo iänááš Islandist. Tom sárnuh suulân 314 000 olmožid, kiäin 300 000 ääsih Islandist, 8 000 Tanskaast, 5 000 Ovtâstum staatâin já paijeel 1 400 Kanadast. 1523. 1523 (MDXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1520-lovo niäljád ihe. 1533. 1533 (MDXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1530-lovo niäljád ihe. 1543. 1543 (MDXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1540-lovo niäljád ihe. 1553. 1553 (MDLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1550-lovo niäljád ihe. 1563. 1563 (MDLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1560-lovo niäljád ihe. 1573. 1573 (MDLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1570-lovo niäljád ihe. 1583. 1583 (MDLXXXIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1580-lovo niäljád ihe. 1593. 1593 (MDXCIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1590-lovo niäljád ihe. 1599. 1599 (MDXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1590-lovo majemuš ihe. 1589. 1589 (MDLXXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield pasepeivi. Tot lâi 1580-lovo majemuš ihe. 1579. 1579 (MDLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1570-lovo majemuš ihe. 1569. 1569 (MDLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1560-lovo majemuš ihe. Piälppáájäävri meccikirkko. Piälppáájäävri meccikirkko () lii suullân 10 kilomeetter keččin Aanaar markkânist, Aanaarjäävri taavaapeln. Piälppáájäävri vuossâmuš kirkko valmâštui jo 1640-lohhoost, já táálááš kirkko huksejui siämmáá sajan ive 1760. Piälppáájäävri riddoost lâi anarâšâi tovláá tälvisijdâ já Aanaar kuávdáš ovdil ko táálááš Aanaar markkân šodâškuođij Juvduujuuvâ njáálmán. Piälppáájäävri kirkko lâi kiävtust tassaaš ko uđđâ kirkko valmâštui Aanaar markkânân 1800-lovo loopâst. Onnáá peeivi Piälppáájäävri kirkko lii keessiv pivnohis vihkâmkirkko. Kirhoost uárnejuvvoo meiddei immeelpalvâlus pessijái já jonsahpeeivi. Kirho kuuvl jotá 5-kilomeettersâš luándupäälgis. 1559. 1559 (MDLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1550-lovo majemuš ihe. 1549. 1549 (MDXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1540-lovo majemuš ihe. 1539. 1539 (MDXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1530-lovo majemuš ihe. 1529. 1529 (MDXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1520-lovo majemuš ihe. 1519. 1519 (MDXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1510-lovo majemuš ihe. 1509. 1509 (MDIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1500-ihelove majemuš ihe. 1499. 1499 (MCDXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1490-lovo majemuš ihe. Nubbe maailmsuáti. Nubbe maailmsuáti lâi maailmvijđosâš suáti, mii tábáhtui iivij 1939–1945 koskâsâš ääigi. Suáđi uásipeleh lijjii Ovtâstum kunâgâskode, Ranska, Sovjetlito já Ovtâstum staatâi litto sehe akselstaatah ađai Saksa, Italia já Jaapaan. Nubbe maailmsuáti lii stuárráámus suáti maailmhistorjást já stuárráámus uási maailm staatâin lijjii fáárust suáđist. Joba suulân 70 000 000–85 000 000 olmožid jammii suáđi ääigi. Käldeeh. * 1489. 1489 (MCDLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1480-lovo majemuš ihe. Siida. Siida lii museo já luándukuávdáš Aanaar markkânist. Siidast tuáimih Sämimuseo sehe Meccihaldâttâs Paje-Laapi luándukuávdáš. Sämimuseo lii Suomâ sämmilij aalmuglâšmuseo já ton hovdâ lii Sari Valkonen. Siida čáitálduvah muštâleh sämmilâš kulttuurist, historjást sehe Paje-Laapi luándust. Siida-rakânâs vijđeduvvoo iivij 2020–2022 já siämmáá ääigi ton čáitálduvah uđâsmuveh. Historjá. Sámi Litto – Saamelaisten yhdistys ry vuáđudij Sämimuseo ive 1959 já ive 1963 lekkui olgomuseo, mii oovdânpuáhtá sämmilij huksimärbivyevi. Tááláš museoviäsu valmâštui ive 1998. Siida pirrâsist lâi aassâm jo keđgiääigi 10 000 ihheed tassaaš já arkeologâlâš amnâstuvah láá kavnum ton kuávlust, tondiet tot lii toovlášmuštokuávlu. 1479. 1479 (MCDLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1470-lovo majemuš ihe. 1469. 1469 (MCDLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1460-lovo majemuš ihe. 1459. 1459 (MCDLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1450-lovo majemuš ihe. 1449. 1449 (MCDXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1440-lovo majemuš ihe. Jyelgiäitti. Jyelgiäitti (já) lii äitti, mii lii huksejum neelji čuoldâ oolâ. Jis jyelgiäitti lii styeres, te ton vyelni pyehtih leđe neelji čuoldâ saajeest kuttâ čuoldâ. 1439. 1439 (MCDXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1430-lovo majemuš ihe. 1429. 1429 (MCDXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1420-lovo majemuš ihe. 1419. 1419 (MCDXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1410-lovo majemuš ihe. 1409. 1409 (MCDIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1400-ihelove majemuš ihe. 1399. 1399 (MCCCXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1390-lovo majemuš ihe. 1389. 1389 (MCCCLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1380-lovo majemuš ihe. Johanna Sinisalo. Johanna Sinisalo (š. kesimáánu 22. peeivi 1958, Suáđigil, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee já kietâčällee. Suu vuosmuš roomaan "Ennen päivänlaskua ei voi" (2000) finnij Finlandia-palhâšume. Sinisalo lâi vuosmuš kirječällee, kii finnij Finlandia-palhašume scifi- tâi fantasiaromanáin. Eellim. Johanna Sinisalo šoodâi Suáđigilist, mut sun juuđij luvâttuv Tamperest. Luvâttuv maŋa sun luuvâi kirjálâšvuođâtiettuu Tampere ollâopâttuvâst já valmâštui kandidaatin ive 1986. Pargo. Johanna Sinisalo vuosmuš roomaan "Ennen päivänlaskua ei voi" almostui ive 2000 já finnij Finlandia-palhâšume sehe Suomen Tolkien-seura (Suomâ Tolkien-servi) Kuvastaja-palhašume siämmáá ive. Ton maŋa sun lii čáállám čiččâm romanid já kyehti nooveelčuágálduv. Sinisalo novelleh láá almostum scifi- já fantasialoostâin jo 1970-lovo rääjist. Sun lii meid porgâm maaŋgâ TV-rááiđu kietâčällen. Suu čalluuh láá jurgâlum 19 kielân. Käldeeh. Sinisalo Sinisalo 1379. 1379 (MCCCLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1370-lovo majemuš ihe. 1369. 1369 (MCCCLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1360-lovo majemuš ihe. 1359. 1359 (MCCCLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1350-lovo majemuš ihe. 1349. 1349 (MCCCXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1340-lovo majemuš ihe. 1339. 1339 (MCCCXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1330-lovo majemuš ihe. 1329. 1329 (MCCCXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1320-lovo majemuš ihe. 1319. 1319 (MCCCXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1310-lovo majemuš ihe. 1309. 1309 (MCCCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1300-ihelove majemuš ihe. 1299. 1299 (MCCXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1290-lovo majemuš ihe. Terry Pratchett. Sir Terence David John Pratchett ađai Terry Pratchett () lâi eŋlandlâš kirječällee. Sun šoodâi tobdosin saatiirlij fantasiakiirjij čällen já eromâšávt suu Discworld-kirjerááiđust. Eellim. Terry Pratchett šoodâi Buckinghamshirest. Suu eeči David lâi insiner já enni Eileen poorgâi čällen. Pratchett halijdij toimâtteijen, já ive 1965 sun finnij vuosmuu pargo hárjuttellen páihálii loostâst. Sun poorgâi toimâtteijen 1970- já 1980-lovoin ovdil ko sust šoodâi ubâáigásâš kirječällee ive 1987. Pargo. Pratchett lijkkui scifi- já fantasiakirjijd jo nuorâ almajin, já 17-ihásâžžân sun čäliškuođij vuosmuu roomaan, The Carpet People, mii almostui ive 1971. Sun čaalij kiirjijd The Dark Side of the Sun (1976) já Strata (1981) ovdil ko suu vuosmuš Discworld-roomaan, The Colour of Magic, almostui ive 1983. Discworld-kirjeráiđu lâi maailmvijđosâš miänástus. Rááiđust almostuvvii 41 kirjed ive 2015 räi. Majemuš kirje The Shepherd's Crown almostui kirječällee jäämmim maŋa. Discworld-rááiđu lasseen Pratchett čaalij maaŋgâid párnáikiirjijd. Jäämmim. Pratchett puáccái Alzheimer taavdân ive 2007. Sun kuittâg joođhij kiirjijd čáállám elimis loopâ räi. Pratchett jaamij päihistis ive 2015. Käldeeh. Pratchett Pratchett Pratchett Nika Melia. Nikanor (Nika) Melia (; š. juovlâmáánu 21. peeivi 1979, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Käldeeh. Melia Melia 1289. 1289 (MCCLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1280-lovo majemuš ihe. Giga Bokeria. Giorgi (Giga) Bokeria (; š. cuáŋuimáánu 20. peeivi 1972, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Käldeeh. Bokeria Bokeria 1279. 1279 (MCCLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1270-lovo majemuš ihe. 1269. 1269 (MCCLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1260-lovo majemuš ihe. Sofia Jannok. Sofia Jannok (š. čohčâmáánu 15. peeivi 1982, Vääččir, Ruotâ) lii sämmilâš lávloo, musijkkár, čaittâleijee já mediapargee. Jannok ráhtá pop-muusik orjâlâškielân, eŋgâlâskielân já ruotâkielân. Pop-muusik lasseen suu muusikist kullá meid ärbivuáválâš juáigus. Jannok vuossâmuš album White/Čeaskat almostui ive 2007. Muusik lasseen sun lii porgâm TV-jođetteijen Unna Junná -párnáiohjelmist. Sun vuoitij ive 2003 Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási lavluin "Liekkas". Palhâšumeh. Ive 2014 sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume. Ive 2016 sun vuoitij Sámi Music Awards -kišto ávus uásist. Diskografia. Ive 2016 Jannok lâi kyessilávlon Amoc singlest Kuobârpoolvâ maŋa oovtâst Niillas Holmbergáin. Käldeeh. Jannok Jannok Jannok Jannok Jannok Mariam Kvrivišvili. Mariam Kvrivišvili (; š. kesimáánu 11. peeivi 1990, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Mariam väljejui Georgia ovdâskoodán skammâmáánust 2020. Käldeeh. Kvrivišvili Kvrivišvili Anni Kytömäki. Anni Kytömäki (š. 1980, Ylöjärvi, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. Sun čáálá historjálijd romanijd, moh kieđâvušeh ulmui já luándu vuáruvaikuttâs. Sun finnij Finlandia-palhâšume ive 2020 romanáin Margarita. Jo suu vuosmuš roomaan Kultarinta (2014) lâi iävtukkâssân Finlandia-palhâšume uážžon. Käldeeh. Kytömäki Kytömäki Njuárgám. Njuárgám (já) lii sijdâ Ucjuuvâ kieldâst Tiänujuuvâ riddoost. Tot lii Suomâ já Euroop union tavemus sijdâ. Sofia och Anna. Sofia och Anna, meid Sofia & Anna, lâi ruátálâš-sämmilâš lávlumjuávkku, mast lávloin vääččirliih Sofia Jannok já Anna Kärrstedt. Ive 1995 lávlumkyevtis uásálistijn tagaráid kišto-ohjelmáid ko Ruotâ TV3 "Juniorchansen" já Italia "Bravo Bravissimo", mast kyevtis peesáin finaalin. Suoi vuoittijn ive 2001 Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási pittáin "Meahci mánná". Gigi Ugulava. Giorgi (Gigi) Ugulava (; š. porgemáánu 15. peeivi 1975, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Käldeeh. Ugulava Ugulava 1259. 1259 (MCCLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1250-lovo majemuš ihe. 1249. 1249 (MCCXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1240-lovo majemuš ihe. Hildá Länsman. Hildá Birget Länsman teikkâ Ánn-Ovllá Káre Jari Hildá (š. 1993) lii sämmilâš jyeigee, lávloo já musijkkár. Länsman rávásmij Ucjuuvâst. Suu enni lii sämmilâš musijkkár Ulla Pirttijärvi-Länsman. Hildá Länsman lii mieldi Solju, VILDÁ já Gájanas -muusikjuávhuin. Sun ráhtá muusik meiddei oovtâst Tuomas Norvioin. Ive 2015 Solju, ađai Hildá Länsman já Ulla Pirttijärvi-Länsman muusikjuávkku uásálistij UMK-kiišton, mast meriduvvoo, kii oovdâst Suomâ Euroviisuh-lávlumkištoost. Solju pittá "Hold Your Colours" ulâttij UMK:st niäljád sajan. Ive 2019 Solju palhâšui ive aalmugmuusiktahhen. Solju vuosmuš skiärru "Ođđa áigodat" almostui cuáŋuimáánust 2018. Skiärru vuoitij ive 2019 algâaalmugij muusikpalhâšume "Indigenous Music Awards" -tábáhtusâst Kanadast. Gájanas-muusikjuávhu pittá "Diamántadulvvit" lâi ive 2021 Kanada maailmmuusik TOP 30 listoost vuossâmužžân. Käldeeh. Länsman Länsman Länsman Länsman Länsman 1239. 1239 (MCCXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1230-lovo majemuš ihe. 1229. 1229 (MCCXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1220-lovo majemuš ihe. 1219. 1219 (MCCXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1210-lovo majemuš ihe. 1209. 1209 (MCCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1200-ihelove majemuš ihe. 1199. 1199 (MCXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1190-lovo majemuš ihe. 1189. 1189 (MCLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1180-lovo majemuš ihe. 1179. 1179 (MCLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1170-lovo majemuš ihe. 1169. 1169 (MCLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1160-lovo majemuš ihe. 1159. 1159 (MCLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1150-lovo majemuš ihe. 1149. 1149 (MCXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1140-lovo majemuš ihe. 1139. 1139 (MCXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1130-lovo majemuš ihe. 1129. 1129 (MCXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1120-lovo majemuš ihe. 1119. 1119 (MCXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1110-lovo majemuš ihe. 1109. 1109 (MCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1100-ihelove majemuš ihe. Kivijärvi. Kivijärvi lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Kivijärvist ääsih 1 108 olmožid, já ton vijdodâh lii 599,88 km², mast 115,92 km² lii čääci. Kivijärvi naaburkieldah láá Kannonkoski, Karstula, Kinnula, Kyyjärvi, Perho já Viitasaari. Siijdah. Heitjärvi, Hoikanperä, Kivijärvi markkân, Lahdenperä, Lokakylä, Myllyperä, Penttilänkylä, Puralankylä, Risuperä, Saunakylä, Talviaislahti, Tiironkylä já Veitjoki. Kyyjärvi. Kyyjärvi lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Kyyjärvist ääsih 1 289 olmožid, já ton vijdodâh lii 469,61 km², mast 21,41 km² lii čääci. Kyyjärvi naaburkieldah láá Alajärvi, Karstula, Kivijärvi, Perho já Soini. Siijdah. Hokkala, Koskimäki, Huhtala, Kumpula, Noposenaho, Hokkasenaho, Nurmijoki, Oikari, Peuralinna, Pölkki, Kyyjärven Saunakylä já Vehkaperä. 1526. 1526 (MDXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1520-lovo čiččâd ihe. 1546. 1546 (MDXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1540-lovo čiččâd ihe. 1506. 1506 (MDVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1500-ihelove čiččâd ihe. 1516. 1516 (MDXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1510-lovo čiččâd ihe. 1536. 1536 (MDXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1530-lovo čiččâd ihe. 1556. 1556 (MDLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1550-lovo čiččâd ihe. 1566. 1566 (MDLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1560-lovo čiččâd ihe. 1576. 1576 (MDLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1570-lovo čiččâd ihe. 1586. 1586 (MDLXXXVI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1580-lovo čiččâd ihe. 1596. 1596 (MDXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1590-lovo čiččâd ihe. 1544. 1544 (MDXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1540-lovo viiđâd ihe. 1524. 1524 (MDXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1520-lovo viiđâd ihe. Antoine de Saint-Exupéry. Antoine Marie Jean-Baptiste Roger de Saint-Exupéry () lâi ranskalâš kirdee, čällee já tivtâsteijee. Suu peeggâlmumos kirje "Uccâ priinsâš" (Le Petit Prince, 1943) lii 1900-lovo klassikko, mii lii jurgâlum 300 kielân. Anarâškielâlâš jurgâlus almostui ive 1995, já tom lii jurgâlâm Iisakki Mattus. Saint-Exupéry kulostui čällen, mut sun lâi meid kirdee Ranska áimuvuoimijn ive 1921 rääjist. Nube maailmsuáđi ääigi sun aasâi Ovtâstum staatâin, mut maacâi Raanskan ive 1943. Suu majemuš kirdem tábáhtui syeinimáánu 31. peeivi 1944. Sun lâi kirdemin Koskâmeerâ paajaabeln, ko suu kirdemmaašin lappui Marseille alda. Kirdemmaašin pittááh kávnojii 2000-lovo aalgâst, mut Saint-Exupéry ruumâš ij lah kuássin kavnum. Käldeeh. Saint-Exupéry Saint-Exupéry Saint-Exupéry 1486. 1486 (MCDLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1480-lovo čiččâd ihe. 1466. 1466 (MCDLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1460-lovo čiččâd ihe. 1446. 1446 (MCDXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1440-lovo čiččâd ihe. 1426. 1426 (MCDXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1420-lovo čiččâd ihe. 1406. 1406 (MCDVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1400-ihelove čiččâd ihe. 1496. 1496 (MCDXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1490-lovo čiččâd ihe. 1476. 1476 (MCDLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1470-lovo čiččâd ihe. Urho Kekkonen. Urho Kaleva Kekkonen () lâi syemmilâš politijkkár. Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 8. presidentin iivij 1956–1982. Sun lii kuhesáigásumos president Suomâ historjást. Tuávváš. Urho Kekkonen šoodâi čohčâmáánu 3. peeivi 1900 Pielavesist. Suu eeči Juho Kekkonen lâi reŋgâ já meccipargee, kiäst šoodâi meccipargohovdâ, já suu enni Emilia Pylvänäinen lâi tálulii nieidâ. Urho lâi perruu puárásumos pärni. Eeji pargo keežild peerâ varrij ennuv: sij assii vistig Kuopiost, talle Lapinlahtist já Iisalmist. Ive 1911 peerâ varrij Kajanân. Kekkonen valmâštui Kaajaan luvâttuvâst ive 1919. Luvâttuv maŋa sun čođâlditij viärjukenigâsvuođâ Helsigist já luvâškuođij vuoigâdvuođâtiettuu Helsig ollâopâttuvâst. Sun valmâštui kandidaatin ive 1926. Siämmáá ive Kekkonen naajâi Sylvi Uinoin, já sunnuu kaandah Matti já Taneli šoodáin kyehti ive maŋeláá. Kekkonen valmâštui vuoigâdvuođâ tuáhtárin ive 1936. Valastâllâm. Kekkonen lâi movtigis valastâllee ubâ elimis ääigi. Jo nuorâ almajin Kajanist sun lijkkui almosvalastâlmân, čuoigâmân já jyelgipáálun. Rävisolmožin suu tehálumoseh šlaajah lijjii alodâhnjuškim já kaččâm. Ive 1923 sun vuoitij alodâhnjuškim suomâmiäštárvuođâ. Meid presidentin Kekkonen lâi tobdos tast, ete sun čuoigâi, kuálástij já miäcástij ennuv. Pooliitlâš karrieer. Kekkonen seervâi Viljâleijeiliiton ive 1933. Suomâ ovdâskoodán sun väljejui vuossâmuu keerdi ive 1936. Sust šoodâi tállán Kyösti Kallio haldâttâs vuoigâdvuođâminister (1936-1937) já talle sisašijminister A. K. Cajander haldâttâsân (1937–1939). Tälvisuáđi ääigi Kekkonen ij lamaš haldâttâsâst, mut ive 1944 sun väljejui J. K. Paasikivi haldâttâs vuoigâdvuođâministerin. Kekkonen lâi Viljâleijeilito presidentiävtukkâs ive 1950. Paasikivi vuoitij vaaljâid já nomâttij Kekkonen uáiviministerin. Ohtsis Kekkonen lâi uáiviministerin viiđâ haldâttâsâst. Suomâ presidentin. Kekkonen väljejui Suomâ täsivääldi presidentin vuossâmuu keerdi ive 1956, ko sun vuoitij vyesti-iävtukkâs K. A. Fagerholm kuovttijn jienáin. Sun šoodâi forgâ tobdosin tast, maht sun maatij hoittáđ Suomâ já Sovjetlito koskâsijd koskâvuođâid. Ton áánsust Kekkonen luhostui čokkiđ vääldi olssis. Ive 1962 vaaljâin suu vyesti-iävtukkâs Olavi Honka luovâi iävtukkâsvuođâst já Kekkonen väljejui uđđâsist presidentin. Kekkonen vuoitij meid ive 1968 presidentvaaljâid, já ovdâskode ive 1973 asâttem spiekâstâhlaavâ áánsust Kekkonen joođhij presidentin ive 1978 räi. Ive 1978 vaaljâi ääigi Kekkonen lâi jo puáris já sust lijjii tiervâsvuotâčuolmah. Sun kuittâg vuoitij vaaljâid já tooimâi presidentin vala ive 1982 räi. Kekkonen jaamij päihistis Tamminiemist, Helsigist porgemáánu 31. peeivi 1986. Käldeeh. Kekkonen Kekkonen Kekkonen 1456. 1456 (MCDLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1450-lovo čiččâd ihe. 1436. 1436 (MCDXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1430-lovo čiččâd ihe. 1416. 1416 (MCDXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1410-lovo čiččâd ihe. 1396. 1396 (MCCCXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1390-lovo čiččâd ihe. 1376. 1376 (MCCCLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1370-lovo čiččâd ihe. 1356. 1356 (MCCCLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1350-lovo čiččâd ihe. 1336. 1336 (MCCCXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1330-lovo čiččâd ihe. Kirsi Kunnas. Kirsi Kunnas (š. juovlâmáánu 14. peeivi 1924, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš tivtâsteijee, párnáikirječällee já jurgâleijee. Sun lii šoddâm tobdosin eromâšávt párnáitiivtâi čällen já párnáikiirjij jurgâleijen. Eellim. Kunnas šoodâi Helsigist. Suu vaanhimeh, Sylvi já Väinö Kunnas, láin kovetaiđâreh. Eeči Väinö jaamij, ko Kirsi lâi tuše neelji-ihásâš. Ton maŋa enni Sylvi naajâi taaiđâkritijkkár Einari J. Vehmasáin. Kunnas juuđij škoovlâ Helsigist já čaalij tiivtâid jo nuorâ nieidân. Suu vuosmuš tihtâkirje Villiomenapuu almostui ive 1947. Pargo. Kunnas lii tobdos párnáikirječällen, mut suu vuossâmuuh tihtâkirjeh Villiomenapuu (1947), Uivat saaret (1950), Tuuli nousee (1953) já Vaeltanut (1956) lijjii uáivildum olesulmuid. Suu karrieer párnáitivtâsteijen aalgij ive 1954, ko sun jurgâlij eŋgâlâskielâlijd tiivtâid suomâkielân. Ive 1956 almostui suu vuosmuš párnáitihtâkirje Tiitiäisen satupuu. Kirje lâi miänástus, já tot lii ain syemmilii párnáikirjálâšvuođâ klassikko. Kunnas čaalij ereslágáneh párnáitiivtah ko kihheen syemmilijn čällein ovdâlist. Suu tiivtah lijjii uđđâáigásiih já maŋgii saatiirliih. Vuossâmuu párnáikirje maŋa Kunnas čaalij lase párnáitihtâkiirjijd: Puupuu ja käpypoika (1972), Hassut aakkoset (1975), Kani Koipeliinin kuperkeikat (1979), Sirkusjuttuja (1985), Tiitiäisen pippurimylly: ei liian pienille eikä liian isoille vaan kaikille joilla on pippurihylly (1991), Tiitiäisen tuluskukkaro (2000) sehe Tiitiäisen runolelu (2002). 1980-lovvoost sun almostitij vala olesulmuid uáivildum tihtâkiirjijd: Kuun kuva meissä (1980), Kaunis hallayö (1984) já Valoa kaikki kätketty (1986). Kunnas lii finnim maaŋgâid palhâšuumijd pargostis. Käldeeh. Kunnas Kunnas Kunnas Tim Burton. Timothy Walter Burton (š. porgemáánu 25. peeivi 1958, Burbank, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee, pyevtitteijee, čällee já taaidâr. Sun lii tobdos eromâšávt goottilij fantasiaelleekuuvij stivrejeijen. Eellim. Tim Burton šoodâi Burbankist, Kaliforniast. Sun lijkkui elleekuuvijd jo párnážin. Škoovlâ maŋa sun juuđij Kalifornia Institute of the Arts. Pargo. Karrieer aalgâst Burton raahtij maaŋgâid uánihisfiilmâid. Sun čaalij já stivrij stuárráámuu uási tain. Suu vuosmuš kuhes elleekove stivrejeijen, Pee-wee's Big Adventure, almostui ive 1985. Käldeeh. Burton Burton 1316. 1316 (MCCCXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1310-lovo čiččâd ihe. Mauno Koivisto. Mauno Henrik Koivisto () lâi syemmilâš sosiolog, paŋkkihovdâ, politijkkár já Suomâ täsivääldi 9. president. Sun tooimâi presidentin iivij 1982–1994. Tuávváš. Mauno Koivisto šoodâi skammâmáánu 25. peeivi 1923 Tuurkust. Suu eeči Juho Koivisto poorgâi muorâčeppin já enni Hymni Sofia Eskola lâi kanttor nieidâ. Enni jaamij ko Koivisto lâi tuše 10-ihásâš. Aalmugškoovlâ maŋa Koivistost lijjii maaŋgah pargosajeh. Suomâ jotkâsuáđi ääigi sun lâi suátišiljoost. Suáđi maŋa Koivisto poorgâi Tuurku hamânist. Siämmáá ääigi sun juuđij vistig koskâškoovlâ já talle luvâttuv. Sun valmâštui pajeuáppen ive 1949. Ton maŋa Koivisto luuvâi sosiologia Tuurku ollâopâttuvâst já valmâštui filosofia tuáhtárin ive 1956. Koivisto naajâi Tellervo Kankaanrantain ive 1952 já sunnuu nieidâ Assi šoodâi ive 1957. Siämmáá ive Koivisto varrij Helsigân já porgâškuođij paŋkkihovdân. Ive 1968 aalgâst sun väljejui Suomâ Paaŋki uáivihovdân. Pooliitlâš karrieer. Koivisto seervâi Suomâ sosialdemokraatlii piäládâhân ive 1947. Sun väljejui Rafael Paasio haldâttâs staatâvarijministerin ive 1966 já ive 1968 sust šoodâi uáiviminister ive 1970 räi. Ive 1972 sun tooimâi oppeet staatâvarijministerin Paasio nube haldâttâsâst. Uáiviministerin sun tooimâi nube keerdi iivij 1979–1982. Ive 1981 čohčâmáánust president Urho Kekkonen paasij puoccâmluámun já Koivistost šoodâi virgetahhee president. Ive 1982 vaaljâin sun väljejui Suomâ täsivääldi 9. presidentin. Sun vuoitij meid ive 1988 vaaljâid já tooimâi presidentin ive 1994 räi. Käldeeh. Koivisto Koivisto Koivisto Peter Jackson. Peter Robert Jackson (š. roovvâdmáánu 31. peeivi 1961, Wellington, Uđđâ-Seeland) lii uđđâseelandlâš stivrejeijee, pyevtitteijee já čällee. Sun šoodâi tobdosin eromâšávt "The Lord of the Rings" já "The Hobbit" elleekuuvij stivrejeijen. Eellim. Peter Jackson šoodâi Uđđâ-Seeland uáivikaavpugist Wellingtonist já aasâi pärnivuođâs Pukerua Bay siijdâst. Jackson rähtiškuođij uánihisfiilmâid jo 8-ihásâžžân, ko suu vaanhimeh Bill já Joan skeŋkkijn elleekovekamera sunjin. Oovtâst tain fiilmâin šoodâi suu vuosmuš kuhes elleekove Bad Taste (1987). Käldeeh. Jackson Jackson 1296. 1296 (MCCXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1290-lovo čiččâd ihe. 1276. 1276 (MCCLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1270-lovo čiččâd ihe. 1256. 1256 (MCCLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1250-lovo čiččâd ihe. 1236. 1236 (MCCXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1230-lovo čiččâd ihe. 1216. 1216 (MCCXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1210-lovo čiččâd ihe. 1196. 1196 (MCXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1190-lovo čiččâd ihe. 1176. 1176 (MCLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1170-lovo čiččâd ihe. 1156. 1156 (MCLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1150-lovo čiččâd ihe. 1136. 1136 (MCXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1130-lovo čiččâd ihe. 1116. 1116 (MCXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1110-lovo čiččâd ihe. Miika Nousiainen. Miika Nousiainen (š. čohčâmáánu 23. peeivi 1973, Säynätsalo, Suomâ) lii syemmilâš toimâtteijee, kirječällee já kietâčällee. Pargo. Nousiainen lii porgâm uđâstoimâtteijen televisiost sehe kietâčáállám TV-ohjelmijd Putous, King já Pitääkö olla huolissaan?. Suu vuosmuš roomaan Vadelmavenepakolainen almostui ive 2007. Ton maŋa sun lii čáállám nelji roomaan: Maaninkavaara (2009), Metsäjätti (2011), Juurihoito (2016) já Pintaremontti (2020). Suu kiirjijn láá rahtum kyehti elleekove: Vadelmavenepakoilainen ive 2014 sehe Metsäjätti ive 2020. Käldeeh. Nousiainen Nousiainen 1386. 1386 (MCCCLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1380-lovo čiččâd ihe. Margaret Atwood. Margaret Eleanor Atwood (š. skammâmáánu 18. peeivi 1939, Ottawa, Ontario, Kanada) lii kanadalâš kirječällee já tivtâsteijee. Eellim. Atwood šoodâi Ottawast, Ontariost. Sun lijkkui čäälliđ jo párnážin. Atwood juuđij Toronto ollâopâttuv já talle luuvâi eŋlandlâš kirjálâšvuođâ Radcliffe Collegest. Sun valmâštui maisterin ive 1962. Atwood vuosmuš tihtâkirje Double Persephone almostui ive 1961 já suu vuosmuš roomaan The Edible Woman ive 1969. Suu tobdosumos kirje lii ive 1985 almostum The Handmaid's Tale. Kirjeest rahtum elleekove almostui ive 1990 já TV-ráiđu ive 2017. Atwood lii vuáittám kirjálâšvuođâ Booker-palhašume kuohtii, kirjijgijn The Blind Assassin (2000) já The Testaments (2019). Käldeeh. Atwood Atwood Atwood 1366. 1366 (MCCCLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1360-lovo čiččâd ihe. 1346. 1346 (MCCCXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1340-lovo čiččâd ihe. 1326. 1326 (MCCCXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1320-lovo čiččâd ihe. 1306. 1306 (MCCCVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1300-ihelove čiččâd ihe. 1206. 1206 (MCCVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1200-ihelove čiččâd ihe. 1106. 1106 (MCVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1100-ihelove čiččâd ihe. 1286. 1286 (MCCLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1280-lovo čiččâd ihe. 1266. 1266 (MCCLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1260-lovo čiččâd ihe. 1246. 1246 (MCCXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1240-lovo čiččâd ihe. 1226. 1226 (MCCXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1220-lovo čiččâd ihe. 1186. 1186 (MCLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1180-lovo čiččâd ihe. 1166. 1166 (MCLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1160-lovo čiččâd ihe. 1146. 1146 (MCXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1140-lovo čiččâd ihe. 1126. 1126 (MCXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1120-lovo čiččâd ihe. Kyösti Kallio. Kyösti Kallio (algâaalgâst Gustaf Kalliokangas,) lâi syemmilâš politijkkár. Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 4. presidentin iivij 1937–1940. Tuávváš. Kyösti Kallio šoodâi cuáŋuimáánu 10. peeivi 1873 Ylivieskast stuorrâ perruu kuálmádin párnážin. Suu vaanhimeh láin eennâmviljâleijee Mikko Kallio já Beata Knuutila. 12-ihásâžžân Kallio varrij eeji uárbimpele, Anttuuna Kangas, kuuvl. Sun valmâštui Raahe koskâškoovlâst já jođeškuođij luvâttuv Oulust. Sun ij kuittâg valmâštum pajeuáppen, pic sust šoodâi Anttuuna Kangas táálui iššeed, já sun poorgâi eennâmtuálust masa ubâ elimis. Kallio naajâi Kaisa Nivalain ive 1902 já sunnui šoddii ohtsis kuttâ párnáá, kyehti alge já nelji nieidâ. Pooliitlâš karrieer. Kallio väljejui ovdâsteijen staatâpeivijd ive 1904. Sun tooimâi meid ive 1906 vuáđudum Viljâleijeelito haldâttâsâst. Kallio lâi tergâdis tahhee Suomâ jiečânâsvuođâ tuávváást. Sun tooimâi 15 kerdid ovdâskode sahâalmajin, kulmii eennâmtuáluministerin já neljii uáiviministerin. Kallio väljejui Suomâ täsivääldi presidentin ive 1937. Presidentin sun halijdij ovdediđ tave-eennâmlii ovtâspargo sehe Suomâ já Sovjetlito koskâsijd koskâvuođâid. Tälvisuáđi ääigi já suáđi maŋa Kallio irâttij ruákášiđ aalmug. Suu tiervâsvuotâ kuittâg huánánij jo suáđi ääigi já sun iäránij president tooimâst skammâmáánu 27. peeivi 1940. Ovdâskodde valjij čuávuvâš presidentin Risto Ryti juovlâmáánu 19. peeivi. Kallio finnij váimuinfarkt siämmáá peeivi já jaamij Helsig ryevdirađesajattuvâst. Käldeeh. Kallio Kallio Kallio Risto Ryti. Risto Heikki Ryti () lâi syemmilâš politijkkár. Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 5. presidentin iivij 1940–1944. Tuávváš. Risto Ryti šoodâi kuovâmáánu 3. peeivi 1889 Huittisij Loima siijdâst stuorrâ perruu niäljád párnážin. Suu eeči Kaarle Evert Ryti lâi tálulâš já enni Ida Vivika Junttila tálulii nieidâ. Nuorâ almajin Ryti lijkkui kuittâg eenâb luuhâđ ko porgâđ eennâmtuálust. Sun lâi perruu áinoo alge, kii valmâštui pajeuáppen. Sun luuvâi vuoigâdvuođâtiettuu Helsig ollâopâttuvâst já valmâštui ive 1909. Ton maŋa sun poorgâi äššivyeijen Raumast. Sun finnij värituámmár áárvu ive 1912. Ryti oopâi meid Oxfordist Eŋlandist, mut kaartâi maccâđ Suomân vuossâmuu maailmsuáđi älgidijn. Sun naajâi Gerda Serlachiusáin ive 1916 já sunnui šoddii kulmâ párnáá, algekyevtis já ohtâ nieidâ. Pooliitlâš karrieer. Ryti väljejui Suomâ ovdâskoodán vuossâmuu keerdi ive 1919. Sun tooimâi staatâvarijministerin J. H. Vennola haldâttâsâst ive 1921 já Kyösti Kallio haldâttâsâst iivij 1922–1924. Ive 1922 president K. J. Ståhlberg nomâttij Ryti Suomâ Paaŋki uáivihovdân. Ryti lâi presidentiävtukkâssân jo ive 1925 vaaljâin, tuše 36-ihásâžžân. Presidentin väljejui kuittâg Lauri Kristian Relander. Ryti poorgâi uáivihovdân 1930-lovo ääigi já maacâi haldâttâspaargon esken ive 1939, ko sust šoodâi Suomâ uáiviminister. Sun tooimâi uáiviministerin Suomâ tälvisuáđi ääigi já vuáláčaalij Moskova ráávhusopâmuš njuhčâmáánu 13. peeivi 1940. Suomâ presidentin. Suomâ ovdâskodde valjij Ryti Suomâ täsivääldi presidentin spiekâstâhlavváin ton maŋa, ko president Kyösti Kallio iäránij virgestis skammâmáánu 27. peeivi 1940 puácuvuođâ keežild. Rytist šoodâi president juovlâmáánu 19. peeivi 1940. Sun väljejui presidentin uđđâsist ive 1943 vaaljâin. Ryti tooimâi presidentin vaigâdis tiileest Suomâ jotkâsuáđi ääigi. Kesimáánust 1944 Ryti čaalij Saksa olgominister Ribbentropân reeivâ, mast sun lopedij, ete Suomâ ij räähti ráávhu Sovjetlittoin Saksa lovettáá. Taan Ryti-Ribbentrop-sopâmuš áánsust Suomâ finnij Saksa iše suáđist. Ryti iäránij president virgeest forgâ ton maŋa.C. G. E. Mannerheimist šoodâi president ive 1944 porgemáánust ige Ryti vuáláčäällim sopâmuš lamaš innig vyeimist. Suáđi maŋa Sovjetlitto vaađâi, ete Suomâ tyemmee suátisujâlijd. Meid Ryti tyemmejui suátisujâlâžžân já sun vietij kulmâ ive faŋgâlist, ovdil ko president Paasikivi ärmittij suu vyesimáánust 1949. Ryti jaamij ive 1956 67-ihásâžžân. Käldeeh. Ryti Ryti Ryti 1594. 1594 (MDXCIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1590-lovo viiđâd ihe. 1584. 1584 (MDLXXXIV) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1580-lovo viiđâd ihe. 1574. 1574 (MDLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1570-lovo viiđâd ihe. 1554. 1554 (MDLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1550-lovo viiđâd ihe. 1534. 1534 (MDXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1530-lovo viiđâd ihe. 1514. 1514 (MDXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1510-lovo viiđâd ihe. 1504. 1504 (MDIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1500-ihelove viiđâd ihe. 1404. 1404 (MCDIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1400-ihelove viiđâd ihe. 1304. 1304 (MCCCIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1300-ihelove viiđâd ihe. 1204. 1204 (MCCIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1200-ihelove viiđâd ihe. 1104. 1104 (MCIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1100-ihelove viiđâd ihe. 1494. 1494 (MCDXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1490-lovo viiđâd ihe. 1474. 1474 (MCDLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1470-lovo viiđâd ihe. 1454. 1454 (MCDLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1450-lovo viiđâd ihe. 1434. 1434 (MCDXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1430-lovo viiđâd ihe. 1414. 1414 (MCDXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1410-lovo viiđâd ihe. 1394. 1394 (MCCCXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1390-lovo viiđâd ihe. 1374. 1374 (MCCCLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1370-lovo viiđâd ihe. 1354. 1354 (MCCCLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1350-lovo viiđâd ihe. 1334. 1334 (MCCCXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1330-lovo viiđâd ihe. 1314. 1314 (MCCCXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1310-lovo viiđâd ihe. 1294. 1294 (MCCXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1290-lovo viiđâd ihe. 1274. 1274 (MCCLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1270-lovo viiđâd ihe. 1254. 1254 (MCCLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1250-lovo viiđâd ihe. 1234. 1234 (MCCXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1230-lovo viiđâd ihe. 1214. 1214 (MCCXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1210-lovo viiđâd ihe. 1194. 1194 (MCXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1190-lovo viiđâd ihe. 1174. 1174 (MCLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1170-lovo viiđâd ihe. 1154. 1154 (MCLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1150-lovo viiđâd ihe. 1134. 1134 (MCXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1130-lovo viiđâd ihe. 1114. 1114 (MCXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1110-lovo viiđâd ihe. 1484. 1484 (MCDLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1480-lovo viiđâd ihe. 1464. 1464 (MCDLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1460-lovo viiđâd ihe. 1444. 1444 (MCDXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1440-lovo viiđâd ihe. 1424. 1424 (MCDXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1420-lovo viiđâd ihe. 1384. 1384 (MCCCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1380-lovo viiđâd ihe. 1364. 1364 (MCCCLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1360-lovo viiđâd ihe. 1344. 1344 (MCCCXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1340-lovo viiđâd ihe. 1324. 1324 (MCCCXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1320-lovo viiđâd ihe. 1284. 1284 (MCCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1280-lovo viiđâd ihe. 1264. 1264 (MCCLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1260-lovo viiđâd ihe. 1244. 1244 (MCCLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1240-lovo viiđâd ihe. 1224. 1224 (MCCXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1220-lovo viiđâd ihe. 1184. 1184 (MCLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1180-lovo viiđâd ihe. 1164. 1164 (MCLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1160-lovo viiđâd ihe. 1144. 1144 (MCXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1140-lovo viiđâd ihe. 1124. 1124 (MCXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1140-lovo viiđâd ihe. 1598. 1598 (MDXCVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1590-lovo oovcád ihe. 1588. 1588 (MDLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1580-lovo oovcád ihe. 1578. 1578 (MDLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1570-lovo oovcád ihe. 1558. 1558 (MDLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1550-lovo oovcád ihe. 1538. 1538 (MDXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1530-lovo oovcád ihe. 1518. 1518 (MDXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1510-lovo oovcád ihe. 1498. 1498 (MCDXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1490-lovo oovcád ihe. Azerbaidžan president. Azerbaidžan president () lii Azerbaidžan staatâhovdâ. Vuáđulaavâ artikla 101 mield aalmug väljee president njuolgâ valjâiguin čiččâm ive kooskâi. Eenâb jienâid nuurrâm iävtukkâs šadda presidentin. Táárbu mield uárnejuvvoo nubbe jienâstemrieggee. Tohálâšvuotâiävtuh. Iävtukkâs kalga leđe Azerbaidžan aalmugjeessân, mut ij uážu kuittâggin leđe siämmáá ääigi nube staatâ aalmugjeessân. Ton lasseen iävtukkâs kalga leđe aassâm riijkâst ucemustáá 10 ihheed, ige uážu leđe tyemmejum tuođâlâš rikosääšist. Virgepaje. Ovdil ive 2009 paje piištij vittâ ive já siämmáš olmooš puovtij leđe presidentin tuše kyevti pajan. Ive 2009 uárnejum aalmugjienâstem tiet pajeraijiittâs komettui já meddâlistui. Nubbe aalmugjienâstem ive 2016 kuhedij paje viiđâ ivveest čiččâm ihán. Käldeeh. President * Baku. Baku () lii kaavpug Azerbaidžanist. Tot lii staatâ stuárráámus kaavpug já vuáđulaavâ artikla 22 mield Azerbaidžan uáivikaavpug. Tot lii Apšeronnjaargâ maadâuásist Kaspiameerâ riddoost. 1478. 1478 (MCDLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1470-lovo oovcád ihe. 1458. 1458 (MCDLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1450-lovo oovcád ihe. 1438. 1438 (MCDXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1430-lovo oovcád ihe. 1418. 1418 (MCDXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1410-lovo oovcád ihe. 1398. 1398 (MCCCXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1390-lovo oovcád ihe. Azerbaidžan vuáđulaahâ. Azerbaidžan vuáđulaahâ () lii jiečânâs Azerbaidžan vuossâmuš já tassaažân áinoo vuáđulaahâ. Aalmugjienâstem maŋa tot tuhhiittui já poođij vuáimán skammâmáánu 12. peeivi 1995. Laavâ rááhtus. Tääl vuáđulaavâst láá 147 cekkid 12 lovvoost já 5 uásist. Virgálâš kielâ já eres kielah. Azerbaidžan vuáđulaavâ artikla 21(1) mield riijkâst lii tuše ohtâ virgálâš kielâ ađai azerbaidžankielâ, mon sárnuh ive 2009 aalmugrekinistem mield 92,5 % azerbaidžanlijn eenikielânis. Siämmáá laavâ mield jis azerbaidžanliih sárnuh eres kielâid, te sist lii meid vuoigâdvuotâ kevttiđ já ovdediđ jieijâs kielâ. Uáivikaavpug. Vuáđulaavâ artikla 22 mield Azerbaidžan uáivikaavpug lii Baku. President. Vuáđulaavâ artikla 101 mield aalmug väljee president njuolgâ valjâiguin čiččâm ive kooskâi. 1378. 1378 (MCCCLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1370-lovo oovcád ihe. 1358. 1358 (MCCCLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1350-lovo oovcád ihe. 1338. 1338 (MCCCXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1330-lovo oovcád ihe. 1318. 1318 (MCCCXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1310-lovo oovcád ihe. 1298. 1298 (MCCXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1290-lovo oovcád ihe. 1278. 1278 (MCCLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1270-lovo oovcád ihe. 1258. 1258 (MCCLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1250-lovo oovcád ihe. 1238. 1238 (MCCXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1230-lovo oovcád ihe. 1218. 1218 (MCCXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1210-lovo oovcád ihe. 1198. 1198 (MCXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1190-lovo oovcád ihe. 1178. 1178 (MCLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1170-lovo oovcád ihe. 1158. 1158 (MCLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1150-lovo oovcád ihe. 1138. 1138 (MCXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1130-lovo oovcád ihe. 1118. 1118 (MCXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1110-lovo oovcád ihe. Imbros. Imbros (já) lii suálui Tuurkist. Ton vijđodâh lii 280 km², já alemus saje 673 m. Imbrosist ääsih 9 440 olmožid (ive 2019). Tenedos. Tenedos (já) lii suálui Tuurkist. Ton vijđodâh lii 37 km², já alemus saje 190 m. Tenedosist ääsih 2 988 olmožid (ive 2019). Büyükada. Büyükada (teikâ "Πρίγκιπος") lii suálui Tuurkist. Ton vijđodâh lii 5,36 km², já alemus saje 203 m. Büyükadast ääsih 7 499 olmožid (ive 2018). 1568. 1568 (MDLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1560-lovo oovcád ihe. 1548. 1548 (MDXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1540-lovo oovcád ihe. 1528. 1528 (MDXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1520-lovo oovcád ihe. 1508. 1508 (MDVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1500-ihelove oovcád ihe. 1408. 1408 (MCDVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1400-ihelove oovcád ihe. 1308. 1308 (MCCCVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1300-ihelove oovcád ihe. 1208. 1208 (MCCVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1200-ihelove oovcád ihe. 1108. 1108 (MCVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1100-ihelove oovcád ihe. 1488. 1488 (MCDLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1480-lovo oovcád ihe. 1468. 1468 (MCDLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1460-lovo oovcád ihe. 1448. 1448 (MCDXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1440-lovo oovcád ihe. 1428. 1428 (MCDXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1420-lovo oovcád ihe. 1388. 1388 (MCCCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1380-lovo oovcád ihe. 1368. 1368 (MCCCLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1360-lovo oovcád ihe. 1348. 1348 (MCCCXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1340-lovo oovcád ihe. 1328. 1328 (MCCCXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1320-lovo oovcád ihe. 1288. 1288 (MCCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1280-lovo oovcád ihe. 1268. 1268 (MCCLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1260-lovo oovcád ihe. 1248. 1248 (MCCXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1240-lovo oovcád ihe. 1228. 1228 (MCCXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1220-lovo oovcád ihe. 1188. 1188 (MCLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1180-lovo oovcád ihe. 1168. 1168 (MCLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1160-lovo oovcád ihe. 1148. 1148 (MCXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1140-lovo oovcád ihe. 1128. 1128 (MCXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1120-lovo oovcád ihe. 1590. 1590 (MDXC) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1590-lovo vuossâmuš ihe. 1580. 1580 (MDLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1580-lovo vuossâmuš ihe. 1570. 1570 (MDLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1570-lovo vuossâmuš ihe. 1550. 1550 (MDL) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1550-lovo vuossâmuš ihe. 1530. 1530 (MDXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1530-lovo vuossâmuš ihe. 1510. 1510 (MDX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1510-lovo vuossâmuš ihe. 1490. 1490 (MCDXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1490-lovo vuossâmuš ihe. 1470. 1470 (MCDLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1470-lovo vuossâmuš ihe. 1450. 1450 (MCDL) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1450-lovo vuossâmuš ihe. 1430. 1430 (MCDXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1430-lovo vuossâmuš ihe. 1410. 1410 (MCDX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1410-lovo vuossâmuš ihe. Šalva Natelašvili. Šalva Natelašvili (; š. kuovâmáánu 17. peeivi 1958, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Käldeeh. Natelašvili Natelašvili 1390. 1390 (MCCCXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1390-lovo vuossâmuš ihe. 1370. 1370 (MCCCLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1370-lovo vuossâmuš ihe. 1350. 1350 (MCCCL) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1350-lovo vuossâmuš ihe. 1330. 1330 (MCCCXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1330-lovo vuossâmuš ihe. 1310. 1310 (MCCCX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1310-lovo vuossâmuš ihe. 1290. 1290 (MCCXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1290-lovo vuossâmuš ihe. 1270. 1270 (MCCLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1270-lovo vuossâmuš ihe. 1250. 1250 (MCCL) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1250-lovo vuossâmuš ihe. 1230. 1230 (MCCXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1230-lovo vuossâmuš ihe. 1210. 1210 (MCCX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1210-lovo vuossâmuš ihe. 1190. 1190 (MCXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1190-lovo vuossâmuš ihe. 1170. 1170 (MCLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1170-lovo vuossâmuš ihe. 1150. 1150 (MCL) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1150-lovo vuossâmuš ihe. 1130. 1130 (MCXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1130-lovo vuossâmuš ihe. 1110. 1110 (MCX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1110-lovo vuossâmuš ihe. Tiina Raevaara. Tina Raevaara (š. njuhčâmáánu 5. peeivi 1979, Kerava, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. Eellim. Raevaara čaalij pajeuáppen Kerava luvâttuvâst ive 1998. Sun luuvâi biologia já valmâštui filosofia maisterin Helsig ollâopâttuvâst ive 2001. Sust šoodâi tuáhtár siämmáá ollâopâttuvâst ive 2005. Palhâšumeh. Ive 2011 Raevaara vuoitij Runeberg-palhâšume kirjestis "En tunne sinua vierelläni". Käldeeh. Raevaara Raevaara Raevaara Kankaanpää. Kankaanpää lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Kankaanpääst ääsih 12 760 olmožid, já ton vijdodâh lii 704,73 km², mast 15,11 km² lii čääci. Kankaanpää naaburkieldah láá Isojoki, Ikaalinen, Jämijärvi, Karvia, Kauhajoki, Parkano, Pomarkku, Pori, Sastamala já Siikainen. Historjá. Kankaanpää vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1972. Kieldâlahtemeh. Honkajoki kieldâ lohtui Kankaanpää kaavpugân uđđâivemáánu 1. peeivi ive 2021. Kaavpuguásih. Justeeri, Jyllinmäki, Jyränkylä, Järventausta, Kirnukallio, Koskenoja, Käpylä, Kärki, Lohikko, Lorvikylä, Makkaramäki, Mettälänkangas, Myllymäki, Pansia, Reima já Tapala. Aili Koskinen. Aili Koskinen lii šoddâm ive 1930 Čovčjäävrist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. Suu sämikiel nommâ lii Nuuvdi-Ailâ. Sun lii oppâm anarâškielâ eenikielânis, tastko suu eeči já enni sárnoin tom pääihist. Suu eeči lâi šoddâm Aanaar markkânist, já suu enni Kossenâmist. Aili oopâi suomâkielâ párnážin já maatij tom ovdil ko sun moonâi škoovlân. Sun muštá, et škoovlâst lâi ohtâ kandâ, kote ij máttám suomâkielâ, já tondiet máttáátteijee ain piejâi suu nuurkán čuážžuđ. Aili lii aassâm Aanaar markkânist masa ubâ elimis ääigi, já sun áásá vala-uv tobbeen. Aili Koskinen lii toimâm kielâmiäštárin vistig anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010 já ton maŋa-uv maŋgáid uáppeid. Käldeeh. Koskinen Ive nuorâ taaiđâr. Slamtihtâčällee Ánná Káisá Partapuoli ive 2018 Ive nuorâ taaiđâr teikkâ Riddu Riđu ive nuorâ taaiđâr (, já) lii taaiđâpalhâšume, mon Riddu Riđđu lii mieđettâm 18–25-ihásii sämmilii taidârân jyehi ive ive 2000 rääjist. Ovdâlist 15–18-ihásiih-uv puohtii meid uuccâđ. Helen Türk. Helen Türk (š. 1987) lii eestilâš totkee já lingvist, kii lii tutkâm anarâškielâ fooneetlávt. Sun valmâštui filosofia maisterin ive 2013 Tartto ollâopâttuvâst já filosofia tuáhtárin ive 2019 siämmáá ollâopâttuvâst. The ternary contrast of consonant duration in Inari Saami. Artikkâl noomâst leijee sääni “ternary” uáivild tom, et anarâškielâst lii kuulmâ tääsi kontrast: kukke, pelikukke já uánihâš. Suomâkielâst lii kyevti tääsi kontrast: uánihâš já kukke. Taat lii taggaar uánihis tutkâmraapoort. Aalgâst lii abstrakt, talle lii laiđiittâs. Laiđiittâsâst lii čielgejum jotelávt tot, maht anarâškielâ jienâdâhsysteem tuáimá, magareh kukkoduvah anarâškielâst láá já maht kukkoduvah láá merkkejum (kukkodâhmeerhah). Talle lii taggaar “Materialeh já metodeh” -nommâsâš pittá, mast lii čielgejum tot, magareh materialeh já magareh metodeh láá kiävtust. Nelji informant uásálistii taan tutkâmušân. Puoh informanteh láá puáris almaah, kiäi eenikielâ lii anarâškielâ. Puoh informanteh mättih suomâkielâ. Kulmâ informant mättih meiddei pajekielâ já eŋgâlâš-/saksakielâ. Puoh tutkâmušâst kieđâvuššum säänih láá 2-staavvâlsiih já toi vuossâmuu staavvâl vookaal lii uánihâš. Iskossäänih láá pieijum celkkui siisâ, já lii tutkum tot, magareh iäruh láá šoddâm informantij kooskâst. Kuálmád pittá oovdânpuáhtá tutkâmpuátusijd. Lii merkkejum, mon kuheh láá vokaleh já konsonanteh: vuossâmuu staavvâl vookaal, kuávdáškonsonant, nube staavvâl vookaal já máhđulâš algâkonsonant. Kukkoduvah láá millisekuntij mield mittedum. Ton lasseen lii čielgejum tot, maht vokalij kukkodâh vaaigut konsonantij kukkodâhân já nubijkulij maht konsonantij kukkodâh vaaigut vokalij kukkodâhân. Maidsun puátuseh talle merhâšeh? Loppâpuáđus taan tutkâmušâst lii tot, et anarâškielâst konsonantij kukkodâh lii čonâsist pirâstittee vokalij kukkoduvváid. Jis vokaleh kukkoh, te konsonant uánnán. Já nubijkulij jis vokaleh uánáneh, te konsonant kukko. Vuossâmuš staavvâl vookaal lii merhâšitteht kuhheeb ovdil uánihis konsonant tâi konsonantovtâstume ko ovdil kuhes konsonant tâi konsonantovtâstume. Já nube staavvâl vookaal lii merhâšitteht kuhheeb uánihis konsonant tâi konsonantovtâstume maŋa ko kuhes konsonant tâi konsonantovtâstume maŋa. Käldeeh. Türk Türk Türk 1560. 1560 (MDLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1560-lovo vuossâmuš ihe. 1540. 1540 (MDXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1540-lovo vuossâmuš ihe. 1520. 1520 (MDXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1520-lovo vuossâmuš ihe. Melanie Griffith. Melanie Richards Griffith (š. porgemáánu 9. peeivi 1957, New York, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Melanie Griffith šoodâi New Yorkist Peter Griffithân (1933–2001) já Tippi Hedrenân (š. 1930), kote lâi meiddei čaittâleijee. Karrieer. Melanie Griffith finnij vuossâmuu roolâ ive 1969. Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest Smith!. Sust šoodâi pegâlmâs ive 1988, ko sun čaittâlij elleekooveest Working Girl. Käldeeh. Griffith Griffith Aili Mattus. Aili Mattus lii šoddâm ive 1942 Anarist. Sun lii oppâm sämikielâ eenikielânis, tastko suu eeči já enni sárnoin sämikielâ pääihist. Suu sämikiel nommâ lii Junnás-Haanu Ailâ. Sun máttá meiddei orjâlâškielâ. Sun oopâi tom talle ko sun lâi pargoost orjâlâškielâlii kuávlust. Aili Mattus áásá tääl Ruávinjaargâst. Sun aasâi meiddei Helsigist, kost sun lâi pargoost pyecceitipšon 17 ihheed. Aili lijkkoo luuhâđ Anarâš-loostâ. Aili Mattus tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010. Siämmáá škovlittâsâst tooimáin kielâmiäštárin meiddei suu viiljah Hans Mattus já Heikki Mattus. Käldeeh. Mattus Tiina Sanila-Aikio. Tiina Juulia Sanila-Aikio (; š. njuhčâmáánu 25. peeivi 1983, Čevetjävri, Suomâ) lii nuorttâlâš pajeolmooš, musijkkár, máttáátteijee já politijkkár. Iivij 2012–2015 sun lâi Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee já iivij 2015–2019 sämitige saavâjođetteijee. Eellim. Tiina Juulia Sanila šoodâi njuhčâmáánu 25. peeivi 1983 Čevetjäävrist. Suu eeči lâi nuorttâlâš pajeolmooš Tauno Sanila, kii jaamij, ko Tiina lâi 2,5-ihásâš. Suu enni lii syemmilâš päikkituálumáttáátteijee, rehtor já mađhâšemfinnodâholmooš Toini Sanila. Suu enni varrij tavas Ilomantsist 1980-lovo aalgâst. Čevetjäävrist sun lii porgâm máttáátteijen já rehtorin Čevetjäävri škoovlâst. Ton lasseen sun hoittáá perruu puásuitáálu. Sanilast lává kyehti uccâuábi. Sanila juuđij siämmáá škoovlâ, mon rehtorin suu enni tooimâi. Tast maŋa sun varrij Ruávinjaargân luvâttuv tiet. Luvâttuv maŋa sun paasij kaavpugân já luvâškuođij vuoigâdvuođâtiettuu Laapi ollâopâttuvvâst. Jurgâleijen já jienâčaittâleijen. Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu orjâlâškielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. Sanila-Aikio lii jurgâlâm taan rááiđu nuorttâlâškielân já tai jurgâlusâi vuáđuld meid jienâčaittâlâm Muumieeni roolâ nuorttâlâškielâg rááiđust. Palhâšumeh. Ive 2001 Sanila väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taidârin. Käldeeh. Sanila-Aikio Sanila-Aikio Aili Maarit Valle. Aili Maarit Valle (1940–2011) lâi kielâmiäštár. Suu eeči lâi anarâš. Suu enni vuod lâi orjâlâš já lâi vuálgus Taažâst. Aili Maarit oopâi anarâškielâ eenikielânis, tastko suu enni lâi oppâm tom já anarâškielâ lâi perruu päikkikielâ. Suu sämikiel nommâ lâi Ailâ Maaret. Aili Maarit Valle tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010. Keejâ meid. Valle Valle Leena Saijets. Leena Saijets lii šoddâm ive 1952 Kaamâsist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. Sun lii oppâm anarâškielâ eenikielânis, tastko suu eeči já enni sárnoin tom pääihist. Sun muštá, et škoovlâst sämikielâ sárnum lâi kieldum. Leena áásá tääl Njellimist, kost sun lii aassâm jo suulân 50 ihheed. Leena lâi jo vájáldittám eenikielâs, mut sun sárnuškuođij tom uđđâsist 1990-lovvoost, ko Leena uábbi moonâi kielâpiervâlân paargon já halidij sárnuđ ennuv sämikielâ já aalgij Leenan-uv sárnuđ. Leena Saijets tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010. Sun lijkkui toos uáli ennuv. Tääl sun lii kielâmiäštárin Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ lohheid. Käldeeh. Saijets Lea Tervonen. Lea Tervonen lii šoddâm ive 1945 Tuurunjaargâst, kost sun áásá vala onnáá peeivi. Tuurunjargâ lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. Sun lii oppâm anarâškielâ eenikielânis, tastko suu eeči já enni sárnoin tom pääihist. Lea oopâi meiddei orjâlâškielâ já suomâkielâ párnážin já maatij taid ovdil ko sun moonâi škoovlân. Sun muštá, et škoovlâst sämikielâ sárnum lâi kieldum. Sun lâi kuhháá pargoost čorgejeijen maaŋgâin škoovlâin Aanaar kieldâst. Čurgimpargoi lasseen sun máttááttij meid anarâškielâ viereskiellân Kaamâs škoovlâst kulmâ ive. Lea Tervonen tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010. Käldeeh. Tervonen Debra Winger. Debra Lynn Winger (š. vyesimáánu 16. peeivi 1955, Cleveland Heights, Ohio, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Debra Winger šoodâi vyesimáánu 16. peeivi 1955 Cleveland Heights Robert já Ruth Wingerân. Karrieer. Debra Winger finnij vuossâmuu roolâ ive 1976. Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest Slumber Party '57. Sust šoodâi pegâlmâs ive 1982, ko sun čaittâlij elleekooveest An Officer and a Gentleman. Sun čaittâlij meiddei elleekooveest Terms of Endearment. Käldeeh. Winger Winger Aune Kuuva. Aune Kuuva lii šoddâm ive 1940 Njellimist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. Sun lii oppâm anarâškielâ eenikielânis, tastko suu eeči já enni sárnoin tom pääihist. Suu sämikiel nommâ lii Piäkkáá Avni. Pärnin sun oopâi iberdiđ meiddei nuorttâlâškielâ, tastko talle Njellimist lijjii ennuv nuorttâliih. Sun oopâi meiddei suomâkielâ ovdil ko sun moonâi škoovlân, tastko suu puárásuboh viiljah já uábih sarnuu tom-uv päähist anarâškielâ lasseen. Sun muštá, et škoovlâst sämikielâ sárnum lâi kieldum. Aune áásá tääl Aanaar markkânist. Sun lâi kuhháá pargoost taidârin já musijkkárin. Sun lijkkoo lávluđ anarâškielân, tastko suu mielâst tot lii mučis kielâ. Aune Kuuva tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010. Käldeeh. Kuuva Ellen Järvensivu. Ellen Järvensivu lii šoddâm ive 1941 Aanaar markkânist. Sun viettij pärnivuođâs Väävlist, mii lii uccâ siijdâš Aanaarjäävri riddoost Aanaar markkânist tavenuorttân Aanaar kieldâst. Sun lii oppâm anarâškielâ eenikielânis, tastko suu eeči já enni sárnoin tom pääihist. Suu sämikiel nommâ lii Kaabi-Isá Ellen. Pärnin sun lâi távjá pyeccee, já tondiet sun lâi maaŋgâ ive pyecceeviäsust Maadâ-Suomâst. Tobbeen sun oopâi suomâkielâ pyereest. Tast maŋa sun maacâi pááikán Sáámán já juuđij škoovlâ Anarist. Rävisolmožin sun varrij Ucjuuhân, kost sun teeivâi kállás. Suu käälis lâi orjâlâš já sáárnui pajekielâ eenikiellân. Ucjuuvâst sun lâi pargoost pyecceeviäsust já oopâi mottoom verd meiddei pajekielâ, mut ij kuittâggin njyebžilávt. Ellen Järvensivu tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010. Sun lijkkui toos uáli ennuv. Käldeeh. Järvensivu Jodie Foster. Alicia Christian "Jodie" Foster (š. skammâmáánu 19. peeivi 1962, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, stivrejeijee já pyevtitteijee. Sun lii čaittâleijen vuáittám maaŋgâid palhâšuumijd tego kyehti Oscar-elleekuuvijn "The Accused" (1988) já "The Silence of the Lambs" (1991). Eellim. Jodie Foster šoodâi skammâmáánu 19. peeivi 1962, Los Angelesist, Kaliforniast. Suu eeči lâi Lucius Fisher Foster III, já suu enni lâi Evelyn Ella Foster ("Brandy"; j.s. Almond). Karrieer. Foster finnij vuossâmuu roolâ jo ive 1972. Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest "Napoleon and Samantha". Sust šoodâi pegâlmâs ive 1976, ko sun čaittâlij elleekooveest "Taxi Driver". Sun vuoitij kyehti Oscar-palhâšume (nissoonuáiviroolâ) elleekuuvijn "The Accused" (1989) já "The Silence of the Lambs" (1992). Käldeeh. Foster Foster Foster Ávvir. Ávvir lii orjâlâškielâlâš páihálâšaavis, mii almostuvá sehe pävirversion já šleđgâlâš häämist. Tääl pááppáraavisin almostuvá vuossaargâst vástuppiäiván já digiaavisin masa jyehi peeivi. Aavisist láá uđđâseh, uáivileh, makkuuttâsah, podcasteh já almottâsah. Historjá. Ávvir šoodâi, ko kyehti orjâlâškielâg aavis – kárášjuvlâš aavis Min Áigi já kuovdâkiäinulâš aavis Áššu – ovtâstuvvii. Vuosmuš pááppáraavis nummeer almostui kuovâmáánu 6. peeivi 2008. Aavis noomâ, mii meerhâš orjâlâškielân "huolâ anneem", iävtuttij Láilá Susanne Vars. Aalgâst aavis almostui tuše kulmii ohhoost, mut porgemáánu 12. peeivi 2008 rääjist tot almostui vittii ohhoost majebaargâst lávurdâhân. Suulân 10 ive maŋa aavis almostuuškuođij vuossaargâst vástuppiäiván, tastko Taažâ postâ ij innig toimâttâm maiden paihijd lávurduvâi. Njuhčâmáánust 2015 almostui vuosmuš nettinummeer. "Taan ivvááš sämmilâš" -palhâšume. "Taan ivvááš sämmilâš" -palhâšume lii palhâšume, mon Ávvir juáhá sämmilâžân. Vyeittest merideh aavis lohheeh. Käldeeh. "Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ-, orjâlâš- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediast." Taan ivvááš sämmilâš. Taan ivvááš sämmilâš () lii palhâšume, mon Ávvir lii juáhám jyehi ive ive 2015 rääjist sämmilâžân, kii lii äŋgiruššâm sämisiärváduv pyerrin já lii tondiet tobdos Säämist. Ávvir lohheeh vist vuolgâtteh jieijâs iävtukkâsâi noomâid aavisân. Täin aavis väljee 10–20 iävtukkâssâd, main aavis lohheeh te pyehtih jienâstiđ taanivváá sämmilii. Palhâšume uásih. Vyeittee finnee räsikiästu já lasâkarahvi, mon punccen lii sämmilii uáivi já nissoon teikkâ almaa kappeer taan mieldi, lii-uv vyeittee nissoon vâi almai. Sarah Michelle Gellar. Sarah Michelle Prinze (j.s. Gellar; š. cuáŋuimáánu 14. peeivi 1977, New York, New York, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Sarah Michelle Gellar šoodâi cuáŋuimáánu 14. peeivi 1977 New Yorkist. Ive 2002 sun naajâi Meksikost Freddie Prinze Jráin, kote lii meid čaittâleijee. Suoi teeiváin ive 1996, ko suoi čaittâláin ellekooveest I Know What You Did Last Summer. Sunnust lává kyehti päärni: ohtâ nieidâ (š. 2009) já ohtâ kandâ (š. 2012). Gellar vaaldij kállás suhânoomâ ive 2007. Sun lii kuittâg tobdosub Gellar-noomáin. Karrieer. Sarah Michelle Gellar finnij vuossâmuu roolâ ive 1983. Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest An Invasion of Privacy. Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij elleekooveest I Know What You Did Last Summer já TV-rááiđust Buffy the Vampire Slayer. Käldeeh. Gellar Gellar Alyson Hannigan. Alyson Hannigan (š. njuhčâmáánu 24. peeivi 1974, Washington, D.C., Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Alyson Hannigan šoodâi njuhčâmáánu 24. peeivi 1974 Washingtonist. Roovvâdmáánu 11. peeivi 2003 sun naajâi Kaliforniast Alexis Denisofáin, kote lii meid čaittâleijee. Suoi teeiváin ive 1999, ko suoi čaittâláin TV-rááiđust Buffy the Vampire Slayer. Sunnust lává kyehti nieidâ: Satyana Marie (š. 2009) já Keeva Jane (š. 2012). Peerâ áásá Los Angelesist. Karrieer. Alyson Hannigan finnij vuossâmuu roolâ ive 1986. Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest Impure Thoughts. Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij elleekooveest American Pie já TV-rááiđust Buffy the Vampire Slayer. Iivij 2005–2014 sun čaittâlij TV-rááiđust How I Met Your Mother. Käldeeh. Hannigan Hannigan Marja Mortensson. Marja Helena Fjellheim Mortensson (š. njuhčâmáánu 5. peeivi 1995) lii maadâsämmilâš nuotâsteijee, lávloo, jyeigee já musijkkár. Sun nyettee jieijâs pittáid sehe maadâ- já umesämikielân. Mortensson ovtâstit muusikstis jazz, klassiklâš muusik já maadâ- já umesämmilij ärbivuáválâš juoigâm. 17-ihásâžžân sun čuojâttij piano já láávlui Taažâ kunâgâs Haraldân. Palhâšumeh. Ive 2014 Mortensson väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taidârin. Čuávuváá ive Mortensson raahtij "Golbma jiena"-single oovtâst ive 2012 vyeittee Katarina Barrukáin já ton ive vyeittee Elina Waage Mikalsenáin. Ive 2016 sun vuoitij Sámi Music Awards -kišto ärbivuáválâš juoigâmuási. Kyehti ive maŋeláá sun vuoitij Spelleman-palhâšume "aalmugmuusik teikkâ ärbivuáválâš muusik" -uásist albumist "Mojhtestasse - Cultural Heirlooms". Ive 2018 sun vuoitij NOPA-palhâšume "Mojhtesh"-lavlust siämmáá albumist. Pessijâšlávurduv 2021 sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume. Käldeeh. Mortensson Mortensson Mortensson François Hollande. François Gérard Georges Nicolas Hollande (š. porgemáánu 12. peeivi 1954, Rouen, Seine-Maritime, Ranska) lii ranskalâš politijkkár. Sun tooimâi Ranska täsivääldi 24. presidentin iivij 2012–2017. Käldeeh. Hollande Hollande Kokemäki. Kokemäki () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Kokemäkist ääsih 6 997 olmožid, já ton vijdodâh lii 531,26 km², mast 50,79 km² lii čääci. Kokemäki naaburkieldah láá Eura, Harjavalta, Huittinen, Pori, Sastamala, Säkylä já Ulvila. Historjá. Kokemäki vuáđudui ive 1869, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Kieldâlahtemeh. Kauvatsa kieldâ lohtui Kokemäkin ive 1969. Siijdah. Aakula, Askola, Haavasoja, Haistila, Hampula, Harola, Hassala, Herttola, Hintikkala, Huivoo, Hyrkölä, Häyhtiönmaa, Järilä, Kaarenoja, Kakkulainen, Kankaantausta, Kareksela, Kaukaritsa, Kaurula, Kauvatsa, Keipilä, Ketola, Kiettare, Kiusala, Kokemäen kartano, Korkeaoja, Koskenkylä, Krannila, Krootila, Kuittilo, Kukola, Kuoppala, Kuurola, Kyttälä, Köömilä, Laikko, Lempainen, Mattila, Meinikkala, Paistila, Pappila, Peipohja, Pelhola, Penttilä, Pirkkinäinen (Birknäs), Pukkala, Pumpala, Purjala, Pyhänkorva, Pälpälä, Riste, Ronkka, Rudanko, Ruikkala, Ryytsälä, Sonnila, Säpilä, Talonen, Teikari, Tulkkila, Tuomaala, Vallila, Viikari, Villiö, Vitikkala, Vuolle (Vuoltee,), Ylistaro, Äimälä já Öykkäri. Ovdii Kauvatsa kieldâ siijdah. Ahvenus, Jalonoja, Kauvatsa, Kotka, Kulkkila, Kuoppakoski, Lievikoski, Piilijoenmaa, Piitanoja, Puurila, Rutuna, Sampu, Työtilä já Yttilä. Ulvila. Ulvila () lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Ulvilast ääsih 12 733 olmožid, já ton vijdodâh lii 422,51 km², mast 21,86 km² lii čääci. Ulvila naaburkieldah láá Harjavalta, Kokemäki, Nakkila, Pori já Sastamala. Kieldâlahtemeh. Kullaa kieldâ lohtui Ulvilan ive 2005. Kieldimverbâ. Kieldimverbâ lii finitlâš iševerbâ, mii kávnoo enâmustáá uralâlijn kielâin. Anarâškielâ. Indikativ, konditional já potential Anarâškielâst kieldimverbâ ij suujâ ääigist. Harjavalta. Harjavalta lii kaavpug Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Harjavaltast ääsih 6 866 olmožid, já ton vijdodâh lii 127,74 km², mast 4,28 km² lii čääci. Harjavalta naaburkieldah láá Eura, Kokemäki, Nakkila já Ulvila. Historjá. Harjavalta vuáđudui ive 1869, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Kaavpuguguásih já siijdah. Harjavalta, Hauvola, Havinki, Hermu, Hiirijärvi, Huhtamaa, Merstola, Mämmimäki, Niuttula, Näyhälä, Pirilä, Pirkkala, Pitkäjärvi, Pitkäpäälä, Raasa, Suomenkylä, Satalinna, Torttila, Torvela, Tuisku, Tynkönkylä, Vareksela já Vinnari (ovdâlist Vinnare). Uusikaupunki. Uusikaupunki () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Uusikaupunkist ääsih 15 416 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 932,43 km², mast 1 429,68 km² lii čääci. Uusikaupunki naaburkieldah láá Kustavi, Laitila, Pyhäranta, Taivassalo já Vehmaa. Raisio. Raisio () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Raisiost ääsih 24 469 olmožid, já ton vijdodâh lii 50,06 km², mast 1,3 km² lii čääci. Raisio naaburkieldah láá Masku, Naantali, Rusko já Turku. Historjá. Raisio vuáđudui ive 1292, já tast šoodâi kaavpug ive 1974. Kaavpuguásih. Ässeelovo mield stuárráámus kaavpuguási lii Kerttula. Laitila. Laitila () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Laitilast ääsih 8 468 olmožid, já ton vijdodâh lii 545,32 km², mast 13,71 km² lii čääci. Laitila naaburkieldah láá Eura, Mynämäki, Pyhäranta, Rauma, Uusikaupunki já Vehmaa. Siijdah. Haaro, Hartikkala, Haukka, Kaariainen, Kaivola, Katinhäntä, Kaukola, Kiveinen, Kivijärvi, Kodjala, Koliseva, Koukkela, Kouma, Kovero, Kovio, Krouvi, Kusni, Laitila, Lausti, Leinmäki, Malko, Mudainen, Niemi, Nästi, Pahojoki, Palttila, Pappila, Pato, Pehtsalo, Salo, Seppälä, Sillantaka, Sorola, Soukainen, Suontaka, Syttyvä, Torre, Tuuna, Untamala, Vahantaka, Vaimaro, Valko, Vekka, Vidilä, Viikainen já Ytö. 1500. 1500 (MD) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1400-lovo majemuš ihe sehe 1500-ihelove vuossâmuš ihe. 1400. 1400 (MCD) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1300-lovo majemuš ihe sehe 1400-ihelove vuossâmuš ihe. 1300. 1300 (MCCC) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1200-lovo majemuš ihe sehe 1300-ihelove vuossâmuš ihe. 1200. 1200 (MCC) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1100-lovo majemuš ihe sehe 1200-ihelove vuossâmuš ihe. 1100. 1100 (MC) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1000-lovo majemuš ihe sehe 1100-ihelove vuossâmuš ihe. 1480. 1480 (MCDLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1480-lovo vuossâmuš ihe. Petäjävesi. Petäjävesi lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Petäjävesist ääsih 3 755 olmožid, já ton vijdodâh lii 495,41 km², mast 39,01 km² lii čääci. Petäjävesi naaburkieldah láá Jyväskylä, Jämsä, Keuruu, Multia já Uurainen. Eennâmtiätu. Petäjävesist láá ohtsis 99 jävrid. Tain stuárráámusah láá Jämsänvesi, Ala-Kintaus já Ylä-Kintaus. Siijdah. Heikkilänperä, Kintaus, Kuivasmäki, Kukkaro, Metsäkulma, Pengerjoki, Piesalankylä, Töysänperä já Ylä-Kintaus. Aassâmkuávluh. Halkokangas, Hätälänmäki, Honkola, Kapakallio, Litma, Miilulampi, Oiniemi, Olkkola, Pappilanpelto já Salmela. 1460. 1460 (MCDLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1460-lovo vuossâmuš ihe. 1440. 1440 (MCDXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1440-lovo vuossâmuš ihe. 1420. 1420 (MCDXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1420-lovo vuossâmuš ihe. 1380. 1380 (MCCCLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1380-lovo vuossâmuš ihe. 1360. 1360 (MCCCLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1360-lovo vuossâmuš ihe. 1340. 1340 (MCCCXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1340-lovo vuossâmuš ihe. 1320. 1320 (MCCCXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1320-lovo vuossâmuš ihe. 1280. 1280 (MCCLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1280-lovo vuossâmuš ihe. 1260. 1260 (MCCLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1260-lovo vuossâmuš ihe. 1240. 1240 (MCCXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1240-lovo vuossâmuš ihe. 1220. 1220 (MCCXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1220-lovo vuossâmuš ihe. 1180. 1180 (MCLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1180-lovo vuossâmuš ihe. 1160. 1160 (MCLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1160-lovo vuossâmuš ihe. 1140. 1140 (MCXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1140-lovo vuossâmuš ihe. 1120. 1120 (MCXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1120-lovo vuossâmuš ihe. 1592. 1592 (MDXCII) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1590-lovo kuálmád ihe. 1572. 1572 (MDLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1570-lovo kuálmád ihe. 1552. 1552 (MDLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1550-lovo kuálmád ihe. 1532. 1532 (MDXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1530-lovo kuálmád ihe. 1512. 1512 (MDXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1510-lovo kuálmád ihe. Matti Valle. Matti Valle lii anarâš kielâmiäštár, kii lii šoddâm ive 1943. Sun lii oppâm anarâškielâ eenikielânis, tastko suu eeči já enni sárnoin tom pääihist. Matti lii tääl iäláttuvâst já áásá Njellimist. Eellim. Matti vietij pärnivuođâs Keđgijäävrist. Suu eeči lâi uástám toonti tobbeen ovdil nube maailmsuáđi, mut sun peesâi huksiđ pääihi perruidis toho iäskán evakkost puáttim maŋa. Toontin sun huksij kyehti tuve, säävni já naavit. Matti juuđij škoovlâ Njellimist. Talle sun aasâi asâttuvâst, tastko škovlâ lâi 12 kilomeetter keččin suu pääihist. Matti máttá mottoom verd meiddei nuorttâlâškielâ, tastko Njellim kuávlust ääsih meiddei nuorttâliih já sun lii kuullâm nuorttâlâškielâ ubâ elimis ääigi. Pargo. Matti lâi pargoost puásuialmajin ive 1979 räi. Tast maŋa sun lâi pargoost rakânâsalmajin – enâmustáá šaldepargoin. Sun lâi pargoost rakânâsalmajin meiddei kulmâ ive Leningradist, kost sun lâi fáárust Hooteel Astoria tivomist. Tobbeen Matti oopâi mottoom verd ruošâkielâ, tastko suu hovdâ lâi pálkkááttâm ruošâkielâ máttáátteijee. Käldeeh. Valle 1492. 1492 (MCDXCII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1490-lovo kuálmád ihe. 1472. 1472 (MCDLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1470-lovo kuálmád ihe. 1452. 1452 (MCDLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1450-lovo kuálmád ihe. 1432. 1432 (MCDXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1430-lovo kuálmád ihe. Kannonkoski. Kannonkoski lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Kannonkoskist ääsih 1 323 olmožid, já ton vijdodâh lii 549,88 km², mast 104,87 km² lii čääci. Kannonkoski naaburkieldah láá Karstula, Kivijärvi, Saarijärvi, Viitasaari já Äänekoski. Siijdah. Alamaa, Hännänkylä, Hetoperä, Hilmonkoski, Joenniska, Kannonjärvi, Kannonpää, Kannonsaha, Kämäri, Käräjämäki, Lakomäki, Luomala, Mannilankylä, Palomäki (Palopitäjä), Pelleskylä, Piispala (Jauhoniemi), Pitkäjärvi, Rytyperä, Selänranta, Sipilä, Terelä, Vihtaperä, Vuoskoski já Yläpää. 1412. 1412 (MCDXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1410-lovo kuálmád ihe. 1392. 1392 (MCCCXCII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1390-lovo kuálmád ihe. 1372. 1372 (MCCCLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1370-lovo kuálmád ihe. 1352. 1352 (MCCCLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1350-lovo kuálmád ihe. Luhanka. Luhanka lii kieldâ Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Kannonkoskist ääsih 693 olmožid, já ton vijdodâh lii 313,25 km², mast 98,75 km² lii čääci. Kannonkoski naaburkieldah láá Hartola, Joutsa, Jyväskylä, Jämsä, Kuhmoinen já Sysmä. Luhanka lii ässeelovo mield sehe Koskâ-Suomâ eennâmkode já Nannaam-Suomâ ucemus kieldâ. Siijdah. Judinsalo, Luhanka, Rapala, Soiniemi já Tammijärvi. 1332. 1332 (MCCCXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1330-lovo kuálmád ihe. 1312. 1312 (MCCCXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1310-lovo kuálmád ihe. 1292. 1292 (MCCXCII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1290-lovo kuálmád ihe. 1272. 1272 (MCCLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1270-lovo kuálmád ihe. 1252. 1252 (MCCLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1250-lovo kuálmád ihe. 1232. 1232 (MCCXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1230-lovo kuálmád ihe. 1212. 1212 (MCCXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1210-lovo kuálmád ihe. Saarijärvi. Saarijärvi lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Saarijärvist ääsih 9 212 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 422,72 km², mast 171,00 km² lii čääci. Saarijärvi naaburkieldah láá Kannonkoski, Karstula, Multia, Soini, Uurainen, Ähtäri já Äänekoski. Historjá. Saarijärvi vuáđudui ive 1639, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Häkkilä, Hännilä, Hoikankylä, Kalmari, Kekkilä, Kolkanlahti, Konttimäki, Kukko, Kuoppala, Lannevesi, Lehtola, Leuhu, Linna, Mahlu, Mulikka, Paajala, Pajupuro, Palomäki, Pyhähäkki, Pylkönmäki, Rahkola, Ranta-Hännilä já Tarvaala. 1192. 1192 (MCXCII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1190-lovo kuálmád ihe. 1172. 1172 (MCLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1170-lovo kuálmád ihe. 1152. 1152 (MCLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1150-lovo kuálmád ihe. 1132. 1132 (MCXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1130-lovo kuálmád ihe. 1112. 1112 (MCXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1110-lovo kuálmád ihe. Äänekoski. Äänekoski lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Äänekoskist ääsih 18 541 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 138,39 km², mast 253,82 km² lii čääci. Äänekoski naaburkieldah láá Kannonkoski, Konnevesi, Laukaa, Saarijärvi, Uurainen, Vesanto já Viitasaari. Historjá. Äänekoski vuáđudui ive 1911, já tast šoodâi kaavpug ive 1973. Uđđâ Äänekoski kaavpug šoodâi ive 2007, ko Sumiainen já Suolahti lahtojii Äänekoskin. Kieldâlahtemeh. Äänekoski táálunkieldâ lohtui Äänekoskin ive 1977. Konginkangas kieldâ lohtui Äänekoskin ive 1993. Sumiainen já Suolahti lahtojii Äänekoskin uđđâivemáánu 1. peeivi 2007. Siijdah. Hietama, Hirvaskangas, Honkola, Kalaniemi, Koivistonkylä, Laajaranta, Liimattala, Mämme, Parantala já Rannankylä. Viitasaari. Viitasaari lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Viitasaarist ääsih 6 095 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 589,12 km², mast 340,57 km² lii čääci. Viitasaari naaburkieldah láá Kannonkoski, Keitele, Kinnula, Kivijärvi, Pihtipudas, Vesanto já Äänekoski. Historjá. Viitasaari vuáđudui ive 1635, já tast šoodâi kaavpug ive 1996. Siijdah. Huopana, Ilmolahti, Jurvansalo, Keihärinkoski, Keitelepohja, Kolkku, Kotvala-Valkeisjärvi, Kumpumäki, Kymönkoski, Löytänä, Mäntylä, Niinilahti, Pasala-Viitakangas, Soliskylä, Suovanlahti-Haarala já Vuorilahti. Forssa. Forssa lii kaavpug Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Forssast ääsih 16 761 olmožid, já ton vijdodâh lii 253,38 km², mast 4,62 km² lii čääci. Forssa naaburkieldah láá Humppila, Jokioinen, Tammela já Urjala. Historjá. Forssa vuáđudui ive 1923, já tast šoodâi kaavpug ive 1964. Kieldâlahtemeh. Stuárráámus uási Koijärvi kieldâst lohtui Forssan ive 1969. 1582. 1582 (MDLXXXII) lâi normaalihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já gregoriaanlâš kalender mield nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1580-lovo kuálmád ihe. Roovvâdmáánu 4. peeivi 1582 valdui kiävtun gregoriaanlâš kalender. 1562. 1562 (MDLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1560-lovo kuálmád ihe. 1542. 1542 (MDXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1540-lovo kuálmád ihe. 1522. 1522 (MDXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1520-lovo kuálmád ihe. 1502. 1502 (MDII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1500-ihelove kuálmád ihe. 1402. 1402 (MCDII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1400-ihelove kuálmád ihe. 1302. 1302 (MCCCII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1300-ihelove kuálmád ihe. 1202. 1202 (MCCII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1200-ihelove kuálmád ihe. 1102. 1102 (MCII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1100-ihelove kuálmád ihe. Tawakkul Karman. Tawakkul Abdulsalam Khalid Karman (, "Tawakkul 'Abd us-Salām Khalid Karmān", motomin Tawakel, Tawakul teikkâ Tawakkol Karman, š. kuovâmáánu 7. peeivi 1979, Shar'ab as-Salam, Taiz eennâmkodde, Jemen) lii jemenlâš toimâtteijee, politijkkár já olmoošvuoigâdvuotâpiälušteijee. Ive 2011 sun vuoitij Nobel-ráávhupalhâšume oovtâst Liberia president Ellen Johnson Sirleafáin já liberialâš ráávhuaktivist Leymah Gboweein. Eellim. Tawakkul Karman šoodâi kuovâmáánu 7. peeivi 1979 Shar'ab as-Salamist, Taiz eennâmkoddeest, Jemenist. Suu enni lii Anisah Hussein Abdullah Al Aswadi já suu eeči lii äššivyeijee já politijkkár Abdulsalam Khalid Karman. Karmanist láá kulmâ viiljâ já kuttâ uábi, om. toimâtteijee já äššivyeijee Safa Karman já tihtâčällee Tariq Karman. Sun naajâi Mohammed al-Nahmiin. Sunnust láá kulmâ päärni. Škovlim já karrieer. Karman eelij pärnin Jemen kuálmádin stuárráámus kaavpug Taiz alda. Ko suu eeči nomâttui riehtiaašij ministerin president Ali Abdullah Saleh haldâttuvvâst 1990-lovvoost, te peerâ varrij Sanaan. Tobbeen Karman luvâškuođij kavpâšem tieđâ- já teknologiaollâškoovlâst. Ive 1999 sun valmâštui kandidaatin. Tastmaŋa sun sirdâšui Sanaa ollâopâttâhân, kost sun luuvâi staatâtiettuid já valmâštui maisterin. Nissoontoimâtteijeeh avlijttáá. Aalmugijkoskâsâš nisonijpeeivi 2005 Karman ja čiččâm eres nissoontoimâttijjed vuáđudii Nissoontoimâtteijeeh avlijttáá -ornijdume, mon ulmen lii ovdediđ olmoošvuoigâdvuođâid, eromâšávt säni- já uáivilrijjâvuođâ, já meid demokraatlâš vuoigâdvuođâid. Ornijdume algâalgâlâš nommâ lâi "Nissoontoimâtteijeeh rajijttáá", mut sij iä finnim haldâttâsâst toimâlove toin noomáin já sij kolgii molsođ tom háámán "Nissoontoimâtteijeeh avlijttáá" ovdil ko haldâttâs mieđâi. Veikkâ ornijdume finnij toimâlove, tieđettemministeriö ij kuittâg tuhhiittâm ton ucâmuš vuáđudiđ jieijâs radiosajattuv já aavis. Karman ij miettâm taas, tastko suu mielâst Jemen esiväldi hemâdij suu reivâiguin já suáituiguin. Ton lasseen Karman vaađâi tom, et suu ive 2006 vuáđudem uđâssysteem uážuččij rijjâ vuolgâttiđ uđđâsijd tekstâviestáin. Haldâttâs kontrollistij tárkká tággáár uđâsvyevi, veikkâ taas iä lamaš lavâliih vuáđuseh. Ive 2007 haldâttâs lopâttij uđâssysteem. Palhâšumeh. Ive 2011 sun vuoitij Nobel-ráávhupalhâšume oovtâst Liberia president Ellen Johnson Sirleafáin já liberialâš ráávhuaktivist Leymah Gboweein. Sun lii vuossâmuš Nobel-palhâšume finnim jemenlâš já nubbe muslimnissoon ive 2003 Nobel-ráávhupalhâšume finnim iranlâš Shirin Ebadi maŋa. Karman vuoitij palhâšume 32-ihásâžžân já návt lâi tassaažân nuorâmus Nobel-ráávhupalhâšume vyeittee. Riihimäki. Riihimäki lii kaavpug Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Riihimäkist ääsih 28 771 olmožid, já ton vijdodâh lii 125,56 km², mast 4,55 km² lii čääci. Riihimäki naaburkieldah láá Hausjärvi, Hyvinkää, Janakkala já Loppi. Historjá. Riihimäki vuáđudui ive 1922, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. 1482. 1482 (MCDLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1480-lovo kuálmád ihe. 1462. 1462 (MCDLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1460-lovo kuálmád ihe. 1422. 1422 (MCDXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1420-lovo kuálmád ihe. 1382. 1382 (MCCCLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1380-lovo kuálmád ihe. 1362. 1362 (MCCCLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1360-lovo kuálmád ihe. 1342. 1342 (MCCCXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1340-lovo kuálmád ihe. 1322. 1322 (MCCCXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1320-lovo kuálmád ihe. Hattula. Hattula lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Hattulast ääsih 9 388 olmožid, já ton vijdodâh lii 427,39 km², mast 69,58 km² lii čääci. Hattula naaburkieldah láá Hämeenlinna, Pälkäne já Valkeakoski. Kieldâlahtemeh. Uccâ uási Vanaja kieldâst lohtui Hattulan ive 1967. Stuárráámus uási Tyrväntö kieldâst lohtui Hattulan ive 1971. Siijdah. Hakimäki, Halkorpi, Hurttala, Hyrvälä, Ihalempi, Kalkkonen, Katinala, Kerälä, Kivijoki, Koski, Kouvala, Kärsälä, Leiniälä, Lepaa, Mervi, Metsänkylä, Mierola, Nihattula, Nummi, Parola, Parolannummi, Pekola, Pelkola, Pyhälahti, Rahkoila, Saari, Sattula, Takajärvi, Tenhiälä, Valtee, Ventola já Vuohiniemi. 1282. 1282 (MCCLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1280-lovo kuálmád ihe. Humppila. Humppila lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Humppilast ääsih 2 174 olmožid, já ton vijdodâh lii 148,61 km², mast 0,65 km² lii čääci. Humppila naaburkieldah láá Forssa, Jokioinen, Ypäjä, Loimaa, Punkalaidun já Urjala. Siijdah. Huhtaa, Humppila, Koivisto, Murto, Taipale já Venäjä. 1262. 1262 (MCCLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1260-lovo kuálmád ihe. Janakkala. Janakkala lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Janakkalast ääsih 16 298 olmožid, já ton vijdodâh lii 586,07 km², mast 38,63 km² lii čääci. Janakkala naaburkieldah láá Hausjärvi, Hämeenlinna, Loppi já Riihimäki. Kieldâlahtemeh. Uási Vanaja kieldâst lohtui Janakkalan ive 1967. Siijdah. Hallakorpi, Harviala, Heinäjoki, Hiisi, Hyvikkälä, Jokimaa, Kerkkola, Kernaala, Kiipula, Kiri, Koljala, Leppäkoski, Löyttymäki, Mallinkainen, Melkkola, Napiala, Punkka, Rastila, Rehakka, Saloinen, Sauvala, Tarinmaa, Tanttala, Tervakoski, Turenki, Tyry, Uhkoila, Virala já Vähikkälä. Lea Laitinen. Lea Marjatta Laitinen (j.s. Luomi; š. cuáŋuimáánu 22. peeivi 1946, Järvenpää, Suomâ) lii syemmilâš filosofia tuáhtár já Helsig ollâopâttuv suomâkielâ professor emerita. Eellim. Lea Laitinen šoodâi cuáŋuimáánu 22. peeivi 1946 Järvenpääst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Suu eeči lâi Savost šoddâm, mut jo škovlâkandân Maadâ-Suomâ Järvenpään eejis fáárust varrim Eino Luomi, já suu enni lâi suáđigillâš Helmi Melamies. Suoi uápásmuin suátiääigi Kyelijäävrist, naajáin já varrijn Järvenpään. Sunnui šoddii nelji párnáá, kiäin ohtâ finnij nommân Lea. Párnááh vazzii taalvijd Järvenpää ohtsâšškoovlâ já keesij sij ellii Suáđigilist kolliistâlmin ááhus já huolhijdis. Sist lijjii nelji ennuu tobbeen, kiäin ohtâ lâi puásuialmai. Lea käälis lii Heikki Laitinen, kote tooimâi Sibelius-Akatemia aalmugmuusik professorin. Suoi naajáin ive 1973. Sunnust láá kyehti kaandâ: Tuomas Henrikki (š. 1974) já Martti Elias (š. 1984). Anarâškielâ uápuh. Lea máttááttâlâi motomijd keesijd anarâškielâ Njellimist 1960-70-lovo jorgálduvâst já máttáátteijen sun finnij Piäkkáá Elli-Maarit ađai Elsa Valle já Elsa Saijets, kiäh láin talle tiego viđâlov ihásiih, váldáliih já fiijnâ kielâmätteeh. Lea paddij sunnuid kuohtuid já Elli-Marittáin meiddei maaŋgâid puáris anarâšâid. Totkoseh. Lea Laitinen čaalij pajeuáppen Järvenpää ohtsâšškoovlâst. Tastmaŋa sun luuvâi humanistlijd amnâsijd Helsig ollâopâttuvâst, kost sun valmâštui filosofia kandidaatin ive 1968, filosofia maisterin ive 1972 já filosofia lisensiaatin ive 1989. Sun nágáttâlâi tuáhtárin ive 1992. Suu náguskirje nommâ lii: "Välttämättömyys ja persoona. Suomen murteiden nesessiivisten rakenteiden semantiikkaa ja kielioppia". Pargo. Ive 1979 Lea Laitinen finnij pargo Erkki Itkosii anarâškielâ sänikirje "Inarilappisches Wörterbuch" toimâtteijen. Sänikirjepargo piištij ohtsis 11 ihheed, mon äigin sun oopâi ennuu uđđâ aašijd kielâst. Ovdláhháá Erkki Itkosii jäämmim sun toimâttij vala Itkosii kielâčáitusčuágálduv "Aanaarkielâ Cájttuzeh". Lea tooimâi professorin Helsig ollâopâttuv suomâkielâ lájádâsâst já tađe ovdil sun lâi lamaš siämmáá ollâopâttuvâst assistentin já pajeassistentin. Uánihissii ääigi sun tooimâi KOTUS:st ađai Päikkienâmij kielâi tutkâmkuávdáást spesiaaltotken. Kirjeh. 2009"Suomen kielen tulevaisuus: kielipoliittinen toimintaohjelma"Hakulinen, A., Kalliokoski, J., Kankaanpää, S., Kanner, A., Koskenniemi, K., Laitinen, L., Maamies, S. & Nuolijärvi, P.Helsig: Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš. 241 sijđod (Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáá olgosadalduvah; nr. 155) 1992"Inarinsaamelaisia kielennäytteitä: Aanaarkielâ Cájttuzeh"Itkonen, E. & Laitinen, L. (toim.)Helsig: Syemmilâš-ugrilâš servi. 305 sijđod 1991"Inarilappisches Wörterbuch IV: Beispiele zur Flexionslehre. Norwegischlappisches Wortregister. Deutsches Wortregister."Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. (toim.)Helsig: Syemmilâš-ugrilâš servi. 217 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae) 1989"Inarilappisches Wörterbuch III. R-Y"Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. (toim.)Helsig: Syemmilâš-ugrilâš servi. 460 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae) 1987"Inarilappisches Wörterbuch II. L-P"Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. (toim.)Helsig: Syemmilâš-ugrilâš servi. 430 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae) 1986"Inarilappisches Wörterbuch I. A-K"Itkonen, E., Bartens, R. & Laitinen, L. (toim.)Helsig: Syemmilâš-ugrilâš servi. 441 sijđod (Lexica Societatis Fenno-Ugricae) 1982"Kaustisen koriaa kieltä"Laitinen, L.Kaustinen: Kaustisij kieldâ. 119 sijđod Käldeeh. Laitinen Laitinen Laitinen 1242. 1242 (MCCXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1240-lovo kuálmád ihe. 1222. 1222 (MCCXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1220-lovo kuálmád ihe. 1182. 1182 (MCLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1180-lovo kuálmád ihe. 1162. 1162 (MCLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1160-lovo kuálmád ihe. 1142. 1142 (MCXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1140-lovo kuálmád ihe. 1122. 1122 (MCXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1120-lovo kuálmád ihe. Nicole Kidman. Nicole Mary Kidman (š. kesimáánu 20. peeivi 1967, Honolulu, Havaiji, Ovtâstum staatah) lii australialâš-ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Nicole Kidman šoodâi kesimáánu 20. peeivi 1967, Honolulust, Havaijist. Suu eeči lâi Antony Kidman, já suu enni lii Janelle Ann Kidman (j.s. Glenny). Nicole vaanhimeh lává australialiih. Suoi aasáin Ovtâstum staatâin ko Nicole šoodâi, mut ubâ peerâ varrij maasâd Australian ko Nicole lâi 4-ihásâš. Nicole Kidman lâi naaijâm Tom Cruisein iivij 1990–2001. Suoi adoptistijn kyehti päärni: Isabella Jane Cruise (š. 1992) já Connor Antony Cruise (š 1995). Nicole lii lamaš naaijâm Keith Urbanáin ive 2006 rääjist. Sunnust láá kyehti nieidâ: Sunday Rose (š. 2008) já Faith Margaret (š. 2010). Karrieer. Nicole Kidman finnij vuossâmuu roolâ ive 1983. Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest Bush Christmas. Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovvoost, ko sun čaittâlij maaŋgâin ellekuuvijn. Sun vuoitij Oscar-palhâšume ive 2003 elleekooveest The Hours. Käldeeh. Kidman Kidman Kidman Charisma Carpenter. Charisma Carpenter (š. syeinimáánu 23. peeivi 1970, Las Vegas, Nevada, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Charisma Carpenter šoodâi syeinimáánu 23. peeivi 1970 Las Vegasist. Ive 2002 sun naajâi Las Vegasist Donovan Charles Hardyin. Sunnust lii ohtâ kandâ, kiän nommâ lii Donovan Charles Hardy (š. 2003). Näimilitto nuuvâi virgálávt ive 2008. Suu vaanhimeh lává Don já Christine Carpenter. Karrieer. Charisma Carpenter finnij vuossâmuu roolâ ive 1994. Sust lâi talle uccâ roolâ TV-rááiđust Baywatch. Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij tagarijn TV-rááiđuin ko Buffy the Vampire Slayer já Angel. Käldeeh. Carpenter Carpenter Anja Kaarret. Anja Kaarret lii šoddâm ive 1960 Aanaar markkânist. Sun viettij pärnivuođâs Nižžjäävrist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar markkânist tavenuorttân Aanaar kieldâst. Sun lii oppâm anarâškielâ eenikielânis, tastko suu enni sáárnui tom pääihist. Tááláá ääigi Anja áásá Pärttihist já Aanaar markkânist, kost sun lii pargoost radiotoimâtteijen. Anja Kaarret tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010. Sun lijkkui toos uáli ennuv. Käldeeh. Kaarret Kaarret Romanij aalmugpeivi. Romanij aalmugpeivi () lii peivi, kuás ávuduvvojeh romanij kulttuur, historjá já kielâ. Tot ávuduvvoo jyehi ive cuáŋuimáánu 8. peeivi. Talle uárnejuvvojeh sierâlágán tábáhtusah, konserteh já čáitálduvah. Historjá. Ive 1971 Lontoost lekkui romanij 1. maailmkongres cuáŋuimáánu 8. peeivi. Talle meid Ovtâstum aalmugeh tubdâstii romanijd aalmugijkoskâsâš ucceeblohhoon já romanij lippu tuhhiittui. Ive 1990 uárnejui Serockist, Puolast romanij 4. maailmkongres, kost kulluuttui vuossâmuu maailmkongres kunnen tot peivi romanij aalmugpeivin pirrâ maailm. Tave-enâmijn. Ruotâst romaneh tubdâstuvvojii aalmuglâžžân ucceeblohhoon juovlâmáánust 1999, já čuávuváá ive rääjist romanij aalmugpeivi lii ávudum virgálávt. Suomâst Helsig ollâopâttuv almenähkitoimâttâh tuhhiittij ive 2012 romanij aalmugpeeivi ton almenááhkán ive 2014 rääjist. Väldikodálâš roomaanaašij ráđádâllâmkodde (RONK) iävtuttij ton lasettem vuossâmuu keerdi jo ive 2001, mut talle tot ij finnim movtijdittem. Peivi ij lah liputtempeivi, veikkâ maaŋgâs láá tom iävtuttâm. Jo ive 2014 Helsig kaavpugaairâs Thomas Wallgren iävtuttij tom liputtempeivin, mut kaavpugstivrâ ij miettâm toos. Njuhčâmáánust 2021 Suomâ sisašijministeriö kuittâg avžuuttij, et puoh staatâ virgetoimâttuvah já lájádâsah kiäsáččii Suomâ liipu stáágun romanij aalmugpeeivi kunnen. Jis finnimnáál lii meid romanij lippu, te kuohtuid. Käldeeh. Aalmugpeivi Miina Seurujärvi. Miina Seurujärvi lii šoddâm ive 1974 Lappeenrantast. Sun viettij pärnivuođâs Avelist, mii lii stuárráámus čuákkipäikki Aanaar kieldâst. Suu eenikielâ lii suomâkielâ. Sun lii oppâm anarâškielâ, tastko tot lii suu kállá eenikielâ. Anarâškielâ lii suu perruu päikkikielâ. Miina valmâštui filosofia maisterin Oulu ollâopâttuvâst ive 2015. Suu Pro Gradu -tuuđhâlm fáddán láá anarâškielâ kuulmâstaavvâlsâš nominij sujâttemparadigmah, tai tubdâm já šlajâttâllâm. Šlajâttâllâm vuáđđun láá lekseemmaddust tábáhtuvvee nubástusah: täsimolsom, uánánem, kukkom já vookaalnubástusah. Tááláá ääigi Miina áásá Pärttihist, mii lii uccâ siijdâš Aanaarjäävri riddoost Aanaar markkânist tavenuorttân Aanaar kieldâst. Sun lii pargoost anarâškielâlâš oppâmateriaalpargen Sämitiggeest. Ton lasseen sun tuáimá Anarâškielâ seervi värisaavâjođetteijen já västid Anarâš-loostâ tooimâtmist oovtâst Fabrizio Brecciarolijn. Miina Seurujärvi tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010. Käldeeh. Seurujärvi Roomaanaašij ráđádâllâmkodde. Roomaanaašij ráđádâllâmkodde (, uán. RONK) lii ive 1956 vuáđudum väldikodálâš oovtâstpargo- já äššitobdeeorgaan, mon ulmen lii ovdediđ oovtviärdásâšvuođâ já Suomâ romanij já esivaaldij koskâsâš oovtâstpargo sehe vuástálistiđ pargo olgoštem. Sara Marielle Gaup Beaska. Sara Marielle Gaup Beaska lii sämmilâš musijkkár, lávloo já jyeigee, kote lii vuálgus Kuovdâkiäinust. Eellim. Sara Marielle Gaup eeči lii tobdos jyeigee Ánte Mikkel Gaup. Suu uábih Risten Anine Kvernmo Gaup já Inger Biret Kvernmo Gaup lává meid jyeigeeh. Karrieer. Ive 2004 Gaup Beaska uásálistij Sámi Grand Prix-kišto juoigâmuásán pittáin "Lena Sunná", mut ij vuáittám. Sun vuáđudij Adjágas-muusikjuávhu oovtâst Láwra Sombyin. Sun lâi meiddei ohtâ juávhu kyevti lávlost já jyeigest. Nubbe lâi Láwra Somby. Juávkku jooskâi tooimâs ive 2014. Adjágas-juávhu joskâmalmottâs ohtâvuođâstGaup Beaska muštâlij, et sun lâi jo vuáđudâm oovtâst Steinar Raknesáin uđđâ muusikjuávhu: Arvvas. Ive 2017 Gaup Beaska uásálistij taažâ TV-rááiđun Muitte mu — Husk meg. Ohjelmist sun ferttij rađđiđ já máttááttiđ ruátálâš-taažâ lávloo já ive 1985 Euroviisuh-lávlumkišto vyeittee Elisabeth Andreassen maht juoigâđ. Palhâšumeh. Ive 2002 Gaup Beaska väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taidârin. Pessijâšlávurduv 2018 sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume. Käldeeh. Gaup Beaska Gaup Beaska Gaup Beaska Gaup Beaska Mercedes McNab. Mercedes Alicia McNab (š. njuhčâmáánu 14. peeivi 1980, Vancouver, British Columbia, Canada) lii kanadalâš oovdiš čaittâleijee. Eellim. Mercedes McNab šoodâi njuhčâmáánu 14. peeivi 1980 Vancouverist. Vyesimáánu 14. peeivi 2012 sun naajâi Mark Hendersonáin La Pazist, Meksikost. Tastmaŋa sun meridij joskâđ porgâmist čaittâleijen. Sunnust lii ohtâ nieidâ, kiän nommâ lii Vaunne Sydney Henderson (š. 2013). Suu eeči lii oovdiš jyelgipálluspellee Bob McNab. Karrieer. Mercedes McNab finnij vuossâmuu roolâ ive 1991. Sust lâi talle uccâ roolâ elleekooveest The Addams Family. Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij tagarijn TV-rááiđuin ko Buffy the Vampire Slayer já Angel. Käldeeh. McNab McNab Amy Winehouse. Amy Jade Winehouse () lâi eŋlandlâš musijkkár, lávloo já laavlârähtee. Käldeeh. Winehouse Winehouse Winehouse Juliet Landau. Juliet Rose Landau (š. njuhčâmáánu 30. peeivi 1965, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Juliet Landau šoodâi njuhčâmáánu 30. peeivi 1965 Los Angelesist, Kaliforniast. Suu eeči lâi Martin Landau já suu enni lâi Barbara Bain. Suoi láin kuohtuuh čaittâleijeeh. Julietist lii ohtâ stuorrâuábbi, Susan Landau Finch, kote lii elleekuuvij pyevtitteijee. Karrieer. Juliet Landau finnij vuossâmuid roolâid ive 1990. Sust lâi talle uccâ roolâ elleekuuvijn Pump Up the Volume já The Grifters. Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij tagarijn TV-rááiđuin ko Buffy the Vampire Slayer já Angel. Käldeeh. Landau Landau Riävská. Riävská lii maailm taveoosij meccikänilodde, mii kulá puigâkaanij čeerdân. Stuárudâh já tobdomeerhah. Riävská lii 35–45 cm kukke já tiäddá 500–800 g. Keessiv tot lii ruškiskirjáá, mut suájáh já čuávji láá vielgâdeh. Čohčuv riävská molsoškuát tulgijdis ruške maŋa ja tälviv tot lii masa ollásávt vielgâd. Orráás čalme paajaabeln lii ruopsis liškepuáimu. Riävská jienâ lii povvâstem, mii kulloo eromâšávt kiihâm ääigi já lode jottáádijn. Lavdâm já eellimpiirâs. Riävská iälá maailm taveoosijn Euroopâst, Aasiast já Tave-Amerikâst. Suomâ riävskánääli lii suulân 65 000–150 000 paarrâd, mut Maadâ-Suomâst tot lii aldasáid lappum. Veikkâ riävská lii päikkilodde, motomin lodeh meid vajâldeh luuvij teikkâ vaarâ joba čuođij kilomeetterij kiäčán. Lasanem. Riävská pessee jeegijn já tuodârmeecijn. Niŋálâs mannee táválávt 9–11 manneed já láálá taid 20–27 peivid. Uđâgááh kirdeškyetih 5–15 peeivi ahasâžžân. Raavâd. Riävská porá eromâšávt lostâmuorâi já miestui uurbijd, versoid já loostâid, čohčuv meid muorjijd. Uđâgááh poreh elimis aalgâst tuše tiivrijd. Miäcástem. Riävská lii rávhuidittum Suomâst Tave-Tavepoođâeennâm maadâpeln. Ärbivuáválâš kárdum ađai riävskápivdo kieláin lii Suomâst loválâš tuše Aanaar, Ucjuuvâ já Iänuduv kieldâin. Kiärun (lodde). Kiärun lii puigâkaanij čeerdân kullee meccikänilodde. Stuárudâh já tobdomeerhah. Kiärun lii 33–38 cm kukke já tiäddá 450–600 g. Tot loonoot kirjáás tulgijdis iveaaigij mield: keessiv tot lii ränisruškâd vielgis čovjijn já tälviv masa ollásávt vielgâd. Tuodârjolgâdâsâst kiärun lii tuođâi siämmááivnásâš ko pirrâsis. Kiärrun jienâ lii jiešlágán kiicâ. Kiärun sulâstit ennuv riävská, mut jienâ já eellimpirrâs vuáđuld toh láá táválávt älkkeeh iäruttiđ. Kiärun lii meid váhá ucceeb ko riävská, já orráás čalme já njune kooskâst lii čapis säärgis, mii riävskást ij lah. Lavdâm já eellimpiirâs. Kiärun lii päikkilodde, mii iälá tuodârjolgâdâsâin já váráduvâin Euroop já Aasia taveoosijn sehe Tave-Amerikâst. Kiärun viettee ubâ ive ollâgâsâst ordârääji paajaabeln. Suomâst kiärun iälá tuše Paje-Laapi tuodârkuávluin. Suomâ kiärunnääli lii suulân 4 000–9 000 paarrâd. Lasanem. Kiärun mannee vyesi-kesimáánust táválávt 7–11 manneed já niŋálâs láálá taid 21–26 peivid. Piervâl lii tuodârjolgâdâsâst keeđgij paaldâst teikkâ skierij syejeest. Uđâgááh kirdeškyetih 5–15 peeivi ahasâžžân. Raavâd. Kiärun porá raasij uurbijd, versoid já loostâid, tälviv eromâšávt skieri umolijd. Uđâgááh poreh elimis aalgâst tuše tiivrijd. Miäcástem. Kiärun lii rávhuidittum masa ubâ Suomâst. Miäcástem lii loválâš tuše Aanaar, Ucjuuvâ já Iänuduv kieldâin čohčâmáánust njuhčâmáánu loopân. Flavia Pennetta. Flavia Pennetta (š. kuovâmáánu 25. peeivi 1982, Brindisi, Italia) lii italialâš oovdiš tennisspellee. Eellim. Flavia Pennetta lii šoddâm kuovâmáánu 25. peeivi 1982 Brindisist, mii lii kaavpug Apulia kuávlust, maadâ-Italiast. Kesimáánu 11. peeivi 2016 sun naajâi Ostunist Fabio Fogninijn, kote lii meid tennisspellee. Sunnuu vuossâmuš pärni, Federico-nommâsâš kandâ, šoodâi vyesimáánu 19. peeivi 2017. Sunnust lii meiddei ohtâ nieidâ, kiän nommâ lii Farah (š. 2019). Karrieer. Flavia Pennetta spelâškuođij tennis 5-ihásâžžân. Sun lâi áámmátlâš tennisspellee iivij 2000–2015. Käldeeh. Pennetta Pennetta Flavia Pennetta karrieerlovottuvah. Taat lii listo italialii tennisspellee Flavia Pennetta karrieerlovottuvâin. Loppi. Loppi () lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Loppist ääsih 7 838 olmožid, já ton vijdodâh lii 655,97 km², mast 58,34 km² lii čääci. Loppi naaburkieldah láá Hyvinkää, Hämeenlinna, Janakkala, Karkkila, Riihimäki, Tammela já Vihti. Siijdah. Hunsala, Joentaka, Kormu, Launonen, Loppi, Läyliäinen, Ourajoki, Pilpala, Räyskälä, Sajaniemi, Salonkylä, Teväntö, Topeno já Vojakkala. Čuhčá. Čuhčá lii Suomâ stuárráámus meccikänilodde, mii kulá puigâkaanij čeerdân. Čuhčá lii Koskâ-Suomâ eennâmkoddelodde. Stuárudâh já tobdomeerhah. Čuhčá lii 54–90 cm kukke. Puáris ores tiäddá koskâmiärálávt 4 kg já niŋálâs ađai kuáppil 1,9 kg. Nuorâ lodeh láá keppisuboh. Orráás čalme paajaabeln lii ruopsis liškepuáimu já käŋŋirist vielgis tiälkku, mut mudoi tot lii čappâd já ruškiskirjáá. Stuorrâ poođâš lii čappâd vielgis tiälhuigijn. Kuáppil lii ränis- já ruškiskirjáá já ucceeb ko ores. Lavdâm já eellimpiirâs. Čuhčá lii Euroop já Aasia taveoosij kuácceevyevdistiellâs lodde. Suomâst tot iälá masa ubâ enâmist, eereeb peesi ordârääji taavaabeln. Čuhčá lii päikkilodde. Tot iälá mielâstubbooht puáris vuovdijn. Lasanemääigi ulguupeln oráseh já niŋálâsah joteh eres juávhoin. Suomâ čuhčánääli lii áárvu mield 540 000 ohtâgâssâd. Lasanem. Kiđđâtäälvi oráseh čokkâneh kiihâmsoojijd kištottâllâđ koskânis, já kuáppil väljee kyeimis toi juávhust. Čuuvčáh kiheh siämmáin soojijn jyehi ive. Kuáppil piervâld muorâ teikkâ miestuu suáján. Tot mannee cuáŋui-vyesimáánust táválávt 6–8 manneed já láálá taid 24–29 peivid. Uđâgááh kirdeškyetih 24–29 peeivi ahasâžžân. Raavâd. Keessiv čuhčá porá umolijd, versoid já siemânijd já tälviv pecikuácceid. Miäcástem. Čuuvčá miäcástem lii loválâš čohčuv ubâ Suomâst, eereeb Uđđâeennâm já Varsinais-Suomâ eennâmkuudijn. Salla Nazarenko. Salla Nazarenko (š. 1974) lii syemmilâš toimâtteijee já kirječällee. Nazarenko lii el. tutkâm syemmilâš korruptio já čáállám tast kirje "Korruptio Suomessa". Tammela. Tammela lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Tammelast ääsih 6 005 olmožid, já ton vijdodâh lii 715,15 km², mast 74,62 km² lii čääci. Tammela naaburkieldah láá Forssa, Hämeenlinna, Jokioinen, Karkkila, Lohja, Loppi, Somero já Urjala. Siijdah. Hevoniemi, Hykkilä, Häiviä, Kallio, Kankainen, Kaukjärvi, Kaukola, Kuuslammi, Kytö, Letku, Liesjärvi, Lunkaa, Mustiala, Myllykylä, Ojainen, Pappila, Patamo, Pikonkorpi, Porras, Riihivalkama, Saari, Sukula, Susikas, Talpia, Tammela, Teuro, Torajärvi já Torro. Kristine Sutherland. Kristine Sutherland (olmâ nommâ Kristine Young, š. cuáŋuimáánu 17. peeivi 1955, Boise, Idaho, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Kristine Young šoodâi cuáŋuimáánu 17. peeivi 1955 Boisest. Suu käälis lii John Pankow, kii lii meid čaittâleijee. Suoi naajáin ive 1986, já sunnust lii ohtâ nieidâ. Karrieer. Kristine Sutherland finnij vuossâmuu roolâ ive 1984. Sust lâi talle uccâ roolâ TV-rááiđust Hot Pursuit. Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij uáivihuáđđoo eeni TV-rááiđust Buffy the Vampire Slayer. Sun lii tobdos meiddei elleekooveest Honey, I Shrunk the Kids. Käldeeh. Sutherland Sutherland Ypäjä. Ypäjä lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Ypäjäst ääsih 2 317 olmožid, já ton vijdodâh lii 183,25 km², mast 0,49 km² lii čääci. Ypäjä naaburkieldah láá Humppila, Jokioinen, Loimaa já Somero. Siijdah. Kartanonkylä, Levä, Manninen, Palikkala, Perttula (markkân), Varsanoja já Ypäjänkylä ("Ypäjän sajattâh"). Ana Tijoux. Ana Tijoux, olmâ nommâ Anamaría Tijoux Merino (š. kesimáánu 12. peeivi 1977, Lille, Ranska) lii chilelâš-ranskalâš ráppájeijee, hiphop-musijkkár, feminist já aktivist. Eellim. Anamaria Tijoux šoodâi kesimáánu 12. peeivi 1977 Lillest, Ranskaast, kuus suu vaanhimeh láin patârâm Chilest Augusto Pinochet jiešvääldi tiet ive 1976. Suu eeči lâi Douglas Olivares já suu enni lii sosiologia professor já totkee María Emilia Tijoux. Suu vaanhimeh iäránáin, ko Tijoux lâi nuorâ. Maŋeláá suu enni naajâi perruu ustev já nube chilelâš patâreijee Roberto Merino Jorquerain, kiäst maŋeláá šoodâi Anamaria eeči meid virgálávt. Ive 1982 sij värrejii pargo tiet Lillest Pariisin, kost sij assii Bellevillest já Saint Mauricest. Ive 1983 vaanhimeh vuolgâttáin 6-ihásâš Tijoux ohtuu kirdemmašináin Ranskaast Chilen teivâđ ááhus, äijihis já eres huolhijdis, kiäh lijjii pááccám toho. Tot lâi vuossâmuš kerdi, ko Tijoux ooinij Chile já suuvâs. Tijoux kiirdij toho ohtuu tondiet ko suu vaanhimeh iävá puáhtám vyelgiđ fáárun nuuvt kuhháá ko Pinochet lâi vala staatâhovdân. Ko Tijoux lâi 12-ihásâš, suu eeči surmij jieijâs. Palhâšumeh. Ive 2020 BBC valjij Tijoux 100 nisonid -liiston. Hausjärvi. Hausjärvi lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Hausjärvist ääsih 8 183 olmožid, já ton vijdodâh lii 398,77 km², mast 9,41 km² lii čääci. Hausjärvi naaburkieldah láá Hyvinkää, Hämeenlinna, Hollola, Janakkala, Kärkölä, Mäntsälä já Riihimäki. Siijdah. Erkylä, Hamina, Hausjärvi, Hikiä, Kara, Karhi, Kilpiälä, Kiipula, Kuru, Lavinto, Maitoinen, Oitti, Puujaa, Rastila, Rutajärvi, Ryttylä, Selänoja, Syvänoja, Tarinmaa, Torhola, Turenki, Turkhauta já Vantaa. Jokioinen. Jokioinen () lii kieldâ Suomâst, Kanta-Häme eennâmkoddeest. Jokioisijn ääsih 5 047 olmožid, já ton vijdodâh lii 181,94 km², mast 1,52 km² lii čääci. Jokioisij naaburkieldah láá Tammela, Somero, Ypäjä já Humppila. Siijdah. Haapaniemi, Jokioinen, Jänhijoki, Kiipu, Latovainio, Minkiö, Niemi, Pellilä, Rehtijärvi já Vaulammi. Kustavi. Kustavi () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Kustavist ääsih 957 olmožid, já ton vijdodâh lii 770,15 km², mast 604,34 km² lii čääci. Kustavi naaburkieldah láá Lieto, Masku, Mynämäki, Nousiainen, Pöytyä, Rusko já Turku. Siijdah. Anavainen, Boda (Puore), Böle (Pyöli), Elmnäs (Elmnäinen), Etelä-Vartsala (Söder Vartsala), Friisilä (Frisby), Viherlahti (Grönvik), Idula, Iso Koiluoto (Stor Malö), Isoluoto (Storskär), Iso-Rahi (Stora Rahi), Kaurissalo, Kevo (Stansholm/Staffansholm), Kiparluoto (Skepparholm), Kivimaa, Koelsuu (Godelsjö), Koivula ađai Koila, Kunnarainen (Gunnarais/Gunnarsby), Laupunen (Löpö), Lypertö, Langstet (Långstjärt, Långstjert), Parattula, Pleikilä (Bleknäs), Pohjois-Vartsala (Norr Vartsala), Rahinkorpi, Ruola, Ruoni (Strömma), Salminiittu (Sundäng), Siusluoto (Sjusholm), Vähä-Rahi (Lilla Rahi) já Västerby ađai Westerby. Katja Gauriloff. Katja Gauriloff (š. juovlâmáánu 6. peeivi 1972, Aanaar, Suomâ) lii nuorttâlâš-syemmilâš dokumentelleekovestivrejeijee, elleekovestivrejeijee já ohtâ Oktober-pyevtittâsfinnoduv omâsteijein. Eellim. Katja Gauriloff viettij pärnivuođâs Ruávinjaargâst. Veikkâ suu enni lii nuorttâlâš, Katja ij lah kuássin aassâm nuorttâlij aassâmkuávlust ige sun lah oppâm nuorttâlâškielâ. Sust lii kuittâg korrâ sämmilâš identiteet. Hurečuhčá. Hurečuhčá lii puigâkaanij čeerdân kullee meccikänilodde. Stuárudâh já tobdomeerhah. Hurečuhčá lii 40–58 cm kukke já tiäddá 0,9–1,3 kg. Tevkis, čuovjisčapis ores lii stuárráb ko niŋálâs já ton čalme paajaabeln lii ruopsis liškepuáimu. Pottâš vyelitolgeh láá vielgâdeh. Orásist já niŋálâsâst lii kuohtuin vielgis säärgis sujást. Niŋálâs lii ruškiskirjáá já sulâstit ennuv kuáppil. Tot lii kuittâg ucceeb ko kuáppil já ton poođâš lii eresmuáđusâš. Lavdâm já eellimpiirâs. Hurečuhčá iälá masa ubâ Suomâst, mut Säämist tot lii härvinub. Tot lii vuovdij já jeegij lodde, ige tot ele ordârääji paajaabeln. Hurečuhčá lii päikkilodde, mut nuorâ lodeh vajâldeh čohčuv já kiđđuv. Suomâ hurečuhčánääli lii suulân 350 000–500 000 paarrâd. Lasanem. Kiđđuv oráseh čokkâneh kiihâmsoojijd jeggijd, piäldoid já ládui oolâ já skiälguh kiihâmlavlus. Niŋálâs väljee kyeimis orásij juávhust. Niŋálâs mannee vyesimáánust táválávt 8–10 manneed já láálá taid 23–29 peivid. Piervâl lii muorâ teikkâ miestuu vyelni. Uđâgááh kirdeškyetih 7–14 peeivi ahasâžžân. Raavâd. Hurečuhčá porá umolijd, versoid já siemânijd, čohčuv meid muorjijd já tälviv eromâšávt suávi uurbijd já peesi paaccâhijd. Miäcástem. Hurečuuvčá miäcástem lii loválâš ubâ Suomâst čohčuv. Taivassalo. Taivassalo () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Taivassalost ääsih 1 657 olmožid, já ton vijdodâh lii 217,68 km², mast 77,40 km² lii čääci. Taivassalo naaburkieldah láá Kustavi, Masku, Mynämäki, Naantali, Uusikaupunki já Vehmaa. Historjá. Taivassalost láá ennuv koskâáigásiih kärdineh: Viiainen, Järppilä, Iso-Särkilä, Kahitluoto, Paltvuori, Ketarsalmi, Kunnarainen, Siusluoto, Laupunen já Rahin Isokartano. Siijdah. Ahainen, Hakkenpää, Halesmäki, Helsinki, Hilloinen, Huitila, Hurunkorpi, Huukainen, Hylkilä, Hyövelä, Ihattula, Inkeranta, Isokorpi, Isosärkilä, Järppilä, Järvenperä, Kahiluoto, Kaitainen, Karhula, Kaustio, Keräsaari, Ketarsalmi, Kirkonkylä, Koivisto, Kouvoinen, Kummila, Kurjala, Kyrö, Lahdenperä, Leikluoto, Lemmetyinen, Lempoinen, Liittinen, Marjunen, Mierla, Mussalo, Onnikmaa, Palo, Pappila, Paltvuori, Punttinen, Rouhu, Sannainen, Santala, Sarsala, Taipale, Tammisto, Toroinen, Touppa, Tuomarainen, Tuomoinen, Uskoinen, Uurna, Vainionperä, Vehas, Viianen, Vuorenpää, Vuorte já Vähäsärkilä. Listo pustavijn. Läättinlâš pustaveh. A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z Suorgiittum pustaveh: Å Ä Ã Á À  Ǎ Ă Ą Ā Ⱥ Ą̊ Ǟ Æ Ɑ Ə Ɓ Ç Č Ć Ċ Ƈ Ȼ Ḑ Ď Ð Ɖ Đ Ḍ Ḓ Ɗ Dž É È Ê Ě Ę Ë Ē Ė Ẹ Ẽ Ė̄ Ɛ Ƒ Ǧ Ğ Ĝ Ģ Ġ G̃ Ǥ Ɠ Ɣ Ħ Ḥ Ï Í Ì İ Î Ī Ĩ Į Ị Ɩ IJ Ķ Ǩ Ḱ Ƙ Κʻ Ł Ļ Ĺ Ľ Ḽ Ḷ Ḻ Ƚ Ñ Ń Ņ Ň Ṋ Ṅ Ṉ Ɲ Ŋ Ö Ō Ȯ Ó Ò Ô Ő Õ Ǫ Ơ Ọ Ɵ Ȱ Ȭ Œ Ø Ɔ Ʊ Ř Ŗ Ŕ Ɍ Ṟ Š Ś Ş Ș Ṣ ß Ť Ţ Ț Ṱ Ŧ Ⱦ Ṯ Ƭ Þ Ü Ú Ù Û Ů Ű Ū Ũ Ų Ư Ụ Ứ Ʋ Ʌ Ŵ Ẅ W̲ Ⱳ X̂ X̲ Ý Ỳ Ÿ Ỹ Ỵ Y̨ Ƴ Ž Ż Ź Ʒ Ǯ ʔ Ƿ Kyrillâš pustaveh. А Б В Г Ґ Д Ђ Ѓ Е Ё Є Ж З З́ Ѕ И І Ї Й К Л Љ М Н Њ О П Р С Т Ћ Ќ У Ў Ф Х Ц Ч Џ Ш Щ С́ Ъ Ы Ь Э Ю Я Ӑ А̄ А̊ А̃ Ӓ Ӓ̄ Ә Ә́ Ә̃ Ӛ Ӕ Ғ Г̧ Г̑ Г̄ Ҕ Ӻ Ӷ Ԁ Ԃ Ꚃ Ꚁ Ꚉ Ԫ Ԭ Ӗ Е̄ Е̃ Ё̄ Є̈ Ӂ Җ Ꚅ Ӝ Ԅ Ҙ Ӟ Ԑ Ԑ̈ Ӡ Ԇ Ӣ И̃ Ҋ Ӥ Ј Қ Ӄ Ҡ Ҟ Ҝ Ԟ Ԛ Ӆ Ԯ Ԓ Ԡ Ԉ Ԕ Ӎ Ӊ Ң Ԩ Ӈ Ҥ Ԣ Ԋ О̆ О̃ О̄ Ӧ Ө Ө̄ Ӫ Ҩ Ԥ Ҧ Р̌ Ҏ Ԗ Ҫ Ԍ Ꚑ Ҭ Ꚋ Ꚍ Ԏ У̃ Ӯ Ӱ Ӱ́ Ӳ Ү Ү́ Ұ Х̑ Ҳ Ӽ Ӿ Һ Ԧ Ꚕ Ҵ Ꚏ Ҷ Ӵ Ӌ Ҹ Ꚓ Ꚗ Ꚇ Ҽ Ҿ Ы̆ Ы̄ Ӹ Ҍ Э̆ Э̄ Э̇ Ӭ Ӭ́ Ӭ̄ Ю̆ Ю̈ Ю̈́ Ю̄ Я̆ Я̄ Я̈ Ԙ Ԝ Ӏ Ꙁ Ꙃ Ꙅ Ꙇ Ꙉ Ҁ Ѻ ОУ Ꙋ Ѡ Ѽ Ꙍ Ѿ Ꙏ Ѣ Ꙑ Ꙓ Ꙕ Ꙗ Ѥ Ѧ Ꙙ Ѫ Ꙛ Ѩ Ꙝ Ѭ Ѯ Ѱ Ѳ Ѵ Ѷ Ꙟ Ꙡ Ꙣ Ꙥ Ꙧ Ꙩ Ꙫ Ꙭ ꙮ Ꚙ Ꚛ Kreikkalâš pustaveh. Α Β Γ Δ Ε Ζ Η Θ Ι Κ Λ Μ Ν Ξ Ο Π Ρ Σ Τ Υ Φ Χ Ψ Ω Ϝ Ϛ Ͱ Ϻ Ϸ Ϙ Ϡ Koptilâš pustaveh. Ⲁ Ⲃ Ⲅ Ⲇ Ⲉ Ⲋ Ⲍ Ⲏ Ⲑ Ⲓ Ⲕ Ⲗ Ⲙ Ⲛ Ⲝ Ⲟ Ⲡ Ⲣ Ⲥ Ⲧ Ⲩ Ⲫ Ⲭ Ⲯ Ⲱ Ϣ Ϥ Ϧ (Ⳉ) Ϩ Ϫ Ϭ Ϯ Ⳁ Georgialâš pustaveh. ა ბ გ დ ე ვ ზ თ ი კ ლ მ ნ ო პ ჟ რ ს ტ უ ფ ქ ღ ყ შ ჩ ც ძ წ ჭ ხ ჯ ჰ ჱ ჲ ჳ ჴ ჵ ჶ ჷ ჸ ჹ ჺ Arabialâš pustaveh. ا ب ت ث ج ح خ د ذ ر ز س ش ص ض ط ظ ع غ ف ف ك ل م ن ه و ي پ ڀ ٹ ٺ ټ ٽ ٿ ځ ڃ څ چ ڇ ڄ چڈ ډ ڊ ڍ ڌ ڏ ڑ ړ ږ ڙ ژ ښ ڦ ک ڪ ګ گ ڳ ڻ ڼ ې ی ۍ ﺉ ڱ Heprealâš pustaveh. א ב ג ד ה ו ז ח ט י כ ל מ נ ס ע פ צ ק ר ש ת Jaapaanlâš pustaveh. Keejâ hiragana, katakana já kanji. Hiragana. Hiragana (jaapaankielân 平仮名 teikkâ ひらがな) lii nubbe jaapaankielâ čäällimvyevist kiävtust leijee kana-staavvâlmerkkiimijn. Jieškote-uv merkkâ siskeeld konsonant já vookaal, peic tuše vokaleh já "n". Hiraganah kiävttojeh táválávt partikkâlij já saanij sujâttemhaamij merkkiimân, härvinâš teikkâ vaigâdis meerhâi jienâdemravvui merkkiimân sehe párnáid uáivildum teevstâi čälimân. Hiragana-tavlustâh. Taat tavlustâh čáittá puoh hiraganaid oovtâst Hepburn-systeemáin já IPAin "gojūon" oornigist. Hiraganah "dakutenáin" teikkâ "hanaduktenáin" čuávuh "gojūon"-kanaid toittáá nuuvt ete "yōon"-kana puátá maajeeld. Sämmilij evakko. Sämmilij evakko lii sämmilij sirdem máádás Laapi suáđi ääigi. Suomâ jotkâsuáti Sovjetlittoin nuuvâi čohčâmáánu aalgâst 1944. Tastmaŋa Suomâ algâttij suáđi Saksa suátivievâ vuástá. Saksaliih sirdâšuvvii kuuloold tavas já Tave-Taažân. Laapi eennâmkode puoh ässeeh evakuistojii suáđi vyelni meddâl. Tastko suátitoimâkuávlu maadârääji lâi Oulujoki-Oulujärvi-Sotkamo-linjáást, te tavemus torvolâš saje lâi Koskâ-Tavepoođâeennâm suulân 700 km Säämist máádás. Iänuduv sämmiliih evakuistojii Tave-Ruotân. Távjá omâduv já käärji puohtii väldiđ mottoom verd fáárun, mut Piäccám, Aanaar já Ucjuuvâ ässei omâdâh paasij tuáhá, já sii käärji njuovvii teikâ vuobdii saksaláid. Evakuistem piištij masa kyehti oho, já tot luhostui uáli pyereest. Suulân kyevti tuhháát sämmiliist tuše muáddi love almaa paccii Sáámán hoittáđ poccuid. Saksaliih tuššâdii Suomâ já Taažâ Laapi masa ollásávt – eromâšávt maađijij alda leijee kuávluid. Suomâ Laapist tuššâdem lâi mađe stuárráb, tađe taveláá pottii. Sämmiliih evakuistojii Koskâ-Tavepoođâenâmân neelji kieldân: Aanaar ässeeh Ylivieskan, Ucjuuvâ ässeeh Alavieskan, nuorttâsämmiliih Kalajokin já Sompio uccâ viehâdâh Himankan. Evakuistum sämmiliih assii aalgâst škoovlâin já eres almolijn soojijn, mut čohčuv sij pessii ovtâskâs tááloid. Sämmilij evakko tovâttij čuolmâid. Sist iä lamaš fáárust tävireh iäge purrâmušah. Maaŋgah sämmiliih iä máttám suomâkielâ pyereest. Ton lasseen syemmilijn lijjii ennuv munekááduh sämmilij já sii kulttuur háárán. Ko tälvi poođij, te šoddii ennuv čuolmah, moh lahtojii asâmân, pihtâsáid já purrâmušân. Aassâmsajeh lijjii uceh já áttáseh, pihtâseh lijjii pááccám Sáámán, já purrâmuš lâi vääniht. Korrâ puolâštälvi toovâi tile vala vaigâdubbon. Evakuistum sämmilij juávhust jämimeh lijjii čuuvtij eenâb ko páihálij syemmilij juávhust. Eromâšávt päärnih jamâdii täälvi ääigi maaŋgâlágánáid tavdáid. Čuolmâin huolâhánnáá sämmiliih vuáháduvvii tilán kuáhtulávt. Eromâšávt nuorâ sämmiliih mákkojii Koskâ-Tavepoođâenâmist. Sij uápásmuvvii siämmááahasáid nuoráid já ellii tánssámsoojijn. Evakuistum viehâduv maaccâtškuottii kiđđuv já keessiv 1945, já uáli maaŋgâs sist maccii tállán. Ucjuuvâ kieldâ lâi šeštum saksalij tuššâdmist pyereest, já ton 900 sämmilii ässest suulân peeli maccii kiđđuv já nubbe peeli keessiv. Ollásávt tuššâdum Aanaar kieldâ ässein vuod tuše váhá paijeel peeli maacâi keesi ääigi. Uđđâ eellim algâttem tuššâdum Säämist lâi vaigâd. Aanaar já Iänuduv kieldâin masa puoh rakânâsah já huksiittâsah lijjii tuššâdum. Kuálásteijeid ohtâ stuárráámuin čuolmâin lâi tot, et saksaliih lijjii tuššâdâm masa puoh kárbáid. Puásuiomâsteijeid vuod čielgâi, et puásuikäärji meeri lâi kiäppánâm čuuvtij Laapi suáđi ääigi já paijeel 50% puoh poccuin lijjii jáámmám teikâ mudoi lappum. Vaigâdumos tile lâi Piäccám nuorttâsämmilijn, ko sii aassâmkuávlu lâi pááccám Ruošâ pel. Soođij nuuhâm maŋa Suomâ ferttij luovâttiđ Piäccám Sovjetliiton, iäge nuorttâliih puáhtám maccâđ ärbivuáváláid aassâmsojijdis. Syennjilsiijdâ nuorttâliih asâttuvvojii Čevetjäävri kuávlun, Piäccám nuorttâliih Čaarmâjäävri-Njellim kuávlun já Paččvei nuorttâliih Kiđđâjävri-Mustola kuávlun. Njellimân värrejii ohtsis 35 nuorttâlâšperrud. Evakkoäigi opâttij sämmiláid ennuv uđđâ aašijd syemmilij eellim- já pargovuovijn já muutij pisovávt sämmilij kulttuur. Ovtâstum staatâi uásistaatah. a>, mii čáittá Ovtâstum staatâi uásistaatâid servâm oornigist. Ovtâstum staatâi uásistaatah láá Ovtâstum staatâi 50 haldâttâhkuávlud. Kárttá Ovtâstum staatâi uásistaatâin. Image:Map of USA with state names.svg|lang=smn|800px|left poly 643 371 666 452 621 458 621 473 606 468 604 374 Alabama poly 152 457 153 540 177 548 205 576 205 589 183 588 158 553 117 547 100 567 12 578 66 547 41 517 52 469 72 449 107 437 Alaska poly 132 396 190 434 229 441 245 325 161 309 157 326 148 326 140 347 151 364 Arizona poly 490 346 489 404 499 419 551 419 566 373 574 353 560 347 Arkansas poly 27 164 91 181 73 243 140 339 138 346 149 363 134 394 91 389 41 334 13 194 Kalifornia poly 257 235 369 248 364 331 247 320 Colorado poly 818 185 819 206 845 195 842 180 Connecticut poly 794 239 799 270 813 270 808 255 Delaware poly 731 453 776 545 757 583 739 584 714 520 688 472 663 485 624 471 624 460 666 454 666 460 Florida poly 644 368 686 364 736 417 730 455 668 457 Georgia poly 219 507 216 552 259 588 339 590 343 557 292 508 Havaiji poly 169 48 154 107 161 116 145 140 137 190 226 206 236 157 206 154 200 127 189 131 192 105 175 72 182 50 Idaho poly 555 221 539 263 563 291 560 304 582 330 595 328 605 291 601 227 591 209 552 215 Illinois poly 603 229 602 312 631 305 650 284 644 222 Indiana poly 461 197 454 215 469 258 535 258 544 244 553 225 540 198 Iowa poly 368 268 361 333 488 336 488 291 481 285 484 277 471 269 Kansas poly 581 343 677 330 697 310 682 289 652 281 633 309 602 313 Kentucky poly 504 488 510 458 498 440 501 421 553 421 555 435 546 461 574 461 585 475 593 499 547 504 Louisiana poly 836 111 850 149 854 157 897 106 887 89 872 60 849 56 Maine poly 732 253 732 263 756 254 778 266 776 275 788 278 798 296 811 268 797 268 793 242 Maryland poly 816 170 817 186 849 180 857 187 878 189 878 171 854 160 Massachusetts poly 544 114 555 131 596 149 613 224 664 219 674 191 647 128 581 85 Michigan poly 448 79 456 143 453 147 461 156 461 196 541 196 541 186 513 168 510 150 520 126 556 96 483 86 478 71 Minnesota poly 568 376 603 373 606 472 585 473 573 459 546 459 556 427 555 415 Mississippi poly 470 259 471 269 486 288 488 345 566 344 561 353 571 353 582 334 559 305 562 294 536 261 Missouri poly 184 49 179 70 194 104 190 127 200 123 209 152 235 154 237 147 342 158 351 75 Montana poly 340 203 337 244 368 247 368 265 475 269 460 217 426 208 Nebraska poly 92 182 180 200 156 324 146 323 141 342 73 244 Nevada poly 829 114 825 168 852 160 835 109 New Hampshire poly 801 207 799 225 806 231 797 240 809 254 823 224 815 218 815 211 New Jersey poly 245 320 347 330 337 436 245 431 242 443 226 439 New Mexico poly 727 177 716 205 789 190 799 204 815 209 815 216 823 221 847 202 821 205 817 185 817 167 803 124 777 128 754 166 New York poly 706 328 666 366 716 357 748 359 768 375 817 333 803 309 Tave-Carolina poly 351 76 345 138 455 144 447 80 Tave-Dakota poly 653 281 679 285 686 292 714 243 710 213 675 224 663 220 645 223 649 275 Ohio poly 347 331 488 337 494 407 430 397 397 388 397 347 345 345 Oklahoma poly 60 79 26 145 26 162 136 188 142 137 157 118 150 104 99 104 73 97 72 83 Oregon poly 708 210 716 255 791 240 804 230 797 223 799 205 788 191 Pennsylvania poly 849 179 855 187 847 195 841 183 Rhode Island poly 686 363 738 418 765 376 749 361 716 356 Maadâ-Carolina poly 346 138 456 144 452 149 459 157 459 195 456 214 425 207 375 202 341 201 343 182 343 160 Maadâ-Dakota poly 569 374 667 366 705 327 575 344 Tennessee poly 346 342 337 439 274 432 306 485 331 501 347 484 368 488 407 560 440 572 440 532 507 489 511 457 498 412 483 404 397 389 396 345 Texas poly 182 201 228 209 224 232 256 234 244 321 162 307 Utah poly 803 123 816 168 825 168 828 120 Vermont poly 698 310 677 331 803 308 789 280 775 276 778 267 765 258 753 258 731 277 726 304 Virginia poly 57 76 73 85 73 95 111 102 158 109 168 49 88 25 60 34 Washington poly 763 260 753 259 743 278 732 276 728 297 717 308 700 312 689 297 694 275 709 262 712 241 715 257 734 254 734 262 753 253 761 254 Uárji-Virginia poly 522 129 520 140 513 146 513 169 538 184 539 210 549 216 592 210 600 156 593 153 585 143 548 126 538 120 Wisconsin poly 239 148 223 232 337 244 343 157 Wyoming rect 871 222 955 243 Connecticut rect 883 272 953 290 Delaware rect 882 291 951 315 Maryland rect 680 88 774 113 Massachusetts rect 675 33 785 60 New Hampshire rect 867 244 950 269 New Jersey rect 863 195 954 220 Rhode Island rect 727 63 780 86 Vermont rect 842 318 959 335 Washington, D.C. rect 858 340 953 361 Uárji-Virginia Käldeeh. * Vehmaa. Vehmaa () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Vehmaast ääsih 2 298 olmožid, já ton vijdodâh lii 202,09 km², mast 13,24 km² lii čääci. Vehmaa naaburkieldah láá Laitila, Mynämäki, Taivassalo já Uusikaupunki. Siijdah. Ane, Antola, Ennyinen, Gunnila, Haapanala, Heikola, Hermula, Hiedo, Hietajärvi, Hilleinen, Himoinen, Hinnuri, Huruinen, Huukainen, Ilmarinen, Inkurinen, Irjala, Isoalho, Kaipinen, Kaivoinen, Karaluoto, Karintaka, Kaukola, Kauramäki, Kesoinen, Ketto, Kiikoinen, Kiima, Kiimkallio, Kirkkomäki, Kirkonkylä, Kivijärvi, Korpi, Koski, Krookkinen, Kupusjärvi, Kuulila, Lahdenranta, Lahdinko, Laittinen, Lallinen, Lammi, Lautanala, Lempiö, Ludila, Maarjärvi, Maitila, Manterkaisti, Mylly, Nakkila, Nuhjala, Oja, Pankkio, Papala, Pappila, Piettinen, Piiloinen, Pitkiskallio, Pullila, Pummainen, Puosta, Puotila, Putta, Pyöli, Rahikkala, Rahkmala, Rautila, Reinilä, Revo, Riihivainio, Riittiö, Ristinkylä, Rokainen, Saarikkala, Salo, Seipsaari, Sillankorva, Soinila, Takala, Tanila, Tarvola, Taskala, Tommila, Tuomarla, Tuomoinen, Uhlu, Ukkila, Vahilainen, Vallila, Vanhakylä, Varttainen, Vihtjärvi, Viiainen, Viljainen, Vilu, Vinkkilä, Ylikylä, Ylöjärvi já Yötiö. Domna Khomjuk. Domna Maksimovna Khomjuk (js. Zakharova, js. Захарова; š. čohčâmáánu 10. peeivi 1954, Koarrdõgk, Murmansk, Sovjetlitto) lii kieldâsämmilâš zooteknijkkár, kirječällee já musijkkár, kii lii porgâm kieldâsämikielâ já -kulttuur iäláskitmist. Eellim. Domna Maksimovna Zakharova šoodâi čohčâmáánu 10. peeivi 1954 Koarrdõgkist. Suu vaanhimeh láin pajeulmuuh já palhâšum suátiveteraaneh. Suu eeči lâi Maksim Antonovich Zakharov (1919–1984) já suu enni Marija Ivanovna Zakharova (1922–2008). Sunnui šoddii ohtsis oovce párnážid. Ive 1962 sovjetlittoliih meridii huksiđ čäcivyeimilájádâs já puáđđuđ Koarrdõgkjuuvâ. Muáddi ive maŋeláá peerâ kaartâi varriđ Luujáávrán, ko ubâ Koarrdõgk paasij čääsi vuálá. Sun luvâškuođij zootekniik Sortavala eennâmtuáluopâttuvvâst. Valmâštum maŋa sun poorgâi paijeel 25 ihheed eennâmtuáluuásádâhkoddeest. Maŋeláá sun poorgâi sierâlágán almoshaldâttâhpargoin. Kuhes hárjánem lii šoddâm meid sierâlágán luáttámušpargoin tegu 10 ihheed Luujäävri vaaljâlävdikode saavâjođetteijen. Muusik. Kieldâsämmilij ärbivuáválâš vookaalmuusikšlaajâ "livvt" () lii lamaš uási Khomjuk elimist aaibâs šoddâm rääjist. Sehe Khomjuk enni já ákku livvtijn já aainâs-uv suu enni lâi tobdos livvtejeijee. Suu enni livvtij tagarijn muusikjuávhuin ko Luujäävri aalmuglâš lávlumjuávhust "Lujavvr" () já muusikjuávhust "Ojar" (). Suu livvteh láá vyerkkejum el. Taažâst, Eestienâmist já Saksaast. Domna uábbi Anfisa Agejeva lii meid tobdos livvtejeijee. Ive 2002 Khomjuk livvtij vuossâmuu keerdi Sámi Grand Prix -juoigâm- já lávlumkištoost. Sun uásálistij juoigâmuásán pittáin "Luojavr", mii muštâl suu kaavpugist Luujäävrist. Iivij 2003 já 2019 sun uásálistij siämmáá uásán oovtâst oobijnis Anfisa Agejevain. Ive 2003 suoi livvtijn pitá "Duottar" já ive 2019, "Vuess". Ive 2021 Khomjuk livvtij oppeet ohtuu. Talle pitá nommâ lâi "Parrša vigket". Palhâšumeh. Pessijâšlávurduv 2019 Khomjuk vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume. Marry Ailonieida Somby. Marry Ailonieida Somby (ovdâlist Marry Aslaksdatter Somby; š. syeinimáánu 31. peeivi 1953, Tiänu, Taažâ) lii taažâsämmilâš kirječällee. Somby luuvâi Tromsa ollâopâttuvâst. Karrieeris aalgâst sun lâi pargoost nukketeatterist. Sun aasâi Tave- já Maadâ-Amerikâst ovdilgo sun maacâi Taažân. Somby vuossâmuš tyeji ive 1976, Ámmul ja alit oarbmælli, lâi vuossâmuš orjâlâškielâlâš párnáikirje. Maaŋgah suu kiirjijn láá jurgâlum tárukielân. Rauni Magga Lukkari. Rauni Magga Lukkari (š. čohčâmáánu 30. peeivi 1943, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš tivtâsteijee já jurgâleijee. Sun čáálá orjâlâškielân. Palhâšumeh. Ive 2009 Lukkari vuoitij Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume kirjeest "Lihkkošalmmái". Inga Ravna Eira. Rauni Magga Lukkari (; š. vyesimáánu 30. peeivi 1948, Kárášjuuhâ, Taažâ) lii taažâsämmilâš kirječällee, tivtâsteijee, jurgâleijee já máttáátteijee. Eira lii čáállám tiivtâid, novellijd já párnáikiirjijd. Sun čáálá orjâlâškielân. Kerttu Vuolab. Kerttu Maarit Kirsti Vuolab (š. vyesimáánu 1. peeivi 1951, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš kirječällee já jurgâleijee. Sun čáálá orjâlâškielân. Sun lii meiddei jurgâlâm kiirjijd sämikielân. Palhâšumeh. Ive 2014 Vuolab vuoitij Kollekielâ-palhâšume pargostis orjâlâškielâlii čaabâkirjálâšvuođâ ovdedeijen. Happi. Happi lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii O (oxygenium), oornigloho 8 já aatoomtiäddu 15,999 u. Rijjâ algâamnâsin happi lii visteliegâsvuođâst kaasun, já tot lii 21 % Eennâmpáálu áimukeerdist. Happi kávnoo luándust valjeeht ovtâstâhhân, ovdâmerkkân čääccin sehe eennâm- já källeevuáđu mineraalin. Happi lii eennâmkoorâst 47 %, já tot lii-uv eennâmkoorâ táválumos algâaamnâs. Rijjâ happi reagist uáli älkkeht eres amnâsijgijn. Happi paijeentuálá puállám, já stuárráámus uási iälánijn tarbâšeh tom elimân. Happi luovvân šadoi ohtiimist, já maaŋgah iäláneh kevttih tom sellâvuoiŋâmist. Allotrooppisâš häämih. Happi ij kuássin lah luándust ovtâskâs atomin. Táválávt tot lii happimolekyylin (O2). Stuárráámus uási vyeliáimukeerdi haapist lii O2 já tot lii meid haapi häämi, mon elleeh pyehtih vuoiŋâđ. Haapist lii meid allotrooppisâš häämi, mii kočoduvvoo oconin (O3). Occoon lii iälánáid mirhâlâš vuoiŋâđ, já tot vahâgit já iärdud vuoiŋâmkiäinuid. Pajeáimukeerdist tot ráhtá occoonkeerdi, mii iästá uásild piäiváá háitulii ultravioletsuonjârdem puáttim Enâmân. Tondiet meid occoon lii elimân veltihánnáá. Ive 2001 kavnui haapi nube häämi O4, mii šadda táválii happimolekyylist ko teedâ lii ucemustáá 20 GPa. Ton lasseen komovuođâst Eennâmpáálu alda kávnojeh ennuv happiatomeh (O). Komovuođâ happi lii čuolmâ satelliitáid tondiet ko tot reagist satelliit asemateriaalijgijn já muttá satelliit suonjârdem- já absorbistemjiešvuođâid. Isotoopih. Haapist láá kulmâ stäđis isotoop: 16O, 17O já 18O, main 16O lii puoh táválumos (99,762 % haapist). Masa puoh 16O lii šoddâm helium fuusioreaktiost. 17O vuod šadda čiđđâsyklist, vety fuusiost. 18O šadda čiđđâsyklist pááccám 14N já helium fuusioreaktiost. Tondiet ko 16O já 18O šoddâm váátá helium já 17O tuše vety, te ucebeh tääsnih pyevtitteh enâmustáá 17O. Haapi radioisotoopeh láá kavnum ohtsis neljinubáloh. Kuhemus pelilumäigi lii 15O:st (122,24 s) já 14O:st (70,6 s). Paijeel seekunt pelilumäigi lii čuávuváin isotoopijn: 19O (26,91 s), 20O (13,51 s), 21O (3,42 s) já 22O (2,25 s). 16O keppisuboh isotoopeh pieđgâneh positroniemissioin typpin já 18O lussâduboh isotoopeh beetapieđgânmijn fluorrân. Ovtâstuvah. Haapi merhâšitteemus ovtâstâh lii čääci (H2O), mii lii haapi já vety ovtâstâh. Čääci lii haapi lasseen tergâdumos aamnâs Eennâmpáálust tiettum elimân. Nubbe oovtâkiärdánis haapi ja vety ovtâstâh lii vetyperoksid (H2O2). Vetyperoksid lii vuáimáás hapitteijee, já tot lii kevttum viälgudittemamnâsin já kuáddurakettij puáldimamnâs hapitteijen. Eres epimeetaaloksidijn tobdosumoseh láá čiđđâdioksid (CO2) já čiđđâmonoksid ađai hágá (CO). Čiđđâdioksid šadda orgaanlâš ovtâstuvâi pyelimist, já tot lii merhâšittee šaddovistekaasu. Čiđđâmonoksid vuod lii mirhâlâš kaasu, mii šadda čiđđâovtâstuvâi epitievâslii puállámist. Eres táváliih epimeetaaloksideh láá riššâdioksid já -trioksid sehe typpimonoksid já -dioksid. Taah oksideh láá ááimunuáskádâsah, já toh tovâtteh čácáduvâi já eennâmvuáđu suvrom. Happi ráhtá ennuv ovtâstuvâid meid metallijgijn. Meetaalovtâstuvâin haapist lii táválávt hapittemloho -II. Meetaaloksideh láá táválávt tergâdeh malmâmineraaleh. Meetaaloksideh láá kevttum meid ivneamnâsin já kemiallij reaktioi katalyytin. Maaŋgah alkaal- já eennâmalkaalmeetaalhydroksideh láá uáli vuáimáás alkaaleh. Happi puáhtá leđe meid ionin teikkâ maaŋgâaatoomlâš ioni uássin. Ovdâmerkkân haapi ionist lii oksidioni (O2-), mii lii uássin meetaal oksidijn. Haapi já vety ionijn merhâšitteemuuh láá laagâ suvroduv tovâtteijee oksoniumioni (H3O+) já alkaallâšvuođâ tovâtteijee hydroksidioni (OH-). Eres algâamnâsij já haapi ionijn táválumoseh láá källeevuáđu mineraalijn orroo silikaationih, main oovtâkiärdánumoseh láá meta- já nesosilikaat (SiO32- já SiO44-). Kemikaalijn táváliih haapi molekyylionih láá karbonaat- (CO3-) já sulfaationi (SO42-) sehe isesuándijn kevttum nitraationi (NO3-) já fosfaationih (PO3- já PO43-). Happi biologiast. Haapist lii uáli stuorrâ merhâšume Eennâmpáálu iälánáid. Šadoh já motomeh tiäbuh sehe bakteereh pyevtitteh haapi fotosyntees čuovâreaktiost. Čuovâreaktiost iäláán ohtimcuozzâdâh absorbist fotonijd ađai piäiváá čuovâ, mon energia pieđgee čäcimolekyyl happin já vetyn. Vety juátká ton maŋa fotosyntees čuávuváá muudon já happi luovvân ááimun. Uási haapist mana iäláán jieijâs sellâvuoiŋâmân. Masa puoh eennâmpáálu haapist puátá pyevtitteijei fotosynteesist. Masa puoh iäláneh tarbâšeh haapi sellâvuoiŋâmân, mast seelah luovâsmiteh ravâdâs energia kiävttusis. Sellâvuoiŋâmist luovvân čiđđâdioksid já čääsi, mon šadoh já tiäbuh vuod kevttih fotosynteesân. Iäláán immuunsysteem sáttá kevttiđ haapi reaktiivisâš haamijd, nuuvt ko peroksidioni (O2-) já singlethaapi, mikrobij tuššâdem várás. Vety. Vety lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii H (hydrogenium), oornigloho 1 já aatoomtiäddu 1,00794 u. Vety lii epimeetaal, mut tot lii kuittâg-uv siämmáá juávhust alkaalmetallijgijn, ko tast lii alkaalmetallij náál ohtâ olgoelektron. Vety lii visteliegâsvuođâst ivnettes, hajâttem já mávuttem kaasu, mii lii keppisub ko áimu. Vety oro táválávt vetymolekyylin (H2). Ton suddâmčuogâstâh lii -259 °C já tuoldimčuogâstâh -253 °C. Vety tobdosumos ovtâstâh lii čääci (H2O). Čääci lii haapi lasseen tergâdumos aamnâs Eennâmpáálust tiettum elimân. Stuárráámus uási eennâmpáálu vetyst lii čääccin. Vety lii mottoom verd meid eennâmkoorâst (0,14 %) já áimukeerdist (0,00005 %). Vety lii maailmubâlâšvuođâ almosumos algâaamnâs, já tot tuáimá taasnij fuusioreaktioi puáldimamnâsin. Isotoopeh. Vetyst láá kyehti stäđis isotoop, main táválumos lii 1H ađai protium. Protiumist lii tuše ohtâ prootoon ige ohtâgin neutron. Maailmubâlâšvuođâ puoh vetyst protium lii 99,98 %. Vety eres stäđis isotoopeh láá 2H ađai deuterium. Deuteriumist láá ohtâ prootoon já ohtâ neutron. 0,015 % puoh vetyst lii deuterium. Čääci, mast lii táválii vety saajeest deuterium, kočoduvvoo lusis čääccin. Lusis čääci lii kevttum aatoomvyeimilágádâsâi reaktorij čuáskudeijen. Vety merhâšitteemus radioisotoop lii 3H ađai tritium, mast láá kyehti neutron. Tritium pelilumäigi lii 12,32 ihheed, já tot lii tuše 0,0001 % puoh vetyst. Tritium lii kevttum merkkâamnâsin isotoopgeokemiast sehe talhâsamnâsij metaboliatutkâmušâin. Vety eres radioisotoopeh láá 4H, 5H, 6H já 7H, mut toh láá uáli epistáđáseh, iäge toh tiettuu luándust. Spin-isomeria. Vetymolekyylist láá kyehti spin-isomeer ađai häämi, mast molekyyl atomij protonij spineh láá ereslágáneh. Ortovetyst spineh láá siämmáásundásiih já paravetyst eressundásiih. Orto- já paravetyst láá ereslágáneh jiešvuođah: Ovdâmerkkân ortovety lievlâlumliegâsvuotâ lii 0,24 °C aaleeb ko paravetyst. Visteliegâsvuođâst 75 % vetyst lii ortovety, mut kolgos häämist sehe alda absoluutlâš nolláčuogâstâh masa puoh vety lii paravetyn. Vety algâamnâsij ráiđulâš vuáháduvvâst. Táválávt vety lii sajettum algâamnâsij ráiđulâš vuáháduvvâst vuosmuu sárgáttâhân ađai siämmáá sajan ko alkaalmetalleh. Vety lii kuittâg-uv viehâ ereslágán ko alkaalmetalleh: Vety ij reagist čassijn nuuvt ko ovdâmerkkân litium, natrium teikkâ kalium. Tot lii meid táválávt luokattâllum epimetallin. Ton lasseen vety ionistemenergia já elektronegatiivlâšvuotâ láá ennuv stuárráábeh ko alkaalmetallij västideijeeh. Vety ionistemenergia (1310 kJ/mol) västid eenâb halogeenij ionistemenergiaid. Vety sulâstit halogeenijd meid tondiet ko ton elektronráhtusist šadda stääđis, jis tot finnee oovtâ elektron. Vety kuittâg-uv sulâstit alkaalmetallijd maaŋgâ ääšist: Sehe alkaalmetalleh já vety láá s-laigosist, ađai toi olgolumos aatoomorbitaal lii s-orbitaal, ko halogeenijn olgolumos lii p-orbitaal. Ton lasseen vety elektronaffiniteetárvu lii 73 kJ/mol, ko alkaalmetallij áárvuh láá suulân 50 kJ/mol já halogeenij -300 kJ/mol. Vety epičielgâs sajattuv tááhust kemia sánáduvvâst västideijee IUPAC lii avžuuttâm, ete vety ferttiiččij leđe vuosmuu rááiđust kaskoo ráiđulii vuáháduv, kuás tot ij liččii alkaalmetallij ijge halogeenij juávhust. Suuvrah já alkaaleh. Suvrâ já alkaal láá Brønsted–Lowry-teoria mield miäruštâllum tienuuvt, ete suvrâ lii aamnâs, mii luovât vetyioni ađai prootoon (H+). Alkaal lii vuod aamnâs, mii vuástáváldá vetyioni. Suuvres čäcilaggâ šadda, ko čääci vuástáváldá vetyioni já tast šadda oksoniumioni (H3O+). Alkaallâš čäcilaggâ šadda, ko čääci luovât vetyioni já tast šadda hydroksidioni (OH-). Laagâ suvroduv teikkâ alkaallâšvuođâ vieksâvuotâ sorjo oksonium- teikkâ hydroksidionij meereest. Vety ovtâstuvah. Vetyovtâstuvâid puáhtá jyehiđ čonnâsijdis vuáđuld kovalentsâš, ioničoonâslâš já meetaallâš ovtâstuvváid. Kovalentsâš ovtâstuvah láá vety já eres epimeetaal ovtâstuvah, nuuvtko čääci, ammoniak já vetyhalogenideh. Taah ovtâstuvah láá visteliegâsvuođâst táválávt kaasun. Ioničoonâslâš ovtâstuvah láá elektropositiivlâš alkaal- teikkâ eennâmalkaalmeetaalioni já elektronegatiivlâš hydridioni (H-) ovtâstuvah. Taah hydrideh reagisteh vuáimálávt čassijn, mast šaddeh vetykaasu já meetaalhydroksid. Sirdâšemmetallijguin, lantanoidijguin já aktinoidijguin vety ráhtá meetaallâš ovtâstuvâid. Historjá. Putes vety valmâštij vuossâmužžân eŋlandlâš kemist-fysijkkár Henry Cavendish ive 1766, ko sun laggij ryevdi riššâsuuvrân já tast šoodâi tubdâmettum kaasu. Cavendish meid merkkui, ete vety já ááimu siävus pävkittij já tast šoodâi kolgos. Ive 1781 Cavendish kavnâttij, ete kolgos lâi čääci. Siämmást sun komettij Aristoteles já Kreika eres luándufilosofij jurduu tast, ete čääci lii algâaamnâs. Cavendish ij tiättám, ete sun lâi kavnâm uđđâ algâamnâs, pic juurdij, ete kaasu lâi flogiston. Ovdil Cavendish, meid alkemist Paracelcus já eŋlandlâš Robert Boyle valmâštáin vety, mut suoi iävá tutkâm ton jiešvuođâid teikkâ ubâ tiättámgin, mii tot lâi. Ranskalâš kemist Antoine Lavoisier adelij vetyn noomâ "hydrogène", mii puátá kreikkâkielâ saanijn ὕδωρ (hydor, čääci) já γίγνομαι (gignomai, rähtiđ, šoddâdiđ). Noomâ suijân lii vety já haapi koskâsâš reaktio, mast šadda čääci. Kiävttu. Onnáá peeivi vety lii kevttum ammoniak valmâštâsâst. Ammoniak valmâštuvvoo Haber-Bosch-vuovvijn vetyst já tyypist. Vety lii kevttum meid oljojáálludmist, mast vetyin puáhtá lasettiđ čiđđâvetyi vety-čiđđâ-koskâvuođâ já návt pyerediđ toi pyellim. Vetyin puáhtá meid meddâlistiđ oksidijd maalmâin já riišâ oljoost sehe valmâštiđ metanol čiđđâmonoksidijn. Kolgosvety lii kuáddurakettij pyeremus puáldimaamnâs. Hapitteijen lii táválávt kolgoshappi. Vâi happi já vety pisoh kolgosin, ferttee liegâsvuotâ leđe vuálá -183 °C. Tondiet rakettij puáldimamnâs siäiluttem kuhháá lii väädis. Akaki Minašvili. Akaki Minašvili (; š. čohčâmáánu 24. peeivi 1980, Tbilisi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Käldeeh. Minašvili Minašvili Emma Caulfield. Emma Caulfield Ford (olmâ nommâ Emma M. Chukker; š. cuáŋuimáánu 8. peeivi 1973, San Diego, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Emma Caulfield šoodâi cuáŋuimáánu 8. peeivi 1973 San Diegoist, Kaliforniast. Ive 2017 sun naajâi Mark Leslie Fordáin. Sunnust lii ohtâ nieidâ (š. 2016). Karrieer. Emma Caulfield finnij vuossâmuid roolâid ive 1994. Sust lâi talle uccâ roolâ kuulmâ TV-rááiđust. Sust šoodâi pegâlmâs 1990-lovo loopâst, ko sun čaittâlij tagarijn TV-rááiđuin ko Beverly Hills, 90210 já Buffy the Vampire Slayer. Mari Boine. Mari Brit Randi Boine (ovdâlist Boine Persen, js. Olsen,; š. skammâmáánu 8. peeivi 1956, Kárášjuuhâ, Taažâ) lii taažâsämmilâš musijkkár. Sun čáálá pitái saanijd oovtâst Kerttu Vuolabáin. Eellim. Mari Brit Randi Josefsdatter Boine Olsen šoodâi skammâmáánu 8. peeivi 1956 Gámehisnjaargâst, Kárášjuuvâst, Taažâst uáli oskováá perrui. Suu eeči lâi smavvâtálulâš já snikkár Josef Boine Olsen (1922–1990) já suu enni lâi Kirsten Olsdatter Vuolab (1924–1991). Sunnui šoddii ohtsis vittâ párnáá: Ole, Dagny, Mari, Håkon já Anne Kirsten. Palhâšumeh já tubdâstâsah. Ive 1992 Sämirääđi keigij Boinen rääđi kunneepalhâšume. Čuávuváá ive Boine vuoitij vuossâmuu Áillohaš-muusikpalhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi vuáđudii Nils-Aslak Valkeapää 50. šoddâmpeeivi kunnen. Ive 2018 Tromsa ollâopâttâh meridij nomâttiđ suu kunneetuáhtárin. Jaskatvuođa maŋŋá "(Etter stillheten)" (1985). Jaskatvuođa maŋŋá / Etter stillheten / After the Silence Gula Gula (1989). Gula Gula / Hør stammødrenes stemme / Hear the voice of the tribe's mothers Goaskinviellja (1993). Goaskinviellja / Ørnebror / Eagle Brother Idjagieđas (2006). Idjagieđas / In The Hand Of The Night Inger Karoline Gaup. Inger Karoline Gaup (š. 1995, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii taažâsämmilâš lávloo. Sun vuoitij sämmilii Riddu Násttit -talentkišto ive 2010. Ton lasseen sun lii uásálistám Sámi Grand Prix -kišto lávlumuásán kulmii já vuáittám taam kuohtii: ive 2012 pittáin "Oainnát go?" ja nube keerdi ive 2018 pittáin "Oahppan lean". Sieivâsuáhi. Sieivâsuáhi ("Betula pubescens") lii Tave-Suomâ táválumos suáhi. Tot váátá ucceeb čuovâ ko sonjosuáhi já šadda meiddei jeegijn já suoivust. Tuodârsuáhi. Tuodârsuáhi ("Betula pubescens ssp. Czrepanovii") lii suáhi. Tot lii sieivâsuávi vyelišlaajâ. Tuodârsuáhi lii jiešalnees siämmáš suáhi, mii šadda leevijn já vuovdijn, mut tot lii nuuvt pyereest vuáhádum tuodârkuávloid, et puáhtá pyereest-uv kočodiđ tom aaibâs jieijâs suáhišlaaijân. Sonjosuáhi. Sonjosuáhi ("Betula pendula") lii suáhi. Ton nommâ kovvee, maht uávsih sonjoh vuáluskulij. Sonjosuáhi lii koškásub soojij muorâ já váátá eenâb čuovâ ko sieivâsuáhi, mii šadda meiddei jeegijn já suoivust. Säämist sieivâsuáhi, tuodârsuáhi já skierri láá táváluboh ko sonjosuáhi.Ukkonen, Kirsi. Skierri. Skierri ("Betula nana") lii suávi suuvâ uánihis jeessân. Tot lijkkoo šoddâđ iänáážin jeegijn, jeggiriddoin já roođoin, mut meid päljis tuoddârijn. Levânem. Skierri šadda tuše maailm tavemuin oosijn. Kuosâ. Kuosâ ("Picea abies") lii kuácceemuorâ, mii šadda meecijn já jeegijn. Kuosâ já peeci láá kuácceevyevdi uáiváámusah. Kuosâ váátá šoddâmsaajeest eenâb raavvâdamnâsijd ko peeci. Kuosâ kiävttoo távjá juovlâmuorrân. Stuárudâh. Kuosâ kukkodâh puáhtá leđe joba 30–40 m, moos tot olá suullân 100-ihásâžžân. Tave-Suomâst tot ij kuittâggin peesâ siämmáá kukkosâžžân puárásubbongin. Tobbeen kuosâin lii tuše čiŋŋâmuorâ-árvu ton suujâst, et toh láá uáli uceh. Levânem. Kuosâ šadda Tave-Euroopâst sehe Koskâ- já Nuorttâ-Euroop váráduvâin. Levânem Suomâst. Kuosâ šadda masa ubâ Suomâst, mutâ tot váilu tuodârkuávluin já merâsuolluin. Tavemuu Suomâst tot ij šoodâ. Kuosâvyevdih Aanaar kieldâst láá viehâ uccáá. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Säämist peeci lii táválub muorâ ko kuosâ, mutâ vissásávt sämmiliih läävejii kevttiđ tom tain soojijn, kost tot šadda. Paanij putestem tiet sij láá suoskâm kuosâkääsi siämmáánáál ko pecikääsi-uv. Mudoi-uv kuosâ kevttim lii siämmáásullâsâš ko peesi kevttim. Kuosâkuáccein lii tälviv ennuv C-vitamiin, veikkâ ij aaibâs siämmáá ennuv ko peesist. Kuosâpikkâ tuššâd bakteerijd já toin puáhtá-uv tipšođ haavijd. Vorâs, kirkes já njarbâdis pikkâ lii puoh pyeremus, mutâ korrâ pikkâ-uv annoo. Sehe kuosâ- já pecikuácceeh suápih juhâmuššân, já uđđâ ihešoddâmkeerdijd puáhtá puurrâđ nuhtán. Kuosâ ihešoddâmkeerdijn puáhtá vuoššâđ siiráp siämmáánáál ko peesist. Kuorsâttuv, leencu, kiđđâvaibâmvuođâ, kepispocceekuddum já leesmi tipšuu toin. Kuácceelávgu helppij leesmi- já vuoiŋâmorgaanvaaivijn. Elin Kåven. Elin Kåven (š. roovvâdmáánu 25. peeivi 1979, Hammerfest, Taažâ) lii taažâsämmilâš lávloo. Sun vuoitij Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási ive 2008 pittáin "Áibbas jaska". Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšume. Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšume (,,, já) lii ohtâ viiđâ palhâšuumeest. Taat palhâšume vuáđudui ive 1965. Aalgâst tot juohhui tuše jyehi nube ive, mut ive 1990 rääjist Tave-enâmij rääđi lii mieđettâm tom jyehi ive tienuuvt, ete parâlâš iivij palhâšume juáhhoo nuotâsteijee tyejeest já parâttem iivij tave-eennâmlâš musijkkárân teikkâ muusikjuávkun. Palhâšume stuárudâh lii 350 000 Tanska ruvnâd ađai suulân 47 000 eurod. Käldeeh. * Leibi (muorâ). Leibi ("Alnus incana") lii lostâmuorâ, mii šadda ridoin, aijuin, meecijn, rotoenâmijn já luođâi piällást. Stuárudâh. Maadâ-Suomâst leibi sáttá šoddâđ paijeel love meettersâžžân, mut Säämist uáli harvii paijeel neelji meetter. Levânem. Lieibi šadda Euroopâst, eromâšávt ton tave- já nuorttâoosijn. Levânem Suomâst. Leibi lii almolâš muorâ ubâ Suomâst. Leibi koočât loostâid ruánáájin já tondiet toh láá pyereh raavâdamnâseh piäldust teikkâ muorâkäärdist. Maadâ-Suomâst leibi šadda muorrân, ko vist Tave-Suomâ leibi lii táválávt vyelišlaajâ "Alnus incana ssp. kolaënsis", mii páácá miestân. Leibi ij lah meendugin táválâš muorâ Säämist já tom puáhtá uáiniđ ereslasseen päikkinoomâi pehti. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Šišne ruopsis ivne finnejii leibipáárhust. Sämmiliih läävejii suoskâđ leeibi páárhu já šišne siämmáá ääigi já tánávt päiniđ naahkijd ruopsis čulgáin. Nubbe vyehi lâi čaacciđ näähki ostočääsist. Ruopsis ivne finnejii meiddei vorrâruottâsist. Tááláá ääigi leeibi vuolâttâsah kiävttojeh kyele suovâstmân. Leibi addel suovâskuálán mučis ruškis iivne. Leibi lii jieijâs náálá mučis muorâ nomâlâssân stuorrâ lostâidis peeleest, mut tast ij lah aldagin taggaar puáldimmuorâ-árvu, ko lii ovdâmerkkân suávist. Marilyn Monroe. Marilyn Monroe (algâalgâlâš nommâ Norma Jeane Baker;) lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, lávloo já malli. Sun lii ohtâ peeggâlmumosijn elleekovetaasnijn maailmist. Anfisa Agejeva. Anfisa Maksimovna Agejeva, meid Anfisa/Anfissa Ageeva/Ageyeva (, j.s. Zakharova (Захарова); š. kuovâmáánu 12. peeivi 1952, Kanjovka, Murmansk, Sovjetlitto) lii kieldâsämmilâš kirječällee já musijkkár. Sun lii vuossâmuš Ruošâ beln sämmilâš, kii lii vuáittám Sámi Grand Prix. Eellim. Anfisa Maksimovna Zakharova šoodâi kuovâmáánu 12. peeivi 1952 Kanjovkast (). Suu vaanhimeh láin pajeulmuuh já palhâšum suátiveteraaneh. Suu eeči lâi Maksim Antonovich Zakharov (1919–1984). já suu enni Marija Ivanovna Zakharova (1922–2008) Sunnui šoddii ohtsis oovce párnážid. Ive 1962 sovjetlittoliih meridii huksiđ čäcivyeimilájádâs já puáđđuđ Koarrdõgkjuuvâ. Muáddi ive maŋeláá peerâ kaartâi varriđ Luujáávrán, ko ubâ Koarrdõgk paasij čääsi vuálá. Muusik. Kieldâsämmilij ärbivuáválâš vookaalmuusikšlaajâ "livvt" () lii lamaš uási Agejeva elimist aaibâs šoddâm rääjist. Sehe Agejeva enni já ákku livvtijn já aainâs-uv suu enni lâi tobdos livvtejeijee. Suu enni livvtij tagarijn muusikjuávhuin ko Luujäävri aalmuglâš lávlumjuávhust "Lujavvr" () já muusikjuávhust "Ojar" (). Suu livvteh láá vyerkkejum el. Taažâst, Eestienâmist já Saksaast. Agejeva uábbi Domna Khomjuk lii meid tobdos livvtejeijee. Agejeva lii livttim maŋgii Sámi Grand Prix -kišto juoigâmuásist sehe ohtuu já oobijnis Domna Khomjukáin. Ive 2001 Agejeva livvtij vuossâmuu keerdi kištoost, mon sun vuoitij livtt-pittáin "Meleš". Muáddi ive maŋeláá sun uásálistij siämmáá uásán oovtâst oobijnis Domna Khomjukáin. Talle suoi livvtijn pitá "Duottar". Agejeva viigâi vyeittiđ oppeet iivij 2007 já 2013, ive 2007 pittáin "Sorrow" já ive 2013 pittáin "Luottáš". Ive 2019 sun maacâi oobijnis kiišton, kost suoi livvtijn pitá "Vuess". Voodoo. Voodoo, teikkâ vodun (meid vodu, vodou), lii Beninist já Togost šoddâm animistlâš oskoldâh. Voodoo-nomâttâs lii fonkielâlâš sääni, mii meerhâš "uáinimettum, váldálâš vyeimi, mii puáhtá sotkâđ já siähániđ ulmui elimân". Voodoost iä lah pasekirjeh ige paradiis. Voodoost láá suullân 50–100 miljovn hárjutteijed maailmist, iänááš Viestâr-Afrikâst. Beninist ovdâmerkkân fon-, yoruba- já ewe-hiäimuh hárjutteh tom. Voodoon láá šoddâm maaŋgâlágán häämih, ko tot lii levânâm uárjikäävpi mieldi Amerikân. Tobbeen tot lii váldám váiguttâsâid uárjivuođâst já katolilâšvuođâst. Populaarkulttuurist já fiktiost maŋgii siävutteh voodoo ohtân čapis magiain, mutâ eromâšávt Viestâr-Afrikâst ulmuuh halijdeh čielgâsávt iäruttiđ taid kyevti. Jiešvyevih. Voodoost iä lah pasekirjeh, paradiis ige helvit. Eellim já jäämmim rääji ij mudoigin lah nuuvt čielgâs. Voodoost iä osko, ete jaamišeh láppojeh peic peri mutteh häämis já šaddeh jieggân, kiäin puáhtá koijâdiđ iše já torjuu elimân. Motomijn hiäimuin oskoh, ete jiegah láá muorâin, já tondiet motomijn puáris muorâin láá šoddâm imelij alttareh, moid ulmuuh tuálvuh skeeŋkâid. Imeleh. Voodoo lii polyteistlâš ađai maaŋgâimmeellâš oskoldâh. Totkeeh já oskoldâhtietteeh láá rekinistám Guinealuovtâst paijeel 150 immeelvuottâd. Imeleh láá juohhum eennâm, alme já suáđi imeláid, já tain lii čielgâ hierarkia. Alme imelijn tehálumos lii Hevioso ađai Shango, äijihšooŋâ immeel, já eennâm imelijn Sakpata. Gu lii suáđi imelijn tehálumos. Tot lii meid tuulâ já ryevdi immeel. Gu meerrid puoh, mii lahta ruávdán teikkâ metallân. Eromâšávt rävdeid tot lii-uv tehálâš immeel sehe tááláá ääigi meid avdomekanijkkáráid, njyevveid, miäcásteijeid já suáldáttáid. Kuittâg tast ulmuuh maŋgii meid paleh enâmustáá tondiet ko Gu lii älkkeht nievrismielâst já sáttá tovâttiđ paartijd. Legba še lii ohtâ voodoo-imelijn já meid imelij sänituálvoo. Tot lii puohtiettee immeel, kii vähtee ubâ sijdâ: ton temppâlijd, tááluid já torijd. Sunjin sättih leđe oovtâ siijdâst maaŋgah alttareh. Puoh eennâm já alme imelij paajaabeln lii kuittâg tubleimmeelvuotâ ađai nissoonimmeel Mawu já almai-immeel Lissa. Suoi lává uábbi já viljâ, mutâ liijká-uv sunnust láá 14 pärnid, kiäin ohtâ lii Shango. Pihlejâš. Pihlejâš teikâ pihlájâš ("Sorbus aucuparia") lii muorâ, mii šadda stuárráámuu uásist Euroopâst já Tave-Aasiast. Pihlejâš kulâ tuomâ náálá ruusušaddoid, moh láá maailmist paijeel 2 000 šlaaijâd. Tothân uáivild tom, et pihlejááh myerjejeh. Levânem. Pihlejâš šadda stuárráámuu uásist Euroopâst já Tave-Aasiast. Levânem Suomâst. Pihlejâš lii almolâš muorâ ubâ Suomâst eereeb tuodârjolgâdâsâin. Tot šadda masa maggaar enâmist peri, mutâ jis raavvâdamnâseh iä lah ennuv, tot páácá uánihâžžân. Pyereeb enâmist tast šadda stuorrâ muorâ. Pihlejâš liäđu tuše čuovviis soojijn. Kukáh já myerjih láá ennuv táválávt jyehi nube ive. Säämist pihlejâš šadda olesšaddolâžžân suulân love ihásâžžân já talle tot vuossâmuu keerdi lieđđee já myerjee olmânáál. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Eromâšávt sämmilij kevttimärbivuovijn ij kavnuu tiätu. Mudoi pihlejâš lii kal lamaš almugij taalhâs- já purrâmuškiävtust. Loostâid puáhtá kevttiđ teejân já puoh pyeremus äigi toi nurâmân lii algâ- teikkâ koskâkeesi. Meiddei kukkáin šadda pyeri teejâ, mast lii pyeri mandel haajâ. Ärbitiäđu mield pihlejâšmuorjigijn láá tipšom leesmi já kepisvaaivijd. Myerjih lasetteh kužžâvuáčuttem sehe išedeh činehumtaavdâst já manemušvaaivijn. Pihlejâšmuorjijn lii ennuv C-vitamiin já raavvâdamnâseh. Muorij smakkâ lii suvráá, mutâ tot varijist muorâst nuubán já muorjijd kannat-uv smakkiistiđ ovdil nuurrâm, et selvân mon muorâ myerjih láá pyereh. Čohčâtälvi, vuosmui puolâšij maŋa, lii pyeremus äigi nuurrâđ muorjijd, tastko talle suvrodâh láivu. Pihlejâšmuorjijd puáhtá valmâštiđ maaŋgânáál purrâmâššân. Kuškâdum teikkâ jiäŋŋum muorjijd lii älkkee kevttiđ leeibiliäibumân, määllin, juhâmuššâid, hillon teikkâ suohâdân. Muorjijn šaddeh pyereh hiloh, lihcâseh, sääpih já njuvdoseh sehe marmelaadih. Pihlejâšmuorjijd puáhtá meiddei siävuttiđ veikkâ porkkanáid já eres muorjijguin. Kááhván puáhtá pihteđ muorjijd teikkâ sääpi čarvumpasâttâs oovtâst puohlágánij ruottâsijgin. Tááláá ääigi pihlejâš lii muččâdumos čiŋŋâmuorâ meiddei sämmilij šiljoost. Räiđi. Räiđi ("Salix caprea") lii lostâmuorâ. Tot lii ohtâ Salix-suuvâ šlaajâin. Stuárudâh. Räiđi šadda táválávt 6–14 meettersâžžân, mut sáttá šoddâđ joba 20 meettersâžžân. Loostah láá 5–12 cm kuheh já 3–8 cm kubduuh. Levânem. Räiđi šadda Euroopâst já Aasiast. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Sämmiliih läävejii kevttiđ páárhust vuoššum ostočääsi ađai páárhu šišne sehe sovskammui já -pihtâsij vaalmâštmân. Nähki killáá njuoskâsvuođâ pyerebeht, ko tot lii kieđâvuššum ostočassijn. Sämmiliih kevttii eromâšávt sieđgâi já poijui páárhuid, mut mottoom verd meiddei eres lostâmuorâi, tego leeibi, suávi já rääiđi, páárhuid. Párhoin puáhtá meiddei päiniđ. Párkku lii tehálâš aamnâs nähki- já sovstuojijn vala onne-uv. Ulla Pirttijärvi-Länsman. Ulla Pirttijärvi-Länsman (š. skammâmáánu 13. peeivi 1971, Aanaar, Suomâ) lii sämmilâš lávloo, jyeigee já nuotâsteijee. Sun lii vuálgus Aŋŋelist, mii lii uccâ siijdâš Aanaar kieldâst. Sun lii Hildá Länsman enni. Onnáá peeivi Ulla áásá perruinis Ucjuuvâst. Karrieer. Ulla Pirttijärvi-Länsman algâttij karrieeris 1980-lohhoost Aŋŋel nuorat -juávhust oovtâst ereslasseen Ursula Länsmanáin já Tuuni Parttijn. Sij almostittii juovlâlavlui kasseet ive 1987 oovtâst Mari Boinein. Juávkku almostitij vuossâmuu album ive 1992. Tastmaŋa Ulla sirdâšui soolokarrieerân. Suu vuossâmuš sooloalbum almostui ive 1996. Onnáá peeivi Ulla kulá Ulda-juávkun, mii vuáđudui ive 2009. Suu uđđâsumos juávkku lii Áššu. Iivij 2004–2007 sun tooimâi Laapi läänitaiđârin. Palhâšumeh. Ive 1996 Pirttijärvi-Länsman vuoitij kirjeest "Hoŋkoŋ dohkká" Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. Ohtnubálov ihheed maŋeláá sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi vuáđudii Nils-Aslak Valkeapää 50. šoddâmpeeivi kunnen. Ive 2016 sun vuoitij KEKSI-muusikpalhâšume. KEKSI-muusikpalhâšume. KEKSI-muusikpalhâšume (,) lii muusikpalhâšume, mon Väylän Pyörre Musiikkiuutiset vuáđudij ive 2014. Vuossâmuu palhâšume vuoitij Talonpoika Lalli. Palhâšume juáhhoo jyehi ive lappilâš teikkâ tiänuleehilâš ulmui(d), muusikjuávkun, siärván teikkâ finnodâhân, kiäh láá ánsulávt ánsášâm keppâ muusikist. Ursula Länsman. Ursula Länsman (š. 1971, Aanaar, Suomâ) lii sämmilâš lávloo já musijkkár. Sun kuulâi ive 1982 vuáđudum Angelit-juávkun, mast lâi fáárust meiddei suu uábbi Tuuni Partti. Sunnust šoodâi pegâlmeh jo ive 1979, ko Elina Karjalainen čaalij artikkâl Aŋŋelist ässee oobijn Suomen Kuvalehtin Ovtâstum aalmugij almugijkoskâsâš Päärni ive keežild. Siämmáá ive Länsman uábih uásálistijn meiddei muádi TV-ohjelmân sehe Suomâst já Japanist. Karrieer. Ursula Länsman algâttij karrieeris ive 1982 Aŋŋel nuorat -juávhust oovtâst ereslasseen Ulla Pirttijärvijn já Tuuni Parttijn. Sij almostittii juovlâlavlui kasseet ive 1987 oovtâst Mari Boinein. Juávkku almostitij vuossâmuu album ive 1992. Talle juávhu nommâ lâi Angelin tytöt. Tuuni Partti. Tuuni Partti (j.s. Länsman; š. vyesimáánu 8. peeivi 1975, Aanaar, Suomâ) lii sämmilâš lávloo já musijkkár. Sun kuulâi ive 1982 vuáđudum Angelit-juávkun, mast lâi fáárust meiddei suu uábbi Ursula Länsman. Sunnust šoodâi pegâlmeh jo ive 1979, ko Elina Karjalainen čaalij artikkâl Aŋŋelist ässee oobijn Suomen Kuvalehtin Ovtâstum aalmugij almugijkoskâsâš Päärni ive keežild. Siämmáá ive Länsman uábih uásálistijn meiddei muádi TV-ohjelmân sehe Suomâst já Japanist. Karrieer. Tuuni Länsman algâttij karrieeris ive 1982 Aŋŋel nuorat -juávhust oovtâst ereslasseen Ulla Pirttijärviin já Ursula Länsmanáin. Sij almostittii juovlâlavlui kasseet ive 1987 oovtâst Mari Boinein. Juávkku almostitij vuossâmuu album ive 1992. Talle juávhu nommâ lâi Angelin tytöt. Ann-Mari Andersen. Ann-Mari Andersen (š. juovlâmáánu 1. peeivi 1969, Kuovdâkiäinu, Taažâ) lii taažâsämmilâš lávloo já musijkkár, kii lii vuálgus Kuovdâkiäinust. Sun lii kyevtikielâlâš. Suu nanosumos kielâ lii tárukielâ, mon sun sárnu argâelimist. Sun kuittâg lávlu orjâlâškielân. Palhâšumeh. Ive 1993 Ann-Mari Andersen vuoitij Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási pittáin "Ráhkisvuohta seamma lea". Ive 2007 sun uásálistij Melodi Grand Prix -kiišton. Riätká. Riätká ("Juniperus communis") lii kuácceemuorâ, mii šadda meecijn, jeegijn, källein, kuátuenâmijn já luođâi piällást. Sáppum myerjih láá čuovjâdeh. Myerjih njiäpcojeh eskin kuálmád keesi čohčuv. Riätká puáhtá eelliđ kuhháá, já tot sáttá leđe 1000-ihásâš. Sämiriätká. Sämiriätká () lii vyeligâš, eennâm mieldi šaddee já tuodârkuávluin táválâš šlaajâ. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Riätkámuorjijn vuoššum teejâ kevttui činehumtaavdân, paijeelmiärálii puáskumân já kužžâpocceeváddoid. Myerjih lasetteh kuužâ, čuávjikolgos já sääpi () vuáčuttem. Riätkámyerjih iä soovâ jis láá manemušvääivih iäge meiddei párnái vuástá leijee nisonáid. Riätká lii ucánjáhháá mirhâlâš, mutâ táválávt smavvâ meerijd puáhtá kevttiđ. Maaŋgah tobdeh riäđhá piärgu- já vuolânjadosin, mutâ vuoššum juhâmuššân-uv tot lii hersku. Teejâ puáhtá vuoššâđ sehe muorjijn, oovsijn ete versoin. Visseeh suápih pyereest tipšomoljon. Muorjijd puáhtá čuággiđ ubâ ive, mutâ puoh pyeremuuh tot láá maŋŋeed čohčuv. Meiddei versoid já oovsijd puáhtá kevttiđ kuás peri. Grace Kelly. Grace Patricia Kelly () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já Monaco prinses. Eellim. Grace Kelly šoodâi skammâmáánu 12. peeivi 1929, Philadelphiast, Pennsylvaniast. Suu eeči lâi John Brendan 'Jack' Kelly, já suu enni lâi Margaret Katherine Majer. Grace Kelly lâi naaijâm Rainier IIIáin iivij 1956–1982. Sunnui šoddii kulmâ párnáá: Caroline (š. 1957), Albert (š. 1958) já Stéphanie (š. 1965). Karrieer. Grace Kelly finnij vuossâmuu roolâ ive 1951. Sust lâi talle uálgiroolâ elleekooveest Fourteen Hours. Sun vuoitij Oscar-palhâšume ive 1954 elleekooveest The Country Girl. Lieto. Lieto () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Lietost ääsih 20 194 olmožid, já ton vijdodâh lii 302,56 km², mast 2,04 km² lii čääci. Lieto naaburkieldah láá Aura, Kaarina, Marttila, Paimio, Pöytyä já Turku. Kieldâlahtemeh. Tarvasjoki kieldâ lohtui Lieton ive 2015. Siijdah. Alhojoki, Ankka, Hakula, Hihnala (Hihna), Hiisi, Huilu, Hyssälä, Hyvättylä, Ilmarinen, Inkoinen, Kahloja, Karvala, Kaskala, Kaurinkoski, Keppola, Ketola, Kilpijoki, Kiusala, Kurkela, Käipilä, Kärpijoki, Laitio, Lintula, Littoinen, Lommola, Loukinainen, Mellilä, Moisio, Mäkkylä, Nautela, Paappala, Pahka, Pettinen, Pokkola, Pränikkälä, Punittu, Puntamäki, Pyhältö, Raukkala, Rähälä, Sauvala, Sikilä, Sillilä, Taatila, Tammentaka, Teijula, Tootula, Torstila, Vankio, Vanhalinna, Viikka, Vintala, Vääntelä já Yliskulma. Mynämäki. Mynämäki () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Mynämäkist ääsih 7 628 olmožid, já ton vijdodâh lii 536,08 km², mast 16,29 km² lii čääci. Mynämäki naaburkieldah láá Aura, Eura, Laitila, Masku, Naantali (meerâ peht), Nousiainen, Pöytyä, Rusko, Taivassalo (meerâ peht), Turku já Vehmaa. Kieldâlahtemeh. Karjala kieldâ lohtui Mynämäkin ive 1997. Mietoisij kieldâ lohtui Mynämäkin ive 2007. Mietoinen. Aarlahti, Antikkala, Haijainen, Harainen, Heikkilä, Hietamäki, Hiippavuori, Hiivola, Hirmuinen, Hämäläinen, Kaivattula, Kaskinen, Katavainen, Karkoinen, Kaukurla, Kaulakko, Kauvainen, Kivivuori, Koivisto, Kumiruona, Kuneinen, Kurina, Kuuskorpi, Laukola, Lehtinen, Leinakkala, Mannuinen, Mietoinen, Nummi, Orkovakkinen, Palokylä, Pursila, Pyhe, Pyhäranta, Rantavakkinen, Raukkaa, Rauvola, Ravea, Runoinen, Ruonkallio, Saari, Soukko, Sukoinen, Sydänperä, Tavastila, Telkinmäki, Tervoinen, Tiirola, Tuokila, Uhlu, Valaskallio já Vähäkylä. Mynämäki. Aakula, Asema, Haapainen, Haloila, Halso, Huoli, Hurula, Ihalainen, Jutila, Juva, Kalela, Karhula, Karjakoski, Kasurla, Kattelus, Keijainen, Kintikkala, Kivikylä, Kivistönmäki, Korvensuu, Kukola, Kälälä, Laavainen, Lankkinen, Lemmettylä, Lepistö, Liuskallio, Majalainen, Maunula, Mielismäki, Munnuinen, Munttinen, Mustila, Myllykylä, Mäenkylä, Nakkila, Neuvoinen, Nihattula, Nihdeinen, Nukkila, Nuuskala, Pahikkala, Palolainen, Parsila, Pellilä, Perpoinen, Pursinen, Rahkola, Raimela, Ruotsinmäki, Ruutila, Seppälä, Sunila, Suorsala, Tammisto, Tapaninen, Tarvainen, Tiuvainen, Tursunperä, Vallainen, Vihtamäki já Värräinen. Karjala. Haankylä, Haanperä, Kalela, Karjala, Karppinen, Ketelinen, Laajoki, Lemmi, Sairinen, Salavainen, Suojoki, Suutila, Tallola, Vehmalainen já Vuoloinen. Puásui. Puásui lii pelilojes ellee, mii iälá Tave-Fennoskandiast. Poccuu vuáđunääli lii kodde ("Rangifer tarandus"), eromâšávt tuodârkodde ("R. tarandus tarandus"). Puásui lojodui tuodârkoddeest maŋeskoskâääigist. Puásuituálu lii sirdâšum Suomâ sämmilijd Taažâst já lii sämmilij ärbivuáválâš iäláttâs. Poccust ráhtojeh ärbivuáválâš purrâmâš já pihtâseh. Eennâm- já meccituáluministeriö aasât poccui enâmusmere ain oovtâ ihelohán. Iivij 2000–2010 poccui enâmusmeeri lâi 203 700 poccud. Poccui enâmusmeeri iivij 2020–2030 piso siämmážin ko moonnâm ihelovveest. Stuárudâh já olgohäämi. Puásui lii sorvâellee, mon turkkâ tuálá pyereest liegâsvuođâ. Turháin puásui pállá Tave-Euroop kolmâ taalvij paijeel. Tuurhâst láá loovdâsoksâmeh, main láá sierânisten áimuvuobdah. Loovdâsoksâmeh láá oovtâ neljihâšsenttimeetterist paijeel 1 700. Turkkâ lii táválávt räänis, kuovgisruškâd teikkâ vielgâd. Sarves tiäddá 70–100 kg. Áldu lii ucceeb, suullân 60–80 kg. Sarva čuámáttâsmitto lii joba 127 cm. Njuávihvuásáš tiäddá 4–6 kg. Poccuu eellimahe puáhtá leđe 18–20 ihheed. Sehe sarves já áldu šoddâd čoorvijd jyehi ive. Poccuu čuárvi lii maailm jotelumosávt šaddee tähti. Čuárvi sáttá šoddâđ 2 cm peeivist. Raavâd. Poccuuh láá smieretteijeeh, já tain láá nelji čuávji. Kiđđuv poccuuh poreh suoinijd, luhteešaddoid, toŋŋâsijd, jáhháál já muorâi uurbijd. Keessiv poccuuh poreh maaŋgâlágánijd ruonnâsijd, main tehálumoseh láá sino já nješšišadoh. Toi lasseen poccuuh poreh meid suávi loostâid, suoinijd, sino já jáhháál. Čohčuv poccuuh poreh täälvi várás: luhteešadoi, sino, suoinij já toŋŋâsij lasseen kuobbâreh láá stuorrâ heerskuh poccuid. Tälvi puáhtá leđe vädis äigi poccuid, tastko talle raavâd lii luándust vääniht. Poccuuh oceh vuosâsaajeest jáhháál já pasteh apseđ tom oovtâ meetter kossâ cuoŋŋuu čoođâ. Jáhálijn poccuuh pivnohisteh kuolbâjáhháál. Tälviv poccui tiäddu lii táválávt suulân 20% ucceeb ko keessiv. Onnáá peeivi puásuialmaah purâttâleh poccuid tälviv. Lattim. Poccuuh eelih 5–500 poccuu čoogijn tâi puásuisiijdâin, main toh oceh smierettemsoojijd já čääsi. Motomin nuorâ poccuuh já sarvah sättih meid skuiperdiđ. Ko puásui jotá, te ton kyepirijn kulloo cuálkkee jienâ tego sorvâantiloopijn-uv. Cuálkkee jienâ lii máhđulávt viestâdemkiäinu, mutâ äšši ij lah vala tutkum poccui tááhust. Áálduh já távjá puásuisiijdâi tâi čoogij eres poccuuh piälušteh aggressiivlávt smavvâ vuosijd piäđuin. Lii meiddei táválâš, ete muáddi ááldu jieijâs vuosijguin láá sierâ čurrust ton räi ko vyesih láá suulân kuuđâ mánuppajasiih. Vivien Leigh. Vivien Leigh (algâalgâlâš nommâ Vivian Mary Hartley;) lâi brittilâš čaittâleijee. Eellim. Vivian Mary Hartley šoodâi skammâmáánu 5. peeivi 1913, Darjeelingst, Indiast. Ubâ peerâ varrij maasâd Eŋlanden, ko Vivian lâi 6-ihásâš. Vivien Leigh lâi naaijâm Herbert Leigh Holmanáin iivij 1932-1940. Sunnui šoodâi ohtâ pärni, Suzanne Holman (š. 1933). Vivien keevtij suu vuosmuu pelikyeimi koskânoomâ Leigh ubâ karrieer ääigi. Ive 1940 sun naajâi Laurence Olivieráin, mutâ forgâ Vivien mielâtiervâsvuotâ suáibuškuođij, ko sun puáccái kyevtsundásii šlundevuotân. Suoi iäránáin ive 1960. Vivien Leigh jaamij 53-ihásâžžân tuberkulosân. Karrieer. Vivien Leigh algâttij karrieeris teatterist 1930-lovvoost. Sust šoodâi pegâlmâs ubâ maailmist ive 1939, ko elleekove Gone with the Wind almostitij. Njuámmil. Njuámmil ("Lepus timidus") lii njuámmilellei laahkon kullee njomâtteijee, mii lii vuáhádum pyereest Tave-Eurasia pirrâsân. Stuárudâh já olgohäämi. Njuámmil rummâš kukkodâh lii 50–60 cm, mon lasseen tast lii seibi, mii lii suullân 4–8 cm. Ellee tiäddá 3–5 kg. Niŋálâs lii stuárráb ko ores. Njuámmil iälá táválávt 1–2 ive, mutâ puárásumoseh njuámmileh láá lamaš joba 9-ihásiih. Keessiv njuámmil čielgipeeli lii ränisruškâd já čuávjipeeli vielgâd. Peeljijn láá vielgis roobdah já čapis keejih. Tälviv njuámmil turkkâ lii vielgâd, tuše peljikeejih láá čappâdeh. Turkkâ tuálá liegâsvuođâ pyereest. Njuámmil lebbee monnjâjuolgij jyelgisuormâid, vâi tot pasta jotteeđ muottuu oolâ stuppááhánnáá. Njuámmil pasta ruottâđ joba 60 km/h, já tot vuájá pyereest. Lavdâm. Njuámmil iälá Euroop já Aasia taveoosijn, Puolast já Skandinaviast Kuálhismeerân. Sierâ populaatioh láá Hokkaidost, Kiriilijn, Sahalinist, Aalpâin, Irlandist já Skotlandist. Šlaajâ lii ištâdum Eŋlandân, Färsuolluid já maaŋgâ Skotland suollui. Njuámmil kávnoo ubâ Suomâst. Njuámmileh kávnojeh iänááš tundraast já taigameecijn. Lasanem. Njuámmileh finnejeh táválávt 2–5 čiivgâ, motomin joba käävci čivgâd. Niŋálâs čivgá 1–3 tove ivveest. Táválávt piäsáduvah láá kuittâg kyehti. Kimeäigi álgá kuovâmáánust, já niŋálâs kimeguát tállân šoddâdem maŋa. Čuávjiäigi lii 50 peivid. Šodâdijnis čiivgâin láá soksâmeh, já toh uáinih. Enni piämmá čiivgâid ohtii peeivist, tuše muáddi miinuut. Čiivgah purâškyetih šaddoid jo muádi peeivi ihásâžžân, já toh oceh oovtâ oho ihásâžžân ravâdis jo jiejah. Njuámmilčiivgah láá masa hajâttemeh, mii iššeed taid ripettiđ. Salâsteijeeh. Maŋgâ ellee salâsteh njuámmilijd, ovdâmerkkân kumppi, iilvâs, riemnjis, jierssee, kuáskim já stuorrâoppuu. Eres-uv piätulodeh, ovdâmerkkân säpligvälli, salâsteh njuámmilčiivgâid. Miäcástem. Njuámmil miäcástem lii ohtâ pivnohumosijn miäcástemhaamijn. Ihásávt Suomâst miäcásteh suullân 200 000 njuámmilid. Njuámmil miäcástemäigi álgá čohčâmáánu 1. peeivi já nohá kuovâmáánu 28. peeivi. Pyhäranta. Pyhäranta lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Pyhärantast ääsih 1 995 olmožid, já ton vijdodâh lii 291,75 km², mast 148,26 km² lii čääci. Pyhäranta naaburkieldah láá Laitila, Rauma já Uusikaupunki. Siijdah. Hirslahti, Ihode, Kauhianpää, Kaukka, Kaunissaari, Kukola, Lahdenvainio, Nihtiö, Nuuski, Polttila, Radansuu, Reila, Reitula, Rihtniemi (Verknäs), Rohdainen, Santtio (Sandnäs), Valkama (Vitby), Varhokylä já Ylikylä (Överby). Ketki. Ketki ("Gulo gulo") lii Euroop stuárráámus netiellee. Ubâ maailm netiellein-uv tuše jietânâsčeevris já merâčeevris pyehtih leđe stuárráábeh ko ketki. Ketki lii tuođâlávt uhkevuálásâš Suomâst. Stuárudâh já olgohäämi. Keeđhi kukkodâh lii 69–83 cm, mast seeibi kukkodâh lii 15–25 cm. Ärdeekukkodâh lii 40–45 cm. Niŋálâs tiäddá suullân 10 kg, ores puáhtá teddiđ joba 28 kg. Stuárráámus viekkejum niŋálâs ketki lii tiäddám 20 kg, já stuárráámus viekkejum ores ketki 28 kg. Keeđhist láá ápálâš ruumâš, uánihis jyelgih, kubdâ kepileh já tuolbâ uáivi. Keeđhist láá stuorrâ kepileh verdiddijn keeđhi jieijâs stuárudâhân. Ketki lii tevkisruškâd teikâ ruškisčappâd já eertist lii kuovgis säärgis. Uáivist keeđhist láá kuovgis já tevkis kovoseh. Čiäpáttist já raddeest sättih leđe kuovgis tiälhuh. Tälvisoovsâ lii kuhheeb já vuohâdub ko kesisoovsâ. Tälviv keeđhi juolgijd piättá sävris soovsâ, mii iššeed ruottâđ muottuu alne. Lavdâm. Keeđhi lavdâm Keeđhih tiättojeh Suomâst, Taažâst, Ruotâst, Ruošâst, Kiinast (Heilongjiang, Sinkiang, Sis-Mongolia), Mongoliast, Kanadast já Ovtâstum staatâin (Alaska, Wyoming, Idaho, Montana, Washington, Oregon já Kalifornia). Ketki lappui 1800-lovvoost eurooplâš lavdâmkuávluinis maadâoosijn váinudem já pirâsnubástus tiet. Kanadast já Amerikast tiättoo aainâs-uv keeđhi vyelišlaajâ "Gulo gulo luscus". Kanada Vancouversuolluu keeđhih láá máhđulávt sierâ vyelišlaajâ "Gulo gulo vancouverensis". Maailm maadâuásist iä tiettuu keeđhih. Ketkinäälih láá lasanâm moonnâm iheluuvijn Suomâst, Ruotâst já Taažâst. Suomâst keeđhih láá suullân 400. Ive 2020 kuovâmáánust puásuituálukuávlust lijjii 135–140 ketkid. Ive 2017 Ruotâ ketkinääli lâi suullân 522 ketkid já ive 2009 Taažâ ketkinääli lâi 320–400 ketkid. Ruošâ peln láá suullân 20 000 ketkid. Iivij 1979–1998 ohtsis 16 ketkid ištâduvvojii puásuituálukuávlust Koskâ- já Viestâr-Suomân, ohtâ ketki meiddei Nuorttâ-Suomân Ilomantsin. Onnáá peeivi Suomâčielgi kuávlust lii maailm áinoo ištâdum ketkipopulaatio. Eellimvyevih já lattim. Táválávt ketki jotá iho teikâ veeigist, mutâ lii máhđulâš uáiniđ keeđhi meid peiviv. Ketki puáhtá jotteeđ 20–40 km peeivist purrâmuš usâdijnis. Keeđhi ruottâm ij lah eromâš jotteel, pic tot lii taggaar suámálâš luággum. Stuorrâ kepilijguin lii älkkee ruottâđ muottuu alne. Hablâmuottust ketki njuško tego eres-uv netielleeh. Keeđhijn lii stuorrâ lihâdemkuávlu, mutâ toh iä piälušt tom. Keeđhih kuittâg merkkejeh jieijâs kuávlu poškáin, kužžáin já monnjâráávsá vuojáin. Návt eres keeđhih tietih, kost šlajâkyeimih joteh, já pyehtih velttiđ taid. Ketki viälttá siämmáá suhâpele. Ketki lii hyenes já čyerbissiähá pivdee, mii iänááš puárskud pivdohomáidis paldeetmáin salâselles liijgás tooláá. Raavâd. Ketki lii rátuporree. Tot meid pivdá poccuid já meccikavrâsijd, mutâ ij pyevti komettiđ rävis soorvâid. Poccui já meccikavrâsij pivdem luhostuvá tuše talle ko láá timmâ cuoŋŋuuh, moh kyeddih keeđhi mutâ iä salâselleid. Ucceeb njomâtteijeeh, lodeh já cuobbuuh sehe myerjih kuleh meiddei keeđhi ravâdân. Ovdâmerkkân muorjijd ketki porá loppâkeesist. Ketki čiähá saalâsis muottuu vuálá teikâ viešid tom muorâi ovssijd. Ketki máccá távjá saalâsis kuuvl. Keeđhist lii pyeri hajâáiccu. Tot puáhtá apseđ ravâdâsvuárhá meetter asosâš muotâkerdi čoođâ. Lasanem. Ketki lassaan hitásávt. Ton kieimâm lii koskâkeesi. Niŋálâs čivgá vuossâmuu čivgâčurruu 3–4-ihásâžžân. Čiivgah šaddeh njuhčâ-cuáŋuimáánust piäjun, mii lii muottuu vyelni. Oovtâ čivgâčurrust láá táválávt 2–4 čiivgâ. Čivgâ lii šodâdijnis 10–12 cm kukke já tiäddá suullân 100 g. Čiivgah láá čalmettemeh. Enni piämmá čiivgâid 8–10 okkod. Čiivgah čuávuh niŋálâs čuávuváá čoovčâ räi, motomin joba kyevti ive ääigi. Tegu ellein táválávt, meid keeđhist lii stuorrâ jamâlâšvuotâ eidu nuorâ keeđhijn. Normaallâš eellimahe lii 4–6 ive, mutâ ketki puáhtá eelliđ joba 13-ihásâžžân. Ava Gardner. Ava Lavinia Gardner () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Ava Lavinia Gardner šoodâi juovlâmáánu 24. peeivi 1922 Smithfieldist, Tave-Carolinast. Sust lijjii nelji uábi, Beatrice "Bappie" (1903–1993), Elsie Mae (1904–1987), Inez (1906–1981) já Myra (1915–2005), sehe kyehti viiljâ, Raymond (1908–1911) já Melvin Jonas "Jack" (1911–1981). Ava Garder lâi naaijâm kulmii: Mickey Rooneyin (1943–1943), Artie Shawáin (1945–1946) já Frank Sinatrain (1951–1957). Ava varrij ive 1955 Espanjan já ive 1968 Lontoon, kost sun aasâi jäämmim räi. Karrieer. Ava Gardner algâttij karrieeris uánihisfiilmâin, já suu vuosmuš kuhes elleekove lâi Shadow of the Thin Man ive 1941. Ive 1946 Gardner finnij vuosmuu stuorrâ roolâ elleekooveest Whistle Stop. Siämmáá ive almostui elleekove The Killers, mast Avast šoodâi pegâlmâs. Ruošânjuámmil. Ruošânjuámmil ("Lepus europaeus") lii njuámmilellei laahkon kullee šlaajâ, mii tiättoo algâalgâlâš šlaaijân Euroopâst já Aasia uárjioosijn. Stuárudâh já olgohäämi. Ruošânjuámmil rummâš kukkodâh lii 55–68 cm, já seibi lii 8–12,5 cm kukke. Ruošânjuámmil tiäddá 2,5–7 kg já iälá táválávt 8–12 ihheed. Čielgipeeli lii fiskislágán ränisruškâd, já čuávjipeeli lii vielgâd. Ertpeleh, čeve já ryevjih láá ruostâruopsâdeh teikâ ruostâfiskâdeh. Seibi lii vielgâd já čappâd. Peeljih láá kuheh já tain lii čapis keeči. Tälvisoksâm ivne mulsâšud aldasáid kesisoksâm iivnest silbâránásân. Njuámmil sitá ollásávt vielgis tuurkân, mutâ ruošânjuámmil tälvisoovsâ lii váhá kuovgâdub ko kesisoovsâ. Keessiv ruošânjuámmil iärut njuámmilist kuhebijn peeljijn já kyevtivnásii seeibist. Lavdâm já eellimpiirâs. Ruošânjuámmil lavdâm. Ruopsis kuávlu lii algâalgâlâš eellimpiirâs já violet kuávluh láá kalvemkuávluh. Ruošânjuámmil lii algâaalgâst lavdâm Uárji-Aasia koškejolgádâsâin. Euroop stuorrâ šaddokerdistielâsijn ruošânjuámmil lii enâmustáá lavdâm lostâvuovdijd, siähálâsvuovdijd já koškejolgádâssáid. Ruošânjuámmil lavdâmpirâsin lii masa ubâ Euroop, tuše Tave-Euroopast iä tiettuu ruošânjuámmileh. Suomân ruošânjuámmil laavdâi maadânuorttist 1800-lovo loopâ rääjist, já 1930-lovvoost tot lâi jo lavdâm masa ubâ Suomân. Onnáá peeivi ruošânjuámmil tiättoo Oulu aloduv räi. Ruošânjuámmil lii kolvum meid Ovtâstum kunâgâskoodán. Lii arvâlum, ete jo tovlááh roomaliih kolvii ruošânjuámmil Britannian. Ruošânjuámmil lii kolvum meid Euroop ulguubel: Argentiinan, Australia Tasmanian, Barbadosân, Brasilian, Kanadan, Chilen, Falklandân, Irlandân, Uđđâ-Seelandân, Réunionân, Uruguayn já Ovtâstum staatáid. Ruošânjuámmil mákkoo aassâmviäsui aldasijn muorâkaardijn, muorâstuvâin já piälduin. Njuámmil vuod mákkoo eenâb meecijn. Mecciroobdâin taah kyehti šlaajâ sättih eelliđ paldâluvâi. Motomin ruošânjuámmil já njuámmil ruossâlistojeh-uv. Lasanem. Ruošânjuámmil lassaan pyereest. Niŋálâs puáhtá čivgâđ kulmii, motomin joba neljii ivveest. Ruošânjuámmiloráseh kištodeh niŋálâsâst. Kištottelleeh čuážžuleh monnjâjuolgijd já tuáruh kepilijguin. Čuávjiäigi lii 42 peivid. Táválávt šaddeh 7–10 čivgâd. Čiivgah uáinojeh, já tain láá soksâmeh. Enni piämmá čiivgâid ohtii peeivist suullân kyevti oho ääigi. Ella Holm Bull. Ella Holm Bull (js. "Jåma" teikkâ "Joma",) lâi maadâsämmilâš máttáátteijee já kirječällee, kii poorgâi ubâ suu eellim maadâsämikielâ pyerrin. Eellim. Ella Jåma šoodâi roovvâdmáánu 12. peeivi 1929 Rávduluovtâst, Taažâst. Suu eeči lâi Nils Pedersen Jåma (meid "Joma", 1905–1948), já suu enni Anna Sofie Johnsen Steinfjell (1904–1974). Suoi láin maadâsämmilâš pajeulmuuh. Ella lâi puárásumos viiđâ párnáást. Ko Jåma lâi 18-ihásâš, te suu eeči jaamij syeinimáánu 5. peeivi 1948 tábáhtum nk. Dunderlandsdal-päärtist. Siämmáá päärtist jammii meid suu čeeci, siäsá, iänui, ime já ohtâ hyelkki lase. Ella naajâi Nils Holm Bulláin (1929–2003) ive 1953. Ive 1954 sun valmâštui Neesna máttáátteijeeollâškoovlâst. Čuávuváá ive sunnuu vuosâpärni šoodâi já te kuulmâ ive maŋeláá sunnuu nubbe páárnáš. Ive 1964 sun luuvâi sämikielâ vuáđu-uápuid Oslo ollâopâttuvvâst. Ive 1967 já 1969 šoodáin sunnuu kyehti majemuu párnáá. Karrieer. Ive 1968 vuáđudui Åarjel-saemiej skuvle, mon vuossâmuš máttáátteijee já rehtor Holm Bull lâi. Sun nomâttui viirgán jo tolebáá ive, vâi sun kiergâničij rähtiđ oppâmaterialijd ovdil luuhâmive aalgâ. Ive 1974 suoi Knut Bergslandáin rahtijn maadâsämikielâ kirjekielân ortografia, mii sunnuu kunnen lii kočodum Bergsland-Bull-ortografian. Anna Jacobsen lasseen meid Holm Bull lâi jurgâlâm Säämi suuvâ lavluu saanijd maadâsämikielân. Čohčuv 1989 lijjii Taažâst vuossâmuuh sämitiggevaaljah, main sun väljejui sämitiggeairâsin. Sun lâi sämitiggeest iivij 1989–1993. Palhâšumeh. Holm Bull finnij maaŋgâ palhâšume pargostis. Ovdâmerkkân ive 2004 sun finnij vuossâmuu Kollekielâ-palhâšume tondiet ko sun lâi ruhnom ubâ eellimääigis maadâsämikielâ sehe njálmálii já kirjálii kevttim lasettem. Anna Tatangelo. Anna Tatangelo [tat'andʒɛlɔ] (š. uđđâivemáánu 9. peeivi 1987, Sora, Frosinone eennâmkodde, Italia) lii italialâš pop-lávloo. Suu vuossâmuš album "Attimo x attimo" almostui čohčâmáánust 2003. Natalie Wood. Natalie Wood (algâalgâlâš nommâ Natalja Nikolajevna Zaharenko;) lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Eellim. Natalja Nikolajevna Zaharenko šoodâi syeinimáánu 20. peeivi 19238 San Franciscost, Kaliforniast. Suu eeči lâi ukrainalâš. Suu vaanhimeh muttijn suhânoomâ Gurninin. Natalie lâi naaijâm Robert Wagneráin iivij 1957–1962 já ivveest 1972 Natalie jäämmim räi. Sun lâi naaijâm meid Richard Gregsonáin iivij 1969–1972. Natalia Wood jaamij kärbispäärtist. Sun lappui kárbást já vaarâ hevânij. Lii kuittâg epičielgâs, mii riävtui tábáhtui. Karrieer. Natalie algâttij karrieeris neelji-ihásâžžân. Suu vuosmuš stuorrâ roolâ lâi elleekooveest Miracle on 34th Street ive 1947. Ive 1955 valmâštui elleekove Rebel Without a Cause, mast sun čaittâlij James Deanáin. Nirppi. Nirppi ("Mustela nivalis") lii ucemus netiellee. Nirppi lii rávhuidittum ubâ Suomâst. Stuárudâh já olgohäämi. Niirpi stuárudâh mulsâšud eellimpirrâs mieldi. Niirpih láá ucebeh taveoosijn (meid Suomâst) já stuárráábeh maadâoosijn. Jis stuárráb niirpi seeibi juáđháččij pele kuhebin já ivniiččij tom jotkum uási čappâdáin, te ellee ličij tegu puoidâ. Tave uccâ ellee koččoo "uccnirppin" ("Mustela nivalis nivalis") já määdi stuárráb ellee koččoo "stuorrânirppin" ("Mustela nivalis vulgaris"). Uccnirppi lii tälviv ollásávt vielgâd. Keessiv vuod tast láá vielgis čuávjipeeli já ruškis selgipeeli. Tai kyevti ivne rääji lii njuolgâd já pastel. Keessiv meid kepileh láá vyeleeld vielgâdeh já paajeeld ruškâdeh. Rummâš kukkodâh lii niŋálâsâin 13–15 cm já orásijn 15–20 cm. Niŋálâs tiäddá suulân 20–40 g já ores 40–80 g. Stuorrâniirpi ruumâš lii váhá kuhheeb: niŋálâs lii 16–20 cm já ores 21–24 cm kukkosâš. Tälviv stuorrâniirpi selgipeeli lii ruškâd. Lavdâm. Niirpi lavdâm Nirppi lii lavdâm ubâ Euroopân, eereeb Islandân já Irlandân. Tave-Afrikâst nirppi tiättoo Marokkost sehe Algeria, Tunisia já Viestâr-Sahara taveoosijn. Tot tiättoo meid stuárráámuu uásist Aasia já Tave-Amerik. Nirppi iälá meiddei suolluin, eromâšávt Koskâmeerâ kuávlust, já lii ušom lavdâm toho ulmui fáárust. Eellimvyevih já lattim. Nirppi lii netiellein puoh enâmustáá spesiaališum tiätu salâselleid, ađai táágu pehti säpligáid, já jis puátá hyenes säpligihe, te nääli kačča. Niirpist ij lah molsâiävtulâš etipurrâmâš, maid tot puávtáččij kevttiđ säpligijttes ivij äigin. Nirppi koddá salâsis niiskán kääskistmáin já jis lii asto, te aalgât puurrâm ain uáivist já vuoiŋâšijn. Kirste Paltto. Ritva Kirste (Kirsti) Paltto (; š. kuovâmáánu 11. peeivi 1947, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš kirječällee, kii čáálá iänááš orjâlâškielân. Suu kirjeh láá jurgâlum suomâkielân, saksakielân, tárukielân, eŋgâlâskielân já anarâškielân. Paltto jieš lii meiddei jurgâlâm ennuv tuojijd suomâkielân já sämikielân. Paltto lâi meid Säämi kirječällei seervi vuossâmuš jođetteijee. Eellim. Paltto lii máttáátteijee. Sun juuđij Aanaar ristâlii aalmugškoovlâ iivij 1964–1965 já valmâštui aalmugškovlâmáttáátteijen Raahe seminaarist ive 1971. Paltto poorgâi vuáđuškovlâmáttáátteijen Vuáčust iivij 1971–1972, Simost iivij 1972–1974 já Utajärvist iivij 1974–1975. Sun lâi sämikielâmáttáátteijee Ucjuuvâ pajetääsist iivij 1985–1986 já Säämi máttááttâskuávdáást ive 1996. Suu nieidâ lii algâaalmugij totkee Rauna Kuokkanen. Palhâšumeh já tubdâstâsah. Ive 1977 Paltto finnij sehe čalmettemij kuldâlmâspalhâšume já Laapi eennâmkode taaiđâpalhâšume. Kyehtlov ihheed maŋeláá sun vuoitij Sämitige kulttuurpalhâšume. Ive 2000 sun finnij Helen-palhâšume. Ive 2001 Paltto vuoitij kirjeest "Suoláduvvan" vuossâmuu keerdi Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. Käävcinubálov ihheed maŋeláá sun vuoitij oppeet palhâšume, taan tove kirjeest "Luohtojávrri oainnáhusat". Ive 2019 Laapi ollâopâttâh nomâttij suu kunneetuáhtárin. Pöytyä. Pöytyä () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Pöytyäst ääsih 8 219 olmožid, já ton vijdodâh lii 773,69 km², mast 23,62 km² lii čääci. Pöytyä naaburkieldah láá Aura, Eura, Koski Tl, Lieto, Loimaa, Marttila, Masku, Mynämäki, Nousiainen, Oripää, Rusko, Säkylä já Turku. Kieldâlahtemeh. Karinaisij kieldâ lohtui Pöytyän ive 2005. Yläne kieldâ lohtui Pöytyän ive 2009. Oripää. Oripää lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Oripääst ääsih 1 320 olmožid, já ton vijdodâh lii 117,72 km², mast 0,08 km² lii čääci. Oripää naaburkieldah láá Loimaa, Pöytyä já Säkylä. Siijdah. Juvankoski, Latva, Maanpää, Makkarkoski, Myllykylä, Oripää já Tanskila. Skyelfi. Skyelfi ("Bubo scandiacus") lii loddešlaajâ, mii kulá oppuuluudij laahkon.Taan lahkoost láá kyehti hiäimu, moh láá tornâoppuuh já táváliih oppuuh. Stuárudâh já olgohäämi. Ores lii 55–60,5 cm kukke já tiäddá 1 300–2 300 g. Niŋálâs vuod lii 60,9–67 cm kukke já tiäddá 1 700–3 000 g. Suájákeejij koskâ lii 142–166 cm. Skyelfist láá kuovgis puuzah, mut puuzâin láá räänis já čapisruškis tiälhuh. Puáris oráseh láá ollásávt vielgâdeh. Nuorâ niŋálâsâin láá eenâb tiälhuh, já tondiet toh sättih nevttiđ masa ränisin. Skyelfist láá stuorrâ uáivi, stuorrâ fiskis čalmeh já tevkis njune. Juolgij pirrâ láá ennuv puuzah, já toi loopâst láá tevkis koozah. Laavlâ. Orráás kiihâmlaavlâ "gooh", "hoorh" teikkâ "aoo" kulloo kuhás. Piervâlsoojijn kulloo váruttâsjienâ "kväkväkväkvä" teikkâ "krä-krä". Lavdâm já eellimpiirâs. Skyelfi pessee tundrakuávluin Euroopâst, Aasiast, Ovtâstum staatâin já Ruánááenâmist. Euroopâst tot lassaan tuše Suomâst, Taažâst, Ruotâst, Islandist já tyellittälli Skotland taavaakeččin. Skyelfi kávnoo máhđulávt meiddei Eŋland nummivoođâin já vala motomijn eres-uv jieŋâmeerâ suolluin, ovdâmerkkân Shetlandsuolluin. Skyelfi jiešvuođâlâš eellimpirâsin láá seevtil- já jäävviltundrakuávluh sehe tuodârjolgâdâsah já -kuácámeh. Skyelfi pessiiškuát tállân, ko pievlah iđeškyeteh voođáid já jeggijd. Skyelfi ij lah nuuvt hirmâd uápis tááláid ulmuid, eereeb ko loddekirjij siijđoin, ko tot lii iänááš tuodârässee já uáli-uv harvii láppoo pecivuávdán, mut motomin te liijká sáttá nuuvt-uv keevvâđ. Raavâd. Skyelfi táválumos ravâdin láá kozzâsäpligeh, njuámmileh já koskâstuárusiih lodeh tego kaijuuh, viettuuh, riävskáh já kiäruneh. Eresnáál ko eres oppuuh skyelfih salâsteh iänááš peiviv. Onnáá peeivi toh salâsteh meid iho. Sauvo. Sauvo () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Sauvost ääsih 2 957 olmožid, já ton vijdodâh lii 299,48 km², mast 46,87 km² lii čääci. Sauvo naaburkieldah láá Kaarina, Kemiönsaari, Parainen, Paimio já Salo. Kieldâlahtemeh. Karuna kieldâ lohtui Sauvon ive 1969. Njaalâ. Njaalâ ("Vulpes lagopus") lii penuvelleid kullee piätuellee, mii iälá maailm taveoosij tundrakuávluin. Stuárudâh já olgohäämi. Njaalâ lii ucceeb ko riemnjis já tiäddá suulân 2,5–8 kg. Njaalâ lii 55–65 cm kukke, já ton seibi lii 30–35 cm. Njaalâ turkkâ lii vielgâd tälviv já ruškisräänis keessiv. Čuovjisriämnjá turkkâ lii tevkis čuovjisräänis pirrâ ive. Njaalâ peeljih láá uánihááh, já toi keeči lii jurbâd, vâi toh iä kolmuu. Lavdâm já eellimpiirâs. Njaalâ lavdâm Njaalâ iälá arktâsijn kuávluin Kanadast, Alaskast, Ruošâst, Ruánááeennâm robdâoosijn, Islandist, Čokkevaarijn, Skandinaviast já Suomâst. Njaalâid šoddâdeh meid čevđiellen, já talle taid kočodeh čuovjisriemnjisin. Njaalâ lii ollásávt vuáhádum arktâlâš pirrâsân já ličij-uv jurdemist, et njaalâst láá puoh ääših oornigist, mut iä lah. Njaalâst mana tááláá ääigist hyenebeht ko kuássin ovdil, já tot kámppádâl-uv suhâjämimis vuástá. Moonnâm ihečyeđe pelni lii áimu čielgâsávt lieggânâm ovdii iähtun já njaalâ eellimpiirâs taađeest káržum. Riemnjis lii korrâsávt loskâm njaalâ eellimpirâskuávluin ton suujâst, et ovdâmerkkân pessimääigi muádi ceehi lieggânem (13°:st 15°:n) uáivild tom, et njaalâ eellimpirrâsist šadda riämnjá eellimpiirâs. Eellimvyevih já lattim. Njaalâ lii aktiivlumos veigin, ko ocá purrâmâš. Njaalâ lii puohporree piätuellee, mut válduevvisin láá kuittâg kozzâsäpligeh já muldesäpligeh. Talle ko smavvâ jursseeh láá vääniht, te njaalâ kárttá tuuttâđ luddijd, toi moonijd já uđâgáid sehe muorjijd já haškáid. Tot porá meiddei stuárráámušâid tiivrijd. Taan ääigi váiluh njaalâ eellimpirrâsist stuorrâpiäđuh masa ollásávt, tegu kumppi, kuobžâ já ketki, já njaalâ ij čuuvtijgin pyevti ávhástâllâđ piäđui koddem poccui pasâttâsâigijn. Lasanem. Njaalâ iälá ohtuunis teikkâ parâinis. Tot lii oskolâš pelikuáimásis, já paarâ sáttá iälustiđ maaŋgâid iivijd oovtâst, ađai nuuvt kuhháá ko pelikyeimi lii elimin. Lasanemäigi álgá kuovâmáánust, já njaalâ kiäimá kiđđâtäälvi njuhčâ- tâi cuáŋuimáánust. Piäju lii suáhirääji paajaabeln čunoitiäváin teikkâ keđgijuovâin. Čuávjiäigi lii 51–53 peivid. Vyesimáánu loopâst teikâ kesimáánu aalgâst šaddeh 2–4 čiivgâ. Marttila. Marttila () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Marttilast ääsih 1 993 olmožid, já ton vijdodâh lii 195,99 km², mast 0,68 km² lii čääci. Marttila naaburkieldah láá Koski Tl, Lieto, Loimaa, Paimio, Pöytyä já Salo. Siijdah. Heikola, Hirvas, Hongisto, Huovaristo, Juutila, Karvela, Krouvi, Laurila, Lovi, Maunula, Mäntsälä, Ollila, Palainen, Pappila, Prunkila, Purhala, Rekoinen, Ruskolainen, Simala, Siutila, Suoniittu, Tiipilä já Vättilä. Iilvâs. Iilvâs ("Lynx lynx") lii kissáelleid kullee koskâstuárusâš piätuellee, mii iälá Fennoskandiast, Ruošâst já Tiibetist. Smavvâ populaatioh kávnojeh meiddei muádi eres saajeest Euraasiast. Stuárudâh já olgohäämi. Iilvâs lii 70–140 cm kukke, já ton seibi lii 15–26 cm. Iilvâs tiäddá táválávt 8–25 kg. Ores lii stuorráb ko niŋálâs. Ilvâs turkkâ lii ruopsâd, ruškâd já räänis. Čuávji vyelni, käŋŋirijn, čiäpáttist já peeljij siskiibeln turkkâ lii vielgâd. Ilvâs peeljij keejijn láá 4–7 cm kukkosiih čapis tiepih. Iilvâs lii vuáhádum pyereest Suomâ táálván: kuhes juolgijguin já stuorrâ kepilijguin mätki ovdán kossâ-uv muottust já assaas turkkâ syeijee puolâšijn. Lavdâm já eellimpiirâs. Ilvâs lavdâm Iilvâs mákkoo merâasseest 5 500 meetter aloduv räi. Pyeremustáá iilvâs mákkoo vuovdijn, mutâ tom puáhtá kuáhtáđ ordârääji taavaabeln-uv. Ton lasseen iilvâs tiättoo meiddei koskâmeerâlii šadolâšvuođâ meecijn já Koskâ-Aasia miestâkuávluin já koške aroin. Suomâ. Iilvâs iälá masa ubâ Suomâst. Puásuituálukuávlust, Tavepoođâenâmist, Koskâ-Tavepoođâenâmist já Maadâ-Tavepoođâenâmist nääli lii ucce. Lii árvuštâllum, et ive 2018 Suomâst lijjii 1 865–1 990 ilvâsid. Iilvâs ij lah kuássin olmânáál lijkkum iälustiđ Säämist, veikkâ tobbeen láá poccuuh, njuámmileh, riämnjáh, uárreeh já maaŋgâlágáneh lodeh. Eellimvyevih já lattim. Iilvâs lii piärguporree piätuellee. Ehidist iilvâs vuálgá pivdomáátkán. Kissáellee tärhis kulo já uáinu vievâst tot áiccá salâsellee. Ko iilvâs lii huámášâm salâsellee, tot njááhá vistig nuuvt alda ko máhđulâš já páácá vyerdiđ, et salâsellee puáđáččij stuŋgiittem ooláádmuudon. Kivkked tot stuŋgit korrâ liävttoin saallâs. Iilvâs ij vyelgi uávuttâllâđ saallâs. Ilvâs tehálumoseh salâselleeh láá meccikaavrâs já njuámmileh, mut meiddei riemnjis, uárree, lodeh já uccâjursseeh heivejeh. Lasanem. Kiđđâtälvi-iijâi tuálih oresilvâseh korrâ taištâlmijd niŋálâsâin. Ores já niŋálâs lává oovtâst tuše muáddi oho kieimâm ääigi, ko iilvâs lii luándus peeleest ohtuunisorroo. Táválávt niŋálâs čivgá kyehti čiivgâ källee vuálá tâi stuorrâ muorâ vuovdân, kuus tot lii ráhtám peesi. Čiivgah čuávuh niŋálâs suullân ive ääigi já uáppih tast pivdemtááiđuid. Uđđâ-Kaledonia provinseh. Uđđâ-Kaledoniast láá 3 prooviins'", moh láá juohhum 33 kieldân. Kieldah. Listoost lii vistig kieldânommâ, talle taavgijn lii kieldâ ässeeloho ive 2019 já loopâst lii kieldâ haaldâtlâš kuávdáš. Käldeeh. * Lela Keburia. Lela Keburia (; š. čohčâmáánu 21. peeivi 1976, Zugdidi, Georgia SST, Sovjetlitto) lii georgialâš politijkkár. Käldeeh. Keburia Keburia Marie Curie. Marie Skłodowska-Curie (algâaalgâlâš nommâ "Maria Salome Skłodowska";) lâi puolalâš fysijkkár já kemist. Sun finnij Nobel-fyysiikpalhâšume ive 1903 já Nobel-kemiapalhâšume ive 1911. Marie Curie lii áinoo, kii lii vuáittám sehe Nobel-fyysiikpalhâšume já Nobel-kemiapalhâšume. Marie lâi meid vuossâmuš nissoon, kii vuoitij Nobel-palhâšume. Karrieeris ääigi Marie Curie kaavnâi oovtâst kálláin Pierre Curiein Marie kyehti radioaktiivlii algâamnâs: polonium já radium. Sun meid uáinistij, ete torium lii radioaktiivlâš algâaamnâs. Pierre já Marie Curie vuoittijn Nobel-fyysikpalhâšume ive 1903 radioaktiivlij algâamnâsij tutkâmist. Siämmáá ive tom vuoitij meiddei Henri Becquerel radioaktiivlâšvuođâ kavnâmist. Marie Curie vuoitij nube-uv Nobel-palhâšume ive 1911, taan tove kemiast, tastko sun luhostui vuossâmužžân sierriđ putes radium já lâi kavnâm kyehti uđđâ algâamnâs. Vuossâmuu maailmsuáđi maŋa Marie Curie vuájui röntgenkuvvimvuovij tutkâmân. Meid Curie nieidâ Irène Curie já suu käälis Frédéric Joliot-Curie tuuđháin radioaktiivlâšvuođâ, já suoi selvâttáin rahtum radioaktiivlâšvuođâ vuáđujurduu, mii išedij neutroon kavnâm. Radioaktiivlâšvuotâ lâi uđđâ almoon Curie eellim ääigi já radioaktiivlâšvuođâ háitulijn peelijn iä vala lamaš tiäđuh. Suonjârdem tuššâdij Curie ođđâm, já Curie jaamij ive 1934 pahas anemia keežild. Elizabeth II. Kunâgâtâr Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary; š. cuáŋuimáánu 21. peeivi 1926, Lontoo, Eŋland, Ovtâstum kunâgâskodde) lii Ovtâstum kunâgâskode 40. haldâšeijee. Sun lii meid 15 eres eennâm staatâuáivialmai, ovdâmerkkân Kanada, Australia já Uđđâ-Seeland. Elizabeth II šoodâi haldâšeijen George VI jäämmim maŋa kuovâmáánu 6. peeivi 1952. Elizabeth pelikyeimi lâi Prinssâ Philip ivveest 1947 ihán 2021. Sunnust láá nelji päärni: Charles (š. 1948), Anne (š. 1950), Andrew (š. 1960) sehe Edward (š. 1964). Elizabethist láá käävci ákkuvid. Roovvâdmáánust 2016 Elizabeth šoodâi maailm kuhesáigásâš vääldist leijee monarkin. Kunâgâtârist láá vala-uv vijđes väldivuoigâdvuođah, mutâ sun ij keevti taid já haaldâšmist huolâtteh ovdâskodde já haldâttâs, tego maaŋgâin eres-uv demokraatlijn enâmijn. Nuorâvuotâ. Elizabeth Alexandra Mary Windsor šoodâi kuovâmáánu 21. peeivi 1926 Lontoost. Suu eeči lâi York herttua (maŋeláá kunâgâs George VI) já suu enni lâi York herttuatar Elizabeth (algâaalgâlâš nommâ Lady Elizabeth Bowes-Lyon). Elizabeth vuossâmuš nommâ puátá enistis, nube nommâ puátá madâráhustis kunâgâtâr Alexandrast já kuálmád nommâ puátá áhustis kunâgâtâr Maryst. Perrust Elizabeth kočodii noomáin "Lilibeth". Näimilitto já ennivuotâ. Elizabeth já Philips naajáin skammâmáánu 20. peeivi 1947. Philip lâi Elizabeth kuálmád viljâpeeli. Luutnant Philip Mountabatten finnij árvunoomâ Edinburgh herttua ovdil vihkâm. Näimilitto ij lamaš uárnejum já tot heivij Elizabethân pyereest, tastko Philip kuulâi oohtân Euroop puárásumosijn kunâgâssuuvâin. Puoidâ. Puoidâ ("Mustela erminea") lii uccâ piätuellee, mii kulá netielleid já iälá maailm taveuásist. Stuárudâh já olgohäämi. Puoidâ rummâš kukkodâh lii niŋálâsâin 18–22 cm já orásijn 23–27 cm. Seeibi lii 7–10 cm kukke. Niŋálâs tiäddá suulân 80–150 g já ores 150–300 g. Turkkâ lii ruškâd keessiv já vielgâd tälviv. Seibikeeči lii čappâd pirrâ ive. Tuše tavveen puoidâ molso kesi-iivnes tälvi-iivnán já muottuuttes soojijn tot lii pirrâ ivij ruškâd. Lavdâm. Puoidâ lavdâm Puoiduuh tiättojeh masa ubâ Euraasiast, Tave-Afrikâst já Tave-Amerikâst. Euroopâst toh iä tiettuu tuše Islandist já Koskâmeerâ kuávlust. Aasiast puoiduuh tiättojeh ain Himalaja já Jaapaan räi. Vyelišlaajah láá ohtsis 37. Tave já nuortâ populaatioh láá stuárráábeh ko viestâr populaatioh. Suomâst. Puoidâ iälá ubâ Suomâst, mut tot lii almolub taveoosijn ko maadâoosijn. Eellimvyevih já lattim. Puoidâ lii nuuvtkočodum jyehi saje piätu, mii oskeldât meid čáácán-uv, veikkâ ij ton pivdopiirâs ubâ lahkin. Puoiduu reeviir vijđodâh lii kiddâ tast, mon ennuv raavâd lii finnimnáál. Jis tälviv lii tuárvi ennuv raavâd, te niŋálâs reeviir lii muáddi hehtaar. Ores vuod jotá 2–3 keerdi stuárráb kuávlust. Puoidâ iälá ohtuunis. Puoidâ lii aktiivlâš iho, mutâ pivdá meid peiviv. Puoidâ koddá saallâs niiskán kääskistmáin. Puoiduu tehálumoseh salâselleeh láá čäcisäpligeh, meccisäpligeh, muldesäpligeh já uárreeh. Jyehi ive iä kuittâg lah säpligeh aaibâs tuárvi já talle puoidâ ferttee sirduđ etievvisáid, moh láá cuobbuuh, täžiligeh, ludij maneh já uđâgááh, motomin joba mááđuh, tiivreh já myerjih-uv. Riämnjáh, neđeh já kozzâlodeh pivdeh puoiduid. Lasanem. Niŋálâs čivgá 3–7 čiivgâ loppâkiiđâ. Peesi lii táválávt keđgileejeest, hálgupiinoost tâi rakânâs vyelni. Ores puoidâ ij uásálist mahten perâelimân, pic niŋálâs ráhtá jieš peesi já tipšo šaddee čivgâidis ohtuunis. Pelnub mánuppajasâžžân puoidâpeerâ kuáđá peesis já čohčuv tot pieđgân, mon maŋa čiivgah uážžuh piergiittâllâđ jiečânis. Nousiainen. Nousiainen () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Nousiaisijn ääsih 4 707 olmožid, já ton vijdodâh lii 199,56 km², mast 0,57 km² lii čääci. Nousiaisij naaburkieldah láá Aura, Masku, Raisio, Mynämäki, Pöytyä, Rusko já Turku. Siijdah. Aatoila, Alakylä, Haatila, Hakola, Heininen, Hyrkkö, Kaisela, Kaitarinen, Kallunen, Keskusoja, Killainen, Koljola, Kukkola, Kulola, Kytöinen, Kärmälä, Kärrynen, Köönikkälä, Laaleinen, Laihonen, Leinainen, Mahala, Moijonen, Mutola, Nummi, Nutturla, Ojankulma, Paijula, Paistanoja, Pakainen, Palo, Papumäki, Puotunen, Rekoinen, Repola, Riitalho, Ristimäki, Riukula, Saksala, Santamala, Sukkinen, Tappuri, Topoinen, Vadanvainio, Vainionpohja, Vainoinen, Valpperi, Vastlahti já Vuorenpää. Aanaarjäävri rakkeet. Aanaarjäävri rakkeet lii sovjetlittolâš rakkeet, mii čájádij juovlâmáánu 28. peeivi 1984 Baareencmeerâ paajaabeln. Tot kiirdij Suomâ pel já loopâst koočâi Aanaarjáávrán. Taažâ piäluštâsministeriö almottâs. Uđđâivemáánu 2. peeivi 1985 Taažâ piäluštâsministeriö almottij, ete Taažâ piäluštâslágádâs tutkah lijjii aiccâm rakkeet, mii kiirdij Taažâ paajaabeln já talle sirdâšui Suomâ pel. Vuástáväldim Suomâst. Suomâ uáiviovdâkodde ij sárnum ääšist ennuv. Syemmilâš virgeomâhááh iä aalgâst tiättám teikâ mieđettâm, ete Suomâ áimutile lâi rikkum. Ääšist muštâlij vuossâmužžân Taažâ radio. Suomâ räjikosáttâh ij lamaš finnim tiäđu rakettist. Laapi tutkaviärmádâh lâi toohâm "huámmášuumijd" rakettist, mutâ kihheen ij visásmittâm ääši. Taažâ visásmitij, ete Baareencmeerâst lâi pacâttâm hárjuttâllâmrakkeet, mii lâi talle čájádâm Suomâ pel já lâi koččâm ušom Aanaarjáávrán. Suomâ aaviseh kieđâvušškuottii ääši, veikkâ rakkeetteoriast iä vala lamaškin tuođâštusah. Anarist kuittâg algii ucâmeh, já olgoeennâmlij aavisij ovdâsteijeeh pottii Suomân. Aicâstuvah Laapist. Laapist loveh ulmuuh muštâlii čuovâalmonijn já päävkitmijn jieškote-uvlágánijn tieđettemniävuin. Taažâ haldâttâs ááigui väidiđ tábáhtusâst Sovjetlito haldâttâsân. Taažâ uáiviminister Kåre Willoch mielâst tábáhtus lâi uáli tuođâlâš, mutâ sun tiäduttij, ete tot lâi vaahâg ijge provokaatio já ete Taažâ já Sovjetlito koskâvuođah iä huánnán. Meid Ruotâ olgominister tuáivui, ete ääšist ij šoodâ diplomaatlâš skandaal. Sun kuittâg tiäduttij, ete raketteh láá háituliih Tave-enâmij torvolâšvuotân. Suáldátlitto Nato huolâstui jeessânstaatâidis áimutiileest, mutâ ij áigum väidiđ ääšist Moskovan. Meid Ovtâstum staatâi olgoministeriö lâi ääšist passiivlâš. Sovjetlitto mieđettij uđđâivemáánu 4. peeivi, ete jieijâs rakkeet lâi luávkkám Suomâ já Taažâ áimutile ovdebáá ohhoost. Sovjetlito stuorrâvuolgâttâsulmuuh Suomâst já Taažâst áánuin addâgâs ääšist enâmij olgoministeriöid. Suomâ Sovjetlito stuorrâvuolgâttâsolmooš Vladimir Sobolev eelij olgominister Paavo Väyrys kulen ánumin addâgâs. Rakkeet lâi ušom vuálgám rađestis juovlâmáánu 28. peeivi Baareencmeerâst uárnejum suátihárjuttâllâm ääigi. Olgoeennâmliih toimâtteijeeh imâštâllii já árvuštâllii Suomâ virgeomâhái hiđes tieđettem já tom, ete tieđettem adelui Helsigist veikkâ mediai ovdâsteijeeh lijjii-uv Anarist. Uuccâm. Aanaarjäävri rakkeet algii kuittâg uuccâđ uđđâivemáánu 30. peeivi, ko aanaarlâš puásuialmai Veikko Saijets almottij, ete sun lâi kavnâm lastiktiiŋgâ, mast lâi ruošâkielâlâš tekstâ. Saijets lâi kavnâm tom kyehti oho tooleeb, ko sun lâi vuojâšmist moottorkiälháin Aanaarjäävri taavaakeeji alda. Sun tuálvui tiiŋgâ Laapi räjikosáttuv ovdâkoodán, mii aalgij tállân tutkâđ ääši. Räjikosáttuv almaah kavnii Aanaarjäävrist maaŋgâid meetaalpittáid, moh kullii rakettân. Palhâšummeen Saijets finnij tuše pullákaahvijd. Rakkeet kavnum já luptim jäävrist. Suomâ áimuvuoimij puohčâleijeeh usâškuottii rakkeet jieŋâkolmâ Aanaarjäävrist čuávuváá peeivi. Puohčâleijeeh kavnii maaŋgâid rakkeet oosijd. Lussâdumosijd oosijd loptejii jäävrist helikopteráin. Oosij vuođâlovoi vuáđuld totkeeh árvuštâllii, ete rakkeet lâi suulân 15 ihheed puáris. Ton lasseen ruošâkielâlij noomâi vuáđuld meridii, ete koččâmâšâst lâi mollârakkeet. Suomâ virgeomâhááh seelvâtškuottii, ferttee-uv oosijd macâttiđ Sovjetliiton. Oosij juávhust lijjii rakkeet keeči sehe ennuv uccâ uásih. Jieŋâ asseest lâi ruopsis aamnâs, mon kasodâh lâi suulân 7 cm. Totkeeh árvuštâllii, ete rakkeet ij lamaš pävkittâm ollágin, pic tot lâi koččâm njuolgist jáávrán. Olgoministeriö vuoigâdvuođâlii uásáduv hovdâ Eero Kekomäki pahudij, ete rakkeet macâttuvvoo, jis algâalgâlâš omâsteijee nuuvt váátá. Sovjetlito ambassaad ánuttij rakkeet oosij macâttem. Uđđâivemáánu 31. peeivi áimuvuoimij puohčâleijeeh kavnii rakkeet monnjâuási masa 40 ceehi sälttipuolâšist. Rakkeet monnjâuási loptejii jäävrist kuovâmáánu 1. peeivi Sovjetlito tuoivust. Kuovâmáánu 2. peeivi loptejii rakkeet moottoruási. Rakkeet teknisâš tutkâm. Ovdil macâttem rakkeet tutkii Piäluštâsvuoimij tutkâmkuávdáást Tikkakoskist já Tamperest. Rakkeet tutkui uáli tárkká. Ulmen lâi visásmittiđ, et tast ij lamaš radioaktiivlâš suonjârdem iäge pävkittemamnâseh teikâ -kolgoseh. Rakkeet macâttem Sovjetliiton. Suomâ suáldátvirgeomâhááh luovâttii rakkeet kuovâmáánu 8. peeivi Vainikkalast. Suomâ staatâ ánuttij Sovjetlittoost 560 000 määrhi sajanmáávsu helikopter kevttimist, jođettemkuástádâsâin já muádilov almaa pajeääigipargoost. Sovjetlitto almottij jo siämmáá peeivi, ete tot miätá sajanmááksun. Mađhâšem ávhástâl tábáhtussáin. Mađhâšem ovdedemkuávdáá Laapi kuávlujođetteijee táátui mađhâšemirâtteijee Teuvo Katajamaa puáttiđ Anarân. Katajamaa kárvudâđâi juovlâstáálu pihtâsáid já čuážui rakkeet paaldâst. Anarist leijee olgoeennâmliih toimâtteijeeh kovvejii tábáhtus já čuovâkove laavdâi jotelávt ubâ maailmân. Virgeomâhááh iä lijkkum ollágin Mađhâšem ovdedemkuávdáá ornim tábáhtusân, mutâ piäluštâsvuoimij almai mielâst jieŋâ alne čuážžoo juovlâstáálu lâi hävski. Aanaarlâš bensinsajattâh vuobdij "rakkeet-muuŋkijd". Hooteel Avelist rahtii uđđâ purrâmušlisto, moos kullii "Pittáášmääli", "Rakkeetrávdu" já "Kävnee kááhuš". Taat purrâmušlisto lâi fáállun muáddi oho hotellist, já tast tiilájii 20–50 meripittád jyehi eehid. Ráávdu fallii taldrikist, mon roobdâst lâi rakkeet. Kozzâsäplig. Kozzâsäplig ("Lemmus lemmus") lii ivnáás muoldâgšlaajâ, mii iälá Tave-Fennoskandiast Stuárudâh já olgohäämi. Rummâš kukkodâh lii 8–17,5 cm. Seibi lii 1,5–2 cm. Kozzâsäplig tiäddá suulân 20–130 g. Uáivi já ovdâselgi láá čappâdeh. Selgi lii mudoi ooraans-fiskâd, já nuuvt láá ertpeleh-uv. Fáárust láá kuittâg meiddei muáddi čapis soksâm. Peeljih kooskâst láá ooraans tiälhuh. Seelgist lii čapis säärgis. Vyelipeeli lii fiskâd. Lavdâm já jotteem. Kozzâsäplig lavdâm Kozzâsäplig lii Tave-Fennoskandia áinoo endeemlâš (ađai kuátuvuálgulâš) njomâtteijeešlaajâ. Suomâ peln kozzâsäpligij aassâm- já eellimsajeh láá uáli-uv jo uccáá já nuuvtpa ko stuárráb vajâldemihe puátá, te toos vaaikut šiev purrâmâštile lasseen assaas muotâkerdi, mii syeijee säpligijd kolmâsist. Kozzâsäpligeh oovtkiärdánávt vyelgih joton purrâmâš- já aassâmsojij nuuhâm keežild já tot jotteemkuávlu puátá tast, maggaar saajeest toh láá loskâm já kuus kulij lii puoh älkkeemus vyelgiđ joton. Raavâd. Kozzâsäpligeh poreh iänááš jieškote-uvlágánijd siähtálijd, mut mottoom verd meiddei luhteešaddoid já eres syeinišadoi ruánáá oosijd. Vyevdist kozzâsäpligeh poreh loostâid, toŋŋâsid já kukkáid. Lasanem. Táválávt kozzâsäplig lasanemäigi pištá ubâ keesi, mutâ sáttá jotkuđ tälviv-uv. Niŋálâs puáhtá čivgâd 6–8 čivgâčuurâd ivveest, já tot čivgá aldasáid lovmat čivgâd ohtân. Čiivgah láá jo suhâjuátkimavveest viiđâ oho ahasâžžân. Tast puáhtá suullân rekinistiđ, kalle kozzâsäplig pyehtih šoddâd oovtâ ive ääigi oovtâ niŋálâsâst, jos purrâmâštile já liegâsvuotâ láá hiäivuliih. Masku. Masku lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Maskust ääsih 9 538 olmožid, já ton vijdodâh lii 204,01 km², mast 29,26 km² lii čääci. Masku naaburkieldah láá Mynämäki, Nousiainen, Rusko, Raisio, Naantali já Taivassalo. Kieldâlahtemeh. Askaisij já Lemu kieldah lahtojii Maskun ive 2009. Ive 2011 Askaisij uárjiuásih lahtojii Naantalin. Rusko. Rusko lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Ruskost ääsih 6 339 olmožid, já ton vijdodâh lii 127,90 km², mast 0,75 km² lii čääci. Rusko naaburkieldah láá Aura, Masku, Mynämäki, Nousiainen, Pöytyä, Raisio já Turku. Kieldâlahtemeh. Uási Maaria kieldâst lohtui Ruskon ive 1967. Vahto kieldâ lohtui Ruskon ive 2009. Siijdah. Asola, Hiidenvainio, Hujala, Kankare, Kirkonkylä, Liukola, Lähteenmäki, Munittula, Merttelä, Paasniittu, Papumäki, Päällistönmäki, Uttula já Vahto. Michael Collins. Michael "Mike" Collins () lâi ovtâstumstaatâlâš Gemini- já Apollo-astronaut. Eellim. Michael Collins jaamij purâstaavdân cuáŋuimáánu 28. peeivi 2021. Suu jäämmimpeivi ličij meiddei lamaš suu já suu káálgu Particia Finnegan Collins 64. hejâpeivi. Collins lâi jämidijnis 90-ihásâš. Sun lâi šoddâm roovvâdmáánu 31. peeivi 1930 Roomast, Italiast. Talle suu eeči palvâlij tobbeen Ovtâstum staatâi áimuvuoimijn. Nube maailmsuáđi cokkânem maŋa suu peerâ varrij Washingtonân. Collins peerâ kovvee suu humoristlâš olmožin, tagarin, kiäst lâi kieŋâlis eellimvijsesvuotâ já kote peesâi várdáđ maailm já eellim muččâdvuođâ sehe jieijâs uuniik várdámsaajeest kirdemmodulist komovuođâst já nube tááhust kuálástemtampâstis, kost sun kaivai kieŋâlis já kuálhis čassijd. Karrieer. Michael Collins kiirdij Mánudáá pirrâ kirdemmoduláin ton ääigi ko suu astronautskipáreh Neil Armstrong já Buzz Aldrin siäivoin Mánudáá asan Joskâdvuođâ sajan (Tranquility base) syeinimáánu 20. peeivi ive 1969. Talle ko Armstrong já Aldrin maccáin kirdemmodulân Mánudáá aaseest, Collins vaaldij kove olmooškoddeest: suu skippáárkyevtis mánudâšmodulist já sunnuu tyehin uáinojeijee Enâmist já ton alne puoh ulmuin kukken káidusin. Roolâs keežild Apollo 11 -kirdemmooduul kirden (Command Modul Pilot, CMP) Collins onnui maŋgii Maailm ohtuunumos olmožin: sun loopâloopâst paasij ohtuu kirdeđ Mánudáá juurrâmrađan, já tastoo sun lâi áinoo olmooš Maailmist, kote ij puáhtám uáiniđ astronautskipárijdis siäivum Mánudâžân já väzzim ton aaseest. NASA kuálmád astronautjuávkku väljejui ive 1963. Collins päälgis astronauttin aalgij Mánudâžân aalgij kuulmâpiäivásáin kirdemáin Eennâm juurrâmraađeest. Sun kiirdij tohon Gemini 10:ijn oovtâst astronaut John Youngijn. Taan määđhist sun hárjuttâlâi kuáhtám já telakistem kyevti rakkeetmuddoost. Collinsist šoodâi niäljád astronaut, kote vaazij komovuotâväzzim. Apollo-ohjelmist Collins lâi vistig suunâttâllum Apollo 8 -máátkán, adai ton rakettân, mii vuosmustáá vuolgâttij ulmuid kirdeđ Mánudáá pirrâ. Collins kuittâg jyelgivaivijdis keežild tarbâšij čuopâdâs, mondiet sun sirdui Apollo 11 -máátkán, kuás olmooš vuossâmuu keerdi Maailm historjást siäivui Mánudáá asan já vaazij tobbeen. Taat lâi nuuvt kočodum G-tiijpâ mánudâšmätki, mon ulmen lâi siäivuđ Mánudáá asan, väzziđ tobbeen, väldiđ myensterijd já maccâđ Enâmân. Collins lâi tutâvâš sajasis Apollo 11 kirdemmooduul kirden, veik sun ij lamaškin tot, kote vaazij Mánudáá aaseest. NASA ličij lamaš vaalmâš pieijâđ suu nube roolin Apollo 17 -kirdemân, mii meiddei siäivui Mánudáá asan, mut Collins halijdij prioristiđ peerâeellim, ige sun innig halijdâm Mánudâžân, tastko hárjuttâllâm tuálvui puoh ääigi. Mánudâšmääđhi maŋa Armstrong, Aldrin já Collins karttii kuulmâ oho pištee karanteenân ton paaloost, et sii fáárust liččii puáttám omâs bakteereh Enâmân. Sii viettii taid peeivijd vielgis säpligijgijn, moh lijjii sii fáárust Mánudáást-uv já maid Collins koolgâi piemmâđ já anneeđ tain huolâ. Karanteen já juhlomij maŋa Apollo 11 astronauteh mađhâšii ennuv: sij ellii 28 enâmist 38 peeivist. Čiđđâ. Čiđđâ lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii C (carbonium), oornigloho 6 já aatoomtiäddu 12,0107 u. Čiđđâ lii puoh tobdos elimân velttihánnáá aamnâs, já tot lii uássin maaŋgâin iälánáid tergâdis amnâsijn, tego DNA:st, čiđđâhydraatijn, proteinijn sehe vuojâin. Allotrooppisâš häämih. Čiiđâst láá vittâ allotrooppisâš häämi: tiimaant, graafiit, nanopoccee, fullereen já graafeen. Tiimaant lii ohtâ korrâsumosijn amnâsijn luándust. Tiimaant šadda eennâm vyelni korrâ liegâsvuođâ já tedduu tiet, já tot lii kevttum čiiŋâin sehe poorá- já saijeemmašinij teerijn. Tiimaant korâsvuotâ lii kiddâ ton ráhtusist, mast sp3-hybridistum čiđđâatomeh rähtih nelji kovalentlâš čonnâs čuávuváid čiđđâatomáid nuuvt, ete ráhtusist puátá tetraedri hámásâš. Tággáár čonâdâttâm toovât timantân viermilágán ráhtus, mii lii uáli koorâs. Veik tiimaant rááhtus lii koorâs, tot ij kuittâggin lah nanos, já tondiet tot cuovkkân älkkeht. Timantist láá tuše kovalentlâš čonnâseh, mast čuávu, ete tiimaant šleeđgâsirdemvuotâ lii hyeni. Graafiit lii putes čiiđâ táválumos häämi. Tot lii tevkisränis, timmâ já čápudittee aamnâs, mii sirdá šleeđgâ pyereest. Graafiit jiešvuođah puátih ton epitáválâš ráhtusist: Grafitist čiđđâatomeh rähtih käniviermilágán tuálbusijd kuulmâ kovalentlâš čonnâs vievâst. Čiđđâatomij niäljádeh olgoelektroneh láá delokalistum tuálbusij kooskân já čaneh taid oohtân. Tuálbusij kooskâst leijee rijjâ elektroneh tovâtteh tom, ete graafiit sirdá šleeđgâ pyereest tuálbusij sundeest. Graafiit kiävttoo ton šleeđgâsirdemvuođâ já timesvuođâ tiet vuoidâmamnâsin sehe lajopeenâi teerijn. Graafiit lii meid táválumos hitodeijeeaamnâs aatoomvyeimilágádâsâi váimusreaktorijn. Fullereen ađai pállučiđđâ lii čiiđâ allotrooppisâš häämi, mast čiđđâatomeh láá čonnâsâm nubijdis páálu háámán. Táválávt fullereenist láá 60 čiđđâatomid. Čiđđâatomeh rähtih viermi, mast láá 20 kuuđâčievvâg atomid já 12 viiđâčievvâg atomid. Čiđđânanopocceest čiđđâatomeh rähtih pocceelágán ráhtus, mon čođâmitto lii enâmustáá muáddičyet nanomeetterid, mut kukkodâh sáttá leđe joba muáddi senttimeetter. Čiđđânanopoccee lii joba čyeti kerdid nanosub ko stääli, jis amnâsij tiäddu váldoo huámmášumán. Ive 2004 fysijkkáreh Andre Geim já Konstantin Novoselov kavnáin uđđâ čiiđâ allotrooppisâš häämi graafeen. Grafenist lii siämmáálágán tuálbusrááhtus ko grafitist, mut grafenist lii tuše ohtâ tuálbus. Graafeen lii uáli nanos já stoorgâs, mut meid vannee. Graafeen lii kočodum "imâšamnâsin", já tot sáttá puátteevuođâst toohâđ máhđulâžžân nanosub, keppisub já mudoi-uv pyerebij materiaalij valmâštem. Meid nanopocceest já fullereenist sáttá leđe puátteevuođâst kiävttu jieškote-uvlágán teknologia suorgijn. Isotoopeh. Čiiđâst láá kyehti stäđis isotoop: C-12 já C-13. Luándu čiiđâst 98,89 % lii C-12 já 1,11 % C-13. Čiiđâst lii luándust ohtâ radioisotoop C-14, mii kiävttoo radiočiđđâääigidmist. C-14 pelilumäigi lii 5 730 ihheed, já tot muttoo β--pieđgânmist typpin. Orgaanlâš ovtâstuvah. Čiđđâ lii orgaanlâš kemia vuáđu já puoh orgaanlâš ovtâstuvah siskeldeh čiiđâ. Orgaanlâš ovtâstuvah vuod rähtih puoh tubdum eellim. Orgaanlâš ovtâstuvah láá masa puoh iälánij raavâdamnâseh sehe ráhtusamnâseh, nuuvt ko vuojah, čiđđâhydraateh, proteiineh, hormoneh já DNA. Oovtâkiärdánumoseh orgaanlâš ovtâstuvah láá čiđđâvetyh, main láá tuše čiđđâ- já vetyatomeh. Čiđđâvetyh kočoduvvojeh alkaanin, alkeenin teikâ alkyynin ton mield, ete lii-uv tain tuše oovtâkiärdáneh kovalentlâš čonnâseh, vâi meid kyevtkiärdág teikâ kuulmâkiärdág čonnâseh. Muálkkáb orgaanlâš ovtâstuvâin láá vetyatomij saajeest jieškote-uvlágán funktionaallâš juávkkun kočodum atomeh teikâ aatoomjuávhuh. Funktionaallâš juávkku vaaigut ovtâstuv kemiallâš jiešvuođáid, já tot lii ovtâstuv uási, mii táválávt reagist kemiallâš reaktiost. Funktionaallâš juávkku puáhtá luovâniđ teikâ nubástuđ eres funktionaallâš juávkkun kemiallâš reaktiost. Orgaanlâš ovtâstuvâid puáhtá jyehiđ ovtâstâhjuávhoid funktionaallâš juávhus mieldi. "Vyelni láá kovvejum motomij orgaanlij ovtâstâhjuávhui almoliih ráhtuseh já toi funktionaalliih juávhuh. Puustav R meerhâš čiđđâviđjá teikâ eres aatoomjuávhu." Epiorgaanlâš ovtâstuvah. Uási čiiđâ ovtâstuvâin láá meid epiorgaanliih. Epiorgaanlâš čiđđân láá luokattâllum algâamnâsčiđđâ ađai ovdâmerkkân graafiit já tiimaant sehe epiorgaanlâš čiiđâ siskeldeijee suuvrah, tegu vetysyaniid já čiđđâsuvrâ sehe toi säältih. Meid puáldimist šaddee hágá já čiđđâdioksid láá epiorgaanlâš čiđđâovtâstuvah. Stuárráámus uási syaniidovtâstuvâin sehe hágá láá mirhâliih. Čiiđâ juurrâm luándust. Čiđđâ jorá luándust ohtânmaanoost vuárhást nuubán. Šadoh vyerkkejeh ááimu čiđđâdioksid čiiđâ ohtiimist, mast tot sirdâšuvá eennâmvuáđun teikâ eres iälánáid, ko šaddo jáámá teikâ ellee porá tom. Iäláneh kevttih čiđđâovtâstuvâid ravâdâssân já luovâsmiteh čiđđâdioksid ááimun sellâvuoiŋâmist. Eennâmvuáđun karttâm šado orgaanlâš aamnâs miäská, mii luovâsmit čiiđâ ááimun. Uási amnâsist vuáju hitásávt jieŋâlâsân já muttoo korrâ tedduu já liegâsvuođâ keežild oljon já eennâmkaasun. Fossiillâš puáldimamnâsij kevttim tiet oljo já eennâmkaasu čiđđâ piäsá maasâd ááimun. Uási čiiđâst lii kásánittâm meeráid, já stuárráb čiđđâdioksid meeri ááimust lasseet meid čiđđâdioksid mere meerâin. Čiđđâdioksid toovât šaddovistealmoon, mon keežild Eennâmpállu piso tuárvi liegâsin elimân. Čiđđâdioksid meeri lasanem áimukeerdist lii nanosmittâm šaddovistealmoon já tovâttâm šoŋŋâduv lieggânem. Meerâin čiđđâdioksid já čääsi reaktiost šadda čiđđâsuuvrâ, mii suvro čácáduvâid. Čácáduvâi suvrom toovât merhâšittee hááituid tobbeen ellee iälánáid. Ranska Guayana kieldah. Taan siijđost láá Ranska Guayana kieldah. Ranska Guayanast láá ohtsis 22 kieldâd, moh láá juohhum 2 arrondissementân. Käldeeh. * Réunion kieldah. Taan siijđost láá Réunion kieldah. Réunionist láá ohtsis 24 kieldâd, moh láá juohhum 4 arrondissementân. Käldeeh. * Mayotte kieldah. Taan siijđost láá Mayotte kieldah. Mayottest láá ohtsis 17 kieldâd. Arrondissementeh iä lah. Käldeeh. * Guadeloupe kieldah. Taan siijđost láá Guadeloupe kieldah. Guadeloupest láá ohtsis 32 kieldâd, moh láá juohhum 2 arrondissementân. Käldeeh. * Apollo 11. Armstrong (čiž.), Collins já Aldrin Apollo 11 lâi NASA mánudâšohjelmist vuosmuš mätki, mii kirdettij ulmuid Mánudáá asan. Taat lâi nuuvt kočodum G-tiijpâ mätki, mon ulmen lâi siäivuđ Mánudáá asan, nuurrâđ čäittusijd já maccâđ torvolávt Enâmân. Apollo 11 -kirdemvuárust kevttui Saturn V-rakkeet, SA-506. Kirdem- já huolâttâsmooduul nommâ lâi Columbia. Mánudâšmooduul lâi LM-5-tijppâ, já ton nommâ lâi Eagle. Astronauteh, kiäh kirdii Apollo 11 Mánudâžân, lijjii komendeijee Neil Alden Armstrong (š. 5.8.1930, j. 25.8.2012), kirdemmooduul piiloot Michael Collins (š. 31.10.1930, j. 28.4.2021) já mánudâšmooduul piiloot Edwin Eugene "Buzz" Aldrin Jr. (š. 20.1.1930). Komendeijee kiirdij rakettáin vuosmuid 12 minuttid, já ton maŋa kirdemmooduul piiloot kiirdij loppâmääđhi. Mánudâšmooduul piiloot lâi määđhi systeeminsner, já suu pargon lâi luuhâđ mittárijd sehe kirdemmooduulpilotân määđhi ääigi et komendeijei Mánudâžân siäivum ääigi já Mánudáást luŋŋânem ääigi. Komendeijee kiirdij meid mánudâšmooduul Mánudáá asan. Apollo 11 paččui Cape Canaveralist pääččimvuálááš 39A:st syeinimáánu 16. peeivi 1969. Rakkeet kiirdij Mánudâžân kulmâ pirrâmpeeivi, já niäljád kirdempeeivi adai syeinimáánu 20. peeivi mánudâšmooduul siäivui Mánudáá asan Mare Tranquilitatisân (Joskâdvuođâ meerâ), mii lâi tuárvi täsivis kuávlu vuosmuu siäivumân. Apollo 11 kirdemmooduul maacâi torvolávt Enâmân já siäivui Kuálhis väldimeerân syeinimáánu 24. peeivi. Siäivum maŋa Apollo 11 piloteh karttii kuulmâ oho karanteenin ton paaloost, et sij pyehtih Mánudáást vieres taavdâid Enâmân. Martinique kieldah. Taan siijđost láá Martinique kieldah. Martiniquest láá ohtsis 34 kieldâd, moh láá juohhum 4 arrondissementân. Käldeeh. * Puágui. Puágui lii puigâkaanij čeerdân kullee meccikänilodde. Stuárudâh já tobdomeerhah. Puágui lii uccâ, 34–39 cm kukkosâš meccikänilodde, mii tiäddá suulân 250–450 g. Tot lii ruškis-, ränis-, vielgis- já čapiskirjáá. Pogguu jienâ lii 4- tâi 5-staavvâlsâš njuurgâs. Lavdâm já eellimpiirâs. Puágui lii Euroop já Aasia boreaallii kuácceevyevdistiellâs lodde. Suomâst tot iälá masa ubâ enâmist, mut Säämist kuosâ ordârääji paajaabeln tot lii härvinâš. Puágui lii päikkilodde, mii iälá muorriis vuovdijn, eromâšávt kuosâvuovdijn. Suomâ puáguinääli lii áárvu mield 400 000–500 000 paarrâd. Lasanem. Pogguu piervâl lii táválávt uccâ muorâ teikkâ miestuu vyelni. Niŋálâs mannee vyesimáánust 9–10 manneed já láálá taid 25–27 peivid. Uđâgááh kirdeškyetih jo neelji peeivi ahasâžžân. Raavâd. Puágui porá umolijd, uurbijd, versoid já muorjijd. Miäcástem. Pogguu miäcástem lii loválâš čohčuv ubâ Suomâst. Paimio. Paimio () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Paimiost ääsih 10 960 olmožid, já ton vijdodâh lii 242,26 km², mast 3,86 km² lii čääci. Paimio naaburkieldah láá Lieto, Kaarina, Marttila, Salo já Sauvo. Historjá. Paimio vuáđudui ive 1325, já tast šoodâi kaavpug ive 1997. Sámi Grand Prix 2001. Sámi Grand Prix 2001 lâi Sámi Grand Prix -juoigâm- já lávlumkišto, mon Säämi muusikfestivaal -servi ornij Kuovdâkiäinust Taažâ peln ive 2001 pessijâšmarkkânij ääigi. Tot lâi 12. tove, ko kišto uárnejui. Juoigâmuási vuoitij kieldâsämmilâš Anfisa Agejeva já lávlumuási ruátálâš-sämmilâš lávlumjuávkku Sofia och Anna. Kišto maŋa Rieban almostitij nurâldâhskiäru, mii siskeeld puoh uásálistei pittáid. Juoigâm- já lávlumuásih. Ovdebij iivij náál kištoost lijjii kyehti uási: juoigâmuási já lávlumuási. Juoigâmuási. Juoigâmuásist lijjii 9 uásálisted. Täin vuoitij kieldâsämmilâš kirječällee já musijkkár Anfisa Agejeva (noomáin Anfissa Agueva), kii uásálistij vuossâmuu keerdi kiišton. Sun livđui pitá "Meleš". Nubben lâi kuovdâkiäinulâš Mathis A. Oskal pittáin "Ruvaš nieiddat ja buolaš bártnit" já kuálmádin láin Kirsten Marit Olsen já Kristine Sara S. Gaup, suoi-uv Kuovdâkiäinust, pittáin "Iŋgá Márjá". Lávlumuási. Lávlumuásist lijjii 6 uásálistee. Uási vuoitij ruátálâš-sämmilâš lávlumjuávkku Sofia och Anna ađai vääččirliih Sofia Jannok já Anna Kärrstedt pittáin "Meahci mánná". Nubben láin Wenche M. Hætta já Annbjørg Hætta pittáin "Girdilan" já kuálmádin lâi nubbe kieldâsämmilâš ađai Elvira Galkina pittáin Kárášjohka". Áillohaš-muusikpalhâšume. Ive 2001 Áillohaš-muusikpalhâšume vuoitij Johan Sara jr.. Sun lii siämmáš olmooš, kiäm Ole Larsen Gaino juoigâi juoigâmuásist. Käldeeh. * Kuoškkärigâš. thumb Kuoškkärigâš lii virdečaasij varbuslodde. Tot lii Taažâ aalmuglâšlodde. Stuárudâh já tobdomeerhah. Kuoškkärigâš lii 17–20 cm kukkosâš tevkisruškis lodde, mon radde lii vielgâd. Ton poođâš já suájáh láá uánihááh, já tot tiäddá 55–73 g. Lavdâm já eellimpiirâs. Kuoškkärigâš iälá Euroop já Aasia várádâhkuávluin. Suomâst tot pessee iänáážin Nuorttâ-Laapist já Kuáccámist. Suomâst pessejeh áárvu mield 250–350 paarrâd. Tälviv suulân 5 000 lodded puátih Ruotâst já Taažâst Suomân tálvástâllâđ. Lasanem. Kuoškkärigáá piervâl lii juuvâ tâi aijuu riddoost, motomin šalde ráhtusijn. Niŋálâs mannee vyesi-kesimáánust 3–6 mane já láálá taid 14–18 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 18–25 peeivi ahasâžžân. Raavâd. Kuoškkärigâš porá čielgitävtittes elleid já motomin meid uccâ kuolijd, maid tot ocá virdečaasijn puškáristmáin. Sami Grand Prix 2001 (album). Sami Grand Prix 2001 lii nurâldâhskiäru, mon Rieban lii almostittâm roovvâdmáánu 17. peeivi 2001. Skiärust láá ive 2001 Sámi Grand Prix -kišto juoigâm- já lávlumoosij uásálistei 15 pittád, moh láá paddum kišto ääigi. Skiäru 6 vuossâmuu pitá láá lávlumuásist já loopah juoigâmuásist. Elvira Galkina. Elvira Abramovna Galkina (; š. juovlâmáánu 4. peeivi 1965, Luujävri, Murmansk, Sovjetlitto) lii kieldâsämmilâš tivtâsteijee, kirječällee já musijkkár. Muusik. Ive 2001 Galkina láávlui vuossâmuu keerdi Sámi Grand Prix -kištoost, mut ij vuáittám. Čuávuváá ive sun uásálistij oppeet kištoost, mon sun vuoitij pittáin "Immel Agk". Palhâšumeh. Ive 1994 Galkina já Iraida Vinogradova juohhijn vuossâmuu Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. Galkina vuoitij kirjeest "Šerres beaivi" já Vinogradova kirjeest "Mu ustibat". Merâkuáskim. Merâkuáskim ("Haliaeetus albicilla") lii vaalij čeerdân já merâkuáskimij suuhân kullee stuorrâ piätulodde. Suomâ puárásumos merâkuáskim lii lamaš 27 já peli-ihásâš já maailm puárásumos merâkuáskim lii lamaš 33-ihásâš. Stuárudâh já tobdomeerhah. Merâkuáskim kukkodâh lii 78–100 cm. Suájái koskâ lii 1,9–2,4 m. Ores merâkuáskim tiäddá 4–6 kg já niŋálâs 5–7 kg. Merâkuáskim lii ruškâd, čappâd, vielgâd já räänis. Ellimpiirâs. Merâkuáskim iälá merâkuávluin já jaavrijn. Suomâst merâkuáskim pessee táválávt čácáduvâi piälláin, táválumosávt merâriddoin já suáluikuávluin. Raavâd. Merâkuáskim porá kuolijd, vorâs piärgu (om. luudijd) já rááđuid. Käldeeh. "Čällee: Arvi Lehmuslehti (Aanaar škoovlâ, 3.–4. luokka)" Tuáršu. Tuáršu ("Anas platyrhynchos") lii viettui suuhân kullee loddešlaajâ. Stuárudâh já tobdomeerhah. Ores tuáršuin lii čuovjis teikkâ ruánáá uáivi já niŋálâsâin lii kuovgisruškis uáivi. Tuáršu ruumâš lii ruškâd já vielgâd. Niŋálâs suájáh láá uásild čuovjâdeh. Tuáršu tiäddu lii 0,7–1,6 kg já kukkodâh lii 50–65 cm. Laavdâm já ellimpiirâs. Tuáršu tiättoo Tave-Amerikâst, Maadâ-Ruánááenâmist, Euroopâst, Tave-Afrikâst já Aasiast. Šlaajâ lii ištâdum meiddei Australian já Uđđâ-Seelandân. Tuáršu puáhtá kuáhtáđ masa jyehi kuávlust Suomâst. Suomâ tuáršunääli lii suulân 200 000 pessejeijee paarrâd. Tuáršuh eelih jaavrijn, juuvâin, meecijn teikkâ joba kaavpugijn. Lasanem. Ores tuáršust láá maaŋgâlágáneh kiihâmlattiimeh. Kivâdijn ores tuáršuh čaittâleh niŋálâssáid eromâšávt čuovjisviolet suájáspejâlijdis. Kiihâm maŋa niŋálâs tuáršu huksee piervâl, mii lii rogge šadolâšvuođâ syejeest. Niŋálâs mannee 8–12 manneed, já láálá taid suulân 26 peivid. Raavâd. Tuáršu porá siemânijd, tiivrijd já kuolijd. Salo. Salo lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Salost ääsih 51 563 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 168,29 km², mast 181,69 km² lii čääci. Salo naaburkieldah láá Koski Tl, Lohja, Kemiönsaari, Marttila, Paimio, Raasepori, Sauvo já Somero. Historjá. Salo vuáđudui ive 1887, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. Uđđâ Salo kaavpug šoodâi ive 2009. Kieldâlahtemeh. Uskela kieldâ lohtui Salon ive 1967. Halikko, Kiikala, Kisko, Kuusjoki, Muurla, Perniö, Pertteli, Suomusjärvi já Särkisalo váldustiivrah meridii kieldâlahtemist Saloin kesimáánu 11. peeivi ive 2007, já kieldah lahtojii Salon uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. Kieldâlahtem maŋa šoodâi paijeel 50 000 ässee kaavpug, mon nommâ lii Salo. Ton vaakunin šoodâi Halikko kieldâ vaakun. Lauri Kristian Relander. Lauri Kristian Relander () lâi syemmilâš agronom já politijkkár. Sun tooimâi Suomâ täsivääldi nubben presidentin iivij 1925–1931. Tuávváš. Lauri Kristian Relander šoodâi vyesimáánu 31. peeivi 1883 Kurkijokist. Suu eeči lâi agronom Evald Kristian Relander já suu enni lâi ruávást nieidâ Gertrud Maria Olsoni. Relander valmâštui pajeuáppen ive 1901. Luvâttuv maŋa sun luuvâi agronomia vistig Mustiala eennâmviljâlemopâttuvâst já maŋeláá Helsig ollâopâttuvâst. Sun poorgâi totken sehe máttáátteijen já valmâštui tuáhtárin ive 1914. Relander naajâi Signe Östermanáin ive 1906, já sunnui šoodáin kyehti párnáá, Maja-Lisa já Ragnar. Pooliitlâš karrieer. Relander seervâi Viljâleijeiliiton ive 1907. Sun lâi ovdâsteijen staatâpeeivijn 1910–1913 sehe 1917–1920 já tooimâi meid ovdâskode sahâalmajin iivij 1919 já 1920 staatâpeeivijn. Ive 1920 sun nomâttui Viibur eennâmhiärrán. Relander väljejui Suomâ täsivääldi presidentin ive 1925. 41-ihásâžžân sun lâi Suomâ historjá nuorâmus president. Presidentin Relander šoodâi tobdosin "Reeisu-Lassen", tastko sun lâi vuosmuš Suomâ president, kii mađhâšij teivâđ olgoenâmij staatâhoovdâid. Viljâleijeilitto ij valjim Relander presidentiävtukkâssân innig ive 1931 vaaljâin. Relander finnij váimuinfarkt já jaamij kuovâmáánu 9. peeivi 1942. Käldeeh. Relander Relander Relander Pehr Evind Svinhufvud. Pehr Evind Svinhufvud () lâi syemmilâš politijkkár. Sun tooimâi Suomâ täsivääldi 3. presidentin iivij 1931–1937. Tuávváš. Pehr Evind Svinhufvud šoodâi juovlâmáánu 15. peeivi 1861 Sääksmäkist. Suu eeči lâi merâkapteen Pehr Gustaf Svinhufvud já enni Olga von Becker. Eeči jaamij, ko Svinhufvud lâi tuše kyevtihásâš, já sun aasâi arâpärnivuođâst äijihis Pehr Gustaf Svinhufvud kulen. Äijih jäämmim maŋa Svinhufvud varrij Helsigân ennijnis. Sun luuvâi Suomâ, Ruošâ já Skandinavia historjá Helsig ollâopâttuvâst, valmâštui maisterin ive 1882 já ton maŋa vala vuoigâdvuođâtiettuu kandidaatin. Uápui maŋa sun poorgâi äššivyeijen já tuámárin Tuurku hovivuoigâdvuođâst. Svinhufvud naajâi Ellen Timgrenáin, já sunnui šoddii kuttâ párnáá, nelji alge já nieidâkyevtis. Pooliitlâš karrieer. Svinhufvud uásálistij staatâpeivijd vuossâmuu keerdi ive 1894 aatellâšsiäđu ovdâsteijen. Ive 1907 sun väljejui ovdâskode sahâalmajin. Svinhufvud piäluštij Suomâ jiešmeridemvuoigâdvuođâ já kaartâi tondiet vädisvuođáid Ruoššáin. Ive 1914 sun karbui Siberian. Sun maacâi Suomân ive 1917 Ruošâ vääldikomettem maŋa já nomâttui seenaat sahâalmajin siämmáá ive skammâmáánust. Juovlâmáánu 4. peeivi 1917 seenaat adelij ovdâskoodán julgáštâs Suomâ jiečânâsvuođâst. Ovdâskodde tuhhiittij julgáštâs juovlâmáánu 6. peeivi 1917 já Ruoššâ tubdâstij Suomâ jiečânâsvuođâ virgálávt uđđâivemáánu 4. peeivi 1918. Suomâ siskáldâssuáđi aalgâst Svinhufvud patârij Vaasan, mast seenaat tooimâi suáđi ääigi. Suáđi maŋa Svinhufvud nomâttui jiečânâs Suomâ staatâhovdân vyesimáánu 27. peeivi 1918 já sun iäránij taan tooimâst siämmáá ive juovlâmáánust. 1920-lovvoost Svinhufvud kiäsádâđâi politiikist, mut ive 1930 president Lauri Kristian Relander nomâttij suu uáiviministerin. Ive 1931 vaaljâin Svinhufvud väljejui Suomâ täsivääldi presidentin. Sun lâi presidentiävtukkâssân meid ive 1937, mut Kyösti Kallio vuoitij vaaljâid. Svinhufvud jaamij 82-ihásâžžân kuovâmáánu 29. peeivi 1944. Käldeeh. Svinhufvud Svinhufvud Svinhufvud Kemiönsaari. Kemiönsaari () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Kemiönsaarist ääsih 8 219 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 801,02 km², mast 2 114,18 km² lii čääci. Kemiönsaari naaburkieldah láá Salo, Raasepori, Hanko, Parainen já Sauvo. Historjá. Kemiönsaari kieldâ šoodâi ive 2009 aalgâst, ko Dragsfjärd, Kemiö já Västanfjärd kieldah lahtojii oohtân. Dragsfjärd. Björkboda, Genböle, Dalen, Hammarsboda, Hertsböle, Kråkvik, Kulla, Kärra, Labbnäs, Lillfinnhova, Långnäs, Nordanå, Purunpää, Rosendal, Rövik, Skinnarvik, Smedskulla, Storfallan, Storfinnhova, Stusnäs, Sunnanå, Söderby, Söderlångvik, Söglö, Tynglax, Ytterölmos já Överölmos. Hiittinen. Bergö, Biskopsö, Bolax, Böle, Hiittinen (Hitis), Holma, Högsåra, Kakskiela (Kaxskäla), Kasnäs, Rosala, Stubbnäs, Tunhamn, Vänoxa já Vänö. Kemiö. Albrektsböle, Berga, Bjensböle, Bogsböle, Branten, Brokärr, Båtkulla, Böle, Dalby, Dalkarlby, Degerdal, Ekniemi (Eknäs), Elmdal, Engelsby, Flugböle, Fröjdböle, Gammelby, Gräsböle, Gundby, Gästerby, Helgeboda, Hova, Hulta, Högmo, Kalkkila (Kalkila), Kaskärr, Kiila (Kila), Kirkonkylä (Kyrkoby), Koddböle, Koivuranta, Koustar, Kuggböle, Kvarnböle, Kårkulla, Labböle, Lamkulla, Lappdal, Lemnäs, Lillvik, Linnarnäs, Länsiniemi (Västerudden), Lövböle, Mainiemi (Majniemi), Makila, Mattböle, Mattkärr, Mjösund, Måsa, Nordvik, Norrlångvik, Norrsundvik, Orrnäs, Pajböle, Pederså, Pungböle, Påvalsby, Reku, Rugnola, Santasaari (Sandö), Skarpböle, Skoböle, Skog, Skogsböle, Skålböle, Skäggböle, Smedaböle, Smedsböle, Småland, Stenmo, Strömma, Suomenkulma (Finnudden), Syvälahti (Sjölax), Tavasttrona, Tjuda, Tolfsnäs, Torsböle, Trotby, Träskö, Vestlahti (Vestlax), Viksgård, Viksvidja, Villkärr, Vreta, Västankärr, Västermark já Östermark. Västanfjärd. Billböle, Brännboda, Finsjö, Galtarby, Gräggnäs, Illo, Kobböle, Misskärr, Nivelax, Norrlammala, Pörtsnäs, Sirnäs, Södersundvik, Söderlammala, Tappo, Västanfjärd já Östanå. Njunjálâh. Njunjálâh ("Mergus albellus") lii viettui čeerdân kullee loddešlaajâ. Tot värree Sáámán vyesimáánust. Stuárudâh já tobdomeerhah. Njunjálâh lii puoh ucemus olespyehčee čäciluudijn. Tot lii 38–44 cm kukke, suájái koskâ lii 56–69 cm já tiäddu lii 450–650 g. Ores lii kuovgâd, niŋálâs muštoot čuáđgi. Eellimpiirâs. Njunjálâh iälá Tave-Suomâst čácáduvâi alda. Tot tiättoo meiddei Tave-Skandinaviast já Ruosâst. Ubâ maailm njunjálâhnääli tálvástâl Skandinavia maadâoosijn, Koskâ-Euroopâst, Balkanist já Čapismeerâ pirrâsijn sehe Indiast, Kiinast, Korea njargâenâmist já Japanist. Raavâd. Njunjálâh porá čielgitävtittemes elleid já kuolijd. Tot porá uccâ kuáláid já uccâ čäcielleid, tegu kaccuid, kubiláid jna. Lasanem. Niŋálâs mannee vyesimáánust 7–11 manneed. Tuš niŋálâs láálá taid. Ranska täsivääldi president. Ranska täsivääldi president () lii Ranska staatâhovdâ, kiäm Ranska aalmug väljee njuolgâ valjâiguin viiđâ ive kooskâi. Sun lii meid Ranska piäluštâsvuoimij pajehovdâ. * Koski Tl. Koski Tl () lii kieldâ Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Koskist ääsih 2 281 olmožid, já ton vijdodâh lii 192,42 km², mast 0,93 km² lii čääci. Koski naaburkieldah láá Loimaa, Marttila, Pöytyä, Salo, Somero já Ypäjä. Kieldâ nommâ. Puustavovtâstume Tl čuujoot ovdii Tuurku já Pori láánán. Tot lâi taarbâšlâš, tastko lâi meddei taggaar kieldâ ko Häme läänist leijee Koski Hl (maŋeláá Hämeenkoski, mii onnáá peeivi kulá Hollola kieldân). Historjá. Koski Tl vuáđudui ive 1869. Siijdah. Halikkola, Harmaa, Hongisto, Iso-Sorvasto, Jättälä, Kattelus, Koivukylä, Koski, Liipola, Myllykylä, Partela, Patakoski, Penninkulma, Talola, Tapala, Tausela, Tuimala, Vähä-Sorvasto já Värmälä. Somero. Somero lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Somerost ääsih 8 623 olmožid, já ton vijdodâh lii 697,67 km², mast 29,86 km² lii čääci. Somero naaburkieldah láá Jokioinen, Koski Tl, Lohja, Loimaa, Salo, Tammela já Ypäjä. Historjá. Somero vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1993. Kieldâlahtemeh. Somerniemi kieldâ lohtui Someron ive 1977. Siijdah. Häntälä, Härjänlahti, Härjänoja, Harju, Härkälä, Hirsjärvi, Hyrkkölä, Ihamäki, Jaatila, Jakkula, Joensuu, Jurvala, Kärilä, Kaskisto, Keltiäinen, Kerkola, Kimala, Kivisoja, Kopila, Kultela, Lahti, Lammi, Lautela, Mäyrämäki, Oinasjärvi, Ollila, Pajula, Palikainen, Paltta, Pappila, Pitkäjärvi, Pusula, Pyöli, Rautela, Ruunala, Ryhtä, Saarentaka, Salkola, Sillanpää, Suojoki, Sylvänä, Syvänoja, Talvisilta, Terttilä, Vesanoja, Viluksela, Viuvala já Ylenjoki. Parainen. Parainen (; iivij 2009–2011 Länsi-Turunmaa,) lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Paraisijn ääsih 15 091 olmožid, já ton vijdodâh lii 5548,11 km², mast 4 664,99 km² lii čääci. Paraisij naaburkieldah láá Brändö, Kaarina, Kemiönsaari, Kustavi, Kökar, Naantali, Sauvo, Sottunga já Turku. Historjá. Parainen vuáđudui ive 1948, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Uđđâ Paraisij kaavpug šoodâi ive 2009 aalgâst, ko Houtskari, Iniö, Korppoo já Nauvo kieldah lahtojii ovdii Paraisij kaavpugân. Uđđâ kaavpug nommân šoodâi Länsi-Turunmaa, mut ive 2012 valdui oppeet kiävtun nommâ Parainen. Kieldâlahtemeh. Paraisij táálunkieldâ kieldâ lohtui Paraisij kieldân ive 1967. Houtskari, Iniö, Korppoo já Nauvo kieldah lahtojii Paraisij kaavpugân ive 2009. Parainen. Attu, Ali-Kirjala (Neder-Kirjala), Bjursäng, Björkö, Bläsnäs, Boda, Bodnäs, Bollböle, Bollstad, Brattnäs, Degerby, Domarby, Ersby, Fagerkulla, Fallböle, Finby, Gammelgård, Garsböle, Granvik, Grisböle, Gräggböle, Gunnarsnäs, Haraldsholm, Heisala, Håggais, Jermo, Kappeliranta (Kapellstrand), Kassor, Kirjala, Kojkulla, Kopparö, Kouppo, Kuitia (Qvidja), Kurckas, Kyrkäng, Koorlahti (Kårlax), Källvik, Lampis, Laplahti (Lapplax), Lemlahti (Lemlax), Levo, Lielahti (Lielax), Lillby, Lillmälö, Lofsdal, Loskarnäs, Mattholm, Mielisholma (Mielisholm), Munkbacka, Mustfinn, Mutainen (Muddais), Myrby, Mågby, Mörkby, Mörkvik, Nilsby, Norrby, Nulto, Ontala (Åntala), Parsby, Pettby, Pikku-Tervo (Lilltervo), Pitå, Piukkala (Pjukala), Pyhänsuu, Pölsböle, Rövarnäs, Sandvik, Seivis, Siggnäs, Siltala (Sildala), Simonkylä (Simonby), Skogböle, Skråbbo, Skräbböle, Skyttala, Skyttböle, Skärmola, Sorpo, Storgård, Stormälö, Strandby, Sunnanberg, Sydmo, Sydänperä, Sysilahti (Sysilax), Såris, Söderby, Tara, Tennby, Tennäs, Tervsund, Toijois, Träskby, Vallis, Vannais, Vepo, Vidkulla, Våno, Västermälö já Ybbersnäs. Houtskari. Berghamn, Björkö, Hyppeinen (Hyppeis), Hönsnäs, Jungfruskär, Järvis, Kittuinen (Kittuis), Kivimo, Lempnäs, Medelby, Mossala (Mussala), Nåtö, Näsby, Roslax, Saverkeit, Stor-Pensar, Sördö, Träskby já Äppelö. Iniö. Jumo, Keistiö, Kolkko (Kolko), Norrby, Söderby já Åselholm. Norrby lii Iniö markkân. Korppoo. Ahvensaari (Åvensor), Aspö, Bendby, Björkö, Bonäs, Brunskär, Böhle, Elvsjö, Finnö, Galtby, Gyltö, Havträsk, Houtsala, Inikorp, Jurmo, Järvsor, Kalax, Karby, Kjölingby, Kopois, Korpogård, Kälö, Kärvois, Lempersjö, Lomby, Markomby, Maskinnamo, Pensor, Retais, Rosklax, Rumar, Skofatt, Strömma, Syvälax, Utö, Vattkast, Väsby, Änkis já Österskär. Nauvo. Antböle, Backas, Berghamn, Biskopsö, Borstö, Böle, Dalkarby, Druckis, Ernholm, Finby, Grännäs, Grötö, Gullkrona, Gyttja, Hangslax, Haverö, Humleholm, Högsar, Innamo, Jälist, Kirjais, Kivis, Klobbnäs, Kopparholm, Korsnäs, Koum, Krok, Kvivlax, Käldinge, Käldö, Laggarnäs, Lökholm, Mattnäs, Mielis, Nötö, Packais, Pensar, Piparby, Poutuis, Prostvik, Pärnäinen (Pärnäs), Risis, Samslax, Sandholm, Sandö, Seili (Själö), Sexnappa, Sellmo, Simonkylä (Simonby), Sommarö, Spink, Stenskär, Strandby, Sydänperä, Såris, Tackork, Toras, Trunsö, Valmoholm, Vandrock, Vansor, Vikom, Vikperä já Väcklax. Hyvinkää. Hyvinkää () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Hyvinkääst ääsih 46 684 olmožid, já ton vijdodâh lii 336,77 km², mast 14,09 km² lii čääci. Hyvinkää naaburkieldah láá Hausjärvi, Loppi, Mäntsälä, Nurmijärvi, Riihimäki, Tuusula já Vihti. Historjá. Hyvinkää vuáđudui ive 1917, já tast šoodâi kaavpug ive 1960. Kieldâlahtemeh. Hyvinkää táálunkieldâ kieldâ lohtui Hyvinkään ive 1969. Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio. Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio (, já) lii tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio Suomâst. Tot kieđâvuš historjá tábáhtusâid já tárkkoo taid puástuvuođâid já rikosijd, maid eidu Suomâ staatâ lii historjást porgâm sämmiláid. Pargo ulmen láá oppâđ tain, estiđ siämmáálágánijd tábáhtusâid puátteevuođâst já pyerediđ puátteevuođâ. Ulmen lii meiddei, ete tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees puáđusin Suomâ staatâ váldá ovdâsvástádâs já nanosmit sämmilij vuoigâdvuođâi olášume Suomâst oovtâst sämitiggijn, nuorttâlij sijdâčuákkimáin já eres säämi tuáimeiguin. Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio lii proosees, mast aalmugeh kieđâvušeh já tárkkojeh historjálijd já kollektiivlijd tábáhtusâid já puástuvuođâid. Proosees lii kočodum uánihávt tuše tuotâvuotâprosesin. Tágáreh proseseh algii maailmvijđosávt 1970-lovvoost. Ovdâmerkkân Maadâ-Afrikâst ive 1995 apartheid-rikoseh lijjii kieđâvuššum tain metodáin. Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissioh láá olášuttum suullân 40 riijkâst. Maadâ-Afrik apartheid čielgâdâm tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio Truth and Reconciliation (1996–2002) lii komissioin puoh tobdosumos almugijkoskâsávt. Algâalmugáid njuolgâ kyeskee prosesijn tobdosumos lii Kanada The Truth and Reconciliation Commission of Canada (2008–2015). Suomâ sämmiliih láá jo kuhháá iävtuttâm komissio vuáđudem, eromâšávt ton maŋa ko sij láá uásálistám tagarij prosesáid eres staatâin. Savâstâlmijn ulmuuh muštâlii ovdâmerkkân suddâdempolitiik, lädijduttempolitiik, asâttâh-aaigijd já kielâmonâttem. Kollektivliih traumah já toi čuávumušâi selvâttem láá stuorrâ uási komissio pargoost. Suomâst haldâttâs poorgâi komissio vuáđudem oovdân ive 2019. Suomâ staatâ haldâttâs asâttij sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio proosees ive 2019 loopâ peln. Čuávuvâžžân proosees ovdánij Sämitiigán já nuorttâlij sijdâčuákkimân, main sämmilij ovdâsteijeeh lijjii meridum. Staatâ budjetist 2019 lii väridum 1,5 milj. euro meriruttâ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees oovdedmân sehe komissio vuáđđudmân já paargon. Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jesâneh láá ulmuuh, kiäid lii vijđes luáttámuš sehe sämmilii já syemmilii siärváduvâst. Jesâneh láá jiešmerideijeeh ege oovdâst ton uásipele, mii lii sii iävtuttâm teikâ valjim. Komissiost kalgeh leđe jesâneh, kiäin lii eromâš máttu sämmilij eellimtiilijn, kielâst já kulttuurist. Komissio noomâtmist väldih täsipiälásávt huámášumán jieškote-uv säämi kielâjuávhuid. Komissio noomâtmist viggeh väldiđ huámášumán suhâpelij täsipiälásii ovdâstem. Sämitigge čuákkim já nuorttâlij sijdâčuákkim väljejii Miina Seurujärvi, Heikki J. Hyvärinen já Irja Jefremoff komissaarin. Sämitigge meiddei tuhhiittij staatâ iävtuttâsâid komissaarin: Hannele Pokka já Kari Mäkinen. Ohtsis komissaareh láá vittâ. Ive 2020 komissio pargo keežild sierâ psykologlii torjuu čuávvumjuávkku lâi meiddei meridum. Psykososiaallâš toorjâ lii proosees olášume tehálâš uási. Vuoiŋâlii já psyykkisii torjuu kalga faallâđ sämikieláid já kulttuurtuáváá vaattâm vuovvijn. Komissio puáhtá sundediđ tooimâs já ornijduđ ton pyeremussân uáinim vuovvijn já vuáđudiđ ovdâmerkkân pargojuávhuid tâi juáhusijd jieijâs toimânkoččom já toos adelum mittomeerij olášuttem várás. Komissio väljee olssis uáivičällee já eres máhđulijd čäällimkode jesânijd. Sovâdâttâmproosees amnâstâh vyerkkejuvvoo Suomâ Aalmuglâšarkkâduv Sämiarkkâdâhân. Komissio pargo kolgâččij leđe vaalmâš ive 2022, mutâ Sämitigge lii iävtuttâm laseääigi koronapandemia já eres aašij keežild. Vuorâččâsmyerji. Vuorâččâsmyerji teikâ čyemenjâs teikâ čapismyerji ("Empetrum nigrum") lii myerji, mii šadda vijđásávt maaŋgâlágánijn enâmijn: kuolbânijn, čunoienâmijn, Levânem. Vuorâččâsmyerji lii almolâš maailm taveoosijn sehe Euraasiast já Tave-Amerikâst. Vuorâččâsmyerji tiättoo ubâ Suomâst. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Sämmiliih iä kuássin vuoššâm vuorâččâsmuorjijd. Toh piäijojii pimán, kyeliliemân teikkâ jáávuid-, kyeli– já pecimáálán, mutâ porrojii meiddei nuhtán já sälttikuolijguin. Anarist puásuisämmiliih nurrii pelisáppum vuorâččâsmuorjijd seehâid já purrii taid málásist teikkâ piärguliemáin. Nuorttâsämmiliih purrii vuorâččâsmuorjijd suddâdum poccuu siskálâš puoidijguin. Vuorâččâsmuorjijn lii ennuv C-vitamiin, já toh kiävttojeh-uv C-vitamiinkälden. Toh siskeldeh meiddei eres amnâsijd, moh láá pyereh tiervâsvuotân. Vuorâččâsmyerji lii lamaš ain tergâdis myerji anarâššáid. Suijân toos sáttá leđe tot, ete myerji šadda nuuvt vijđáht. Vuorâččâsmyerjist šadda ovdâmerkkân pyeri säppi, hillo teikkâ marmelaad, mutâ tom puáhtá kevttiđ maaŋgânáál liäibumân, kiisselân teikkâ suohâdân. Eromâš pyere sääpi finnee, ko tom vaalmâšt suvráin vuošâhánnáá muorjijn. Säppin puáhtá siävuttiđ eres-uv muorjijd. Heikki Mattus. Heikki Mattus (1940–2013) lâi anarâš kielâmiäštár. Sun oopâi anarâškielâ eenikielânis, tastko tot lâi perruu päikkikielâ. Sun lâi pargoost kyehti ive Taažâst, mudoi sun aasâi ubâ elimis Aanaar kieldâst. Sun jaamij ive 2013, ko sun hevvânij jáávrán. Suu sämikiel nommâ lâi Junnáás-Haanu Heikkâ. Heikki Mattus tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010. Sun lijkkui toos uáli ennuv. Vaaljâmaašin. Vaaljâmaašin lii viermisijđo, mon tergâdumos pargo lii išediđ jienâsteijee kavnâđ ovdil vaaljâid iävtukkâs, kii sunjin heivee pyeremusávt ađai sunnust láá siämmáámuđusiih uáivileh maaŋgâ ääsist. Loostâš. Loostâš lii Anarâškielâ servi ry tuše digihäämist almostuvvee lostâ keppisis luuhâm várás. Loostâš almostuvá táválávt 3–4 nummeer ivveest. Lostii toimâttem algâttui ive 2018, já ton vuosmuš toimâtteijee lâi Eljas Niskanen. Iivij 2019–2020 toimâtteijen tooimâi Petter Morottaja. Tääl loostâ tooimâtmist västid Fabrizio Brecciaroli. Sare. Sare ("Vaccinium myrtillus") lii uáli táválâš myerji Säämist já ubâ Euraasiast. Tot lii maaŋgâlágánij soojij myerji. Sare kevttih purrâmâššân uáli maaŋgah lodeh, tegu rástágááh já riävskáh. Levânem Suomâst. Sare šadda vijđáht maaŋgâlágánijn soojijn Suomâst: tuoddârist, vorâs já koške kuolbâmeecijn já jeegijn. Sare lii suoivâšaddo, já tom kannat-uv uuccâđ mecciroobdâin, tavevieltijn, jäävri riddoin já eres soojijn, kuus piäiváš ij pääšti njuolgist. Maadâ-Suomâ sareh láá hárjánâm muottuuttes táálván, já tondiet toh killájeh puolâš eenâb ko Tave-Suomâ sareh. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Soorijd puáhtá kevttiđ pääihist maaŋgânáál. Tot suápá pyereest säppin, hillon, káđáldâhhân, liäibumân, suohâdân já jugurttin. Tot siäilu, ko tom jiäŋŋud, kuškâd, vuášá teikkâ purcco. Tiädust-uv tom puáhtá kevttiđ čohčuv vorâsin. Into Paadar. Into Paadar lii anarâš kielâmiäštár. Sun lii šoddâm ive 1949 Lusmenjaargâst, mii lii Páádáárjäävri nuorttiipele riddoost. Sun lii oppâm anarâškielâ eenikielânis, tastko suu eeči já enni sárnoin tom pääihist. Into oopâi suomâkielâ já orjâlâškielâ ovdil škoovlâ aalgâ. Sun muštá, et škoovlâst sämikielâ sárnum lâi kieldum. Into lii porgâm ubâ elimis puásuialmajin já oomâst puásuifarmi. Tääl sun áásá Solojäävrist. Into Paadar tooimâi kielâmiäštárin anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010. Etimâs. Etimâs teikâ etimus ("Vaccinium uliginosum") lii myerji, mon ivne lii tevkisčuovjâd. Tot siskeeld ennuv C-vitamiin. Etimâs myerji lii kuovgâdub já ucánjáhháá stuárráb ko sare. Levânem Suomâst. Etimâs lii lahtâ soojij šaddo já tot kávnoo-uv jeegijn, mutâ Tave-Suomâst tot šadda koškásub soojijn, tego tuoddârijn já kuolbâmeecijn. Etimâs lii Säämist já ubâ tavemaailmist viehâ táválâš myerji. Etimâs hervee čohčuv luándu mučis ruške ivnijgijn. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Tovle ulmuuh iä adelâm ennuv áárvu etimâsân, já tot čoggii talle ko sareh iä lamaš nuuvt ennuv. Motomin ulmuuh tollii etimâs mirhâlâžžân. Sämmiliih láá puurrâm etimâsâid nuhtán teikkâ piärguliemâst. Etimâs puáhtá kevttiđ maaŋgânáál aaibâs nuuvt ko eres-uv muorjijd. Tot lii pyeri meiddei oovtâst eres muorjijguin. Stuorrâjeggijuŋŋâ. Stuorrâjeggijuŋŋâ ("Vaccinium oxycoccos") lii myerji, mon šoddâmsajeh láá jeegih, tego karriih já suánjuh. Nuuvt ko nommâ jo iätá, sehe ubâ šaddo já stuorrâjeggijuuŋâ myerjih láá stuárráábeh ko uccâjeggijuuŋâst, mutâ kuohtuuh láá siämmáá hiärskuliih. Stuorrâjeggijuuŋâ myerjih láá ereslágánijn šoddâmsoojijn eres hámásiih já stuárusiih. Levânem Suomâst. Sehe stuorrâ- já uccâjeggijuuŋah láá kuohtuuh táváliih ubâ Suomâst. Stuorrâjeggijuuŋah láá kuittâg tavemuu Laapist uccáá. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Tovle sämmiliih láá kiävttám jeggijuuŋâid uccáá, máhđulávt toi suvroduv tiet. Myerjih láá suvrááh, mutâ toh njalgâšuveh tälviv, já pyeri äigi toi nurâmân lii-uv čohčâ já kiđđâ. Jeggijuuŋâid puáhtá vuorkkiđ nuhtán, toh siäluh pyereest toi suvroduv tiet. Jeggijuuŋâin šadda njaalgâ säppi, kiissel teikkâ káđáldâh. Uccâjeggijuŋŋâ. Uccâjeggijuŋŋâ ("Vaccinium microcarpum") lii myerji, mon šoddâmsajeh láá jeegih, tego karriih já suánjuh. Nuuvt ko nommâ jo iätá, sehe ubâ šaddo já uccâjeggijuuŋâ myerjih láá ucebeh ko stuorrâjeggijuuŋâst, mutâ kuohtuuh láá siämmáá hiärskuliih. Levânem Suomâst. Sehe stuorrâ- já uccâjeggijuuŋah láá kuohtuuh táváliih ubâ Suomâst, mutâ uccâjeggijuuŋah šaddeh harvii Suomâ maadâriddoost já merâsuálui alne. Kiävttu sämmilij kulttuurist. Tovle sämmiliih láá kiävttám jeggijuuŋâid uccáá, máhđulávt toi suvroduv tiet. Myerjih láá suvrááh, mutâ toh njalgâšuveh tälviv, já pyeri äigi toi nurâmân lii-uv čohčâ já kiđđâ. Jeggijuuŋâid puáhtá vuorkkiđ nuhtán, toh siäluh pyereest toi suvroduv tiet. Jeggijuuŋâin šadda njaalgâ säppi, kiissel teikkâ káđáldâh. Jovnna-Ánde Vest. Jovnna-Ánde Vest (š. kesimáánu 14. peeivi 1948, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš kirječällee já jurgâleijee. Sun čáálá orjâlâškielân. Sun lii aassâm ive 1982 rääjist Pariisist. Tavenjargâ. Tavenjargâ (já) lii kieldâ Taažâst. Tavenjaargâst ääsih 3 075 olmožid, já ton vijdodâh lii 925,69 km², mast 34,10 km² lii čääci. John Gustavsen. John Gustav Gustavsen (š. vyesimáánu 29. peeivi 1943, Porsaŋg, Taažâ) lii taažâsämmilâš kirječällee já toimâtteijee. Sun čáálá tárukielân. Sun lii rávásmâm Tavenjaargâst já áásá tääl Tromssaast. 1095. 1095 (MXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1090-lovo kuuđâd ihe. 1085. 1085 (MLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1080-lovo kuuđâd ihe. 1075. 1075 (MLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1070-lovo kuuđâd ihe. 1065. 1065 (MLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1060-lovo kuuđâd ihe. 1055. 1055 (MLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1050-lovo kuuđâd ihe. 1045. 1045 (MXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1040-lovo kuuđâd ihe. 1035. 1035 (MXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1030-lovo kuuđâd ihe. Järvenpää. Järvenpää () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Järvenpääst ääsih 44 722 olmožid, já ton vijdodâh lii 39,93 km², mast 2,39 km² lii čääci. Järvenpää naaburkieldah láá Mäntsälä, Sipoo já Tuusula. Historjá. Järvenpää vuáđudui ive 1951, já tast šoodâi kaavpug ive 1967. 1025. 1025 (MXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1020-lovo kuuđâd ihe. 1015. 1015 (MXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1010-lovo kuuđâd ihe. 1005. 1005 (MV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1000-ihelove kuuđâd ihe. Kerava. Kerava () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Keravast ääsih 37 193 olmožid, já ton vijdodâh lii 30,79 km², mast 0,16 km² lii čääci. Kerava naaburkieldah láá Sipoo, Tuusula já Vantaa. Historjá. Kerava vuáđudui ive 1924, já tast šoodâi kaavpug ive 1970. 1093. 1093 (MXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1090-lovo niäljád ihe. Juho Kusti Paasikivi. Juho Kusti Paasikivi (algâaalgâst Johan Gustaf Hellstén;) lâi syemmilâš politijkkár, paŋkkihovdâ, diplomaat já Suomâ täsivääldi 7. president. Sun tooimâi presidentin iivij 1946–1956. Tuávváš. Juho Kusti Paasikivi šoodâi skammâmáánu 27. peeivi 1870 Häme lääni Koski pitejáást. Suu nommâ lâi algâaalgâst Johan Gustaf Hellstén, mut sun molsoi noomâs suomâkielâlâžžân luvâttâhavveest. Suu eeči lâi kävppijâs August Hellstén já enni Karolina Wilhelmina Selin. Enni jaamij, ko Paasikivi lâi tuše neelji-ihásâš. Paasikivi luuvâi ruošâkielâ já -kirjálâšvuođâ Helsig ollâopâttuvâst. Sun valmâštui filosofia kanditaatin ive 1892 já ton maŋa vala vuoigâdvuođâtiettuu kandidaatin ive 1897. Siämmáá ive Paasikivi naajâi pajeuáppee Anna Forsmanáin, já sunnui šoddii nelji párnáá. Paasikivi nágáttâlâi vuoigâdvuođâtiettuu tuáhtárin ive 1901. Suu vuossâmuš kálgu Anna jaamij ive 1931 já ive 1934 sun naajâi Alli Valvein. Pooliitlâš karrieer. Paasikivi väljejui Syemmilii piäláduv aalmugovdâsteijen ive 1907. Sun meridij kuittâg kiäsádâttâđ politiikist ive 1913. Sun tooimâi paŋkkihovdân čuávuvái 20 ive ääigi, mut maacâi forgâ meid politiikân. Ive 1917 Paasikivi tooimâi Syemmilii piäláduv ovdâsteijen vuáđulahâkomiteast, mii vuávái Suomâ haldâttâshäämi Ruošâ vääldikomettem maŋa. Paasikivi kannattij Suomâ autonomia vuáháduttem Ruošâ vääldi vyelni, mut roovvâdmáánu vääldikomettem maŋa sun vuájui nanodiđ Suomâ jiečânâsvuođâ. Suomâ siskáldâssuáđi maŋa staatâhovdâ Pehr Evind Svinhufvud nomâttij Paasikivi uáiviministerin. Paasikivi luotij Saksa išán Ruošâ vuástán já halijdij saksalii priinsâ Friedrich Karl Suomâ kunâgâssân. Saksa kuittâg táppái vuossâmuu maailmsuáđi skammâmáánust 1918 já ton maŋa Paasikivi haldâttâs iäránij. Paasikivi jođettij Suomâ airâskode, ko Suomâ já Sovjet-Ruošâ koskâsâš ráávhusopâmuš šoodâi ive 1920 Tarttost. Paasikivi iäránij paŋkkihoovdâ virgeest ive 1934. Sun tooimâi Aalmuglii Kokoomus saavâjođetteijen iivij 1934–1936 já diplomaatin Tukholmast ive 1936 rääjist. Tälvisuáđi ääigi Paasikivi tooimâi ministerin Risto Ryti haldâttuvâst já lâi fáárust Moskova ráávhuráđádâlmijn. Sun tooimâi Suomâ ovdâsteijen Moskovast ive 1941 kiiđâ räi. Jotkâsuáđi loopâst sun uásálistij kiiđâ 1944 ráávhuráđádâlmáid Moskovast já Tukholmast. Suáđi maŋa sun tooimâi uáiviministerin iivij 1944–1945 já 1945–1946 haldâttâsâin. Ovdâskodde valjij Paasikivi Suomâ täsivääldi presidentin ton maŋa, ko president Mannerheim iäránij virgestis njuhčâmáánust 1946 tiervâsvuotâčuolmâi tiet. Ive 1950 vaaljâin sun väljejui uđđâsist presidentin. Sun tooimâi virgeest ive 1956 njuhčâmáánu räi. Paasikivi finnij váimuinfarkt já jaamij juovlâmáánu 14. peeivi 1956. Käldeeh. Paasikivi Paasikivi Paasikivi 1083. 1083 (MLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1080-lovo niäljád ihe. Lohja. Lohja () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Lohjast ääsih 45 913 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 109,73 km², mast 170,57 km² lii čääci. Lohja naaburkieldah láá Inkoo, Karkkila, Raasepori, Salo, Siuntio, Somero, Tammela já Vihti. Historjá. Lohja kieldâ vuáđudui ive 1867, já tast šoodâi kaavpug ive 1979. Kieldâlahtemeh. Lohja kieldâ lohtui Lohja kaavpugân ive 1997. Sammatti kieldâ lohtui Lohja kaavpugân ive 2009. Karjalohja já Nummi-Pusula kieldah lahtojii Lohja kaavpugân ive 2013. Kaavpuguásih. Ahtsalmi, Anttila, Gruotila, Gunnarla, Hiidensalmi, Immula, Jönsböle, Keskilohja, Kirkniemi (Gerknäs), Kyrkstad, Lempola, Maksjoki, Metsola, Moisio, Muijala, Myllylampi, Neitsytlinna, Ojamo, Ojamonkangas, Paloniemi, Pappila, Pappilankorpi, Perttilä, Pitkäniemi, Routio, Röylä, Sammatti, Vappula (Vabby), Ventelä (Vendelä), Vienola já Virkkala (Virkby). Siijdah. Ahtiala, Ahonpää, Askola, Haarjärvi, Haarla, Hakula, Hattula, Hauhula, Heijala, Heimola, Hermala, Herrala, Hietainen, Hiittinen, Hirvijoki, Hongisto, Huhti, Hyrkkölä, Hyrsylä, Hyvelä, Hyönölä, Härjänvatsa, Ikkala, Ilmoniemi, Immola, Immula, Iso-Teutari (Stortötar), Jakova, Jalassaari, Jantoniemi, Järvenpää, Jättölä, Kaijola, Karisjärvi, Karjalohjan Ahtiala, Karjalohjan Pappila, Karkalniemi, Karnainen, Karstu, Kattelus, Kaukela, Kaukola, Kiikala, Kirkniemi (Gerknäs), Kittilä (Kittfall), Kirkonkylä (Kyrkstad), Koikkala, Koisjärvi, Kokkila, Korkenoja, Koski, Kourjoki, Kouvola, Kovela, Kukkumäki (Jönsböle), Kunnarla (Gunnars), Kutsila, Kuusia, Kärkölä, Laakspohja (Laxpojo), Lehmijärvi, Leikkilä, Leppäkorpi, Lieviö (Skräddarskog), Lohilampi, Lohjankylä, Lohjantaipale, Luskala, Luttula, Lylyinen, Lönnhammar, Maikkala, Maila, Makkarjoki, Maksjoki, Marttila, Maskila, Mettula, Miemola, Millola, Moisio, Mommola, Muijala, Murto, Mustlahti, Myllykylä, Mynterlä (Mynderlä), Mäkkylä, Mäntsälä, Mäntynummi, Niemi, Nummenkylä, Nummijärvi, Näkkilä, Näätälä (Mårbacka), Nummi-Pusulan Nummenkylä, Oinola, Oittila, Ojamo, Osuniemi (Orsnäs), Outamo, Paavola, Paksalo, Paloniemi, Pappila, Pauni, Pelonkylä, Pietilä, Piispala (Biskopsnäs), Pipola, Pitkälahti, Pulli, Pusula, Puujärvi, Pyöli, Pälölä, Raati, Radus, Remala, Retlahti, Routio, Röhkölä, Röylä, Saarenpää, Sakkola, Salo, Sammatti, Saukkola, Seppälä, Seräjärvi, Sierla, Sitarla, Skraatila, Suittila, Suomela, Suurniemi, Särkijärvi, Tallaa, Talpela, Tammisto, Tavola, Torhola, Uusikylä, Vaanila, Valla, Vanhakylä, Vappula, Varola, Varttila, Vasarla, Veijola (Vejby), Ventelä, Viiala, Virkkala (Virkby), Vivola, Vohloinen, Vähä-Teutari (Lilltötar), Vörlö já Yli-Immola. 1073. 1073 (MLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1070-lovo niäljád ihe. 1063. 1063 (MLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1060-lovo niäljád ihe. 1053. 1053 (MLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1050-lovo niäljád ihe. Karkkila. Karkkila () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Karkkilast ääsih 8 696 olmožid, já ton vijdodâh lii 255,32 km², mast 12,96 km² lii čääci. Karkkila naaburkieldah láá Lohja, Loppi, Tammela já Vihti. Kieldâlahtemeh. Pyhäjärvi Ul kieldâ lohtui Karkkilan ive 1969. Siijdah. Ahmoo, Ahmoonmäki, Alimmainen, Fagerkulla, Haapala, Haavisto, Haukkamäki, Järvenpää, Kannas, Karkkila, Korpi, Käpylä, Lemmoi, Nahkio, Nyhkälä, Polari, Pitkälä, Pumminmäki, Siikala, Sireenikylä, Sudeetti, Toivike, Tuorila, Vaskijärvi, Vattola já Vuotinainen. 1043. 1043 (MXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1040-lovo niäljád ihe. 1033. 1033 (MXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1030-lovo niäljád ihe. Raasepori. Raasepori () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Raaseporist ääsih 27 624 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 354,24 km², mast 1 205,97 km² lii čääci. Raasepori naaburkieldah láá Hanko, Inkoo, Kemiönsaari, Lohja já Salo. Historjá. Raasepori kaavpug šoodâi ive 2009 aalgâst, ko Karjaa kaavpug, Pohja kieldâ já Tammisaari kaavpug lahtojii oohtân. Karjaa táálunkieldâ lohtui Karjaan ive 1969. Snappertuna kieldâ já Tammisaari táálunkieldâ lahtojii Tammisaarin ive 1977. Tenhola kieldâ lohtui Tammisaarin ive 1993. Bromarv kieldâ lohtui Tenholan ive 1977. Karjaa. Backby, Backgränd, Bengtsmora, Björnbollstad, Bondby, Brasby, Bredvik, Brynikbacka, Bålaby, Båtsmora, Bällarby, Bällby Bäljars, Degerby, Domargård, Dönsby, Finnbacka, Finnby, Grabbacka, Gösbacka, Heimos, Hållsnäs, Högben, Ingvallsby, Joddböle, Jällsby, Kansbacka, Karjaan asema (Karis station), Karjaan keskusta (Karis centrum), Kasabacka, Kasaby, Kaunislahti (Grundsjö), Kiila (Kila), Kleven, Knapsby, Konungsböle, Kroggård, Kudiby, Kurby, Kvarvbacka, Leppi (Läpp), Lågbacka, Lövkulla, Mangård, Meltola (Mjölbolsta), Mjölnarby, Mustio (Svartå), Nyby, Osmundsböle, Pappila (Prästgården), Päsarby, Reiböle, Romsarby, Sannäs, Sepänkylä (Smedsby), Snällböle, Starkom, Sutarkulla, Svarvarböle, Svedja, Tallmo, Torsböle, Visanbacka, Västanby já Österby. Pohja. Andkärr, Ansku (Antskog), Baggby, Björsby, Bockboda, Bollsta (Bollstad), Borgby, Brunkom, Brödtorp, Böle, Dalkarby, Degernäs, Djekenkulla, Ekerö, Elimo, Fiskari (Fiskars), Gammelby, Gennäs, Grabbskog, Grännäs, Gumnäs, Hindraböle, Hällskulla, Jernvik, Kiila (Kila), Klinkbacka, Koppskog, Kuovila (Skogböle), Kvarnby, Kyrkbacka, Lillfors, Mörby, Näsby, Pappila (Prästgården), Persböle, Pinjainen (Billnäs), Pohjankuru (Skuru), Ramskulla, Sidsbacka, Sjösäng, Skarpkulla, Skogäng, Skrittskog, Slicko, Sonabacka, Spakanäs, Starrböle, Sunnanvik, Svedjeby, Sällvik, Tomasböle, Torby, Trädbollstad, Uusikartano (Nygård), Vesterby, Joensuu (Åminne) já Åminnefors. Tammisaari. Box, Bredvik, Bromarv, Båsa, Dragsvik, Fagernäs, Finby, Finby gränd, Gammelboda, Hangist, Harparskog, Hylta, Höstnäs, Ingvalsby, Jomalvik, Jussaari (Jussarö), Kalvdal, Kansjärvi (Kansjärv), Kelkkala (Kälkala), Kisa (Leksvall), Kivitok, Koivuniemi (Björknäs), Kuivasto (Kvigos), Kulla, Kårböle, Langansböle, Långstand, Malarby, Niitlahti (Nitlax), Norrstrand, Näset, Orvlax, Padva, Pargas, Parkkala (Barkala), Prästkulla, Raasepori (Raseborg), Rekuby, Riilahti (Rilax), Rösund, Siggby, Sillböle, Skogby, Skräddarböle, Skåldö, Sköldargård, Snappertuna, Sommarö, Svenskby, Tallbacka, Tenhola (Tenala), Trollböle, Trollshovda, Västervik, Vättlax, Öby, Östanberg já Österby. Jieŋâskiäru SM-liigapaje 2018–2019. Jieŋâskiäru SM-liigapaje 2018–2019 lâi jieŋâskiäru SM-liiga 44. paje. Käldeeh. * Siuntio. Siuntio () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Siuntiost ääsih 6 185 olmožid, já ton vijdodâh lii 266,11 km², mast 25,01 km² lii čääci. Siuntio naaburkieldah láá Inkoo, Kirkkonummi, Lohja já Vihti. Siijdah. Aiskos, Annila, Backa, Barråsa, Bläsaby, Bocks, Bollstad, Broända, Bäcks, Böle, Dansbacka, Engisby, Fall, Fjällskifte, Flyt, Fågelvik, Förby, Gammelby, Grisans, Grotbacka, Gåsarv, Grännäs, Grönskog, Gårdskulla, Gårsböle, Gåsarv, Gårdsböle, Gästans, Harvs, Hollstens, Hummerkila, Hästböle, Järvans, Järvinummi, Kahvimaa, Kalans, Kanala, Karskog, Karuby, Kela, Kokkila, Kopula, Kynnar, Lappers, Lempans, Lieviö, Malm, Munks, Myllykylä, Myrans, Mörsbacka, Niemenkylä, Nordanvik, Nummenkylä, Palmgård, Pappila, Paturs, Pellas, Pikkala, Pulkbacka, Purnus, Påvals tai Påvalsmalm, Pölans, Raivio, Siggans, Siuntio markkân, Siuntio sajattâh, Sjundby, Skinnars, Störsby, Störsvik, Suitia, Sunnanvik, Svartbäck, Tyyskylä, Tupala, Tupala Uusikylä, Veijola, Vikars, Västerby, Yövilä já Ängsholm. Vihti. Vihti () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Vihtist ääsih 29 281 olmožid, já ton vijdodâh lii 567,06 km², mast 45,04 km² lii čääci. Vihti naaburkieldah láá Espoo, Hyvinkää, Karkkila, Kirkkonummi, Lohja, Loppi, Nurmijärvi já Siuntio. Siijdah. Tehálumoseh siijdah láá Haimoo, Herrakunta, Huhmari/Palojärvi, Irjala-Pääkslahti, Jokikunta, Moksi, Oinasjoki, Ojakkala, Olkkala, Selki, Tervalampi, Vanjärvi, Vesikansa já Vihtijärvi. Eres siijdah láá Haapkylä, Hulttila, Hynnälä, Härkälä, Härköilä, Härtsilä, Jättölä, Kaharla, Kaukola (Kaukoila), Kauppila, Kirvelä, Koikkala, Korppila, Kotkaniemi, Kourla, Köykkälä, Lahnus, Lahti, Lankila, Leppärlä, Lusila, Maikkala, Metsäkylä, Merramäki, Niemenkylä, Niemi, Niuhala, Ollila, Oravala, Pakasela, Pappila, Pietilä, Ridal, Ruskela, Salmi, Siippoo, Suksela, Suontaka, Taipale, Tarttila, Torhola, Tuohilampi, Vanhala, Vanjoki, Veikkola já Vähäkylä. Sáminuorra. Sáminuorra lii ive 1963 vuáđudum sämiservi, mon toimâkuávlun lii ubâ Ruotâ. Piäládâhpoolitlávt já eellimuáinulávt neutraal servi kocá Ruotâst ässee säminuorâi hiäđuid já parga sii pyerrin. Seervist láá suulân 400 vuálá 30-ihásâžžâd jesânid Ruotâ peln. Historjá. Ive 1963 Ruotâ Sämmilij riijkâservi (SSR) vuáđudij seervi nuorâiváljukode (SSR-U). Love ihheed maŋeláá váljukodde meridij orniistâllâđ uđđâsist servin, čaalij njuolgâdusâid uđđâ siärván já luovânij riijkâseervist. Jiečânâsvuođâ kunnen nuorâiservi meid uđâstij noomâs "Sáminuorra"n. Jeessânreeivah já -loostah. 1970-lovo aalgâst SSR-U vuolgâtškuođij jesânijdis "Sameungdom"-uđâsreeivâ. Jiečânâssân šoddâm maŋa ive 1975 servi almostitškuođij jeessânloostâ "Sáminuorra". Ääigi mield loostâst šoodâi pyerebeht-uv nuorâiloostâ já nommân šoodâi "Sámi nuorat". Tääl taat loostâ lii seervist hiäŋgáámettum já nommâ lii "Nuorat". Veikkâ seervi puoh jesânáid vala vuolgâttuvvoo "Nuorat"-lostâ, tääl ij taarbâš leđe jeessân ige aassâđ Ruotâst, ete puáhtá tiiláđ loostâ, jis nuuvt haalijd. Tuusula. Tuusula () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Tuusulast ääsih 39 087 olmožid, já ton vijdodâh lii 225,46 km², mast 5,96 km² lii čääci. Tuusula naaburkieldah láá Hyvinkää, Järvenpää, Kerava, Nurmijärvi, Mäntsälä, Sipoo já Vantaa. Nurmijärvi. Nurmijärvi lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Nurmijärvist ääsih 43 966 olmožid, já ton vijdodâh lii 367,26 km², mast 5,39 km² lii čääci. Nurmijärvi naaburkieldah láá Espoo, Vantaa, Tuusula, Hyvinkää já Vihti. Siijdah. Herunen, Järventausta, Kirkonkylä, Klaukkala, Korpi, Korpi sajattâh, Leppälampi, Lepsämä, Lintumetsä, Metsäkylä, Myllykukko, Mäntysalo, Nukari, Numlahti, Nummenpää, Nummimäki, Palojoki, Perttula, Raala, Rajamäki, Röykkä, Suomies, Uotila já Valkjärvi. Pukkila. Pukkila lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Pukkilast ääsih 1 848 olmožid, já ton vijdodâh lii 145,94 km², mast 0,91 km² lii čääci. Pukkila naaburkieldah láá Askola, Myrskylä, Mäntsälä já Orimattila. Siijdah. Kantele, Naarkoski, Kirkonkylä, Savijoki, Syvänoja já Torppi. Meccikaavrâs. Meccikaavrâs ("Capreolus capreolus") lii Euroopâst tiettum uces sorvâellee. Šlaajâ lii levânâm Suomân 1900-lovvoost sehe luándulávt já ištâdmij vievâst. Meccikaavrâs lii tehálâš pivdoellee. Stuárudâh já olgohäämi. Meccikaavrâs lii keessiv ruopsisruškâd já tälviv ränisruškâd. Ruškisfiskis čuávjipeeli já nierah láá kuovgâduboh ko rummâš eres uásih. Seibipiirâs lii meid kuovgâdub. Seibi lii uáli uánihâš, tuše 2–4 senttimeetter kukkosâš. Pajepoksâm paajaabeln láá čapis tiälhuh. Nuorâ vyesist láá ennuv tiälhuh, mut tot láppojeh ko vyesi šadda. Tuše orásijn láá čuárvih. Čuárvih láá uceh já ceggust, já tain láá táválávt kulmâ säägi. Rävis meccikavrâs seve lii tuše 65–75 senttimeetterid, já rummâš kukkodâh lii 90–135 senttimeetterid. Meccikaavrâs tiäddá suulân 15–35 kiilud. Jienah. Meccikavrâs váruttâsjienâ lii tevkis umásistem, mii táválávt kulloo muáddi keerdi maŋaluvâi. Orráás kimejienâ lii čuovvâd, já tot sulâstit njurgâs. Lavdâm. Meccikaavrâs juáhhoo neelji vyelišlaajân, moh tiättojeh aldasáid ubâ Euroopâst já Tuurkist sehe Ruošâ viestâr-oosijn, Alda-nuorttân já Kaukasiast. Šlaajâ ij tiettuu Irlandist ijge maaŋgâin Koskâmeerâ suolluin. Meccikaavrâs lii suvâttum Israelist já Libanonist. Israelist sundátteleh ištâdiđ meccikavrâs maassâd. Koskâ-Euroop meccikavrâsnääli lii suulân 15 miljovn ohtâgâssâd. Šlaajâ lii eellimvuáimálâš IUCN mieldi. Italiast tiättoo meccikavrâs vyelišlaajâ "C. c italicus" lii uhkevuálásâš. Tääl innig tiättojeh tuše 10 000 ohtâgâssâd vyelišlaajâst. Hiäivulâš pirrâsist meccikaavrâs puáhtá lasaniđ já levâniđ korrâ liävttoin, tastko nuorâ ohtâgâsah kärttih varriđ meddâl šoddâmkuávluinis rävis kavrâsij reeviirpiäluštâs tiet. Stuárráámus eestâ kavrâsij leevvânmân lii tavekuávlui assaas muotâkerdi. Ko meccikaavrâs lii uccâ ellee ja tast láá uánihis jyelgih, jo pelimeetter asosâš muotâkerdi vaaigut ton ravâdâsfinnim. Uánihis jyelgih räijejeh jotteem muottuu oolâ já tondiet tot lii älkkees saalâs piäđoid. Lavdâm Suomâst. Lii arvâlum, ete meccikaavrâs lii nannaam-Suomâst aaibâs uđđâ šlaajâ, mii ij lah ovdil tiettum tobbeen. Iä tubdâmgin fossiil- teikâ tähtikavnumijd teikâ ereskin tuođâštusâid tast, ete šlaajâ ličij tiettum Suomâst ovdâhistorjá ääigi. Lii kuittâg arvâlum, ete meccikaavrâs ličij lamaš meccikode lasseen valjaas já tehálâš pivdoellee ubâ historjálii ääigi, mutâ ličij suvâttum 1500- já 1600-lovoin kolmâ paje ääigi. Teoria lii šoddâm tast, ete suomâkielân meccikaavrâs ličij tubdum noomáin "tarvas", já taan nomâttâsâst liččii puáttám Tarvas-algâsiih päikkinoomah, ovdâmerkkân Tarvasjoki. Vises tiätu lii tot, ete meccikaavrâs tiettui Ålandist aainâs-uv 1500-lovo aalgâst 1600-lovo aalgân. Nääli ušom ij lamaš luándulâš váá ištâdum. Vuossâmuš mainâšume ääšist lâi kunâgâs Kustaa Vaasa reeivâst ive 1537. Reeivâst kunâgâs almottij, ete kavrâseh lijjii ohtâ suijâ toos, mondiet sun halijdij labdeđ Åland Tukholma lane vyelnivuotân. Mainâšumeh meccikavrâsijn nuhhii arkkâduvâin 1600-lovo aalgâ maŋa, kuás meccikaavrâs ušom lappui suollust. Meccikaavrâs lii macâttum Ålandân ištâdmáin 1950- já 1960-lovoin, kuás toho ištâduvvojii ohtsis 41 ohtâgâssâd. Taažâst já Ruotâst iälá luánduvárásâš populaatio, mon ovdânääli vajâldij toho jieŋâpaje maŋa Tanskaast, ko enâmij kooskâst lâi talle nannaamohtâvuotâ. Šoŋŋâduv čuáskáttem já lijge-miäcástem keežild taat Skandinavia nääli kiäppánij koskâääigi maŋa. 1800-lovo aalgâst meccikavrâseh lijjii lappum Taažâst ollásávt já Ruotâst toh ellii tuše Maadâ-Skånest. 1900-lovo aalgâst meccikaavrâs aalgij lavdâđ Suomâ pirâstittee kuávluin sehe Taažâst já Ruotâst ete Tave-Eestienâmist já Inkerienâmist. Lii arvâlum, ete šoŋŋâduv čuáskáttem lii vaiguttâm leevvânmân. Nannaam-Suomâ vuossâmuid meccikavrâsijd aiccii Tuárnus kuávlust 1950-lovvoost. Pisovâš populaatioh šoddii vistig Merâpoođâluovtâ taavaabeln sehe Tuárnusjuuvâ, Kiemâjuuvâ já Oulujoki kuávluin já maŋeláá Maadânuorttâ-Suomâst. 1980-lovvoost kavrâseh leevvânškuottii meid Tavenuorttâ-Suomân, Anarân já Ucjuuhân. Eellimpiirâs. Meccikaavrâs ij lah vátávâš eellimpirrâsis háárán. Tot tiättoo maaŋgâlágán kuávluin, tegu lostâ- já siähálâsvuovdijn, niijtoin, piälduin já häärviht huksim ovdâkaavpugkuávluin. Eromâšávt tot mákkoo kuávlust, kost láá aldaluvâi sehe mecci já eennâmtuálueennâm. Lattim. Meccikavrâseh láá aktiivlumoseh ehidâs- já iđedâsveeigist. Toh eelih távjá uccâ čoogijn, moid kuleh ores, 2–3 niŋálâs sehe vyesih. Oráseh pyehtih eelliđ ohtuunis-uv. Orásij čuárvih šodâškyetih kiđđâtäälvi já toh šaddeh loppâkiiđâ räi. Oráseh čaleh čoorvijd muoráid já ovssijd. Čoollâm ohtâvuođâst orráás káálust leijee hajâráávsáin puátá hajâaamnâs, moin ores merkkee jieijâs reeviir. Oráseh väldideh jo kiđđuv olssis reeviir, kost toh ääjih eres orásijd meddâl. Tälviv kavrâseh pyehtih eelliđ stuorrâ čoogijn. Meccikaavrâs puáhtá ruottâđ jotelávt já njuško kuhheeht. Tot lii meid čepis vyeijee. Tave-Euroopâst rävis kavrâsij merhâšitteemus salâsteijee lii iilvâs, mon lasseen riemnjis sáttá puurrâđ uccâ vuosijd. vasen Raavâd. Meccikaavrâs lii smieretteijee. Peeivi ääigi tot puáhtá kuáttuđ lovmat kerdid, tastko uccâ ellen ton energiatárbu lii styeres. Keessiv meccikaavrâs porá mecciroobdâin ruánáá syeini- já räsišaddoid. Tot porá meid muorjijd, jáhálijd já kuobbârijd. Tälviv meccikavrâseh kärttih tuuttâđ toŋŋâsáid sehe muorâi já miestui ovssijd, versoid já urbijd. Jis eres raavâd ij lah fáállun, te meccikaavrâs kárttá puurrâđ kuácceid, maid tot ij mudoi puurâ. Lasepiemmâm iššeed muottiis taalvij. Lasanem. Meccikavrâseh parâluveh loppâkeesi. Suomâst kimeääigi kijvásumos paje lii syeini-porgemáánust. Oráseh piälušteh aggressiivlávt jieijâs reeviir eres orásij vuástá já irâtteh hokâttâllâđ toho niŋálâsâid. Niŋálâs kuáddá algâkeesi táválávt kyehti teikâ kulmâ vyesi. Puárásumos meccikaavrâs eelij faŋgâvuođâst 17,5-ihásâžžân. Luándust-uv toh eelih távjá 15-ihásâžžân. Miäcástem. Suomâst ores lii rávhuidittum kuovâmáánu 1. peeivist vyesimáánu 15. piäiván já kesimáánu 16. peeivist porgemáánu 31. piäiván. Niŋálâs já siämmáá ive vyesi láá rávhuidittum kuovâmáánu 2. peeivist porgemáánu 31. piäiván. Mudoi meccikavrâsijd puáhtá miäcástiđ pivdolovettáá. Meccikavrâs puáhtá pääččiđ meid havlâpissoin sehe tävgiviärjoin. Miäcásteijee ferttee almottiđ meccivaljehoittámpirrâdâhân pivdum ellee ave já suhâpele sehe pivdo ääigi já saje. Inkoo. Inkoo () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Inkoost ääsih 5 366 olmožid, já ton vijdodâh lii 954,02 km², mast 604,13 km² lii čääci. Inkoo naaburkieldah láá Lohja, Raasepori já Siuntio sehe meerâ peht Kirkkonummi. Siijdah. Backa, Barösund, Bastö, Billskog, Bjurs, Bolstad, Breds, Bredslätt, Böle, Dal, Dams, Degerby, Degerö, Elisaari (Älgsjö), Espings, Fagervik, Finnböle, Finnpada, Fremböle, Gråmarböle, Gumböle, Gårdsböle, Haga, Halvdels, Hirdal, Hovgård, Illans, Ingarskila, Inkoon asema (Ingå station), Inkoon kirkonkylä (Ingå kyrkoby), Innanbäck, Joddböle, Johannesberg, Jutans, Kalkulla, Kopparnäs, Krämars, Kusans, Kämpbacka, Kärr, Lillramsjö, Linkulla, Lågnäs, Långvik, Malm, Mossaböle, Näs, Ors, Pålsböle, Päivölä (Solberg), Rankila, Rådkila, Rövass, Siggböle, Sonasund, Stormora, Storramsjö, Ström, Stävö, Svartbäck, Svenskby, Sågars, Torp, Torstholm, Tähtelä (Täkter), Utanåker, Vars, Vassböle, Västanby, Västankvarn, Västerby, Västerkulla, Västersolberg, Ålkila, Ålö, Österkulla, Östersolberg já Överby. Mäntsälä. Mäntsälä lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Mäntsäläst ääsih 20 834 olmožid, já ton vijdodâh lii 596,11 km², mast 15,29 km² lii čääci. Mäntsälä naaburkieldah láá Askola, Hausjärvi, Hyvinkää, Järvenpää, Kärkölä, Orimattila, Pornainen, Pukkila, Sipoo já Tuusula. Siijdah. Hautjärvi, Herman Onkimaa, Hirvihaara, Kaukalampi, Levanto, Maitoinen, Mäntsälä, Nikinoja, Numminen, Ohkola, Olkinen, Saari, Soukkio, Sulkava, Sälinkää já Sääksjärvi. Sipoo. Sipoo () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Sipoost ääsih 22 021 olmožid, já ton vijdodâh lii 698,60 km², mast 358,98 km² lii čääci. Sipoo naaburkieldah láá Helsig, Järvenpää, Kerava, Mäntsälä, Pornainen, Porvoo, Tuusula já Vantaa. Siijdah. Borgby, Boxby, Broböle, Eriksnäs, Gesterby, Hangelby, Hindsby, Hitå, Härtsby, Immersby, Kallbäck, Kirkonkylä, Löparö, Martinkylä, Massby, Myras, Nevas, Nikkilä, Paippinen, Pigby, Savijärvi, Skräddarby, Spjutsund, Svartböle, Träskby já Östersundom. Tažâlig. Tažâlig ("Zootoca vivipara") lii Euraasiast tiettum, maailm tavemus kašmârdeijeešlaajâ. Tažâligeh láá Suomâst rávhuidittum já taid ij uážu väldiđ jielâhin ovdâmerkkân terraarion. Olgohäämi. Tažâlig lii uceslágán lisko, mon ruumâš lii táválávt vuálá 7 senttimeetter kukkosâš. Seibi lii pelnub keerdi rummâš kukkosâš, já stuárráámuuh Suomâst tiettum tažâligeh láá lamaš 16 senttimeetterid. Ellest láá jurbâ uáivi já pirrâjurbâdâshámásâš ruumâš sehe kossâ seibi já niske. Jyelgih láá uceslágáneh, já tain láá pastelis koozah. Tažâlig selgipele ivne mulsâšud ennuv. Táválumos vuáđuivne lii ruškâd, mutâ tiättojeh meid ränis, čapis já ooliivruánáá ivneh. Niŋálâsâst láá távjá tevkis teikâ kuovgis sárgáh koskâseelgist já eertijn sehe motomin tevkis teikâ kuovgis tiälhuh. Orásijn iä lah selgisárgáh, pic tain láá táválávt kuovgis riegistiälhuh. Orásij já niŋálâsâi kovosij puáhtá iäruttiđ, jis kiäččá ellei čuávjipele. Orásijn čuávjipeeli lii táválávt ooraans teikâ ruopsâd, já niŋálâsâin tot lii fiskâd teikâ kuovgâd. Kuábbáin-uv pyehtih leđe čapis tiälhuh čuávjipeeleest. Nuorâ ohtâgâsah láá ollásávt tevkkâdeh. Lavdâm. Tažâlig tiättoo Euraasiast. Tiettumkuávlus maadâoosijn tot tiättoo váráduvâin já Maadâ-Euroopâst ton eellimpiirâs raijâšuvá Espanja já Italia taveossijd. Meiddei Tave-Laapist tot lii härvinâš. Eellimvyevih. Tažâlig iälá viehâ lahtâ pirrâsijn, ovdâmerkkân niijtoin, piäldui- já maađijroobdâin, mecciroobdâin, kiedijn, jeegijn já källein. Tažâlig lii peiviaktiivlâš ellee já rievdeeliegâsin tot pivnohist piäiváás soojijd. Tažâlig lii čepis kuárŋudeijee, já tot puáhtá kuárŋud meid ciäguoosij mield. Tot lii meid uáli čepis vyeijee. Etitiileest tažâlig paattâr eennâmvuággoid, já tot máttá kočâttiđ jieijâs seeibi. Seibi šadda maasâd, ađai tažâlig ij pääsi seibittáá. Nuuvtko maaŋgah eres tažâligelleeh-uv meid tažâlig norá väriravâdâs siäibásis, ađai seeibi luovânem loppâkeesi sáttá häittidiđ tažâlig tálvástâllâm. Tálvástâllâm já lasanem. Tažâlig tálvástâl oijâgâsâst veedij vyelni, juovâin teikâ jieŋâlâsâst eennâm vyelni, mutâ tot puáhtá tálvástâllâđ meid kooldâ teikâ stuorrâ keeđgi vyelni. Tažâlig killáá vuágustis muádi ceehi puollâš joba oho ääigi. Tot puáhtá cevziđ, veikkâ uási ton rumâškolgosijn jiäŋuččij. Kiđđuv vuossâmužžân koccájeh oráseh sehe nuorâ ohtâgâsah, táválávt cuáŋuimáánust, já niŋálâsah muáddi oho orásij maŋa. Parâttâllâmäigi álgá suulân okko tast maŋa, já tot pištá kesimáánu räi. Parâttâllâmääigi oráseh piälušteh jieijâs reeviir eres orásijn já sättih joba käskiđ nubijdis, veikkâ mudoi toh iä eres orásijn peerust. Niŋálâsah puátih orásij kuuvl feromonij tiet. Sehe čuávjiäigi já uđâgij meeri mulsâšudeh kuávlu mieldi. Suomâst tažâlig čuávjiäigi lii 45–70 pirrâmpeivid. Niŋálâs mannee táválávt 5–6 mane, mut oovtâ teikâ kyevti maaneest ij šoodâ uuđâg. Suomâst niŋálâs tažâlig mannee jyehi ive. Suomâst uđâgeh šaddeh syeini-porgemáánust. Šodâdijnis uđâgeh láá 3–4 cm kukkosiih já 1-ihásâžžân toh láá 10–11 cm kukkosiih. Suhâjuátkimahan uđâgeh šaddeh neelji ive ahasâžžân. Tažâlig sáttá eelliđ joba 10-ihásâžžân. Tažâlig spiekâst eres tažâligellein, tastko tot ij ain monnii já moonij saajeest pyehtih šoddâđ meiddei ellee uđâgeh. Aalgâst cuozzâ piäittá uđâgijd, mut uđâgeh čalgeh tállân šoddâm maŋa. Tažâlig tieđâlâš nommâ "Zootoca vivipara" (läättinkielâ saanijn "vivos" 'ellee' já "pario" 'kyeddiđ') čujotteh-uv toho, ete tažâlig puáhtá kyeddiđ ellee uđâgijd. Motomeh määdi populaatioh mannejeh já motomin siämmáá kuávlust ääsih kuohtuuh šlaajah, moh pyehtih lasaniđ koskânis. Raavâd já salâsteijeeh. Tažâlig porá tiivrijd, eevnijd já kiivsâid. Meid lapsemááđuh tohhejeh tažâligân. Tot sáttá pivdeđ meid stuorrâ-uv piäivááloddáid, ko saallâs jotelis jotteem aktivist tažâlig pivdemmielâ. Tažâlig savŋel saallâs njälmistis, mon maŋa tot njiälá tármuttum saallâs. Eromâšávt nuorâ kyevdih sehe maaŋgah lodeh já njomâtteijeeh pivdeh tažâligijd. Rievdeeliegâsliih elleeh. Rievdeeliegâsliih elleeh láá elleeh, mon rummâš liegâsvuotâ muttoo pirrâs liegâsvuođâ mieldi. Rievdeeliegâsliih elleeh iä pyevti vuárhudiđ amnâsmolsomreaktiost rahtum liegâsvuođâ, já toi lihâstâsah já tooimah hiđásmeh kolmâsist já loppâloopâst sättih pisániđ ollásávt. Lodeh já njomâtteijeeh láá täsiliegâsliih elleeh. Puoh eres elleeh láá rievdeeliegâsliih. Rievdeeliegâsvuođâst lii meid ävkki. Rievdeeliegâslâš ellee ij taarbâš jieš pyevtittiđ jieijâs rummâšân liegâsvuođâ, te tot ij taarbâš lihâdiđ teikâ puurrâđ nuuvt ennuv ko täsiliegâslâš ellee. Nuuvtpa rievdeeliegâsliih elleeh piergejeh kuhes ääigi purâhánnáá. Kuorgâ. Kuorgâ ("Grus grus") lii kuorgâluudij laahkon kullee lodde. Puárásumos Suomâst tiettum kuorgâ lii lamaš 17 ihheed, 2 mánuppaje já 25 peivid puáris. Tot lâi meid Euroop puárásumos kuorgâ. Olgohäämi. Kuorgâ ruumâš lii kuovgisräänis. Ton uáivi já čiäppát pajeuási láá čappâdeh já nierah láá vielgâdeh. Uáivi tyehiuásist tast lii ruopsis päljis tiälkku, mon stuárudâh mulsâšud. Nuorâ kuorgâi uáivi lii oovtâivnásâš já ruškâd. Maaŋgâin pessejeijee kuorgâin lii ruostâivnásâš selgi, ko tot turdo ryevdinalliis teikâ njaijiis jeggičáácán talle ko lodde láálá. Kuorgâ iärut ränishaigarist tast, ete ko kuorgâ kirdá, te ton čeve lii njuolgâd. Ränishaigar čeve vuod lii sujâttum. Kuorgâ kukkodâh lii 96–120 cm já suájákeejij koskâ lii 180–222 cm. vasen Jienah. Kuorgâ jienah láá korrâseh. Uđâgááh já nuorâ ohtâgâsah njihoh korrâ jienáin. Lavdâm. Kuorgâ pessee Euroop já Alda-nuortâ taveoosijn. Suomâ kuorgânääli lii kyevtkiärdášum kyehtlov ive ääigi. Ive 2004 Suomâst pessejii suulân 19 000 kuorgâpaarrâd. Kuorgâ lii kuhes määđhi värrejeijee, mii tálvástâl Afrikâst (Marokkost já Etiopiast), Maadâ-Aasiast (Pakistanist já Kiina nuorttâoosijn) já Maadâ-Euroopâst. Kiđđuv kuorgah puátih suulân cuáŋuimáánu pelimuddoost, já čohčuv toh vyelgih čohčâmáánust teikâ roovvâdmáánu aalgâst. Kuorgah kirdeh V-hámásii avraast, tastko stuorrâ luudij áimuvuástus lii ucceeb ko ohtuu kirdedijn. Lodeh molsoh avra keejist kirdee. Stuárráámuin avrain pyehtih kirdeđ čyeti-uv lodded. Kuorgâ sáttá motomin vahâgist eelliđ Tave-Amerikâst. Maailmvijđosâš nääli lii 210 000–250 000 ohtâgâssâd, main stuárráámus uási pessejeh Ruošâst já Fennoskandiast. Eellimpiirâs. Kuorgah mákkojeh jeegijn já riddoniijtoin. Pessim jaavrij já merâluovtâi jävriruávuin lassaan ubâ ääigi. Varrimääigi kuorgah mákkojeh valje- já pottáákpiälduin. Suomâst kuorgâi jiellâhvuoiŋâstemsaje lii Vaasa kaavpug paaldâst leijee Söderfjärden 2 300 hehtaar piäldu, kost puáhtá uáiniđ čohčuv joba 10 000 kuorgâd.vasenKuorgâpeerâ Lasanem. Pessimkuávluin kuorgah tánssájeh kiihâmtaansâid já toi jienah kullojeh kuhás. Kuorgah hämmejeh avepiäiválâš kyeimikoskâvuođâid. Toh pessiiškyetih esken 4–6-ihásâžžân. Kuorgâpaarâ ráhtá piervâl jeegi teikâ jävriruávu roobdâst. Piervâlsaje lii táválávt taggaar, ete toho lii hirmâd vaigâd peessâđ. Piervâl lii stuorrâ miehtâ, mii lii rahtum sinoin, siähtálijn, oovsijn já eres šaddo-oosijn. Läällim álgá Maadâ-Suomâst jo cuáŋuimáánust, mutâ tot puáhtá älgiđ meiddei vyesimáánust jis kiđđâ lii koolmâs. Maneh láá ohtâ teikâ kyehti. Toi vuáđuivne lii ruánáá teikâ ruškâd, já tain láá tevkis tiälhuh. Pelikyeimih läälih ohtsis 4 oho. Uđâgááh láá pesipatâreijeeh, já toh mättih kaččâđ já vuoijâđ jotelávt jo uáli uccen. Uđâgááh uáppih kirdeđ 2,5 mánuppaje ihásâžžân. Raavâd. Kuorgah láá puohporreeh. Toh poreh cuobbuid, jursseid, kuolijd já uđâgáid, mutâ meid vooljijd, potákkijd já muorjijd. Pornainen. Pornainen () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Pornaisijn ääsih 5 087 olmožid, já ton vijdodâh lii 150,09 km², mast 3,57 km² lii čääci. Pornaisij naaburkieldah láá Askola, Mäntsälä, Porvoo já Sipoo. Siijdah. Halkia, Jokimäki, Metsäkylä, Hevonselkä, Kirveskoski, Kupsenkylä, Laha já Laukkoski. 1023. 1023 (MXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1020-lovo niäljád ihe. 1013. 1013 (MXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1010-lovo niäljád ihe. Lapinjärvi. Lapinjärvi () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Lapinjärvist ääsih 2 630 olmožid, já ton vijdodâh lii 339,31 km², mast 9,43 km² lii čääci. Lapinjärvi naaburkieldah láá Iitti, Kouvola, Loviisa, Myrskylä já Orimattila. Myrskylä. Myrskylä () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Myrskyläst ääsih 1 866 olmožid, já ton vijdodâh lii 206,35 km², mast 5,99 km² lii čääci. Myrskylä naaburkieldah láá Askola, Lapinjärvi, Loviisa, Orimattila, Porvoo já Pukkila. Kirkkonummi. Kirkkonummi () lii kieldâ Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Kirkkonummist ääsih 40 253 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 017,01 km², mast 629,39 km² lii čääci. Kirkkonummi naaburkieldah láá Espoo, Inkoo, Siuntio já Vihti. Siijdah. Abramsby, Abrasinmäki, Bergstad, Bondarby, Bro, Båtvik, Böle, Domvik, Dåvits, Edis, Edö, Eestinkylä (Estby), Evitskog, Finnby, Finnsbacka, Friggesby, Gesterby, Grundträsk, Gumbacka, Gunnarsby, Gunnarskulla, Haapajärvi, Haukipää, Heikkilä (Hindersby), Hila, Hilabäck, Hirsala, Honskby, Hullus, Häggesböle, Hällnäs, Ingels, Ingvalsby, Jerikonmäki (Jerikobacken), Jolkby, Jorvas, Junckars, Järsö, Kaljärvi, Kantohaka (Stubbhagen), Kantvik, Karuby, Kattholm, Kauhala, Killinmäki (Gillobacka), Kirkkolaakso (Kyrkdalen), Kirkkonummen keskusta (Kyrkslätt centrum), Knopps, Kolsari (Kolsarby), Korkkulla, Koski, Kurkisto, Kuusala (Kusas), Kvis, Kylmälä, Kyrkvalla, Kärras, Laajakallio (Bredberg), Laitamaa, Lapinkylä (Lappböle), Leivola, Lill-Estby, Lill-Kantskog, Lindal, Loviselund, Luoma (Bobäck), Långstrand, Långvik, Masala (Masaby), Mattby, Medvastö, Munkinmäki (Munkkulla), Myllykylä (Kvarnby), Navala, Neidonkallio (Jungfruberg), Nissniku, Nägels, Näse, Oitmäki (Oitbacka), Pappilanmäki (Prästgårdsbacken), Petäjärvi, Peuramaa (Hjortlandet), Piispankylä (Biskopsböle), Pilvijärvi, Pippurn, Porkkala (Porkala), Rajakumpu (Råkulla), Ravals, Rilax, Sarvvik, Sepänkannas (Smedsnäs), Sepänkylä (Smedsby), Sevals, Skinnars, Smeds-Edö, Sperrings, Storkansskog, Storms, Strömsby, Stubbans, Sundsberg, Svartvik, Sävvalla, Tammikylä (Ekby), Tanskarla (Danskarby), Tolsa (Tolls), Torsvik, Toukolahti (Majvik), Träskby, Upinniemi (Obbnäs), Vasikkahaka (Kalvhagen), Veikkola, Veklahti (Vecklax), Vitträsk, Vols, Vuohimäki (Getberg), Vårnäs, Värby, Ytterkurk, Ådbäck, Ängvik, österby, Överby já Överkurk. Säkylä. Säkylä lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Säkyläst ääsih 6 646 olmožid, já ton vijdodâh lii 527,71 km², mast 120,96 km² lii čääci. Säkylä naaburkieldah láá Eura, Huittinen, Kokemäki, Loimaa, Oripää já Pöytyä. Kieldâlahtemeh. Köyliö kieldâ lohtui Säkylän ive 2016. 1003. 1003 (MIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1000-ihelove niäljád ihe. 1097. 1097 (MXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1090-lovo káávcád ihe. Karvia. Karvia lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Karviast ääsih 2 313 olmožid, já ton vijdodâh lii 527,71 km², mast 17,72 km² lii čääci. Karvia naaburkieldah láá Kankaanpää, Kauhajoki, Kurikka já Parkano. Siijdah. Alkava, Alkkia, Kantti, Karviankylä, Kauhakorpi, Urhoperä, Karvia, Mattila, Rannankylä, Sara, Sarvela, Saunaluoma, Suomijärvi, Tuulenkylä já Ämmälä. Nakkila. Nakkila lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Nakkilast ääsih 5 235 olmožid, já ton vijdodâh lii 184,88 km², mast 1,97 km² lii čääci. Nakkila naaburkieldah láá Eura, Eurajoki, Harjavalta, Pori já Ulvila. Siijdah. Anola, Arantila, Hohtari, Hormisto, Järvikylä, Kivialho, Kukonharja, Lammainen, Leistilä, Masia, Matomäki, Pakkala, Penttala, Punapakka, Pyssykangas, Ruhade, Ruskila, Soinila, Tattara, Tervasmäki, Uotinmäki, Viikkala, Villiläselvennä já Vuohimäki. Ascoli Piceno eennâmkode kieldah. Ascoli Piceno eennâmkoddeest láá 33 kieldâd. Käldeeh. * Cupra Marittima. Cupra Marittima lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cupra Marittimast ääsih 5 378 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,34 km², já alodâh 4 m. Cupra Marittima naaburkieldah láá Grottammare, Massignano já Ripatransone. Castel di Lama. Castel di Lama lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Castel di Lamast ääsih 8 458 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,98 km², já alodâh 201 m. Castel di Lama naaburkieldah láá Appignano del Tronto, Ascoli Piceno, Castorano já Offida. Siijdah. Cese, Collecchio, Croce, Tose, Villa Cabbiano, Villa Cese, Villa Chiarini, Villa Forcella, Villa Piattoni, Villa Sambuco já Villa Valentino. Massignano. Massignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Massignanost ääsih 1 651 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,30 km², já alodâh 255 m. Massignano naaburkieldah láá Campofilone, Cupra Marittima, Montefiore dell'Aso já Ripatransone. Siijdah. Marina di Massignano já Villa Santi. Montefiore dell'Aso. Montefiore dell'Aso lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montefiore dell'Asost ääsih 2 010 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,21 km², já alodâh 412 m. Montefiore dell'Aso naaburkieldah láá Campofilone, Carassai, Lapedona, Massignano, Monterubbiano, Moresco, Petritoli já Ripatransone. Carassai. Carassai lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Carassaist ääsih 973 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,24 km², já alodâh 365 m. Carassai naaburkieldah láá Cossignano, Montalto delle Marche, Monte Vidon Combatte, Montefiore dell'Aso, Ortezzano, Petritoli já Ripatransone. Siijdah. Markkân lasseen Carassai kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Rocca Monte Varmine. Colli del Tronto. Colli del Tronto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Colli del Trontost ääsih 3 677 olmožid. Ton vijdodâh lii 5,94 km², já alodâh 168 m. Colli del Tronto naaburkieldah láá Ancarano, Ascoli Piceno, Castorano já Spinetoli. Siijdah. Casaregnano, Case Sparse, Contrada la Rocca, Vallicella, Villa San Giuseppe, Villa Speca já Vivare. Offida. Offida lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Offidast ääsih 4 794 olmožid. Ton vijdodâh lii 49,60 km², já alodâh 293 m. Offida naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Appignano del Tronto, Castel di Lama, Castignano, Castorano, Cossignano, Monsampolo del Tronto, Ripatransone já Spinetoli. Siijdah. Borgo Miriam, Ciafone, Lava, Rovecciano, San Barnaba, San Lazzaro, Santa Maria Goretti, San Venanzio já Tesino. Täsiliegâsliih elleeh. Täsiliegâsliih elleeh láá elleeh, moi rummâšliegâsvuotâ piso siämmán pirrâs liegâsvuođâst huolâhánnáá. Täsiliegâslijn ellein láá sierânisten liške vyelni pyeidi teikâ liške alne soksâmeh. Toh vyerkkejeh amnâsmolsomreaktiost rahtum liegâsvuođâ, amas tot kárgáđ pirrâsân. Taat meerhâs tom, ete ellee rummâšliegâsvuotâ piso siämmán. Tuše njomâtteijeeh já lodeh láá täsiliegâsliih. Täsiliegâslâšvuođâst láá ennuv hiäđuh, mut meiddei hááituh rievdeeliegâslvuotân verdiddijn. Stuárráámus hiätu sáttá leđe tot, ete täsiliegâslij ellei entsyym- já amnâsmolsomproseseh tuáimih uccâ liegâsvuotâkuávlust, mon siste toi toimâ lii pehtilub. Täsiliegâslâš ellee pasta ovdedum amnâsmolsom tiet killáđ sreevâid pyerebeht ko rievdeeliegâslâš ellee, já täsiliegâslii ellee ij hiđásmit kolmâ šoŋŋâ. Acquaviva Picena. Acquaviva Picena lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Acquaviva Picenast ääsih 3 698 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,06 km², já alodâh 359 m. Acquaviva Picena naaburkieldah láá Grottammare, Monsampolo del Tronto, Monteprandone, Offida, Ripatransone já San Benedetto del Tronto. Siijdah. Abbadetta, Casarica, Forola, Madonna delle Piane, Quercia já Sant'Angelo. Monteprandone. Monteprandone lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monteprandonest ääsih 12 810 olmožid. Ton vijdodâh lii 26,38 km², já alodâh 266 m. Monteprandone naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Colonnella, Controguerra, Martinsicuro, Monsampolo del Tronto já San Benedetto del Tronto. Siijdah. Markkân lasseen Monteprandone kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Centobuchi. Ryevdi. Ryevdi lii sirdâšemmetalláid kullee algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii Fe (ferrum). Ryevdi lii lussâdumos algâaamnâs, mii šadda taasnij nukleosynteesist. Tot lii siilbâivnásâš, kildee já ferromagneetlâš meetaal. Ryevdi lii putesin times, mut meetaalsiähuseh, main ryevdi lii uáiviamnâsin, láá táválávt uáli nanoseh já korrâseh. Ryevdi tergâdumoseh meetaalsiähuseh láá stääli já liäškumryevdi, moh láá ryevdi já čiiđâ siähuseh. Ryevdi reagist älkkeht happijn, eromâšávt jis tot kárttá kuoskâttâsân čassijn siämmáá ääigi. Taat hapittemreaktio lii kočodum ruástumin. Ruástumist šaddee aamnâs "ruostâ" lii ryevdioksidij já ryevdihydroksidij siävus. Ruostâ lii syeđđee, nuuvt ete ryevditiiŋgah sättih ruástuđ ollásávt, ige meetaal asan šoodâ suojâleijee oksidkerdi, nuuvt ko stuárráámuu uásán eres metallijn. Ko ryevdi lii epijálus meetaal, te tot reagist suvrâiguin já siämmást luovâsmit tain vety. Tiettum. Ryevdi lii niäljádin almolumos algâaamnâs já nubben almolumos meetaal eennâmkoorâst, mast tot lii suulân vittâ prooseent. Ryevdi hapittuvvoo älkkeht ovtâstuvváid, já rijjân tot tiättoo luándust enâmustáá ryevdimeteoriitijn. Masa puoh eennâmkoorâ ryevdi lii mineraalijn. Tergâdumoseh ryevdimineraaleh láá ryevdioksideh hematiit (Fe2O3) já magnetiit (Fe3O4) sehe rautasulfid ađai pyyriit (FeS2) já ryevdikarbonaat ađai sideriit (FeCO3). Ryevdi lii meid silikaatmineraalin, mut toh iä lah merhâšitteeh malmâmineraalin. Táálái geologiallij teoriai mieldi Eennâmpáálu siiskiš lii enâmustáá ryevdi já nikkel. Jis teoria lii tuotâ, te ryevdi lii Eennâmpáálu almolumos algâaamnâs, 35 prosenttid Eennâmpáálu tiädust. Ryevdi oksideh tiättojeh valjeeht meid Mars asseest, kost toh adeleh Marsân ton ruopsis ivne. Historjá. Puárásumoseh tuođâštâsah ryevdi kevttimist láá Sumerist já Egyptist suulân 4 000 ihheed ovdil äigilovo aalgâ. Talle ryevditiiŋgah lijjii enâmustáá viehâ uceh, ovdâmerkkân sääiti keejih, ko puoh ryevdi lâi nuurrum meteoriitijn, moh lijjii uáli härviniih. Ryevdi kiävttu lasanij, ko suulân 1400 oKr. Alda-Nuorttân ulmuuh lijjii oppâm ryevdi redusistem oksidmaalmâin. Taan tábáhtus čuávumuššân nuuvâi pronssipaje já aalgij ryevdipaje. Ovdil maasuun keksim ryevdi lâi valmâštum čiiđáin njuolgist redusistmáin. Taan vyevist uuvnâ liegâsvuotâ ij pijssám ryevdi suddâmân. Tondiet puoh čiđđâ ij čonâdâttâm ruávdán já puáđusin lâi kaŋgâryevdi, mon čiđđânalliisvuotâ lâi viehâ ucce tááláid staalijd verdiddijn. Stääli ävkkin lii tot, ete tom puáhtá puášudiđ. Táálááh stääli já liäškumryevdi valmâštâsvyevih láá keksejum esken 1800-lovvoost teikâ maŋeláá-uv. Allotrooppisâš häämih. Ryevdist láá nelji allotrooppisâš häämi. Tot, mii häämi tiättoo, lii kiddâ liegâsvuođâst. Ryevdi allotrooppisâš häämih láá merkkejum kreikkalâš pustavijguin α, γ, δ já ε. Uáli korrâ tedduust sáttá tiettuđ meid viiđâd häämi β-ryevdi. Ko sudes ryevdi čuásku, te tot kristalšuvá 1 538 °C:st δ-ryevdin, mast lii tilekuávdášlâš kuđâhâšlâš kristalrááhtus. 1 394 °C:st δ-ryevdi muttoo γ-ryevdin, mast lii asekuávdášlâš kuđâhâšlâš kristalrááhtus. δ-ryevdi kočoduvvoo meid austeniitin. 912 °C:st ryevdi kristalrááhtus muttoo oppeet tilekuávdášlâš kuđâhâžžân. Talle koččâmâšâst lii allotrooppisâš häämi α, mii kočoduvvoo α-ryevdin ađâi ferriitin. Ryevdi Curie-čuogâstuv ađai 770 °C vuoluubeln ryevdi lii ferromagneetlâš. Suulân 10 GPa teddust já maaŋgâ čyeđe ceehi liegâsvuođâst α-ryevdi muttoo ε-ryevdin, mon kristalrááhtus lii kuuđâčievâg. Meid γ-ryevdi sáttá nubástuđ korrâ teddust hypoteetlâš β-ryevdin, mii vađâččij aainâs-uv 50 GPa tedduu já 1 500 K (1 227 °C) liegâsvuođâ. β-ryevdi kristalrááhtus ličij viehâ vissásávt ortorombisâš teikâ kuuđâčievâg. Ryevdi normaalliegâsvuođâ háámán ađai α-ruávdán puáhtá kásánittiđ tuše uccâ meeri čiiđâ, enâmustáá 0,021 massaprooseent. Korrâsub liegâsvuođâst ryevdi muttoo γ-ryevdin, moos puáhtá kásánittiđ stuárráb meeri čiiđâ, 1 146 °C:st joba 2,04 %. Motomeh ryevdisiähuseh láá visteliegâsvuođâst-uv austeniithäämist. Jis siävus čuáskud hitásávt, te austeniit muttoo táválávt maasâd α-ryevdin ađai ferriitin. Jis tot čuáskuduvvoo jotelávt já čiđđânalliisvuotâ lii eenâb ko tot, mii α-ruávdán puáhtá kásánittiđ, te šadda metastaabiil häämi, martensiit, mast lii tetragonisâš kristalrááhtus. Taas vuáđuduvá stääli puášudem. Korrâ teddust tiettum ε- já β-ruovdijn ij lah metallurgiast merhâšume, mut lii máhđulâš, ete toh láá planetij siskiist. Jis Eennâmpáálu siiskiš láá ryevdi já nikkel, te ryevdi lii tobbeen viehâ vissásávt ε- teikâ β-häämist. Isotoopeh. Ryevdist láá nelji stäđis isotoop: Fe-54, Fe-56, Fe-57 já Fe-58. Almolumos lii Fe-56 (91,66 %) já ton maŋa Fe-54 (5,82 %), Fe-57 (2,19 %) já Fe-58 (0,33 %). Fe-54 puáhtá teoreetlâš ennustâsâi mieldi pieđgâniđ tuble-elektronfaŋgimijn kromi isotoopin Cr-54, mut totkeeh iä lah vala uáinistám taam tábáhtus. Hypoteetlâš radioaktiivlâšvuođâ já uáli kuhes máhđulâš pelilumääigi (árvu 3,1·1022 ihheed) tiet Fe-54 lii luokattâllum stäđis isotoopin. Ryevdist láá masa 30 rahtum radioisotoopid, moi massalovoh láá kooskâst 45–74. Kuhemus pelilumäigi, 2,62 miljovn ihheed, lii isotoopist Fe-60, mii pieđgân beetapieđgânmáin kooboolt radioisotoopin Co-60 já ton maŋa nikkel isotoopin Ni-60. Fe-60 ij innig kavnuu Eennâmpáálust, mut tiäđu ton peliumääigist lii puáhtám kevttiđ iššeen peivikode ave árvuštâlmist. Ovtâstuvah. Kemiallâš ovtâstuvâin ryevdi hapittemloho lii táválávt +II teikâ +III. Meid hapittemlovo +IV já +VI ryevdiovtâstuvah tiättojeh, mut toh láá uáli härviniih. Ovdâmerkkân kaliumferraatist ryevdi hapittemloho lii +VI. Ryevdi táválumos ioneh Fe2+ já Fe3+ kočoduvvojeh meid "ferro"- já "ferri"-ionin, já toi ovtâstuvah "ferro"- já "ferri"-ovtâstâhhân. Táálái IUPAC-standardij mieldi "ferro" já "ferri" saajeest ferttiiččii kevttiđ teermâid ryevdi(II)- já ryevdi(III)ioni. Ryevdist láá kulmâ oksid: ryevdi(II)oksid (FeO), ryevdi(III)oksid (Fe2O3) já ryevdi(II,III)oksid (Fe3O4). Ryevdi(II)oksid lii ruánáá teikâ čapis pulver, mii tiättoo wüstiit-mineraalist, já ryevdi(III)oksid lii ruopsis teikâ ruškis aamnâs, mii tiättoo hematiitist já ruopsismuldeest. Kuábbááh-uv kiävttojeh paainân. Ryevdi(II,III)oksid lii luándust magnetiitin, já tot kiävttoo elektroniik komponentijn já kildásmittimamnâsin. Magnetiit lii noomâs mieldi ferromagneetlâš. Ryevdi lii kuávdášatomin maaŋgâin kompleksionijn, moh adeleh laagân vuáimáás iivne. Ryevdi kompleksioneh láá ovdâmerkkân heksasyanoferraationeh [Fe(CN)6]4- já [Fe(CN)6]3- sehe tiosyanaattoryevdi(III)ioni [Fe(SCN)]2+. Heksasyanoferraat(II)ioni já Fe3+-ioni ovtâstâh kočoduvvoo preussičuovjâdin, já tot kiävttoo paainân. Valmâštem já kiävttu. Ryevdi puátá anneeđ puoh tergâdumos metallin. Lii árvuštâllum, ete 95 % kevttum metallist lii ryevdi. Ryevdi lii uáiviamnâsin staalijn já liäškumruovdijn, moh kiävttojeh rakânâsâin, vuájánijn, mašinij oosijn, tyejipiergâsijn já maaŋgâin eres tiiŋgâin. Ryevdi kiävttoo ton ferromagneetlâšvuođâ tiet jieškote-uvlágán magneetijn ovdâmerkkân elektroniikâst já šleđgâmotorijn. Elektroniikâst kiävttoo meid elektrolyysáin valmâštum putes ryevdi ađai "elektrolyytryevdi", mast ij lah ollágin čiđđâ. Ryevdi kiävttoo katalyytin ammoniak vaalmâštmist. Ryevdi ravâdâsâst. Ryevdi tiättoo ellei ruopsisseelâi hemoglobiinist, mast tot čana haapi. Ruopsisseelah jođetteh haapi kiäppáin vorrâjotteem peht kođosáid, já tondiet ryevdi lii-uv velttimettum väniaamnâs. Ryevdi vänivuotâ lii maailm merhâšitteemus ravâdâsân lahtojeijee čuolmâ, mon kierdih 20–50 prosenttid maailm ulmuin. Liijkás kuhháá jotkum ryevdi vänivuotâ hettee päärni vuoiŋâšij ovdánem, mii sáttá tovâttiđ vala rävisolmožin-uv muštovaigâdvuođâid sehe matemaatlâš já kielâlâš aapij hiäjusmittem. Avžuuttâsâi mieldi ryevdi tárbu lii rävisnisonijn 15 mg/pp já rävisalmain 9 mg/pp. Nisonij ryevditárbu lii kiddâ mánusâškulgâmist šoddâm ryevdi monâttâsâst, já motomeh nisoneh sättih tarbâšiđ lase ryevdi raavâdaamnâsvalmâštuvâin. Paarnij já nuorâi avžuuttâsah láá kiddâ sii avveest. Suomâst nisoneh finnejeh ryevdi 10,3 mg/pp já almaah 13,6 mg/pp. Eromâšávt nisoneh iä finnii tuárvi ennuv ryevdi já suulân peeli sist finnejeh ucceeb mere ko ličij koskâmiärálávt tárbu. Valje- já liäibumvalmâštuvah láá Suomâst tergâdumos ryevdi käldee. Ton lasseen ryevdi finnee piärgust, ruonnâsijn, heđâlmijn já muorjijn. Monsampolo del Tronto. Monsampolo del Tronto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Monsampolo del Trontost ääsih 4 487 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,43 km², já alodâh 184 m. Monsampolo del Tronto naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Castorano, Controguerra, Monteprandone, Offida já Spinetoli. Siijdah. Markkân lasseen Monsampolo del Tronto kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Stella. Castorano. Castorano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Castoranost ääsih 2 260 olmožid. Ton vijdodâh lii 14,08 km², já alodâh 279 m. Castorano naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Castel di Lama, Colli del Tronto, Monsampolo del Tronto, Offida já Spinetoli. Katarina Barruk. Elina Maria Katarina Barruk (š. juovlâmáánu 5. peeivi 1994, Storuman, Ruotâ) lii umesämmilâš lávloo, jyeigee, pianočuojâtteijee já laavlârähtee, kii nyettee jieijâs pittáid umesämikielân. Palhâšumeh. Ive 2012 Barruk väljejui Riddu Riđu ive nuorâ taidârin. Kuulmâ ive maŋa sun raahtij "Golbma jiena"-single oovtâst ive 2014 vyeittee Marja Mortenssonáin já ton ive vyeittee Elina Waage Mikalsenáin. Spinetoli. Spinetoli lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Spinetolist ääsih 7 275 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,58 km², já alodâh 177 m. Spinetoli naaburkieldah láá Ancarano, Castorano, Colli del Tronto, Controguerra, Monsampolo del Tronto já, Offida. Siijdah. Pagliare del Tronto, Villa Ciarulli, Villa Palazzi já Villa San Pio X. Cossignano. Cossignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Cossignanost ääsih 877 olmožid. Ton vijdodâh lii 14,95 km², já alodâh 400 m. Cossignano naaburkieldah láá Carassai, Castignano, Montalto delle Marche, Offida já Ripatransone. Siijdah. Markkân lasseen Cossignano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Ponte Tesino. Castignano. Castignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Castignanost ääsih 2 646 olmožid. Ton vijdodâh lii 38,80 km², já alodâh 473 m. Castignano naaburkieldah láá Appignano del Tronto, Ascoli Piceno, Cossignano, Montalto delle Marche, Montedinove, Offida já Rotella. Siijdah. Castello, Castiglioni, Contrada Pachierno, Ripaberarda, Rufiano, San Martino, Sant'Angelo di Ripaberarda já San Venanzo. Montedinove. Montedinove lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montedinovest ääsih 476 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,93 km², já alodâh 561 m. Montedinove naaburkieldah láá Castignano, Montalto delle Marche, Montelparo já Rotella. Siijdah. Croce Rossa, Lago, San Tommaso já Trippanera. Rotella. Rotella lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Rotellast ääsih 837 olmožid. Ton vijdodâh lii 27,44 km², já alodâh 395 m. Rotella naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Castignano, Force, Montedinove, Montelparo já Venarotta. Siijdah. Capradosso, Castel di Croce já Poggio Canoso. Aalmugijkoskâsâš luándusuojâlemlitto. Aalmugijkoskâsâš luándusuojâlemlitto (,, já, uán. IUCN) lii aalmugijkoskâsâš pirâsornijdume, mon ulmen lii suojâliđ luánduriggoduvâid. Litto vuáđudui ive 1948 já ton uáivikonttur lii Glandist, Sveeicist. Lito nommâ. Ko ornijdume vuáđudui ive 1948, te ton nommâ lâi "Aalmugijkoskâsâš luándu já luánduriggoduvâi suojâlemlitto" (). Ive 1990 ornijdume finnij uđđâ noomâ: "Maailm luándusuojâlemlitto" (já). Njuhčâmáánu 2008 noomâst šoodâi "Aalmugijkoskâsâš luándusuojâlemlitto". Venarotta. Venarotta lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Venarottast ääsih 1 942 olmožid. Ton vijdodâh lii 30,21 km², já alodâh 421 m. Venarotta naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Force, Palmiano, Roccafluvione já Rotella. Siijdah. Capodipiano, Castellano, Cepparano, Cerreto, Gimigliano, Monsampietro, Olibra, Portella já Vallorano. Riemnjis. Riemnjis ađai ruopsisriemnjis ("Vulpes vulpes") lii penuvellee. Riemnjis lii maailm enâmustáá levânâm eennâm alne jottee piätuellee. Ton lavdâmkuávluh láá Tave-Amerik, Euraasia já uási Tave-Afrikâst. Tovle riemnjis lâi tehálâš čevđiellee – eromâšávt ton härvinâš ivnemutaatioi tiet (om. čapisriemnjis, ristâriemnjis já silbâriemnjis). Olgohäämi já stuárudâh. Ruopsisriemnjis lii riämnjái suuvâ stuárráámus šlaajâ, mutâ riämnjáin láá stuorrâ kuávluliih iäruh. Rävis riämnjá kukkodâh seibittáá lii 45–90 senttimeetterid; vuohâdis seibi lii 30–55 senttimeetterid. Riemnjis tiäddá 5–10 kiilud. Suomâst riemnjis tiäddá suulân 5–8 kiilud. Oráseh láá stuárráábeh ko niŋálâsah. Riemnjis lii táválávt ruopsisruškâd ("ruopsisriemnjis"). Ton ivne puáhtá mulsâšuddâđ kuovgis fiskisruškâdist tevkisruopsâdân. Riämnjá čuávjipeeli lii vielgâd teikâ räänis já ton peljikeejih já ryevjih láá čappâdeh. Seibikeeči lii táválávt vielgâd já raddeest pyehtih leđe kuovgis meerhah. Luándust tiättojeh eres-uv ivnemutaatioh, tego "silbâriämnjáh" (suulân 10% riämnjáin, eromâšávt Tave-Amerikâst já Siberiast), moi ivne mulsâšud silbâivnásiist aldasáid čappâdân. "Ristâriemnjis" lii čapis já ruopsis riämnjá ruossâlistum, mon seelgist lii táválávt čapis ristâkovos. Lavdâm. Riämnjáh tiättojeh luándulávt Euroopâst, Aasia taveoosijn, Tave-Amerikâst já Sahara taavaabeln Afrikâst. 1800-lovvoost riämnjáid levâttii riemnjispivdem tiet meid Australian já Uđđâ-Seelandân. Uđđâ eellimpirrâsijn riemnjis lii tovâttâm hááituid algâalgâlii luándun, tego vieresšlaajah táválávt. Riämnjá aneh ohtân maailm čyeđe háitulumos vieresšlaajâst. Riemnjis mákkoo meecijn, piälduin, niijtoin já kaavpugijn. Eellimvyevih. Riämnjáh eelih táválávt eres ellei, tego mievri, vuovdâin teikâ luándulâš vuovdâin. Jis lii tárbu, te riemnjis puáhtá kuáivuđ jieš vuovdâ. Maŋgâ riemnjissuhâpuolvâ kevttih piäju maŋaluvâi. Reeviirstis riämnjást pyehtih leđe maŋgâ piäju, main oovtâst tot šoddâd čiivgâid já eres piäjuin tot vyerkkee om. ravâdijd. Piäjuh já vuovdah sättih hammiđ muálkkáás labyrint. Riämnjápiäju pirâstit távjá korrâ haajâ. Riemnjis lii puohporree. Ton raavâd siskeeld enâmustáá jursseid, mutâ tot puurât meid tiivrijd, šaddoid já rááđuid. Riemnjis uávuttâl säpligijd, njuámmilijd, käniluudijd já kuolijd. Šaddoin tot porá muorjijd já heđâlmijd sehe vooljijd. Riemnjis sáttá pivdeđ meid meccikavrâs teikâ vielgispieiniskode vuosijd. Kaavpugijn riämnjáh sättih uuccâđ purrâmuš luonijn. Riämnjá jiešvuođâlâš pivdemvyehi lii vahtiđ jurssee vuágust já ruámmuđ jotelávt saallâs. Riemnjis pivdá veeigist já iho. Riämnjá vajaliih láá stuorrâpiäđuh, eromâšávt kumppi já iilvâs. Toh viggeh koddeđ reeviirstis ucebijd piäđuid, vâi ij liččii ennuv kišto salâsijn. Lasanem. Riemnjis puáhtá leđe oovtâ- teikâ maaŋgâkuoimâg. Oovtâ orásist pyehtih leđe maaŋgah niŋálâsah, main tuše ohtâ tâi eenâb čivgih. Kieimi lii uđđâivemáánu-njuhčâmáánu ääigi. Čiivgah šaddeh vyesimáánust teikâ kesimáánust. Niŋálâs čivgá 3–5 čiivgâ. Čuávjiäigi lii 49–55 peivid. Čiivgah teddih suulân 100 grammâd. Čiivgâi čalmeh lekkâseh 10–14 peivid šoddâm maŋa. Ores iššeed niŋálâs čiivgâi šoddâdmist tienuuvt, ete tot puáhtá purrâmuš piäjun. Juávhu eres niŋálâsah sättih išediđ čiivgâi tipšomist. Jo siämmáá čoovčâ nuorâ riämnjáh oceh jieijâs reeviir. Riämnjáh šaddeh suhâjuátkimahan suulân 10-mánuppajasâžžân. Riemnjis puáhtá eelliđ faŋgâvuođâst paijeel 10-ihásâžžân, luándust ucánjáhháá ucceeb. Maltignano. Maltignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Maltignanost ääsih 2 333 olmožid. Ton vijdodâh lii 8,17 km², já alodâh 307 m. Maltignano naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Folignano já Sant'Egidio alla Vibrata. Siijdah. Markkân lasseen Maltignano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Caselle. Folignano. Folignano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Folignanost ääsih 9 001 olmožid. Ton vijdodâh lii 14,86 km², já alodâh 319 m. Folignano naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Civitella del Tronto, Maltignano já Sant'Egidio alla Vibrata. Siijdah. Case di Coccia, Castel Folignano, Piane di Morro, Sant'Antonio, San Benedetto, San Cipriano já Villa Pigna. Palmiano. Palmiano lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Palmianost ääsih 164 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,70 km², já alodâh 550 m. Palmiano naaburkieldah láá Comunanza, Force, Roccafluvione já Venarotta. Siijdah. Appoiano, Caprignano, Casette já Castel San Pietro. Force. Force lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Forcest ääsih 1 197 olmožid. Ton vijdodâh lii 34,31 km², já alodâh 689 m. Force naaburkieldah láá Comunanza, Montefalcone Appennino, Montelparo, Palmiano, Rotella, Santa Vittoria in Matenano já, Venarotta. Appignano del Tronto. Appignano del Tronto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Appignano del Trontost ääsih 1 711 olmožid. Ton vijdodâh lii 23,19 km², já alodâh 194 m. Appignano del Tronto naaburkieldah láá Ascoli Piceno, Castel di Lama, Castignano já Offida. Grottammare. Grottammare lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Grottammarest ääsih 15 962 olmožid. Ton vijdodâh lii 18,00 km², já alodâh 4 m. Grottammare naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Cupra Marittima, Ripatransone já San Benedetto del Tronto. Historjá. Grottammarest šoodâi kaavpug ive 2011. Uáinámušah. Grottammarest lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh kaavpuguásih. Kaavpug kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah. Grottammarest lii meiddei 16. čyeti-ive huksejum muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi. Montalto delle Marche. Montalto delle Marche lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Montalto delle Marchest ääsih 1 961 olmožid. Ton vijdodâh lii 33,94 km², já alodâh 513 m. Montalto delle Marche naaburkieldah láá Carassai, Castignano, Cossignano, Monte Rinaldo, Montedinove, Montelparo já Ortezzano. Historjá. Montalto delle Marchest šoodâi kaavpug ive 2001. Siijdah. Madonna del Lago, Patrignone já Porchia. Ripatransone. Ripatransone lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Ripatransonest ääsih 4 092 olmožid. Ton vijdodâh lii 74,28 km², já alodâh 494 m. Ripatransone naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Carassai, Cossignano, Cupra Marittima, Grottammare, Massignano, Montefiore dell'Aso já Offida. Historjá. Ripatransonest šoodâi kaavpug ive 1571. Siijdah. Carmine, Messieri, Petrella, San Salvatore, San Savino, Trivio já Valtesino. San Benedetto del Tronto. San Benedetto del Tronto lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. San Benedetto del Trontost ääsih 47 464 olmožid. Ton vijdodâh lii 25,41 km², já alodâh 4 m. San Benedetto del Tronto naaburkieldah láá Acquaviva Picena, Grottammare, Martinsicuro já Monteprandone. Historjá. San Benedetto del Trontost šoodâi kaavpug ive 2000. Ascoli Piceno. Ascoli Piceno lii kaavpug Italiast, Marche kuávlust. Ascoli Picenost ääsih 46 677 olmožid. Ton vijdodâh lii 158,02 km², já alodâh 154 m. Ascoli Piceno naaburkieldah láá Acquasanta Terme, Ancarano, Appignano del Tronto, Castel di Lama, Castignano, Castorano, Civitella del Tronto, Colli del Tronto, Folignano, Maltignano, Roccafluvione, Rotella, Sant'Egidio alla Vibrata, Valle Castellana já Venarotta. Historjá. Ascoli Picenost šoodâi kaavpug ive 1357. Siijdah. Bivio Giustimana, Campolungo, Caprignano, Carpineto, Casalena, Casamurana, Case Schiavi, Castel Trosino, Cavignano, Cervara, Colle, Colle San Marco, Colloto, Colonna, Colonnata, Coperso, Faiano, Fonte di Campo, Funti, Giustimana, Il Palazzo, Lago, Lisciano, Lisciano di Colloto, Montadamo, Monte di Rosara, Monticelli, Morignano, Mozzano, Oleificio Panichi, Palombare, Pedana, Piagge, Pianaccerro, Polesio, Ponte Pedana, Porchiano, Rosara, San Gaetano, San Pietro, Santa Maria a Corte, Talvacchia, Taverna di mezzo, Trivigliano-Villa Pagani, Tozzano, Tronzano, Valle Cupa, Valle Fiorana, Valle Senzana, Valli, Vena piccola, Venagrande já Villa Sant'Antonio. Vieresšlaajâ. Vieresšlaajâ lii iäláánšlaajâ, mii ij tiettuu monnii kuávlust algâalgâlâžžân, pic ulmuuh láá sirdám tom toho tátulávt teikâ vahâgist. Šaddotiettust ulmui fáárust levânâm šlaajah láá juohhum puáttimääigi mieldi tovlepuáđuláid já uđđâpuáđuláid. Tovlepuáđuliih ađai arkeofyteh láá sirdâšum uđđâ kuávlun nuuvt tovláá ääigist, ete sirdâšuumist iä lah čaallum tiäđuh. Tuuriistšlaajâ lii sirdâšum turistij fáárust uđđâ kuávlun. Sääni "puáđulâššlaajâ" lii tooleeb kevttum siämmáá merhâšuumeest ko sääni "vieresšlaajâ". Tääl Suomâ pirâskuávdáš lii meridâm, ete vieresšlaajâ meerhâš ulmui sirdem šlaajâ já puáđulâššlaajâ vuod lii levânâm tááláá kuávlun kieskâd jo-uv jiešmeidlist teikkâ ulmui vaikuttâs tiet. Háitulâš vieresšlaajah. Puoh vieresšlaajah iä lah háituliih. Vieresšlaajâ lii háitulâš, jis tot vaaigut negatiivlávt algâalgâlâš ekosysteemân teikkâ ulmuu ekonomian. Vieresšlaajah pyehtih kištottâllâđ teikkâ ruossâlistuđ algâalgâlâš šlajâigijn, pivdeđ taid teikkâ levâttiđ taavdâid já parasiitijd. Maŋgii vieresšlaajâin váiluh luándulâš vajeh, salâsteijeeh já parasiiteh. Motomin oles eellimpirrâs rááhtus já raavâdkuáluseh pyehtih muttuđ vieresšlaajâ tiet, já algâalgâlâš šlaajâi eellimpiirâs sáttá meid uccođ. Ovdâmerkkân väldimeerâi suolluid puáttám rotáh já kisáh láá tovâttâm ennuv algâalgâlâš šlaajâi suhâjäämmim. Vieresšlaajah láá stuorrâ čuolmâ pirrâs uáinust. Vieresšlaajâi vaikuttâs. Lii iävtuttum, ete vieresšlaajah láá tovâttâm 40 % šlaajâi suhâjämimijn. Vieresšlaajah láá stuorrâ uhke luándu maaŋgâhámásâšvuotân já eromâšávt sierâlum kuávlui endeemlâš šlaajáid. Vieresšlaajâi tovâttâm kuástádâsah láá 1,4 miljard dollarid, mii lii suulân 5 % maailm ekonomiast. Pyereest tubdum ovdâmerkkâ háitulâš vieresšlaajâst lii niilivuásku, mii lii tovâttâm 200 kyelišlaajâ suhâjäämmim jaavrijn, moid tot lii ištâdum. Vieresšlaajah Suomâst. Suomâst eelih suulân 600–1 000 vieresšlaaijâd, moh pottii jo ovdil koskâääigi. Šlaajâin 160 láá háituliih. Ive 2012 Suomâ pirâshaldâttâh já staatârääđi tuhhiittii aalmuglâš vieresšlajâvuávám. Vuávám ulmen lii estâdiđ háitulâš vieresšlaajâi tovâttâm hááituid já riiskâid luándun, luánduriggoduvâi kilelis ávhástâlmân, iäláttâssáid sehe ohtsâškode já ulmui pyereestvajemân. a> lii levânâm ubâ maailmân, já tast lii šoddâm kosmopoolitlâš háittuellee. Elleeh. Mučisluupiin váldá šoddâmsoojijd meddâl endeemlâš šlaajâin. Roccafluvione. Roccafluvione lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Roccafluvionest ääsih 1 953 olmožid. Ton vijdodâh lii 60,63 km², já alodâh 299 m. Roccafluvione naaburkieldah láá Acquasanta Terme, Ascoli Piceno, Comunanza, Montegallo, Palmiano já Venarotta. Siijdah. Agelli, Aletta, Arena, Bovecchia, Capo il colle, Casacagnano, Casaregnano, Casebianche, Caserine, Casette, Castiglioni, Cerqueto, Ciarpellesco, Cignano, Colleiano, Collemoro, Cuccaro, Favale, Forcella, Forcella di Casebianche, Furcola, Gaico, Guandali, Gualdo, Lisciano, Marsia (sede comunale), Macchignano alto, Macchignano basso, Marese, Masciù, Meschia, Monestino, Olibra, Osoli, Palazzo, Pastina, Pedara, Perseraca, Pesaturo, Pescolla, Poggio Paganello, Ponte Marese, Ponte Nativo, Ponte Paoletti, Ponte Pugliese, Prata di Colleiano, Radicina, Roccareonile Ronciglioni, Sala, Salare, San Giacomo, Sant’Angelo, Sassomaio, Scalelle, Stabino, Ticchio, Torra, Valcinante, Vallicella, Vetoli já Vetreto. Comunanza. Comunanza lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Comunanzast ääsih 2 974 olmožid. Ton vijdodâh lii 54,40 km², já alodâh 448 m. Comunanza naaburkieldah láá Amandola, Force, Montefalcone Appennino, Montefortino, Montegallo, Montemonaco, Palmiano já Roccafluvione. Siijdah. Acquasanta, Calvarese, Capotornano, Casa di Ciotto, Casa di Cola, Casale, Castelfiorito, Cerisciolo, Colle Chiaro, Colle Terme, Cossinino da Capo, Cossinino da Piedi, Croce di Casale, Cugnolo, Ficocchia, Forcella, Fosso di Otto, Gabbiano, Gerosa, Gesso, Granaro, Illice, Lago, Lisciano, Montegenco, Nasuto, Palombara, Parapina, Passafiume, Passo, Piane Nuove, Pianerie, Piane Terme, Piane Vecchie, Piantabete, Polica, Polverina, Ponte dell'Aso, Pracchia, Rivolta, San Benedetto, San Claudio, San Giovanni, San Lorenzo, Settecarpini, Tavernelle, Tiburro, Valentina, Vallecupa, Villa Pera já Vindola. Arquata del Tronto. Arquata del Tronto lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Arquata del Trontost ääsih 1 051 olmožid. Ton vijdodâh lii 92,23 km², já alodâh 777 m. Arquata del Tronto naaburkieldah láá Accumoli, Acquasanta Terme, Montegallo, Montemonaco, Norcia já Valle Castellana. Historjá. Arquata del Tronto skammâmáánust 2016 eennâmtuárgástusâi maŋa Siijdah. Borgo, Camartina, Capodacqua, Colle, Faete, Forca Canapine, Pescara del Tronto, Piedilama, Pretare, Spelonga, Trisungo, Tufo já Vezzano. Acquasanta Terme. Acquasanta Terme lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Acquasanta Termest ääsih 2 590 olmožid. Ton vijdodâh lii 138,39 km², já alodâh 392 m. Acquasanta Terme naaburkieldah láá Arquata del Tronto, Ascoli Piceno, Montegallo, Roccafluvione já Valle Castellana. Siijdah. Agore, Arli, Arola, Cagnano, Capodirigo, Centrale, Cocoscia, Collefalciano, Colle Frattale, Corneto, Falciano, Farno, Favalanciata, Fleno, Forcella, Luco, Matera, Novele, Paggese, Peracchia, Piandelloro, Piedicava, Pito, Poggio Farno, Pomaro, Ponte d'Arli, Pozza, Quintodecimo, Rocca Monte Calvo, San Giovanni, San Gregorio, San Martino, Santa Maria, San Paolo, San Pietro d'Arli, San Vito, Tallacano, Torre Santa Lucia, Umito, Vallecchia Monte Acuto, Vallecchia Monte Calvo, Valledacqua, Vallefusella, Venamartello já Vosci. Montegallo. Montegallo lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montegallost ääsih 462 olmožid. Ton vijdodâh lii 48,46 km², já alodâh 870 m. Montegallo naaburkieldah láá Acquasanta Terme, Arquata del Tronto, Comunanza, Montemonaco já Roccafluvione. Siijdah. Abetito, Astorara, Balzetto, Balzo (markkân), Bisignano, Casale, Castro, Colle, Collefratte, Colleluce, Collicello, Corbara, Fonditore, Forca, Interprète, Migliarelli, Piano, Pistrino, Propezzano, Rigo, Santa Maria in Lapide, Uscerno já Vallorsara. Montemonaco. Montemonaco lii kieldâ Italiast, Marche kuávlust. Montemonacost ääsih 554 olmožid. Ton vijdodâh lii 67,81 km², já alodâh 988 m. Montemonaco naaburkieldah láá Arquata del Tronto, Castelsantangelo sul Nera, Comunanza, Montefortino, Montegallo já Norcia. Siijdah. Accettò, Altino, Ariconi, Cerqueto, Cese, Cittadella, Colleregnone, Collina, Contà, Ferrà, Foce, Icona, Isola San Biagio, Lanciatoio, Le Castagne, Le Vigne, Monteperticone, Pescolle, Pignotti, Poggio di pietra, Rascio, Rivo Rosso, Rocca, Rocca da capo, Ropaga, San Giorgio all'Isola, San Lorenzo, Tofe, Vallefiume já Vallegrascia. Pomarkku. Pomarkku () lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Pomarkkust ääsih 2 052 olmožid, já ton vijdodâh lii 332,05 km², mast 30,87 km² lii čääci. Pomarkku naaburkieldah láá Kankaanpää, Merikarvia, Pori já Siikainen. Siijdah. Haapakoski, Harjankoski, Honkakoski, Kiilholma (), Kivijärvi, Laitila, Längelmäki, Riutta, Ruokejärvi, Tuunajärvi já Uusikylä (meiddei Hiilimäki,). Campobasso eennâmkode kieldah. Campobasso eennâmkoddeest láá 84 kieldâd. Käldeeh. * Guglionesi. Guglionesi lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Guglionesist ääsih 5 038 olmožid. Ton vijdodâh lii 100,95 km², já alodâh 369 m. Guglionesi naaburkieldah láá Campomarino, Larino, Montecilfone, Montenero di Bisaccia, Palata, Petacciato, Portocannone, San Giacomo degli Schiavoni, San Martino in Pensilis já Termoli. Guglionesi lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode stuárráámus kieldâ. Siijdah. Sinarca, Monte Capraro já Monte Antico. San Martino in Pensilis. San Martino in Pensilis lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. San Martino in Pensilisist ääsih 4 650 olmožid. Ton vijdodâh lii 100,66 km², já alodâh 281 m. San Martino in Pensilis naaburkieldah láá Campomarino, Chieuti, Guglionesi, Larino, Portocannone, Rotello, Serracapriola já Ururi. San Martino in Pensilis lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode nubben stuárráámus kieldâ Guglionesi maŋa. Molise (kieldâ). Molise lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Molisest ääsih 155 olmožid. Ton vijdodâh lii 5,20 km², já alodâh 868 m. Molise naaburkieldah láá Duronia, Frosolone já Torella del Sannio. Molise lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode ucemus kieldâ. Pietracupa. Pietracupa lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Pietracupast ääsih 212 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,08 km², já alodâh 695 m. Pietracupa naaburkieldah láá Bagnoli del Trigno, Duronia, Fossalto, Salcito já Torella del Sannio. Pietracupa lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode nubben ucemus kieldâ Molise maŋa. San Giacomo degli Schiavoni. San Giacomo degli Schiavoni lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. San Giacomo degli Schiavonist ääsih 1 413 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,08 km², já alodâh 169 m. San Giacomo degli Schiavoni naaburkieldah láá Guglionesi já Termoli. San Giacomo degli Schiavoni lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode kuálmádin ucemus kieldâ Molise já Pietracupa maŋa. Siijdah. Colle della Stella, Ponticelli já Solagne. Montenero di Bisaccia. Montenero di Bisaccia lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Montenero di Bisacciast ääsih 6 174 olmožid. Ton vijdodâh lii 93,32 km², já alodâh 273 m. Montenero di Bisaccia naaburkieldah láá Cupello, Guglionesi, Lentella, Mafalda, Montecilfone, Palata, Petacciato, San Salvo, San Felice del Molise já Tavenna. Montenero di Bisaccia lii vijđoduv mield Campobasso eennâmkode kuálmádin stuárráámus kieldâ Guglionesi já San Martino in Pensilis maŋa. Sant'Angelo Limosano. Sant'Angelo Limosano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Sant'Angelo Limosanost ääsih 323 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,87 km², já alodâh 894 m. Sant'Angelo Limosano naaburkieldah láá Fossalto, Limosano, Lucito, Salcito, San Biase já Trivento. Montefalcone nel Sannio. Montefalcone nel Sannio lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Montefalcone nel Sanniost ääsih 1 435 olmožid. Ton vijdodâh lii 32,57 km², já alodâh 659 m. Montefalcone nel Sannio naaburkieldah láá Castelmauro, Celenza sul Trigno, Montemitro, Roccavivara já San Felice del Molise. San Felice del Molise. San Felice del Molise lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. San Felice del Molisest ääsih 565 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,37 km², já alodâh 546 m. San Felice del Molise naaburkieldah láá Acquaviva Collecroce, Castelmauro, Mafalda, Montefalcone nel Sannio, Montemitro, Montenero di Bisaccia, Tavenna já Tufillo. Santa Croce di Magliano. Santa Croce di Magliano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Santa Croce di Maglianost ääsih 4 141 olmožid. Ton vijdodâh lii 53,37 km², já alodâh 608 m. Santa Croce di Magliano naaburkieldah láá Bonefro, Castelnuovo della Daunia, Montelongo, Rotello, San Giuliano di Puglia já Torremaggiore. Montelongo. Montelongo lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Montelongost ääsih 323 olmožid. Ton vijdodâh lii 12,76 km², já alodâh 592 m. Montelongo naaburkieldah láá Bonefro, Montorio nei Frentani, Rotello já Santa Croce di Magliano. Typpi. Typpi lii algâaamnâs, mon kiemiallâš merkkâ lii N (nitrogenium). Tyypi oornigloho lii 7 já tot tiättoo luándust typpimolekyylin (N2). Tyypi aatoomtiäddu lii IUPAC standard mieldi [14,00643;14,00728]. Typpi tiättoo maaŋgâin elimân tergâdis ovtâstuvâin, tego aminosuuvrâin. Áimukeerdist 78 % lii typpi. Historjá. Daniel Rutherford kaavnâi tyypi ive 1772, mut jo koskâääigi alkemisteh tubdii tyypi ovtâstuvâid. Ive 1790 ranskalâš kemist Jean-Antoine Chaptal adelij amnâsân noomâ "nitrogène" (, nitron 'sooda' + 'rähtee'). Antoine Lavoisier adelij vetyn noomâ "azote" (ranskakielân elimettum). Suomâkielâlâš já anarâškielâlâš nommâ "typpi" puátá suomâkielâlâš kuávlukielâsäänist "typehtyä" ('puáhčániđ', 'časkâđ'), ko typpi avkkâd pyellim já ij pyele. Sääni keevtij vuosmuu keerdi kirjálâšvuođâ totkee Julius Krohn tyejestis "Kemiallisia tiedesanoja" ("Kemiallâš tieđâsäänih"). 1800-lovvoost suomâkielâst lâi kiävtust meid nomâttâs "tuko", mii lâi suorgiittum siämmáin jurduin säänist "tukahtua". Isotoopeh. Tyypist láá kyehti stäđis isotoop: 14N já 15N. Luándu tyypist 99,634 % lii 14N já 0,366 % 15N. Tyypist láá meid love rahtum radioisotoopid, moi massalovoh láá kooskâst 12–23. 13N pelilumäigi lii love minuttid, mut eres radioisotoopij pelilumäigi lii tuše muáddi seekunt teikâ milliseekunt. Ovtâstuvah. Typpi lii uáli passiivlâš kaasu, ko typpimolekyylist typpiatomij kooskâst lii uáli korrâ kuulmâkiärdásâš kovalentlâš čoonâs. Ollâ liegâsvuođâst tot puáhtá rähtiđ vetyin ammoniak (NH3) já happijn typpimonoksid (NO) já typpidioksid (NO2). Ammoniak kiävttoo typpisuvle, typpisuuvrâ já pávkkánâsamnâsij vaalmâštmist sehe čuáskudemamnâsin. Tot lii uáli mirhâlâš sehe kaasun ete čäcilaagân. Ammoniakkaasu iärdud vuáimálávt liške sehe čoolmijd já vuoiŋâmkiäinuid. Ááimu vuoiŋâm, jis ton typpinalliisvuotâ lii paijeel 5 000 ppm, puáhtá tovâttiđ jotelis jäämmim kuággum já kiäppái puttânem tiet. Ammoniaklaggâ toovât vuáimáás purâlum sehe kolmum, já stirccomeh čolmijd pyehtih tovâttiđ čalmettemesvuođâ. Ammoniak puáhtá rähtiđ pävkitteijee siähus happijn. Tyypi oksideh šaddeh pyelimist ovdâmerkkân energiapyevtitmist já jotoluvvâst. Typpidioksid iärdud vuoiŋâmluodâid, já tot lii merhâšittee ááimunuáskádâs eromâšávt kaavpugijn. Typpidioksid mereh láá kiäppánâm avdoi katalysaattorij tiet. Tyypi oksideh tovâtteh meid pirrâs já čácáduvâi suvrom. Tyypi oksidij já čääsi reaktiost šadda typpisuuvrâ, mii vyeleed čääsi pH-áárvu. pH-áárvu vuálánem hettee kuolij lasanem já hiäjusmit kalkkâkorrâs iälánij koorâid. Motomeh iäláneh killájeh suvrom eenâb ko nubeh. Ovdâmerkkân njäähi já kuávžur láá heerkih suvromân. Tyypi táválumos ioneh láá nitridioni N3-, nitriitioni NO2-, nitraationi NO3- já ammoniumioni NH4+. Stuárráámus uási eennâmvuáđu tyypist lii nitraat- teikâ ammoniumionin. Typpi lii šaddoid uáli tergâdis aamnâs já tondiet suvleh siskeldeh tyypi. Jis suvle typpi piäsá liijkás ennuv čácáduvváid, te tot sáttá tovâttiđ njivlom ađai šadoi liijkás stuorrâ raavvâdmere. Njivlom toovât čácádâhân happivänivuođâ, mii hiäjusmit tobbeen ellee ellei tile. Elimân tergâdumos typpiovtâstuvah láá aminosuuvrah, moh láá proteiinij ráhtusohtâduvah. Proteiineh tuáimih seelâi rakânâsamnâsin já katalysisteh toi kemiallâš reaktioid. Puoh proteiinijn láá tuše 20 aminosuvrâd, mut luándust láá tuhátteh proteiineh. Roppâ puáhtá valmâštiđ 11 aminosuvrâd, mut loopâid ađai 9 proteiinid kalga finniđ ravâdâsâst. Typpi tiättoo meid DNA-typpialkaalijn ađai adeniinist, guaniinist, sytosiinist já tymiinist. Tyypi juurrâm luándust. Typpi jorá ohtânmaanoost áimukeerdi, eennâmvuáđu já iälánij kooskâst. Aldâgâsâi tiet ááimu typpi muttoo nitraat- já nitriitionin, moh kásánitteh eennâmvuáđun. Tastmaŋa bakteereh nubásmitteh tom ammoniumionin, mon šadoh pyehtih kevttiđ. Motomeh šadoiguin symbioosist ellee bakteereh pyehtih čoonnâđ tyypi eennâmvuáđun já luovâttiđ tom njuolgist šaadon. Eres bakteereh nubásmiteh ammoniumtyypi nitraatin já typpikaasun, mii mana maasâd ááimun. Šadoi typpi puátá maasâd eennâmvuáđun ko šaddo, šaddoporree teikâ piätuellee jáámá já pieđgejeijeeh pieđgejeh tom. Kiävttu. Typpi kiävttoo vyeligáá tuoldimčuogâstuvâs tiet ovdâmerkkân čuáskudmân. Typpi lii kevttum ton passiivlâšvuođâ tiet syejikaasun já ton E-koodi lii E 941. Ráhtulâšvuođâst typpi kiävttoo ammoniak, typpisuuvrâ, suvlij já pávkkánâsâi vaalmâštmist. Typpisuuvrâ já sälttisuuvrâ siävus kunâgâsčääci lii ohtâ haarvijn suuvrâin, moh pyehtih laggiđ kole. Varâlâšvuotâ. Piergâspuohčâmist kevttum teedâááimust leijee typpi sáttá tovâttiđ pyehčeetaavdâ, jis puohčâleijee paijaan čäsuáiván liijkás jotelávt. Čääsi vyelni korrâsub teddust typpi laggân eenâb voorân. Jotelis pajanem tiet teedâ vuállán, mut tyypi laggânemvuotâ ij muttuu nuuvt huápust já tondiet typpi puuljârdškuát voorâst, mii toovât pyehčeetaavdâ. Paijeel 30 meetter kieŋŋâlvuođâst uhken lii meid "typpinarkoos". Korrâ teddust vuoiŋâmááimu typpi vaaikutškuát alkohol náál niärvádâhân. Tot sulâstit uáivistvuođâ ijge lah jiešalnees varâlâš, mut tot sáttá tovâttiđ ovdâsvástádâstobdo monâttem, kuás puohčâleijee lii uhken olssis sehe iärásáid. Ripacandida. Ripacandida lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. Ripacandidast ääsih 1 605 olmožid. Ton vijdodâh lii 33,49 km², já alodâh 620 m. Ripacandida naaburkieldah láá Atella, Barile, Filiano, Forenza, Ginestra já Rionero in Vulture. Siijdah. Cappa Bianca, Frascolla, Piano della Spina, Serra San Francesco já Solagna della Noce. Palata. Palata lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Palatast ääsih 1 610 olmožid. Ton vijdodâh lii 43,82 km², já alodâh 520 m. Palata naaburkieldah láá Acquaviva Collecroce, Guardialfiera, Guglionesi, Larino, Montecilfone, Montenero di Bisaccia já Tavenna. Sämiarkkâdâh. Sämiarkkâdâh vuáđudui ive 2012. Tot tuáimá säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Aanaar markkânist. Sämiarkkâduvvâst siäiluduvvojeh virgeomâhái, seervij, suuvâi já priivaatulmui amnâstuvah sämikuávlust. Arkkâduv ulmen lii ovdediđ tieđâlii sämitutkâmuš já suhâtutkâmuš. Sämiarkkâdâh lii Suomâ Aalmuglâšarkkâduv uási. Laahul. Laahul lii tuoddârij kalâččeijee. Tot kulá Säämi loddemaailm tuođâlâš fávroid. Stuárudâh já tobdomeerhah. Laahul lii 20–24 cm kukkosâš ränisruškis lodde, mii tiäddá 110–155 g. Ton čapis uáivičohe vuoluubeln lii vielgis säärgis. Čuávji lii ruostâruopsâd já čappâd, ton paajaabeln raddeest lii vielgis säärgis. Njune lii čappâd já jyelgih fiskâdeh. Niŋálâs lii kirkkásub ko ores. Lavdâm já eellimpiirâs. Laahul pessee Tave-Euroop já Aasia tuodârkuávluin. Euroopâst pessejeh suulân 42 000 paarrâd já Suomâst áárvu mield 1 500–3 000 paarrâd. Suomâst laahul pessee tuoddârist iänáážin Iänuduv, Ucjuuvâ já Kyelijäävri kuávluin. Čohčuv laahul värree tálvástâllâđ Tave-Afrikân já Alda-nuortân já máccá Suomân vyesi-kesimáánust. Lasanem. Laahul lii ton peeleest imâšlâš lodde, et suhâjuátkimhommáin niŋálâs lii tot, mii taha alguu. Laahul mannee kesimáánust 3–4 mane. Táválávt ores láálá moonijd 18–27 peivid. Niŋálâs sáttá uuccâđ uđđâ orráás já parâluđ uđđâsist. Uđâgááh vyelgih tooláá piervâlist já kirdeškyetih 30 peeivi ahasâžžân. Raavâd. Laahul porá čielgitävtittes elleid já muorjijd. Montagano. Montagano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Montaganost ääsih 1 610 olmožid. Ton vijdodâh lii 26,62 km², já alodâh 801 m. Montagano naaburkieldah láá Limosano, Matrice, Petrella Tifernina já Ripalimosani. Helium. Helium lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii He (helium) já oornigloho 2. Helium lii mávuttemes, hajâttemes já ivnettemes jálukaasu já tot ij räähti pisovâš ovtâstuvâid vuámášittee passiivlâšvuođâ tiet. Helium lii vety maŋa maailmubâlâšvuođâ táválumos algâaamnâs. Fysikaallâš jiešvuođah. Helium tuoldimčuogâstâh lii vyeligumos puoh algâamnâsijn (-268,89 °C). Helium lii meid áinoo algâaamnâs, mii ij lah normaalteddust já absoluutlâš nolláčuogâstuv alda tooškâs orroomhäämist. 25 MPa teddust (normaalteedâ suulân 0,1 MPa) helium steergâg 0,95 Kelvin ađâi -272,2 °C liegâsvuođâst. Tooškâs helium lii uáli timmâ aamnâs. Heliumist láá käävci tobdos isotoopid, moi massalovoh láá kooskâst 3–10. Tain tuše 4He já 3He láá stáđáseh. Čielgâsávt táválumos isotoop lii 4He, mon váimusist láá kyehti prootoon já kyehti neutron. 4He váimuseh ađai alfačalmaah šaddeh lusis aatoomváimusij alfapieđgânmist. Nubbe stäđis isotoop Helium-3 sátáččij leđe čuávdus maailm energiavänivuotân, jis fuusioreaktio puávtáččij väldiđ hiätukiävtun. Helium-3 lii valjeeht Mánudáást. Kemiallâš jiešvuođah. Helium kulá jálukaasuid. Helium lii kemiallávt puoh passiivlumos algâaamnâs, já tot lii masa puoh tiilijn atomaarlâš ijge reagist. Helium tiättoo molekyylijn tuše hiäjus ovtâstuvâin alda absoluutlâš nolláčuogâstuv. Helium laggânemvuotâ čáácán lii ucemus puoh kaasuin. Helium Joule já Thompson almoon árvu lii negatiivlâš ađai helium lieggân, ko tot vijđán. Helium puáhtá rähtiđ epistäđis ovtâstuvâid volframáin, jodijn, fluorijn, riššáin já fosforáin, jis helium lii vistig ionistum teikâ plasman. Návt láá rahtum ovdâmerkkân HeNe-, HgHe10-, WHe2- já He2-molekyyleh sehe He+-, He22+-, HeH+- já HeD+-ioneh. Áinoo stäđis heliummolekyyl lii ovtâstâh, mast heliumaatoom lii čonnum fullereenpáálu siisâ. Ton lasseen motomeh ovtâstuvah láá máhđuliih rekinistmâslávt, mut taid ij vala lah puáhtám valmâštiđ. Tágáreh ovtâstuvah láá ovdâmerkkân HHeF já HeBeO. Vaikuttâs ulmui. Jienâ liähtu lii kulmii jotelub ko ááimust. Helium ij paajeed jienâ aloduv, pic jienâpoksâmij resonanstávjuduv, mii toovât sárnum spektri pajanem. Helium ij lah mirhâlâš, mut stuorrâ mereh sättih puáttiđ haapi sajan voorâst. Helium puáhtá meid tovâttiđ áimurade. Kiäppáin helium ij toovât vuoiŋâmrefleks, nuuvtko ovdâmerkkân čiđđâdioksid. Historjá. Helium lii spiekâstâhlâš algâaamnâs tast, ete tot kavnui vuossâmuu keerdi Eennâmpáálu ulguubeln, ko täsnitietteeh Pierre Janssen já Joseph Lockyer sehe kemist Eward Frankland uáinistii Piäiváá spektrist tubdâmettum algâamnâs spektrisárgá. Säärgis oinui tuše tievâslâš peeivisiävŋánem ääigi, já ton párukukkodâh lâi 587,49 nm. Sárgá nommân adelui D3, ko natrium sárgái noomah lijjii D1 já D2. Helium nommâ puátá kreikakielâ säänist "helios", mii meerhâš piäiváá. Helium-sääni "ium"-kiäjus čuujoot toos, ete kävneeh jurdáččii, ete sij lijjii kavnâm meetaal ijge kaasu. Ko eres jálukaasuh lijjii maŋeláá kavnum, toi noomah finnejii "on"-kiäččus. Vuossâmuu keerdi helium kavnui Eennâmpáálust ive 1895, ko skotlandlâš kemist William Rmasay kieđâvušâi kleveliit typpisuvrâin já sierrij šoddâm kaasust tyypi já haapi. Sun jurdâččij, ete lâi kavnâm argon, mut ko kaasu spektri lâi analysistum, sun huámmášij spektrisárgá, mii lâi aaibâs siämmáálágán ko Piäiváá spektrisäärgis D3. Siämmáá ive Per Teodor Cleve já Abraham Langlet sierrijn helium nuuvt ennuv, ete suoi puovttijn miäruštâllâđ ton aatoomtedduu. Ive 1907 Ernest Rutherford já Thomas Royds tuođâštáin, ete alfačalmaah láá heliumaatoom váimuseh. Ive 1908 hollandlâš kemist Heike Kamerlingh Onnes čuáskudij helium 1 kelvin liegâsvuotân, já tot muttui kolgosin. Sun irâttij meid rähtiđ tooškâs helium, mut ij luhostum. Tooškâs helium rähtimist luhostui vuosmuu keerdi Willem Hendrik Keesom ive 1926, ko sun pajedij helium tedduu 25 áimukeerdi teddui. Ive 1938 ryeššilâš Pjotr Kapitsa huámmášij, ete helium-4 muttoo suprakolgosin alda absoluutlâš nolláčuogâstuv. ovtâstumstaatâliih Douglas Dean Osheroff, David Morris Lee já Robert Coleman Richardson huámmášii siämmáá almoon helium-3:st ive 1972. Sij finnejii tutkâmušâstis Nobel-fyysiikpalhâšume ive 1996. Tiettum já pyevtittem. Helium lii tubdum maailmubâlâšvuođâ nubben táválumos algâaamnâs vety maŋa, já maailmubâlâšvuođâ tubdum massaast suulân niäljádâs (23 %). Helium šadda taasnij vetyatomij fuusioreaktiost. Tááláá algâpävkittemteoria mieldi stuárráámus uási heliumist šoodâi jo 1–3 miinuut algâpävkittem maŋa. Eennâmpáálu áimukeerdist helium lii tuše 5 ppm ađai 0,0005 saijaasvuotâprooseent, ko masa puoh helium kárgáá ááimun keppisvuođâs tiet. Masa puoh Eennâmpáálu heliumist puátá uuraan já torium radioaktiivlâš pieđgânmist. Alfapieđgânmist šadda helium-4-vááimus, mast šadda heliumaatoom, ko tot finnee kyehti elektron. Stuárráámus uási kiävtun tárguttum heliumist puátá eennâmkaasust. Masa puoh helium lii pyevtittum Ovtâstum staatâin (84 %) já Algeriast. Ive 1984 helium lâi pyevtittum suulân 150 miljovn kuđâhâšmeetterid. Ko heliumist lii nuuvt vyeligâš tuoldimčuogâstâh, te eennâmkaasu eres kaasuid (meetaan já typpi) puáhtá kolgosmittiđ. Taan kaasusiähusist helium puáhtá sierriđ aktiivčiiđáin, mii čana eres kaasuid olssis. Pyevtittâssân lii helium, mon putesvuotâ lii 99,995 %. Kiävttu. Helium lii keppisub ko áimu, já tondiet tot kiävttoo áimutaampâin, šoŋŋâpááluin já áimupááluin. Helium ij pyevti pävkittiđ tego vety já lii tondiet torvolub. Vyeligis tuoldimčuogâstuv tiet kolgos helium lii uáli pyeri aamnâs vyeligis liegâsvuođâ tutkâmušân, ko čáittus finnee kolmâsin ton vievâst. Kolgos helium kiävttoo meid suprajottee magneettij čuáskumân magneetkuvvimpiergâsijn já čalmaašjođálmittein. Korrâ liegâsvuođâsirdemis já keppisvuođâs tiet helium puáhtá kevttiđ aatoomvyeimilágádâsâi čuáskumist. Helium puáhtá kevttiđ syejikaasun ovdâmerkkân TIG-hiccimist, jis metalleh reagisteh älkkeht happijn. Helium uážžu kevttiđ meid purrâmâšveerhij pakkamkaasun. Helium lii táválumos kyeddeekaasu kaasu-, kaasu-kolgos- já kaasu- tooškâskromatografiast. Helium ävkkin lii ton vyeligis aatoommassa, mon keežild helium jiešvuođah spiekâsteh ennuv analyytijn. Ton lasseen helium ij reagist ijge absorbist rááiđui tievâdâsmateriaaláid. Helium vyeligis sahisvuođâ tiet ton tedâtáppu lii ucce. Helium já neon siähus kiävttoo laserijn. Helium lii kevttum meid rakettij puáldimamnâsin kevttum vety čuáskudeijen. Ton lasseen tot kiävttoo aatoomvyeimilágádâsâi puáldimamnâsin kevttum uuraan siäiludmist. Helium já haapi teikâ táválâš ááimu siähus lii kevttum vuoiŋâmpiergâsist, ko kalga puohčâđ uáli kieŋâlân. Siähusân puáhtá lasettiđ meid tyypi (Trimix) teikâ vety (Hydreliox). Helium ij lah mirhâlâš ijge laggân čáácán, mut puáhtá kuittâg-uv prinsiiplávt tovâttiđ puáhčánem. Helium kevttim estâd typpinarkoos já happimirhâttâs. Petrella Tifernina. Petrella Tifernina lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Petrella Tiferninast ääsih 1 071 olmožid. Ton vijdodâh lii 26,52 km², já alodâh 651 m. Petrella Tifernina naaburkieldah láá Castellino del Biferno, Limosano, Lucito, Matrice já Montagano. Fluori. Fluori lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii F (fluor) já oornigloho 9. Fluori lii halogeen já rijjân mirhâlâš, kuovgisfiskis kaasu, mast lii časkelis haajâ. Fluori lii reaktiivlumos algâaamnâs. Kemiallâš jiešvuođah. Fluori lii halogeen ađai tast láá čiččâm olgoelektronid já ohtâ elektron vááijuv okteetist ađai elektronij energiaminimist. Fluori ij lah reaktiivlâsvuođâs tiet luándust kuássin putesin, mut ain ovtâstuvâin hapittemlovvoost -I. Rijjân tot tiättoo fluorimolekyylin F2. Fluori elektronegatiivlâšvuotâ 3,98 lii puoh stuárráámus já tot puáhtá sopâvâš tiileest rähtiđ ovtâstuvâid joba jálukaasuiguin. Algâamnâsijn kloori, typpi já happi iä räähti ovtâstuvâid fluorijn. Fysikaallâš jiešvuođah. Fluori lii visteliegâsvuođâst fiskis kaasu. Fluorist lii jiešvuođâlâš haajâ, mon puáhtá huámmášiđ uáli vyeligis nalliisvuođâst. Olmooš puáhtá huámmášiđ jo 20 nmol/l nalliisvuođâ. Fluori saahâdvuotâ lii 1,696 g/l ađai tot lii váhá sahâdub ko áimu. Ton tuoldimčuogâstâh lii -182 já suddâmčuogâstâh -220 °C. Isotoopeh. Fluori áinoo stäđis isotoop lii 19F. Fluori radioisotoopijn 18F kiävttoo talhâstiettust merkkâamnâsin ovdâmerkkân PET-kuvviimist. PET-kuvvim merkkâamnâsin kiävttoo fluorideoksiglukoosin kočodum sukkâr, mast ohtâ glukoos OH-juávhu sajan lii puáttám 18F-isotoop. Sukkâr hiättun lii, ete tot riävdá sajan, mast energia kevttim lii stuárráámus, ađai purâsšodâlmâsân teikâ vuoiŋâšij aktiivlâš uásán. Sukkâr radioaktiivlâš 18F-uási pieđgân positronemissioin, mon puáhtá uáinistiđ. Tiettum. Fluori lii eennâmkoorâ 13. táválumos algâaamnâs. Suulân 0,06 % eennâmkoorâ massaast lii fluori. Merhâšitteemuuh fluorimineraaleh láá fluoriit (CaF2) já fluoriapatiit (Ca5(PO4)3F) sehe kryoliit, mii tiättoo enâmustáá Ruánááenâmist. Eres merhâšittee fluori tiettumkuávluh láá Kiina, Mongolia, Meksiko já Maadâ-Afrik. Fluori valmâštuvvoo Moissan vuovvijn. Vyevist vetyfluorid já kaliumvetyfluorid siähus elektrolyysist šaddeh anodin fluori já katodin vety. Kiävttu. Stuárráámus uási fluorist kiävttoo metallij jáálludmist. Fluoriit kiävttoo ryevdi jáálludmist já kryoliit alumiin vaalmâštmist elektrolyytin. Uuraan viehâvitmist tarbâšuvvoo fluorikaasu, ko tom kalga mutteđ uuraanheksafluoridin, vâi isotoopij sierrim ličij hiälpub. Fluorikaasu kiävttoo meid rakettij puáldimamnâsijn, ko tot pyereed amnâsij pyellim. Tot kiävttoo meid šleđgâtekniikâst kevttum riššâheksafluorid rähtimist. Fluori lii kevttum fluoridin ovdâmerkkân päni njuottâsijn. Uási staatâin já olgoenâmij kaavpugijn lasetteh juhâmâščáácán fluori, ko tot pyereed paanij pyereestvaijeem. Natriumfluorid puáhtá kevttiđ tivremirkkân, mut tivremiirhâin ton nalliisvuotâ lii uáli ennuv stuárráb ko fluoritabletijn. Fluoriovtâstuvah kiävttojeh ennuv polymeerijn. Tobdosumos fluoripolymeer lii teflon ađai polytetrafluorieeteen (PTFE), mii kiävttoo ovdâmerkkân komovuotâtekniikâst já passeempáánuin. Teflon piso sojelin uáli vyeligis liegâsvuođâst. Toos ij tarvan masa mihheen, já tondiet tot lii pyeri materiaal passeempánnoid. Fluoričiđđâvetyid puáhtá kevttiđ meid laagerijn, ko tain láá nuuvt uccâ kacokiärdoo. Fluorâ lii kevttum meid CFC-ovstâstuvâin, moh láá kevttum koolmâs- já áimustittemmašinijn. CFC-ovtâstuvah láá háituliih occoonkiärdán já toi kiävttu lii räijejum. Väldimeerâ. Tave-Jieŋâmeerâ já Maadâ-Jieŋâmeerâ iä ain lah luhhum sierâ väldimeerrân. Tave-Jieŋâmeerâ lii onnum Atlant väldimeerâ jotkân já Maadâ-Jieŋâmeerâ lii onnum tuše máddáápiälážin uássin Atlant väldimeerâst, Kuálhismeerâst já India väldimeerâst. Almoliih tiäđuh. Áárvu mield Eennâmpáálu alne čääci lii ohtsis 1,4 miljard litterid. Tast tuše 3 % lii saivâčääci, já 97 % lii sälttičääci. Meerah peittih-uv 70 % Eennâmpáálu vijđoduvâst. Puoh väldimeerah láá ohtâvuođâst nubijdis. Meerâi stuárráámuuh čuolmah láá ovdâmerkkân nyeskidem, lijgekuálástem já suvrom. Kani. Kani teikâ vildâkani ("Oryctolagus cuniculus") lii njuámmilellei laahkon kullee njomâtteijee. Tot lii suuvâs ("Oryctolagus") áinoo šlaajâ. Kani lii ištâdum vieresšlaaijân maŋgáid kuávloid já tot lii onnum ohtân maailm čyeđe háitulumos vieresšlaajâst. Olgohäämi. Kani lii suulân 35–50 cm kukkosâš já ton seibi lii 4–8 cm. Tot tiäddá 1,3–2,2 kg. Kani lii ucceeb ko njuámmil, já tast láá uánihis peeljih. Tevkis kanih láá táválumoseh, mutâ luándust tiättojeh meid epitáváliih iivneh. Kanih, main lii epitáválâš ivne, láá vildáskâm lojes kanih teikkâ toi maajeeldpuátteeh. Kanijd lojodii jo tovle, om. toovláin roomalijn já foinikialijn lijjii kanih. Kanišoddâdem lâi almolâš luostarijn, já maaŋgah kaninäälih láá puáttám luostarijn. Lavdâm Euroopâst. Kani lâi tovle levânâm pirrâ Euroop, tego pleistoseenpaje fossilkavnumeh tuođâšteh. Jieŋâpaje raijij elleid Espanjan já Afrik taveviestârossijd, já toh leevvânškuottii uđđâsist esken ulmui vaikuttâs áánsust. Nääli lii uccánâm čuuvtij Iberia njargâenâmist virustaavdâi, eellimpirrâs hevâttem já miäcástem tiet. Portugalist tot lii čalmeestoonnum šlaajâ já Espanjast hiäjulum šlaajâ. Kani kuulâi Britijsuollui elleevaaljan aainâs-uv oovtâ jieŋâpoojij koskâsii paje ääigi, mutâ šlaajâ lappui ko nannaamjieŋâ peeitij eennâm. Britijsuolluid kani levânij uđđâsist Ranskaast 1100- já 1200-lovoin. Eŋlandist láá huámášâm, ete vildâkanijn lii ennuv ävkki ekosysteemáid. Ko kuáttumenâmijn iä kuáđut kuusâid teikkâ eres elleid, te kanist lii puáttám čoovdâšlaajâ. Maaŋgah niijtoi čielgitävtittemes elleeh tarbâšeh kanijd elimân. Meid Ruotâst láá huámášâm siämmáá ääši. Suomâst lii lojes kanij vildáskâm nääli, mii tiättoo om. uáivikaavpugkuávlust sehe Tuurkust. Helsig kaninääli lii puáttám jo ive 1985. Kani Iberia njargâeennâm čoovdâšlaaijân. Kani merhâšume Maadâ-Euroop luándun lii styeres. Kanij kuáttum já kuáivum lasetteh eellimpirrâs maaŋgânálásâšvuođâ. Ucemustáá 72 šaddošlaajâ siemâneh lävdih kanij kähirij fáárust. Cuábuielleeh, kašmârdeijeeh sehe uási luudijn kevttih kanij vuáguid syeji- já liäpusaijeen. Casacalenda. Casacalenda lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Casacalendast ääsih 1 974 olmožid. Ton vijdodâh lii 67,28 km², já alodâh 643 m. Casacalenda naaburkieldah láá Bonefro, Guardialfiera, Larino, Lupara, Montorio nei Frentani, Morrone del Sannio, Provvidenti já Ripabottoni. Macchia Valfortore. Macchia Valfortore lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Macchia Valfortorest ääsih 493 olmožid. Ton vijdodâh lii 26,77 km², já alodâh 477 m. Macchia Valfortore naaburkieldah láá Carlantino, Celenza Valfortore, Gambatesa, Monacilioni, Pietracatella já Sant'Elia a Pianisi. Bryssel. Bryssel ([bʁysɛl], [brʏsəl],), virgálávt Bryssel uáivikaavpugkuávlu (ransk. "Région de Bruxelles-Capitale", hol. "Brussels Hoofdstedelijk Gewest"), lii ohtâ Belgia kuulmâ kuávlust. Tom ij koolgâ siävuttiđ Bryssel kaavpugân, mii lii ohtâ Bryssel uáivikaavpugkuávlu 19 kieldâst já Belgia uáivikaavpug. Edison-miitaal. Ive 1924 miitaal, mon vuoitij John W. Howell Frede Blaabjerg, ive 2020 vyeittee Ursula Keller, ive 2019 vyeittee Edison-miitaal lii palhâšume, mon IEEE mieđeet jyehi ive. Tot mieđettuvvoo ulmui tâi totkei, kii lii ovdedâm šleđgâtekniik. Love olmožid láá vuáittám sehe IEEE-kunneemiitaal já Edison-miitaal: Edwin Howard Armstrong, Ernst Alexanderson, Mihajlo Pupin, Arthur E. Kennelly, Vladimir K. Zworykin, John R. Pierce, Sidney Darlington, Nick Holonyak, Robert H. Dennard, Dave Forney já Kees Schouhamer Immink. Montorio nei Frentani. Montorio nei Frentani lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Montorio nei Frentanist ääsih 386 olmožid. Ton vijdodâh lii 31,66 km², já alodâh 654 m. Montorio nei Frentani naaburkieldah láá Bonefro, Casacalenda, Larino, Montelongo, Rotello já Ururi. Bryssel kaavpug. Bryssel kaavpug (,) lii Bryssel uáivikaavpugkuávlu stuárráámus kieldâ já historjálâš kuávdáš, já Belgia uáivikaavpug. Edison-maadâr. 230-volttâsâš muulsâvirde-acâkkâslamppu, mast lii E27 ađai 27 millimeetterid kubduv Edison-maadâr. Edison-maadâr lii acâkkâslaampui kiddimvyehi já standard. Tom huutkâi Thomas Edison. Edison-maadâr finnij liiseens ive 1909. Edison-maddârij stuáruduvah. Euroopâst kiävttojeh táválávt E27 (standardstuárudâh) já E14 (kintâllamppu). Tave-Amerikâst vuod kiävttojeh E26 (standardstuárudâh) já E13 (kintâllamppu). IEEE-kunneemiitaal. Kurt E. Petersen, ive 2019 vyeittee Bradford W. Parkinson, ive 2018 vyeittee Mildred Dresselhaus, ive 2015 vyeittee IEEE-kunneemiitaal lii palhâšume, mon IEEE mieđeet jyehi ive. Tot mieđettuvvoo ulmui tâi totkei, kii karrieeris ääigi lii ovdedâm IEEE-suorgijd. Love olmožid láá vuáittám sehe IEEE-kunneemiitaal já Edison-miitaal: Edwin Howard Armstrong, Ernst Alexanderson, Mihajlo Pupin, Arthur E. Kennelly, Vladimir K. Zworykin, John R. Pierce, Sidney Darlington, Nick Holonyak, Robert H. Dennard, Dave Forney já Kees Schouhamer Immink. Jelsi. Jelsi lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Jelsist ääsih 1 674 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,77 km², já alodâh 580 m. Jelsi naaburkieldah láá Campodipietra, Cercemaggiore, Gildone, Pietracatella, Riccia já Toro. Siijdah. Case Sparse, La Carrera, Macchione, Pagliaio di Facco, Piane já Sant'Urbano. Acquaviva Collecroce. Acquaviva Collecroce lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Acquaviva Collecrocest ääsih 588 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,60 km², já alodâh 425 m. Acquaviva Collecroce naaburkieldah láá Castelmauro, Guardialfiera, Palata, San Felice del Molise já Tavenna. Subjekt. Subjekt lii celkkuujeessân. Subjekt almoot celkkuu tahhee teikkå váldufáádá. Subjekt puáhtá kavnâđ celkkust ton jurduin, et tot táválávt västid koččâmuššáid Kii? Kiäh? Mii? Moh? Celkkuu subjekt puáhtá nomâttiđ meid tutkâmáin saanij merhâšuumijd ađai semantik. Vuoluubele tavlustuvvâst láá oovdânpuohtum motomeh subjekt semantiih roolih. Subjekt säniluokka já häämi. "Ton táálu ulmuuh" kale láá riggáh. "Tot" lii pyeri, jis ohtâgin sämikielâ seeilâčij. "Tot" ij lah pyeri ko tääbbin lii. "Tot" lii varâlâš muotâääigi luodâ käälliđ ruttâčiävá kuuvl. Ij lah pyeri, "et vuálgáh tääl jo". Subjektittes celkkuuh. Motomijn luándutile almotteijee veerbâin ij lah kuássin subjekt. Tagarij veerbâi subjekt nommâ lii nollásubjekt. Ton merkkân puáhtá kevttiđ Ø. Motomin subjekt lii almottum jo predikatveerbâ kiäččusist. Talle celkkust ij lah sierânâs subjektsääni uáinusist. Iäruh anarâškielâst já suomâkielâst. Stuárráámus iäru subjekt kevttimist suomâkielâ já anarâškielâ kooskâst lii nominaallii subjekt saje. Suomâkielâst tot puáhtá leđe nominativist teikkâ partitivist. Anarâškielâst vist subjekt lii ain nominativist. Ohtâ iäru lii meiddei tot, et suomâkielâst feerimcelkkuuh já motomeh eres ceelhâtiijpah láá maŋgii subjekittemeh. Anarâškielâst vist feerimcelkkuin-uv lii táválávt subjekt. Lii mottoomverd tulkkumäšši, láá-uv persovnpronomineh suomâkielâlijn celkkuin subjekteh vâi mohnii eres celkkuujesânijd. Epimiärálâšvuotâ. "Juoksijoita" tuli koko ajan maaliin."Käččeeh" pottii ohtânmaanoost moolân. Juávulâšvuotâ. Tässä kannussa on "maitoa".Taan káánust lii "mielkki". Objekt. Objekt lii celkkuujeessân. Objekt almoot pargo čuosâttuv ađai tom, moos tekkâ kiäs čujottuvvoo. Objekt puáhtá västidiđ koččâmuššáid Mon? Maid? Kiäm? Kiäid? Objekt säniluokka já häämi. Lokativhámásii objekt puáhtá tulkkuđ meid ellipslâš celkkun, mast akkusativhámásâš objekt lii kuođđum meddâl: "Puurâ [uási] mii málásist, Časkeest váhá / [uccâ pittáá] leeibist." Nubbe muulsâiävtulâš tulkkum lii, et täin celkkuin "málásist" já "leeibist" láá veerbâi "puurâ" já "časkeest" tievâdâsadverbialeh. Lam kuullâm, "et sun lii čeppi sárgu"đ. Orom muštemin, "et suoi kolgáin onne vyelgiđ". Jiem ibbeerd, "mondiet ulmuuh iä tuostâ sárnuđ sämikielâ". Objekt iäruh suomâkielâ já anarâškielâ kooskâst. Suomâkielâst nominallâš objekt puáhtá leđe (genetivhámásii) akkusativist, nominativist teikkâ partitivist. Anarâškielâst nominallâš objekt lii ain akkusativist. Suomâkielâst objekt soojijn puáhtá kuvviđ miärálâšvuođâ, objekt ubânâsvuođâ teikkâ tooimâ koskânorroomvuođâ. Minä maalaan talon. (Objekt lii miärálâš teikkâ toimâ vaalmâš) Minä maalaan taloa. (Objekt lii epimiärálâš teikkâ toimâ koskân) Epimiärálii já miärálii objekt iäruttem anarâškielâst. Miärálâšvuođâ tâi epimiärálâšvuođâ puáhtá almottiđ om. pronominijguin teikkâ eres miärusijguin. Piirit maalasi "talon".Piirit máálái "ubâ táálu". Koskânorroomvuođâ almottem anarâškielâst. Koskân leijee tooimâ teikkâ loopân tohhum tooimâ puáhtá almottiđ om. verbâhäämi teikkâ adverbialij saje muttemáin. Kirjoitan nyt "kirjeen".Mun čálám tääl "reeivâ".Kirjoitan nyt "kirjettä".Mun lam tääl čälimin "reeivâ". Maalasin "taloa" kolme päivää.Mun máálájim "táálu" kulmâ peeivi.Maalasin "talon" kolmessa päivässä.Mun máálájim "táálu" kuulmâ peeivist. Adverbiaal. Adverbiaal lii celkkuujeessân. Adverbial lii veerbâ miärus. Tot almoot pääihi, ääigi, täävi, suujâ teikkâ mere. Adverbiaal västid čuávuváid koččâmuššáid: Kuus? Kost? Kuás? Maht? Moin naalijn? Mane? ~ Mondiet? Adverbialáid kuleh toh uásih celkkust, moh iä lah subjekteh, objekteh, predikativeh, predikateh, kvanttoreh iäge ceelhâlasattâsah. Páguliih teikkâ tievâsmittee adverbialeh. Adverbialeh pyehtih leđe celkkuu merhâšume tááhust páguliih teikkâ tievâsmittee adverbialeh. Páguliih adverbialeh (teikkâ tievâdâsadverbialeh) láá tagareh adverbialeh, moh rähtih celkkust tievâslii celkkuu. Taah adverbialeh kuleh veerbâ valensân já toi kyeđđim meddâl celkkust kuáđá celkkuu vájuvâžžân. Tievâsmittee adverbialeh láá tagareh, moh iä lah celkkust páguliih mut toh pyehtih celkkui maidnii lasetiäđuid. Ceelhâ lii tievâslâš adverbialttáá-uv. Celkkust pyehtih leđe sehe páguliih já tievâsmittee adverbialeh: om. "Eeči moonâi" oro vatâmin tiäđu tast, "kuus" eeči moonâi, mut ij aainâs tom, "maht" moonâi. Hambur islamlâš kuávdáš. Hambur islamlâš kuávdáš () lii ohtâ Euroop já Saksa puárásumosijn iranlij enâmânvärrejeijei vuáđudem šiialijn moskeijain. Tot valmâštui ive 1965. Piiččus. Piiččus lii Euroop já Aasia taveoosij kalâččeijee. Stuárudâh já tobdomeerhah. Piiččus lii 25–28 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 160–220 g. Suájái koskâ lii 53–59 cm. Ton selgipeeli lii čapis- já fiskiskirjáá. Čapis čuávji já seelgi kooskâst lii vielgis säärgis. Uánihis njune lii čappâd já jyelgih láá čapisránáseh. Piiččus jienâ lii "pyiih"-njuurgâs. Lavdâm já eellimpiirâs. Piiččus pessee Tave-Euroopâst já -Ruošâst, Ruánááenâmist sehe Uárji-Aasia taveoosijn. Euroopâst pessejeh suulân 460 000 paarrâd já Suomâst áárvu mield 50 000–80 000 paarrâd. Suomâst piiččus pessee tavveen tuodârkuávluin já mäddin eromâšávt Satakunta já Poođâeennâm jeegijn. Varrim ääigi piiččusmuáđih orosteh piälduin já ridoin. Piiččus värree tálvástâllâđ Koskâmeerâ kuávlun já Uárji-Euroopân syeini-roovvâdmáánust já máccá pessiđ Suomân cuáŋui-vyesimáánust. Lasanem. Piiččus piervâl lii vyeligis kyeppi, kuus tot mannee vyesimáánust nelji mane. Ores já niŋálâs läälih moonijd 27–29 peivid. Uđâgááh oceh tooláá jieijâs ravâdâs já kirdeškyetih 28 peeivi ahasâžžân. Miähástuvah. Miähástuvah ("Scolopacidae") láá loddečeerdâ riddoluudij ("Charadriiformes") lahkoost, kalâččeijei ("Charadrii") vyelilahkoost. Kemiallâš merkkâ. Kemiallâš merkkâ lii uánihis, läättinlâš pustavijd kevttee merkkimvyehi algâamnâsáid. Puoh luándu algâamnâsáid láá oovtâ teikkâ kyevti puustav kukkosâš merkkâ, mut motomijn rahtum algâamnâsijn láá koskâpuddâsâš kemiallâš meerhâst kulmâ puustav. Kemiallâš ovtâstuvâi kemiallâš myenster lii rahtum ovtâstuv algâamnâsij kemiallâš meerhâin. Ko algâamnâs kemiallâš meerhâst láá kyehti puustav, ovdemuš lii stuorrâ- já maajeeb uccâ puustav. Ovdâmerkkân Co lii kooboolt kemiallâš merkkâ, mut CO lii haapi (O) já čiiđâ (C) kemiallâš ovtâstuv čiđđâmonoksid kemiallâš myenster. Kemiallâš meerhah kiävttojeh uánádâssân já materiaaltekniikâst meetaalsiähusij meetaalkoskâvuođâ olgospyehtimân. Toh kiävttojeh meid reaktio-ovtâlduvâin. Meerhah láá läättinkielâlij noomâi uánádâsah, ovdâmerkkân Au (kolle) puátá läättinkielâ säänist "Aurum". Toh láá tubdum maailmvijđosávt, ko eres kielâin algâamnâsij noomah pyehtih leđe aaibâs ereslágáneh. Ovdâmerkkân natrium já kalium meerhah láá ubâ maailmist Na já K, mut eŋgâlâškielâst toi noomah láá "sodium" já "potassium". Algâamnâs kemiallâš merkkâ lii ain siämmáš puoh isotoopáid. Jis isotoopijd ferttee iäruttiđ, tego váimusfyysiikâst, te puáhtá kemiallâš meerhâ oovdân pajeindeksin čäälliđ isotoop massalovo. Ovdâmerkkân 2H meerhâš deuterium ađai vety isotoop, mon massaloho lii 2. Motomin meid algâamnâs oornigloho lii merkkejum massalovo vuálá. Ovdâmerkkân 12H. Puoh algâamnâsijn ij lah nommâ, mut toh láá finnim koskâpuddâsâš noomâ, mii vuáđuduvá läättinkielâlâš lohosaanijd. Tai algâamnâsij meerhâin láá kulmâ puustav, ovdâmerkkân algâaamnâs, mon oornigloho lii 119 lii ununennium (Uue). Ravgâ. Ravgâ lii miähástuvâi čeerdân kullee kalâččeijee. Stuárudâh já tobdomeerhah. Ores lii 31–34 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 168–242 g. Ucceeb niŋálâs lii 46–50 cm kukkosâš já tiäddá 85–126 g. Kiđđuv orásist lii fiijnâ puzzâviergi čiäppát pirrâ já vuoptâtieppi uáivi alne. Orásij puzzâlovduuh láá uáli jieškote-uvlágáneh, kirjááh já maaŋgâivnásiih. Niŋálâs selgipeeli lii tevkiskirjáá já čuávji čuovvâd. Lasanemääigi maŋa ores sulâstit niŋálâs. Lavdâm já eellimpiirâs. Ravgâ pessee Tave-Euroop já Ruošâ jeggikuávluin, Suomâst eromâšávt taveoosij jeegijn já njeešijn. Suomâst pessejeh áárvu mield 5 000–8 000 paarrâd. Ravgâ tálvástâl Koskâmeerâ kuávlust já Afrikâst. Oráseh värrejeh kesi-syeinimáánust já niŋálâsah sehe nuorâ lodeh syeini-čohčâmáánust. Ravgâ máccá Suomân pessiđ cuáŋui-vyesimáánust. Nääli lii uccánâm moonnâm iivij ääigi, já ravgâ lii tääl kriittisávt uhkevuálásâš Suomâst. Lasanem. Kiđđuv oráseh čokkâneh kiihâmsoojijd já taistâleh koskânis. Niŋálâs mannee vyesi-kesimáánust nelji mane já láálá taid 21–24 peivid. Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo viehâ uccen já kirdeškyetih 23 peeivi ahasâžžân. Raavâd. Ravgâ porá uccâ čielgitävtittes elleid já raasij oosijd. Baranello. Baranello lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Baranellost ääsih 2 536 olmožid. Ton vijdodâh lii 25,00 km², já alodâh 610 m. Baranello naaburkieldah láá Busso, Colle d'Anchise, Spinete já Vinchiaturo. Uccâčevžuš. Uccâčevžuš lii miähástuvâi čeerdân kullee uccâ kalâččeijee. Stuárudâh já tobdomeerhah. Uccâčevžuš lii 13,5–15 cm kukkosâš já tiäddá 20–31 g. Ton selgipeeli lii ruškis- já räniskirjáá, uáivi já čeve láá ránáseh já čuávji vielgâd. Uánihis njune lii ruškisčappâd. Ton jienâ lii čuojâlâs "kilili, kilili". Uccâčevžuš sulâstit uccâširree, mut lii tevkkâdub já ránásub ko tot. Lavdâm já eellimpiirâs. Uccâčevžuš pessee Tave-Euroop já -Aasia riddokuávluin já Tave-Jieŋâmeerâ ridoin. Suomâst pessejeh suulân 1 000–2 000 paarrâd, iänáážin Iänuduv já Ucjuuvâ kuávluin, mut sierâ populaatio pessee meid Merâpoođâ kuávlust. Uccâčevžuš lii uhkevuálásâš Suomâst. Tot värree tálvástâllâđ Koskâmeerâ kuávlun já Afrikân syeini-roovvâdmáánust já máccá pessiđ Suomân vyesi-kesimáánust. Lasanem. Uccâčevžuš mannee vyesi-kesimáánust nelji mane. Niŋálâs kuáđá orráás läälliđ moonijd já parâluvá uđđâsist nubbijn orásáin. Ores láálá moonijd 21–22 peivid. Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo uccen já kirdeškyetih 15–18 peeivi ahasâžžân. Oornigloho (kemia). Oornigloho (Z) uáivild kemiast já fyysiikâst aatoom váimusist leijee protonij lohomere. Ovdâmerkkân haapi oornigloho lii 8, ko haapist láá käävci protonid. Ráiđulâš vuáháduvvâst algâamnâseh láá orniistâllum oorniglovo mieldi. Historjá. Dmitri Mendelejev ráiđulâš vuáháduv čuolmân lâi algâamnâsij oornig. Ko algâamnâseh lijjii orniistâllum juávhoid toi kemiallâš jiešvuođâi mieldi, te toh iä kuittâggin lamaš tievâslávt oornigist aatoommassa mieldi. Ovdâmerkkân telluur lâi Mendelejev vuáháduvvâst ovdil jodi. Čuolmâ čoovdij Henry Moseley ive 1913. Moseley árvuštâlâi algâamnâsij röntgenspektrij vievâst, ete jyehi atomist lii vuáđustuárus, mii stuáru ko sirdâšuvá ráiđulâš vuáháduv siste algâamnâsist čuávuvâžân. Taat stuárus lii oornigloho, mii čuujoot algâamnâs saje ráiđulâš vuáháduvvâst. Oornigloho lii siämmáá stuárusâš, ko aatoomváimus várádâs. Moseley iskosij mield algâamnâs kemiallâš jiešvuođah iä puáđi aatoommassaast, pic oorniglovvoost. Laigos (ráiđulâš vuáhádâh). Algâamnâseh láá ráiđulâš vuáháduvvâst luokattâllum laigosáid ton mieldi, ete mon aatoomorbitaalist lii kvanttimekaniik mieldi oskottettemusávt elektron, mast lii puoh aatoom elektronijn stuárráámus energia. Laigoseh kočoduvvojeh orbitaalij mieldi pustavijguin s, p, d, f já g. Ovdâmerkkân haapi elektron, mast lii stuárráámus energia, lii p-orbitaalist ađai happi kulá p-laigosân. Vala ij lah kavnum algâaamnâs, mii ličij g-laigosist, mut rekinistmâslávt algâaamnâs, mon oornigloho lii 121, puávtáččij leđe tobbeen. Jeggiširreš. Jeggiširreš lii miähástuvâi čeerdân kullee riddolodde. Stuárudâh já tobdomeerhah. Jeggiširreš lii 15–18 cm kukke já tiäddá 32–34 g. Ton selgi lii čapis- já ruškiskirjáá já čuávji vielgâd. Raddeest láá uccâ čapis tiälhuh. Jeggiširreš sulâstit nuorâ čapisčuávjiširree, mut lii ucceeb ko tot. Lavdâm já eellimpiirâs. Jeggiširreš pessee Fennoskandia já Tave-Ruošâ jeggikuávluin, Suomâst eromâšávt taveoosij jeegijn. Suomâ mädimus tiettumkuávluh láá Oulu já Kuáccám kuávluin. Suomâst pessejeh áárvu mield 25 000–35 000 paarrâd. Nääli lii uccánâm moonnâm iivij eromâšávt tiettumkuávlu maadâoosijn. Jeggiširreš värree tálvástâllâđ Nuorttâ-Afrikân syeini-čohčâmáánust já máccá pessiđ Suomân vyesi-kesimáánust. Lasanem. Jeggiširreš mannee kesimáánust nelji mane, já ores já niŋálâs läälih taid 21–22 peivid. Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo viehâ uccen. Eennâm áimukerdi. Eennâm áimukeerdi keerdih (ij mittokaavast) Eennâm áimukerdi lii Eennâm pirâstittee, mottoom miäruštâllâm mield čyeđe kilomeetter asosâš kaasuriggee, mii lii čokkášum ááimust. Áimukeerdi almolumos kaasuh láá typpi já happi, mut meiddei ovdâmerkkân áimukeerdi čiđđâdioksidist lii stuorrâ merhâšume eennâmpáálun já ton šaddoid. Áimukeerdist láá ton lasseen čäcilievlâ já maaŋgâmuđusiih čalmaah, moi meeri muttuustâl. Áimukerdi lii ain jorree tiileest, mast piegah sirdeh liegâsvuođâenergia já lahtâvuođâ saajeest nuubán já tässejeh eennâmpáálu liegâsvuotâiäruid. Áimukeerdist tábáhtuveh piegâi, polvâi já orvij lasseen šleđgâalmoneh já optisiih almoneh tego kuovskâseh, haloalmoneh já arvetäävgih. Áimukeerdi viärráámuuh nyeskideijeeh láá vyeliáimukeerdi occon já smavvâčalmaah. Eennâmpállu finnij tolemuu kaasurigges tállân palij ko Eennâm hämmejui 4,6 miljard ihheed tassaaš. Áimukeerdi siskáldâs lii muttuustâllâm Eennâm historjá ääigi. Happi puáđiškuođij áimukiärdán 3,5 miljard ihheed tassaaš, já 600 miljovn ihheed tassaaš ton meeri lassaanškuođij já juvsâškuođij tááláá tääsi. Olmooš ij piergiittâl kuhes aaigijd jo kuuđâ kilomeetter aloduvâst. Paijeel käävci kilomeetterist olmooš jáámá jotelávt haapi váilumân. Motomeh lodeh sättih piergiittâllâđ joba 12 kilomeetter aloduvâst. Áimukeerdi uásih. Áimukeerdi puáhtá jyehiđ kerdijd čuággánmâš já liegâsvuođâ mieldi. Čuággánmâš mieldi áimukerdi lii juohhum homosfáárân já heterosfáárân. Homosfáárist ađai 0–100 kilomeetter aloduvvâst puoh ááimu kaasuh láá siävuttum korrâ áimutedduu tovâttâm molekyylij já atomij suoččâm tiet. Heterosfáárist áimuteedâ lii nuuvt ucce, ete kaasuh iä lah siävuttum já toh láá oornigist massaas mieldi. Liegâsvuođâ mieldi áimukeerdi lii luokattâllum neelji kiärdán, moh láá troposfáár, stratosfáár, mesosfáár já termosfáár. Troposfáárist lii masa puoh áimukeerdi massa já tobbeen tábáhtuveh ovdâmerkkân šoŋŋâalmoneh já čääsi juurrâm. Troposfáár alodâh lii peeivitäsideijee alda suullân 18 kilomeetterid já naavijn suullân käävci kilomeetterid já ton liegâsvuotâ vuállán suulân 6,5 ceehi sekuntist. Stratosfáárist ađai 10–50 kilomeetter aloduvâst lii elimân velttimettum occonkerdi, mii suojâl Eennâmpáálu Piäiváá uánihispárusâš ultravioletsuonjârdmist. Stratosfáár liegâsvuotâ lii alda troposfáár tuše -50 °C, mut alda mesosfáár suulân siämmáš ko Enâmist. 50–85 kilomeetterist leijee mesosfáárist meteoroideh syečih áimukiärdán, mon puáhtá uáiniđ meteorin. Mesosfáárist liegâsvuotâ lii uáli vyeligâš, ko tot ij absorbist ennuvgin Piäiváá suonjârdem. Termosfáárist liegâsvuotâ paijaan, ko tot absorbist Piäiváá uáli uánihispárusâš suonjârdem. Áimuteedâ lii tobbeen kuittâg-uv nuuvt ucce, ete tast ij lah ennuvgin merhâšume. Termosfáárist homosfáár muttoo heterosfáárin já ton vyeliuásist ađai ionosfáárist tábáhtuveh kuovskâseh. Kuovskâsijd toovât Piäiváást puáttee šleđgâvarâdâslâš čalmai teivâm Eennâmpáálu magneetkiädán. Termosfáár pajeuási kočoduvvoo eksosfáárin. Eksosfáárist áimukerdi muttoo komovuotân, veik čielgâ rääji komovuođâ já áimukeerdi kooskâst ij lahkin. Áimukeerdi čuággánmâš. Áimukerdi siskeeld maaŋgâid enâmustáá kaasun leijee amnâsijd. 99 % áimukeerdi saijaasvuođâst láá typpi já happi, já 1 % láá iänááš jieškote-uvlágáneh jálukaasuh, tego argon, helium, krypton já neon. Áimukeerdist lii meid mulsâšuddee meeri čäcilievlâ. Ton lasseen tobbeen láá meid uces mereh merhâšittee šaddovistekaasuid, tego čiđđâdioksid já meetaan. Stratosfáárist merhâšittee kaasu lii occon. Čapisčuávjiširree. Čapisčuávjiširree lii miähástuvâi čeerdân kullee kalâččeijee. Stuárudâh já tobdomeerhah. Čapisčuávjiširree lii 17–21 cm kukkosâš já tiäddá 32–36 g. Ton pyeremus tobdomerkkâ lii noomâs mield čapis čuávjitiälkku, mii lii ereslágán ko eres siämmáástuárusijn kalâččeijein. Selgipeeli lii ruškis- já čapiskirjáá, čeve já radde láá ränissárgááh. Jienâ lii šurijdeijee "dsryy"-njuurgâs. Lavdâm já eellimpiirâs. Čapisčuávjiširree pessee Tave-Amerik, Euroop já Aasia taveoosijn. Suomâst pessejeh kyehti vyelišlaajâ: Säämi tuodârjeegijn pessejeijee alpina já Merâpoođâ kuávlust pessejeijee schinzii. Alpina pessimnääli lii áárvu mield 400 paarrâd já schinzii tuše suulân 50 paarrâd. Schinzii lii-uv kriittisávt uhkevuálásâš Suomâst. Čapisčuávjiširree tálvástâl Uárji- já Maadâ-Euroopâst sehe Afrikâst já máccá pessiđ Suomân vyesi-kesimáánust. Čohčâvarrim álgá jo kesimáánu loopâst já pištá roovvâdmáánu räi. Lasanem. Čapisčuávjiširree mannee kesimáánust nelji mane, já ores já niŋálâs läälih taid 21–24 peivid. Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo viehâ uccen já kirdeškyetih 18–21 peeivi ahasâžžân. Tárukielâ. Tárukielâ lii tavegermaanlâš kielâ, mon sárnuh iänááš Taažâst. Stuárus. Stuárus lii monnii tiiŋgâ teikkâ ääši jiešvuotâ, mon puáhtá mittediđ. Stuárrus árvu mitteduvvoo ohtâduvváin, mii lii sooppum meeri tiätu jiešvuođâ. Mittedmist selvâttuvvoo, mon maaŋgâkiärdásâš mittedum árvu lii, jis verdid tom ohtâdâhân. Stuárrus lohoárvu lii taat kiärdoo já tot almottuvvoo taan lohomere já ohtâduv kiärdumrekinistmin. Vuáđustuárus já suárgusstuárus. Suárgusstuárus vuod lii stuárus, mii lii suorgiittum aainâs-uv kyevti eres vuáđu- teikâ suárgustuárusist. Vyelni motomeh suárgusstuáruseh já toi miäruštâlmeh. Vektor- já skalaarstuárus. Stuárus puáhtá leđe skalaarstuárus teikâ vektrostuárus. Skalaarstuárusist lii tuše styeresvuotâ, mut vektorstuárusist lii lasseen sunde. Skalaarstuáruseh láá ovdâmerkkân massa, šleđgâvirde sehe energia já vektrostuáruseh ovdâmerkkân vyeimi, liähtu já jođálmemvuotâ. Fysiikâst stuárruseh merkkejuvvoo táválávt tubdâlduvâigijn. Skalaarstuárus merkkejuvvoo táválâš pustavijn, mut vektorstuárrus tubdâlduv paajaapeln lii vijve teikâ nuolâ (ovdâmerkkân liähtu lii formula_35 teikâ formula_36) teikâ puustav puáiduduvoo (liähtu formula_37). Keđgiplaaneet. Eennâmnálásâš plaaneet adai keđgiplaaneet teikâ terrestrisâš plaaneet () lii Eennâm, Venus, Mars já Merkurius sullâsâš plaaneet, mast lii iänááš-uv ryevdist já mottoom verd meid eres metallijn šoddâm vááimus, keđgiamnâsist šoddâm sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. Stuárráámus uási eennâmnálásij planetij amnâsist lii táválávt hämmejum silikaatkeeđgist. Veikâ nuuvt kočodum supereennâmpááluh tobdojeh-uv jo, te tuáistáážân vises uáinimeh eidusijn eennâmnálásijn planetijn eres piäiváškuudijn iä lah. Kuovâmáánust 2009 almostittum CoRoT-Exo-7b lii kuittâg stuorrâ tuođânálásâšvuođáin vuosmuš tággáár. Uáinimij váilum lii kuittâg iänááš-uv teknisâš čuolmâ: eennâmnálásij planetij smavvâ massa já čoođâmitto taheh toi uáinim meendu vaigâdin. Tilán vuárdojeh nubástuseh uđđâ suhâpuolvâ uuccâmteleskopij keežild. Miäruštâllâm. Eennâmnálásâš planettin kočoduvvojeh tagareh planeteh, moh láá Eennâm sullâsiih. Toh láá keđgi- teikâ meetaalplaneteh, moi korrâ lii koorâs. Piäiváškode nelji eennâmnálásii plaaneet láá Eennâm, Mars, Merkurius já Venus. Eksoplanetijn eennâmnálásâžžân kočoduvvojeh toh planeteh, moi suonjâr lii ucemustáá peeli Enâmist já enâmustáá kuohtii Eennâm suonjâr. Stuárráábeh keđgiplaneteh kočoduvvojeh superenâmin. Eennâmnálásiih planeteh láá uážžum häämis iänááš-uv silikaatkeeđgist teikâ metellijn, mii meid iärut taid kaasuplanetijn. Eennâmnálásij planetij rááhtus lii koskânis siämmáásundásâš. Toi oođâ lii metallisâš, távjá ryevdinálásâš. Tom pirâstit silikaatloovdâ. Korrâ koorâst láá maaŋgâmuđusiih asehäämih, tego kanjoneh, kraattereh já tullâväärih. Eennâmnálásij planetij kaasuriggee lii šoddâm eskin plaaneet hammim maŋa vulkanism teikâ kometij suoččâm puáđusin, ko vist kaasujietânâsâi kaasuriggee lii pasâttâs algâalgâlii täsnimiärhást. Eennâmnálásij planetij luokkajyehim várás láá puohtum oovdân maaŋgah kategoriah. Silikaatplaneteh láá Piäiváškode eennâmnálásiih planeteh. Taan lasseen láá maaŋgâmuđusiih teoreetliih plaaneetmyenstereh. Ryevdiplaaneet lii taggaar plaaneet, mii lii šoddâm masaba puohrâkkân ryevdist. Ton saahâdvuotâ lii čielgâsávt stuárráb ko siämmáámassasijn planetijn. Ryevdiplaneteh sättih šoddâđ hirmâd alda kuávdáštääsni, já ovdâmerkkân Merkurius meetaaloođâ västid 60–70 prosenttid ubâ almepitá massaast. Ođâttes planeteh láá planeteh, main ij lah meetaaloođâ ollágin. Toh láá iänááš silikaatkeeđgist, já toh sättih šoddâđ plaaneetkode roobdâin. Piäiváškoddeet iä lah ođâttes planeteh, mut kondriitmeteoriiteh láá táváliih. Čiđđâplaaneet vist lii teoreetlâš plaaneetluokka, moos kuleh almepitáh, main liimeetaaloođâ já loovdâ, mii lii čokkiistum čiđđâvuáđusijn mineraalijn. Tirlihhááš. Tirlihhááš lii miähástuvâi čeerdân kullee uceslágán kalâččeijee. Stuárudâh já tobdomeerhah. Tirlihhááš lii 18–20,5 cm kukkosâš já tiäddá 41–56 g. Ton selgi lii ränisruškâd, čuávji vielgâd já radde sárgáá. Suájást lii čielgâ vielgis suájásäärgis. Tirlihháá jienâ lii piškelis "ti-vii-viit"-ráiđu. Lavdâm já eellimpiirâs. Tirlihhááš pessee masa ubâ Euroopâst já vijđáht meid Aasiast. Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist čácáduvâi pirrâ, mut olgosuáluikuávlust já Säämi tuodârkuávluin tot lii härvinâš. Suomâst pessejeh suulân 150 000 paarrâd. Tirlihhááš tálvástâl Maadâ-Euroopâst já Afrikâst já máccá pessiđ Suomân cuáŋui-vyesimáánust. Čohčâvarrim tábáhtuvá syeini-porgemáánust. Lasanem. Tirlihháá piervâl lii vyeligis kyeppi šadolâšvuođâ syejeest. Niŋálâs mannee vyesimáánust nelji mane, já ores já niŋálâs läälih taid 21–24 peivid. Uđâgááh oceh jieijâs ravâdâs jo viehâ uccen já kirdeškyetih suulân kuulmâ oho ahasâžžân. Provvidenti. Provvidenti lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Provvidentist ääsih 107 olmožid. Ton vijdodâh lii 14,03 km², já alodâh 570 m. Provvidenti naaburkieldah láá Casacalenda, Morrone del Sannio já Ripabottoni. Juávkku (ráiđulâš vuáhádâh). Ráiđulâš vuáháduvvâst sárgáttuvah láá juávhuh Juávkku meerhâš kemiast ráiđulâš vuáháduv sárgáttuvâid. Ráiđulâš vuáháduvvâst láá 18 juávkkud, moin juávhuh 1–2 sehe 13–18 láá uáivijuávhuh já 3–12 sijđojuávhuh. Nube sehe kuálmád juávhu kooskâst láá f-laigos algâamnâseh, moh iä kuulâ monnân juávkun. Siämmáá juávhu algâamnâsij atomijn láá siämmáálágán olgolumos elektronkoorâ kemiallâš já fysikaallâš jiešvuođah, ko enâmustáá tuše olgolumos korrâ uásálist kemiallâš reaktioid. Juávkku 1. Vuosmuu juávkun kuleh vety, litium, natrium, kalium, rubidium, cesium já frankium. Juávhu metalleh láá kočodum alkaalmetallin, ko toh rähtih čassijn alkaallâš hydroksidijd. Juávhu algâamnâseh láá uáli reaktiivliih, ko toh viggeh luovâttiđ olgolumos elektronkoorâs áinoo elektron, vâi peesih oktettân. Alkaalmetalleh láá timáseh já tain láá vyeligááh suddâmčuogâstuvah. Vety sajadâh juávhust lii kištâlemvuálásâš, ko vety ij lah meetaal. Juávkku 2. Nube juávhu algâamnâseh kočoduvvoo eennâmalkaalmetalláid. Juávkun kuleh beryllium, kalsium, magnesium, strontium, barium já radium. Eennâmalkaalmetalleh rähtih meid alkaallâš ovtâstuvâid čassijn. Eennâmalkaalmetallijn láá kyehti olgoelektron ađai toh láá ovtâstuvâst hapittemlovvost +II. Toh láá viehâ siämmáálágáneh ko alkaalmetalleh já reagisteh korrâsávt, mut toi korâsvuotâ lii stuárráb já suddâmčuogâstuvah láá alebeh. Sijđojuávhuh. Juávhuh 3–12 láá nk. sijđojuávhuh. Tain juávhuin elektronij meeri ij lah juávhu jyehi algâamnâsist siämmáš. Stuárráámus uási sijđojuávhu algâamnâsijn kuleh sirdâšemmetalláid. Sirdâšemmetallijn lii nubben olgolumos elektronkoorâst tuše uásild tievâs d-orbitaal, já tondiet toh pyehtih leđe ovtâstuvâin maaŋgâin hapittemlovoin. Maaŋgah sijđojuávhu metalleh láá korrâseh, já tain láá ollâ suddâmčuogâstuvah. Juávkku 13. Juávhu 13 ađai boorijuávhu algâamnâseh láá boori, alumiin, gallium, indium, tallium já nihonium. Juávhu puoh algâamnâseh láá metalleh, eereeb boori, mii lii pelimeetaal. Juávhu puoh algâamnâsijn láá kulmâ elektron olgolumos koorâst. Juávkku 14. Juávhust 14 ađai čiđđâjuávhust láá kuttâ algâaamnâs: čiđđâ, pii, germanium, tane, lajo já flerovium. Juávhu algâamnâsij puoh atomijn láá nelji olgoelektron. Juávhu algâamnâsijn čiđđâ lii epimeetaal, pii sehe germanium pelimetalleh já loopah metalleh. Juávkku 15. Juávkku 15 kočoduvvoo typpijuávkkun. Tyypi lasseen juávhust láá fosfor, arseen, antimon, vismuut já moskovium. Juávhu algâamnâsijn typpi sehe fosfor láá epimetalleh, arseen sehe antimon pelimetalleh já vismuut meetaal. Juávhu 15 algâamnâsij atomijn láá vittâ olgoelektron. Juávkku 16. Juávhu 16 ađai happijuávhu algâamnâseh láá happi, riššâ, seeleen, telluur, polonium já livermorium. Algâamnâsijn happi sehe riššâ láá epimetalleh já seeleen, telluur sehe polonium pelimetalleh. Livermorium lii rahtum algâaamnâs, mon sajadâh juávhust ij lah vises. Juávhu algâamnâsij atomijn láá kuttâ olgoelektron. Juávkku 17. Juávhu 17 algâamnâseh kočoduvvojeh halogeenin. Halogeeneh láá uáli reaktiivliih, já toh puoh láá epimetalleh. Juávhu algâamnâseh láá fluori, kloori, bromi, jodi, astatiin já máhđulávt tennessiin. Normaalliegâsvuođâst já -teddust fluori sehe kloori láá kaasuh, bromi kolgos já jodi tooškâs. Juávhu algâamnâsij atomijn láá čiččâm olgoelektronid. Motomin meid vety lii luokattâllum taan juávkun, ko tast lii ohtâ elektron vááijuv okteetist, tego eres-uv halogeenijn Juávkku 18. Juávhu 18 algâamnâseh kočoduvvojeh jálukaasun. Jálukaasuh iä reagist älkkeht, ko toi elektronkoorah láá tievâseh. Stuárráb oorniglovo jálukaasuh kuittâg-uv rähtih motomijd ovtâstuvâid. Jálukaasuh láá helium, neon, argon, krypton, ksenon, radon já oganesson. Jálukaasuh láá noomâs mieldi puoh kaasuh. Vyevdiloddááš. Vyevdiloddááš lii piäippáinij čeerdân kullee lodde. Stuárudâh já tobdomeerhah. Vyevdiloddááš lii 14–16 cm kukkosâš já tiäddá 19–28 g. Ton radde lii ooraans, pajepottâ vielgâd já suájást láá kyehti vielgis sárgá. Keessiv orráás uáivi já ovdâčielgi láá čappâdeh, mut čohčuv já tälviv tot lii siävŋusub. Kirjáás niŋálâs ivneh iä lah nuuvt kirkkáseh. Orráás laavlâ lii uánihis "rrrhyh", mii sulâstit ruánáápiäippáin lavluu. Lavdâm já eellimpiirâs. Vyevdiloddááš pessee Fennoskandia já Aasia boreaallii kuácceevyevdistielâsist. Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist, mut stuárráámus nääli lii Tave-Suomâst. Vyevdiloddááš iälá sehe kuáccee- ete lostâvyevdist já meiddei laajišvyevdist. Suomâ pessimnääli lii paijeel 1,5 miljovn paarrâd, mut nääli lii uccánâm eromâšávt Maadâ-Suomâst já vyevdiloddááš lii tääl čalmeestoonnum šlaajâ Suomâst. Vyevdiloddááš värree tálvástâllâđ Uárji- já Koskâ-Euroopân sehe Koskâmeerâ kuávlun čohčâ-roovvâdmáánust já máccá pessiđ Suomân njuhčâ-vyesimáánust. Lasanem. Vyevdiloddááš ráhtá piervâl muorân teikkâ miestui. Niŋálâs mannee vyesi-kesimáánust 3–8 manneed já láálá taid 11–12 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 12–13 peeivi ahasâžžân. Raavâd. Vyevdiloddááš porá siemânijd já čielgitävtittes elleid. Kiđđuv tot iälá távjá loddeluovdijn. Motomeh lodeh pääcih tálvástâllâđ Suomân já irâtteh rippásiđ loddeluovdij vievâst. Torella del Sannio. Torella del Sannio lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Torella del Sanniost ääsih 720 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,73 km², já alodâh 837 m. Torella del Sannio naaburkieldah láá Casalciprano, Castropignano, Duronia, Fossalto, Frosolone, Molise já Pietracupa. Siijdah. Civita, Colle Bove, Colle Scesce, Macchione, Pozzo Salice já Santo Ianni. Sämikielah. Sämikielah láá kielah, maid sämmiliih sárnuh. Sämikielah kuleh uuraallâš kielâi suomâ-ugrâlâš kieláid, já toh láá nuorttâmeerâsyemmilâš kielâi aldemuuh hyelkkikielah. Sämikielah, nuorttâmeerâsyemmilâš kielah já mordvalaš kielah kuleh uárjiurâlâš kieláid. Luokittâllâm. Sämikielah luokittâllojeh kyevti juávkun ađai uárjisämikieláid já nuorttâsämikieláid. Juávhui rääji lii orjâlâškielâ já anarâškielâ kooskâst; orjâlâškielâ kulá uárjisämikieláid já anarâškielâ nuorttâsämikieláid. Uárjisämikielah. Orjâlâš- já suomâkielâg kolbâ Suomâst Nuorttâsämikielah. Suomâ- ja anarâškielâ puustaveh (Borg, ive 1859) Kielâi tile. Puoh sämikielah láá uhkevuálásâš kielah. Eromâšávt ume-, pittáám- já tarjesämikielah láá uáli aldasáid lappum, mut piittáámsämikielâ finnij porgemáánu 20. peeivi 2019 jieijâs čäällimvyevi. Ton lasseen piittáásämmiliih já kielâtotkee Josh Wilbur viggeh iäláskittiđ kielâ. Anarâš mááccuh. Anarâš mááccuh adai sämimááccuh láá kiävttám Aanaarjäävri pirrâ piäđgui-aassâmpaaihijn ässee kuálásteijeesämmiliih. Siäilum kielâ já anarâš mááccuh láá-uv lamaš Aanaar kuávlu sämmilij pyereh tobdomeerhah. Säämi kuávluin láá jieijâsláván mááccuheh moh muštâleh, kuus olmooš kulloo já adeleh identiteet. Mááccuh lii tergâdis uási kulttuuräärbist, já tovle mááccuh kevttii eenâb argâpivtâsin, ko te meid čiŋŋâpivtâsin. Taan ääigi sämimááccuh lii ovdâstem- já juhlepiivtâs. Mááccuhkulttuur ovdánem lii lamaš ohtâvuođâst eellimtaavijd, já nisonij táiđu-tiätu lii lamaš taarbâšlâš káárvui rähtimist, tastko sij láá huolâttâm pihtâsijn. Mááccuh lii lamaš tyejipiivtâs, já pargo lii meridâm, maggaar piivtâs lii kolgâm leđe, lâi-uv te saahâ kesi- teikâ tälvipihtâsist. Nissoon mááccuh. Mááccuh siämmáásullâsâšvuotâ kávnoo enâmustáá Taažâ Varjâvuonâ já Suáđigil sämimááccuhijn. Anarâšah iä lah hervim mááccuhijdis čuuvtij ennuv já siilbahkin iä lah lamaš valjeest. Tááláá ääigist láá heervah já siilbah lasanâm já tot uáinoo aanaarsämmilij pihtâsijn. Ivij mield hervâttemtääpi lii uážžum uđđâ uáinuid, kuittâg eres kuávlui ärbihervim lii siäilum. Eeni, suuvâ já kiännii puáris tyejimiäštár tyejeh láá vuárhást minstârin já ovdâmerkkân. Hervâttem lii kevttee suuvâ já tuoivuu mield. Olbe já suájánjaalmij heervah láá lamaš meiddei tađe mield, mon ennuv hervâleđđeeh láá lamaš teikâ mon ennuv jieškote-uv olmooš lii suittám kevttiđ ruuđâ mááccuhamnâsáid. Ella Sarre čáálá: - Mainâstij tovle mottoom eemeed, et sun koolgâi mááccuhamnâsij uástim várás tiänáđ jieš ruuđâ muorjijd nurâmáin: “Naa, tondiet tuon puáris mááccuh heervah iä lahkin nuuvt kubduuh.” Hervâttemes kukkákovoslâš pumbulmááccuh kevttui leđđeemááccuh vyelni tälviv. Tääl lijneamnâsmááccuh lii argâ- já kesipiivtâs, mast olbe ohtânempääihist lâi ovdil hervâpäddi já tääl kezis leđđeesäärgis já čeverääigist ovdiibeln leđđee. Seelgi peln láá meiddei leđđeesárgáh säävŋi alne. Mááccuhamnâsist máccumáin koorrum olbe lii heelmist. Kesimááccuh heelmi olbe lii meiddei ruopsis leđđest máccumáin koorrum. Almaa mááccuh. Mááccuh hervâttem siämmáásullâsâšvuotâ kávnoo enâmustáá Taažâ Varjâvuonâ já Suáđigil sämimáccuhijn. Táválumosávt anarâšmááccuh kiävttoo Aanaarjäävri pirrâsist Aanaar kieldâst. Mááccuh hervâttem lii kevttee suuvâ tâi tuoivuu mield, mahte Aanaarjäävri pirrâsist lii lamaš tääpi. Mááccuhijn tiättojeh páiháliih vyevih, já kuávloid lii ovdánâm jieijâs hervâttemvyehi. Almaa čevenjunesuárámeh láá motomijn mááccuhijn pajaskulij já motomijn vuáluskulij. Pärttih pele já uásild Aanaar markkân almaamááccuhist lii jieijâs vyehi, mii nuávdit Ucjuuvâ maali. Párnái mááccuh. Párnái mááccuh lii siämmáámuđusâš ko nisonij teikâ almai mácuheh. Nuorâi mááccuh. Tááláá ääigist nuorah pyehtih jieijâs uáinuid kárvudâttâmtaavijd, já sij halijdeh ovdediđ jieijâs mielâ mield puáris kárvudâttâmäärbi. Limosano. Limosano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Limosanost ääsih 711 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,27 km², já alodâh 586 m. Limosano naaburkieldah láá Castropignano, Fossalto, Lucito, Montagano, Petrella Tifernina, Ripalimosani já Sant'Angelo Limosano. Ráiđulâš vuáhádâh. Algâamnâsij ráiđulâš vuáhádâh ađai algâamnâstavlustâh lii tavlustâh tubdum algâamnâsijn, moh láá luokattâllum toi elektronráhtusij mieldi. Ráiđulâš vuáhádâh lii kemia vuáđupargopiergâs já ton vievâst puáhtá miäruštâllâđ, ete moh algâamnâsijd sulâstiteh nubijdis já maht tavlustuvâst aldaluvâi leijee algâamnâseh iäráneh. Ton lasseen algâamnâsij jiešvuođâid, tego aatoommassaid, puáhtá orniđ ráiđulâš vuáhádâhân, mii älkkedit tiäđui kavnâm já verdidem. Historjá. a> sárgáttuvâin. Tááláá algâamnâstavlustuvvâst taah láá nubijkulij. 1800-lovvoost kemisteh irâttii orniistâllâđ algâamnâsijd aatoommassa mieldi. Johann Wolfgang Döbereiner mainâšij ive 1828 olgosadalduvástis, ete maŋgii nubijdis enâmustáá sulâstittee algâamnâseh rähtih kuulmâ algâamnâs juávhuid, main oovtâ algâamnâs aatoommassa lii alda kyevti eres algâamnâs aatoommasai koskâáárvu. Tágáreh triadin kočodum juávhuh láá kalsium, strontium já barium, kloori, bromi já jodi, litium, natrium já kalium sehe riššâ, seeleen já telluur. Tááláá algâamnâstavlustuv raahtij ryeššilâš Dmitri Mendelejev ive 1869. Saksalâš Lothar Meyer lâi siämmáá ääigi ráhtám jieijâs tavlustuv. Mendelejev ennustij algâamnâstavlustuv vievâst, ete liččii kulmâ tubdâmettum algâamnâs, moh iä lamaš vala kavnum. Sun meid ennustij toi algâamnâsij jiešvuođâid viehâ tárkká. Ko taah algâamnâseh, ađai gallium, germanium já skandium, kávnojii já eromâšávt gallium jiešvuođah lijjii uáli alda Mendelejev ennustâs, te ráiđulâš vuáhádâh tuhhiittui almolávt. Maŋeláá vuáhádâhân ferttij lasettiđ uđđâ sárgáttuv, ko jálukaasuh lijjii kavnum. Mendelejev mieldi vuáhádâh čaaitij, ete algâamnâs jiešvuođah láá kiddâ ton aatoommassaast. Jiešvuođâidis tiet jodi já telluur ferttij sajaldittiđ eresnáál, ko toi aatoommasah adelii iberdiđ. Mendelejev epidij tondiet, ete telluur aatoommassa lâi feilâlâš. Ive 1913 Henry Moiseley čaaitij algâamnâsij röntgenspektrij vievâst, ete jyehi algâamnâs aatoom váimusist lii tiätustuárusâš šleđgâvárádâs, mii stuáru ain ko mana ráiđulâš vuáháduvâst algâamnâsist čuávuvâžân. Ko váimus várádâs čuujoot njuolgist algâamnâs saje, te tot kočoduvvoo oorniglohhoon. Taan vuáđuld Bohr čielgij ioničonnâsijd. Jis olgolumos koorâst láá tuše ohtâ teikâ muáddi elektron, te toh luovâneh já atomist šadda positiivlâš ioni. Jis koorâst láá ohtâ teikâ muáddi elektron vááijuv tievâslâš koorâst, te aatoom váldá älkkeht lase elektronijd nuuvt, ete koorâst šadda tievâslâš já atomist šadda negatiivlâš ioni. Arvâlus 2 puovtij maŋeláá tärkkilistiđ nuuvt, ete ton vuáđuld rahtui Pauli kiäldunjuolgâdus, ko vuod arvâlus 3 västid tááláá okteetnjuolgâdus. Gilbert Newton Lewis tievâsmitij teoria maŋeláá, ko čielgij meid kovalentlâš čonnâs. Juávhuh, rááiđuh já laigoseh. Ráiđulâš vuáháduv sárgáttuvah kočoduvvojeh juávkkun. Juávhuh láá 18, main 1–2 já 13–18 láá uáivijuávhuh já 3–12 sijđojuávhuh. Siämmáá juávhu algâamnâsijn láá siämmáálágán olgolumos elektronkoorâ rááhtus, já toi kemiallâš jiešvuođah sulâstiteh nubijdis. Ovdâmerkkân jálukaasuh iä räähti ovtâstuvâid masa ollágin, mut alkaalmetalleh láá uáli reaktiivliih. Ráiđulâš vuáháduv raddalâsah kočoduvvojeh ráiđun. Rááiđu nummeer almoot tom, mon ennuv elektronkoorah láá algâamnâs atomist. Ko sirdâšuvá rááiđust čižetpeeleest uálgispiälán, te algâamnâs oornigloho ađai protonij meeri stuáru. Siämmáá rááiđu algâamnâsijn láá táválávt viehâ ereslágán jiešvuođah. Ovdâmerkkân siämmáá rááiđu čižetpeln leijee algâamnâseh láá táválávt metalleh já uálgispeln leijee algâamnâseh láá epimetalleh. Ohtâ vyehi jyehiđ ráiđulâš vuáháduv láá laigoseh, moh vuáđuduveh aatoomorbitaalij tievvâmân. Laigoseh kočoduvvojeh orbitaal noomâi mieldi puustavijguin s, p d já f. Juávhuh 1 já 2 sehe helium kuleh s-laigosân, loopah uáivijuávhui algâamnâseh p-laigosân, sirdâšemmetalleh d-laigosân já lantanoideh sehe aktonoideh f-laigosân. Käldeeh. * Piäippáin. Piäippáin lii piäippáinij čeerdân kullee varbuslodde. Stuárudâh já tobdomeerhah. Piäippáin lii 14–16 cm kukke já tiäddá 16–30 g. Ton tevkis suájáin láá kyehti vielgis sárgáá, pajepottâ lii ruánáá já jyelgih ruškâdeh. Ores lii ivnáb ko niŋálâs. Orráás uáivičokke lii čuovjisräänis, nierah já radde láá ruškisruopsâdeh já selgi lii ruškâd. Niŋálâs čuávji lii ränisruškâd já uáivičokke ruškâd. Lavdâm já eellimpiirâs. Piäippáin pessee masa ubâ Euroopâst já Aasia uárjioosijn. Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist, eereeb aaibâs tavemuu kuávluin, já kulá Suomâ almosumosij luudij juávkun. Piäippáin pessee puohlágánijn vuovdijn. Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 7–9 miljovn paarrâd. Piäippáin tálvástâl Uárji-Euroopâst, mut motomeh lodeh pääcih tálvástâllâđ Suomân. Čohčâvarrim lii čohčâ-roovvâdmáánust já kiđđâvarrim njuhčâ-vyesimáánust. Lasanem. Piäippáin piervâld muorân teikkâ miestui. Niŋálâs mannee cuáŋui-vyesimáánust 3–7 manneed já láálá taid 11–15 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 10–15 peeivi ahasâžžân já kirdeškyetih kuulmâ oho ahasâžžân. Piäippáin mannee távjá kyehti piäsáduv keessiv. Raavâd. Piäippáin porá siemânijd já čielgitävtittes elleid. Castropignano. Castropignano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Castropignanost ääsih 890 olmožid. Ton vijdodâh lii 26,96 km², já alodâh 590 m. Castropignano naaburkieldah láá Busso, Campobasso, Casalciprano, Fossalto, Limosano, Oratino, Ripalimosani já Torella del Sannio. Siijdah. Markkân lasseen Castropignano kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Roccaspromonte. Lupara. Lupara lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Luparast ääsih 432 olmožid. Ton vijdodâh lii 25,87 km², já alodâh 505 m. Lupara naaburkieldah láá Casacalenda, Castelbottaccio, Civitacampomarano, Guardialfiera já Morrone del Sannio. Egypti lippu. Egypti lippu lii Egypti aalmugtubdâldâh vaakun já aalmuglaavlâ lasseen. Tom valdii kiävtun roovvâdmáánu 4. peeivi 1984. Tot lii muttum maŋgii iivij ääigi. Tááláá Egypti liipust lii symbolin "Saladin kuáskim", mii lii kovvejum meid Egypti vaakunist. Liipu iivnijn ruopsâd kovvee kunâgâs Faruq ääigi, vielgâd ive 1952 Faruq vääldi vuáittám vorâttem väldičovádem já čappâd ávhâstâllâm monarkia já brittilâš kolonialismvääldi vyelni. Egypti liipu iivnijd valdii kiävtun meid Jemen, Syyria já Irak liipun. Tain kiävttojeh kuittâg ereslágán symboleh ko Egypti liipust. Käldeeh. Lippu Ruánáápiäippáin. Ruánáápiäippáin lii piäippáinij čeerdân kullee varbuslodde. Stuárudâh já tobdomeerhah. Ruánáápiäippáin lii 14–16 cm kukke já tiäddá 25–35 g. Pyeremuuh tobdomeerhah láá fiskis sárgáh suájáin já pottâšist. Kossâ njune lii kuovgisruopsâd. Ores lii ruánáá já ton sárgáh láá šerisfiskâdeh. Niŋálâs lii ránásub ko ores já ton sárgáh láá kuovgâduboh. Lavdâm já eellimpiirâs. Ruánáápiäippáin iälá masa ubâ Euroopâst já meiddei Tave-Afrik já Alda-nuortâ kuávluin. Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist, eromâšávt kulttuurpirrâsijn. Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 170 000–400 000 ohtâgâssâd. Ruánáápiäippáin lii kuittâg uhkevuálásâš Suomâst tondiet, ko ton nääli lii uccánâm Trichomonas gallinae -algâellee tovâttem taavdâ tiet. Ruánáápiäippáin tálvástâl Uárji-Euroopâst, mut uási luudijn pääcih pessiđ Suomân. Čohčâvarrim lii čohčâ-roovvâdmáánust já kiđđâvarrim njuhčâ-cuáŋuimáánust. Lasanem. Ruánáápiäippáin piervâld muorân teikkâ miestui. Niŋálâs mannee njuhčâ-cuáŋuimáánust 3–7 manneed já láálá taid 13–14 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 18 peeivi ahasâžžân. Ruánáápiäippáin sáttá monniđ joba kulmâ piäsáduv keessiv. Raavâd. Ruánáápiäippáin porá raasij siemânijd já iälá távjá loddeluovdijn. Keessiv uđâgááh poreh meiddei tiivrijd. Oratino. Oratino lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Oratinost ääsih 1 673 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,89 km², já alodâh 795 m. Oratino naaburkieldah láá Busso, Campobasso, Castropignano já Ripalimosani. Trivento. Trivento lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Triventost ääsih 4 512 olmožid. Ton vijdodâh lii 73,70 km², já alodâh 599 m. Trivento naaburkieldah láá Castelguidone, Castelmauro, Civitacampomarano, Lucito, Roccavivara, Salcito, San Biase, Sant'Angelo Limosano já Schiavi di Abruzzo. Säämi Pride. a> já eres uásálisteeh ive 2015 Säämi Pride -paratist a> konsert Säämi Pridest ive 2015 Säämi Pride (,) lii sämmilij pridefestivaal, mii uárnejuvvoo jyehi ive kostnii Säämist ive 2014 rääjist. Festivaal ääigi uárnejuvvojeh el. konserteh, klubi, luvâlduvah, pridepaaraat já pargopáájáh. Säämi Pride tárguttâssân lii pajediđ oovdân seksuaal- já suhâpeliucceeblovo vuoigâdvuođâid, oovtâviärdásâšvuođâ já kulttuur. Ton lasseen festivaal ráhtá fyysilii saje, kost arvetävgisämmiliih pyehtih uápásmuđ eres arvetävgisämmiláid já siämmást sehe leđe sämmiliih já kuullâđ seksuaal- já suhâpeliucceeblohon. Historjá. Vuossâmuš festivaal uárnejui roovvâdmáánu 16.–19. peeivij 2014 Kiärunist. Tom ornij Ruotâ peln sämmilâš nuorâiservi Sáminuorra. Festivaal nube peeivi vuáđudui Queer Sámit -servi já Jenni Laiti muštâlij Gállok-mielâčáittusij taiđust. Festivaal prideparatân uásálistii 300 olmožid. Lávurduv lijjii prideparaat, Sofia Jannok konsert já klubi. Pasepeeivi lijjii el. arvetävgimeesuh. Čuávuváá ive Säämi Pride lâi vyesimáánu 29.–31. peeivij Kárášjuuvâst. Tom ornij ovdebáá ive vuáđudum Queer Sámit -servi. Taat pridefestivaal lâi vuossâmuš saje, kuus Heidi Lunabba já Ilar Gunilla Perssen rähtim "Pivtâspäddi" -siärvustaaiđâproojeekt sirdâšui ive 2014 Jeppis Pride maŋa. Kárášjuuvâst lijjii pivtâspäädih sehe Prideviäsu já -láávu ulguu- já siskiibeln já meid maaŋgâ saajeest siijdâst. Tai lasseen pridepaaraat uásálisteeh kuoddii nube pivtâspäädi fáárust čoođâ siijdâ. Suomâ peln Säämi Pride uárnejui vuossâmuu keerdi ive 2017, ko taat uárnejui Anarist. Lâi tárguttâs orniđ tobbeen jo ive 2016 Säämi Pride, mut tot sirdâšui Kuovdâkiäinun protestin tondiet ko Kuovdâkiäinu servikodderääđi meridij kieldiđ seksuaal- já suhâpeliucceeblovoi vihkâm ton kirhoin. Ive 2020-uv lâi tárguttâs orniđ Säämi Pride Suomâ peln Säämist, tääl Ucjuuvâst, mut koronaviruspandemia tiet pridefestivaal maŋedui ihán 2021. Ive 2021 Säämi Pride Ucjuuvâst uárnejui porgemáánu 5.–8. peeivij. Castelmauro. Castelmauro lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Castelmaurost ääsih 1 314 olmožid. Ton vijdodâh lii 43,62 km², já alodâh 692 m. Castelmauro naaburkieldah láá Acquaviva Collecroce, Civitacampomarano, Guardialfiera, Montefalcone nel Sannio, Roccavivara, San Felice del Molise já Trivento. Ráiđu (ráiđulâš vuáhádâh). Ráiđulâš vuáháduv čiččâm raddalâssâd láá rááiđuh Rááiđuh láá kemiast ráiđulâš vuáháduv raddalâsah. Rááiđu nummeer almoot tom, mon ennuv elektronkoorah láá algâamnâs atomist. Ko sirdâšuvá rááiđust čižetpeeleest uálgispiälán, te algâamnâs oornigloho ađai protonij meeri stuáru. Siämmáá rááiđu algâamnâsijn láá táválávt viehâ ereslágán jiešvuođah. Ovdâmerkkân siämmáá rááiđu čižetpeln leijee algâamnâseh láá táválávt metalleh já uálgispeln leijee algâamnâseh láá epimetalleh. Siämmáá rááiđu sirdâšemmetalleh já eromâšávt f-laigos siämmáá rááiđu algâamnâseh sulâstiteh kuittâg-uv viehâ ennuv nubijdis. Amnâsmeeri. formula_1, mast n lii amnâsmeeri, N amnâs káppálâhmeeri já NA Avogadro-staađâ. formula_2, mast n lii amnâsmeeri, m massa já M moolimassa. formula_3 Jo tovláá lâi huámmášum, ete siämmáá amnâsmere siskeldeijee kaasuh tarbâšeh siämmáá teddust já liegâsvuođâst siämmáá saijaavuođâ. Tot lii kiddâ tast, ete kaasust čalmaah láá tommit häärvist, ete ovdâmerkkân čalmaa stuárudâh, massa teikâ šleđgâvárádâs ij vaaigut kaasu olgostuárusáid. Normaaltiileest oovtâ kaasumooli saijaavuotâ ađai moolisaijaavuotâ lii 22,4141 dm³/mol. formula_4 formula_5, mast p lii kaasu teedâ, V saijaavuotâ já T liegâsvuotâ Kelvinciäkkáduvvâst. R lii kaasustaađâ. Vyeimi (fyysiik). Vyeimi (, tubdâldâh "F") lii fysikâst vuáruvaikuttâs styeresvuođâ kovvejeijee vektorstuárus. SI-vuáháduvvâst vyeimi ohtâdâh lii Newton já ohtâduv tubdâldâh N. SI-vuáháduv vuáđuohtâdâhhân Newton lii formula_1. Káppálâhân čyeccee olesvyeimi muttá káppáluv jototile. Newton II laavâ mieldi stađâvyeimi formula_2 addel káppálâhân, mon massa lii formula_3, jođálmittemvuođâ formula_4 nuuvt, ete formula_5. Puoh vyeimih šaddeh káppáluvâi koskâsâš vuáruvaikuttâsâst. Newton III laavâ mieldi kyevti káppáluv vuáruvaikuttâsâst kuábáš-uv káppálâh čuácá nuubán siämmáá stuorrâ, mut vyestikevâdis vyeimi. Ovdâmerkkân Eennâmpállu čuácá tom alda leijee káppáluvváid tiädduvyeimi, mut puoh káppáluvah čyecih eennâmpáálun siámmáá stuorrâ, mut vyestikevâdis vyeimi. Eennâmpáálu massa lii kuittâg-uv nuuvt styeres, ete toos čyecee vyeimih iä vaaigut tom jototilán. Makroskooppisâš káppálâhân vaigutteijee vuoimijd puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: kuoskâttâs- já káidusvuoimijd. Kuoskâttâsvyeimih, tego kaco já tuuvdâvyeimih, tiättojeh talle ko káppáluvah kuoskâtteh nubijdis. Káidusvyeimih, ovdâmerkkân tiädduvyeimi sehe šleđgâ- já magneetvyeimih, vuod vaigutteh kukken já toi sirden tuáimih jieškote-uvlágán kiedih. Aatoomfyysiik lii kuittâg-uv čáittám, ete puoh kuoskâttâsvyeimih šaddeh šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâsâst. Vuoimijd puáhtá jyehiđ konservatiivlâš já láppusâš vuoimijd. Ovdâmerkkân tiädduvyeimi lii konservatiivlâš já kaco láppusâš vyeimi. Jis puoh systeemist vaigutteijee vyeimih láá konservatiivliih, te systeem meekaanlâš energia siäilu. Láppusâš vuomij tiet uási tast muttoo liegâsvuottân. Vuomij ovtâstittem. Jis káppálâhân vaigutteh maaŋgah vyeimih, já toh vaigutteh káppáluv siämmáá čuogâstâhân, te toi ohtsâšvaikuttâs puáhtá rekinistiđ, jis kieđâvuš vuoimijd vektorin já rekinist taid oohtân. Jis vyeimih čyeccih eres čuogâstuvváid, te toh tovâtteh káppáluv juurrâm já tondiet vuoimijd kalga rekinistiđ taan tábáhtusâst vyeimi momentin. San Giovanni in Galdo. San Giovanni in Galdo lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. San Giovanni in Galdost ääsih 532 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,45 km², já alodâh 552 m. San Giovanni in Galdo naaburkieldah láá Campobasso, Campodipietra, Campolieto, Matrice, Monacilioni já Toro. Energia. Energia (tubdâldâh E) lii fysikâst merhâšittee stuárus, mii lii miäruštâllum táválávt systeem äppin porgâđ pargo. Energian kuáská almolâš siäilumlaahâ, ađai energia ij kuássin láppoo, mut tot nubástuvá ereslágán energian. Fyysiik, eromâšávt termodynamiik, ovdánem lii vijđedâm energia tuáváduv, ijge taat miäruštâllâm soovâ energia puoh haamijd. SI-vuáháduvvâst energia já pargo ohtâdâh lii Joule já ohtâduv tubdâldâh J. Miäruštâllâm mieldi ohtâ Joule lii pargo, mon oovtâ Newton stuárusâš vyeimi parga, ko tot sirdá káppáluv oovtâ meetter. Ohtâ Joule puáhtá leđe meid energia, mii mana oovtâ ampeer šleđgâvirde vyeijimân oovtâ ohmi resistans čoođâ oovtâ seekunt ääigi teikâ oovtâ waatâ piähtuin porgâm oovtâ seekunt ääigi. Jotoenergia. Jotoenergia ađai kineetlâš energia lii káppáluv joton lahtoo energia häämi. Káppáluv jotoenergia lii kiddâ káppáluv massaast já liävtust. Ko liähtu lii ennuv ucceeb ko čuovâliähtu, te jotoenergia lii klassisâš mekaniik mieldi. formula_1 mast formula_2 lii massa já formula_3 liähtu formula_4, mast formula_20 lii káppáluv liäpumassaformula_3 lii káppáluv liähtu liävust leijee tárkkojeijee uáinimčievâstformula_7 lii čuovâliähtu Taat kaava lii kiävtust tuše, jis káppáluv liähtu lii alda čuovâliävtu, ko klassisâš mekaniik kaava ij innig tooimâ nuuvt korrâ liävtust. Hitásub liävtuin lii kevttum klassisâš mekaniik kaava, ko tot addel suulân siämmáá vástádâs ko koskâvuođâlâšvuotâteoreetlâš-uv, mut lii hiälpub kevttiđ. formula_8 mast formula_9 lii hiđesvuotâmoomeent já formula_10 kulmeliähtu Potentiaalenergia. formula_11 formula_15, Meid täävgi keldimist šadda potentiaalenergia. Täävgi tiileest potentiaalenergia nollátääsi lii ton täsitiäddusajattâh já vyeimi voonât täävgi ijge paajeed káppáluv. formula_19 formula_20 Šleđgâenergia. formula_23 Jis piähtu lii staađâ, te energia lii tuše piähtu já ääigi teikâ keeldâ, šleđgâvirde já ääigi puátu. formula_29 Liegâsvuotâenergia. formula_32 Energia ohtâduvah. Energia já pargo ohtâdâh lii SI-vuáháduvvâst Joule. Aatoom- já vááimusfysiikâst lii kiävtust energia ohtâdâhhân elektronvolttâ (eV). Ohtâ elektronvolttâ lii energia, mon elektron uážžu, ko tot mana šleđgâkiedist oovtâ vooltâ potentiaaliäru čoođâ. Šleđgâenergia ohtâdâhân kiävttoo táválávt kilowattâtijme (kWh). Eellimtarbâšijn energiamereh almottuvvojeh táválávt kalorin. Campolieto. Campolieto lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Campolietost ääsih 808 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,43 km², já alodâh 735 m. Campolieto naaburkieldah láá Castellino del Biferno, Matrice, Monacilioni, Morrone del Sannio, Ripabottoni já San Giovanni in Galdo. Lodeh. Lodeh (Aves) láá mannejeijeeh, täsilieggâ čielgitávtáliih, main lii puzzâloovdâ. Luudijn láá suájáh já iänááš lodeh kirdeh. Kirdem áánsust lodeh láá lavdâm ubâ maailmân. Maailmist láá onnáá peeivi paijeel 10 400 loddešlaaijâd. Ohtsis 482 luánduvárásâš šlaaijâd láá aiccum Suomâst. Tiädduvyeimi. Tiädduvyeimi ađai gravitaatio lii almoon, mii tiättoo massalâš káppáluvâi kooskâst. Tiädduvyeimi čuávumuššân massalâš káppáluvah keesih nubijdis piälásis. Tiädduvyeimi tiet ovdâmerkkân planeteh karveh taasnij pirrâ já galakseh pisoh čuákist. Gravitaatio lii ohtâ vuáđuvuáruvaikuttâsâin šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâs sehe kievrâs- já hiäjus vuáruvaikuttâs lasseen. Čalmai masah láá nuuvt uceh, ete tiädduvyeimist ij lah mikroskooppisâš tääsist ennuvgin merhâšume, tego eres vuáruvaikuttâsâin, mut makroskooppisâš tääsist gravitaatio lii merhâšitteemus vuáruvaikuttâs. Tiädduvyeimi lii kovvejum Albert Einstein almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoriast, mut tot ij lah čalmaašfyysiik standardmyenster uássin, tego eres vuáruvaikuttâsah. Tiädduvyeimi já eres vuáruvaikuttâsâi ovtâstittem siämmáá myensterân lii-uv ohtâ tááláá fyysiik stuárráámušâin čuolmâin. Meid gravitaatio hypoteetlâš tuálvoočalmaaš "graviton" ij lah vala kavnum. Newton tiädduvyeimilaahâ. formula_1 mast formula_2 já formula_3 láá káppáluvâi masah, formula_4 lii káppáluvâi koskâ já formula_5 lii gravitaatiostaađâ. Gravitaatiostaađâ styeresvuotâ lii formula_6 Taan häämist laahâ lii tohálâš, jis káppáluvâi koskâ lii uáli kukke verdiddijn toi stuárudâhân. Jis káppáluvâi koskâ lii uánihâš, te ij pyevti nabdeđ, ete káppáluvah láá čyegislágáneh. Ton keežild vyeimi puáhtá táválávt rekinistiđ tárkká tuše integraal vievâst. Jis káppáluvah liččii pááluh, toi koskâsâš tiädduvyeimi puávtáččij rekinistiđ nuuvt, ete puoh massa ličij kuávdásmum káppáluv koskâčuogâstâhân. Almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria. Albert Einstein almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria čielgee tiädduvyeimi äigikomovuođâ tävgilumáin massiivlâš káppáluvâi alda. Tiädduvyeimi ij lah puáhtám selvâttiđ kvantâigijn ijge tot kuulâ standardmyensterân. Carl Gustaf Emil Mannerheim. Carl Gustaf Emil Mannerheim () lâi syemmilâš rijjâhiärrá já Suomâ marsalk. Sun tooimâi Suomâ nubben staatâhovdân iivij 1918–1919 já Suomâ täsivääldi 6. presidentin iivij 1944–1946. Tuávváš. Carl Gustaf Emil Mannerheim šoodâi kesimáánu 4. peeivi 1867 Louhisaari lanneest Askaisijn. Suu eeči kreivi Carl Robert Mannerheim kuođij perruus já vuolgij Ranskan já Ovtâstum staatáid. Enni Hélène von Julin jaamij, ko Mannerheim lâi 14-ihásâš. Mannerheim karrieer suáldáttin aalgij, ko sun moonâi Suomâ kaadeetkoodán Haminan 15-ihásâžžân ive 1882, mut sun iäruttui kaadeetškoovlâst ive 1886. Tast maŋa sun luuvâi pajeuáppen Helsigist ive 1887 já vuolgij siämmáá ive čohčâmáánust suáldátškoovlân Piättârân, kost sun miänástui pyereest. Ive 1892 Mannerheim naajâi kenraal nieidâ Anastasie Arapovain já sunnui šoodáin nieidâkyevtis. Suoi kuittâg iäránáin ive 1903, já Anastasie Mannerheim varrij nieidâidiskuin Ranskan. Suáldátkarrieer. Ive 1904 Mannerheim uásálistij rijjâtátulâžžân Ruošâ-Jaapaan suátán já sust šoodâi vistig eeveerstluutnant já talle eeveerst. Suáđi maŋa sun lâi aatellâšsiäđu ovdâsteijen staatâpeeivijn 1905–1906. Iivij 1906–1908 Mannerheim mađhâšij Aasiast tutkâmin eromâšávt Kiina várádâhkuávluid. Sun maacâi Piättârân ive 1908 já tooimâi tast maŋa suáldáttin Puolast. Sun uásálistij vuossâmuu maailmsuátán iänáážin Nuorttâriijkâ-Uŋgar radostuvâin já Romaniast. Uđđâivemáánust 1918 jiečânâs Suomâ seenaat nomâttij Mannerheim suojâluskuudij njunošhovdân já Suomâ siskáldâssuáđist sun stivrij vielgis suátivievâ. Suáđi maŋa sust šoodâi Suomâ koskâpuddâsâš staatâhovdâ syeinimáánu 1919 räi. Sun lâi presidentiävtukkâssân ive 1919 vaaljâin, mut K. J. Ståhlberg vuoitij vaaljâid já väljejui jiečânâs Suomâ vuossâmužžân presidentin. Tast maŋa Mannerheim kiäsádâđâi politiikist. Ive 1931 P. E. Svinhufvud nomâttij suu Suomâ suátivievâ njunošhovdân já ive 1933 sun finnij marsalk tittel. Mannerheim tooimâi Suomâ njunošhovdân tälvisuáđi já jotkâsuáđi ääigi juovlâmáánu 31. peeivi 1944 räi. Suomâ presidentin. Jotkâsuáđi loopâst porgemáánu 4. peeivi 1944 ovdâskodde valjij Mannerheim Suomâ täsivääldi presidentin, já sun stivrij Suomâ ráávhuráđádâlmijd Sovjetlittoin. Skammâmáánust 1944 Mannerheim nomâttij Paasikivi haldâttâs já kiäsádâđâi talle kuuloold staatâ njunošist tiervâsvuotâčuolmâi tiet. Sun iäránij virgestis njuhčâmáánust 1946 já jaamij Lausannest uđđâivemáánu 1. peeivi 1951. Käldeeh. Mannerheim Mannerheim Mannerheim Guardialfiera. Guardialfiera lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Guardialfierast ääsih 956 olmožid. Ton vijdodâh lii 43,53 km², já alodâh 274 m. Guardialfiera naaburkieldah láá Acquaviva Collecroce, Casacalenda, Castelmauro, Civitacampomarano, Larino, Lupara já Palata. Guardiaregia. Guardiaregia lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Guardiaregiast ääsih 732 olmožid. Ton vijdodâh lii 43,71 km², já alodâh 730 m. Guardiaregia naaburkieldah láá Campochiaro, Cusano Mutri, Piedimonte Matese, Pietraroja, San Giuliano del Sannio, Sepino já Vinchiaturo. Busso. Busso lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Bussost ääsih 1 183 olmožid. Ton vijdodâh lii 23,81 km², já alodâh 756 m. Busso naaburkieldah láá Baranello, Campobasso, Casalciprano, Castropignano, Oratino, Spinete já Vinchiaturo. Albert Einstein. Albert Einstein () lâi saksajuudalâš teoreetlâš fysijkkár. Suu tobdosumos pargo lâi tiädduvyeimi kovvejeijee koskâvuođâlâšvuotâteoria. Sun vaiguttij meid ennuv kvanttâmekaniik sehe kosmologia ovdánmân, já suu aneh ohtân 1900-lovo merhâšitteemusâin fysijkkárijn. Einstein finnij ive 1921 Nobel-fyysiikpalhâšume čuovâšleđgâlâš almoon čielgiimist já aatoom eksistens tuođâštmist Brown jođo vievâst. Eellim. Albert Einstein šoodâi Maadâ-Saksaast Ulm kaavpugist čujottâsâst Bahnhofstraße B 135 njuhčâmáánu 14. peeivi 1879. Peerâ varrij Münchenân, ko Einstein lâi oovtâihásâš. Párnážin Einstein makkui eenâb jiečânis, já sust lijjii kuásnii korrâ suttotoppiittuvah. Sun meid máttái sárnuđ eskin kuulmâihásâžžân. Einstein algâttij ive 1885 škoovlâ katolilâš aalmugškoovlâst Peterschulest, ko eres škoovlah iä lamaš. Sun finnij juudalâš šoddâdem, mut luándutiettui tiet sun viärádui oskolduvâst, ijge sust ovdâmerkkân lamaš bar-mitsva. Einstein sirdâšui ive 1888 München Luitpold-lyseon. Sun ij lijkkum škoovlâ oppâvuáváámân, ko kielah máttááttuvvojii ennuv eenâb ko ovdâmerkkân matematiik, fyysiik já eennâmtiätu. Einstein máttáátteijee lâi tulkkâm suu munejurduid eres amnâsáid já eeđâi sunjin pegâlmâs saanijd: "Tust ij kuássin šoodâ mihheen" já avžuuttij Einstein vyelgiđ meddâl škoovlâst. Einstein lâi siämmáá uáivilist já iäránij škoovlâst, ko lâi finnim tuođâštâs matematiik mättiimist. Iäránem maŋa sun oopâi ive verdi Sveeicist Aarau kantonškoovlâst. Ive 1896 Einstein algâttij Zürich teknisâš ollâškoovlâst, kost sun teeivâi suu puáttee káálgu Mileva Marić. Škoovlâst máttááttáin pegâlmâs matematiik máttáátteijeekyevtis: Adolf Hurwitz já Hermann Minkowski. Einstein ij lamaš motivistum matematiik oppâmist, ko sun juurdij, ete fysijkkár ij taarbâš matematiikâst ko vuáđutiäđuid. Sun ij finnim totkos loppâiskosist nuuvt puorijd árvusaanijd ko ovdil, mut sun finnij kuittâg-uv diplom. Škoovlâ maŋa sun finnij pargo Bern patenttoimâttuvvâst. Ovdil pargo sun lâi lamaš uánihis ääigi máttáátteijen já lâi almostittâm čalluu kapillaaralmonist. Pargosaajeest lâi stuorrâ ävkki Einsteinân já Mileva Marićân, ko Marić vuordij sunnuu vuossâmuu párnáá. Einstein já Marić näimilito ulguubeln šoddâm páárnáš hiäjusmitij sunnuu vanhimij kooskâid. Einstein eeči jaamij ive 1903, mut sun lâi tuhhiittâm sunnuu näimilito ovdil tom. Einstein já Marić nubbe páárnáš Hans Albert šoodâi ive 1904. Patenttoimâttuv ääigi Einstein finnij valmâšin kulmâ stuorrâ pargo, moh puoh valmâštuvvojii ive 1905. Pargoh lijjii eromâš koskâvuođâlâšvuotâteoria, čuovâšleđgâlâš almoon sehe Brown joto. Puoh pargoh finnejii eres fysijkkárij huámmášume. Einstein pargo patenttoimâttuvvâst ij lamaš vaigâd já tondiet sust lâi äigi ovdediđ jieččân teoriaid já ive 1905 merhâšittee pargoi rähtim lâi máhđulâš. Cuáŋuimáánu 30. peeivi 1905 Einstein finnij valmâšin suu náguskirje Zürich teknisâš ollâopâttuvvâst. Einstein finnij ive 1909 pargo Zürich ollâopâttuv professorin. Pargo lâi hárjánmettum Einsteinân lussâd, mut ollâopâttuv uáppeeh lijkkojii sunjin ennuv, ko sun maatij čielgiđ aašijd iberdettee vuovvijn. Ive 1910 šoodâi Einstein kuálmád páárnáš Eduard. Ive 1911 Einstein varrij perruinis Prahan, kost sun finnij virge uđđâivemáánu 11. peeivi. Sun ij kuittâggin lijkkum Praha pirrâdâhân, mii lâi Saksa vuástásâš, já sun varrij maasâd Zürichân syeinimáánust 1912. Ive 1914 Einstein finnij povdim máttááttiđ Berliinist. Vuosmuš maailmsuáti aalgij porgemáánu 1. peeivi 1914, mut Einstein paasij Berliinân, veik sun vuástálistij suáđi. Sun meid seervâi pasifistlâš siärván. Einstein finnij almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria valmâšin skammâmáánu 25. peeivi 1915. Ive 1919 peeivisiävŋánem toovâi máhđulâžžân Einstein teoria miäldásâš Piäiváá alda tábáhtuvvee čuovâ suuijâm keččâlem. Teoria čaittâšui tuottân, mii tovâttij stuorrâ tuuškâ já Einstein finnij maailmvijđosávt ennuv huámmášume. 1920-lovvoost Einstein mađhâšij ennuv. Sun eelij ovdâmerkkân Ovtâstum staatâin, Japanist, Maadâ-Amerikâst sehe maaŋgâin Euroop enâmijn. Skammâmáánust 1922 Einstein kuulâi, ete sun lâi finnim Nobel-fyysiikpalhâšume. Einsteinân lâi irâttum finniđ palhâšume jo kuhháá, mut eskin almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria visásmittem adelij sunjin korrâ iävtukkâsvuođâ. Palhâšume adeluvvojii loppâloopâst čuovâšleđgâlâš almoon čielgiimist ijge koskâvuođâlâšvuotâteoriast, ko koskâvuođâlâšvuotâ ij lamaš hutkos, nuuvt ko tot lâi Alfred Nobel testamentist miäruštâllum. Sun vuástávaaldij palhâšume Tukholmast syeinimáánust 1923. 1930-lovo aalgâst Einstein poolâi natsij stuimij tiet, ete Saksaast lii šoddâmin diktatuur já meddâlvarrim ličij velttimettum. Sun mađhâšij 1930-lovo aalgâst ennuv Ovtâstum staatâin já ko Adolf Hitler pajanij vááldán uđđâivemáánu 30. peeivi 1933, te sun ij innig tuostâm maccâđ Saaksan. Einstein mađhâšij siämmáá ive maasâd Euroopân já luovâttij Brysselist Saksa paasâs páihálâš Saksa ovdâstâsân. Sun meid iäránij Preussi akatemiast sehe saksalâš tieđâseervijn. Einstein Saksa ruuđah tuáhánváldojii já Sturmabteilung rievvij suu táálu Berliinist. Einstein varrij Ovtâstum staatáid New Jersey Princetonân, kuus Abraham Flexner lâi vuáđudâm instituut tiettei tutkâmpargo várás. Nube maailmsuáđi ääigi Einstein tooimâi raavâadeleijen pávkkánâskoččâmušâin. Ko sun kuulâi, ete Ovtâstum staatâin lijjii aatoompoomih, te sun čaalij president Franklin D. Rooseveltân reeivâ, mast sun almottij huolâs tuššâdeijee viärjui máhđulii kevttimist. Roosevelt kiergânij kuittâg-uv jäämmiđ ovdil reeivâ puáttim. Suáđi maŋa almostui Smyth raapoort, mast lâi čielgejum aatoompoomi ovdedem. Raportist lâi mainâstum meid Einstein reivâ, mon keežild sun ij innig puáhtám leđe iärust aatoompoomin kyeskee savâstâlmist. Ko Einstein ooinij aatoompoomi vaikuttâsâid Hiroshimast, te sun aalgij piäluštiđ viärjuinuollâm. Veik Einstein tuubdâi stuorrâ sujâlâšvuođâ aatoompoomij tiet, sun ij kuássin tuommim toi kiävtu. Einstein toolâi New Yorkst juovlâmáánu 10. peeivi 1945 sárnum, mast sun kieđâvušâi tiettei ovdâsvástádâs já sujâlâšvuođâ tobdo já mainâstij jieijâs uásist aatoompoomi oovdedmist. Sun vaađâi taan tiileest ruokis tooimâid já jurdâččemvuovij muttem. Einstein tooimâi muáddi ive seervist, mii irâttij čielgiđ politijkkáráid já eres ulmuid aatoompoomi vaarâid. Einsteinân fallui Israel president virge skammâmáánu 16. peeivi 1952, mut Einstein ij váldám tom vuástá, veik sun oonij faallâm stuorrâ kunnen. Tuáhtáreh kavnâttii ive 1950, ete Einsteinist lâi válduváimusuonâ vijđánem. Ton maŋa sun tieđij, ete sun jámáččij forgâ. Sun vuáláčaalij testamentis njuhčâmáánu 18. peeivi 1950. Testamentist meridui, ete Einstein kietâčalluuh monâččii Jerusalem juuvdálâš ollâopâttâhân. Cuáŋuimáánu 11. peeivi 1955 sun vuáláčaalij áánnum kištoriäidudem vuástá. Muáddi peeivi maŋeláá sust algii korrâ pohčâseh já tuáhtár epidij, ete vijđánem lâi álgám kulgâđ. Sun kaartâi pyecceeviäsun, kost tile puáránij mottoom verd, já sun valmâštâlškuođij radiosárnum, mii ij kuássin šoddâm valmâšin. Einstein jaamij cuáŋuimáánu 18. peeivi tijme 1.15 ton maŋa, ko lâi ettâm muáddi sääni saksakielân, maid hoittájeijee ij iberdâm. Thomas Harvey raahtij Einsteinân rumâšlehâstuv, mast jäämmimsuijân visásmui válduváimusuonâ vijđánem ráigánem. Harvey meddâlistij Einstein vuoiŋâšijd já vuárhui taid tutkâmkiävtun. Einstein rummâš puáldimhävdidii iđedist neelji äigi Trentonist siämmáá peeivi, já kuunâid levâttii suu tuáivu mield tubdâmettum sajan. Koskâvuođâlâšvuotâteoria. Koskâvuođâlâšvuotâteoria lii ohtsâšnomâttâs, mii kiävttoo kyevti Albert Einstein ráhtám fyysiik teoriast. Teoriah láá eromâš koskâvuođâlâšvuotâteoria já almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria. Tavenna. Tavenna lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Tavennast ääsih 626 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,97 km², já alodâh 550 m. Tavenna naaburkieldah láá Acquaviva Collecroce, Mafalda, Montenero di Bisaccia, Palata já San Felice del Molise. Euro. Euro (symbol €, uánádâs e, aalmugijkoskâsâš vaaluuttubdâldâh EUR) lii Euroop union virgálâš vaaluut já kiävtust ohtsis 19 Euroop union staatâst. Vielgis-Ruošâ ruble. Vielgis-Ruošâ ruble (,) lii Vielgis-Ruošâ ruttâohtâdâh. Syeinimáánu 1. peeivi 2016 valdui anon uđđâ Vielgis-Ruošâ ruble, mii poođij ovdii ruble sajan lovoin 1:10 000. Ton aalmugijkoskâsâš vaaluuttubdâldâh lii BYN. Tufara. Tufara lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Tufarast ääsih 822 olmožid. Ton vijdodâh lii 35,52 km², já alodâh 420 m. Tufara naaburkieldah láá Castelvetere in Val Fortore, Celenza Valfortore, Gambatesa, Riccia, San Bartolomeo in Galdo já San Marco la Catola. 1087. 1087 (MLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1080-lovo káávcád ihe. 1077. 1077 (MLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1070-lovo káávcád ihe. 1067. 1067 (MLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1060-lovo káávcád ihe. 1057. 1057 (MLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1050-lovo káávcád ihe. Pleistoseen. Mammut suvâttui ušom táálášulmuu miäcástem tiet. Pleistoseen lii Eennâmpáálu geolooglâš äigipaje, mii aalgij 2,6 miljovn ihheed tassaaš já nuuvâi suulân 11 500 ihheed tassaaš. Jiešvuođâlâš ääših pleistoseenpaajeest lijjii maaŋgah jieŋâpajeh já ulmuu jotelis evoluutio sehe aaibâs pleistoseenpaje loopâst meid keđgiáigásâš kulttuurovdánem já eennâmviljâlem vuosmuuh aiguuh. Jieŋâpaje nuuvâi pleistoseenpaje loopâst já maaŋgah jietânâselleeh, ovdâmerkkân mammut, mastodont, saapeelpänikissá já jietânâslaskijâš suvâttuvvii šoŋŋâdâhnubástus tiet já ovdánâm ulmuu miäcástem tiet. Keđgiäigi. a>. Ákšu lii ušom 3 500–4 000 ihheed puáris. Keđgiäigi lii äigipaje, kuás ulmuuh rahtii pargopiergâsijd keeđgist, muorâst já täävtist, iäge metalleh lamaš almolii kiävtust pargopiergâsijn. Meid njaajâ sehe jieškote-uvlágáneh ellein já šaddoin ožžum materiaaleh lijjii vijđáht kiävtust. Keđgiääigi äigipaje lii kuhemus ulmuu kulttuurevoluutio äigipaje. Tot aalgij ko vuosmuš hominid iiđij Afrikân čiččâm miljovn ihheed tassaaš já nuuvâi ko meetaalpargopiergâseh pottii almolii kiävtun. Keđgiäigi nuuvâi eres ääigi eres soojijn maailmist. Vala-uv láá härvis hiäimuh, moh iä keevti meetaalpiergâsijd. Keđgiääigi tuávádâh. Keđgiääigi tuávádâh šoodâi 1800-lovvoost tieđâlâš arkeologia algâmuddoost, ko tovlááh tiŋgâkavâaseh juáhhojii valmâštâsmateriaal mield keđgi-, pronssi- já ryevdipaje juávhoid. Veikkâ keđgiáigásâš kulttuurijn tábáhtuvvii eres-uv stuorrâ nubástusah, ovdâmerkkân eennâmviljâlem ovdedem, lii keđgiääigi tuávádâh kuittâg siäilum kiävtust. Keđgitiiŋgah láá arkeologiast teháliih, ko motomin toh sättih leđe áinoo kávnusamnâstâh. Stuorrâ uási keđgiáigásâš tiiŋgâin valmâštii kuittâg orgaanlâš materiaalist. Toh láá siäilum pyereest, jis piirâs lii lamaš hiäivulâš. Onnáá peeivi lii máhđulâš miäruštâllâđ kávnus ave luándutieđâlâš vuovijgijn. 1047. 1047 (MXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1040-lovo káávcád ihe. Ururi. Ururi lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Ururist ääsih 2 507 olmožid. Ton vijdodâh lii 31,65 km², já alodâh 262 m. Ururi naaburkieldah láá Larino, Montorio nei Frentani, Rotello já San Martino in Pensilis. 1037. 1037 (MXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1030-lovo káávcád ihe. 1027. 1027 (MXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1020-lovo káávcád ihe. 1017. 1017 (MXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1010-lovo káávcád ihe. 1007. 1007 (MVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1000-ihelove káávcád ihe. Matrice. Matrice lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Matricest ääsih 1 072 olmožid. Ton vijdodâh lii 20,21 km², já alodâh 690 m. Matrice naaburkieldah láá Campobasso, Campolieto, Castellino del Biferno, Montagano, Petrella Tifernina, Ripalimosani já San Giovanni in Galdo. Listo maailm staatâin. Tai lasseen láá 4 staatâ, moh iä lah Ovtâstum aalmugkuudij jesâneh, mutâ maid láá ucemustáá 20 staattâd tubdâstâm: Kosovo, Viestâr-Sahara, Taiwan (Kiina täsiväldi) já Palestiin. Käldeeh. * Ihe. Ihe lii äigilovo ohtâdâh. Táválávt ivvijn uáivildeh kalenderive, mii tááláš gregoriaanlâš kalender‏‎ist pištá 365, kárgámive 366 kalenderpeivid. Äigilovo vuáđđun lii Eennâm juurrâmpaje Piäiváá pirrâ. Ivveest láá 12 mánuppaijeed já suulân 52 okkod. Ive ääigi Eennâmpáálu stiällu muttoo, já ton tááhust peeivi kukkodâh já šooŋah še mulsâšudeh. Taid mulsâšudmijd kočodeh iveäigin. Eres soojijn já kulttuurijn rekinisteh iveaaigijd eresnáál. Táválávt liähmustielâs já subarktâsâš kuávluin rekinisteh nelji iveääigi (keesi, čohčâ, kiđđâ já tälvi), ko vuod ovdâmerkkân peeivitäsideijee alda maŋgii keččih, ete ivveest láá tuše kyehti iveääigi (monsuunpaje já koškepaje), já Säämist sárnuh käävci iveääigist. Love ivveest šadda ihelohe, čyeđe ivveest čyeti-ihe já tuhháát ivveest ihetuhháát. Neelji ive äigipaje kočodii Antiik Kreeikast olympiadin. Listo iheluuvijn. Taat lii listo motomijn viestâreennâmlâš äigilovo iheluuvijn. Käldeeh. Iheloveh 1091. 1091 (MXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1090-lovo nubbe ihe. Ferrazzano. Ferrazzano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Ferrazzanost ääsih 3 177 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,77 km², já alodâh 872 m. Ferrazzano naaburkieldah láá Campobasso, Campodipietra, Gildone já Mirabello Sannitico. Siijdah. Contrada Piane, Mimosa, Nuova Comunità já Poggio Verde. 1081. 1081 (MLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1080-lovo nubbe ihe. 1071. 1071 (MLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1070-lovo nubbe ihe. 1061. 1061 (MLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1060-lovo nubbe ihe. 1051. 1051 (MLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1050-lovo nubbe ihe. 1041. 1041 (MXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1040-lovo nubbe ihe. 1031. 1031 (MXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1030-lovo nubbe ihe. 1021. 1021 (MXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1020-lovo nubbe ihe. 1011. 1011 (MXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1010-lovo nubbe ihe. Petacciato. Petacciato lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Petacciatost ääsih 3 484 olmožid. Ton vijdodâh lii 35,40 km², já alodâh 225 m. Petacciato naaburkieldah láá Guglionesi, Montenero di Bisaccia já Termoli. 1001. 1001 (MI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi nube ihetuhháát vuossâmuš ihe já 1000-ihelove nubbe ihe. Listo Nobel-palhâšume vyeittein. Taat lii listo Nobel-palhâšume vyeittein äigioornigist. 1900-loho — 1910-loho — 1920-loho — 1930-loho — 1940-loho — 1950-loho — 1960-loho — 1970-loho — 1980-loho — 1990-loho 2000-loho — 2010-loho — 2020-loho Käldeeh. Nobel * Listo Wimbledon almai kuáhtásspeelâ vyeittein. Wimbledon lii tennisturnam, mii uárnejuvvoo jyehi ive All England Lawn Tennis and Croquet Club sinokiedijn Wimbledon čuákkipääihist Lontoost, Eŋlandist. Vyeitteeh. a> lâi vuossâmuš almai, kote vuoitij čiččâm Wimbledonid. a> vuoitij Wimbledon čiččâmii käävci ivveest. Listo Wimbledon nisonij kuáhtásspeelâ vyeittein. Wimbledon lii tennisturnam, mii uárnejuvvoo jyehi ive All England Lawn Tennis and Croquet Club sinokiedijn Wimbledon čuákkipääihist Lontoost, Eŋlandist. Spinete. Spinete lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Petacciatost ääsih 1 205 olmožid. Ton vijdodâh lii 17,83 km², já alodâh 600 m. Spinete naaburkieldah láá Baranello, Bojano, Busso, Casalciprano, Colle d'Anchise já Sant'Elena Sannita. Siijdah. Markkân lasseen Spinete kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Piana. Listo Nobel-kemiapalhâšume vyeittein. Taat lii listo Nobel-kemiapalhâšume vyeittein äigioornigist. 1900-loho — 1910-loho — 1920-loho — 1930-loho — 1940-loho — 1950-loho — 1960-loho — 1970-loho — 1980-loho — 1990-loho 2000-loho — 2010-loho — 2020-loho Käldeeh. Nobel * Listo Italia juuvâi läättinkielâlijn noomâin. Taat lii listo Italia juuvâi läättinkielâlijn noomâin. Listo Malediivij kaavpugijn. Taat lii listo Malediivij kaavpugijn. Käldeeh. Malediivij kaavpugeh Listo Bhutan kaavpugijn. Taat lii listo Bhutan kaavpugijn. Käldeeh. Bhutan kaavpugeh Listo Burundi kaavpugijn. Taat lii listo Burundi kaavpugijn. Käldeeh. Burundi kaavpugeh Listo Suomâ siijdâin iivij 1919–1931. Åland lääni. Ive 1920 tiäđui mield Åland läänist lijjii 245 sijdâd já ovtâskâstáállud. Brändö. Brändöst láá 10 sijdâd: Asterholma, Baggholma, Björnholma, Brändö, Fiskö, Jurmo, Koskenpää, Lappo, Torsholma já Åva. Eckerö. Eckeröst láá 7 sijdâd: Björnhuvud (Björnhovda), Finbo, Kyrkby, Marby, Storby, Torp já Överby. Finström. Finströmist láá 25 sijdâd: Bamböle, Bartsgårda, Bastö, Bergö, Bjerström (Bjärström), Brantsböle, Emkarby, Enbolsta, Finström, Godby, Grelsby, Kulla, Markusböle, Pettböle, Pålsböle, Rågertsböle, Strömsvik, Stålsby, Svartsmara, Tjudö, Torrbolsta, Tärnebolsta (Tärnbolsta), Västanträsk, Åttböle (Ottböle) já Ämnäs (Emnäs). Föglö. Föglöst láá 24 sijdâd já ovtâskâstáállud: Björsboda, Björkör (ovtâskâstáálu), Bråttö, Brändö (ovtâskâstáálu), Bänö, Degerby, Finholma, Flisö, Granboda, Hastersboda, Horsholma, Hummersö, Jyddö, Järsö (Jersö) (ovtâskâstáálu), Kallsö, Klåvskär (ovtâskâstáálu), Nötö, Sanda, Skogboda, Sommarö, Sonnboda, Stentorpa, Ulversö já Överö. Geta. Getast láá 15 sijdâd: Andersö, Bolstaholm, Dånö, Finnö, Greggnäs (Gräggnäs), Höckböle, Isaksö, Labbnäs, Möckelgräs, Olofsnäs (Olsnäs), Pantsarnäs, Skinnarböle, Snäckö, Västergeta (markkân) já Östergeta. Hammarland. Hammarlandist láá 20 sijdâd: Boda, Bovik, Bredbolsta, Byttböle, Djäkenböle (Djekenböle), Drygsböle, Frebbenby, Hellesby, Kattby, Kråkböle, Lillbolsta, Mörby, Nävsby, Posta, Skarpnåtö, Strömma, Sålis, Torp, Västmyra já Äppelö. Jomala. Jomalast láá 32 sijdâd já ovtâskâstáállud: Andersböle (ovtâskâstáálu), Björsby, Buskböle, Dalkarby, Djurvik, Gottby, Gölby, Hammarudda, Hinderböle (ovtâskâstáálu), Ingby, Jomalaby, Karrböle, Kila (ovtâskâstáálu), Kungsöby, Möckelby, Möckelö, Norrsunda, Rasmansböle (ovtâskâstáálu), Ringsböle, Sviby, Södersunda, Torp, Ulvsby, Vargsunda, Västansunda, Väster-Kalmar, Ytterby, Ytternäs, Ödanböle, Önningeby, Öster-Kalmar já Överby. Kumlinge. Kumlingest láá 4 siijdâ: Björkö, Enklinge, Kumlinge já Seglinge. Kökar. Kökarist láá 6 siijdâ já ovtâskâstáálu: Finnö, Hellsö, Karlby, Kyrkogårdsö (ovtâskâstáálu), Österbygge já Överboda. Lemland. Lemlandist láá 16 sijdâd já ovtâskâstáállud: Bengtsböle, Bistrop, Flaka, Granboda, Haddnäs (ovtâskâstáálu), Hellestorp, Järsö (Jersö), Knutsboda, Lemböte, Norrby, Nåtö, Rörstorp, Stackskär, Söderby, Vessingsboda já Västeränga. Lumparland. Lumparlandist láá 7 sijdâd já ovtâskâstáállud: Klemetsby, Krokstad, Lumparby, Lumpoby, Norrboda, Skag (ovtâskâstáálu) já Svinö. Saltvik. Saltvikissä láá 34 sijdâd: Antböle, Bertby, Borgboda, Boksö, Daglösa, Främmanby, Germundö, Haga, Haraldsby, Hjortö, Hullby, Kuggböle, Kvarnbo, Laby, Lagmansby, Lavsböle, Lavö, Liby, Långbergsöda, Nääs (Näs), Ovanåker, Rangsby, Ryssböle, Ryssö, Saggö, Sonröda (Sonnröda), Strömma, Syllöda, Sålis, Toböle, Tängsöda, Vassböle (Vastböle), Åsgårda já Ödkarby. Sottunga. Sottungast láá 5 siijdâ já ovtâskâstáálu: Finnö (ovtâskâstáálu), Husö (ovtâskâstáálu), Hästö (ovtâskâstáálu), Mosshaga já Sottunga. Sund. Sundist láá 27 sijdâd já ovtâskâstáállud: Berg (ovtâskâstáálu), Björby, Brännbolsta, Domarböle, Finby, Gunnarsby, Gästerby, Hulta, Högbolsta, Jussböle, Kulla, Lappböle, Lövvik (ovtâskâstáálu), Mångstekta, Persby, Prästö (ovtâskâstáálu), Rosenberg, Ryssböle, Sibby, Smedsböle, Strömbolsta, Svensböle, Sundby, Tosarby, Tranvik, Träsk (ovtâskâstáálu) já Vivasteby. Vårdö. Vårdössä láá 13 sijdâd já ovtâskâstáállud: Bergö, Bussö (ovtâskâstáálu), Grundsunda, Listersby, Lövö, Mickelsö, Sandö, Töftö, Vargata, Vårdö, Simskäla-Västerö, Simskäla-Österö já Ängö (ovtâskâstáálu). Häme lääni. Ive 1921 tiäđui mield Häme läänist lijjii 1 258 sijdâd já ovtâskâstáállud. Akaa. Akaast láá 16 sijdâd: Haanoja, Haihunkoski, Haudanniemi, Kaulo, Kurisjärvi, Käyrälä, Lontila, Mustue, Nahkiala, Pätsiniemi, Riisikkala, Sontula, Sotkia, Toijala, Varrasniemi já Viiala. Asikkala. Asikkalast láá 23 sijdâd: Anianpelto, Asikkala, Hillilä, Iso Äiniö, Joenniemi, Kalkkinen, Keltaniemi, Kopsuo, Kurhila, Muikkula, Myllykselä, Paakkola, Pulkkila, Reivilä, Riihilahti, Salo, Särkijärvi Särkijärvi, Urajärvi, Vehkoo, Vesivehmaa, Viitaila, Vähinmaa já Vähä-Äiniö. Eräjärvi. Eräjärvist láá 10 sijdâd: Haapaniemi (markkân), Hietalahti, Hirtolahti, Järvenpää, Kauppila, Koppala, Kuivanen, Leväslahti, Uiherla já Vihasjärvi. Maadâ-Pirkkala. Etelä-Pirkkalast láá 14 sijdâd já ovtâskâstáállud: Ania, Haikka (ovtâskâstáálu), Kataisto (ovtâskâstáálu), Naistenmatka, Nuoliala, Pappila (ovtâskâstáálu), Partola, Pirkkalankylä, Sankila (ovtâskâstáálu), Sionkylä, Sorkkala, Tanila, Toppari já Valkila (ovtâskâstáálu). Forssa. Forssast láá 12 sijdâd: Ahoniitty, Haudankorva, Ilvesoja, Järvenpää, Kojo, Kuhala, Kuusto, Linikkala, Lunttila, Talsola, Vieremä já Vuolle. Hattula. Hattulast láá 29 sijdâd já ovtâskâstáállud: Hakimäki (ovtâskâstáálu), Halkkorpi, Hurttala, Hyrvälä, Ihalempi, Kalkkonen (ovtâskâstáálu), Katinala, Kerälä, Kivijoki, Koski, Kouvala, Kärsälä (ovtâskâstáálu), Leiniälä, Mervi, Metsänkylä (ovtâskâstáálu), Mierola, Nihattula, Nummi, Pekola, Pelkola, Pyhälahti, Rahkoila, Saari, Sattula, Takajärvi, Tenhiälä, Valtee (ovtâskâstáálu), Ventola (ovtâskâstáálu) já Vuohiniemi. Hauho. Hauhost láá 37 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aikkola, Ajoranta, Alvettula, Eteläinen, Hahkiala, Hakkala, Heinäkangas, Hyömäki, Ilmoila, Joki, Juntula, Kalaila, Kaukkala, Kelkkainen, Keso, Hauho markkân, Kokkala, Kokkila, Lautsia, Lehdesmäki, Lehteälä, Matkantaka, Miehoila, Mustila, Okerla, Porras, Rukkoila, Sappee, Skyttälä, Sotjala, Torvoila, Tuittula, Uusikylä, Vihavuori, Villantila, Vitsiälä já Vuolijoki. Hausjärvi. Hausjärvist láá 15 sijdâd: Erkylä, Hamina, Hausjärvi, Hikiä, Karhi, Kuru, Lavinto, Oitti, Puujaa, Rutajärvi, Ryttylä, Selänoja, Torhola, Turkhauta já Vantaa. Hollola. Hollolast láá 47 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aikkala, Hahmajärvi, Hankaa, Hatsina, Heinlammi, Herrala, Hersala, Hälvälä, Jalkaranta, Jarvala, Järvenpää, Järventaka, Kalliala, Kastari, Korpikylä, Kukkila, Kutajoki, Lahdenpohja, Loppi, Luhdantausta, Manskivi, Messilä, Miekkiö, Noitala, Nokkola, Näsäkkä, Okeroinen, Paimila, Parikka (ovtâskâstáálu), Parinpelto, Pinnola, Pyhäniemi, Sairakkala, Sarva, Siikaniemi, Tenhelä, Tennilä, Toivola, Untila, Upila (ovtâskâstáálu), Uskila, Utula, Vaania, Vaavela, Vesala, Vihattu já Voistio. Humppila. Humppilast láá 6 siijdâ já ovtâskâstáálu: Huhtaa, Humppila, Koivisto, Murto, Taipale já Venäjä (ovtâskâstáálu). Hämeenlinna táálunkieldâ. Hämeenlinna táálunkieldâst láá 6 siijdâ: Hätilä, Järviöinen, Luhtiala, Ojoinen, Parola já Vuorentaka. Janakkala. Janakkalast láá 19 sijdâd: Haapaniemi, Hiisi, Hyvikkälä, Kerkkola, Kernaala, Kiipula, Korpi, Leppäkoski, Löyttymäki, Melkkola, Napiala, Saloinen, Sauvala, Tarinmaa, Tervakoski, Turenki, Uhkoila, Virala já Vähikkälä. Jokioinen. Jokioisijn láá 13 sijdâd: Haapaniemi, Jokioinen, Jänhijoki, Kiipu, Lammi, Latovainio, Minkiö, Niemi, Ojainen, Pellilä, Rehtijärvi, Saari já Vaulammi. Ive 1921 siijdâi meeri kiäppánij 10 siijdân, ko Lammi lohtui Jokioisijd, Ojainen Pellilän já Saari Kiipun. Juupajoki. Juupajokist láá 17 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aakkola, Haavisto, Hirvijärvi, Hoivala, Hulipas, Höydes, Kihlala, Kokkila, Kopsamo, Lylyjärvi, Melli, Porvola, Pylkki ađai Pylkinautio, Pärri ađai Pärrinautio (ovtâskâstáálu), Sahrajärvi, Sukkila já Voitila. Jämsä. Jämsäst láá 35 sijdâd: Alhojärvi, Aseme, Auvila, Edesniemi, Haavisto, Hahkala, Hassi, Hauvala, Heikkilä, Honkala, Jaatila, Juokslahti, Jämsänkoski, Kaipola, Kaukkiala, Kelhä, Kerkkola, Kiukkoila, Kähö, Moiskala, Niemola, Patajoki, Patala, Pietilä, Ruotsula, Saari, Sammallahti, Seppola, Säyrylä, Tervala, Toivila, Vierelä, Viiala, Vitikkala já Yijälä. Kalvola. Kalvolast láá 24 sijdâd: Ahlajärvi, Heinu, Hietajärvi, Hitumaa, Iittala, Kanajärvi, Kankaanpää, Kautio, Keikkala, Kotkajärvi, Kutila, Kutinen, Kuurila, Könnölä, Niemi, Ojajärvi, Orjanhirsi, Paakkonen, Sauvala, Saviniemi, Sittala, Sääksniemi, Taljala já Unonen. Kangasala. Kangasalast láá 70 sijdâd já ovtâskâstáállud: Alanen (ovtâskâstáálu), Apajapohja, Franssila (ovtâskâstáálu), Haapaniemi, Haavisto (ovtâskâstáálu), Haviseva, Heponiemi, Herttuala, Hykönsalo, Hyppärilä, Ihari, Jokioinen, Joutsiniemi (ovtâskâstáálu), Kaukola (ovtâskâstáálu), Kautiala, Keljo (ovtâskâstáálu), Kerppola (ovtâskâstáálu), Keso, Koivisto, Kuru, Kyötikkälä (ovtâskâstáálu), Köyrä, Leipi, Lentola (ovtâskâstáálu), Lihasula, Liuksiala (ovtâskâstáálu), Luukkaala, Monikkala, Mustoo (ovtâskâstáálu), Mutikko (ovtâskâstáálu), Mäyrä, Neulaniemi, Ohtola, Paalila, Palo, Pappila (ovtâskâstáálu), Parvela (ovtâskâstáálu), Pikkola (ovtâskâstáálu), Pispala (ovtâskâstáálu), Ponsa, Raikku, Raronsalo, Rekiälä (ovtâskâstáálu), Riku, Riunvaiva, Ruokonen, Sammalisto (ovtâskâstáálu), Sarkkila (ovtâskâstáálu), Savo, Siitama, Sorola (ovtâskâstáálu), Suinula, Suomatka, Suomela, Suorama, Tarkeela, Tarpila, Tiihala, Tohkala, Toikkola, Toosila (ovtâskâstáálu), Tursola, Vahderpää, Varala, Vatiala, Vehoniemi, Vihtinen (ovtâskâstáálu), Vihtiälä (ovtâskâstáálu), Vänninsalo já Vääksy (ovtâskâstáálu). Koijärvi. Käldee siskeeld tuše vuáváámijd kieldâ vuáđđudmist. Käldest iä lah tiäđuh kieldâ siijdâin. Korpilahti. Korpilahtist láá 22 sijdâd: Honkala, Juokslahti, Korpilahti, Kähö, Moiskala, Muurame, Muuratjärvi, Nuorlahti, Oittila, Pajulahti, Putkilahti, Raidanlahti, Riihijärvi, Ruotsula, Rutalahti, Sammallahti, Särkijoki, Säyrilä, Tervala, Veijo, Vitikkala já Yijälä. Koskenpää. Koskenpääst láá 9 sijdâd: Havu, Kalmavirta, Kavattila, Kerkkola, Patala, Sahloinen, Siniävirta, Valkeeluomi já Viekansalmi. Koski Hl. Koskist Hl láá 18 sijdâd: Etola, Hankala, Huhti, Huljala, Hyrkkälä, Hyväneula, Järvenpää, Kavunkorpi, Koski, Leiniälä, Miehola (siskeeld Kalliojärvi), Padonmaa ađai Palomaa, Porvola, Putula, Saapas, Tenhiälä, Toijala já Töykkylä. Kuhmalahti. Kuhmalahtist láá 8 sijdâd: Iso Pento, Kivisalmi, Pajula (Pajulahti), Pohja, Tervaniemi, Vehkajärvi, Vehkapuntari já Vähä Pento. Kuhmoinen. Kuhmoisijn láá 16 sijdâd: Anttula, Harmoinen, Kaukola, Leppäkoski (markkân), Lästilä, Närvä, Pihlajalahti, Puukkoinen, Päijälä, Rasi, Ruolahti, Suujärvi, Tapiala, Tehi, Valkeala já Äkämäki. Kuorevesi. Kuorevesist láá 20 sijdâd já ovtâskâstáállud: Ajostaipale, Eskola, Eväjärvi-Ylövesi, Hallinpenkki, Huikuri, Joensuu, Kaltila, Kavala, Kerttee, Kolhi, Kuoreniemi, Kurra (ovtâskâstáálu), Lahti, Liponsalmi, Pihlaisto, Pitkäinen, Suinula, Särkilahti, Vedenpää já Vähäsalmi. Kuru. Kurust láá 17 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aurejärvi, Hainari, Juhtimäki, Karjula, Keihäsjärvi, Keihäslahti, Koivisto, Olkitaipale, Petäjälammi, Pohjankapee, Poikelus, Riihikoski (ovtâskâstáálu), Ristaniemi (ovtâskâstáálu), Riuttaskorpi, Sontu já Vaakaniemi. Kylmäkoski. Kylmäkoskist láá 16 sijdâd: Alpila, Hautaa, Jokihaavisto, Järviö, Kuusjoki, Kylmäkoski, Mellola, Nauli, Onnia, Poutala, Raidisto, Savikoski, Saviniemi, Taipale, Tipuri (Kurisniemi) já Vuolle. Kärkölä. Kärköläst láá 11 sijdâd: Hevonoja, Hongisto, Hähkäniemi, Iso-Sattiala, Karvala, Kärkölä (markkân), Lappila, Maavehmaa, Marttila, Uusikylä já Vähä-Sattiala. Lammi. Lammist láá 34 sijdâd: Arrankorpi, Hauhiala, Hietonen, Iso-Evo, Jahkola, Kataloinen, Kostila, Kuurikkala, Kättärlä, Lampelto, Lieso, Montola, Mulkoila, Niipala, Oinen, Onnenvuori, Paakkola, Pakkasela, Palonen, Parikkala, Perinkää, Pienistö, Rantonen, Riikonen, Ronni, Sankola, Syrjäntausta, Takaperä, Tanttila, Tommala, Vilkkilä, Vähä-Evo, Ylänne já Ylännäinen. Lempäälä. Lempääläst láá 38 sijdâd já ovtâskâstáállud: Ahtiala, Aimala, Alkkula, Hahkala, Haurala, Hemminkilä, Herrala, Hietaniemi, Hulaus, Hyrkkäälä, Häihenmatka, Hävättilä, Ihamaa, Innilä, Jokipohja, Korkeamäki, Kuivaspää, Kulju, Kuokkala, Kärppälä, Lahti, Lastunen, Lempoinen, Lietsamo, Lippo, Lumiainen, Maisenranta, Miemola, Moisio, Nurkkila, Perälä, Pyhältö, Rikala, Ruuhola, Sarvikas, Sukkila, Taipale já Vaihmala. Loppi. Loppist láá 14 sijdâd: Hunsala, Joentaka (ađai Hirvijärvi), Kormu, Launonen, Loppi (ađai Hevosoja), Läyliäinen (ađai Metsäkylä), Ourajoki, Pilpala, Räyskälä, Sajaniemi, Salo, Tevänne, Topeno já Vojakkala. Luopioinen. Luopioisijn láá 18 sijdâd: Evinsalo, Haltia, Kajantila, Kantola, Karviala, Kouvola, Kuohijoki, Kyynärö, Lemmettylä, Luopioinen (markkân), Miemola, Mustilahti, Padankoski, Puutikkala, Rautajärvi, Säynäjärvi, Vahdermetsä já Ämmätsä ađai Ämmättä. Längelmäki. Längelmäkist láá 33 sijdâd já ovtâskâstáállud: Attila, Eräsjärvi (ađai Järvi), Eräslahti, Eväjärvi, Hakosalmi (markkân), Hiukkaa, Kalkku, Kirjasniemi (ovtâskâstáálu), Koivisto, Koljonkanta (Solala) (ovtâskâstáálu), Korpi, Kuusjärvi (ovtâskâstáálu), Kylänoja (Karvia), Länkipohja, Löytäne (Ottele), Maunus (ovtâskâstáálu), Mulkoila, Piittala, Puharila, Pääskylä, Raidisto (Röyhtälä), Ristijärvi, Rämesalo, Saviniemi, Solttila, Syväjärvi, Talviaistaipale (Talviainen), Tiihalanniemi (ovtâskâstáálu), Tunkelo, Uuhiniemi (Viuhkola), Vilkkilä, Vinkiä já Västilä. Messukylä. Messukyläst láá 20 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aitoniemi, Haihara (ovtâskâstáálu), Hallila, Hirviniemi, Hyllilä, Juvela, Järvensivu, Kaukajärvi kärdin, Koivisto, Laalahti (ovtâskâstáálu), Leinola, Messukylä, Nurmi, Palo, Pappila (ovtâskâstáálu), Rasula (ovtâskâstáálu), Sorila, Takahuhti, Uusikylä já Vehmainen. Muurame. Muuramest láá 2 siijdâ: Muurame já Muuratjärvi. Mänttä. Mänttäst láá 2 siijdâ: Ajostaipale já Keuruu. Nastola. Nastolast láá 12 sijdâd: Ahtiala, Arrajoki, Immilä, Kalkkola, Kumia, Lankila, Nastola (markkân), Pyhäntaka, Ruuhijärvi, Uusikylä, Vanaja já Villähti ađai Villähde. Orivesi. Orivesist láá 28 sijdâd: Aakkola, Enokunta, Haavisto, Hirsilä, Holma, Koivuniemi, Laasola, Lyytikkälä, Naappila, Naarajoki, Neulaniemi, Onnistaipale, Orivesi (markkân), Padustaipale, Pajukanta, Pehula, Penttilä, Pitkäjärvi, Päilahti, Rajalahti, Savo, Solttila, Suomasema, Torittu, Vehkalahti, Voitila, Yliskylä já Yröhjoki čiehâ. Padasjoki. Padasjokist láá 16 sijdâd já ovtâskâstáállud: Alho (ovtâskâstáálu), Auttoinen, Hinttola (ovtâskâstáálu), Jokioinen, Kasiniemi, Kaukela, Kellosalmi (ovtâskâstáálu), Lieso, Maakeski, Nyystölä, Osoila, Pappinen (ovtâskâstáálu), Syrjäntaka, Torittu, Vesijakaa já Virmaila. Tave-Pirkkala. Tave-Pirkkalast láá 25 sijdâd já ovtâskâstáállud: Haapaniemi (ovtâskâstáálu), Haavisto, Hauroinen, Jokismaa, Kankaantausta, Kassila (ovtâskâstáálu), Keho (ovtâskâstáálu), Kennola, Kohmala, Korvola, Lauttala (ovtâskâstáálu), Lukkila, Maatiala (ovtâskâstáálu), Memmola, Penttilä, Pinsiö, Pispala, Pitkäniemi (ovtâskâstáálu), Taipale, Tohloppi, Tyrkkölä, Vastamäki, Viholi, Viiki (ovtâskâstáálu) já Villilä. Pälkäne. Pälkänest láá 38 sijdâd já ovtâskâstáállud: Epaala, Harhala, Huhti, Huntila, Joensuu (ovtâskâstáálu), Kaitamo, Kankahainen (ovtâskâstáálu), Kantokylä, Kinnala (ovtâskâstáálu), Kirpu, Kollola, Kotila, Kuisema (ovtâskâstáálu), Kukkola, Kuuliala, Kärväntälä, Laitikkala, Lovensalo, Luikala, Myttäälä, Mälkilä, Onkkaala (markkân), Oksala (ovtâskâstáálu), Paino, Pappila (ovtâskâstáálu), Pitkäjärvi, Pohjalahti, Ruotsila (ovtâskâstáálu), Salmentausta, Sappee, Seitsye, Sillantaka, Tauriala, Tausti, Tommola (ovtâskâstáálu), Töyräniemi (ovtâskâstáálu), Vuolijoki já Äimälä. Renko. Renkost láá 11 sijdâd: Ahoinen, Asemi, Kaloinen, Kuittila, Lietsa, Muurila, Nevilä, Oinaala, Uusikylä, Vaimare já Vehmainen. Riihimäki. Riihimäkist láá 7 sijdâd: Arolampi, Herajoki, Hiivola, Kara, Kernaala, Kytöjärvi já Ryttylä. Ruovesi. Ruovesist láá 27 sijdâd: Haapala, Hanho, Haukkamaa, Haukkaniemi (ađai Kekkonen), Jäminki, Kauttu, Kukonpohja, Murole, Mustajärvi, Pajulahti, Pappila, Pekkala, Pihlajalahti, Pitkälä, Pohja (oovdiš Jäminginpohja), Pohjaslahti, Rajalahti, Ritoniemi, Ruhala, Räminki, Siikalahti, Storminiemi, Syvinki, Tapio, Viljakkala, Visuvesi já Väärinmaja. Sahalahti. Sahalahtist láá 19 sijdâd: Haapaniemi, Haapasaari, Ilola, Isolahti, Isoniemi, Keljo, Korpiniemi, Kärkäs, Moltsia, Noksioinen, Paatiala, Pakkala, Pappila, Pyttylä, Rautio, Saarioinen, Taustiala, Tursola já Töykänä. Somerniemi. Somerniemist lijjii ive 1922 10 sijdâd: Härjänlahti, Härjänoja, Jakkula, Keltiäinen, Kopila, Oinasjärvi, Palikainen, Salkola, Vesanoja já Viuvala. Nubástusah: Somerniemin lahtojii ive 1924 Somerost Mäyrämäki (ovtâskâstáálu) sehe ive 1927 Suojoki já Kaskisto (mut ij Uusi-Kaskisto). Ive 1977 ubâ Somerniemi lohtui Someron. Somero. Somerost lijjii ive 1922 34 sijdâd já ovtâskâstáállud: Harju, Hirsjärvi, Häntälä, Härkälä, Ihamäki, Jaatila, Joensuu, Kaskisto, Kerkola, Kimala, Kivisoja, Kultela, Kärilä, Lammi, Lautela, Mäyrämäki (ovtâskâstáálu), Ollila, Pajula, Paltta, Pitkäjärvi, Pusula, Pyöli, Rautela, Ruunala (ovtâskâstáálu), Ryhtä (ovtâskâstáálu), Saarentaka, Suojoki, Sylvänä, Syvänoja, Talvisilta, Terttilä, Uusikaskisto, Viluksela já Ylenjoki (Ylijoki). Nubástusah: Somerost lahtojii ive 1924 Mäyrämäki (ovtâskâstáálu) sehe ive 1927 Suojoki já Kaskisto (mut ij Uusi-Kaskisto) Somerniemin. Ive 1977 ubâ Somerniemi lohtui Someron.. Sääksmäki. Sääksmäkist láá 46 sijdâd já ovtâskâstáállud: Annila, Huittula, Ikkala, Itko (ovtâskâstáálu), Judikkala (Jutikkala), Kalalahti (ovtâskâstáálu), Kantala, Kasuri (ovtâskâstáálu), Kyä, Kärjenniemi, Kärsä, Lahinen, Lantoinen, Lepiälä ađai Naakkala (ovtâskâstáálu), Linnainen, Liuttula, Maatiala, Mulkue, Muntee, Mustilahti, Muti (Mutinen), Nuutala, Pappila (ovtâskâstáálu), Partala, Pietola ađai Koivuporras (ovtâskâstáálu), Poukkala, Rapola, Ritvala, Roukko, Rytiälä, Saari, Salo, Sillantaka, Sulamäki (oovdiš Sohlberg), Talola, Tarttila, Terinen, Tyrisevä, Uittamo, Vainoniemi (ovtâskâstáálu, mon válduuási lii Kalvola kieldâst), Valkeakoski, Valto, Vedentaka, Voipaala, Vuorentaka (ovtâskâstáálu) já Ylenjoki. Tammela. Tammelast láá 27 sijdâd já ovtâskâstáállud: Hevonniemi, Hykkilä, Häiviä, Kallio, Kankainen (ovtâskâstáálu), Kaukjärvi, Kaukola, Kuuslampi, Kytö, Letku, Liesjärvi, Lungas, Mustiala (ovtâskâstáálu), Ojainen, Pappila (ovtâskâstáálu), Patamo, Pikonkorpi, Porras, Riihivalkama, Saari (ovtâskâstáálu), Sukula, Susikas, Talpia, Tammela, Teuro, Torajärvi já Torro. Teisko. Teiskost láá 22 sijdâd: Ahoinkylä, Asuntila (Asmundila), Jutila, Kahanpää, Kaitalahti, Kiimajoki, Kovero, Kulkkila, Kuoranta, Kuusniemi, Kämmenniemi, Leppälahti, Paavola, Padustaipale, Pengonpohja, Pohjankylä, Pohtola, Saarlahti, Savo, Tuhria, Vattula já Värmälä. Tottijärvi. Tottijärvist láá 13 sijdâd: Ahtiala, Huhtaa, Joenpohja, Karukankulma, Lammi, Metsäkulma, Myllykylä, Pajulahti, Pohjanloukko, Sorva, Tolppa, Tottijärvi markkân já Vakkala. Tuulos. Tuulosist láá 8 sijdâd: Juttila, Lakkola, Pohjoinen, Sairiala, Sydänmaa, Syrjäntaka, Teuro já Toivaala. Tyrväntö. Tyrväntöst láá 13 sijdâd já ovtâskâstáállud: Anomaa, Haukila (ovtâskâstáálu), Lahdentaka, Lepaa (ovtâskâstáálu), Lusi, Monaala, Monittula, Mälkiäinen, Retula, Suontaka (ovtâskâstáálu), Suotaala, Tykölä (ovtâskâstáálu) já Uskela. Urjala. Urjalast lijjii ive 1922 30 sijdâd: Annula, Hakkila, Halkivaha, Honkola, Huhti, Ikaala, Järviö, Kamppari, Kankaanpää, Kehro, Kokko, Kölli, Laukeela, Matku, Menonen, Nuutajärvi, Pappila, Perho, Puolimatka, Raitoo, Rusila, Salmi, Saviniemi, Urjala, Vahonen, Valajärvi, Velkala, Vuoltee, Väkkärä já Välkkilä. Vanaja. Vanajast láá 15 sijdâd: Hangasmäki, Hattelmala, Heinäjoki, Idänpää, Ikaaloinen, Kankaantaka, Kankainen, Kiri, Koljala, Kontuvuori, Laasela, Luolaja, Miemala, Rastila já Syrjä. Vesilahti. Vesilahtist láá 46 sijdâd já ovtâskâstáállud: Alholahti, Hakkila, Halkivaha, Heinäsuo (Heinutsuu), Hiirenoja, Hinsala, Iloinen, Jokioinen, Junnila, Järvenranta, Kaakila, Kahnala, Kaltsila, Korpiniemi, Koski, Kostiala, Kurala, Niemenpää, Ojoinen, Onkemäki, Palho, Pörölä, Pöyhölä, Rautiala, Riitiälä, Saarela, Sakoinen, Salospohja, Sarkkila, Suonola, Toivola, Unajala, Vakkala, Valkkinen, Vesilahti markkân Viljula, Vännilä já Yliskylä. Vilppula. Vilppulast láá 9 sijdâd: Ajostaipale, Elämäntaipale, Haikkasalo, Huopioniemi, Kankaanpää, Keuruu, Kurkijärvi, Leppäkoski já Suluslahti. Ylöjärvi. Ylöjärvist láá 14 sijdâd: Ilmari, Kaihari, Keijärvi, Kuusisto, Kyöstilä, Lempiäniemi, Liimola, Metsäkylä, Mutala, Pengonpohja, Pohjankylä, Siivikkala, Takamaa já Ylöjärvi (markkân). Ypäjä. Ypäjällä láá 7 sijdâd: Kartanonkylä, Levä, Manninen, Palikkala, Perttula, Varsanoja já Ypäjä. Kuopio lääni. Ive 1926 tiäđui mield Kuopio läänist lijjiii 673 sijdâd já ovtâskâstáállud. Eno. Enost láá 9 sijdâd: Aittovaara, Eno (Enonkylä), Eno markkân, Kuusjärvi, Luhtapohja, Löytöjärvi, Pirttivaara, Revonkylä já Sarvinki. Hankasalmi. Hankasalmist láá 18 sijdâd: Armisvesi, Halttula, Hankamäki, Hankavesi, Heijala, Kovalanmäki, Kuuhankavesi, Kynsivesi, Kärkkäälä, Murtoinen, Niemisjärvi, Niininiemi, Paanala, Sauvomäki, Suolivesi, Säkinmäki, Virmasniemi já Väärälä. Iisalmi táálunkieldâ. Iisalmi táálunkieldâst láá 25 sijdâd: Haapajärvi, Hernejärvi, Iisalmi, Jokela, Kilpisaari, Kääriänsaari, Lampaanjärvi, Lappetelä, Nerkoo, Nerkoonniemi, Niemisjärvi, Palois (Paloinen), Pappila, Partala, Pitolamminmäki, Porovesi, Pörsänmäki, Ruotaanlahti, Ruotaanmäki, Ryhälänmäki, Ulmala, Valkeamäki, Varpanen, Vieremäjärvi já Viitaa. Ilomantsi. Ilomantsist láá 38 sijdâd: Ahvenjärvi, Hattuvaara, Huhmarisenvaara, Huhus, Ilaja, Ilomantsi, Kakonaho, Kivilahti, Kivilampi, Kokkokangas, Korentovaara, Kuolismaa, Kuuksenvaara, Käenkoski, Köpönvaara, Lapiovaara, Liusvaara (Liuvusvaara), Lokanlahti, Longonvaara, Lutikkavaara, Maukkula, Mekrijärvi, Melaselkä, Naarvansalo, Nehvonniemi, Nuorajärvi, Ontronvaara, Ostronsaari, Pallosenvaara, Patrikka, Pihlajavaara, Piilovaara, Putkela, Ryökkylä, Sonkaja, Tokrajärvi, Tyrjänsaari já Vuottoniemi. Juankoski. Juankoskist láá 4 siijdâ: Akonvesi, Hipanlahti, Jouhteninen (Joutseninen) já Vehkalahti. Juuka. Juukast láá 13 sijdâd: Ahmovaara, Halivaara (Hali), Juuka, Kajoo, Larinsaari, Nunnanlahti, Paalasmaa, Petrovaara, Polvikylä (Polvijärvi), Rahola (Raholanvaara), Timovaara, Vaikko já Vuokko. Kaavi. Kaavist láá 12 sijdâd: Hirvisaari, Kaavi, Karsikkovaara, Kellolahti, Kortteinen, Kortteiskylä, Luikonlahti, Maarianvaara, Niinivaara, Retunen, Sivakkavaara já Vehkalahti. Karttula. Karttulast láá 30 sijdâd: Airaksela, Haapamäki, Hakulila, Hautolahti, Humalaniemi, Joutsensalmi, Juurikkaniemi, Karttula, Keihästaival, Kemppaanmäki, Koivujärvi, Koivulahti, Koskenkylä, Kuivaniemi, Kuttasalo, Käpysalo, Lietemäki, Lyytikkälä, Nuutila, Punnonmäki, Riitlampi, Riuttala, Salinmaa, Sammakontaus, Soidinlahti (Soi'inlahti), Tallus, Utrianlahti, Vaarunmäki, Valkeistaival já Viitataival. Keitele. Keiteleellä láá 9 sijdâd: Hamula, Koutajärvi, Kukertaja, Leppäselkä, Sulkavanjärvi, Tossavanlahti, Viinikkala, Vuonamo já Äyräpää. Kesälahti. Kesälahtist láá 8 sijdâd: Kesälahti, Marjoniemi, Purujärvi, Sarvisalo, Suitsansaari, Totkunniemi, Varmonniemi já Villala. Kiihtelysvaara. Kiihtelysvaarast láá 8 sijdâd: Heinävaara, Huuhtilampi, Keskijärvi, Kiihtelysvaara, Oskola, Palo, Röksä já Uskaljärvi. Kitee. Kiteest láá 32 sijdâd: Haapasalo, Haarajärvi, Hammaskallio, Jaakkima, Juurikkajärvi, Kangasjärvi, Kantosyrjä, Kiteenkylä, Kiteenlahti, Kontiola, Kunonniemi, Lahdenkylä, Leinovaara, Loukunvaara, Misola, Muljula, Niinikumpu, Närsäkkälä, Piimäjärvi, Potoskavaara, Puhos, Puhossalo, Päätye, Riihijärvi, Rokkala, Ruppovaara, Satulavaara, Suoparsaari, Suorlahti, Särkijärvi, Säynejärvi já Varmoniemi. Kiuruvesi. Kiuruvesist láá 16 sijdâd: Hautajärvi (Hautakylä), Kalliojärvi, Kiuruvesi, Koivujärvi, Koskenkylä, Lapinsalo, Laukkala, Luupuvesi, Niemisjärvi (Niemiskylä), Näläntö, Osmanki, Remekselä (Remeskylä), Rytky, Salmijärvi (Salmenkylä), Sulkava já Tommonmäki. Konnevesi. Konnevesist láá 5 siijdâ: Istunmäki, Kärkkäälä, Mäkäräniemi, Siikakoski já Särkisalo. Kontiolahti. Kontiolahdella láá 8 sijdâd: Jakokoski, Kontiolahti, Kunnasniemi, Lehmo, Mönni, Paihola, Puso já Selkie. Kuopio táálunkieldâ. Kuopio táálunkieldâst láá 27 sijdâd: Hakkarala, Haminalahti, Hiltulanlahti, Hirvilahti, Hirvimäki, Julkula, Jynkkä, Jännevirta, Kaislastenlahti, Kehvo, Kurkiharju, Lamperila, Niemisjärvi, Niuvanniemi, Pappila, Pellesmäki, Puutossalmi, Ritisenlahti, Ritoniemi, Rytky, Savilahti, Savisaari, Sotkanniemi, Toivala, Vaajasalo, Vehmasmäki já Väänälänranta. Kuusjärvi. Kuusjärvist láá 5 siijdâ: Maljasalmi, Rikkaranta, Sysmä, Varislahti já Viuruniemi. Lapinlahti. Lapinlahtist láá 17 sijdâd: Alapitkä, Karvasalmi, Kivistö, Koppola, Lappetelä, Leppälahti, Martikkala, Mikkajärvi, Naarvanlahti, Nerkoo, Ollikkala, Onkivesi, Pajujärvi, Palois (Paloinen), Pitkälänmäki, Varpanen já Väisälänmäki. Leppävirta. Leppävirtast láá 43 sijdâd: Haapamäki, Halola, Hankamäki, Hiismäki, Huovila, Huovilansalmi, Keinälänmäki, Kohmansalo, Konnuslahti, Kopolanniemi, Kotalahti, Kurjalanranta, Kuronlahti, Lapinmäki, Leppämäki, Leppävirta (markkân), Luttila, Lylymäki, Monninmäki, Mustinmäki, Niinimäki, Näätänmaa, Osmajärvi (Sorsakoski fabrik), Paukarlahti, Petromäki, Pitkälänniemi, Pussilantaival, Puurtila, Reinikkala, Riihiranta, Saahkarlahti, Saamais, Saijanlahti, Sarkamäki, Sarkaniemi, Soinilansalmi, Tahvanala, Tanskansaari, Timola, Tuppurinmäki, Unnukansalo, Valkeamäki, Varkaus já Taipale kanava-kuávlu. Liperi. Liperist láá 12 sijdâd: Kaatamo, Kompero, Korpivaara, Leppälahti, Liperi, Liperinsalo, Risti, Ristinsalmi, Ruokolahti (Roukalahti), Taipale, Tutju (Tutjunniemi) já Vaivio. Maaninka. Maaninkast láá 14 sijdâd: Haatala, Halola, Hamula (uásild), Jynkänniemi, Kurolanlahti, Käärmelahti, Lappetelä, Pohjois-Haatala, Tavinsalmi, Tuovilanlahti, Varpasmaa, Venäjänsaari, Vianto já Väänälä. Muuruvesi. Muuruvesist láá 12 sijdâd: Akonvesi, Lohilahti, Murtolahti, Muuruvesi, Niinimäki, Pelonniemi, Pieksä, Rissala, Ryönä, Vehkasaari, Vuotjärvi já Västinniemi. Nilsiä. Nilsiäst láá 19 sijdâd: Eitikansalo, Haluna, Hipanlahti, Kaaraslahti, Keyritty, Konttimäki, Lukkarilansaari, Mikkajärvi, Nilsiä, Onkivesi, Pajujärvi, Palonurmi, Reittio, Ruokonen (Ruokoiskylä), Siikajärvi, Sydänmaa, Syvärilä, Sänkimäki já Vuotjärvi. Nurmes táálunkieldâ. Nurmes táálunkieldâst láá 17 sijdâd: Höljäkkä, Jokikylä, Jänislehto, Kuikkavaara, Kuohatti, Kynsisaari, Lipinlahti, Mujejärvi, Nurmes, Palojärvi, Petäiskylä, Porosaari, Salmi, Saramo, Savikylä, Särkivaara já Ylikylä. Pielavesi. Pielavesist láá 32 sijdâd: Heinämäki, Joutsenniemi, Jylhä, Jylänki, Karjala, Koivujärvi, Kotaniemi, Kuivaniemi, Kurolanlahti, Lammassalo, Lampaanjärvi, Lappetelä, Laukkala, Leppämäki, Löytynjärvi, Löytynmäki, Niemisjärvi, Pahkamäki, Pajumäki, Pappila, Pauha, Pielavesi, Pukara, Saarela, Sulkava, Säviä, Taipale, Tallus, Tommanmäki, Tuovilanlahti, Vaaraslahti já Venetmäki. Pielisensuu. Pielisensuust lii 1 sijdâ: Pielisensuu. Pielisjärvi. Pielisjärvist láá 25 sijdâd: Hattusaari, Hattuvaara, Höntönvaara, Jaakonvaara, Kitsinvaara, Kivivaara, Koli, Kontiovaara, Kuorajärvi, Kylänlahti, Lieksa, Louhivaara, Nurmijärvi, Ohtavaara, Pankajärvi, Ruunaa, Savijärvi, Siikavaara, Sikovaara, Sokojärvi, Uusikylä, Varpanen, Viensuu (Vie'insuu), Vieki já Vuonislahti. Polvijärvi. Polvijärvist láá 4 siijdâ: Kinahmo, Martonvaara, Saarivaara já Sotkuma. Pyhäselkä. Pyhäselkäst láá 3 siijdâ: Hammaslahti, Mulo já Voudinkylä. Pälkjärvi. Pälkjärvist láá 11 sijdâd: Anonniemi, Iljala, Jero, Kuhilasvaara, Kurikka, Makari (Makarinvaara), Naatselkä, Potoska, Puikkola, Pälksaari já Tyytysaari. Rautalampi. Rautalampist láá 11 sijdâd: Haapamäki, Hanhitaipale, Hankamäki, Horontaipale, Ihalainen, Kerkonjoensuu, Kuuslahti, Rautalampi, Sonkarinsaari, Toholahti já Vaajasalmi. Rautavaara. Rautavaarast láá 15 sijdâd: Alakeyritty, Alaluosta, Etelä-Keyritty, Halmejärvi, Hiirenjärvi, Lievisenmäki, Palojärvi, Pohjois-Keyritty, Puumala, Rautavaara (markkân), Sierajärvi, Siikajärvi, Suojärvi, Tiilikka já Yläluosta. Riistavesi. Riistavesist láá 10 sijdâd: Kotasalmi, Leppäranta, Lohilahti, Melalahti, Ohtaanniemi, Pelonniemi, Pölläkkä, Riistavesi, Ryönä já Syrjäsaari. Rääkkylä. Rääkkyläst láá 18 sijdâd: Haapasalmi, Heinoniemi, Hernevaara, Hypönniemi, Jaama, Kiesvaara, Kirkonkylä, Nieminen, Oravilahti, Oravisalo, Piimälahti, Pötsönlahti, Rasivaara, Sangenlahti, Sintsi, Täitimenniemi, Varpasalo já Venturi. Siilinjärvi. Siilinjärvist láá 12 sijdâd: Hakkarala, Hamula, Kaaraslahti, Kasurila, Koivumäki, Koivusaari, Kuuslahti, Pajujärvi, Pöljä, Rissala, Räimä já Toivala. Sonkajärvi. Sonkajärvist láá 23 sijdâd: Haajaissydänmaa, Haapajärven sydänmaa, Hernejärvi, Kaarakkala, Kauppilanmäki, Kilpisaari, Kääriänsaari, Laaka, Muuraisjärvi, Oinasjärvi, Petäjäjärvi, Päsmäri, Rutakko (markkân), Ryhälänmäki, Sonkajärvi, Sukeva, Sälevä, Toivakko, Ulmala, Uuraa, Vehmasjärvi, Viitaa já Vänninmäki. Suonenjoki. Suonenjokist láá 24 sijdâd: Herrala, Hulkkola, Jauhomäki, Karkkola, Kukkola, Kutumäki, Kuvansi, Kärkkäälä, Liedemäki, Luukkola, Lyytilänmäki, Markkala, Nuutila, Piispalanmäki, Pörölänmäki, Rajalanniemi, Sianjalka, Suonenjoki, Sydänmaa, Toholahti, Tyyrinmäki, Vauhkola, Vehvilä já Viippero. Säyneinen. Säyneisijn láá 7 sijdâd: Hirvisaari, Koskenala, Likosaari, Siikajärvi, Säyneinen, Tuohisaari já Viitaniemi. Tohmajärvi. Tohmajärvist láá 14 sijdâd: Akkala, Jouhkola, Järventaus, Kantosyrjä, Kaurila (Kaurilanvaara), Kemie, Kutsu (Kutsunvaara), Onkamo, Patsola, Peikonniemi, Petravaara, Riikola, Saario já Vatala. Tuupovaara. Tuupovaarast láá 9 sijdâd: Eimisjärvi, Kinnasniemi, Konnunniemi, Kortevaara, Kovero, Luutalahti, Pirttijärvi, Sonkajanranta já Öllölä. Tuusniemi. Tuusniemist láá 22 sijdâd: Enonsalo, Hauranki, Juojärvi, Juurikkamäki, Jänissalo, Kartansalo, Kiukooniemi, Kosula, Leppäranta, Litmaniemi, Lohilahti, Miettilä, Ohtaanniemi, Pölläkkä, Riistavesi, Susiniemi, Syrjäsaari, Tuusjärvi, Tuusniemi, Ukonlahti, Vehmersalmi já Viitamäki. Valtimo. Valtimost láá 13 sijdâd: Elomäki, Haapakylä, Halmejärvi, Hirsiniemi, Karhunpää, Koiravaara, Koppelojärvi, Maanselkä, Pajukoski, Rasimäki, Sivakkajoki, Sivakkavaara já Ylikylä. Varpaisjärvi. Varpaisjärvist láá 8 sijdâd: Juminen, Korpinen, Kärsämäki, Lukkarila, Paloinen (Palonen), Pitkälänmäki, Sutela já Urimolahti. Vehmersalmi. Vehmersalmist láá 15 sijdâd: Enonlahti, Horsmalahti, Juonionlahti, Jänissalo, Litmaniemi, Miettilä, Niinimäki, Putroniemi, Puutosmäki, Riistavesi, Ritoniemi, Roikansaari, Räsälä, Vehmersalmi já Vuorisalo. Vesanto. Vesantost láá 6 sijdâd: Horontaipale, Juurikkaniemi, Kuuslahti, Riitlampi, Sonkari já Vesamäki. Vieremä. Vieremäst láá 14 sijdâd: Haajainen ađai Haajaiskylä, Haajaistaival, Haapajärvi, Iisalmi, Kaarakkala, Kauppilanmäki, Luupue, Marttisenjärvi, Nissilä, Porovesi, Pyöreä, Salahmi, Valkeiskylä (Valkiamäki) já Vieremä sijdâ (markkân). Värtsilä. Värtsiläst láá 7 sijdâd: Juvanjoenkylä, Kakunkylä (Kakunvaara), Kaustajärvi, Kenraalinkylä, Patsola, Uusikylä já Värtsilä. Mikkeli lääni. Ive 1923 tiäđui mield Mikkeli läänist lijjii 676 sijdâd já ovtâskâstáállud. Anttola. Anttolast láá 14 sijdâd: Anttola (markkân), Hauhala, Huttula, Kähkölä, Kääriälä, Maljala, Montola, Nurhola, Piskola, Pitkälahti, Pulkkila, Ruokola, Siiskola já Ylivesi. Enonkoski. Enonkoskist láá 13 sijdâd: Ahvensalmi, Hanhijärvi, Haukiniemi, Ihamaniemi, Joutsenmäki, Juvola, Karvila, Makkola, Muhola, Paakkunala, Parkumäki, Simanala já Varparanta. Hartola. Hartolast láá 14 sijdâd: Hara, Hartola, Joutsjärvi, Kalho, Kirkkola, Kuivajärvi, Kälkyttä, Lepsala, Pohjola, Putkijärvi, Ruskeala, Vastamäki, Vehmaa ađai Vehmas já Ylimmäinen ađai Ylemmäinen. Haukivuori. Haukivuorist láá 9 sijdâd: Harjunmaa, Haukivuori (markkân), Häkkilä, Kantala, Kärenniemi, Nykälä, Pohjalahti, Sikosaari já Suonsaari. Heinola táálunkieldâ. Heinola táálunkieldâst láá 14 sijdâd: Heinola markkân, Hirvisalo, Hujansalo, Härkälä, Imjärvi, Jyränkö, Lusi, Marjoniemi, Onali, Paaso, Paistjärvi, Taipale, Tuusjärvi já Vaippilainen (Vaippila). Heinävesi. Heinävesist láá 23 sijdâd: Hasumäki (markkân), Ihamaniemi, Juurikkasalmi, Karhilantaipale, Karvio, Koivumäki, Koskijärvi, Kuittua, Kypäräjärvi, Malkkila, Papinniemi, Petruma, Polvijärvi, Pölläkkä, Raaminmäki, Rummukkala, Sarvikumpu, Sompasaari, Vaaluvirta, Vahvalahti, Varistaipale, Vihtari já Viitalahti. Hirvensalmi. Hirvensalmist láá 24 sijdâd: Hirvenlahti, Hirvensalmi, Hurrila, Hämeenmäki, Kekkola, Kilkki, Kotkatvesi, Kuitula, Lahnaniemi, Lelkola, Malvaniemi, Merrasmäki, Monikkala, Parkkola, Puukonsaari, Pyörnilä (oovdiš Björnilä), Pääskynsaari, Pöyry, Ripatti, Suonsalmi, Syväsmäki, Vahvamäki, Vahvaselkä já Väisälä. Joroinen. Joroisijn láá 15 sijdâd: Häyrilä, Joroisniemi, Järvikylä, Kaitainen (Kaijonkylä), Katisenlahti, Kerisalo, Kotkatlahti, Lahnalahti, Maavesi, Montola, Ruokojärvi, Ruokoniemi, Savuniemi, Sydänmaa (Kuresydänmaa, Kurkela) já Vättilä. Joutsa. Joutsast láá 9 sijdâd: Joutsa (Jousa), Laitjärvi, Marjotaipale, Mieskonmäki, Pärnämäki, Ruorasmäki, Tammilahti, Tolvasniemi já Uimaniemi. Juva. Juvast láá 53 sijdâd: Ahola, Auvila, Haikarila, Hatsola, Hietajärvi, Hyötyy, Hännilä, Härkälä, Inkilä, Juva markkân, Järvenpää, Kaihunmäki, Kaislajärvi, Kangas, Kaskii, Kettula, Kiiskilä, Kiiskilänniemi, Kilpola, Knuutilanmäki, Koikkala, Kuosmala, Lauteala, Leskelä, Maarala, Maivala, Murtois, Mustola, Mäköis, Männynmäki, Narila, Näärinki, Ollikkala, Paatela, Pekurila, Poikola, Pohjois, Pulkkila, Purhola, Rantuu, Remojärvi, Ronkala, Soiniemi, Sopala, Summala, Suurniemi, Taipale, Teivaa, Tuhkala, Turakkala, Vehmaa, Vuorenmaa já Vuorilahti. Jäppilä. Jäppiläst láá 18 sijdâd: Jäppilä, Järvikylä, Kontiomäki, Kukkola, Kuvansi, Kähkölä, Maavesi, Oittila, Rummukka, Ruuhilampi, Sarkaniemi, Siikamäki, Suontientaipale, Syvänsi, Tihusniemi, Tossavalansaari, Utriala já Väyrylä. Kangaslampi. Kangaslampist láá 6 siijdâ: Harjuranta, Hevonlahti, Joutsenlahti, Kangaslampi (markkân), Palvalahti já Rauhamäki. Kangasniemi. Kangasniemist láá 38 sijdâd: Harjumaa, Hokka, Hyyrylä, Istruala, Kaihlamäki, Kangasniemi (markkân), Kauppila, Koittila, Kutemajärvi, Laitiala, Luusniemi, Makkola, Mannila, Nousiala, Ohensalo, Orala, Paappala, Puulasalmi, Pylvänälä, Pöyhö, Pölläkkä, Rauhajärvi, Reinikkala, Rekola, Ruokomäki, Rytkölä, Salmenkylä, Seppälä, Suurola, Synsiälä, Synsiö, Tiihola, Ukonniemi, Unnukkala, Vehmaskylä, Vihave, Vuojalahti já Äkryntaipale. Kerimäki. Kerimäkist láá 32 sijdâd: Alakuona, Anttola, Haapalahti, Haapaniemi, Hevossalo, Hälvä, Jouhenniemi (markkân), Karvila, Kattilamäki, Kerimäki, Kumpuranta, Kuokkala, Laakkola, Luotjärvi, Lötjölä, Makkola, Moiniemi, Nojanmaa, Paakkunala, Paasniemi, Pihlajaniemi, Pitkälä, Raikuu, Rauvanniemi, Riikola, Ruokojärvi, Ruokolahti, Ruokoniemi, Simpala, Toroppala, Vuokala já Yläkuona. Leivonmäki. Leivonmäkist láá 2 siijdâ: Havumäki já Leivonmäki. Luhanka. Luhankast láá 3 siijdâ: Judinsalo, Luhanka (markkân) já Tammijärvi. Mikkeli táálunkieldâ. Mikkeli táálunkieldâ láá 57 sijdâd: Alamaa, Anianniemi, Asila, Haahkala, Haapataipale, Harjujärvi, Harjumaa, Haukkakorhola, Heinälahti, Helppanala, Hiirola, Hyyrylä, Häyrylä, Ihastjärvi, Kaipiala, Karstula, Korpijärvi, Koskentaipale, Kovala, Kyyhkylänniemi, Laitiala, Laurikkala, Liukkola, Marjoniemi, Mikkeli táálunkieldâ markkân, Moisio, Norola, Närvälä, Olkkolanniemi, Pajula, Parantala, Parkkila, Pekkola, Puttola, Rahula, Rantakylä, Rieppola, Riittilä, Rämälä, Sairila, Salmenkylä, Savonlahti, Seppälä, Soikkala, Suonsaari, Taipale, Tikkala, Tuukkala, Vanhala, Vanhamäki, Vatila, Vehmaskylä, Viljakkala, Visulahti, Vuolinko, Väänälä já Väärälä. Mäntyharju. Mäntyharjust láá 36 sijdâd: Ahvenisto, Anettu, Enolahti, Halmeniemi, Hietaniemi, Huopola, Hyyrylä, Hölttä, Jäniskylä, Karankamäki, Kinnilä, Korpilahti, Kousaniemi, Kuhajärvi, Kukonkorpi, Kuortti, Kyttälä, Lahnaniemi, Leppäniemi, Luhtanen, Lyytikkälä, Mynttilä, Niinimäki, Nurmaa, Ollikkala, Outila, Paasola, Partsinmaa, Pertunmaa, Poitsiniemi, Pärnämäki, Saviniemi, Särkemäki, Tiilikkala, Toivola já Vanonen. Pieksämäki. Pieksämäkist láá 26 sijdâd: Heikkolankangas, Hietamäki, Kantala, Karjala, Kontiomäki, Kylmämäki, Maavesi, Mataramäki, Neuvola, Nikkarila, Niskamäki, Nykälä, Pieksämäki markkân, Pitkäsmäki, Pyhitty, Pyhäjärvi, Pöyhölä, Sarkaniemi, Siikamäki, Surnuinmäki, Toikkalanmäki, Vanaja, Vehmaiskylä, Venetmäki, Venettekemäranta já Vilhula. Punkaharju. Punkaharjust láá 9 sijdâd: Kauvonniemi, Kulennoinen, Laukansaari, Punkaniemi (markkân), Susiniemi, Turtianniemi, Tuunaansaari, Vaahersalo já Vaara. Puumala. Puumalast láá 44 sijdâd: Hamula, Harmaala, Himahuuha, Huhtimaa, Hurissalo, Huuhkaala, Ihalais, Junninmäki, Kaipaala, Kauppila, Keriniemi, Kietävälä, Kiljula, Kitula, Kokkola, Kontila, Kyllölä, Lampila, Liimattala, Lintusalo, Luukkola, Maunola, Miettula, Muuramäki, Niinimäki, Niinisaari, Ollila, Pellilä, Petäjäniemi, Pirttimäki, Piskola, Pitkälahti, Puumala markkân, Repola, Rokansalo, Ruokotaipale, Ryhälä, Seppälä, Sipilänsaari, Sopala, Sorjola, Torsantaka, Valtola já Vesiniemi. Rantasalmi. Rantasalmist láá 29 sijdâd: Ahvensalmi, Asikkala, Haapaniemi, Haapataipale, Hiismäki, Hiltula, Ihamaniemi, Joutsenmäki, Kolkontaipale, Lahdenkylä, Mielojärvi, Osikonmäki, Parkumäki, Pirilä, Porosalmi, Puikonniemi, Putkisalo, Rantasalo, Reijola, Repomäki, Ritalahti, Riuttanen, Tammenlahti, Teemassaari, Torasalo, Tornioniemi, Tuusmäki, Vaahersalo já Voinsalmi. Ristiina. Ristiinast láá 58 sijdâd: Alasjärvi, Haikola, Hangastenmaa, Hartikkala, Heikkilä, Heramäki, Hiirimäki, Himalansaari, Huttula, Hytölä, Inkarila, Juottila, Juvela, Järvenpää, Kapala, Karhila, Keriniemi, Koivakkala, Koljola, Korhola, Korpela, Kosola, Kuomio, Kuomiolahti, Kylänlahti, Laasola, Laitila, Lappilanmäki, Laurikkala, Liiansaari, Liikala (markkân), Lintuniemi, Lyytikkälä, Mahkola, Marjoniemi, Minkkilä, Mäkelä, Närhilä, Outila, Parkatniemi, Pettilä, Puntala, Pöntilä, Rahikkala, Sattila, Savela, Simola, Sokkala, Surno, Sydänmaa, Taipale, Tarhola, Tiirola, Tiusala, Toijola, Vitsiälä, Ylölä já Yövesi. Savonranta. Savonrantast láá 9 sijdâd: Hanhijärvi, Hankavaara, Lapinlahti, Paasniemi, Pirttimäki, Rönkönvaara, Turtianniemi, Vihtari já Vuokala (markkân). Sulkava. Sulkavast láá 37 sijdâd: Eerikkälä, Halttula, Hasula, Heikkurila, Hintsala, Iitlahti, Kaartila, Kaartilanmäki, Kaipola, Kammola, Karjulanmäki, Kommerniemi, Koskutjärvi, Kyrsyä, Leipämäki, Linkola, Lohilahti, Maarala, Mäntynen, Partala, Pulkkila, Rahkontaipale, Rauhanniemi, Ruokoniemi, Ruottila, Ryhälä, Sairalanmäki, Sammalmäki, Seppälä, Sipilä, Sulkava (markkân), Tannila, Telataipale, Tialanmäki, Tunnila, Väätälänmäki já Yliselänauvila. Sysmä. Sysmäst láá 21 sijdâd: Joutsjärvi, Karilanmaa, Kinnarila (Skinnarila), Koivisto, Käenmäki, Liikola, Nikkaroinen, Nuoramoinen, Onkiniemi, Otamo, Palvala, Rapala, Saaren kylä, Soiniemi, Suurkylä, Särkilahti, Taipale, Toivola, Valittula, Virtaa já Voipala. Sääminki. Sääminkist láá 39 sijdâd: Aholahti, Ahvionsaari, Haapalahti, Hannolanpelto, Haukiniemi, Heikinpohja, Ikoinniemi, Juvola, Kaartilanranta, Kallislahti, Kesamonsaari, Kiilanmäki, Kokonsaari, Kommerniemi, Kosola, Laukansaari, Liistonsaari, Loikansaari, Mikkolanniemi, Moinsalmi, Niittylahti, Nojamaa, Otavanniemi, Pellossal, Pesolansaari, Pietolansaari, Pihlajanlahti, Pihlajanniemi, Pirhiänniemi, Ritosaari, Ruhvana, Saukonsaari, Särkilahti, Tolvanniemi, Tuohisaari, Tynkkylänjoki, Utrasniemi, Varparanta já Vuoriniemi. Virtasalmi. Virtasalmist láá 11 sijdâd: Hällinmäki, Kaitainen, Längelmäki, Montola, Narila, Pohjoismäki, Tikkalanmäki, Valkeamäki, Vehmaskylä, Virtasalmi já Väisälä. Oulu lääni. Ive 1928 tiäđui mield Oulu läänist oli 354 sijdâd já ovtâskâstáállud. Alavieska. Alavieskast láá 5 siijdâ: Alavieska, Kähtävä, Somero, Taluskylä já Ylikääntä. Haapajärvi. Haapajärvist láá 2 siijdâ: Haapajärvi já Kuusaa. Haapavesi. Haapavesist láá 3 siijdâ: Ainali, Haapajärvi já Mieluskoski. Hailuoto. Hailuotost láá 2 siijdâ: Hailuoto markkân já Ojakylä. Haukipudas. Haukipudasist láá 2 siijdâ: Haukipudas markkân já Kello. Hyrynsalmi. Hyrynsalmist láá 6 siijdâ: Hyrynsalmi (markkân), Kytömäki, Luvankylä, Moisiovaara, Oravivaara já Tapanivaara. Ii. Iist láá 3 siijdâ: Etelä-Ii, Pohjois-Ii já Olhava. Kaajaan táálunkieldâ. Kaajaan táálunkieldâst láá 8 sijdâd: Jormua, Koutaniemi, Kuluntalahti, Lahnasjärvi, Lehtovaara, Linnantaus, Mainua já Murtomäki. Kalajoki. Kalajokist láá 8 sijdâd: Alakääntä, Etelänkylä, Mehtäkylä, Pitkäsenkylä, Pohjankylä, Rahjankylä, Tyngänkylä já Vasankarinkylä. Kempele. Kempelest lii 1 sijdâ: Kempele. Kestilä. Kestiläst láá 2 siijdâ: Kestilä já Mulkua. Kiiminki. Kiiminkist láá 2 siijdâ: Huttula já Kiiminki. Kuhmoniemi. Kuhmoniemist láá 16 sijdâd: Iivantiira, Juttua, Jonkeri, Katerma, Korpisalmi, Kuumo, Lammasperä, Lentiira, Lentua, Nivo, Saunajärvi, Timoniemi, Vartius, Vepsä, Vieksi já Viiksimo. Kuivaniemi. Kuivaniemist láá 2 siijdâ: Kuivaniemi já Oijärvi. Kuáccám. Kuáccámist láá 5 siijdâ: Alakitka, Heikkilä, Kuáccám markkân, Lämsä já Poussu. Kärsämäki. Kärsämäkist láá 3 siijdâ: Kärsämäki, Saviselkä já Venetpalo. Liminka. Liminkast láá 4 siijdâ: Alatemmes, Liminka, Rantakylä já Virkkula. Lumijoki. Lumijokist láá 3 siijdâ: Hirvasniemi, Lapinniemi já Lumijoki. Merijärvi. Merijärvist láá 3 siijdâ: Merijärvi, Pirttimäki já Ylipää. Muhos. Muhosist láá 4 siijdâ: Kylmälä, Laitasaari, Muhos já Pyhänsivu. Nivala. Nivalast láá 7 sijdâd: Järvikylä, Karvoskylä, Maliskylä, Nivala (markkân), Pahkakylä, Sarjankylä já Välikylä. Oulainen. Oulaisijn láá 4 siijdâ: Matkaniva, Oulainen, Petäjäskoski já Piipsjärvi. Oulujoki. Oulujokist láá 5 siijdâ: Kiviniemi, Korpi, Oulunsuu, Pikkarala já Sanginjoki ađai Sankijoki. Oulunsalo. Oulunsalost lii 1 sijdâ: Oulunsalo. Paavola. Paavolast láá 4 siijdâ: Lappi, Luohua, Pehkola já Ruukki. Paltamo. Paltamost láá 8 sijdâd: Härmänmäki, Kiehimä, Kivesjärvi, Melalahti, Mieslahti, Paltaniemi, Uura já Varisniemi (Varesniemi). Pattijoki. Pattijokist láá 3 siijdâ: Kopsa, Olkijoki já Pattijoki. Piippola. Piippolast láá 3 siijdâ: Lamu, Leskelä já Piippola (markkân). Puáššu. Puášust láá 2 siijdâ: Kynsiperä já Puáššu. Pudasjärvi. Pudasjärvist láá 13 sijdâd: Hetejärvi, Iinattijärvi, Jonku, Kollaja, Korpinen, Kurki, Livo, Naamanka, Pudasjärvi, Puhos, Sarajärvi, Siurua já Sotkajärvi. Pulkkila. Pulkkilast láá 3 siijdâ: Launola, Pulkkila já Vuorna (Vorna). Puolanka. Puolankast láá 12 sijdâd: Aittokylä, Askankylä, Auho, Joukokylä, Kotila, Lylykylä, Oterma (Yli-Oterma), Puokio, Puolanka, Rasi, Suolijärvi já Väyrylä. Pyhäjoki. Pyhäjokist láá 6 siijdâ: Etelänkylä, Limingoja, Parhalahti, Pirttikoski, Pohjankylä já Yppäri. Pyhäjärvi Ol. Pyhäjärvist Ol láá 3 siijdâ: Hiisiniemi, Mäkiöiskylä já Pyhäjärvi. Pyhäntä. Pyhäntäst láá 5 siijdâ: Aho (Ahokylä), Kamula (markkân), Lamu, Tavastkenkä já Viitamäki. Rantsila. Rantsilast láá 5 siijdâ: Kerälä, Mankila, Rantsila (markkân), Savaloja já Sipola. Rautio. Rautiost láá 2 siijdâ: Kärkisenkylä ađai Kärkiskylä já Raution kylä. Reisjärvi. Reisjärvist láá 3 siijdâ: Kalaja, Kangaskylä já Reisjärvi (Keskikylä). Revonlahti. Revonlahtist lii 1 sijdâ: Revonlahti. Ristijärvi. Ristijärvist lii 1 sijdâ: Ristijärvi. Saloinen. Saloisijn láá 4 siijdâ: Palo, Piehinki, Salo ađai Saloinen já Savonlahti ađai Savolahti. Sievi. Sievist láá 7 sijdâd: Evijärvi, Haikola (markkân), Jyrinki, Kiiskilä, Kukonkylä, Sievi já Sikala. Siikajoki. Siikajokist láá 4 siijdâ: Karinkanta, Merikylä, Siikajoki já Ylipää. Sotkamo. Sotkamost láá 8 sijdâd: Alasotkamo, Jormaskylä, Korholanmäki, Laakajärvi (Laaka), Nuasjärvi (Nuvaskylä), Sumsa, Tipasoja já Ylisotkamo (markkân). Suomussalmi. Suomussalmist láá 11 sijdâd: Alajärvi, Alanäljänkä, Alavuokki, Kerälä, Kianta, Pesiö, Piispajärvi, Ruhtinaansalmi (Ruhtinansalmi), Suomussalmi markkân, Ylinäljänkä já Ylivuokki. Säräisniemi. Säräisniemist láá 6 siijdâ: Jaalanka, Oterma, Kukkola, Manamansalo, Säräisniemi já Veneheitto ađai Venetheitto. Taivalkoski. Taivalkoskist láá 8 sijdâd: Jokijärvi, Jokikylä, Jurmu, Kurtti, Loukusa, Metsäkylä, Taivalkoski já Vaarakylä. Temmes. Temmesist láá 2 siijdâ: Kärsämä já Temmes. Tyrnävä. Tyrnäväst láá 2 siijdâ: Tyrnävä markkân já Ängeslevä. Utajärvi. Utajärvist láá 7 sijdâd: Ahmaskylä, Juorkuna, Niska, Sanki ađai Sanginkylä, Sotkajärvi, Särkijärvi já Utajärvi. Vihanti. Vihantist láá 3 siijdâ: Alpua, Korpi já Vihanti. Vuolijoki. Vuolijokist láá 3 siijdâ: Saaresmäki, Vuolijoki já Vuottolahti. Yli-Ii. Yli-Iist láá 3 siijdâ: Karjala, Pirttitörmä ađai Jakkukylä já Tannila. Ylikiiminki. Ylikiiminkist láá 2 siijdâ: Vuotto já Ylikiiminki. Ylivieska. Ylivieskast láá 6 siijdâ: Kangaskylä, Kantokylä, Niemelä, Ojakylä, Raudaskylä já Ylivieska (markkân). Aanaar. Anarist láá 6 siijdâ: Aanaar markkân, Kyrö, Muddusjävri, Njiävđám, Paadar já Paččvei. Iänudâh. Iänuduvâst láá 6 siijdâ: Hetta, Kelottijärvi, Kyrö, Palojoensuu, Peltovuoma já Suonttajärvi. Karunki. Karunkist láá 4 siijdâ: Aapajoki, Karunki, Korpikylä já Kukkola. Kiemâjävri. Kiemâjäävrist láá 11 sijdâd: Alakylä, Isokylä, Javarus, Juujärvi, Joutsijärvi, Kostamo, Luusua, Leväranta, Räisälä, Tohmo já Ylikylä. Kiemâ táálunkieldâ. Kiemâ táálunkieldâst láá 7 sijdâd: Alapaakkola, Hirmula, Ilmola, Kiemâ táálunkieldâ markkân, Koroiskylä, Lautiosaari já Liedakkala. Kittâl. Kittâlist láá 10 sijdâd: Alakylä, Kallo, Kaukonen, Kelontekemä, Kittilä (markkân), Kuivasalmi, Köngäs, Raattama, Sirkka já Tepasto. Kolari. Kolarist láá 4 siijdâ: Jokijalka ađai Kolari, Kurtakko, Sieppijärvi já Vaattojärvi. Kuolajärvi. Kuolajärvist láá 6 siijdâ: Hautajärvi, Käsmä, Sallansuu, Sovajärvi, Tenniö já Tuutijärvi. Muonio. Muoniost láá 3 siijdâ: Alamuonio, Ylimuonio já Kätkäsuvanto. Pajetuárnus. Pajetuárnusist láá 12 sijdâd: Alkkula, Armassaari (Paloistenkylä), Kainuunkylä (oovdiš Helsinginkylä), Kauliranta, Kuivakangas, Lohijärvi, Meltosjärvi, Nuotioranta, Närkki, Portimojärvi, Raanujärvi já Tengeliö. Pelkosnjargâ. Pelkosnjaargâst láá 8 sijdâd: Arvonen, Kairala, Kiemunkivaara, Luiro, Pelkosnjargâ, Pyhäjärvi, Saunavaara já Suvanto. Piäccám. Piäccámist láá 16 sijdâd: Höyhenjärvi, Jokikylä, Kaakkuri, Kervanto, Kolttaköngäs, Maattivuono, Pitkäjärvi, Piäccám (Trifona), Piäccám markkân, Pummanki, Salmijärvi, Suonnjelsijdâ, Valasjärvi, Vaitolahti, Vuonokylä já Vuoremijoki. Ranua. Ranuast láá 4 siijdâ: Kemihaara, Ranua, Simojärvi já Ylimaa. Ruávinjaargâ táálunkieldâ. Ruávinjaargâst láá 8 sijdâd: Jaatila, Kemihaara, Korkalo, Marrasjärvi, Muurola, Nampa, Ounasjoki já Ruávinjargâ. Suovâkuoškâ. Suovâkuoškâst láá 5 siijdâ: Kuosku, Martti, Nousu, Suovâkuoškâ já Tanhua. Simo. Simost láá 6 siijdâ: Jokikylä, Maksniemi, Simonkylä, Simoniemi já Ylikärppä. Suáđigil. Suáđigilist láá 25 sijdâd: Jeesiö, Kelujärvi, Kersilö, Kierinki, Luusua, Lokka, Madetkoski, Moskuvaara, Mutenia, Orajärvi, Petkula, Rajala, Riesto, Sassali, Sattanen, Seipäjärvi, Siurumaa, Sompio, Suáđigil markkân, Syväjärvi, Torvinen, Uimaniemi, Vaalajärvi, Vaiskojärvi já Vuojärvi. Tervola. Tervolast láá 4 siijdâ: Koivukylä, Lapinniemi, Runkaus já Ylipaakkola. Turtola. Turtolast láá 7 sijdâd: Juoksenki, Konttajärvi, Matinlompolo, Pello, Rattosjärvi, Sirkka já Turtola. Ucjuuhâ. Ucjuuvâst láá 3 siijdâ: Njuárgám, Outakoski já Ucjuuvâ markkân. Vyelituárnus. Vyelituárnusist láá 15 sijdâd: Alaraumo, Alavojakkala, Arpela, Kaakama, Kantojärvi, Kiviranta, Könölä, Laivajärvi, Laivaniemi, Liakka, Pirkkiö, Pudas, Ruottala, Yliraumo já Ylivojakkala. Tuurku já Pori lääni. Ive 1919 tiäđui mield Tuurku já Pori läänist lijjii 3 141 sijdâd já ovtâskâstáállud. Ahlainen. Ahlaisijn láá 11 sijdâd: Alakylä, Antoora, Kellahti, Lampaluoto, Lamppi, Pastuskeri (Bastuskär), Pirttijärvi, Pohjajoen kylä (Pohjajoki), Rankkuu, Tyltty já Ylikylä. Alastaro. Alastarost láá 23 sijdâd: Auvainen, Hennijoki, Hintsala, Ilola, Kankare, Kojo, Koski, Lauroinen, Mälläinen, Männistö, Mökköinen, Niinijoensuu, Pispala, Reitola, Sikilä, Suutarla, Tammiainen, Vahvala, Vammala, Virtsanoja ađai Virttaa, Vännilä, Ylhäinen já Ämmäinen. Angelniemi. Angelniemist láá 17 sijdâd já ovtâskâstáállud: Angela (ovtâskâstáálu), Asila (ovtâskâstáálu), Isokylä, Kallmusnäs (Kalvsnäs, Sapalahti; ovtâskâstáálu), Kanamäki, Karviainen (ovtâskâstáálu), Kokkila (ovtâskâstáálu), Marttila, Myllyperä (ovtâskâstáálu), Peksala (ovtâskâstáálu), Päärnäspää (ovtâskâstáálu), Pöylä, Tammenpää (ovtâskâstáálu), Toppjoki (ovtâskâstáálu), Torkkila, Tuiskula (ovtâskâstáálu) já Valttila (ovtâskâstáálu). Askainen. Askaisijn láá 35 sijdâd: Ahtinen, Antikainen, Autuinen, Hannula, Iloinen, Kaamainen, Kainu, Kairinen, Karavainen, Karvatti, Kaukoinen, Kauppinen, Kiiainen, Koskoinen, Laakinen, Lempoinen, Manna, Merijärvi, Mikoinen, Nepola, Paavainen, Palsala, Pukkila, Raumharja, Rauvola, Riihilä, Ruohoisenmaa, Tillinperä, Toivainen, Tävälä, Tättäläinen, Vanhakylä, Villnäs, Vilu já Vuorlahti. Aura. Aurast láá 17 sijdâd: Hypöinen, Järvenoja, Järykselä, Karviainen, Kuuskoski, Käetty, Lahto, Laukkaniitty, Leikola, Leinakkala, Leppäkoski, Pitkäniitty, Prunkkala, Seppälä, Simola, Kinnola já Viilala. Dragsfjärd. Dragsfjärdist láá 26 sijdâd: Björkboda, Dalsbruk (Taalintehdas), Genböle, Hammarsboda, Hertsböle, Kråkvik, Kärra, Labbnäs, Lillfinnhova, Långnäs, Nordanå, Purunpää, Rosendal, Rövik, Skinnarvik, Smedskulla, Storfinnhova, Stusnäs, Sunnanå, Söderby, Söderlångvik, Söglö, Tynglaks, Ytterkulla, Ytter-Ölmos já Över-Ölmos. Eura. Eurast láá 10 sijdâd já ovtâskâstáállud: Eura markkân, Isovahe (ovtâskâstáálu), Lähteenoja (ovtâskâstáálu), Mestilä, Mikkola, Naarjoki, Sorkkinen, Soupas (ovtâskâstáálu), Turajärvi já Vähävahe (ovtâskâstáálu). Eurajoki. Eurajokist láá 29 sijdâd já ovtâskâstáállud: Auvi, Eurajoki markkân, Hankkila, Huhta, Ilavainen, Irjanne, Kainu, Kaukomäki, Kaukonpieli (ovtâskâstáálu), Kaunissaari, Koivuniemi, Kuivalahti, Köykkä (ovtâskâstáálu), Lapijoki, Lavila, Linnamaa, Lutta, Mullila, Pappila (ovtâskâstáálu), Pihlaus (ovtâskâstáálu), Rikantila, Saari, Sydänmaa, Tahkoniemi (ovtâskâstáálu), Taipale, Tarvola, Vaimala ađai Karra (ovtâskâstáálu), Vuojoki (ovtâskâstáálu) já Väkkärä (ovtâskâstáálu). Finby. Särkisalost láá 26 sijdâd: Aisböle, Bastböle, Falkberg, Finnarv, Särkisalo markkân|Finby, Förby, Gråböle, Hakkala, Heikberg, Hästö, Kaukasalo, Kiviniemi, Kota, Mondola, Murom, Norrby, Pensalo, Pettu, Seppämäki, Siksalo, Suutarkylä, Söderby, Taamarla ađai Domarby, Tessvärr, Utö já Varkna ađai Verkstrand. Halikko. Halikkost láá 42 sijdâd: Ammakko, Breidilä, Hevonpää, Hulvela, Häävelä, Ikelä, Kaninkola, Kankare, Karvala, Kavantola, Keravuori, Kierla, Kihisten kylä, Konkola, Kultola, Kytö, Laidola, Lempilä, Lokkila, Mustamäki, Mustisi, Märy, Nikkilä, Nummi, Pajula, Perälä, Pitk'oja (Pitkäoja), Rikala, Ruotsala, Ruska, Ruuhikoski, Sauvonkylä, Talola, Tavola, Toijala, Toivila, Tunila, Viala, Voitilanpyöli, Vässilä, Yttelä já Yöntilä. Harjavalta. Harjavaltast láá 16 sijdâd: Harjavalta, Hauvola, Havinki, Hiirijärvi, Merstola, Mämmimäki, Niuttula, Näyhälä, Pirilä, Pirkkala, Pitkäpäälä, Suomenkylä, Torttila, Torvela, Vareksela já Vinnare. Hiittinen. Hiittisijn láá 14 sijdâd: Bergö, Biskopsö, Bolaks, Hitis (Hiittinen), Holma, Högsåra (Högsår), Kakskiela (Kaxkela), Kasnäs, Rosala, Stubbnäs, Tunnhamn, Vänoksa já Vänö. Hinnerjoki. Hinnerjokist láá 4 siijdâ: Hinnerjoki, Kivijärvi, Korpi já Vaaljoki. Honkajoki. Honkajokist láá 5 siijdâ: Antila, Honko, Katko, Lauhala já Paasto. Honkilahti. Honkilahtist láá 7 sijdâd: Auvainen, Haveri, Honkilahti (markkân), Komoinen, Lellainen, Löyttylä já Mannila. Houtskär. Houtskarist láá 19 sijdâd já ovtâskâstáállud: Berghamn, Björkö, Hyppeis, Hönsnäs, Jungfruskär, Järvis, Kittuis, Kivimo, Lempnäs, Medelby, Mossala, Notö, Näsby, Roslaks, Saverkeit, Stor-Pensar, Sördö, Träskby já Äppelö. Huittinen. Huittisijn láá 24 sijdâd: Hannula, Hirvelä, Huittistenkylä, Hurula, Kaharila, Kannila, Karhiniemi, Korkiakoski, Lauttakylä (markkân já Huittistenkylä), Leppäkoski, Loima, Löysälä, Matikkala, Mauriala, Mommola, Naatula, Nanhia, Pöyriälä, Raijala, Raskala, Rieskala, Riesola, Sampu, Sorvola já Suttila. Hämeenkyrö. Hämeenkyröst láá 36 sijdâd: Haukijärvi, Heinijärvi, Herttuala, Hiironen, Hirvola, Ilottula, Jumesniemi, Järvenkylä, Kalkunmäki, Kierrikkala, Kostula, Kuotila, Kyröspohja, Laitila, Lemmakkala, Mahnala, Muotiala, Myllymäki, Palko, Pappila, Parila, Pukara, Pyöräniemi, Räystö, Sarkkila, Sasi, Sirkkala, Timi, Tokoinen, Tuokkola, Turkkila, Untila, Urjainen, Uskela, Vanaja já Vesajärvi. Ikaalisij táálunkieldâ. Ikaalisij táálunkieldâst láá 38 sijdâd: Haapimaa, Heinistö, Heittola, Helle, Höytölä, Isoröyhiö, Jauhokuononmaa, Juhtimäki, Jyllinmaa, Kallionkieli, Kalmaankylmä, Karhoinen, Karttu, Kiiala, Kilvakkala, Kolkko, Kovelahti, Kurkela, Leutola, Luhalahti, Läykkälä, Miettinen, Niemi, Osara, Riitiala, Sammi, Sarkkila, Saukko, Sikuri, Sipsiö, Tevaniemi, Varessalmi, Vatsiainen, Vatula, Vehuvarpe, Viljala, Vähäröyhiö já Välikylä. Iniö. Iniöst láá 6 siijdâ: Jumo, Keistiö, Kolkko, Norrby, Söderby já Åselholm. Jämijärvi. Jämijärvist láá 8 sijdâd: Jämijärvi, Kauppila, Kovelahti, Peijari, Suurimaa, Sydänmaa, Tykköö já Vihu. Kaarina. Kaarinast láá 16 sijdâd: Hovirinta, Hulkkio, Ilpoinen, Kairinen, Kausela, Kurala, Ladjakoski, Lauste, Littoinen, Nummi, Rauhalinna, Rauvola, Ravattula, Voivala, Vähä-Heikkilä já Ylikylä. Kakskerta. Kakskertast láá 7 sijdâd já ovtâskâstáállud: Artukka, Hännälä, Höyttinen, Kaivonen, Myllykylä, Naula (ovtâskâstáálu) já Penilä. Kankaanpää. Kankaanpääst láá 15 sijdâd: Ala-Honkajoki, Jämiänkeidas, Kankaanpää, Karhoismaja, Korvaluoma, Kyynärjärvi, Leppäruhka, Luomajärvi, Niinisalo, Taulunoja, Venesjärvi, Veneskoski, Vihteljärvi, Vihusaari já Vuorenmaa. Karinainen. Karinaisijn láá 7 sijdâd: Karinainen, Kiukainen, Kyrö, Mäenpää, Närppi, Suutarla já Tilkainen. Karjala. Karjalast láá 14 sijdâd: Haankylä, Haanperä, Kalela, Karjala, Karppinen, Ketelinen, Laajoki, Sairinen, Salavainen, Suojoki, Suutila, Tallola, Vehmalainen já Vuoloinen. Karkku. Karkkust láá 26 sijdâd: Aluskylä, Heinoo, Innala, Jassala, Juurakko, Karimäki, Karkunkylä, Ketunkylä, Kiurala, Koivu, Kojola, Koski, Kutala, Kärppälä, Lammentaka, Lielahti, Mäenkylä, Nohkua, Oravula, Palviala, Pitkänkaro, Rainio, Raipio, Rikainen, Toijala já Vihtiälä. Karuna. Karunast láá 37 sijdâd: Broddböle, Dikarböle, Eitsböle, Eknäs, Fröjdböle, Gussdal, Halslaks, Handby, Hintsholm, Karinkorva, Karuna, Kasklaks, Kelturi (Keltarböle), Knutnäs, Koppholm, Kråknäs, Kärki ađai Kärkis, Kärkniemi ađai Kärknäs, Liden, Lämmis, Maalu, Mannböle, Orgsaari, Päistärpää, Pukböle, Ruskulla, Sandö, Savisalo, Sitolahti, Smörvik, Stappåker, Steninge, Strömsböle, Sydmo, Tomasböle, Timböle já Torikka. Karvia. Karviast láá 7 sijdâd: Kantinkylä, Karvia, Kirkonkylä, Sara, Sarvela, Suomijärvi já Ämmälä. Kauvatsa. Kauvatsast láá 12 sijdâd: Ahvenus, Jalonoja, Kauvatsa, Kulkkila, Kuoppakoski, Lievikoski, Piilijoenmaa, Piitanoja, Puurila, Rutuna, Työtilä já Yttilä. Keikyä. Keikyäst láá 16 sijdâd: Aarikkala, Hellilä, Honkola, Kanala, Keikyä, Kiviniemi, Krekola, Meskala, Ojanperä, Partala, Peevola, Pehula, Potila, Saappala, Villilä já Äetsä. Kemiö. Kemiöst láá 82 sijdâd: Albrektsböle, Berga, Bjensböle, Bogsböle, Branten, Brokärr, Båtkulla, Böle, Dalby, Dalkarby, Digerdal, Eknäs, Elmdal, Engelsby, Flugböle, Fröjdböle, Gammelby, Germundsvidja, Gräsböle, Gundby, Gästerby, Helgeboda, Hova, Hulta, Högmo, Kalkila, Kaskärr, Kemiö markkân (Kyrkoby), Kila, Koustar, Kuggböle, Kvarnböle, Kåddböle, Kårkulla, Labböle, Lamkulla, Lappdal, Lemnäs, Lillvik, Linnarnäs, Lövböle, Makila, Majniemi, Mattböle, Mattkärr, Mjösund, Måsa, Nordvik, Norrlångvik, Norrsundvik, Orrnäs, Pajböle, Pederså, Pungböle, Påvalsby, Reku, Rugnola, Sjölaks (Syvälahti), Skarpböle, Skoböle, Skog, Skogsböle, Skålböle, Skäggböle, Smedaböle, Stenmo, Strömma, Tavasttrona, Tjuda, Tollsnäs, Torsböle, Trotby, Träskö, Viksgård, Viksvidja, Villkärr, Vreta, Västankärr, Västermark, Västlaks (Vestlahti) já Östermark. Nubástusah: Ive 1961 Strömma já Germundsvedja siijdah lahtojii Perniön. Kihniö. Kihniöst láá 4 siijdâ: Kankari, Kihniö, Linnankylä já Nerkoo. Kiikala. Kiikalast lijjii ive 1922 19 sijdâd: Hidaisenpyöli (riävtui Hidoisenpyöli, ive 1964 rääjist Lasikylä), Hidola (maŋeláá Hitola), Hirvelä, Kesälä, Kiikala, Komisuo, Kruusila, Kärkelä, Peltola, Pirilä, Rasvala, Rekijoki, Revä, Saari, Satakoski, Silva, Säräjärvi, Vanhakylä já Yltäkylä. Nubástusah: Hidoisenpyöli (virgálávt "Hidoisenböle") já Säräjärvi siijdâin valdui meddâl ive 1963 Johannislund lasâfabrikkuávlu, mast šoodâi uđđâ Johannislund-nommâsâš sijdâ. Ive 1964 Hidoisenpyöli siijdâ nommâ muttui Lasikylän. Kiikka. Kiikkast láá 25 sijdâd: Haapaniemi, Hoipala, Hykkerlä, Jaamala, Kiikanoja, Kiikka, Kiimajärvi, Kikkelä, Kilpijoki, Kinnarla, Kulmuntila, Leikkuu, Meskala, Mielaanniemi, Nevo, Raukko, Ritala, Ruotsila, Tala, Teukkula, Tormila, Ulvi, Unkerla, Vakkala já Vehkakorpi. Kiikoinen. Kiikoisijn láá 4 siijdâ: Jaara, Kiikoinen, Kuorsumaa já Niemenmaa. Kisko. Kiskost láá 23 sijdâd: Aijala, Hongisto, Honkapyöli, Jyly, Kajala (Kajala já Marjaniemi), Kavasto, Kaukuri, Kisko markkân, Kurkela, Lappi, Leilä, Liuhto, Marttila, Metola, Orijärvi, Sammalo, Sillanpää, Sorttila, Tieksmäki, Toija, Viiari, Vilikkala já Ylötkylä. Kiukainen. Kiukaisijn láá 9 sijdâd: Eurakoski, Harola, Kiukainen, Köylypolvi, Laihia, Laukola, Mäkelä, Panelia já Rahvola. Kokemäki. Kokemäkist láá 63 sijdâd: Aakula, Askola, Haistila, Hampula, Harola, Hassala, Herttola, Hintikkala, Huivoo, Hyrkölä, Järilä, Kaarenoja, Kakkulainen, Kankaantaka, Kareksela, Kaukaritsa, Kaurula, Keipilä, Ketola, Kiettare, Kiusala, Kokemäki kärdin, Koskenkylä, Krannila, Krootila, Kuittilo, Kukola, Kuoppala, Kuurola, Kyttälä, Köömilä, Laikko, Lempainen, Mattila, Meinikkala, Paistila, Pappila, Peipohja, Pelhola, Penttilä, Pirkkäinen (Birknäs), Pukkala, Pumpula, Purjala, Pyhänkorva, Pälpälä, Ronkka, Rudanko, Ruikkala, Ryytsälä, Sonnila, Säpilä, Talonen, Teikari, Tulkkila, Vallila, Viikari, Villiö, Vitikkala, Vuolle (Vuoltee), Ylistaro, Äimälä já Öykkäri. Korpo. Korppoost láá 39 sijdâd: Aspö, Bendby, Björkkö, Bonäs, Brunskär, Böle, Elvsjö, Finnö, Galtby, Gyltö, Havträsk, Houtsala, Innikorpi, Jurmo, Järvisaari (Jervsar), Kalaks, Karby, Kervois, Kjölingby, Korpogård, Koposby, Kälö, Lempersjö, Lomby, Markomby, Maskinnamo, Ovensaari, Pensar, Retais, Rosklaks, Rumar, Skofatt, Strömma, Syvälaks, Utö, Vattkast, Väsby, Änkis já Österkär. Koski Tl. Koskist Tl láá 18 sijdâd: Halikkola, Harmaa, Hongisto, Iso-Sorvasto, Jättälä, Kattelus, Koivukylä, Koski, Liipola, Myllykylä, Partela, Patakoski, Talola, Tapala, Tausela, Tuimala, Vähä-Sorvasto já Värmälä. Kullaa. Kullaast láá 6 siijdâ: Ahmauksenkylä, Järventausta, Koski, Levanpelto (markkân), Palus já Saarijärvi. Kustavi. Kustavist láá 31 sijdâd: Anavainen, Boda, Böle, Elmnäs, Etelä-Vartsala, Friisilä, Grönvik, Idula, Iso Koiluoto, Isoluoto, Iso-Rahi, Kaurissalo, Kevoi, Kiparluoto, Kivimaa, Koilsuu (Godelsjö), Koivula ađai Koila, Kunnarainen, Laupunen, Lypertö, Långstjert, Parattula, Pleikilä, Pohjois-Vartsala, Rahikorpi, Ruola, Ruoni (Strömma), Salminiittu, Siusluoto, Västerby já Vähä-Rahi. Kuusisto. Kuusistost láá 13 sijdâd: Finby, Isokylä, Joensuu, Jullas, Järvenkylä, Korsnäs, Krogsby, Kuusisto kärdin, Kärrom, Munkäng, Rävnäs, Vuorlahti já Ämboda. Kuusjoki. Kuusjokist láá 9 sijdâd: Diskarla (Tiskarla), Hämäläistenkylä, Impola, Kanunki, Kurkela, Kuttila, Kuusjoenperä, Pappila já Skraatarla (Kraatarla ađai Raatala). Köyliö. Köyliössä láá 19 sijdâd: Ehtamo, Hankaankorpi, Huhti, Järvenpää, Kankaanpää, Karhia, Kepola, Köyliönsaari, Lähteenkylä, Pajula, Pehula, Puolimatka, Tuiskula, Tuohiniemi, Uusimaa, Vellinkylä, Vinnari, Voidus já Yttilä. Laitila. Laitilast láá 43 sijdâd: Haaro, Hartikkala, Haukka, Kaariainen, Kaivola, Katinhäntä, Kaukola, Kiveinen, Kodisjoki, Kodjala, Koliseva, Koukkela, Kouma, Kovero, Kovio, Kusni, Laitila (markkân), Lausti, Leinmäki, Malko, Mutainen, Niemi, Nästi, Pahajoki, Palttila, Pato, Pehtsalo, Salo, Seppälä, Sillantaka, Sorola, Soukainen, Suontaka, Syttyä, Torre, Untamala, Vahantaka, Vaimaroinen, Valko, Vekka, Vidilä, Viikainen já Ytö. Lappi. Lappist láá 17 sijdâd já ovtâskâstáállud: Alakieri (Alakeeri), Hauta (ovtâskâstáálu), Kauklainen, Kaukola, Kivikylä, Kodiksami, Kulju, Kullanperä, Kuolimaa, Lappi (Lapinkylä), Murtamo, Mäentaka, Rohdainen (ovtâskâstáálu), Ruona, Skinnarla (Kinnala, ovtâskâstáálu), Sukkala já Ylikieri (Ylikeeri). Lavia. Laviast láá 11 sijdâd: Aluskylä, Haunia, Kalliala, Lavia (markkân), Mustajoki, Myöntäjä, Niemi, Peränkylä, Riiho, Riuttala já Saarijärvi. Lemu. Lemust láá 33 sijdâd: Heikkinen, Helala, Hievuinen, Isovallus, Järäinen, Kaitainen, Kaivonen, Kallela, Kovala, Manterjärvi, Maskulainen, Mattila, Miiainen, Monnoinen, Niittykartano, Nikkarla, Nyynäinen, Oukkula, Pappila, Peinikkala, Raukunen, Seijainen, Seppälä, Taloinen, Tenhola, Torttila, Tukkala, Valpperi, Vastila, Vipinen, Vitikainen, Vähävallus já Yllikäinen. Lieto. Lietost láá 49 sijdâd: Alhojoki, Ankka, Hakula, Hihnala (Hihna), Hiisi, Huilu, Hyssälä, Hyvättylä, Inkoinen, Kahloja, Karvala, Kaskala, Kaurinkoski, Keppola, Ketola, Kilpijoki, Kiusala, Kurkela, Käipilä, Laitio, Lintula, Lommola, Loukinainen, Mellilä, Moisio, Mäkkylä, Nautela, Paappala, Pahka, Pettinen, Pokkola, Pränikkälä, Punittu, Puntamäki, Pyhältö, Raukkala, Rähälä, Sauvala, Sikilä, Sillilä, Taatila, Tammentaka, Teijula, Tootula, Torstila, Vangio, Vanhalinna, Viikka, Vintala já Vääntelä. Loimaa. Loimaast láá 42 sijdâd: Alastaron-Mäenpää, Eura, Haara, Haaroinen, Haitula, Hartoinen, Hattula, Hirvikoski, Hurskala, Ilmarinen, Inkilä, Joenperä, Juva, Karhula, Karsattila, Kauhanoja, Kemppilä, Kesärlä, Klokkarla, Kojonperä ađai Koenperä, Krekilä, Kuninkainen, Kurittula, Kuttila, Köyliö, Lappijoki, Levälä, Lähde, Mäenpää, Niemi, Onkijoki, Pahikainen, Pappinen, Peltoinen, Piltola, Puujalkala, Raikkola, Seppälä, Sieppala, Torkkala, Vesikoski já Vilvainen. Lokalahti. Lokalahtist láá 36 sijdâd: Alhontaka, Haaroinen, Hakula, Heikkalanpää, Hermansaari, Kaimanen, Kelo, Korpi, Korvenranta, Kutkumaa, Kuusisaari, Lokalahti, Loppmeri, Marttila, Mattinen, Muntila, Mähkärlä, Nopperla, Oja, Palkkinen, Perkiö, Pitkäluoto, Pietinalho, Pinipaju, Pyöli, Ranta, Rauttinen, Riihiranta, Ruissaari, Tammisto, Terimaa, Tirkkala, Varanpää, Vartsaari, Viljattula já Väättänen. Luvia. Luviast láá 11 sijdâd já ovtâskâstáállud: Hanninkylä, Korpi, Lemlahti, Luodonkylä, Löytty, Mikola, Niemenkylä, Peränkylä, Sassila (ovtâskâstáálu), Sittlahti já Väipäre. Maaria. Maariast láá 47 sijdâd: Arola, Friskala, Haarla, Haihu, Halinen, Hamaro, Häppilä, Ihamuotila, Illainen, Isohaarla, Iso-Heikkilä, Jäkärlä, Jänessaari, Kaerla, Kaistarniemi, Kastu, Koroinen, Koskennurmi, Kukkola (Kukola), Kulkkila, Kähärlä, Kärsämäki, Maanpää, Maunula, Meltoinen, Metsämäki, Moikoinen, Myllyoja, Paimala, Piipanoja, Pitkämäki, Raunistula, Ruohonpää, Räntämäki, Saramäki, Seulu (Sipsalo), Suikkila, Syvälahti, Taipale, Teräsrautila, Toijainen, Vaistenkylä, Vastmäki, Virusmäki, Ylijoki, Ylikylä já Åvik. Marttila. Marttilast láá 20 sijdâd: Heikola, Hirvas, Huovaristo, Juutila, Karvela, Krouvi, Laurila, Lovi, Maunula, Mäntsälä, Ollila, Palainen, Prunkila, Purhala, Rekoinen, Ruskolainen, Simala, Siutila, Tiipilä já Vättilä. Masku. Maskust láá 42 sijdâd: Ajosenpää, Akkoinen, Auvola, Hujala, Humikkala (markkân), Härmälä, Iinainen, Intola, Juva, Kairinen, Kaituri, Kajala, Kakkarainen, Kalela, Kankainen, Karinkylä, Kaukoinen, Kelhoinen, Kierikainen, Killuva, Kiveinen, Korpi-Iiroinen, Kurittula, Kynnysmäki, Lankila, Laulainen, Lellainen, Luolavuori, Maanpää, Malho, Mäksmäki, Ohensaari, Pakainen, Pappila, Ristimäki, Sopola, Stenberga, Suikkila, Taipale, Tanila, Tujula já Villilä. Mellilä. Melliläst láá 4 siijdâ: Isoperä, Mellilä, Pesänsuo já Vähäperä. Merikarvia. Merikarviast láá 14 sijdâd: Alakylä, Etelämaa, Filppula, Honkajärvi, Kangasniemi, Kasala (Kasaböle), Köörtilä, Lammela, Lankoski, Lauttijärvi, Peippu, Risby (Riispyy), Tuorila já Ylikylä. Merimasku. Merimaskust láá 29 sijdâd: Akkola, Heikkola, Hirvoinen, Horja, Iskola, Järvensuu, Kaksoinen, Karjalainen, Kaukalo, Koveri, Kräkilä, Kukolainen, Kuuslahti, Kuusniemi, Köylijärvi, Lieranta, Lietistenmaa (Lietisij suolluuh), Liiamaa, Lukkarainen, Mälsälä, Pohjalainen, Rautuinen, Riitanpää, Sannainen, Taattinen, Tammisaari, Tanskila, Tärkkinen já Uusikartano. Metsämaa. Metsämaast láá 4 siijdâ: Kallio, Korpi, Majanoja já Metsämaa. Mietoinen. Mietoisijn láá 41 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aarlahti, Antikkala, Haijainen, Harainen (ovtâskâstáálu), Heikkilä (ovtâskâstáálu), Hiippavuori, Hiivala (ovtâskâstáálu), Hämäläinen, Kaivattula, Katavainen, Kaukurla, Kaulakko, Kauvainen (ovtâskâstáálu), Kivivuori (ovtâskâstáálu), Koivisto (ovtâskâstáálu), Kumiruona (ovtâskâstáálu), Kuneinen (ovtâskâstáálu), Kuuskorpi (ovtâskâstáálu), Kurina, Laukola (ovtâskâstáálu), Leinakkala (ovtâskâstáálu), Maununen (ovtâskâstáálu), Mietoinen, Nummi (ovtâskâstáálu), Orkovakkinen, Palokylä (ovtâskâstáálu), Pursila, Pyhä, Pyhäranta (ovtâskâstáálu), Rantavakkinen, Rauvola, Runoinen (ovtâskâstáálu), Ruonkallio, Soukko (ovtâskâstáálu), Tavastila (ovtâskâstáálu), Telkimäki (ovtâskâstáálu), Tervoinen (ovtâskâstáálu), Tiirola (ovtâskâstáálu), Uhlu, Valaskallio já Vähäkylä (ovtâskâstáálu). Mouhijärvi. Mouhijärvist láá 28 sijdâd: Eskola, Hahmajärvi, Hermala, Hyynilä, Häijää, Iirola, Kairila, Kari, Kortesjärvi, Lampinen, Mierola, Murto, Mustianoja, Pukara, Rienilä, Ryömälä, Saikkala, Salmi, Tervamäki, Tiisala, Tomula, Tupurla, Uotsola, Valkama, Venesmäki, Vestola, Vesunti já Yliskallo. Muurla. Muurlast láá 15 sijdâd já ovtâskâstáállud: Harjola, Ilola (ovtâskâstáálu), Järvi, Kaukelmaa, Kaukola, Kistola, Koski, Muurla, Pullola, Pyöli, Ranta, Ruotsala, Suoloppi (ovtâskâstáálu), Vähä-Pullola (ovtâskâstáálu) já Äijälä. Mynämäki. Mynämäkist láá 59 sijdâd: Aakula, Haapainen, Haloila, Halso, Hurula, Huoli, Ihalainen, Jutila, Juva, Karhula, Karjakoski, Kasurla, Kattelus, Keijainen, Kintikkala, Kivikylä, Korvensuu, Kukola, Kälälä, Laavainen, Lankkinen, Lemmettylä, Lepistö, Liuskallio, Majalainen, Maunula, Mielismäki, Munnuinen, Munttinen, Mustila, Myllykylä, Mäenkylä, Nakkila, Neuvoinen, Nihattula, Nihdeinen, Nukkila, Nuuskala, Pahikkala, Palolainen, Parsila, Pellilä, Perpoinen, Pursinen, Rahkola, Raimela, Ruotsinmäki, Ruutila, Seppälä, Sunila, Suorsala, Tammisto, Tapaninen, Tarvainen, Tiuvainen, Tursunperä, Vallainen, Vihtamäki já Värräinen. Naantali táálunkieldâ. Naantali táálunkieldâst láá 29 sijdâd: Haijainen, Herttula, Immanen, Inttilä, Isokylä, Jaakola, Karvetti, Keitilä, Kirstilä, Kuivalahti, Kukola, Kultaranta, Kunnainen, Käkölä, Lapila (Ekstenholm), Latvo, Luolala, Löytäne, Miekkula, Pappila, Pyöli, Saksila, Soininen, Suovuori, Taimo, Tammisto, Vaadio, Venka já Viiala. Nakkila. Nakkilast láá 16 sijdâd: Arantila, Kirkkosaari (Kyrkholm), Kukonharja, Kyllijoki, Lammainen, Lautila, Leistilä, Masia, Myllärinkylä, Pakkala, Ruhade, Ruskela, Soinila, Tattara, Viikkala já Villilä. Nauvo. Nauvost láá 63 sijdâd: Antböle, Backas, Berghamn, Biskopsö, Borstö, Böle, Dalkarby, Druckis, Ernholm, Finby, Gullkrona, Grännäs, Grötö, Gyttja, Haverö, Hangslaks, Humleholm, Högsar, Innamo, Jälist, Kirjais, Kivis, Klobbnäs, Kopparholm, Korsnäs, Koum, Krok, Kvivlaks, Käldinge, Käldö, Laggarnäs, Lökholm, Mattnäs, Mielis, Nötö, Packais, Pensar, Piparby, Prostvik, Poutuis, Risis, Samslaks, Sandholm, Sandö, Seksnappa, Sellmo, Simonby, Själö (Seili), Sommarö, Spink, Stenskär, Strandby, Sydänperä, Såris, Tackork, Toras, Trunsö, Valmoholm, Vandrock, Vansor, Vikom, Vikperä já Väcklaks. Noormarkku. Noormarkkust láá 8 sijdâd: Finpyy (Finby), Harjakangas, Kahaluoto, Kairila, Lassila, Noormarkku (Norrmark), Rudanmaa já Söörmarkku (Södermark). Nousiainen. Nousiaisijn láá 49 sijdâd: Aatola, Alakylä, Haatila, Hakola, Heininen, Hyrkkö, Järäinen, Kaisela, Kaitarainen, Kallunen, Keskusoja, Killainen, Koljola, Kulola, Kytöinen, Kärrynen, Kärmälä, Köönikkälä, Laaleinen, Laihonen, Leinainen, Mahala, Moijonen, Nummi, Nutturla, Oja, Paijula, Paistanoja, Pakainen, Palo, Papumäki, Puotunen, Rekoinen, Repola, Riitalho, Ristimäki, Riukula, Saksala, Sontamala, Sukkinen, Tappuri, Topoinen, Toroinen, Vadanvainio, Vainionpohja, Vainoinen, Valpperi, Vastlahti já Vuorenpää. Oripää. Oripääst láá 6 siijdâ: Juvankoski, Latva, Maanpää, Makkarkoski, Oripää já Tanskila. Paattinen. Paattisijn láá 16 sijdâd: Alakylä, Auvainen, Auvaismäki, Iskainen (markkân), Joenperä, Kreivilä, Paavola, Paijula, Poso, Skinnarla, Tekkala, Tiipilä, Törmäinen, Ullainen, Uro já Viikkala. Paimio. Paimiost láá 89 sijdâd: Aakoinen, Anttila, Aro, Askala, Auvola, Eppi, Evais, Fuila, Hakkapyöli, Halkilahti, Hanhijoki, Hirvonpää, Huso, Ilttula, Immainen, Iso Heikoinen, Iso Preitilä, Jaakoppi (S:t Jakob), Jalkala, Juntola, Kaila, Kaimala, Kaistila, Kaivosi, Kajanoja, Kaleva (Ala- já Keski-Kaleva), Kauhais, Kerkola, Kevola, Kinkka, Kirnula, Korkeakylä, Kovala, Kruusila, Kruuvais, Kulhomäki, Kuoppila, Kurki, Kyllelä, Kyysilä, Laaroinen, Laiterla, Loppi ađai Spurila, Lovi, Luuspää, Majankalma, Maljamäki, Marjavuori, Meisala, Meltola, Merianttila, Miettula, Munkkila, Nakolinna, Naskarla, Nummenpää, Oinila, Pappila, Penimäki, Pennais, Penttilä, Perälä, Potkela, Rautalho, Rekottila, Rukkijoki, Räpälä, Saari, Sattela, Sievola, Siililä, Silkkilä, Silvola, Skörbäck, Spurilankylä, Suksela, Taatila, Tanisi, Tamero, Toikkala, Tupila, Tuuvala, Vartsalo, Viksberg, Villisi, Vista, Vuoltee, Vähä Heikoinen já Yrjövuori. Parainen. Paraisijn láá 100 sijdâd: Attu, Bjursäng, Björkö, Bläsnäs, Boda, Bodnäs, Bollböle, Bollstad, Brattnäs, Degerby, Domarby, Ersby, Fagerkulla, Fallböle, Gammelgård, Garsböle, Granvik, Grisböle, Gräggböle, Grundvik, Gunnarsnäs, Haraldsholm, Heisala, Håggais, Jermo, Kapellstrand, Kassor, Kirjala, Koikulla, Kopparö, Kouppo, Kurckas, Kvidja (Kuitia), Kyrkäng, Kårlaks (Kårlax), Källvik, Lampis, Lapplaks, Lemlaks (Lemlahti), Levo, Lielaks (Lielahti), Lillby, Lillmälo, Lilltervo, Lofsdal, Loskarnäs, Mattholm, Mielisholm, Muddais, Munkbacka, Myrby, Mågby, Mörkby, Mörkvik, Neder-Kirjala, Nilsby, Norrby, Nulto, Ontala, Parsby, Pitå, Piukala, Pyhänsuu, Petteby, Pölsböle, Rövarnäs, Sandvik, Seivis, Siggnäs, Siltala (Sildala), Simonby, Skogböle, Skråbbo, Skräbböle, Skyttböle, Skyttala, Skärmola, Sorpo, Storgård, Stormälo, Strandby, Sunnanberg, Sydmo, Sydänperä, Sysilaks (Sysilax), Såris, Söderby, Tara, Tennby, Tennäs, Tervsund, Toijois, Träskby, Vallis, Vannais, Vepo, Västermälo, Vidkulla, Våno já Ybbersnäs. Parkano. Parkanost láá 15 sijdâd: Alaskylä, Heittola, Kuivasjärvi, Lapinneva, Linnankylä, Miettinen, Nerkoo, Parkano, Raivaluoma, Raivala, Riitiala, Sydänmaa, Tevaniemi, Vahojärvi já Vuorijärvi. Perniö. Perniöst láá 98 sijdâd: Aaljoki, Aimontappo (Aimontapo), Aitlahti (Aitolaks), Alaspää, Alimälkilä (Alasmelkkilä), Anjala, Arpalahti (Arpala), Asteljoki (Aslo), Boböle (Puopyöly), Bondböle (Puontpyöly), Breitsböle (Preitti), Broända (Provani), Ekkulla (Eikkulla), Ervastböle (Ervasto), Ervelä, Foudila (Foula), Gästerby (Kestriki), Haarla, Haaroinen (Haaro), Heikkilä, Hentola, Hirvilahti, Huhti, Hämeenkylä, Isokuusto (Kuusto), Juvela, Kakola, Kanturböle (Kanturpyöly), Kaukonböle (Kaukonpyöly), Ketunböle (Ketunpyöly), Kieronperä, Kirakka, Kirjakkala, Kivelä, Knaapila, Koivisto (Koisto), Kokkila, Kollarla, Korvenkylä, Kovamäki (Kouvola), Krootila, Kuhmisi (Kuhminen), Kumionpää, Kyynämäki (Kynämäki), Kyynärä, Laiterla (Laitla), Lapparla, Lappnäs (Lapnasi), Lassinböle, Latokartano (Näsegård), Laukka, Lehtiniitty, Lemunkartano (Lemogård), Liite (Liiri ađai Lidö), Lintilä, Lupaja, Långvik (Lanviikki), Lövböle (Leipyöly), Makarla (Makkarböle), Matildedal, Merihuhti, Metsäkylä, Metsänoja, Mussaari, Mutaisi, Mäkisauru, Mälkilä (Melkkilä), Nokoi ađai Nokoinen, Nurkkila, Paarskylä, Penttilä, Pettälä, Pohjankartano (Pojogård), Pohjankylä, Pyhäjoki, Pääris, Saari, Skoila (Skinnfällskog), Sormijärvi, Soukka, Stor-Baggböle (Iso-Pakapyöly), Suksenböle (Suksenpyöly), Suomenkylä, Suomenniittu (Finnäng), Sydänsauru, Talonpojanteijo (Bondtykö), Teijo (Tykö), Tilkkala, Torkkila, Träskböle (Trespyöly), Tuohittu (Tuohitto), Varvkankari, Vihiniemi (Vihnämäki), Viipuri (Frilla ađai Viborgsgård), Väärlä, Ylönkylä, Yliskylä (Överby) já Äyrilä. Nubástusah: Ive 1961 Strömma já Germundsvedja siijdah Kemiöst lahtojii Perniön. Pertteli. Perttelist láá 16 sijdâd: Haali, Hähkänä, Inkeri, Isohiisi, Kaivola, Kajala, Kaukola, Nokkahiisi, Patala, Pitkäkoski, Pöytiö, Romsila, Tattula, Valkjärvi, Vihmalo já Vähähiisi. Piikkiö. Piikkiöst láá 48 sijdâd já ovtâskâstáállud: Aerla, Aininen, Andelmaa, Aro, Böle, Finby, Hadvala, Harvaluoto, Hiirlä, Hirsund, Hulkkio, Huttala, Iso Hepojoki, Isokartano, Joensuu, Kalainen, Kavalto, Kemperlä, Kierlä, Kokolahti, Koroinen, Koski, Kuotila, Linnunpää, Lyytikylä, Moisio, Niemi, Makarla, Oorlahti, Ootoinen, Perttala, Pukkila, Pussila, Puurkankari, Raadelmaa, Ratsula, Runko, Salvela, Suni, Teppala, Tiskarla, Tuomola, Tuorla, Villis, Viukkalo, Vähä Hepojoki, Vähäkylä já Yltöinen. Pomarkku. Pomarkkust láá 9 sijdâd: Harhala, Honkakoski, Kiilholma (Kilholm), Kivijärvi, Laitila, Längelmäki, Pomarkku (markkân) (Påmark), Tuunajärvi já Uusikylä. Pori táálunkieldâ. Pori táálunkieldâst láá 13 sijdâd: Aittaluoto (Bodskär), Hyvelä (Hjulböle), Kokemäensaari (Inderö), Kuuminainen (Kumnäs), Lyttylä (Lyttskär), Pietniemi (Pänäs), Preiviiki (Bredvik), Ruosniemi (Rosnäs), Toukari (Torbonäs), Tuorsniemi (Thorsnäs), Viasvesi, Vähä-Rauma (Lill-Raumo) já Yyteri (Ytterö). Punkalaidun. Punkalaidunist láá 20 sijdâd: Halkivaha, Hankuri, Haviokoski, Jalasjoki, Kannisto, Kanteenmaa, Kivisenoja, Kokkoila, Koski, Kostila, Kouvola, Liitsola, Moisio, Mäenpää, Oriniemi, Parrila, Sarkkila, Talala, Teikarla já Vanttila. Pyhämaa. Pyhämaast láá 10 sijdâd: Edväinen, Heinänen, Kammela, Ketteli, Kuivarauma, Kukanen, Kursila, Merisaarnisto (meridum sirdeđ Kalantist Pyhämaan), Pitkäluoto já Pyhämaa. Pyhäranta. Pyhärantast láá 18 sijdâd: Hirsilahti, Ihode, Kauhianpää, Kaukka, Kaunissaari, Kukola, Lahdenvainio, Nihtiö, Nuuski, Polttila, Radansuu, Reitula, Rihtiniemi, Rohdainen, Santio, Valkamaa, Varhokylä já Ylikylä. Pöytyä. Pöytyäst láá 32 sijdâd: Auvainen, Ellinen, Helttula, Himainen, Jalkala, Juotola, Juva, Kantola, Karhunoja, Kaulanperä, Kaulansuu, Koivisto, Kolkkinen, Kulhua, Kumila, Lankkinen, Leisala, Mustanoja, Mäkiäinen, Naaranoja, Oja, Ordenoja, Paju, Pappila, Pihlava, Puho, Pöytyän Haveri, Raatikainen, Riihikoski, Taipalsaari, Vauranoja já Vistola. Raisio. Raisiost láá 31 sijdâd: Artukainen, Bagarla, Hauninen, Hyrköinen, Ihala, Inkoinen, Kalkila, Kemppilä, Kerrola, Kerttula, Krookila, Kuloinen, Mahittula, Metsäkylä, Metsäsylttylä, Miekelä, Mälikkälä, Nuorikkala, Paavola, Pahaniemi, Pansio, Perno, Petäsmäki, Pirilä, Polusmäki, Ristimäki, Somersoja, Tahvio, Upalinko, Vaisaari já Vattela. Rauma táálunkieldâ. Rauma táálunkieldâst láá 18 sijdâd já ovtâskâstáállud: Anttila, Haapasaari (ovtâskâstáálu), Kolla, Kortela, Kulamaa, Lahti, Nihattula, Sampaanala (ovtâskâstáálu), Sorkka, Soukainen, Taipalmaa (ovtâskâstáálu), Tarvola, Unaja, Uotila, Vasarainen, Vermuntila, Voiluoto já Äyhö. Rusko. Ruskost láá 11 sijdâd: Asola, Hiidenvainio, Hujala, Kankare, Liukola, Lähteenmäki, Munittula, Märttelä, Papumäki, Rusko markkân já Uttula. Rymättylä. Rymättyläst láá 66 sijdâd: Aatila, Ahteentaka, Ajola, Alakylä, Anttila, Antola, Autuinen, Brunnila, Hankaanperä, Hanka, Heinäinen, Hintsala, Hämölä, Hämmärö, Isopoikko, Järvenperä, Kaarniitta, Kaastla, Kauppila, Kepuinen, Kinttala, Kirjala, Knaapila, Koisaari, Koivusaari, Kuivainen, Kurala, Kurjenrauma, Kurinen, Leikkinen, Leiklahti, Lookila, Maanpää, Maisaari, Maskulainen, Meinikkala, Metsäpoikko, Montola, Ojainen, Okala, Paavainen, Pakinainen, Peräinen, Pornainen, Pulkkala, Raula, Riiainen, Riittiö, Ruokorauma, Ruotsalainen, Röödilä, Saarla, Salo, Santala, Seppälä, Suikkila, Suutarla, Taipale, Tanila, Valtainen, Vanhakylä, Veluinen, Viljainen, Ylikylä, Ylttinen já Äijälä. Sauvo. Sauvost láá 91 sijdâd: Alsböle, Amböle, Birkkärr, Britsböle, Brännkärr, Dals, Danskulla, Dikarböle, Finkulla, Finskylä, Flossböle, Foudila, Gripsböle, Haarakallio, Haddböle, Hallela, Hemböle, Holvastböle, Hännikböle, Hännälä, Härmälä, Ingniemi, Isomäkipää, Isopalike, Isosilkkilä, Järvenkylä, Kalainen, Kaukola, Kavalto, Knappböle, Koorla, Korpela, Korsnäs, Korvala, Koski, Kosundböle, Koutböle (Kouttu), Kuggböle, Kursalo, Lattmark, Lautkankare, Liesniemi, Liivala, Luola, Lurböle, Marike, Mattböle, Martböle, Mäenala, Naarslahti, Nummenpää, Osmalahti, Paddainen, Pappila, Patarautila, Pyrilä, Raitniemi, Rajalahti, Rikaniemi, Ristniemi, Ruona, Ruonlahti, Salmensuu, Salmi, Sarapisto, Saustila, Sauvo markkân, Sillankorva, Sillanpää, Siuri, Skörsböle, Slätsböle, Sodaböle, Sorrböle, Sunnanberg, Svartsböle, Sydänmaa, Tallböle, Tapila, Timperlä, Vahtinen, Vartsalo, Västerkulla, Vesti, Vuotkulla, Vähäkylä, Vähämäkipää, Vähäpalike, Vähäsilkkilä, Ylistaro já Åkers. Siikainen. Siikaisijn láá 14 sijdâd: Haapakoski, Hirvijärvi, Leppijärvi, Leväsjoki, Nauriskoski, Osara, Otamo, Petkele, Pyntäinen, Saarikoski, Sammi, (Vanha- já Uusi-)Samminmaja, Siikainen já Vuorijärvi. Suodenniemi. Suodenniemist láá 15 sijdâd: Jalkavala, Kiikoinen, Kittilä, Koivuniemi, Kouraniemi, Lahdenperä, Leppälammi, Makkoinen, Pajuniemi, Peräkunta, Pohjakylä, Pyykoski, Suodenniemi, Sävi já Taipale. Suomusjärvi. Suomusjärvist lijjii ive 1922 16 sijdâd: Ahtiala, Arpalahti, Hintsala, Häntälä, Kettula, Kitula, Korla, Lahnajärvi, Laidike, Laperla, Lemula, Rautsuo, Salittu, Salmi, Suomusjärvi já Taipale. Suoniemi. Suoniemist láá 10 sijdâd: Kauniainen, Kulju, Mauri, Pakkala, Ruolahti, Sarkola, Suoniemi, Tyrisevä, Urmia já Vahalahti. Säkylä. Säkyläst láá 5 siijdâ: Iso-Säkylä (markkân), Korpi, Löytäne, Pyhäjoki já Vähä-Säkylä. Taivassalo. Taivassalost láá 58 sijdâd: Ahainen, Hakkenpää, Halesmäki, Helsinki, Hilloinen, Hurunkorpi, Huitila, Huukanen, Hylkilä, Hyövelä, Inkeranta, Isokorpi, Isosärkilä, Järppilä, Järvenperä, Kahiluoto, Kaitainen, Karhula, Kaustio, Ketarsalmi, Keräsaari, Koivisto, Kouvoinen, Kummila, Kurjala, Kyrö, Lahdenperä, Leikluoto, Lemmetyinen, Lempoinen, Liittinen, Marjunen, Mierla, Mussalo, Onnikmaa, Palai, Pallila, Paltvuori, Punttinen, Rouhu, Rytsälä, Sannainen, Santala, Sarsala, Taipale, Tammisto, Toroinen, Touppa, Tuomarainen, Tuomoinen, Uskainen, Uurna, Vainionperä, Vehanen, Viianen, Vuorenpää, Vuorte já Vähäsärkilä. Tarvasjoki. Tarvasjokist láá 21 sijdâd: Eura, Horinen, Hungerla, Jauhola, Juva, Kallela, Karhula, Killala, Kättylä, Liedonperä, Mäentaka, Satopää, Seppälä, Suitsula, Suurila, Tarvasjoki markkân, Tiensuu, Tuomarla, Tuorila, Tyllilä já Yrjöntylä. Tyrvää. Tyrvääst láá 40 sijdâd: Eko, Houhajärvi, Humaloja, Hätilä, Isojärvi, Järvenpää, Juti, Kahimala, Kalliala, Kaltila, Kaltsila, Kaukola, Ketola, Koivula, Komerola, Laukula, Leiniälä, Liuhala, Lousaja, Lummaja, Marttila, Nuupala, Näntölä, Ojansuu, Pohjala, Rautajoki, Roismala, Ruoksamo, Sammaljoki, Soinila, Soukko, Stormi, Tapiola, Tyrvää, Uusikylä, Varila, Vataja, Vehmaa, Vihattula já Vinkkilä. Ulvila. Ulvilast láá 12 sijdâd já ovtâskâstáállud: Friitala (Friby), Haistila, Harjunpää (Härpö), Kaasmarkku (Karlsmark), Lattomeri, Rantala, Ravaninkylä (Ragvaldsby), Saari (ovtâskâstáálu), Sunniemi (ovtâskâstáálu) (Sonnäs), Suolisto (ovtâskâstáálu), Suosmeri já Vanhakylä. Uusikaupunki táálunkieldâ. Uusikaupunki táálunkieldâst láá 10 sijdâd: Haukiharja, Kuddholm, Lepäinen, Lyökki (Ylötynkari), Merikaskinen, Oksalanpää (Gammelby), Pirkholma, Putsaari, Salmi já Vohdensaari. Uusikirkko. Kalantist láá 60 sijdâd: Alsila, Elkkynen, Hakoinen, Hallu, Halola, Harikkala, Haudo, Haudonsaari, Hyninen, Häähä, Inhamo, Jaakkolankorpi, Kahlonen, Kainu, Kaivola, Kallela, Kaskinen, Katina, Kaukamo, Kinko, Korvenkylä ađai Korpi, Kuuvantaka, Kylähiisi, Kytämäki, Lahti, Maurumaa, Männäinen, Orvio, Palsa, Paulahti, Pehto, Petes, Pettänen, Piitorauma, Putta, Pyrrilä, Ridanala, Ruonanperä, Saarnisto, Sairinen, Sannainen, Santtio, Siivola, Siivottu, Siuttila, Sundholm, Suontaka, Suurikkala, Taipale, Tammisto, Tuorlahti, Tynki, Uussaari, Vahterus, Varjoranta, Varhela, Vellua, Viisola já Villilä. Uskela. Uskelast láá 32 sijdâd: Anjala, Anisi, Breidilä, Falkkila, Fulkkila, Hakostaro, Hankala, Haukkala, Hämeenkylä, Hämmäinen, Isokylä, Karjaskylä, Karlberg ađai Pettilä, Kaukvuori, Kavila, Kurjenpahna, Kälpiö ađai Kelppe, Kärkkä, Lopenkylä, Moisio, Mäenala, Närvelä, Pahkavuori, Pappinen, Pukkila, Rauvola, Röykkälä, Salon kylä, Tottola, Ullenpyöli, Veitakkala já Villilä. Vahto. Vahtost láá 17 sijdâd: Askainen, Auvainen, Hemmola, Hyrköinen, Inkinen, Kautranta, Kierikkala, Koivisto, Kylämäki, Laukola, Lavamäki, Parikka, Peijari, Riittiö, Seppälä, Silvola já Sysimäki. Vampula. Vampulast láá 14 sijdâd: Hanhikoski, Huhtaa, Kotaja, Kukonharja, Kärväselä, Matkusjoki, Murto, Punola, Sallila (markkân), Salmenoja, Siivikkala, Soinila, Tamare já Vampula. Vehmaa. Vehmaast láá 96 sijdâd: Ane, Antola, Ennys, Gunnila, Haapanala, Heikola, Hermula, Hiedo, Hietajärvi, Hilleinen, Himoinen, Hinnuri, Huruinen, Huukainen, Ilmarinen, Inkurinen, Irjala, Isoalho, Kaipinen, Kaivoinen, Karaluoto, Karintaka, Kaukola, Kauramäki, Kesoinen, Ketto, Kiikoinen, Kiima, Kiimkallio, Kirkkomäki, Kivijärvi, Korpi, Koski, Krookkinen, Kupusjärvi, Kuulila, Lahdenranta, Lahdinko, Laitinen, Lallinen, Lammi, Lautanala, Lempiö, Ludila, Maarijärvi, Maitila, Manterkaisti, Mylly, Nakkila, Nuhjala, Oja, Pankkio, Papala, Piettinen, Piiloinen, Pitkiskallio, Pullila, Pummainen, Puotila, Puosta, Putta, Pyöli, Rahikkala, Rahkmala, Rautila, Reinilä, Revo, Riihivainio, Riittiö, Ristinkylä, Rokainen, Saarikkala, Salo, Seipsaari, Sillankorva, Soinila, Takala, Tanila, Tarvola, Taskala, Tommila, Tuomarla, Tuomoinen, Uhlu, Ukkila, Vahilainen, Vallila, Vanhakylä, Varttainen, Vihtjärvi, Viiainen, Viljainen, Vilu, Vinkkilä, Ylöjärvi já Yötiö. Velkua. Velkuast láá 9 sijdâd: Haukka, Kalsor, Kettumaa, Krööpilä, Palva (markkân), Pohjakylä, Salavainen, Teersalo já Tiurla. Viljakkala. Viljakkalast láá 10 sijdâd: Harhala, Hiiroinen, Inkula, Karhen kylä, Koivisto, Mahnala, Sarkkila, Sontu, Särkä já Viljakkala. Västanfjärd. Västanfjärdist láá 17 sijdâd: Billböle, Brännboda, Finsjö (Finsö), Galtarby, Gräggnäs, Kobböle, Misskärr, Nivelaks, Norrlammala, Pörtsnäs, Sirnäs, Söderlammala, Södersundvik, Tappo, Västanfjärd, Västerillo já Östanå. Yläne. Ylänest láá 13 sijdâd: Heinijoki, Huvitus, Keihäskoski, Kolinummi, Kurala, Kärrilä, Lietsala, Pramila, Tourula, Uusikartano, Vainionperä, Yläneenkartano ađai Vanhakartano já Yläne markkân. Uđđâeennâm lääni. Ive 1917 tiäđui mield Uđđâeennâm läänist lijjii 1 298 sijdâd já ovtâskâstáállud. Anjala. Anjalast láá 8 sijdâd: Ahvio, Anjala, Junkkari, Kaukasuo, Korpi, Muhniemi, Takamaa já Ummeljoki. Artjärvi. Artjärvist láá 5 siijdâ: Artjärvi, Hietana, Kinttula já Salmela, Ratula já Villikkala. Askola. Askolast láá 12 sijdâd: Askola, Huuvari (Hovarböle), Juornaankylä (Jordansböle), Korttia, Monninkylä, Nalkkila, Nieto, Puhar-Onkimaa, Särkijärvi, Tiilää (Stigsböle), Vahijärvi já Vakkola. Bromarv. Bromarvist láá 28 sijdâd: Basaböle, Bengtsår, Bojnäs, Bredvik, Bromarv, Brutuböle, Grundsund, Håkansarv, Kalvdal, Kansjärvi, Kivitok, Knopkägra, Kårböle, Kägra, Könick, Nitlax (Niitlahti), Norrstrand, Orflax, Padva, Pargas, Revbacka, Rekuby, Rilax (Riilahti), Skata, Söderstrand, Vättlaks, Öjby já Östanberg. Degerby. Degerbyst láá 25 sijdâd: Berg, Billskog, Botans, Degerby, Domarby, Flyt, Gunnarbacka, Halvdels, Knappa, Kopparnäs, Kåksby, Kämpbacka, Kärr, Maggböle, Malm, Prålsbacka, Rådkila, Strand, Stubböle, Torbacka, Tvära, Vormö, Väster-Solberg já Öster-Solberg. Elimäki. Elimäkist láá 26 sijdâd: Haapala, Hongisto, Huitila, Hämeenkylä, Jokela, Joensuu, Kesola, Koskisto ađai Teutkoski, Mettuoli, Mettälä, Moisio, Mommola, Mustila, Myllylä já Porrassuo, Mäkiselkä, Naaranoja (Naara), Nappa, Nokkala, Peippola, Rahikkala, Ratula, Raussila já Takamaa, Teuronen, Villikkala já Pitkäsilta, Vilppula já Värälä. Espoo. Espoost láá 62 sijdâd: Backby, Bemböle, Björnvik, Bodom, Bolarskog, Brevik, Bölsby, Dåvitsby, Espoonkartano (Esbogård), Fannsby, Finno (Finnå), Forsbacka, Frisans, Gloms, Gräsagård, Gumböle, Gunnars, Hagalund, Hemtans, Järvenpää (Träskända), Karvasbacka, Kilo, Klobbskog, Kockby, Konungsböle, Kurtby, Kvarnby, Kvisbacka, Köklaks, Lahnus, Luuk, Lövkulla, Mankans, Mankby, Mattby, Moisio (Moisö), Morby, Mulby, Myntböle, Mårtensby, Mäkkylä, Niemis, Noks (Nouks), Nupurböle, Oitans, Pappila (Prästgården), Rödskog, Skrakaby, Smedsby, Snettans, Sperrings, Stensvik, Storhoplaks, Svinö (Sommarö), Söderskog, Södrik, Sökö, Takkula (Tackskog), Träskby, Urberga, Vanhakylä (Gammelgård) já Vällskog. Hanko táálunkieldâ. Hanko táálunkieldâst láá 3 siijdâ: Hangonkylä (Hangöby), Sandö já Täktom. Helsig táálunkieldâ. Helsig táálunkieldâst láá 46 sijdâd: Baggböle (Pakinkylä), Biskopsböle, Botböle (Puotinkylä), Brutuby, Brändö (Palosaari), Degerö, Domarby (Tuomarinkylä), Drumsö, Fastböle, Hanaböle, Haxböle, Helsig táálunkieldâ markkân, Hertonäs (Herttonainen), Håkansböle, Hämeenkylä (Tavastby), Kvarnbacka, Kånala, Kårböle, Kottby (Käpylä), Käinby, Lappböle, Lillhoplaks (Pikku Huopalahti), Malm (Malminkylä), Mellungsby (Mellunkylä), Munkkiniemi (Munksnäs), Mårtensby (Martinkylä), Nackböle, Nordsjö, Oulunkylä (Åggelby), Pappila, Ripuby, Seutula (Sjöskog), Silvola (Vantaa)|Sillböle, Skattmansby, Skomakarböle, Sottungsby, Staffansby (Tapaninkylä), Tali, Tikkurila (Dickursby), Turholm, Tolkby, Tomtbacka, Vik, Vinikby, Västersundom já Övitsböle. Hyvinkää. Hyvinkääst láá 7 sijdâd: Hyvinkää, Hyvinkää sajattâh, Kytäjärvi, Nukari, Ridasjärvi, Vaivaro já Ylentalo. Iitti. Iittist láá 22 sijdâd: Haapakimola, Kauramaa já Jokue, Kausala (já Konttila), Keltti (já Maunuksela), Iitti markkân, Koliseva, Koskenniska, Kuusaanniemi, Kuusankoski fabrik, Lyöttilä, Muikkula, Niinimäki, Perheniemi ađai Pärhäniemi (já Kaukas fabrik), Pilkanmaa ađai Kyöperilä, Radansuu, Saaroinen, Sitikkala, Säyhde, Sääskjärvi, Taasia, Tapola já Vuolenkoski. Inkoo. Inkoost láá 61 sijdâd: Backa, Barö, Bastö, Bjurs, Bolstad, Breds, Bredslätt, Böle, Dal, Dams, Elsjö, Espings, Finnböle, Finnpadda, Gråmarböle, Gumböle, Gårdsböle, Haga, Hirdal, Hovgård, Illans, Ingarskila, Innanbäck, Joddböle, Johannesberg (ađai Jävurböle), Jutans, Kalkulla, Krämars, Kusans, Lill-Ramsjö, Linkulla, Lågnäs, Långvik, Mosaböle, Näs, Ors (ađai Mars), Prästgården, Pålsböle, Rankila, Rövass, Siggböle, Sonasund, Stormora, Stor-Ramsjö, Ström, Svartbäck, Svenskby, Sågars, Torp, Torstholm, Täkter, Utanåker, Vars, Vassböle, Vestanby, Vestankvarn, Vesterby, Vesterkulla, Ålkila, Ålö já Österkulla. Jaala. Jaalast láá 14 sijdâd: Ansalahti, Haapalahti, Hartola, Honnila, Huhdasjärvi, Jaala, Karijärvi, Kimola, Paljakka, Palojärvi, Siikakoski, Taipale, Uimila já Vesala. Karjaa. Karjaast láá 56 sijdâd: Backby, Bengtsmora, Björnbollstad, Bondby, Brasby, Bredvik, Brynikbacka, Bålaby, Båtsmora, Bällarby, Bällby, Böhle, Degerby já Domargård, Dönsby, Finnbacka, Finnby, Grabbacka, Grundsjö, Gösbacka, Heimos, Hållsnäs, Högben, Ingvallsby, Joddböle, Jällsby, Kansbacka, Karjaa sajattâh, Kasabacka, Kasaby, Kihla, Kleven, Knapsby, Kroggård, Lågbacka, Läpp, Mangård, Mjölbollstad, Mjölnarby (Svartå sajattâh kulá taas), Mustio (Svartå), Nyby, Pappila, Päsarby, Reiböle, Romsarby, Sannas, Smedsby, Snällböle, Starkom, Sutarkulla, Svarvarböle, Svedja, Torsböle (Tryckobacka), Vestanby, Visanbacka já Österby. Karjalohja. Karjalohjast láá 27 sijdâd: Härjänvatsa, Ilmoniemi, Immola, Karkali, Kattelus, Kourjoki, Kuusia, Kärkelä, Lohjantaipale, Lanviikki (Långvik), Linhamari (Lönnhammar), Maila, Makkarjoki, Murto, Mustlahti, Nummijärvi, Pappila, Pellonkylä, Pipola, Puujärvi, Pyöli (Böle), Saarenpää, Sakkola, Suurniemi, Särkjärvi, Talia já Tammisto. Kirkkonummi. Kirkkonummist láá 95 sijdâd: Abrahamsby, Bergstad, Biskopsböle, Bobäck, Bondarby, Båtvik, Böhle, Danskarby, Domvik, Dåvits, Edis, Edö, Estby, Finnby, Finsbacka, Friggesby, Gesterby, Getberg, Gillobacka, Grundträsk, Gumbacka, Gunnarsby, Gunnarskulla, Haapajärvi, Hievala (Övidskog), Hila, Hilabäck, Hindersby, Hirsala, Honskby, Hullus (Framnäs), Hvitträsk, Häggesböle, Hällnäs, Ingels, Ingvaldsby, Jolkby, Jorvas, Junckars, Järsö, Kalljärvi, Kantvik, Karuby, Kattholm, Kauhala, Knopps, Kolsarby, Korkkulla, Koski, Kvarnby, Kvis, Kylmälä, Kärras, Lapinkylä (Lappböle), Leivola (Leivosböle), Lill-Estby, Lill-Kantskog, Loviselund, Långstrand, Masaby, Mattby, Medvästö, Munkkulla, Navala, Nägels, Näse, Obbnäs, Oitbacka, Petäjärvi (Anttila), Porkkala, Rilaks, Sarvik, Skinnars, Smedsby, Smeds-Edö, Sperrings, Storkansskog, Storms, Strömsby, Stubbans, Sundsberg, Sävvalla, Torsvik, Tolls, Träskby, Veikkola, Vohls, Vårnäs, Värby, Ytterkurk, Ådbäck, Ängvik, Överby, Överkurk já Österby. Lappträsk. Lapinjärvist láá 12 sijdâd: Bäckby (Pekinkylä), Harsböle, Hindersby (Hinterinkylä ađai Hintrikinkylä), Ingermansby (Latokartano), Kimonkylä (Kimoböle), Labby (Lapinkylä), Lapinjärvi markkân (Kappelby), Lindkoski (Linkkoski), Norrby (Vasarankylä), Pockar (Pukaro), Porlammi (Porlom) já Rudom (Rutumi). Liljendal. Liljendalist láá 9 sijdâd: Andersby (Anteronkylä), Drombom (Rumpila), Embom, Eskilom (Eskelinkylä), Garpom, Hommansby (Huomanninkylä), Hopom, Michelspiltom (Umpala) já Sävträsk (markkân). Lohja. Lohjast láá 63 sijdâd: Ahtiala, Askola, Hermala, Hietainen, Hiittinen, Hongisto, Humppila, Immula, Jalassaari, Jantoniemi, Jönsböle, Kaijola, Karnainen, Karstu, Kirkniemi (Gerknäs), Kittfall, Koikkala, Koski, Kouvola, Kunnarla (Gunnars), Kutsila, Kyrkstad (markkân), Laakspohja (Laxpojo), Lehmijärvi, Lohjankylä (Lohjannummi), Lylyinen, Maikkala, Maksjoki, Marttila, Moisio, Muijala, Mynterlä, Mårbacka, Ojamo, Orsnäs, Outamo, Paksalo, Paloniemi, Pappila, Pauni, Paavola, Pietilä, Piispala (Biskopsnäs), Pulli, Routio, Röylä, Seppälä, Skraatila, Suittila, Suur-Teutari (Stor-Tötar), Talpela, Torhola, Vaanila, Valla (Vahlby), Vanhakylä, Vappula (Vabby), Varola, Vasarla, Veijola (Vejby), Vendelä, Virkkala (Virkby), Vohloinen (Vohls) já Vähä-Teutari (Lill-Tötar ađai Ytter-Tötar). Myrskylä. Myrskyläst láá 11 sijdâd: Backböle (Pakila), Grevnäs (Kreinesi), Kankböle (Kankkila), Koukjärvi, Labbom (Jaakkola), Muttila (Muttom), Myllykylä (Kvarnby), Myrskylä (Mörskom), Myrskylä kärdin, Skomarböle (Hallila) já Övitsböle (Hyövinkylä). Mäntsälä. Mäntsäläst láá 16 sijdâd: Hautjärvi, Hermanonkimaa, Hirvihaara, Kaukalampi, Levanto, Maitonen, Mäntsälä markkân, Nikinoja, Numminen, Ohkola, Olkinen, Saari, Soukkio, Sulkava, Sälinkää já Sääksjärvi. Nummi. Nummist láá 39 sijdâd: Haarla, Hakula, Heijala, Heimola, Huhti, Hyrsylä, Hyvelä, Immola, Jakova, Järvenpää, Jättölä, Korkianoja, Kovela, Leppäkorpi, Luttula, Maikkala, Maskila (Villnäs), Mettula, Miemola, Millola, Mommola, Mäntsälä, Nummi, Näkkilä, Oinola, Oittila, Pakkala, Pölölä, Raatti, Ramala, Rettlahti, Röhkölä, Salo, Saukkola, Sierla, Sitarla, Tavola, Varttila já Vivola. Nurmijärvi. Nurmijärvist láá 16 sijdâd: Klaukkala, Korpi, Korven asema, Kytäjärvi, Leppälammi, Lepsämä, Nukari, Numlahti, Nummenpää, Nurmijärvi (markkân), Palojoki, Perttula, Raala, Siippo, Uotila já Valkjärvi. Orimattila. Orimattilast láá 21 sijdâd: Heinämaa ađai Hyyttäri, Karkkula, Keituri, Luhtikylä já Henna, Kuivanto, Leitsamaa, Mallusjoki, Niemi, Niinikoski, Pakaa, Renkomäki, Ruha, Sammalisto, Suonsulku ađai Pennala, Terriniemi, Tuorakka, Tönnö, Vehkala ađai Lankila, Viljamaa, Viljaniemi ađai Pitkälä já Virenoja. Pernaja. Pernajast láá 61 sijdâd Antby (Antinkylä), Bagarböle, Baggböle, Baggnäs, Bergby, Blybergs, Böle, Erlandsböle, Fantsnäs, Fasarby, Forsby (Koskenkylä), Gammelby (Vanhakylä), Garpgård, Gerby, Gislarböle, Gislom, Greggböle, Grevböle, Haddom, Hardom (Hartola), Hommansby (Huomanninkylä), Hormnäs, Horsiök, Härkäpää, Idlaks, Isnäs, Kabböle, Kivisalo (Kjevsalö), Kuggom (Kukumi), Kuusankoski, Kyrkoby (markkân), Kärpä, Köpbacka, Labby (Lapinkylä), Lappnor, Näse, Pernajan pappila, Pitkäpää, Pålböle, Påvalsby (Paavalinkylä), Rike, Rosendal, Räfsby (Haravankylä), Rösund, Sandvik, Sarvisalo (Sarvsalö), Sarvilahti (Sarvlaks), Sjögård, Skinnarby, Strömmen, Sundarö, Särkilahti, Tavastby (Hämeenkylä), Tervik, Tetom, Tjuvö, Tjusterby, Thorsby, Trännäs, Villmansgård já Våtskär. Pohja. Pohjast láá 57 sijdâd: Andkärr, Anskuu (Antskog), Baggby, Björsby, Bockboda, Bollstad, Borgby, Brunkom, Brödtorp, Böle, Dalkarby, Degernäs, Djekenkulla, Ekerö, Elimo, Fiskari (Fiskars), Gammelby, Gennäs, Grabbskog, Grännäs, Gumnäs, Hindraböle, Hällskulla, Jernvik, Kihla, Klinkbacka, Koppskog, Kvarnby, Kyrkbacka, Lillfors, Mörby, Näsby, Pappila, Persböle, Pinjainen (Billnäs), Ramskulla, Sidsbacka, Sjösäng, Skarpkulla, Skogböle, Skogäng, Skryttskog, Skuru, Slicko, Sonabacka, Spakanäs, Starrböle, Sunnanvik, Svedjeby, Sällvik, Tomasböle, Torby, Trädbollstad, Uusikartano, Vesterby, Åminne (Joensuu) já Åminnefors. Pornainen. Pornaisijn láá 6 siijdâ: Halkia, Hevonselkä, Kirveskoski, Kupsenkylä (Koppsby), Laha já Laukkoski (Lövkoski). Porvoo táálunkieldâ. Porvoo táálunkieldâst láá 98 sijdâd: Andersböle (Antinkylä), Baggböle, Bastö, Bengtsby (Pentinkylä), Bergstad, Bjurböle, Boe (Häihä), Bosgård, Brattnäs, Dregsby (Treksilä), Eknäs, Emäsalo (Emsalö), Epoo (Ebbo), Eriksdal, Fagerstad, Gammelbacka, Gammelgård (Vanhamoisio), Grännäs, Gäddrag, Haga, Haikko, Hakasalo (Haksalö), Hammars (Hamari), Haraldsnäs, Herrskär, Hindhår (Hinthaara), Hommanäs, Hornhattula (Johannisberg), Hummelsund, Illby (Ilola), Jackarby (Jakari), Kaarenkylä (Karsby), Kalaks (Kaalahti), Kallola, Kardrag, Karleby (Kaarlenkylä), Kaunissaari, Kerkkoo, Kiiala, Klemetsby (Klemetinkylä), Kortisbacka, Kreppelby, Kroksnäs, Kråkö (Kraakku), Kuggsund, Kulloo (Kullå), Kulloon Uusikylä, Kurböle, Kuris, Lomböle, Lövstad, Michelsböle, Molnby (Myllykylä), Norike (Noorikki), Norrvekkoski (Pohjoinen Vekkoski), Nygård, Näse (Näsi), Orrby (Orrenkylä), Pappila, Pappilanmäki, Pirlaks (Piirlahti), Pörtö (Pirttisaari), Ramsholm, Renum, Saksala (Saxby), Saksaniemi, Sannäs (Sannainen), Seitlaks (Seitlahti), Sikilä (Siggböle), Skavaböle, Sköldvik, Sondby, Stensböle, Strömsberg, Suni (Sundö), Suomenkylä (Finnby), Stor-Pellinge (Suur-Pellinki), Svartbäck, Svartså, Svinö (Sikosaari), Södervekkoski (Eteläinen Vekkoski), Tarkkinen (Tarkis), Teissala, Tirmo, Tolkkinen (Tolkis), Tuorila (Torasbacka), Tjusterby (Tyysterinkylä), Unas, Varlaks (Vaarlahti), Vekkjärvi (Veckjärvi), Vestermunkby, Virvik (Virviikki), Vålaks (Voolahti), Lill-Pellinge (Vähä-Pellinki), Ylike (Ylikki), Åby, Åminsby já Östermunkby. Pukkila. Pukkilast láá 6 siijdâKantele (Kanteleenkylä), Naarkoski, Pukkila, Savijoki, Syvänoja já Torpinkylä (Torppi). Pusula. Pusulast láá 21 sijdâd: Ahonpää, Hattula, Hauhula, Herrala, Hirvijoki, Hyrkköilä, Hyönölä, Ikkala, Karjasjärvi, Kaukela, Koisjärvi, Kärkälä (Kärkölä), Marttila, Mäkkylä, Pusula, Ratus, Seppälä, Suomela, Uusikylä, Viiala já Vörlö. Pyhäjärvi Ul. Pyhäjärvist Ul láá 10 sijdâd: Ahmo, Haavisto, Järvenpää, Nyhkälä, Siikala (Sikala), Tuorila, Vaskijärvi, Vattola, Vuotinainen já Karkkila (taas kulá Högfors). Ruotsinpyhtää. Ruotsinpyhtääst láá 19 sijdâd: Björnvik, Gäddbergsö, Haavisto, Itä-Tesjoki, Jokiniemi, Keitala, Kulla, Kungsböle, Lappom, Länsi-Tesjoki, Niemistö, Petjärvi, Ruotsinkylä (Svenskby), Strömfors fabrikkuávlu, Suomenkylä (Finnby), Vahterpää, Vastila, Viirilä (Virböle) já Vähä-Ahvenkoski (Abborfors). Sammatti. Sammattist láá 9 sijdâd: Haarijärvi (Haarjärvi), Kaukola, Kiikala, Leikkilä, Lohilampi, Luskala, Myllykylä, Niemenkylä já Sammatti. Sipoo. Sipoost láá 26 sijdâd: Borgby, Broböle, Boxby, Eriksnäs, Gesterby, Hangelby, Hitå (Hiitä), Hindsby, Härtsby, Immersby, Kallbäck, Löparö, Mårtensby (Martinkylä), Massby, Myrans, Neva (Nevas), Nikkilä (Nickby), Paippinen (Paipis), Pigby, Savijärvi, Sipoo markkân (Kyrkoby), Skräddarby, Spjutsund, Svartböle, Träskby já Östersundom. Siuntio. Siuntiost láá 71 sijdâd: Aiskos, Andby, Backa, Bläsaby, Bocks, Bollstad, Broända, Bäcks, Böhle, Dansbacka, Engisby, Fall, Flyth, Fågelvik, Förby, Gammelby, Grisans, Grotbacka (Nackans), Grönskog, Gårsböle, Gårdskulla, Gåsarv, Gästans, Göks, Harvs, Hollstens, Hummerkila, Hästböle, Jervans, Kalans, Kanala, Karskog, Karuby, Kehla, Kockis, Kopula, Kvarby, Kynnar, Lieviö (Skräddarskog), Lempans, Malm, Munks, Myyry (Myrans), Mörsbacka, Niemenkylä (Näsby), Nordanvik, Nummenkylä, Nyby, Palmgård, Paturs, Pikkala, Pappila, Pulkbacka, Purnus, Påvals, Pölans, Siggans, Sjundby, Skinnars, Störsby, Störsvik, Sunnanvik, Svartbäck, Tjusterby, Tupala, Tupala Nyby, Veijans, Vesterby, Vikars já Yövilä (Övitsby). Snappertuna. Snappertunast láá 66 sijdâd: Alhov, Antby, Baggård, Berg, Björnböle, Boxby, Bredslätt, Bredäng, Broby, Båsa, Båsaböle, Dalkarö, Dragsvik, Fagernäs, Gammelboda, Gebbelby, Glamabacka, Grop, Gästersjö, Gästans, Halvskifte (Halstö), Harparbacka, Horsbäck, Hostnäs, Hurskusnäs, Näseby, Huskvarn, Jumalvik, Kjulböle, Konungsböle, Kudiby, Kurby, Kärrby, Köpböle, Lagmans, Langansböle, Lillbarsgård, Magnäs, Nissbacka, Norrby, Nothamn, Nyboda, Persö, Prästholm, Raseborg, Repubacka, Rullarsböle, Rådsböle, Rösund, Skogby, Skräddarböle, Slipars, Snappertuna (Finnäs), Strömsö, Stubböle, Svartbäck, Söderby, Torsö, Total, Trångsund, Tvisäck, Västanby, Väster-Rösund, Västervik, Växär já Åsenby. Tammisaari táálunkieldâ. Tammisaari táálunkieldâst láá 31 sijdâd: Alglo, Backa, Busö, Danskog, Dragsvik, Tammisaari sajattâh, Ekö, Elgö, Espingskär, Getskär, Grevö, Gullö, Hermansö, Hästö, Hästö-Busö, Kopparö, Kurö, Leksvall, Nabb, Odensö, Räcknäs, Skåldö, Sköldargård, Sommarö, Sundom, Tovö, Trollböle, Tvärminne, Vesterby, Ängholm já Österby. Tenhola. Tenholast láá 81 sijdâd: Alaspää, Barkkala, Björknäs, Bodal, Bondböle, Bonäs, Dahl, Degergård, Dotterböle, Fastarby, Finby, Finby-Gränd, Frankböle, Germundby, Gretarby, Grind, Grop, Gundby, Gännarby, Hangist, Harparskog, Holm já Berg, Hulta, Hylta, Hällsby, Härjentaka, Högböle, Hölklöt, Ingvallsby, Jordansby, Kallby, Karsby, Kelkkala, Kesuböle, Koski, Kotkaranta, Koverhag, Krokby, Kulla, Kyrkbacka (markkân), Lappvik, Lappvikin lastamsaje, Lappvik sajattâh, Lindsby, Lindö, Lunkböle, Mail, Malarby, Mälsarby, Ovanmalm, Olsböle, Perskomböle, Pappila, Prästkulla, Pölkå, Romby, Rådsby, Rörsby, Sattala, Seuko, Siggby, Sillböle, Skallböle, Skarsböle, Skinnarby, Skogby, Skogsböle, Skäggböle, Smedsede, Spjutsböle, Stocksböle, Svedja, Svedjekulla, Svenskby, Trollshovda, Tronsböle, Undermalm, Västankärr, Vikby, Vimonböle já Ytterpölckå. Tuusula. Tuusulast láá 17 sijdâd: Hyrylä (Skavaböle), Hyökkälä, Jokela, Järvenpää, Kellokoski (Mariefors), Kerava (Alikerava já Ylikerava), Korso, Lahela (Finnby), Nahkela (Nackskog), Nummenkylä, Paijala, Ruotsinkylä (Klemetskog), Ruskela, Rusutjärvi, Tuomaala (Thomasby), Tuusula markkân já Vanhakylä (Gammelby). Vihti. Vihtist láá 53 sijdâd: Haapkylä, Hulttila, Hynnölä, Härkälä, Härköilä, Härtsilä, Irjala, Jättölä (Jättöilä), Kaharla, Kaukola (Kaukoila), Kauppila, Kirvelä, Koikkala, Korppila, Kotkaniemi, Kourla, Köykkälä, Lahnus, Lahti, Lankila, Leppärlä, Lusila, Maikkala, Merramäki, Niemenkylä, Niemi, Niuhala, Ojakkala, Olkkala, Ollila, Oravala, Pakasela, Palajärvi, Pappila, Pietilä, Pääkslahti, Ruskela, Salmi, Selki, Siipoi, Suksela, Suontaka, Taipale, Tarttila, Tervalampi, Torhola, Tuohilampi, Vanhala, Vanjoki, Vanjärvi, Veikkola, Vihtijärvi (Vihtjärvi) já Vähäkylä (Vääkilä). Vaasa lääni. Ive 1924 tiäđui mield Vaasa läänissä lijjii 512 sijdâd já ovtâskâstáállud. Alahärmä. Alahärmäst láá 4 siijdâ: Hakola, Heikkilä, Härmä já Vuoskoski. Alajärvi. Alajärvist láá 4 siijdâ: Alajärvi, Kurejoki, Mänkijärvi já Möksy. Alaveteli. Alavetelist láá 3 siijdâ: Nedervetil, Norrby já Överby. Bergö. Bergöst lii 1 sijdâ: Bergö. Evijärvi. Evijärvist láá 9 sijdâd: Evijärvi, Haapajärvi, Inankylä (oovdiš Enankylä), Jokela, Kerttuankylä, Kivijärvi, Lahdenkylä, Sydänmaa já Särkijärvi. Halsua. Halsuast lii 1 sijdâ: Halsua. Himanka. Himankast láá 4 siijdâ: Hillilä, Himanka, Kannus já Tomujoki. Ilmajoki. Ilmajokist láá 8 sijdâd: Ilmajoki markkân, Jouppila, Kokkola, Lahti, Palo, Peltoniemi, Peurala já Röyskölä. Isojoki. Isojokist láá 7 sijdâd: Heikkilä, Isojoki (markkân), Kodesjärvi, Kärjenkoski, Vanhakylä, Vesijärvi já Villamo. Isokyrö. Isokyröst láá 16 sijdâd: Hevonkoski, Ikola, Kuivila, Kylkkälä, Laurola, Lehmäjoki, Napue, Orismala, Palhojainen, Palo, Ritaala (oovdiš Riddarla), Tuurala, Ulvila, Valtaala (oovdiš Valdarla), Ventälä já Uryselä. Jalasjärvi. Jalasjärvist láá 8 sijdâd: Hirvijärvi, Ilvesjoki, Jalasjärvi (markkân), Jokipii, Keskikylä, Koskue, Luopajärvi já Valli. Jepua. Jepuast láá 3 siijdâ: Jungar, Lassila já Överjeppo. Jurva. Jurvast láá 8 sijdâd: Jakkula, Jurva, Järvenpää, Koskimäki, Niemenkylä, Närvijoki, Sarvijoki já Tainuskylä. Jyväskylä táálunkieldâ. Jyväskylä táálunkieldâst láá 9 sijdâd: Haapaniemi, Jyväskylä, Keljo, Korttajärvi, Nyrölä, Oravasaari, Palokka, Tikkamannila já Vesanka. Kannus. Kannusist láá 5 siijdâ: Hanhineva, Mutkalampi, Välikannus, Ylikannus já Yliviirre. Karijoki. Karijokist lii 1 sijdâ: Karijoki. Karstula. Karstulast láá 8 sijdâd: Karstula, Kiminki, Kivijärvi, Kyyjärvi, Paajala, Pääjärvi, Vahanka já Vastinki. Kauhajoki. Kauhajokist láá 6 siijdâ: Aro, Harja, Hyyppä, Kauhajoki (markkân), Nummijärvi já Päntäne. Kauhava. Kauhavast láá 4 siijdâ: Alakylä, Hirvijoki, Kauhava já Ylikylä. Kaustinen. Kaustisijn láá 3 siijdâ: Kaustinen, Köyhäjoki já Metsäkylä. Keuru. Keuruust láá 10 sijdâd: Ampiala, Haapamäki, Jukojärvi, Keuru, Liesjärvi, Loila, Pohjoslahti, Suojärvi, Suolahti já Valkealahti. Kinnula. Kinnulast láá 2 siijdâ: Kinnula já Saarenkylä. Kivijärvi. Kivijärvist láá 5 siijdâ: Heinolahti, Jauhoniemi, Kivijärvi, Kuivaniemi já Pudasjärvi. Koivulahti. Koivulahtist láá 6 siijdâ: Koskö, Kvevlaks, Petsmo, Vassor, Västerhankmo já Österhankmo. Kokkola táálunkieldâ. Kokkola táálunkieldâst láá 15 sijdâd: Kallis, Kirilaks, Korplaks (Korplahti), Koustar, Kvikant, Linnusperä, Närvilä, Palo, Rödsö, Storby, Såka, Vittsar já Åivu ađai Oivu. Konginkangas. Konginkangasist láá 3 siijdâ: Kalaniemi, Konginkangas (markkân) já Pyyrinlahti. Korsnäs. Korsnäsist láá 9 sijdâd: Edsvik, Harrström, Korsbäck, Korsnäs (markkân), Moikipää, Taklaks, Träskböle, Töjby já Överträsk. Kortesjärvi. Kortesjärvist láá 4 siijdâ: Kortesjärvi, Purmojärvi, Rantala já Ylikylä. Kristiinankaupunki táálunkieldâ. Kristiinankaupunki táálunkieldâst (maŋeláá Tiukka) láá 3 siijdâ: Påskmark, Tjöck (Tiukka) yttre by já Tjöck övre by. Kronoby. Kruunupyyst láá 6 siijdâ: Hopsala, Norrby, Påras, Söderby, Ytterbråtö já Överbråtö. Kuortane. Kuortanest láá 2 siijdâ: Kuortane já Ylijoki. Kurikka. Kurikkast láá 5 siijdâ: Koivisto, Kurikka, Luopa, Mieto já Tuiskula. Kälviä. Kälviäst láá 5 siijdâ: Jokikylä, Kälviä (markkân), Peltokorpi, Ruotsalo já Välikylä. Laihia. Laihiast láá 28 sijdâd: Alakylä, Allisenkylä, Aronkylä, Isokylä, Jakkula, Jokikylä, Jokisalo, Keskikylä, Kumaalankylä, Kuppaala, Kylänpää, Käyppälä, Laihia markkân, Lounaala, Lyyskilä, Maunula, Miettylä, Peltomaa, Perälä, Poola, Potila, Pukkala, Ratikylä, Rudonkylä, Suorttila, Torstila, Tyllijoenkylä já Yrjölä. Lappajärvi. Lappajärvist láá 6 siijdâ: Itäkylä, Kauhajärvenkylä, Lamminkylä, Lappajärvi markkân, Savonkylä já Tarvola. Lappfjärd. Lapväärttist láá 7 sijdâd: Dagsmark, Härkmeri, Lappfjärd (markkân), Lålby, Mörtmark (Myrkky), Uttermossa já Åback (Peninkylä). Lapua. Lapuast láá 6 siijdâ: Alanurmo, Haapakoski, Lapua markkân, Liuhtari, Ruha já Tiistenjoki. Laukaa. Laukaast láá 11 sijdâd: Haapavatia, Kapeekoski, Kuusvesi, Laukkavirta, Leppävesi, Lievestuore, Nurmijärvi, Pellosniemi, Petruma, Savio já Vehniä. Lehtimäki. Lehtimäkist láá 2 siijdâ: Lehtimäki já Livonkylä ađai Lippo. Lestijärvi. Lestijärvist lii 1 sijdâ: Lestijärvi. Lohtaja. Lohtajast láá 5 siijdâ: Alaviirre, Karhi, Lohtaja (markkân), Marinkainen já Väliviirre. Luoto. Luotost láá 2 siijdâ: Eugmo já Larsmo. Maalahti. Maalahtist láá 2 siijdâ: Yttermalaks já Övermalaks. Maksamaa. Maksamaast láá 4 siijdâ: Kerklaks, Kvimo, Maksmo (markkân) já Teugmo. Multia. Multiast láá 7 sijdâd: Haarajärvi, Isojärvi, Multia, Sahrajärvi, Sinervämäki, Tarhapää já Vehkoo. Munsala. Munsalast láá 9 sijdâd: Harjuks, Hirvlaks, Jussila, Kantlaks, Monå, Monäs, Munsala, Pensala já Veksala. Mustasaari. Mustasaarist láá 23 sijdâd: Aniksor, Böle, Gerby, Höstvesi, Iskmo, Karkmo, Karperö, Martois, Miekka, Norra Helsingby, Norra Jungsund, Runsor, Singsby, Smedsby, Staversby, Södra Helsingby, Södra Jungsund, Toby, Tölby, Veikarsby, Vikby, Voitby já Västervik. Nurmo. Nurmost láá 3 siijdâ: Alanurmo, Nurmo já Ruha. Närpiö. Närpiöst láá 19 sijdâd: Bäckby, Böle, Finnby, Gottböle, Kalaks, Kaldnäs, Klaresund, Knåpnäs, Kåtnäs, Norrnäs, Nämpnäs, Näsby, Pielaks, Rangsby, Ståbacka, Tjärlaks, Träskböle, Västeryttermark já Österyttermark. Oravainen. Oravaisijn láá 6 siijdâ: Karvat, Kimo, Komossa, Okskangar, Oravais (markkân) já Österby. Perho. Perhost láá 2 siijdâ: Perho já Salamajärvi. Peräseinäjoki. Peräseinäjokist láá 4 siijdâ: Kihniä, Luoma, Peräseinäjoki já Viitala. Petolahti. Petolahtist láá 2 siijdâ: Petalaks Gammelby (Kyrkoby) já Petalaks Nyby. Toi lasseen kieldât láá 3 ovtâskâstáálu. Petäjävesi. Petäjävesist láá 5 siijdâ: Kintaus, Kuivasmäki, Kumpujärvi, Petäjävesi já Rukoila. Pietarsaari táálunkieldâ. Pietarsaari táálunkieldâst láá 12 sijdâd: Bennäs, Edsevö, Forsby, Karby, Katternö, Kyrkoby, Kållby, Lepplaks, Lövö, Sundby, Västersund já Östensö. Pihlajavesi. Pihlajavesist láá 2 siijdâ: Keuruu (Keuru) já Pihlajavesi. Pihtipudas. Pihtipudasist láá 7 sijdâd: Alvajärvi, Elämäjärvi, Muurasjärvi, Pihtipudas (Pihtiputaa), Seläntaus, Sydänmaa já Säkkärämäki. Pirttikylä. Pirttikyläst lii 1 sijdâ: Pörtom. Purmo. Purmost láá 2 siijdâ: Neder-Purmo (Ala-Purmo) já Över-Purmo (Yli-Purmo). Pylkönmäki. Pylkönmäkist láá 5 siijdâ: Kukko, Kuoppala, Mahlu, Paajala já Pääjärvi. Raippaluoto. Raippaluotost láá 5 siijdâ: Björkö, Norra Vallgrund, Replot kyrkoby, Söderudden já Södra Vallgrund. Saarijärvi. Saarijärvist láá 9 sijdâd: Hännilä, Kalmari, Kiimasjärvi, Kuoppala, Lannevesi, Mahlu, Pyhäjärvi, Saarijärvi já Summasjärvi. Seinäjoki. Seinäjokist lii 1 sijdâ: Seinäjoki. Sideby. Siipyyst láá 3 siijdâ: Sideby (markkân), Skaftung já Ömossa. Soini. Soinist láá 5 siijdâ: Kivijärvi, Kukko, Kuninkaanjoki, Laasala já Lippo. Sulva. Sulvast láá 6 siijdâ: Munsmo, Rimal, Västersolv, Yttre Sundom, Östersolv já Övre Sundom. Sumiainen. Sumiaisijn láá 2 siijdâ: Raikkaus já Sumiainen. Teerijärvi. Teerijärvist láá 3 siijdâ: Hästbacka, Kortjärvi já Kyrkoby (markkân). Teuva. Teuvast láá 7 sijdâd: Horo, Kauppila, Nori, Perälä, Riippi (Rip), Teuva markkân já Äystö. Toholampi. Toholampist lii 1 sijdâ: Toholampi. Toivakka. Toivakkast láá 6 siijdâ: Haukanmaa, Kankainen, Oravisaari, Rutalahti, Toivakka já Vihijärvi. Töysä. Töysäst lii 1 sijdâ: Töysä. Ullava. Ullavast láá 3 siijdâ: Alakylä, Ullava markkân já Ylikylä. Uurainen. Uuraisijn láá 5 siijdâ: Höytiä, Kangashäkki, Kuukkajärvi, Nyrölä já Uuraiskylä. Uusikaarlepyy táálunkieldâ. Uusikaarlepyy táálunkieldâst láá 6 siijdâ: Forsby, Kovjoki, Kyrkoby, Markby, Soklot já Ytterjeppo. Veteli. Vetelist láá 3 siijdâ: Pulkkinen, Räyrinki (Röringe) já Yliveteli (markkân). Viitasaari. Viitasaarist láá 13 sijdâd: Haapaniemi (markkân), Huopana, Ilmolahti, Jurvansalo, Keihärinkoski, Keitelepohja, Kolima, Kyminkoski, Muikunlahti, Niinilahti, Suovanlahti, Taimoniemi já Vuoskoski. Vimpeli. Vimpelist láá 3 siijdâ: Itäkylä, Sääksjärvi já Vimpeli (Vindala). Virrat. Virratist láá 9 sijdâd: Hauhuu, Jähdyspohja, Kurki, Liedenpohja, Patalanmaja, Toisvesi, Uuranen, Vaskivesi já Virrat (markkân). Vähäkyrö. Vähäkyröst láá 18 sijdâd: Haarajoki, Hiiripelto, Hyyriä, Järvenkylä, Kalsila, Krekilä (Greggilä), Kuuttila, Merikaarto, Mullonkylä, Ojaniemi, Perkiö, Saarenpää, Saarensivu, Savilahti, Selkämäki, Tapoila, Tervajoki já Torkkola. Vöyri. Vöyrist láá 18 sijdâd: Andiala (Andkil), Bergby, Bertby, Jörala, Kaitsor, Karvsor, Koskeby, Kovjoki (Kåvik), Lomby, Lotlaks, Lålaks, Miemois, Myrbergsby, Mäkipää, Palvis, Rekipelto ađai Rekipeldo (Reipelt), Rökiö (Rötji) já Tuckur. Ylihärmä. Ylihärmäst láá 5 siijdâ: Haapoja, Keskikylä, Kosola, Lehmäjoki já Pakankylä (oovdiš Backa). Ylistaro. Ylistarost láá 12 sijdâd: Heikkola, Isokylä, Kainasto, Kaukola, Kuivila, Lahti, Mettälä, Pelma, Topparla, Torkkola, Ulvila já Untamala. Ähtäri. Ähtärist láá 7 sijdâd: Alastaipale, Hankavesi, Kivijärvi, Niemisvesi, Ouluvesi, Peränne já Ähtäri ađai Ähtärinranta. Ähtävä. Ähtäväst láá 5 siijdâ: Bäckby, Neder-Lappfors (Ala-Lappfors), Ytter-Esse (Ala-Ähtävä), Över-Esse (Ylä-Ähtävä) já Över-Lappfors (Ylä-Lappfors). Äänekoski. Äänekoskist láá 7 sijdâd: Honkola, Kiimasjärvi, Koivisto, Paadentaipale, Petruma, Äänekoski (Laukaa peln) já Äänekoski (Saarijärvi peln). Övermark. Ylimarkkust láá 2 siijdâ: Övermark kyrkoby ađai Övermark markkân já Överträsk. Viibur lääni. Ive 1922 tiäđui mield Viibur läänist lijjii 1 828 sijdâd já ovtâskâstáállud. Antrea. Antreast láá 44 sijdâd: Antreala, Hannila, Hatula (markkân), Henttola, Häklilä, Hännikkälänniemi, Iivola, Ikävalkola, Ilmatoivola, Jaakonsaari, Kaltovedenmaa, Kaukola, Kekkilä, Kilpiälä, Koljola, Kukkola, Kuparsaari, Kuukauppi, Liikola, Mansikkala, Meskala ađai Rupola, Mälkiälä, Noskua, Olkinuora, Ollikkala, Paajala, Paakkarila, Partala, Patalahti, Pullila, Pöystilä, Rahikkala, Räikkölä, Salo-Hatula, Salo-Olkinuora, Saviniemi, Seitsola, Sokkala, Sokuranmaa, Syvälahti, Talikkala, Tauru, Variksela já Vihinniemi. Haapasaari. Siijdâi meeri ij lah almottum. Kieldâ artikkâl álgá siijđost 86. Harlu. Harlust láá 9 sijdâd: Harlu, Heinäjoki, Honkakylä, Häyskynvaara, Joensuu, Läskelä, Paussu, Tenjärvi já Vehkalahti. Heinjoki. Heinjokist láá 18 sijdâd: Heikurila, Hentula, Hevossaari, Lahdenperä, Lapinlahti, Koprala, Kurvila, Kämärä, Kääntymä, Pienpero, Pihkala, Pilppula, Pirilä, Ristseppälä ađai Ristiseppälä, Rättölä, Savastila, Tuokkola já Vamppala. Hiitola. Hiitolast láá 40 sijdâd: Alakokkola, Asila, Haapalahti, Haukkavaara, Hiitola (markkân), Huiskonniemi, Hännilä, Iitula, Ivankoski, Kavonsalmi, Kilpola, Kopsala, Koukunniemi, Kuoksjärvi, Kyläjärvi, Kylälahti, Laurola, Lipola, Mustola, Nehvola, Petkola, Piimälä, Pohjiinkylä, Pukinniemi, Päijälä, Raivattala, Siisiönmäki, Sirsjärvi, Telkinniemi, Tenhola, Tiurula, Tounaa, Tujula, Ulaskanniemi, Unkola, Uusikylä, Vaavoja, Valtola, Veijala já Yläkokkola. Impilahti. Impilahtist láá 25 sijdâd: Haukkaselkä, Hippola, Hunttila, Huunukka, Hättilä, Janaslahti, Kerisyrjä, Kirkonkylä, Kitelä, Koirinoja, Koivuselkä, Kokkoselkä, Kytösyrjä, Leppäsilta, Metsäkylä, Mäkisalo, Nietjärvi, Pitkäranta, Purovaara, Ruokojärvi, Räkäli, Sumeria, Syskyjärvi, Syskyä já Uomaa. Jaakkima. Jaakkimast láá 26 sijdâd: Harvia, Huhtervu, Ihalanoja, Iijärvi, Kalksalo, Kesvalahti, Kokonniemi, Korteela, Kostamojärvi, Kuhkaa, Kumola, Kurenranta, Lahdenpohja (markkân), Meriä, Metsämikli, Miinala, Mikli, Oinaanvaara, Oppola, Paikjärvi, Pajasyrjä, Parkonmäki, Reuskula, Rukola, Sorola já Tervajärvi. Johannes. Johannesist láá 32 sijdâd: Ahokas, Alakirjola, Haltiansaari, Hankala, Hannukkala, Huistuppula, Huunonsaari, Hylkiälä, Kaijala, Kaislahti, Karhula, Kivitokes, Kolmikesälä, Koskijärvi, Kukkola, Lenkeri, Lippola, Monola, Niemelä, Ojala, Pukki, Pukkisaari, Pyökäri, Päätilä, Rapeli, Riionsaari, Rokkala, Räihälä, Tikkala, Uuras, Vaahtola (markkân) já Virolainen. Joutseno. Joutsenost láá 36 sijdâd: Anola, Arpolahti, Eiskola, Haukilahti, Hyvättilä, Hämäläinen, Jokela, Joutseno (markkân), Jänhiälä, Karhula, Karjalainen, Karsturanta, Kesola, Kohoniemi, Korpi, Korvenkanta, Kähärilä, Leppälä, Lipiälä, Luukulkkula, Meltola, Mietinsaari, Myllärilä, Nevala, Nyrkkölä, Parjala, Pätilä, Ravattila, Roiskola, Soljala, Suokumaa, Tiimola, Tiuruniemi, Tujula, Vesikkola já Virkkilä. Jääski. Jääskist láá 60 sijdâd: Ahola, Ahtiala, Ahvola, Eevala, Einola, Haikola, Hallikkala, Hirslampi, Hyppölä, Hämälälä, Ihalempiälä, Jakola, Jakovala, Järvenkylä, Jääski markkân, Kamajauhola, Kaplahala, Kasila, Kemppilä, Kiljolanmaa, Kiurula, Kokkola, Kostiala, Kuurmanpohja, Kyyrölä, Kärenniemi, Kärkkäälä, Kärättilä, Laitila, Laukkala, Littula, Lokkarila, Lottola, Myllölä, Niemi, Näträmälä, Oravala, Pajarila, Patjaala, Pelkola, Penttilä, Pieppola, Puujalkala, Päähkälä, Ranssila, Riikola, Rikkola, Rossila, Rouhiala, Räikkölä, Seppälä, Soperonmaa, Suikkala, Sunila, Teppanala, Tollola, Velkula, Vetelälä, Virola já Virolansalo. Kaukola. Kaukolast láá 27 sijdâd: Hautapelto, Heinsalmi, Hyypölä, Iknaattala, Järvenpää, Kaarlahti, Kankaanmäki, Kaukola (markkân), Keiholampi, Keräpelto, Kirkonmaa, Kortteensalmi, Koverila, Liinamaa, Miinajoki, Monittula, Munkinsalmi, Pataksela, Piiskunsalmi, Riihilahti, Riihipelto, Rokosina, Suokkala, Säppää, Tervola, Uskinsaari já Variksela. Kirvu. Kirvust láá 46 sijdâd: Ahola, Apula, Eijala, Haikola, Hannukkariikonen, Hauhiala, Ihaksela, Iiliälä, Inkilä, Jantula, Jänikselä, Karvala, Kauppila, Keskiselkä, Kirvu (markkân), Kohtamaa, Kuismala, Lahdenmaa, Lankila, Lietlahti, Läylölä, Maamäki, Matikkala, Merola, Mertjärvi, Meskala, Montola, Mömmölä, Nahkurila, Niukkala, Paavilanmäki, Paksujalkala, Pirilänniemi, Riikola, Roinila, Rätykylä, Sairala, Sunikkariikonen, Tietävälä, Torajärvi, Vallittula, Vasikkala, Vehkapää, Veitsjoki, Virola já Vorniola. Kivennapa. Kivennapast láá 48 sijdâd: Ahjärvi, Hartonen, Holttila, Ikola, Jalkala, Joutselkä, Jäppilä, Kanala, Karvala, Kaukolempiälä, Kauksamo, Kekrola, Kivennapa (markkân), Korpikylä, Kotiselkä, Kukonmäki, Kurkela, Liikola, Lintula, Lipola, Miettilä, Mustapohja, Pamppala, Patrikinkylä, Pihlainen, Polviselkä, Raivola, Rantakylä, Rasala, Riihisyrjä, Ronnunkylä, Räikkölä, Saarenmaa, Seppälä, Siiranmäki, Sikiälä, Soppikylä, Suurselkä, Tammiselkä, Tiilinmaa, Tirttula, Tonteri, Vaittila, Vanhakylä, Vehmainen, Voipiala, Vuottaa já Ylentelä ađai Ylentölä. Koivisto. Koivistost láá 36 sijdâd: Ahtiala, Alvatti, Eistilä, Harila, Humaljoki, Hyttölä, Härkälä, Ilmasti, Ingertilä, Jaakkola, Kaaliala, Kaipiala, Keskisaari, Kiiskilä, Kiurlahti, Kotterlahti, Kurkela, Köri, Lemminkylä, Makslahti, Mannola, Partiala, Patala, Penttilä, Putus, Pönni, Rautanen, Römpötti, Saarenpää, Savonniemi, Soukansaari, Tervahartiala, Tetriniemi, Tiurinsaari, Vanhakylä já Vatnuori. Korpiselkä. Korpiselkäst láá 22 sijdâd: |Haukivaara, Hoilola, Hominvaara, Karali, Keskijärvi, Kilpijärvi, Kitilänselkä, Kokkari, Korpiselkä (markkân), Lehmivaara, Mannervaara, Meriinaho, Ruhovaara, Saarivaara, Saaroinen, Tolvajärvi, Tshiipakka, Tshikki, Tshokki, Vieksinki, Yläjärvi já Ägläjärvi. Kuolemajärvi. Kuolemajärvist láá 30 sijdâd: Akkala, Hatjalahti ađai Hatelahti, Hopiala, Huumola, Iivanala, Inkilä, Järvenpää, Karjalainen, Kaukola, Kipinola, Kiskola, Kolkkala, Kuolemajärvi (markkân), Laasola, Mellala, Muurila, Nuutila, Näykki, Paavola, Pentikkälä, Pihkala, Pitkälä, Seivästö, Siprola, Summa, Taatila, Työppölä, Varpulila, Viuhkola já Yläkirjola. Kurkijoki. Kurkijokist láá 36 sijdâd: Alho, Aromäki, Elisenvaara, Haapvaara, Haavikko, Huutomäki, Hämeenlahti, Ihojärvi, Kannansaari, Kauppakylä (markkân), Korpsaari, Kuuppala, Lapinlahti, Lepousmäki, Levonpelto, Luhovaara, Marianvaara, Metsikko, Mikrilä, Oksentiinmäki, Otsanlahti, Pohjii ađai Pohjiinkylä, Rahola, Riekkala, Rummunsuo (oovdiš Rungonsuo), Räihävaara, Saares, Savii ađai Saviinkylä, Savoja, Sillankorva, Sorjo, Soskua, Särkjärvi, Tervu, Titto já Vätikkä. Kymi. Kymist láá 23 sijdâd: Eskola, Helilä, Huruksela, Jäppilä, Kaarniemi, Kalliokoski, Kaukola, Kierikkala, Korkeakoski, Kurittula, Kuutsalo, Lankila, Marinkylä, Metsäkylä, Mussalo, Parikka, Pernoo, Pihkoo, Ruonola, Saksala, Sunila, Sutela já Ylänummi. Käkisalmi táálunkieldâ. Käkisalmi táálunkieldâ láá 16 sijdâd: Ala-Puusti ađai Alapuusti, Hirvisaari, Joensuu, Kapeasalmi, Marjalanniemi, Norsjoki, Näpinlahti, Ostamo, Pärnä, Pörtsykkä, Sakkali, Suotniemi, Suikalahti, Tenkalahti, Vuohensalo já Ylä-Puusti ađai Yläpuusti. Lappee. Lappeest láá 90 sijdâd: Annikkala, Anola, Antamoinen, Armila, Haapajärvi, Haikala, Hanhijärvi, Hanhikemppi, Hartikkala, Hietala, Hiivaniemi, Hirvisaari, Hurtamaa, Hyttilä, Hyypiälä, Ihalainen, Ilottula, Itiä, Kahila, Kanalampi, Karhusjärvi, Karkkola, Kasukkala, Kauskila, Kemppilä, Kiiala, Korkea-aho, Kourula, Kourulanmäki, Kähärilä, Kälvälä, Kärkelä, Laakkola, Laihia, Lasola, Lauritsala, Lavola, Lempiälä, Lensula, Lipiälä, Luukkala, Lyytikkälä, Maajärvi, Melkkola, Mentula, Mikonsaari, Monola, Montola, Mustola, Muukkola, Myllylä, Mäkelä, Nyrhilä, Oikkola, Ojala, Pahloinen, Pajarila, Parkkarila, Partala, Pelkola, Penttilä, Piutula, Purala, Rantala, Rasala, Rikkilä, Ruohiala, Ruttoinen, Ryösölä, Saarniala, Saikkola, Seppälä, Sinkkola, Skinnarila, Sunila, Suomalainen, Taalikkala, Tani (ađai Toivarila), Tapavainola, Tirilä, Toikkala, Toivarila, Tujula, Tukiala, Turkkila, Törölä, Vainikkala, Vihtola, Vilkjärvi já Yllikkälä. Lavansaari. Lavansaarist láá 3 siijdâ: Klausinkylä, Lounatkylä já Pohjakylä. Lemi. Lemist láá 37 sijdâd: Ahtiala, Hakulila, Heikkilä, Huttula, Hyvärilä, Iitiä, Juvola, Kaamanniemi, Kapiala, Keskisenpää, Korpela, Kurkela, Kärmeniemi, Laukkola, Lavola, Merenlahti, Metsola, Mikkola, Nisola, Nuppola, Parkkola, Pöllölä, Ruohiala, Ruomi, Sairala, Sorvarila, Suomalainen, Suoniala, Suontakainen, Sutela, Taipale, Tevaniemi, Torvenniemi, Uiminniemi, Urola, Vainikkala já Värtölä. Luumäki. Luumäkist láá 62 sijdâd: Anjala, Antikkala, Askola, Ellola, Haimila, Heikkilä, Heimala, Hietamies, Himottula, Hirvikallio, Huomola, Huopainen, Husula, Hyyrylä, Iihola, Inkilä, Junttola, Jurvala, Juurikkala, Keskinen, Kiurula, Kiviniemi, Kokkola, Kolppola, Kontula, Koskela, Käkölä, Lakkala, Laukkala, Lensula, Luotola, Marttila, Mentula, Metsola, Multiala, Munne, Niemi, Nokkala, Nuppola, Nurmiainen, Okkola, Orkola, Parola, Pitkäpää, Pukkila, Pätärilä, Rantala, Saareks, Saarits, Saksala, Salmi, Sarkalahti, Sarvilahti, Siiropää, Sirkjärvi, Suoanttila, Suonpohja, Tapavainola, Taukaniemi, Toikkala, Venäläinen já Viuhkola. Metsäpirtti. Metsäpirttist láá 21 sijdâd: Arkuntanhua, Haapasaari ađai Haapsaari, Hatakkala, Joentaka, Korholanjaama, Kosela, Koukunniemi, Lapanainen, Malakki, Martinkorhola, Metsäpirtti (markkân), Neusaari, Paloniemi, Raaju, Saaroinen, Sunikkala, Taipale, Terenttilä, Vanhajaama, Vaskela já Viisjoki. Miehikkälä. Miehikkäläst láá 8 sijdâd: Heikkilä, Hurttala, Kylmälä, Lappjärvi, Miehikkälä, Muurikkala, Muurola já Saivikkala (markkân). Muolaa já Kyyrölä. Muolaast láá 55 sijdâd: Alakuusaa, Hanttula, Harvola, Hattula, Heikkilä, Heimala, Himala, Hotokka, Ilola, Jaarila, Jääskelä, Kallais, Kannila, Karhula, Kaukila, Koirala, Kurkela, Lattula, Lavola, Lehtokylä, Leirilä, Muolaa, Myhkyrilä, Mälkölä, Määttälä, Norkkola, Oinaala, Oravala, Orola, Paakeli, Paakkola, Pasila, Peikola, Peippola, Perkjärvi, Pihkala, Punnus, Pyykkölä, Pällilä, Pölläkkälä, Rahkola, Retukylä, Saavola, Sakkalila, Selola, Soittola, Sokiala, Sormula, Taperniemi, Telkkälä, Tervola, Turulila, Vesikkala, Vihola já Yläkuusaa. Kyyröläst láá 4 siijdâ: Kangaspelto, Kyyrölä (markkân), Parkkila já Sudenoja. Nuijamaa. Nuijamaast láá 44 sijdâd: Antamois, Askola, Juvakkala, Kananoja, Kansola, Kasukkala, Kattelus, Kokki, Kokkila, Kontu, Kontula, Kotola, Kouvola, Käräjärvi, Laapio, Laihala, Lautala, Leppälä, Lietjärvi, Liikka, Liiri, Martinpelto, Marttila, Metsäkansola, Myyrä, Nuijamaa (markkân), Pankka, Pienlaihala, Pihkalanjärvi, Pohjola, Pälli, Rapattila, Ravattila, Roiskola, Ruokola, Räihä, Rättijärvi, Sorvali, Suikinsilta, Suurkova, Temola, Terävälä, Torikka já Vakkila. Parikkala. Parikkalast láá 26 sijdâd: Honkakylä, Innasennurkka, Joensuu, Joukio, Järvenpää, Kaljusenkylä, Kangaskylä, Kaukola, Kesusmaa, Kinnarniemi, Kirjavala, Koitsanlahti, Lamminkylä, Maironiemi, Melkoniemi, Mikkolanniemi, Mäntylahti ađai Mentalahti, Oravaniemi, Poutala, Rasvaniemi, Rautalahti, Saarenkylä, Savikumpu, Tarnala, Tiviä já Tyrjä. Pyhtää. Pyhtääst láá 15 sijdâd: Broby (Siltakylä, oovdiš Stor-Kuppis), Heinlahti, Hinkarböle, Hirvikoski (oovdiš Öster-Hirvikoski), Itä-Myllykylä (Öster-Kvarnby), Klåsarö (Loosari), Länsi-Myllykylä (Väster-Kvarnby), Mogenpört (Munapirtti), Pörtnora, Stensnäs (oovdiš Lill-Kuppis), Svartbäck, Tuuskas, Västerby (oovdiš Väster-Kuppis), Väster-Kyrkoby (Länsi-Kirkonkylä) já Öster-Kyrkoby (Itä-Kirkonkylä). Pyhäjärvi Vpl. Pyhäjärvist Vpl láá 43 sijdâd: Alakylä, Enkkua, Haapaniemi, Hassinmäki, Ivaskansaari, Jaama, Kahvenitsa, Kalamaja, Kelja, Kiimajärvi, Kivipaarina, Konnitsa, Korkkala, Kostermaa, Kunnianniemi, Lahnavalkama, Larjava, Lohijoki, Matiskala, Miisua, Montrua, Musakanlahti, Noitermaa, Orola, Pattoinen, Porsaanmäki, Puikkoinen, Pyhäkylä (markkân), Pölhölä, Rahkajärvi, Rantakylä, Riiska, Rotjanlahti, Ryhmäkylä, Saapru, Salitsanranta, Sortanlahti, Suhapaarina, Tiitua, Tolsterniemi, Valkeamäki ađai Touvila (Taubila), Vernitsa já Yläjärvi. Rautjärvi. Rautjärvist láá 27 sijdâd: Haakanala, Hallilanmäki, Hiivaniemi, Hinkkala, Hynnilä, Ilmee, Jurvala, Kalpiala, Kekäleniemi, Kokkola, Kopsala, Korjola, Korpijärvi, Lankila, Latvajärvi, Miettilä, Niskapietilä, Partila, Pirhola, Purnujärvi, Rautjärvi (markkân), Siisiälä, Torsansalo, Uimola, Untamo, Viimola já Vähikkälä. Rautu. Rautust láá 45 sijdâd: Aliska, Haapakylä, Haukkala, Huttula, Huuhti, Kaskaala, Kelliö, Keripata, Kopola, Korlee, Kuusenkanta, Kärsälä, Leinikylä, Liippua, Luukkolanmäki, Maanselkä, Miettilä, Miitronmäki, Mäkrä, Nuijala, Orjansaari, Palkeala, Pienautio, Pienporkku, Pirholanmäki, Potkela, Raasuli, Rautu, Riikola, Ristautio, Räiskälä, Savikkola, Savola, Sirkiänsaari, Sumpula, Sunikkala, Suurhousu, Suurporkku, Suvenmäki, Terolanmäki, Tokkari, Vakkila, Variksela (markkân), Vehmais já Vepsa. Ruokolahti. Ruokolahtist láá 90 sijdâd: Aisaniemi, Anteroisenmäki, Eräjärvi, Haikola, Haloniemi, Hauklappi, Heinärikkilä, Huuhtanen, Hyrkäs, Hännilä, Hölmölä, Hörkkälä, Härskiänsaari, Ilmajärvi, Immala, Inkilänmäki, Junnikkala, Jurvala, Jälkölä, Kaiturinpää, Kalholampi, Kaljula, Kalpiala, Karhula, Kattelus, Kekäleenmäki, Kemppilä, Kesselilä, Kietävälä, Kiurula, Kopsala, Korjola, Kotaniemi, Kouvola, Kuokkalampi, Kuopiola, Kurjala, Kurrola, Käkölä, Kärinkiniemi, Laamala, Lassila, Lempiälä, Matikkala, Mattarila, Mustakulkkala, Mäkelä, Mälkiälä, Mättölä, Narsakkala, Niuvanmaa, Pohjalankila, Poitsilanmaa, Puntala, Puttola, Pönniälä, Rahikkala, Rahkola, Rasila, Rautiala, Rautionmaa, Rehula, Reinikkala, Revonniemi, Ronkolanmäki, Savilahti, Siisiälä, Siitola, Sikiölä, Soinila, Suikkala, Sutela, Torsantaka, Tuomala, Utula, Vaittila, Valkjärvi, Valtola, Vehviälä, Vertalansalmi, Virmutjoki, Vuoksenniska já Vuosalmi. Ruskeala. Ruskealast láá 19 sijdâd: Haapavaara, Höksölä, Issakanvaara, Kaalamo, Kirkkolahti, Kollitsa, Kontiolahti, Kuljakko, Kumuri, Leppäselkä, Matkaselkä, Mähkönvaara, Otrakkala, Pirttipohja, Rajakylä, Ruisselkä (markkân), Särkisyrjä, Vahvajärvi já Uusi-Matkaselkä. Räisälä. Räisäläst láá 37 sijdâd: Humalainen, Humalanpelto, Hytinlahti, Härskeensaari, Ivaskanmäki, Karkola, Kiisanlahti, Kivipelto, Kökkölä, Könninginmäki, Lammasmäki, Lamminautio, Lohikallio, Lokinanpelto, Luotsanlahti, Läheniemi, Makkola, Myllypelto ađai Melnitsanpelto, Muonola, Neitsytkallio, Näpinlahti, Pataksela, Piiskonmäki, Putoria, Rampala ađai Rammansaari, Rautakopra, Sakkali, Sutkenlahti, Särkisalo, Tarhala, Tekemälahti, Tiittala, Timoskala, Tiuri, Tiurinmäki, Unnunkoski já Virtelä. Sakkola. Sakkolast láá 22 sijdâd: Arkuntanhua, Haitermaa, Haparainen, Kaarnajoki, Karhola, Kelja, Kiviniemi, Kottila, Lapinlahti, Lohijoki, Lupra, Mönkö, Ojaniemi, Petäjärvi, Purpua, Riiska, Röykkylä, Sakkola (markkân), Valkjärvi, Viiksanlahti, Vilakkala já Volossula. Salmi. Salmist láá 30 sijdâd: Ala-Uuksu, Hanhiselkä, Hiiva, Hyrsylä, Kanabrojärvi, Karkku, Kaunoselkä, Kirkkojoki, Kovero, Kuronlahti, Käsnäselkä, Lunkula, Manssila (Manshila), Miinala, Mäkipää, Oritselkä, Orusjärvi, Palojärvi, Peltoinen, Perämaa, Rajaselkä, Räimälä, Tiijala, Tulema (markkân), Työmpäinen, Uuksalonpää, Uusikylä, Varpaselkä, Virtelä já Ylä-Uuksu. Savitaipale. Savitaipalest láá 41 sijdâd: Havola, Hyrkkälä, Jokeinmaa, Kaihtula, Karhula, Kaskeinkylä, Kauliala, Kokkola, Korhola, Korpela, Koskeinkylä, Kuivanen, Kunttula, Kurhila (ađai Järviä), Kylliälä, Kärpänen, Laksiainen, Lamminpää, Luotola, Luotolahti, Lyytikkälä, Marttila, Monola, Niinimäki, Paukkula, Peltoinlahti (markkân), Pettilä, Purtoismäki, Pöntilä ađai Pöntylä, Rahikkala, Rantala, Ratasalo, Savitaipale, Solkeinkylä, Susivuori, Säänjärvi, Tukiala, Uiminniemi, Valkolanmäki, Virmajärvi já Välijoki. Seiskari. Seiskarist láá 3 siijdâ. Kieldâ artikkâl álgá siijđost 230, mut tot ij siskeeld siijdâi noomâid. Simpele. Simpelest láá 2 siijdâ: Kivijärvi já Änkilä. Sippola. Sippolast láá 9 sijdâd: Ahola, Enäjärvi, Mämmälä, Pieksämäki, Rautjärvi, Ruotila, Savero, Sippola (markkân) já Viiala. Soanlahti. Soanlahtist láá 7 sijdâd: Harsuvaara, Havuvaara, Juttulampi, Kiekua, Koirivaara, Kuikka já Soanlahti (markkân). Sortavala táálunkieldâ. Sortavala táálunkieldâst láá 66 sijdâd: Airanne, Airinniemi-Riekkala, Airinniemi-Tuokslahti, Anjala, Haapalampi, Haavus, Hakala, Heikkurinsaari, Helylä, Hietainen, Hotinlahti, Hympölä, Ihaksela, Janaslahti, Jurkansaari, Kannas, Karmala, Kasinlahti, Kekrinlahti, Kellomaniemi, Kiimamäki, Kiislahti, Kuokkaniemi, Kymölä, Lahdenkylä, Lavijärvi, Leppäselkä, Liikola, Lohioja, Loplola, Melloinen, Myllykylä, Mäkisalo, Möntsölänsalmi, Nukuttalahti, Ojavoinen, Orjatlahti, Otsoinen, Parola, Pellotsalo, Pieni Rytty, Pieni Tulola, Pohjus, Poikelus, Purovaara, Putsinlahti, Rantue, Rautakangas, Rautalahti, Riekkala, Saarajärvi, Sinilä, Sipilänsalmi, Soukanranta, Suikasenlahti, Suuri Rytty, Suuri Tulola, Telkinniemi, Tokkarlahti, Tuhkala, Tukianmäki, Tuoksjärvi, Tuokslahti, Uijalanranta, Vakkolahti já Yhinlahti. Suistamo. Suistamost láá 24 sijdâd: Ahvenlampi, Alattu, Haapaselkä, Hudjakkala, Ihatsu, Jalonvaara, Koitto, Kontuvaara, Laitioinen, Leppäsyrjä, Loimola, Muuanto, Niinisyrjä, Petäjäselkä, Pienisarka, Pyörittäjä, Shemeikka, Suistamo (markkân), Suursarka, Terovaara ađai Teronvaara, Ulmalahti, Uuksu, Uuksujärvi já Äimäjärvi. Suojärvi. Suojärvist láá 75 sijdâd: Eloniemi, Evaniemi, Hakkasenranta, Hantshakanniemi, Hautakoski, Hautavaara, Helylänniemi, Hietalahti, Hiisvaara, Hilonen, Hokinkaivo, Hukkala, Hyrsylä, Ignoila, Iivilä, Jehkilä, Jyrinselkä, Kaipaankylä (Kaipainen), Kaitajärvi, Kallioniemi, Kalliovaara, Kanavaara, Kanervo, Karatsalmi, Kirveskangas, Kivijärvi, Kiviselkä, Kokonniemi, Korpijärvi, Kotajärvi, Kotiranta, Kuikkaniemi, Kuikkavaara, Kulmoselkä, Kuusela, Lahdenpohja, Lahtela, Lehtivalkama, Lemilahti, Leppälä, Leppäniemi, Lietteenkylä, Maimalampi, Miekkalampi, Moisionvaara, Mäkitalo, Mökkö, Mököinselkä, Nasarenvaara, Nilosaari, Paavola, Pakkala, Parkinselkä, Pekkasenmäki, Peltoinen, Perttilä, Possodanjärvi, Pusoisvaara, Pussila, Pönttösenvaara, Rantala, Salmijärvi, Salonkylä, Salonniemi, Sattila, Sillankorva, Sorsala, Suoranta, Suurniemi, Tervahauta, Tervaselkä, Uljonen, Uusivaara, Varpakylä já Vegarus. Suomenniemi. Suomenniemist láá 8 sijdâd: Kakkola, Kiesilä, Laamalansaari, Luotolahti, Lyytikkälä, Pajulahti, Pukkila já Suomenniemi (markkân). Suursaari. Suursaarist láá 2 siijdâ: Kiiskinkylä já Suurkylä. Säkkijärvi. Säkkijärvist láá 43 sijdâd: Alahäme, Alaoutila, Heinlahti, Hujakkala, Huovila, Hyppälä, Hyttilä, Häsälä, Ihaksela, Iivanala, Jokikylä, Kallola, Karvala, Kaukiala, Kolhola, Lahnajärvi, Lahtiala, Laihajärvi, Laisniemi, Lavola, Muhutlahti, Nisalahti, Nurmela, Paakkala, Rakkola, Ristsatama, Salajärvi, Santajoki, Siissala, Sirkjärvi, Suurpäälä, Säkkijärvi markkân, Säämälä, Tapiola, Teikarsaari, Timperilä, Vilajoki, Vilaniemi, Villala, Väkevälä, Ylijärvi, Ylähäme já Yläoutila. Taipalsaari. Taipalsaarist láá 46 sijdâd: Ahokkala, Ampujala, Haikkaanlahti, Haikola, Halila, Heikkola, Herttuala, Illukansaari, Jauhiala, Kannus, Karhula, Karhunpää, Kattelussaari, Kilkinsaari, Kilpiänsaari, Kirvesniemi, Kuhala, Kuikkala, Kurenlahti, Kurenniemi, Kurhila, Kutila, Kylänniemi, Laukniemi, Lehtola, Leväinen, Liukkola, Merenlahti, Muukkola, Märkälä, Nieminen, Olkkola, Paakkola, Paarmala, Pakkala, Peltoinen, Pönniälä, Rehula, Reinikkala, Saikkola, Solkeinkylä, Taipalsaari markkân, Telkkälä, Vainikkala, Viskarila já Vitsainen. Terijoki já Kuokkala. Terijokist láá 7 sijdâd: Haapala, Kuokkala, Luutahäntä, Ollila, Puhtula, Terijoki já Tulokas. Tytärsaari. Tytärsaarist lii 1 sijdâ: Tytärsaari. Uukuniemi. Uukuniemist láá 15 sijdâd: Härkälä, Kalattoma, Kokonlahti, Kumpu, Latvasyrjä, Marttinansaari, Matri, Mensuvaara, Niukkala, Parikka, Ristlahti, Rossiniemi, Sikopohja, Uukuniemi (markkân) já Ännikänniemi. Uusikirkko. Uusikirkkost láá 70 sijdâd: Airikkala, Anterola, Anttonala, Elinälä, Haapala, Halila, Halola, Harju, Himottula, Hyttilä, Hälkölä, Häme, Hännilänoja, Hännilä, Hötsölä, Iivattala, Inonkylä, Jaakkovala, Jokela ađai Lohela, Jorola, Jäppilä, Järmilä, Kaipiala ađai Lampaala, Kalliola, Kanneljärvi, Kauppola, Kelola, Keppola, Kirjavala, Kirkkojärvi (markkân), Kirstinälä, Kiskola, Kitula, Kokkola, Kunttila, Kuujärvi, Kuuterselkä, Lahdenperä, Leistilä, Leistola, Lempiälä, Liikola, Makula, Mesterjärvi, Metsäkylä, Myttyniemi, Mäkienmäki, Neuvola, Peippola, Putrola, Päätilä, Ritarila, Rumpula ađai Piispala, Sinkkola, Sortavala, Sykiälä, Taamala, Talpola, Tarkkala, Tirttula, Toivola, Tommila, Tyrisevä, Uimola, Uiskola, Uskila, Vihmala, Villikkala, Vitikkala já Vohnola. Vahviala. Vahvialast láá 15 sijdâd: Hanhijoki, Hiivala, Houni, Häsälä, Järvenpää, Kintele, Loukola, Löytömäki, Nurmi, Rakkola, Rakkolanjoki, Tervajoki, Tervajärvi, Vahviala já Vanhakylä. Valamo. Iä lah tiäđuh siijdâin. Käldest artikkâl álgá siijđost 363. Valkeala. Valkealast láá 30 sijdâd: Anttila, Haimila, Heikkilä, Hevosoja, Inkerilä, Jokela, Karhula, Kinansaari, Kipparila, Kourula, Kouvola, Kuivala, Kääpälä, Lipiälä, Mattila, Miettula, Oravala, Parola, Pihlajasaari, Pyöriälä, Pyötsiälä, Rautjärvi, Ruotsula, Rämälä, Saarento, Selänpää, Sorsala, Toikkala, Tuohikotti (oovdiš Tuohikoti), Valkeala (markkân). Valkeala siijdâin Mattila já Ruotsula láá lohtum Kuusankoskin. Valkjärvi. Valkjärvist láá 45 sijdâd: Airikkala, Aliskala, Hampaala, Harmaala, Ilmola, Jauhola, Jutikkala, Kahkaala, Kamajauhola, Karkeala, Koivula, Kosteala, Kuuppola, Kyllästilä, Laavola, Lankila, Lemmettylä, Liikola, Mannisniemi, Naumala, Nirkkola, Nouseala, Nurmijärvi, Oravaniemi, Pentsilä, Piikkilä, Puikkola, Puustinlahti, Päivilä, Pöppölä, Rampala, Rossila, Saavola, Sarkola, Siparila, Tarpila, Teppola, Turulila, Uosukkala, Utula, Vaalimo, Valkeamatka, Veikkola, Vilppula já Vunukkala. Vehkalahti. Vehkalahtist láá 31 sijdâd: Brakila, Hietakylä, Husula, Husupyöli, Ihamaa, Kannusjärvi, Kitula, Kolsila, Kuorsalo, Lankila, Metsäkylä, Myllykylä, Mäntlahti, Neuvottoma, Onkamaa, Paijärvi, Pampyöli, Poitsila, Pyhältö, Pyöli, Pyötsaari, Reitkalli (Bredskall), Salmenkylä (Strömsby), Salmi, Sivatti, Summa, Tammio, Turkia, Töytäri, Vehkajärvi já Vilniemi. Viibur táálunkieldâ. Viibur táálunkieldâst láá 71 sijdâd: Ahokas, Alasommee, Alasäiniö, Hapenensaari, Herttuala, Hevossaari, Hietala, Huhtiala, Hämäläinen, Häyry, Ihantala, Juustila, Jyrkilä, Jytilä, Järvelä, Kaipola, Karhunsuo, Karppila, Kaukola, Kelkkala, Kiiskilä, Kilpeenjoki, Kokkola, Konkkala, Korpelanautio, Kostiala, Kurikkala, Kähäri, Kärkinen, Kärstilä, Lahti, Laiharanta, Lavola, Lihaniemi, Liimatta, Lyykylä, Maaskola, Mannikkala, Merijoki, Mälkki, Naulasaari, Nuoraa, Näätälä, Pakkainen, Papula, Perojoki, Pihkalanjärvi, Piispansaari, Porkansaari, Porlampi, Rapattila, Rasalahti, Repola, Rikkola, Rääsiä, Saarela, Samola, Savolainen, Suonionsaari, Suurpero, Terävälä, Tikkala, Tirhiä, Uskila, Uuraa ađai Ravansaari, Vakkila, Vitsataipale, Vääräkoski, Ykspää, Yläsommee já Yläsäiniö. Virolahti. Virolahtist láá 36 sijdâd: Ala-Pihlaja, Ala-Urpala, Eerikkälä, Hailila, Hanski, Hellä, Hämeenkylä, Häppilä, Järvenkylä, Kattilainen, Kiiskilahti, Koivuniemi, Koskela, Kotola, Kurkela, Laitsalmi, Länsikylä, Mattila, Mustamaa, Orslahti, Paatio, Pajulahti, Pajusaari, Pitkäpaasi, Pyterlahti, Ravijoki, Ravijärvi, Reinikkala, Rännänen, Sydänkylä, Säkäjärvi, Vaalimaa, Vilkkilä (oovdiš Kirkkopyöli), Virojoki, Ylä-Pihlaja já Ylä-Urpala. Vuoksela. Vuokselast láá 6 siijdâ: Kuninkaanristi, Noisniemi, Päiväkivi, Räihäranta, Uusikylä já Vuosalmi. Vuoksenranta. Vuoksenrantast láá 10 sijdâd: Karkiala, Kaskiselkä, Korpilahti, Kuivaniemi, Oravankytö, Parsikanmaa, Pöyryniemi, Sintola, Taljala já Virkinniemi. Käldeeh. Siijdah * Sant'Elia a Pianisi. Sant'Elia a Pianisi lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Sant'Elia a Pianisist ääsih 1 595 olmožid. Ton vijdodâh lii 68,25 km², já alodâh 666 m. Sant'Elia a Pianisi naaburkieldah láá Bonefro, Carlantino, Colletorto, Macchia Valfortore, Monacilioni, Ripabottoni já San Giuliano di Puglia. Siijdah. Markkân lasseen Sant'Elia a Pianisi kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Occhito. Ruánááeennâm. Ruánááeennâm (,) lii maailm stuárráámus suálui, Tave-Atlant já Tave-Jieŋâmeerâ kooskâst. Tot lii Tanska jiešhaldâšemkuávlu. Veik Ruánááeennâm lii eennâmtieđâlávt uási Tave-Amerik, lii tast lamaš jo paijeel tuhháát ihheed pooliitlâš já kulttuurlâš ohtâvuotâ Euroopân (eromâšávt Taažân já Taanskan kolonialism tet). Stuárráámus uási Ruánááeennâm ässein láá inuiiteh, já stuárráámus uási ton vijđoduvvâst lii jieŋâduv vyelni. Koskâ-Amerik. thumb Koskâ-Amerik lii Ovtâstum staatâi máddáápiälásâš uási Tave-Amerik. Tot ana sistees Meksiko, Kuovdâ-Amerik sehe Karibia. Anguilla. Anguilla lii brittilâš tovnbeln meerâ kuávlu Karibiast. Gibraltar. Gibraltar lii Ovtâstum kunâgâskode haldâšem kuávlu Pyrenij njargâeennâm keejist. Ton taavaapeln lii Espanja. Färsuolluuh. Färsuolluuh (,) láá suáluikuávlu Tave-Atlantist 320 kilomeetterid Skotland tave-taveviestârist já suulân pelimuddoost Taažâ já Island. Färsuolluuh láá jiešhaldâšemkuávlu, mii kulá Taanskan. San Biase. San Biase lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. San Biasest ääsih 144 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,85 km², já alodâh 820 m. San Biase naaburkieldah láá Salcito, Sant'Angelo Limosano já Trivento. Siijdah. Rione centro, Rione croce, Rione valle já Rione alto. Brittilâš tovnbeln meerâ kuávluh. Brittilâš tovnbeln meerâ kuávlui sajaduvah Brittilâš tovnbeln meerâ kuávluh () láá 14 Ovtâstum kunâgâskode haldâšem kuávlud pirrâ maailm. Käldeeh. * Ranska tovnbeln meerâ kuávluh. Ranska tovnbeln meerâ kuávluh láá Euroopâst leijee Ranska kuávluh, moh láá Ranskaast kejâdijn väldimeerâ tovnbeln. Kuávluh kuleh Euroop unionân, mutâ iä Schengen-kuávlun. Toi ruttâohtâdâh lii euro. Spiekâstuvah láá Ranska Polynesia já Uđđâ-Kaledonia, moi ruttâohtâdâh lii CFP-frangi, mon árvu lii kal meid čonnum euron. Tovnbeln meerâ departementeh. "Válduartikkâl: Ranska departementeh" Käldeeh. * Vinchiaturo. Vinchiaturo lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Vinchiaturost ääsih 3 301 olmožid. Ton vijdodâh lii 35,48 km², já alodâh 620 m. Vinchiaturo naaburkieldah láá Baranello, Busso, Campobasso, Campochiaro, Colle d'Anchise, Guardiaregia, Mirabello Sannitico já San Giuliano del Sannio. Casalciprano. Casalciprano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Casalcipranost ääsih 484 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,07 km², já alodâh 662 m. Casalciprano naaburkieldah láá Busso, Castropignano, Frosolone, Sant'Elena Sannita, Spinete já Torella del Sannio. Sierra Leone sirdoeennâm já protektoraat. Sierra Leone sirdoeennâm já protektoraat () lâi uási brittilâš imperium abolitionism ääigist kidâ kolonialism čuávdásem räi. Ive 1808 vuáđudui ruvnâsirdoeennâm, moos kuulâi Freetown pirrâdâh. Protektoraat vuod vuáđudui ive 1896, já toos kullii tááláá Sierra Leone sisuásih. Sirdoeennâm já protektoraat lijjii sierânâs haldâttâhkuávluh. Sovjetlitto. Sovjetlitto (), virgálávt Sosialistlij sovjettäsivaldij litto (ruoš. Сою́з Сове́тских Социалисти́ческих Респу́блик, "Sojuz Sovetskih Sotsialistitšeskih Respublik"), lâi Sovjetlito kommunistlâš piäláduv haldâšem sosialistlâš staatâ iivij 1922–1991. Campodipietra. Campodipietra lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Campodipietrast ääsih 2 442 olmožid. Ton vijdodâh lii 19,72 km², já alodâh 520 m. Campodipietra naaburkieldah láá Campobasso, Ferrazzano, Gildone, Jelsi, San Giovanni in Galdo já Toro. 1099. 1099 (MXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1090-lovo majemuš ihe. Campochiaro. Campochiaro lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Campochiarost ääsih 595 olmožid. Ton vijdodâh lii 35,70 km², já alodâh 750 m. Campochiaro naaburkieldah láá Castello del Matese, Colle d'Anchise, Guardiaregia, Piedimonte Matese, San Gregorio Matese, San Polo Matese já Vinchiaturo. 1089. 1089 (MLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1080-lovo majemuš ihe. 1079. 1079 (MLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1070-lovo majemuš ihe. 1069. 1069 (MLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1060-lovo majemuš ihe. Listo Ovtâstum staatâi kaavpugijn. Taat lii listo Ovtâstum staatâi kaavpugijn. Listoost láá tuše puoh tergâdumoseh kaavpugeh. Listo lii uárnejum uásistaatâi já motomij eres Ovtâstum staatâi kullee kuávlui mield. Alaska. "Válduartikkâl: Listo Alaska kaavpugijn" Amerik Samoa. "Válduartikkâl: Listo Amerik Samoa kaavpugijn" Arizona. "Válduartikkâl: Listo Arizona kaavpugijn" Arkansas. "Válduartikkâl: Listo Arkansas kaavpugijn" Colorado. "Válduartikkâl: Listo Colorado kaavpugijn" Connecticut. "Válduartikkâl: Listo Connecticut kaavpugijn" Delaware. "Válduartikkâl: Listo Delaware kaavpugijn" Florida. "Válduartikkâl: Listo Florida kaavpugijn" Georgia. "Válduartikkâl: Listo Georgia uásistaatâ kaavpugijn" Guam. "Válduartikkâl: Listo Guam kaavpugijn" Havaiji. "Válduartikkâl: Listo Havaiji päikkinoomâin" Idaho. "Válduartikkâl: Listo Idaho kaavpugijn" Illinois. "Válduartikkâl: Listo Illinoisi kaavpugijn" Indiana. "Válduartikkâl: Listo Indiana kaavpugijn" Iowa. "Válduartikkâl: Listo Iowa kaavpugijn" Kalifornia. "Válduartikkâl: Listo Kalifornia kaavpugijn" Kansas. "Válduartikkâl: Listo Kansas kaavpugijn" Kentucky. "Válduartikkâl: Listo Kentucky kaavpugijn" Louisiana. "Válduartikkâl: Listo Louisiana kaavpugijn" Maadâ-Carolina. "Válduartikkâl: Listo Maadâ-Carolina kaavpugijn" Maadâ-Dakota. "Válduartikkâl: Listo Maadâ-Dakota kaavpugijn" Maine. "Válduartikkâl: Listo Maine kaavpugijn" Maryland. "Válduartikkâl: Listo Maryland kaavpugijn" Massachusetts. "Válduartikkâl: Listo Massachusetts kaavpugijn" Michigan. "Válduartikkâl: Listo Michigan kaavpugijn" Minnesota. "Válduartikkâl: Listo Minnesota kaavpugijn" Mississippi. "Válduartikkâl: Listo Mississippi kaavpugijn" Missouri. "Válduartikkâl: Listo Missouri kaavpugijn" Montana. "Válduartikkâl: Listo Montana kaavpugijn" Nebraska. "Válduartikkâl: Listo Nebraska kaavpugijn" New Hampshire. "Válduartikkâl: Listo New Hampshire kaavpugijn" New Jersey. "Válduartikkâl: Listo New Jersey kaavpugijn" New Mexico. "Válduartikkâl: Listo New Mexico kaavpugijn" New York. "Válduartikkâl: Listo New York kaavpugijn" Nevada. "Válduartikkâl: Listo Nevada kaavpugijn" Ohio. "Válduartikkâl: Listo Ohio kaavpugijn" Oklahoma. "Válduartikkâl: Listo Oklahoma kaavpugijn" Oregon. "Válduartikkâl: Listo Oregon kaavpugijn" Ovtâstum staatâi Nieidâsuolluuh. "Válduartikkâl: Listo Ovtâstum staatâi Nieidâsuollui kaavpugijn" Pennsylvania. "Válduartikkâl: Listo Pennsylvania kaavpugijn" Puerto Rico. "Válduartikkâl: Listo Puerto Rico kaavpugijn" Rhode Island. "Válduartikkâl: Listo Rhode Islandi kaavpugijn" Tave-Carolina. "Válduartikkâl: Listo Tave-Carolina kaavpugijn" Tave-Dakota. "Válduartikkâl: Listo Tave-Dakota kaavpugijn" Tave-Mariaaneh. "Válduartikkâl: Listo Tave-Mariaanij suolluin" Tennessee. "Válduartikkâl: Listo Tennessee kaavpugijn" Texas. "Válduartikkâl: Listo Texas kaavpugijn" Uárji-Virginia. "Válduartikkâl: Listo Uárji-Virginia kaavpugijn" Utah. "Válduartikkâl: Listo Utah kaavpugijn" Vermont. "Válduartikkâl: Listo Vermont kaavpugijn" Virginia. "Válduartikkâl: Listo Virginia kaavpugijn" Washington. "Válduartikkâl: Listo Washington kaavpugijn" Wisconsin. "Válduartikkâl: Listo Wisconsin kaavpugijn" Wyoming. "Válduartikkâl: Listo Wyoming kaavpugijn" * Suez uáli. Suez uáli sajadâh já satelliitkove uálist. Ive 1869 sáárgus Suez uáli lekkâmtilálâšvuođâst. Suez uáli ovdil ive 2015 valmâštum vijđedempargoid já toi maŋa. Suez uáli () lii 193 km kukkosâš rahtum čäcikiäinu Egyptist Siinai njargâeennâm viestârpeln, mii ovtâstit Koskâmeerâ já Ruopsismeerâ, já iärut Afrik nannaam Aasiast. Ton peht lii uánihumos mätki Euroopâst Aasian. Suez uáli lii maailm enâmustáá kiävtust leijee merâjotteem kiäinu. Suulân 12% aalmugijkoskâsâš käävpist jotá Suez uáli čoođâ jyehi peeivi. Historjá. Faarao Senusret III lâi vuosmuš, kii smietâi Ruopsismeerâ já Koskâmeerâ ovtâstittem. Totkeeh láá árvuštâllâm, ete vuosmuu uáli láá kuáivum suulân 1850 oKr. Maid ton uálist lii val lemin puáhtá kavnâđ Suez alda. Suez uáli olmâ historjá álgá kuittâg tast, ko skammâmáánu 30. peeivi 1854 ranskalâš Ferdinand de Lesseps uážui love Egypti tallaa värikunâgâs Said Paššast huksiiškyettiđ tom. Ferdinand de Lesseps finnodâh "Compagnie universelle du canal maritime de Suez" algâttij pargo cuáŋuimáánu 25. peeivi 1859. Algâalgâlâš vuávám mield huksim ličij kolgâm pišteđ tuše kuttâ ive, mutâ šoŋŋâduv vädisvuođah, ive 1865 kolera epidemia já pargovyeimi čuolmah tohhii pargo hitásubbon, já huksiimân monnii-uv ohtsis 10 ihheed. Porgemáánust 1869 uáli lâi viijmâg vaalmâš, já tom valdii virgálávt kiävtun skammâmáánu 17. peeivi 1869. Käldeeh. * Colle d'Anchise. Colle d'Anchise lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Colle d'Anchisest ääsih 741 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,69 km², já alodâh 649 m. Colle d'Anchise naaburkieldah láá Baranello, Bojano, Campochiaro, San Polo Matese, Spinete já Vinchiaturo. David Lynch. David Keith Lynch (š. uđđâivemáánu 20. peeivi 1946, Missoula, Montana, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš elleekovestivrejeijee, -kietâčällee, -pyevtitteijee sehe kovetaaidâr já čuovâkovvejeijee. Sun lii tubdum jiešvuođâlâš stijlâstis, já suu elleekuuvijd ovtâstiteh uáli surrealistlâš jiešvyevih. Suu tobdosumoseh tyejeh láá ovdâmerkkân elleekoveh "The Elephant Man" (1980), "Blue Velvet" (1986) já "Mulholland Drive" (2001) sehe oovtâst Mark Frostáin rahtum televisioráiđu "Twin Peaks" (1990–1991, 2017). Nuorâvuotâ já oppâm. Lynch šoodâi uđđâivemáánu 20. peeivi 1946 Missoula kaavpugist Montanast. Suu eeči lâi pargoost eennâmtuáluministeriöst já peerâ ferttij varriđ távjá. Lynch päikkikaavpugijn maaŋgah sulâstittii taid idyllisâš, mut omâs ucckaavpugijd, kuus sun maŋeláá sajostitij suu elleekuuvijd. Ive 1964 Lynch algâttij uápuid taaiđâškoovlâst Bostonist, mut varrij maŋeláá Pennsylvanian, já joođhij taid tobbeen. Pennsylvaniast sun teeivâi suu puáttee pelikyeimi Peggy Reavey. Lynch já Reavey aasáin Philadelphia kuávlust, mast lâi puoh hyenemus peggim. Ton kuávlu paas pirrâdâh vaiguttij čielgâsávt Lynch elleeuuvij táválávt fastes já ilgâdis maailmân. Lynch ij algâalgâlávt perustâm elleekuuvijn já oopâi-uv kovetaiđuu. Sunjin kuittâg-uv šoodâi juurdâ "lihâdeijee malâkove" rähtimist, já toin sun uásálistij máálám- já veerrâmkiišton, mon suu taaiđâakatemia ornij jyehi ive. Kišto várás sun raahtij stop motion -vuovvijn animaatio "Six Men Getting Sick" ("Kuttâ almaa puáccájeh"). Lynch oonij tom kerdiluándusâš já tivrâs keččâlmin, mut ohtâ olmooš, kote lâi uáinám Lynch proojeekt, tiilái siämmáálágán tyeje páikkásis. 1970-loho já Eraserhead. Ive 1971 Lynch varrij perruinis Los Angelesân, kost sun opâškuođij elleekuuvij rähtim AFI Conservatoryst. Ive 1972 sun kuvviiškuođij vuosmuu elleekoovees "Eraserhead". Eraserheadist šoodâi viiđâ ive kukkosâš proojeekt, já toos lâi vaigâd finniđ ruttâdem. AFI išeruuđâ já eejis adelem loovnâ vievâst sun kuittâg finnij elleekove vaalmâšin ive 1976. Sun irâttij finniđ elleekove maŋgáid elleekovejuhlijd ovdâmerkkân Cannesist já New Yorkist, mut tot ij tuhhiittum. Los Angeles elleekovejuhleh kuittâg čaaitij tom ive 1977, já tot finnij jotelávt kulttipeggim. Lynch iäránij "Eraserhead" rähtim ääigi Reaveyst já naajâi ive 1977 nubbijn kálguinis Mary Fisk. 1980-loho. Lynch kulostui almolubbooht čuávuváá elleekoovees tiet. Frederick Treves kiirján já tuotâtábáhtussáid vuáđudeijee sehe Joseph Merrick elimist muštâleijee "The Elephant Man" (1980) ij sulâstittâm ennuvgin surrealistlâš já atâšteijee "Ereaserhead", veik tot-uv lâi čapisvielgâd já ton stijlâ lâi meid viehâ vuárnutteijee. "The Elephant Man" finnij kritijkkárijn puorijd árvuštâlmijd já joba käävci Oscar-iävtukkâsvuottâd ovdâmerkkân pyeremuu elleekooveest, Lynch stivriimist já John Hurt almaiuáiviroolâst. Lynchin šoodâi ive 1982 nubbe páárnáš Austin. Sust láá muáddi uccâ roolâ eejis tuojijn: Pierre Tremond "Twin Peaksist" já Devon Berk vyeijee "Inland Empirest". "The Elephant Man" mielâstumvuođâ maŋa George Lucas faalâi Lynchin suu kuálmád "Star Wars" -elleekove "The Return of the Jedi" stivrim. Lynch kiäldádâđâi, ko suu mielâst Lucas ličij kolgâm stivriđ tom jieš, ete tast šodâččij suu ijge Lynch niähusâš elleekove. Maŋeláá Lynch stivrij nube Science fiction -elleekove: Frank Herbert klassikkoromanân vuáđudeijee "Dune" (1984). Veikkâ budjet lâi-uv 40 miljovn dollarid, elleekove paasij kuittâg masa 20 miljovn dollar táápun já tast šoodâi Lynch karrieer stuárráámus feilâ. Ton árvuštâlmeh lijjii enâmustáá hyeneh, já Lynch jieš lii ettâm, ete sun ij liččii kuássin kolgâm stivriđ tom. Lynch ive 1986 elleekove "Blue Velvet" pajedij suu oppeet stuorrâ mielâstumvuotân. Elleekooveest tiättojii maaŋgah Lynch tuojij táváliih jiešvyevih: uccâ kaavpug sevŋis, romantlâš já viehâváldálâš triller, mii kieđâvuš ulmuu mielâ já naharijd. Kritijkkárij árvuštâlmeh elleekooveest lijjii uáli pyereh, mut uási keččein ij lijkkum toos ton seksuaallâš viehâvääldi já suámittes huáđđoi tiet. Lynch finnij "Blue Velvetist" nube pyeremuu stivrim Oscar-iävtukkâsvuođâ. "Blue Velvetist" aalgij Lynch já elleekove muusik nyettee Angelo Badalamenti ovtâspargo. Twin Peaks já Wild at Heart. Ive 1990 Lynch čäliškuođij pyevtitteijee Mark Frostáin "Twin Peaks", mast šoodâi ohtâ 1990-lovo pivnohumos televisiorááiđuin. Rááiđust čuávvoo eksentrisâš FBI aageent Dale Cooper, kii iirât selvâttiđ Washingtonlâš ucckaavpug Twin Peaksist tábáhtum Laura Palmer -nommâsâš nieidâ morhe. Rááiđust láá ennuv kaavhâ, scifi sehe surrealistlâš jiešvyevih, já tot lii tubdum navertábáhtusâin, omâs huáđđoin sehe Angelo Badalamenti jiešlágán muusikist. Dale Cooper čaittâlij Kyle MacLachlan, kote lâi uáiviroolâst meid Dunest já Blue Velvetist. Lynch stivrij vuosmuu paajeest kyehti uási já čaittâlij meid Cooper ovdâulmuu FBI aageent Gordon Cole. "Twin Peaks" vuosmuš paje čaittui ABC -televisiokanavast cuáŋuimáánu 8. peeivist vyesimáánu 23. piäiván 1990. Lynch já Frost iävá čullim morhedeijee vuosmuu paje ääigi já keččeemacâttâs tiet ABC vaađâi morhedeijee čullim, moos eromâšávt Lynch ij lijkkum. Morhedeijee čielgâi nube paje aalgâst, mon maŋa Lynch kuođij rááiđu. Sun kuittâg-uv maacâi stivriđ paje majemuu uási, mast sun kuođij čuávdus ávusin, nuuvt ko vuosmuu paajeest-uv. Lynch já Frost vuáváin meid kuálmád paje, mut tot kománij sunnuu, pyevtittemfinnoduv já čaittâleijei koskâsâš sierâmielâlâšvuođáid. Twin Peaks vuosmuu paje pyevtittem ääigi Lynch rähtiškuođij uđđâ elleekove "Wild at Heart", mii vuáđuduvá Bary Gifford siämmáánommâsâš romanân. Tot finnij vuosâeehidis vyesimáánust 1990 Cannes elleekovejuuhlijn, kost tot finnij uáivipalhâšume ađai kollááš paalmu. Ovtâstum staatâin "Wild at Heart" ij finnim kritijkkárij teikkâ keččei mielâstumvuođâ. Ive 1992 Lynch maacâi "Twin Peaks" maailmân já stivrij rááiđun vuáđudeijee elleekove '. Elleekove lâi siämmást ovdâuási já jotkâuási rááiđun já tot vuájudâđâi morhedum Laura Palmer majemuu muádi piäiván. Elleekove lâi ennuv eenâb sevŋâd, atâšteijee já surrealistlâš ko ráiđu, ijge tast lamaš ennuvgin rááiđun tijpâlâš huumor. "Twin Peaks: Fire Walk with Me" finnij hyenes árvuštâlmijd já tot finnij Cannes elleekovejuuhlijn toškâsij saajeest "boo" -huikkem já pilkkedem. "Twin Peaks" -rááiđu fanij kooskâst elleekove lii kuittâg-uv oonnum áárvust já maŋeláá tot lii finnim eenâb mielâstumvuođâ meid almolávt. Twin Peaks maŋa. "Twin Peaks: Fire Walk with Me" maŋa Lynch ij ráhtám elleekove viiđâ ihán. Ive 1997 almostui "Wild at Heart" -roomaan čällee Bary Giffordáin čallum já Lynch stivrim film noir -tijppâlâš "Lost Highway". "Lost Highway" ij miänástum kávpálávt já kritijkkáreh adelij toos ruossâlâs árvuštâlmijd. Lynch čuávuvâš elleekove lâi uáli ereslágán ko ovdebeh: "The Straight Story" vuáđuduvá tuotâtábáhtussáid puáris almai Alvin Straightist (Richard Farnsworth), kii maađhâš sinočyeppein 500 kilomeetterid keččâđ puácutoppiittuv finnim viiljâs. Elleekove lii noomâs mieldi lineaarisâš, ijge tast lah ollágin Lynchin tijpâlâš sevŋâdvuotâ teikkâ viehâväldi. Tot finnij kritijkkárijn puorijd árvuštâlmijd, já Farnsworth finnij pyeremuu almaiuáviroolâ Oscar-iävtukkâsvuođâ. "The Straight Story" maŋa Lynch maacâi rähtiđ sunjin táválub elleekove. Ive 2001 almostum "Mulholland Drive" lii surrealistlâš maainâs Hollywood sevŋis peelijn. "Mulholland Drivest" koolgâi algâalgâlávt puáttiđ televisioráiđu, mut ABC hilgoi tom, mon maŋa Lynch finnij ruttâdem ranskalâš StudioCanalist já raahtij rááiđu pilotist elleekove. Ton uáiviroolâin láá Naomi Watts, Laura Harring já Justin Theroux. "Mulholland Drive" vuoitij Cannes elleekovejuuhlijn pyeremuu stivrim palhâšume já finnij pyeremuu elleekove iävtukkâsvuođâ. Tot vuoitij meid pyeremuu olgoeennâmlâš elleekove César-palhâšume, já Lynch finnij elleekooveest suu kuálmád pyeremuu stivrim Oscar-iävtukkâsvuođâ. Ive 2016 BBC sahhiittâlmist 177 elleekoveäššitobded jienâstii "Mulholland Drive" 2000-lovo pyeremuu elleekován. Ive 2006 almostui tuáistáážân Lynch majemuš kuhes elleekove "Inland Empire". Elleekove lii kuulmâ tijme kukkosâš, já tot kovvejui kuulmâ ive ääigi valmâš kietâčalluuttáá. Twin Peaks: The Return. Roovvâdmáánust 2014 Lynch nonnij, ete sun já Frost lává rähtimin "Twin Peaks" oovce uási kukkosâš kuálmád paje já paje álgáččij 2016 Showtime -kanavast. Cuáŋuimáánust 2015 sun eeđâi, ete ij stivriiččii paje liijkás uces budjet tiet, mut maŋeláá Showtime nonnij, ete uásih láá 18 oovdeb 9 saajeest já Lynch stivree puoh. Paje kuvvim lâi vaalmâš cuáŋuimáánust 2016, já tot aalgij televisiost vyesimáánust 2017. Bonefro. Bonefro lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Bonefrost ääsih 1 256 olmožid. Ton vijdodâh lii 31,28 km², já alodâh 631 m. Bonefro naaburkieldah láá Casacalenda, Montelongo, Montorio nei Frentani, Ripabottoni, San Giuliano di Puglia, Sant'Elia a Pianisi já Santa Croce di Magliano. Siijdah. Markkân lasseen Bonefro kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: San Vito. Cercemaggiore. Cercemaggiore lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Cercemaggiorest ääsih 3 604 olmožid. Ton vijdodâh lii 56,91 km², já alodâh 930 m. Cercemaggiore naaburkieldah láá Castelpagano, Cercepiccola, Gildone, Jelsi, Mirabello Sannitico, Morcone, Riccia, Santa Croce del Sannio já Sepino. Cercepiccola. Cercepiccola lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Cercepiccolast ääsih 619 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,79 km², já alodâh 680 m. Cercepiccola naaburkieldah láá Cercemaggiore, Mirabello Sannitico, San Giuliano del Sannio já Sepino. Mary Shelley. Mary Wollstonecraft Shelley (š. Godwin,) lâi eŋlandlâš kirječällee, kii šoodâi tobdosin romanist Frankenstein (Frankenstein, or The Modern Prometheus, 1818). Eellim. Mary Godwin šoodâi Lontoost porgemáánu 30. peeivi 1797. Suu enni lâi tobdos kirječällee já feminist Mary Wollstonecraft, kii jaamij forgâ Mary šoddâm maŋa. Suu eeči lâi pooliitlâš filosof William Godwin. Mary lâi sunnuu áinoo pärni, mut sust lâi uábbipeeli Fanny Imlay. William Godwin naajâi Mary Jane Clairmontáin ive 1801, mon maŋa perrust lijjii ohtsis vittâ párnáá. Mary Godwin ij jottáám škoovlâ, mut sun oopâi luuhâđ já lijkkui čäälliđ jo párnážin. Suu vuossâmuš tihtâ Mounseer Nongtongpaw almostui ive 1807. Ive 1814 sun uápásmui tihtâčällee Percy Bysshe Shelleyn já suoi algâttáin siärvástâllâđ, veikkâ Shelley lâi naaijâm. Suoi reissijn Euroopâst, já ive 1815 šoodâi sunnuu vuossâmuš páárnáš, kii kuittâg jaamij jo muádi peeivi ahasâžžân. Suoi naajáin ive 1816 juovlâmáánust Percy Shelley káálgu jiešsorme maŋa. Sunnui šoddii kulmâ párnáá lase, mut kyehti párnáá jaamijn párnážin. Percy Shelley hevânij kärbispäärtist ive 1822. Mary Shelley jaamij purâsân Lontoost kuovâmáánu 1. peeivi ive 1851 53-ihásâžžân. Čalluuh. Ive 1816 Mary já Percy Shelley láin Sveeicist viettimin keesi tihtâčällee Lord Byronáin, kii oovtâ eehid iävtuttij, ete sij puohah čáláččii hirmosmainâs. Mary Shelley lâi uáinám nahhaar, mon vuáđuld sun talle čäliškuođij Frankenstein. Ive 1817 sun almostitij muštâlus sunnuu määđhist Euroopâst, History of a Six Weeks' Tour. Ive 1818 almostui suu tobdosumos čalluu Frankenstein, or the Modern Prometheus. Roomaan vuossâmuš riäntus almostui kirječällee nomâttáá. Frankenstein lâi miänástus, já taan ääigi tot lii ain tobdos klassikko. Kirjeest tiettee Victor Frankenstein iirât rähtiđ ulmuu, mut ráhtá-uv hirmâdâs. Frankenstein maŋa Shelley čaalij eres romanijd, ovdâmerkkân Valperga (1823), The Last Man (1826), The Fortunes of Perkin Warbeck (1830), Lodore (1835) já Falkner (1837). Käldeeh. Shelley Shelley Shelley Duronia. Duronia lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Duroniast ääsih 397 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,47 km², já alodâh 918 m. Duronia naaburkieldah láá Bagnoli del Trigno, Civitanova del Sannio, Frosolone, Molise, Pietracupa já Torella del Sannio. Siijdah. Cappiello, Casale, Casalotti, Casalotto, Faito, Gigliotti, Madonnella, Morgia, Potestà, Santa Maria, San Ianni, Valle del Colle já Valloni. Sergio Leone. Sergio Leone () lâi italialâš elleekovestivrejeijee. Lontoo. thumb Lontoo () lii Ovtâstum kunâgâskode stuárráámus kaavpug já uáivikaavpug sehe kuálmádin stuárráámus kaavpug Euroopâst. Lontoo ässeeloho lâi ive 2011 aalmugrekinistem mield 8 173 941, mut ive 2021 tot lii áárvu mield jo 9 425 622 ässed. Ubâ Lontoo metropolkuávlust láá ohtsis joba 10–18 miljovn ässed. Lontoo vijdodâh lii 1 569 km² já ton ässeesaahâdvuotâ lii suulân 7 700 ässed/km². Lontoo lii lamaš aassâmkuávdáš jo 100-lovo rääjist, kuás Britannia lâi roomalâš prooviins. 1800-lovvoost já 1900-lovo aalgâst tot lâi maailm stuárráámus kaavpug. Ive 1924 tälviolympialij miitaaltavlustâh. Ive 1924 tälviolympialijn lijjii fáárust 258 valastâlled (247 almajid já 11 nisonid) 16 enâmist, kiäh kištottâllii 16 tábáhtusâst. Puoh enâmus mitalijd vuoittii Taažâ já Suomâ valastâlleeh – eromâšávt syemmilâš Clas Thunberg, kii vuoitij ohtsis vittâ miitaal (kulmâ kollemiitaal, ohtâ silbâmiitaal já ohtâ pronssimiitaal), já taažâ Thorleif Haug, kii vuoitij ohtsis kulmâ miitaal (kulmâ kollemiitaal). Ive 1928 tälviolympialij miitaaltavlustâh. Ive 1928 tälviolympialijn lijjii fáárust 464 valastâlled (438 almajid já 26 nisonid) 25 enâmist, kiäh kištottâllii 14 tábáhtusâst. 500 m huáppuluistámist adeluvvojii kyehti kollemiitaal já kulmâ pronssimiitaal, já silbâmiitaal ij adelum. Miitaaltavlustâh. a> vuoitij pronssimiitaal 500 m huáppuluistámist. Gildone. Gildone lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Gildonest ääsih 752 olmožid. Ton vijdodâh lii 29,76 km², já alodâh 608 m. Gildone naaburkieldah láá Campodipietra, Cercemaggiore, Ferrazzano, Jelsi já Mirabello Sannitico. Ive 1948 tälviolympialij miitaaltavlustâh. Ive 1948 tälviolympialijn lijjii fáárust 669 valastâlled (592 almajid já 77 nisonid) 28 enâmist, kiäh kištottâllii 22 tábáhtusâst. Puoh enâmus mitalijd – 10 mitalid – vuoittii Taažâ, Ruotâ já Sveeici valastâlleeh. Taažâ já Ruotâ valastâlleeh vuoittii kuittâg nelji kollemiitaal, ko Sveeici valastâlleeh vuod tuše kulmâ. Taekwondo kesiolympialijn 2012. Taekwondost kištottâllii Lontoo 2012 kesiolympialijn porgemáánu 8.–11. peeivij Exhibition Centre Londonist. Tiädduluokah lijjii käävci, main almaid lijjii nelji já nisonáid nelji. Valastâlleeh lijjii ohtsis 128. Mitalisteh. Lee-Dae Hoon, Joel González, Óscar Muñoz já Aleksei Denisenko Lucito. Lucito lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Lucitost ääsih 637 olmožid. Ton vijdodâh lii 31,56 km², já alodâh 480 m. Lucito naaburkieldah láá Castelbottaccio, Castellino del Biferno, Civitacampomarano, Limosano, Morrone del Sannio, Petrella Tifernina, Sant'Angelo Limosano já Trivento. Mafalda. Mafalda lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Mafaldast ääsih 1 100 olmožid. Ton vijdodâh lii 32,51 km², já alodâh 460 m. Mafalda naaburkieldah láá Dogliola, Fresagrandinaria, Lentella, Montenero di Bisaccia, San Felice del Molise, Tavenna já Tufillo. Tiädduluptim kesiolympialijn 2012. Tiädduluptiimist kištottâllii Lontoo 2012 kesiolympialijn syeinimáánu 28. peeivist porgemáánu 7. piäiván Exhibition Centre Londonist. Tiädduluokah lijjii ohtsis 15, main almaid lijjii 8 já nisonáid 7. Valastâlleeh lijjii ohtsis 260, kiäin 156 lijjii almaah já 104 lijjii nisoneh. Tiädduluptim kesiolympialijn 1948. Tiädduluptiimist kištottâllii Lontoo 1948 kesiolympialijn kuuđâ tiädduluokkaast. Fáárust lijjii tuše almaah. Mitalisteh. 1) Mahmoud Fayad, 2) Rodney Wilkes, 3) Jafar Salmasi Mirabello Sannitico. Mirabello Sannitico lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Mirabello Sanniticost ääsih 2 078 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,43 km², já alodâh 600 m. Mirabello Sannitico naaburkieldah láá Campobasso, Cercemaggiore, Cercepiccola, Ferrazzano, Gildone, San Giuliano del Sannio já Vinchiaturo. 1059. 1059 (MLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1050-lovo majemuš ihe. 1049. 1049 (MXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1040-lovo majemuš ihe. 1039. 1039 (MXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1030-lovo majemuš ihe. 1029. 1029 (MXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1020-lovo majemuš ihe. Tiädduluptim kesiolympialijn 1932. Tiädduluptiimist kištottâllii Los Angeles 1932 kesiolympialijn syeinimáánu 30.–31. peeivij. Tiädduluokah lijjii ohtsis 5, já fáárust lijjii tuše almaah. Valastâlleeh lijjii ohtsis 29, já sij lijjii vuálgus 8 enâmist. Tiädduluptim kesiolympialijn 1924. Tiädduluptiimist kištottâllii Pariisi 1924 kesiolympialijn viiđâ tiädduluokkaast. Fáárust lijjii tuše almaah. Uásálistee staatah. Taavgijn lii valastâllei meeri. Valastâlleeh lijjii ohtsis 107, já sij lijjii vuálgus 16 enâmist. Monacilioni. Monacilioni lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Monacilionist ääsih 472 olmožid. Ton vijdodâh lii 27,21 km², já alodâh 590 m. Monacilioni naaburkieldah láá Campolieto, Macchia Valfortore, Pietracatella, Ripabottoni, San Giovanni in Galdo, Sant'Elia a Pianisi já Toro. Tiädduluptim kesiolympialijn 1920. Tiädduluptiimist kištottâllii Antwerpen 1920 kesiolympialijn viiđâ tiädduluokkaast. Fáárust lijjii tuše almaah. Uásálistee staatah. Taavgijn lii valastâllei meeri. Valastâlleeh lijjii ohtsis 53, já sij lijjii vuálgus 14 enâmist. Miitaaltavlustâh. Albert Pettersson suulân ive 1920 Ive 1932 tälviolympialij miitaaltavlustâh. Ive 1932 tälviolympialijn lijjii fáárust 252 valastâlled (231 almajid já 21 nisonid) 17 enâmist, kiäh kištottâllii 14 tábáhtusâst. Puoh enâmus mitalijd vuoittii Ovtâstum staatah já Taažâ. Ovtâstumstaatâliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 12 mitalid (6 kollemiitaal), já taažah valastâlleeh vuoittii ohtsis 10 mitalid (3 kollemiitaal). Miitaaltavlustâh. a>. Veli Saarinen vuoitij oovtâ kollemiitaal já oovtâ pronssimiitaal. Väinö Liikkanen vuoitij oovtâ silbâmiitaal. Montecilfone. Montecilfone lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Montecilfonest ääsih 1 251 olmožid. Ton vijdodâh lii 22,92 km², já alodâh 405 m. Montecilfone naaburkieldah láá Guglionesi, Montenero di Bisaccia já Palata. Ive 1936 tälviolympialij miitaaltavlustâh. Ive 1936 tälviolympialijn lijjii fáárust 646 valastâlled (566 almajid já 80 nisonid) 28 enâmist, kiäh kištottâllii 17 tábáhtusâst. Puoh enâmus mitalijd vuoitij Taažâ. Taažah valastâlleeh vuoittii ohtsis 15 mitalid: 7 kollemitalid, 5 silbâmiitaal já 3 pronssimiitaal. Laura Dern. Laura Elizabeth Dern-Harper (š. kuovâmáánu 10. peeivi 1967, Los Angeles, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Karrieer. Dern vuosmuš tobdos roolâ lâi Sandy Williams David Lynch elleekooveest "Blue Velvet" (1986). Sun čaittâlij meid Lynch čuávuváá elleekooveest "Wild at Heart" (1990), mast suu huáđđoo eeni čaittâlij suu olmâ enni Diane Ladd. Dern já Ladd čaittâláin oovtâst meid elleekooveest "Rambling Rose" (1991), mast Dern finnij pyeremuu nissoonuáiviroolâ já Ladd pyeremuu nissoonuálgiroolâ Oscar-iävtukkâsvuođâ. Dernist já Laddist šoodáin vuosmuuh enni já nieidâ, kiäh finnijn siämmáá elleekooveest Oscar-iävtukkâsvuođâ. Dernist lâi máhđulâšvuotâ čaittâliđ uáiviroolâ "The Silence of the Lambsist" (1991), mut Jodie Foster uážui roolâ, ko studio epidij, ete Dern ij lamaš tuárvi tobdos. Dern kenski tobdosumos roolâ lii Dr. Ellie Sattler Steven Spielberg elleekooveest "Jurassic Park" (1993). Dern čaittâlij roolâ meid elleekove nube jotkâuásist Jurassic Park III:st (2001) já meid ist, mii almostuvá ive 2021. Dern maacâi ovtâspaargon David Lynchijn, ko sun čaittâlij uáiviroolâ elleekooveest Inland Empire. Dern čaittâlij ive 2017 Diane Evans Lynch televisiorááiđu "Twin Peaks" jotkâuásist. 2010-lovvoost Dernist lijjii uces roolah ovdâmerkkân elleekuuvijn "The Master" já '. Ive 2019 sun čaittâlij elleekooveest "Marriage Story", mast sun finnij pyeremuu nissoonuálgiroolâ Oscar-palhâšume. Siämmáá ive sun čaittâlij meid Louisa Mary Alcott romanân Little Women vuáđudeijee elleekooveest. Montemitro. Montemitro lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Montemitrost ääsih 312 olmožid. Ton vijdodâh lii 16,30 km², já alodâh 508 m. Montemitro naaburkieldah láá Celenza sul Trigno, Montefalcone nel Sannio, San Felice del Molise já Tufillo. Ive 1920 kesiolympialij miitaaltavlustâh. Ive 1920 kesiolympialijn lijjii fáárust 2 626 valastâlled (2 561 almajid já 65 nisonid) 29 enâmist, kiäh kištottâllii 154 tábáhtusâst. Nube käldee mield fáárust lijjii 2 622 valastâlled 29 enâmist, kiäh kištottâllii 156 tábáhtusâst. Puoh enâmus mitalijd vuoittii Ovtâstum staatah. Ovtâstumstaatâliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 95 mitalid: 41 kollemitalid, 27 silbâmitalid já 27 pronssimitalid. Naomi Watts. Naomi Ellen Watts (š. čohčâmáánu 28. peeivi 1968, Shoreham, Kent, Eŋland) lii eŋlandlâš čaittâleijee. Watts tobdosumos roolah láá ovdâmerkkân elleekuuvijn "Mulholland Drive" (2001), "21 Grams" (2003), "The Impossible" (2012) já "Birdman" (2014) sehe televisiorááiđust ' (2017). Sun lii finnim kyehti pyeremuu nissoonuáiviroolâ Oscar-iävtukkâsvuođâ elleekuuvijn 21 Grams já The Impossible. Morrone del Sannio. Morrone del Sannio lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Morrone del Sanniost ääsih 531 olmožid. Ton vijdodâh lii 45,84 km², já alodâh 839 m. Morrone del Sannio naaburkieldah láá Campolieto, Casacalenda, Castelbottaccio, Castellino del Biferno, Lucito, Lupara, Provvidenti já Ripabottoni. Ive 1924 kesiolympialij miitaaltavlustâh. Ive 1924 kesiolympialijn lijjii fáárust 3 089 valastâlled (2 954 almajid já 135 nisonid) 44 enâmist, kiäh kištottâllii 126 tábáhtusâst. Nube käldee mield fáárust lijjii 3 088 valastâlled 44 enâmist, kiäh kištottâllii 126 tábáhtusâst. Puoh enâmus mitalijd vuoittii Ovtâstum staatah. Ovtâstumstaatâliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 99 mitalid: 45 kollemitalid, 27 silbâmitalid já 27 pronssimitalid. Ive 1932 kesiolympialij miitaaltavlustâh. Ive 1932 kesiolympialijn lijjii fáárust 1 332 valastâlled (1 206 almajid já 126 nisonid) 37 enâmist, kiäh kištottâllii 117 tábáhtusâst. Nube käldee mield fáárust lijjii 1 334 valastâlled 37 enâmist, kiäh kištottâllii 117 tábáhtusâst. Puoh enâmus mitalijd vuoittii Ovtâstum staatah. Ovtâstumstaatâliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 103 mitalid: 41 kollemitalid, 32 silbâmitalid já 20 pronssimitalid. Portocannone. Portocannone lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Portocannonest ääsih 2 373 olmožid. Ton vijdodâh lii 13,11 km², já alodâh 148 m. Portocannone naaburkieldah láá Campomarino, Guglionesi, San Martino in Pensilis já Termoli. 1019. 1019 (MXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1010-lovo majemuš ihe. 1009. 1009 (MIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1000-ihelove majemuš ihe. Ive 1928 kesiolympialij miitaaltavlustâh. Ive 1928 kesiolympialijn lijjii fáárust 2 883 valastâlled (2 606 almajid já 277 nisonid) 46 enâmist, kiäh kištottâllii 109 tábáhtusâst. Puoh enâmus mitalijd vuoittii Ovtâstum staatah. Ovtâstumstaatâliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 56 mitalid: 22 kollemitalid, 18 silbâmitalid já 16 pronssimitalid. Tiädduluptim kesiolympialijn 1928. Tiädduluptiimist kištottâllii Amsterdam 1928 kesiolympialijn viiđâ tiädduluokkaast. Fáárust lijjii tuše almaah. Uásálistee staatah. Taavgijn lii valastâllei meeri. Valastâlleeh lijjii ohtsis 92, já sij lijjii vuálgus 19 enâmist. Ripabottoni. Ripabottoni lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Ripabottonist ääsih 466 olmožid. Ton vijdodâh lii 31,96 km², já alodâh 695 m. Ripabottoni naaburkieldah láá Bonefro, Campolieto, Casacalenda, Monacilioni, Morrone del Sannio, Provvidenti já Sant'Elia a Pianisi. Ive 1952 tälviolympialij miitaaltavlustâh. Ive 1952 tälviolympialijn lijjii fáárust 694 valastâlled (585 almajid já 109 nisonid) 30 enâmist, kiäh kištottâllii 22 tábáhtusâst. Puoh enâmus mitalijd vuoitij Taažâ. Taažah valastâlleeh vuoittii ohtsis 16 mitalid: 7 kollemitalid, 3 silbâmiitaal já 6 pronssimiitaal. Ive 1956 tälviolympialij miitaaltavlustâh. Ive 1956 tälviolympialijn lijjii fáárust 821 valastâlled (687 almajid já 134 nisonid) 32 enâmist, kiäh kištottâllii 24 tábáhtusâst. Puoh enâmus mitalijd vuoitij Sovjetlitto. Sovjetlittoliih valastâlleeh vuoittii ohtsis 16 mitalid: 7 kollemitalid, 3 silbâmiitaal já 6 pronssimiitaal. Rotello. Rotello lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Rotellost ääsih 1 147 olmožid. Ton vijdodâh lii 70,75 km², já alodâh 360 m. Rotello naaburkieldah láá Montelongo, Montorio nei Frentani, San Martino in Pensilis, Santa Croce di Magliano, Serracapriola, Torremaggiore já Ururi. Pieggâ. Pieggâ lii áimukeerdist tiättoo almoon, mast áimutedduu iäruh tovâtteh ááimu lihâdem. Piegâ šoddâm. Puoh piegâ energia puátá loppâloopâst Piäiváást. Ko Piäiváš lieggee Eennâm ulguu, te áimu lieggân já vijđán. Lieggâ áimu lii häärvib ko kolmâ áimu já tondiet lieggânâm áimu paijaan. Ááimu pajanem tiet áimuteedâ vuállán já šadda vyeligisteedâ. Pajanâm áimu čuásku ollâgâsâst já tot luáštádât vuálus troposfäär pajeuásist. Áimuvirde sunde kuittâg-uv jorgeet siijđon, ko uđđâ áimu uigâd pajas. Čuáskum áimu vuállán tondiet eres sajan já toovât toho ollâtedduu. Áimuteedâiäru tiet áimu virdedškuát ollâteddust vyeligisteddui, mii kočoduvvoo pieggân. Pieggâ ij táválávt poso njuolgist ollâteddust vyeligisteddui Eennâm ulguu kaso já Coriolis-almoon tiet. Coriolis-almoon šadda Eennâmpáálu juurrâm čuávumuššân, já tot jorgeet piegâ sunde kyevtináál: vyestipiäiván máddáápiäláá pállubeln já mietipiäiván taavaapiäláá pállubeln. Coriolis-almoon vaaigut čielgâsubbooht planetaarisâš pieggáid. Planetaarisâš piegah. Planetaarisâš piegah láá pisovâš piegah, moh šaddeh Eennâmpáálu oosij pisovâš vyeligis- já ollâteddui čuávumuššân. Peeivitäsideijee kuávlu lieggân eenâb ko eres kuávluh já tondiet toho šadda vyeligisteedâ. Čuáskum áimu vuállán Rapu já Kavrâs jorgáldâskiärdu alda, kuus šadda ollâteedâ. Teedâiäruin šaddeh paasaatpiegah, moh posoh njeigâ peeivitäsideijee Coriolis-almoon tiet tavenuorttân já maadânuorttân. Jorgáldâskiärduin poso pieggâ meid tavas, kost tot tiäivá näpikuávlust puáttee piegâid poolaarradostâhhân kočodum vyeligisteedâkuávlust. Jorgáldâskiärduin puáttee piegah posoh vistig maadâviestârist, mut naavij alda toh posoh korrâsub Coriolis-almoon tiet viestârist. Meid näpikuávlust šadda ollâteedâ, ko kolmâ áimu lii sahâdub já toovât korrâsub áimutedduu. Näpikuávlust puáttee piegah posoh uáli korrâ Coriolis-almoon tiet nuorttân. Páiháliih piegah. Páiháliih piegah láá piegah, moh láá tuše tiätu kuávlust. Páiháliih piegah lahtojeh táválávt alodâhiäroid teikâ meerâ já nannaam koskâsáid liegâsvuođâiäroid. Merâpieggâ šadda, ko eennâm lieggân peiviv jotelubbooht ko čääci, já tondiet toho šadda vyeligisteedâ. Siämmást meerâ paajaabeln lii ollâteedâ, já tondiet pieggâ poso nanamân. Iho eennâm čuásku jotelubbooht ko meerâ, já tondiet vyeligisteedâ šadda meerâ paajaabeln já pieggâ poso nanamist meerân. Váráduvâst láá meid piegah, moh lah kiddâ pirrâmpeeivi ääigist. Peiviv Piäiváš lieggee robduu, kuus šadda lieggânem tiet vyeligisteedâ. Siämmást leevist lii ollâteedâ já pieggâ poso leevist pajaskulij. Iho eennâm olgosuonjârdem tiet pajeroobdâ čuásku já pieggâ poso vuálus liähán. Váráduvâst láá ton lasseen kolmâ já lieggâ luáštupiegah. Kolmâ luáštupieggâ šadda, ko pajosist áimu čuásku korrâ olgosuonjârdem tiet já kolmâ já lussâd áimu virdedškuát liähán. Lieggâ luáštupieggâ šadda, ko lahtâ áimu jotá váráduv paijeel. Váráduvâst áimuteedâ já liegâsvuotâ vuáláneh, mon keežild lahtâvuotâ suáhu arven. Čääsi suáhum luovâsmit liegâsvuođâ, já tondiet áimu ij čuásku nuuvt ennuv ko tot čuáskuččij, jis tot ličij koškes. Ko áimu lii váráduvâst, te tot lii monâttâm lahtâvuođâs, já váráduv nube peln tot lieggân táválâš liävttoin ađai tast šadda lieggâsub ko nube peln. Ovdâmerkkâ tággáár lieggâ piegâst lii Skandij váráduvâst já Aalpâin föhnpieggâ. Skandij váráduv föhnpieggâ lieggee Suomâst kiđđuv Tavepoođâeennâm já Viestâr-Laapi. San Giuliano del Sannio. San Giuliano del Sannio lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. San Giuliano del Sanniost ääsih 938 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,05 km², já alodâh 621 m. San Giuliano del Sannio naaburkieldah láá Cercepiccola, Guardiaregia, Mirabello Sannitico, Sepino já Vinchiaturo. Siijdah. Acquasalsa, Bosco Redole, Fontana Cappella, Montevecchio, Pescullo já Tomoliccio. San Polo Matese. San Polo Matese lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. San Polo Matesest ääsih 472 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,28 km², já alodâh 751 m. San Polo Matese naaburkieldah láá Bojano, Campochiaro, Colle d'Anchise já San Gregorio Matese. Toro. Toro lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Torost ääsih 588 olmožid. Ton vijdodâh lii 24,06 km², já alodâh 1 265 m. Toro naaburkieldah láá Campodipietra, Jelsi, Monacilioni, Pietracatella já San Giovanni in Galdo. Marit Gaup Eira. Marit Gaup Eira teikkâ Šelgon Joreha Máret (š. syeinimáánu 13. peeivi 1945) lii pajeolmooš, lávloo já jyeigee. Eellim. Jyemehááh Marit Ragna Jørgensdatter Gaup ("Šelgon Joreha Máret") já Risten Sara Jørgensdatter Gaup ("Šelgon Joreha Risten Sárá") šoodáin syeinimáánu 13. peeivi 1945. Sunnuu eeči lâi Jørgen Johansen Gaup ("Šelgon Joret", 1893–1960) já enni lâi Kristine Larsdatter Gaino ("Bánni Risten", 1904–1977). Maŋeláá Šelgon Joreha Máret naajâi Mikkel Andersen Eirain. Muusik. Šelgon Joreha Máret juoigâškuođij, ko sun toolâi poccuid tondiet ko suu enni lâi ristâhâs ige tiptám suu juoigâđ pääihist. Sust šoodâi čepis jyeigee, kii lii ovdâmerkkân uásálistám Sámi Grand Prix -juoigâm- já lávlumkišto juoigâmuásán jo luhhii já vuáittám kišto jo kulmii. Ive 2004 suu sooloalbum "Beaskađas" almostui. Albumist láá iänáážin ärbivuáválâš olmoošjuáiguseh. Vittâ ive maŋeláá jyemehááh almostitijn orjâlâškielâg salmâskiäru "Ipmeláhči Hálddus". Ive 2005 Šelgon Joreha Máret oovtâst kálláinis juoigâi Maj-Lis Skaltje muusikalbumist "Davvi Jienat", mast láá ärbivuáválâš sämimuusik miätá Säämi, já ive 2013 suoi láin Skaltje eelleekooveest "Juoigan". Palhâšumeh. Ive 2012 sun vuoitij Áillohaš-muusikpalhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi vuáđudii Nils-Aslak Valkeapää 50. šoddâmpeeivi kunnen. Listo Uđđâ-Seeland suolluin. Taat lii listo Uđđâ-Seeland suolluin. Käldeeh. Uđđâ-Seeland suolluuh * Fossalto. Fossalto lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Fossaltost ääsih 1 205 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,33 km², já alodâh 511 m. Fossalto naaburkieldah láá Campodipietra, Jelsi, Monacilioni, Pietracatella já San Giovanni in Galdo. Kapiti (suálui). Kapiti () lii suálui Uđđâ-Seelandist, suulân 5 km keččin Tavesuolluu maadâviestârriddoost. Ubâ suálui kulá luándusuojâlemkuávlun, já tobbeen ij aasâ kihheen. Eennâmtiätu. Kapiti lii 8 km kukke já 2 km kubduv. Ton vijđodâh lii 19,65 km². Suolluu alemus saje lii "Tūteremoana" (521 m). Whakaari. Whakaari teikâ White Island lii suálui Uđđâ-Seelandist, suulân 48 km keččin Tavesuolluu nuorttâriddoost. Ubâ suálui lii aktiivlâš tullâvääri, já tobbeen ij aasâ kihheen. Eennâmtiätu. Whakaari lii 3 km kukke já 2 km kubduv. Ton vijđodâh lii 3,25 km². Suolluu alemus saje lii tullâvääri čokke (321 m). Resolution Island. Resolution Island () lii suálui Uđđâ-Seelandist, Maadâsuolluu maadâviestârrido alda. Ubâ suálui kulá luándusuojâlemkuávlun, já tobbeen ij aasâ kihheen. Resolution Island lii Uđđâ-Seeland čiččâdin stuárráámus suálui sehe nubben stuárráámus suálui, kost ij aasâ kihheen. Eennâmtiätu. Resolution Island lii 25 km kukke já 17,1 km kubduv. Ton vijđodâh lii 208,87 km². Suolluu alemus saje lii "Mount Clerke" (1 069 m). Secretary Island. Secretary Island () lii suálui Uđđâ-Seelandist, Maadâsuolluu maadâviestârrido alda. Ubâ suálui kulá luándusuojâlemkuávlun, já tobbeen ij aasâ kihheen. Eennâmtiätu. Secretary Island lii 17,6 km kukke já 7,5 km kubduv. Ton vijđodâh lii 81,4 km². Suolluu alemus saje lii "Mount Grono" (1 196 m). Tot lii Uđđâ-Seeland alemus vääri, mii ij lah Maadâsuolluust teikâ Tavesuolluust. Secretary Islandist láá kulmâ jäävri. Stuárráámus tain lii "Secretary Lake", mii lii paijeel 600 m kukke já suulân 550 m merâase paajaabeln "Mount Grono" čohe vuoluubeln. Moturoa / Rabbit Island. Moturoa / Rabbit Island lii suálui Uđđâ-Seelandist, Maadâsuolluu taverido alda. Ubâ suálui kulá luándusuojâlemkuávlun, já tobbeen ij aasâ kihheen. Suolluu nommân šoodâi "Moturoa / Rabbit Island" ive 2014. Ovdil tom nommâ lâi tuše "Rabbit Island". Eennâmtiätu. Moturoa / Rabbit Island lii 8,5 km kukke já 2,7 km kubduv. Ton vijđodâh lii 15 km². Suolluu alemus saje lii 10 m. Chalky Island. Chalky Island () lii suálui Uđđâ-Seelandist, Maadâsuolluu maadâviestârrido alda. Ubâ suálui kulá luándusuojâlemkuávlun, já tobbeen ij aasâ kihheen. Eennâmtiätu. Chalky Island vijđodâh lii 5,14 km², já ton alemus saje lii 151 m. Guinea-Bissau kuávluh. Guinea-Bissau lii juohhum käävci kuávlun (ol. "região", ml. "regiões") já oovtâ autonomisii sektorân ("sector autónomo"). Kuávluh láá juohhum 37 sektorân (ol. "setor", ml. "setores"). Sektoreh láá juohhum nk. sektioid (ol. "secção", ml. "secções"). Sektioh láá juohhum aassum soojijd, moh láá kaavpugeh, čuákkipääihih, siijdah jna. Käldeeh. * Merâvirde. Merâvirde lii väldimeerâst tábáhtuvvee virdedem, mast pajaldâsčääci liihâd ovdâskulij teikâ ciägguvirdedem tiet vuáluskulij. Stuárráámuuh merâvirdeh pyehtih leđe tuhátteh kilomeettereh kuheh já maŋgâlov kilomeetterid kubduuh. Merâvirdij kieŋŋâlvuotâ lii táválávt čyeđeh meettereh. Merâvirdeh láá juohhum lieggâ já kolmâ merâvirdijd ton mieldi, ete puátá-uv merâvirde naavij vâi peeivitäsideijee sundeest. Merâvirde šoddâm já toos vaigutteijee tahheeh. Merâvirdijd vaigutteh enâmustáá planetaarisâš piegah, tego paasaatpiegah sehe viestârpiegah. Planetaarisâš piegah láá pisovááh, já oovtmanolâš pieggâ tiätu suundán toovât pajaldâsčääsi virdedem. Coriolis-almoon vaaigut merâvirdij suundán já jorgeet virde máddáápiäláá pállubeln vyestipiäiván já taavaapiäláá pállubeln mietipiäiván. Eres vaigutteijee tahheeh láá ovdâmerkkân sälttinalliisvuotâiäruh, saahâdvuotâiäruh, liegâsvuotâiäruh sehe merâridoi häämih. Ciägguvirdedem šadda čääsi sälttinalliisvuotâiärui tiet. Čääsi jiäŋum teikâ lievlistum tiet čääsi sälttinalliisvuotâ paijaan já tot vuáju vuálus, tastko sälttinalliisvuotâ paajeed čääsi saahâdvuođâ. Sálttáá čääci virded merâponneest, mut sáttá pajaniđ, jis tot tiäivá ovdâmerkkân nanamân. Merâvirdij čuávumušah. Čäsuáivi alda leijee merâvirdeh vaigutteh uáli ennuv Eennâmpáálu oosij šoŋŋâduvváid. Kolmâ merâvirdeh pyehtih kuávlun kolmâsub čääsi ko tobbeen táválávt ličij. Kolmâ merâvirde kalma já kuškâd rido. Kuškâdeijee vaikuttâs šadda tast, ete kolmâ merâvirde alda čääci lievlist uáli uccáá, já tondiet ááimust ij lah ennuvgin lahtâvuotâ. Ko kolmâ merâvirde tovâttâm kolmâ áimu ij pyevti toollâđ lahtâvuođâ pyereest, te lahtâvuotâ arva jo meerâ alne, ijge peesâ nannaam räi. Kolmâ merâvirdij alda láá ennuv koškes sajeh, tego Atacama já Kalahari koškeäävih Maadâ-Amerikâst já Maadâviestâr-Afrikâst sehe Viestâr-Australia, Kalifornia já Taveviestâr-Afrik kuávluh. Lieggâ merâvirdeh puátih peeivitäsideijee alda naavij kulij já pyehtih toho lieggâsub čääsi já ááimu sehe lahtâvuođâ. Lahtâvuotâ šadda tast, ete lieggâ áimu puáhtá toollâđ ennuv čääsi. Kenski merhâšitteemus lieggâ merâvirde lii Golfvirde, mii puátá Karibiasuolluin Tave-Atlantân já maŋeláá Britannia tavepiälán sehe Taažâ- já Baareencmeerân. Golfvirde lieggee merhâšitteht Tave- já Viestâr-Euroop, moh liččii Golfvirdettáá ennuv kolmâsuboh. Gambatesa. Gambatesa lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Gambatesast ääsih 1 298 olmožid. Ton vijdodâh lii 43,69 km², já alodâh 468 m. Gambatesa naaburkieldah láá Celenza Valfortore, Macchia Valfortore, Pietracatella, Riccia já Tufara. Castelbottaccio. Castelbottaccio lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Castelbottacciost ääsih 262 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,22 km², já alodâh 617 m. Castelbottaccio naaburkieldah láá Civitacampomarano, Lucito, Lupara já Morrone del Sannio. San Massimo. San Massimo lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. San Massimost ääsih 810 olmožid. Ton vijdodâh lii 27,33 km², já alodâh 630 m. San Massimo naaburkieldah láá Bojano, Cantalupo nel Sannio, Macchiagodena, Roccamandolfi já San Gregorio Matese. Siijdah. Markkân lasseen San Massimo kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Campitello Matese. Kolle. Kolle lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii Au () já oornigloho 79. Kolle lii fiskis kildee sirdâšemmeetaal já uáli saahâd. Kolle lii kevttum ruttân já čiiŋâin tuháttijd iivijd, já tot lii rigesvuođâ já vääldi táválumos já tobdosumos symbool. Jiešvuođah. Kolle lii fiskâd, times já tom puáhtá hammiđ uáli älkkeht. Tot sirdá šleeđgâ meid uáli pyereest já tondiet tot kiävttoo ennuv elektroniikist. Kolle ij reagist masa ollágin, mut kloori já kunâgâsčääci ađai sältti- já typpisuuvrâ siävus pyehtih purâttiđ kole. Kolle ráhtá meid jieškote-uvlágánijd syanidikompleksijd, kloridijd já oksidijd. Meetaallâš kolle lii mirhâttemes, mut motomeh kollesyanidkomplekseh láá mirhâliih. Kole ivne lii uáli eromâš. Masa puoh metalleh láá ránáseh, mut kolle lii fiskâd. Kole fiskis ivne šadda tast, ete ton olgoelektronij sporijdem lii uáinojeijee čuovâ kuávlust, ko vuod eres metallijn tot lii táválávt ultravioletsuonjârdem. Isotoopeh. Kolleest láá tuše ohtâ stäđis isotoop 197Au já 37 radioisotoopid, moi massalovoh láá 170–206. Stáđásumos radioisotoop lii 195Au, mon pelilumäigi lii suullân 186 peivid. Isotoopeh, moi massaloho lii vuálá 197, pieđgâneh β+- já α-pieđgânmáin sehe harvii protonemissioin. Spiekâstâhhân lii 195Au, mii pieđgân elektrontoppiimáin. Isotoopeh, moi massaloho lii paijeel 197, pieđgâneh β+-pieđgânmáin. Sepino. Sepino lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Sepinost ääsih 1 811 olmožid. Ton vijdodâh lii 61,37 km², já alodâh 698 m. Sepino naaburkieldah láá Cercemaggiore, Cercepiccola, Guardiaregia, Morcone, Pietraroja, San Giuliano del Sannio já Sassinoro. San Giuliano di Puglia. San Giuliano di Puglia lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. San Giuliano di Pugliast ääsih 1 004 olmožid. Ton vijdodâh lii 42,05 km², já alodâh 453 m. San Giuliano di Puglia naaburkieldah láá Bonefro, Casalnuovo Monterotaro, Castelnuovo della Daunia, Colletorto, Sant'Elia a Pianisi já Santa Croce di Magliano. Ive 2002 eennâmtuárgástâs. San Giuliano di Pugliast lâi korrâ eennâmtuárgástus (6,0 Mw) roovvâdmáánu 31. peeivi 2002 tme 11:32. Tot lâi škovlâpeivi, já San Giuliano vyeliškoovlâst lijjii talle 8 máttáátteijed, 2 čorgejeijee já 57 pärnid. Škovlârakânâs tuššâdui ollásávt, já pasâttâsâi vyelni jammii 1 máttáátteijee já 27 pärnid. 1098. 1098 (MXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1090-lovo oovcád ihe. 1078. 1078 (MLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1070-lovo oovcád ihe. 1058. 1058 (MLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1050-lovo oovcád ihe. 1038. 1038 (MXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1030-lovo oovcád ihe. 1018. 1018 (MXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1030-lovo oovcád ihe. Eura. Eura lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Eurast ääsih 11 480 olmožid, já ton vijdodâh lii 630,20 km², mast 51,40 km² lii čääci. Eura naaburkieldah láá Eurajoki, Harjavalta, Kokemäki, Laitila, Mynämäki, Nakkila, Pöytyä, Rauma já Säkylä. Kieldâlahtemeh. Hinnerjoki já Honkilahti kieldah lahtojii Euran ive 1970. Kiukaisij kieldâ lohtui Euran ive 2009. Eura. Ovdil kieldâlahtemijd Eurast lijjii 10 sijdâd já ovtâskâstáállud: Eura markkân, Isovahe (ovtâskâstáálu), Lähteenoja (ovtâskâstáálu), Mestilä, Mikkola, Naarjoki, Sorkkinen, Soupas (ovtâskâstáálu), Turajärvi já Vähävahe (ovtâskâstáálu). Hinnerjoki. Hinnerjokist láá 4 siijdâ: Hinnerjoki, Kivijärvi, Korpi já Vaaljoki. Honkilahti. Honkilahtist láá 7 sijdâd: Auvainen, Haveri, Honkilahti (markkân), Komoinen, Lellainen, Löyttylä já Mannila. Kiukainen. Kiukaisijn láá 9 sijdâd: Eurakoski, Harola, Kiukainen, Köylypolvi, Laihia, Laukola, Mäkelä, Panelia já Rahvola. Stuárráámuuh pargoadeleijeeh. Eura ovtâskâs sektor stuárráámuuh pargoadeleijeeh láá HKScan Finland Oy, Auramaa-yhtiöt, Jujo Thermal Oy, Amcor Flexibles Finland Oy, Pintos-konserni, Jaakko-Tuote Oy, Koskinen-yhtiöt, Biolan-ryhmä, A&R Carton Oy já Euran Teollisuushuolto Oy. Biolan-ryhmä uáivikonttur lii Eurast. Eurajoki. Eurajoki () lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Eurajokist ääsih 9 409 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 504,96 km², mast 990,19 km² lii čääci. Eurajoki naaburkieldah láá Eura, Nakkila, Pori já Rauma. Kieldâlahtemeh. Luvia kieldâ lohtui Eurajokin ive 2017. Eurajoki. Auvi, Eurajoki markkân, Hankkila, Huhta, Ilavainen, Irjanne, Kainu, Kaukomäki, Kaukonpieli, Koivuniemi, Kuivalahti, Köykkä, Lapijoki, Lavila, Linnamaa, Lutta, Mullila, Pappila, Pihlaus, Rikantila, Saari, Sydänmaa, Tahkoniemi, Taipale, Tarvola, Vaimala, Vuojoki já Väkkärä. Luvia. Hanninkylä, Korpi, Lemlahti, Luodonkylä, Löytty, Mikkola, Niemenkylä, Perä, Sassila, Sitlahti já Väipäre. 1094. 1094 (MXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1090-lovo viiđâd ihe. 1074. 1074 (MLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1070-lovo viiđâd ihe. 1054. 1054 (MLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1050-lovo viiđâd ihe. 1034. 1034 (MXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1030-lovo viiđâd ihe. 1014. 1014 (MXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1010-lovo viiđâd ihe. Kuobžâ. Kuobžâ lii ohtâ Euroop stuárráámuin piätuellein. Kuobžâ vyelišlaajah tiättojeh maaŋgâin kuávluin Euraasiast já Tave-Amerikâst. Kuobžâ lii puohporree já tot uáđá tälvinahhaar tälviv. Kuobžâ lii Suomâ aalmugellee. Stuárudâh já olgohäämi. Kuobžâ lii Euroop stuárráámus piätuellee. Eurooplâš ruškiskuobžâ kukkodâh lii 135–250 cm já seeibi kukkodâh 5–15 cm. Niŋálâs kuobžâ seve lii 80–90 cm já orráás 90–125 cm. Niŋálâsah teddih 60–200 kg já oráseh 100–300 kg. Stuárráámus viekkejum luándust iällám syemmilâš kuobžâ lii tiäddám 373 kg. Kuáccám stuorrâpiätukuávdáást ellee lojes Juuso-kuobžâ tiäddá 483 kg. Taveameriklâš vyelišlaajah räniskuobžâ já kodiakkuobžâ pyehtih leđe stuárráábeh já teddih joba 650 kg. Puoh ucemus vyelišlaajâ lii syyriakuobžâ. Kuobžâin láá lieggâ soksâmeh já kievrâs rámáh, moh heivejeh pyereest kuáivumân. Kuobžâ peeljih láá uceh já jurbâseh, mutâ toh uáinojeh čielgâsávt. Tuurhâ ivne mulsâšud čappâdist ain kuovgis fiskisránásân. Lavdâm. Kuobžâ lii ovdil iällám vijđes kuávluin Euraasiast já Tave-Amerikâst, mutâ lii kiäppánâm maaŋgâin kuávluin. Amerikâst tiättojeijee räniskuobžâ já kodiakkuobžâ láá kuobžâ vyelišlaajah, mutâ čapiskuobžâ ("Ursus americanus") lii sierâ šlaajâ. Alaska ABC-suolluin ellee ruškiskuobžâ lii aldasubbod hiäimu jieŋâkuobžân ko eres maailmist ellee ruškiskuobžáid. Kuobžâ iälá jieškote-uvlágán eellimpirrâsijn Aasia koške aroin tuundran já liähmus arvemeccijd. Kuobžah láá maailmist ohtsis suulân 230 000 ohtâgâssâd. Stuárráámus populaatioh kávnojeh Ruošâst (suulân 120 000), Ovtâstum staatâin (32 500) já Kanadast (21 750). Euroopâst láá ohtsis 14 000 kuobžâd. Suomâst kuobžâ lii čalmeestoonnum šlaajâ. Luánduriggodâhkuávdáá mield Suomâ kuobžânääli lii lasanâm 2000-lovvoost. Ovdil 2020 miäcástempaje Suomâst lijjii áárvu mield 2 300–2 500 kuobžâd. Čohčuv maaŋgah Suomâ kuobžah sirdâšuveh Ruošâ pel. Kuobžah tiättojeh pirrâ Suomâ peic Ålandist. Suomâ kuobžânääli tiättoo kuittâg enâmustáá Nuorttâ-Suomâst já Laapist. Suomâst tiättojeijee kuobžah juáhhojeh kyevti juávkun geeniárbáduv mield. Kuobžâ masa suvâttui 1900-lovo aalgâst miäcástem tiet, mon maŋa kuobžah pottii Suomân Ruošâst. Piätârist puáttám kuobžah asâiduttii Maadâ-Suomâ ain Lieksa räi, já Kuáládâhnjaargâst puáttám kuobžah asâiduttii Tave-Suomâ. Jämijärvi. Jämijärvi lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Jämijärvist ääsih 1 690 olmožid, já ton vijdodâh lii 224,27 km², mast 9,97 km² lii čääci. Jämijärvi naaburkieldah láá Ikaalinen, Kankaanpää já Parkano. Siijdah. Jämi, Kauppila, Kierikankylä, Kontti, Korvenkylä, Kuusijoenkylä Palokoski, Pitkäniemi, Polja, Ruupanperä, Suurimaa, Tykköö já Vihu. Merikarvia. Merikarvia () lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Merikarviast ääsih 3 067 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 246,22 km², mast 800,10 km² lii čääci. Merikarvia naaburkieldah láá Isojoki, Kristiinankaupunki, Pomarkku, Pori já Siikainen. Historjá. Merikarvia servikodde vuáđudui ive 1639. Kieldâ vuáđudui ive 1865 Siijdah. Alakylä (Ytterby), Etelämaa, Filppula, Honkajärvi, Kangasniemi, Kasala (Kasaböle), Köörtilä (Gördböle), Lammela, Lankoski (Långfors), Lauttijärvi, Pappila (Prästgården), Peippu, Pooskeri (Bogaskär), Riispyy (Risby), Saari, Tuorila (Torsby) já Ylikylä (Överby). Siikainen. Siikainen () lii kieldâ Suomâst, Satakunta eennâmkoddeest. Siikaisijn ääsih 1 381 olmožid, já ton vijdodâh lii 491,33 km², mast 28,02 km² lii čääci. Siikaisijn naaburkieldah láá Isojoki, Kankaanpää, Merikarvia, Pomarkku já Pori. Siijdah. Haapakoski, Hirvijärvi, Keskukylä, Leppijärvi, Leväsjoki, Nauriskoski, Osara, Otamo, Petkele, Pyntäinen, Saarikoski, Sammi, Siikainen, Uusi-Samminmaja, Vanha-Samminmaja, Vuorijärvi. Onnáá peeivi Haapakoski já Nauriskoski kuleh Leväsjokin já Keskukylä kulá iänááš Hirvijärvi siijdân. Uusi- já Vanha-Samminmaja sehe Osara kuleh Sammi siijdân. Riccia. Riccia lii kaavpug Italiast, Molise kuávlust. Ricciast ääsih 4 967 olmožid. Ton vijdodâh lii 70,04 km², já alodâh 710 m. Riccia naaburkieldah láá Castelpagano, Castelvetere in Val Fortore, Cercemaggiore, Colle Sannita, Gambatesa, Jelsi, Pietracatella já Tufara. Historjá. Ricciast šoodâi kaavpug ive 1986. Siijdah. Paolina, Sticozze, Mancini, Escamare, Acciarelli, Campolavoro, Caccia Murata, Casalicchio, Castellana, Cesa di Poce, Chianeri, Ciammetta, Colle della Macchia, Colle Favaro, Colle Raio, Crocelle, Campasule, Colle Cuculo, Colle Arso, Colle Giumentaro, Coste, Coste di Borea, Folicari, Fontana Briele, Fontana del Parco, Fonte Cupa, Giardino, Ialessi, Iana, Guado delle Rena, Guado della Stretta, Guadolapillo, Lama della Terra, Lauri, Linzi, Loie, Mazzocca, Montagna, Montefiglio, Montelanno, Monte Verdone, Orto Vecchio, Pantanello, Peschete, Padule della Vetica, Pesco della Carta, Pesco del Tesoro, Pesco dello Zingaro, Pesco di Faggio, Parco Monachello, Parruccia-Celaro, Piana d'Asino, Piana dei Mulini, Piana della Melia, Piana Ospedale, Piano della Battaglia, Piloni, Rio Secco, Rivicciola, Romano, Scaraiazzo, Scarpellino, Schito, Serrola, Trono, Vado Mistongo, Vallefinocchio, Vallescura, Vicenna já Vignalitto. 1086. 1086 (MLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1080-lovo čiččâd ihe. 1066. 1066 (MLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1060-lovo čiččâd ihe. 1046. 1046 (MXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 1040-lovo čiččâd ihe. 1026. 1026 (MXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1020-lovo čiččâd ihe. 1082. 1082 (MLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 1080-lovo kuálmád ihe. Roccavivara. Roccavivara lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Roccavivarast ääsih 652 olmožid. Ton vijdodâh lii 21,05 km², já alodâh 652 m. Roccavivara naaburkieldah láá Castelguidone, Castelmauro, Celenza sul Trigno, Montefalcone nel Sannio, San Giovanni Lipioni já Trivento. Siijdah. Markkân lasseen Roccavivara kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Canneto. 1062. 1062 (MLXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1060-lovo kuálmád ihe. 1042. 1042 (MXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1040-lovo kuálmád ihe. 1022. 1022 (MXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1020-lovo kuálmád ihe. Ripalimosani. Ripalimosani lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Ripalimosanist ääsih 3 040 olmožid. Ton vijdodâh lii 33,83 km², já alodâh 640 m. Ripalimosani naaburkieldah láá Campobasso, Castropignano, Limosano, Matrice, Montagano já Oratino. Siijdah. Markkân lasseen Ripalimosani kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Pesco Farese. Pietracatella. Pietracatella lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Pietracatellast ääsih 1 265 olmožid. Ton vijdodâh lii 50,28 km², já alodâh 721 m. Pietracatella naaburkieldah láá Gambatesa, Jelsi, Macchia Valfortore, Monacilioni, Riccia já Toro. Hämeenkyrö. Hämeenkyrö () lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Hämeenkyröst ääsih 10 407 olmožid, já ton vijdodâh lii 505,10 km², mast 41,21 km² lii čääci. Hämeenkyrö naaburkieldah láá Ikaalinen, Nokia, Sastamala já Ylöjärvi. Siijdah. Haukijärvi, Heinijärvi, Herttuala, Hiironen, Hirvola, Ilottula, Jumesniemi, Järvenkylä, Kalkunmäki, Kierikkala, Komi, Kostula, Kuotila, Kyröspohja, Laitila, Lavajärvi, Lemmakkala, Mahnala, Muotiala, Myllymäki, Osara, Palko, Pappila, Parila, Pentinmaa, Pinsiö, Pukara, Pyöräniemi, Räystö, Sarkkila, Sasi, Sirkkala, Timi, Tokoinen, Tuokkola, Turkkila, Untila, Urjainen, Uskela, Vanaja, Vesajärvi já Äkönmaa. Aassâmkuávluh. Jokimetsä, Keskuspuisto, Korkomäki, Käpylä, Pappilanmetsä, Parkumäki, Puronsuu já Rantakulma. Juupajoki. Juupajoki lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Juupajokist ääsih 1 798 olmožid, já ton vijdodâh lii 274,95 km², mast 16,45 km² lii čääci. Juupajoki naaburkieldah láá Jämsä, Mänttä-Vilppula, Orivesi já Ruovesi. Siijdah. Aakkola, Haavisto, Hirvijärvi, Hoivala, Hulipas, Hyytiälä, Höyde, Kihlala, Kokkila, Kopsamo, Korkeakoski, Lylyjärvi, Melli, Pirttikangas, Porvola, Pylkki (Pylkinautio), Pärri (Pärrinautio), Sahrajärvi já Sukkila. Kihniö. Kihniö lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Kihniöst ääsih 1 814 olmožid, já ton vijdodâh lii 390,50 km², mast 33,39 km² lii čääci. Kihniö naaburkieldah láá Kurikka, Ylöjärvi, Parkano, Seinäjoki já Virrat. Siijdah. Jokikylä, Kankari, Kihniö markkân, Kihniönkylä, Korhoskylä, Linnankylä, Mäkikylä, Naarminkylä, Nerkoo, Niskos já Ratikylä. Salcito. Salcito lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Salcitost ääsih 636 olmožid. Ton vijdodâh lii 28,26 km², já alodâh 678 m. Salcito naaburkieldah láá Bagnoli del Trigno, Civitanova del Sannio, Fossalto, Pietracupa, Poggio Sannita, San Biase, Sant'Angelo Limosano, Schiavi di Abruzzo já Trivento. Civitacampomarano. Civitacampomarano lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Civitacampomaranost ääsih 317 olmožid. Ton vijdodâh lii 38,89 km², já alodâh 520 m. Civitacampomarano naaburkieldah láá Castelbottaccio, Castelmauro, Guardialfiera, Lucito, Lupara já Trivento. 1088. 1088 (MLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1080-lovo oovcád ihe. 1068. 1068 (MLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1060-lovo oovcád ihe. 1048. 1048 (MXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1040-lovo oovcád ihe. 1028. 1028 (MXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1020-lovo oovcád ihe. 1008. 1008 (MVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1000-ihelove oovcád ihe. 1004. 1004 (MIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1000-ihelove viiđâd ihe. 1096. 1096 (MXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1090-lovo čiččâd ihe. 1076. 1076 (MLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1070-lovo čiččâd ihe. 1056. 1056 (MLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1050-lovo čiččâd ihe. 1036. 1036 (MXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1030-lovo čiččâd ihe. 1016. 1016 (MXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1010-lovo čiččâd ihe. 1006. 1006 (MVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1000-ihelove čiččâd ihe. 1002. 1002 (MII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1000-ihelove kuálmád ihe. Bojano. Bojano lii kaavpug Italiast, Molise kuávlust. Bojanost ääsih 7 468 olmožid. Ton vijdodâh lii 52,63 km², já alodâh 482 m. Bojano naaburkieldah láá Colle d'Anchise, Macchiagodena, San Gregorio Matese, San Massimo, San Polo Matese, Sant'Elena Sannita já Spinete. Historjá. Bojanost šoodâi kaavpug ive 1982. Siijdah. Alifana, Campi Marzi, Castellone, Chiovitti, Ciccagne, Civita Superiore, Codacchio, Colacci, Colalillo, Cucciolone, Fonte delle Felci, Imperato, Limpiilli, Majella, Malatesta, Monteverde, Mucciarone, Pallotta, Pietre Cadute, Pinciere, Pitoscia, Pitti, Prusciello, Rio Freddo, Santa Maria dei Rivoli, Sant'Antonio Abate, Taddeo, Tavone já Tilli Tilli. 1084. 1084 (MLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 1080-lovo viiđâd ihe. 1064. 1064 (MLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1060-lovo viiđâd ihe. 1044. 1044 (MXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1040-lovo viiđâd ihe. 1024. 1024 (MXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1020-lovo viiđâd ihe. 1092. 1092 (MXCII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 1090-lovo kuálmád ihe. 1072. 1072 (MLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 1070-lovo kuálmád ihe. 1052. 1052 (MLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1050-lovo kuálmád ihe. 1032. 1032 (MXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1030-lovo kuálmád ihe. 1012. 1012 (MXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1010-lovo kuálmád ihe. 1090. 1090 (MXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 1090-lovo vuossâmuš ihe. 1070. 1070 (MLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 1070-lovo vuossâmuš ihe. 1050. 1050 (ML) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 1050-lovo vuossâmuš ihe. 1030. 1030 (MXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 1030-lovo vuossâmuš ihe. 1010. 1010 (MX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 1010-lovo vuossâmuš ihe. 1080. 1080 (MLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1080-lovo vuossâmuš ihe. 1060. 1060 (MLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 1060-lovo vuossâmuš ihe. 1040. 1040 (MXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 1040-lovo vuossâmuš ihe. 1020. 1020 (MXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 1020-lovo vuossâmuš ihe. 1000. 1000 (M) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi vuossâmuu ihetuhháát já 900-lovo majemuš ihe sehe 1000-ihelove vuossâmuš ihe. Larino. Larino lii kaavpug Italiast, Molise kuávlust. Larinost ääsih 6 529 olmožid. Ton vijdodâh lii 88,77 km², já alodâh 341 m. Larino naaburkieldah láá Casacalenda, Guardialfiera, Guglionesi, Montorio nei Frentani, Palata, San Martino in Pensilis já Ururi. Historjá. Larinost šoodâi kaavpug ive 2000. Campobasso. Campobasso lii kaavpug Italiast, Molise kuávlust. Campobassost ääsih 47 801 olmožid. Ton vijdodâh lii 56,11 km², já alodâh 701 m. Campobasso naaburkieldah láá Busso, Campodipietra, Castropignano, Ferrazzano, Matrice, Mirabello Sannitico, Oratino, Ripalimosani, San Giovanni in Galdo já Vinchiaturo. Campobasso lii ässeelovo mield sehe Campobasso eennâmkode já Molise stuárráámus kieldâ. Siijdah. Markkân lasseen Campobasso kieldâst lii tuše ohtâ sijdâ: Santo Stefano. Eres aassum sajeh láá Calvario, Camposarcone, Casello Ferroviario, Casino Barone, Cerreto, Colle Arso, Colle delle Api, Colle dell'Orso, Colle Longo, Colle Serano, Coste di Oratino, Feudo Primo, Feudo Secondo, Fossato Cupo, Lupara, Mascione, Ospedale, Pesco Farese, Polese, San Giovanni dei Gelsi, San Giovanni in Golfo Primo, San Giovanni in Golfo Secondo, San Nicola delle Fratte, Santa Maria De Foras, San Vito Inferiore, San Vito Superiore, Tappino já Vazzieri. Colletorto. Colletorto lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Colletortost ääsih 1 711 olmožid. Ton vijdodâh lii 35,91 km², já alodâh 515 m. Colletorto naaburkieldah láá Carlantino, Casalnuovo Monterotaro, San Giuliano di Puglia já Sant'Elia a Pianisi. Castellino del Biferno. Castellino del Biferno lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Castellino del Bifernost ääsih 451 olmožid. Ton vijdodâh lii 15,54 km², já alodâh 450 m. Castellino del Biferno naaburkieldah láá Campolieto, Lucito, Matrice, Morrone del Sannio, Ripabottoni já Petrella Tifernina. Campomarino. Campomarino lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Campomarinost ääsih 7 739 olmožid. Ton vijdodâh lii 76,68 km², já alodâh 52 m. Campomarino naaburkieldah láá Chieuti, Guglionesi, Portocannone, San Martino in Pensilis já Termoli. Siijdah. Campomarino Lido, Contrada Àrcora, Nuova Cliternia já Ramitelli. Termoli. Termoli lii kieldâ Italiast, Molise kuávlust. Termolist ääsih 32 905 olmožid. Ton vijdodâh lii 55,64 km², já alodâh 15 m. Termoli naaburkieldah láá Campomarino, Guglionesi, Petacciato, Portocannone já San Giacomo degli Schiavoni. Termoli lii ässeelovo mield Campobasso eennâmkode nubben stuárráámus kieldâ Campobasso maŋa. Siijdah. Termoli kieldân kuleh čuávuvááh aassum sajeh: Airino, Casa La Croce, Colle della Torre, Colle Granata, Colle Macchiuzzo, Litorale Nord, Mucchietti, Passo San Rocco, Porticone, Rio Vivo, Santa Maria degli Angeli (Difesa Grande) já Santa Maria Valentino. Lempäälä. Lempäälä lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Lempääläst ääsih 23 967 olmožid, já ton vijdodâh lii 307,06 km², mast 37,51 km² lii čääci. Lempäälä naaburkieldah láá Akaa, Kangasala, Pirkkala, Tampere, Valkeakoski já Vesilahti. Kieldâlahtemeh. Säijä sijdâ lohtui Lempäälä ive 1964. Siijdah. Ahtiala, Aimala, Alkkula, Hahkala, Hakkari, Haurala, Hemminkilä, Herrala, Hietaniemi, Hollo, Hulaus, Hyrkkäälä, Häihenmatka, Hävättilä, Ihamaa, Innilä, Jokipohja, Kelho, Korkeamäki, Kuivaspää, Kulju, Kuokkala, Kärppälä, Lahti, Lastunen, Lietsamo, Lippo, Lumiainen, Maisenranta, Miemola, Moisio, Nurkkila, Nurmi, Perälä, Pyhältö, Rikala, Ruuhola, Ryynikkä, Sarvikas, Sotavalta, Sukkila, Säijä, Sääksjärvi, Taipale já Vaihmala. Pälkäne. Pälkäne lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Pälkänest ääsih 6 423 olmožid, já ton vijdodâh lii 738,14 km², mast 177,54 km² lii čääci. Pälkäne naaburkieldah láá Hattula, Hämeenlinna, Kangasala, Padasjoki já Valkeakoski. Kieldâlahtemeh. Luopioisij kieldâ lohtui Pälkänen ive 2007. Pälkäne. Epaala, Harhala, Huhtioinen, Huntila, Kaitamo, Kankahainen, Kantokylä, Kinnala, Kirpu, Kollola, Kotila, Kuisema, Kukkola, Kuuliala, Kärväntälä, Laitikkala, Lovensalo, Luikala, Myttäälä, Mälkilä, Mällinoja, Oksala, Onkkaala, Pappila, Pitkäjärvi, Pohjalahti, Ruokola, Ruotsila, Salmentaka, Sappee, Seitsye, Tauriala, Tausti, Tommola, Töyräniemi, Vuolijoki já Äimälä. Eres aassum sajeh láá: Iltasmäki, Ohveno já Vimmu. Luopioinen. Evinsalo, Haltia, Kajantila, Kantola, Karviala, Kaukkala, Kouvala, Lemmettylä, Luopioinen, Kuohijoki, Kyynärö, Miemola, Mustilahti, Okerla, Padankoski, Puutikkala, Rautajärvi, Sairiala, Säynäjärvi, Vahdermetsä já Ämmätsä. Eres aassum sajeh láá: Aitoo, Holja já Vihavuosi. Ruovesi. Ruovesi lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Ruovesist ääsih 4 180 olmožid, já ton vijdodâh lii 950,16 km², mast 173,18 km² lii čääci. Ruovesi naaburkieldah láá Juupajoki, Mänttä-Vilppula, Orivesi, Tampere, Virrat já Ylöjärvi. Siijdah. Haapala, Hanho, Haukkamaa, Hyyrylä, Kekkonen, Jäminki, Jäminkipohja (Pohja), Kauttu, Kukonpohja, Kurkikanta ađai Vessari, Matalasalmi, Murole, Mustajärvi, Pajuskylä, Pekkala, Pihlajalahti, Pitkälä, Pohjaslahti, Rajalahti, Ritoniemi, Ruhala, Ruolahti (onnáá peeivi Pappilankylä), Räminki, Siikalahti, Syvinki (Korpula), Tapio (Tapiolahti), Tuuhonen ađai Tuuhoskylä, Visuvesi (oovdiš Leijunniemi) já Väärinmaja (Ylä- já Ala-Vääri). Punkalaidun. Punkalaidun (epivirgálávt) lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Punkalaidunist ääsih 2 774 olmožid, já ton vijdodâh lii 364,02 km², mast 2,94 km² lii čääci. Punkalaidun naaburkieldah láá Huittinen, Humppila, Loimaa, Urjala já Sastamala. Siijdah. Hakuni, Halkivaha, Hankuri, Haviokoski, Jalasjoki, Kannisto, Kanteenmaa, Kivisenoja, Kokkola, Koskioinen, Kostila, Kouvola, Liitsola, Moisio, Mäenpää, Oriniemi, Parrila, Pärnänmaa, Sarkkila, Talala, Teikarla já Vanttila. Ylöjärvi. Ylöjärvi lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Ylöjärvist ääsih 33 439 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 324,14 km², mast 208,50 km² lii čääci. Ylöjärvi naaburkieldah láá Hämeenkyrö, Ikaalinen, Kihniö, Nokia, Parkano, Ruovesi, Tampere já Virrat. Historjá. Ylöjärvi vuáđudui ive 1869, já tast šoodâi kaavpug ive 2004. Kieldâlahtemeh. Viljakkala kieldâ lohtui Ylöjärvin ive 2004. Kuru kieldâ lohtui Ylöjärvin ive 2009. Ylöjärvi. Ylöjärvi kaavpuguásih, aassâmkuávluh já siijdah láá: Antaverkka, Asuntila, Elovainio, Haavisto, Ilmari, Kaihari, Kirkonseutu, Lempiäniemi, Metsäkylä, Mutala, Peräsilta, Pinsiö, Siivikkala, Soppeenmäki, Takamaa, Vahanta, Vasama, Veittijärvi já Vuorentausta. Viljakkala. Viljakkala aassâmkuávluh já siijdah láá: Hanhijärvi, Harhala, Haveri, Hiiroinen, Inkula, Karhe, Manni, Nisu, Pikku-Pispala já Viljakkala markkân. Kuru. Kuru aassâmkuávluh já siijdah láá:: Hainari, Itä-Aure, Kallio, Karjula, Kulju, Kuru markkân, Kyrönlahti, Länsi-Aure, Länsi-Teisko, Luode, Niemikylä, Parkkuu, Pengonpohja, Poikelus, Riuttanen já Seitseminen. Ikaalinen. Ikaalinen lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Ikaalisijn ääsih 6 872 olmožid, já ton vijdodâh lii 843,35 km², mast 92,99 km² lii čääci. Ikaalisij naaburkieldah láá Hämeenkyrö, Jämijärvi, Kankaanpää, Parkano, Sastamala já Ylöjärvi. Historjá. Ikaalinen vuáđudui ive 1641, já tast šoodâi kaavpug ive 1977. Kieldâlahtemeh. Ikaalisij táálunkieldâ lohtui Ikaalisij kävppikieldân ive 1972. Siijdah. Haapimaa, Heinistö, Heittola, Helle, Höytölä, Iso-Röyhiö, Jauhokuononmaa, Juhtimäki, Jyllinmaa, Kallionkieli, Kalmaankylä, Karhoinen, Karttu, Kiiala, Kilvakkala, Kolkko, Kovelahti, Kurkela, Leppäsjärvi, Leutola, Luhalahti, Läykkälä, Mansoniemi, Miettinen, Myllykarttu, Niemi, Pukara, Riitiala, Sammi, Sarkkila, Saukko, Sisättö, Sikuri, Sipsiö, Tevaniemi, Vahojärvi, Varessalmi, Vatsiainen, Vatula, Vehuvarpe, Viljala, Vähäröyhiö já Välikylä. Haslen. Haslen lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Haslenist ääsih 615 olmožid. Ton vijdodâh lii 11,51 km², já alodâh 586 m. Historjá. Haslen kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Kieldâlahtemeh. Leuggelbach já Nidfurn kieldah lahtojii Haslenân syeinimáánu 1. peeivi 2006. Luchsingen. Luchsingen lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Luchsingenist ääsih 545 olmožid. Ton vijdodâh lii 30,76 km², já alodâh 572 m. Historjá. Luchsingen kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Kieldâlahtemeh. Diesbach já Hätzingen kieldah lahtojii Luchsingenân uđđâivemáánu 1. peeivi 2004. Diesbach. Diesbach lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Diesbachist ääsih 189 olmožid. Ton alodâh lii 600 m. Historjá. Diesbach kieldâ lopâttui ive 2003 loopâst, ko Diesbach já Hätzingen kieldah lahtojii Luchsingen kieldân. Ive 2010 loopâst meiddei Luchsingen kieldâ lopâttui, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Hätzingen. Hätzingen lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Hätzingenist ääsih 294 olmožid. Ton alodâh lii 583 m. Historjá. Hätzingen kieldâ lopâttui ive 2003 loopâst, ko Diesbach já Hätzingen kieldah lahtojii Luchsingen kieldân. Ive 2010 loopâst meiddei Luchsingen kieldâ lopâttui, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Leuggelbach. Leuggelbach lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Leuggelbachist ääsih 154 olmožid. Ton alodâh lii 561 m. Historjá. Leuggelbach kieldâ lopâttui vyesimáánu 31. peeivi 2006, ko Leuggelbach já Nidfurn kieldah lahtojii Haslen kieldân. Ive 2010 loopâst meiddei Haslen kieldâ lopâttui, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Nidfurn. Nidfurn lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Nidfurnist ääsih 578 olmožid. Ton alodâh lii 265 m. Historjá. Nidfurn kieldâ lopâttui vyesimáánu 31. peeivi 2006, ko Leuggelbach já Nidfurn kieldah lahtojii Haslen kieldân. Ive 2010 loopâst meiddei Haslen kieldâ lopâttui, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ. Mänttä-Vilppula. Mänttä-Vilppula lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Mänttä-Vilppulast ääsih 9 662 olmožid, já ton vijdodâh lii 657,08 km², mast 122,23 km² lii čääci. Mänttä-Vilppula naaburkieldah láá Keuruu, Juupajoki, Jämsä, Ruovesi já Virrat. Historjá. Mänttä-Vilppula kaavpug vuáđudui ive 2009 aalgâst, ko Mänttä kaavpug já Vilppula kieldâ lahtojii oohtân. Mänttä. Alaranta, Aravala, Asemankulma, Isoniemi, Joenniemi, Juhola, Keikanniemi, Keskikauppala, Koskela, Kukkarokivi, Käänninniemi, Länsi-Koskela, Moisio, Monhanrinne, Mustalahti, Mäkikylä, Pättiniemi, Raja-aho, Rusinniemi, Savosenmäki, Seppälä, Sillanpää, Tammikangas, Tammiranta, Vuohijoki, Vuohimetsä já Vuorenalusta. Vilppula. Ajostaipale, Elämäntaipale, Huhtijärvi, Huopioniemi, Kurkijärvi, Leppäkoski, Loila, Maakasperä, Suluslahti, Tyynysniemi já Vitsakoski. Horten. Horten lii kaavpug Taažâst. Hortenist ääsih 27 510 olmožid, já ton vijdodâh lii 70,96 km², mast 1,86 km² lii čääci. Potenza eennâmkode kieldah. Potenza eennâmkoddeest láá 100 kieldâd. Käldeeh. * Abriola. Abriola lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. Abriolast ääsih 1 331 olmožid. Ton vijdodâh lii 97,19 km², já alodâh 957 m. Abriola naaburkieldah láá Anzi, Calvello, Marsico Nuovo, Pignola, Sasso di Castalda já Tito. Roccanova. Roccanova lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. Roccanovast ääsih 1 359 olmožid. Ton vijdodâh lii 61,74 km², já alodâh 648 m. Roccanova naaburkieldah láá Aliano, Castronuovo di Sant'Andrea, Chiaromonte, Gallicchio, Missanello, San Chirico Raparo, Sant'Arcangelo já Senise. 995. 995 (CMXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 990-lovo kuuđâd ihe. Castelluccio Inferiore. Castelluccio Inferiore lii kieldâ Italiast, Basilicata kuávlust. Castelluccio Inferiorest ääsih 1 949 olmožid. Ton vijdodâh lii 61,74 km², já alodâh 495 m. Castelluccio Inferiore naaburkieldah láá Castelluccio Superiore, Laino Borgo, Latronico já Viggianello. Orivesi. Orivesi lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Orivesist ääsih 8 949 olmožid, já ton vijdodâh lii 960,09 km², mast 160,44 km² lii čääci. Orivesi naaburkieldah láá Juupajoki, Jämsä, Kangasala, Kuhmoinen, Ruovesi já Tampere. Historjá. Orivesi vuáđudui ive 1869, já tast šoodâi kaavpug ive 1986. Kieldâlahtemeh. Eräjärvi kieldâ lohtui Orivesin ive 1973. Längelmäki kieldâ viestâruásih lahtojii Orivesin ive 2007. Orivesi. Ovdil uđđâivemáánu 1. peeivi 2007 Orivesist lijjii čuávuvááh siijdah: Aakkola, Enokunta, Haavisto, Hirsilä, Holma, Karppi, Koivuniemi, Laasola, Lyytikkälä, Naappila, Naarajoki, Neulaniemi, Onnistaipale, Orivesi, Padustaipale, Pajukanta, Pehula, Penttilä, Pitkäjärvi, Päilahti, Rajalahti, Savo, Siitama, Solttila, Suomasema, Torittu, Vehkalahti, Voitila, Yliskylä, Yröhjoen kulma, Uiherla já ovdii Eräjärvi kieldâ eres siijdah. Längelmäki. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2007 čuávuvááh siijdah lahtojii Längelmäkist Orivesin: Attila, Eräslahti, Hakosalmi, Kirjasniemi, Koivisto, Koljonkanta, Kylänoja, Leväslahti, Löytäneva, Maunu, Mulkoila, Piittala, Puharila, Pääskylä, Raidisto, Ristijärvi, Rämesalo, Saviniemi, Solttila, Syväjärvi, Talviaistaipale, Tiihalanniemi, Tunkelo, Uuhiniemi, Vinkiä já Västilä. 985. 985 (CMLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 980-lovo kuuđâd ihe. 975. 975 (CMLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 970-lovo kuuđâd ihe. 965. 965 (CMLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 960-lovo kuuđâd ihe. 955. 955 (CMLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 950-lovo kuuđâd ihe. 945. 945 (CMXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 940-lovo kuuđâd ihe. 935. 935 (CMXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 930-lovo kuuđâd ihe. 925. 925 (CMXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 920-lovo kuuđâd ihe. 915. 915 (CMXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 910-lovo kuuđâd ihe. 905. 905 (CMV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 900-ihelove kuuđâd ihe. 993. 993 (CMXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 990-lovo niäljád ihe. 983. 983 (CMLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 980-lovo niäljád ihe. 973. 973 (CMLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 970-lovo niäljád ihe. 963. 963 (CMLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 960-lovo niäljád ihe. 953. 953 (CMLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 950-lovo niäljád ihe. Valkeakoski. Valkeakoski lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Valkeakoskist ääsih 20 697 olmožid, já ton vijdodâh lii 372,03 km², mast 99,99 km² lii čääci. Valkeakoski naaburkieldah láá Akaa, Hattula, Hämeenlinna, Kangasala, Lempäälä já Pälkäne. Historjá. Kárttá Akaa já Valkeakoski kieldâlahtemijn Valkeakoski vuáđudui ive 1923, já tast šoodâi kaavpug ive 1963. Kieldâlahtemeh. Sääksmäki kieldâ lohtui Valkeakoskin ive 1973. Siijdah. Sääksmäki (siskeeld Huittulasta já Ritvalasta), Kemmola, Mälkiäinen, Haukila, Uskila, Tykölä, Viranmaa, Kasuri / Koivuniemi / Raija, Metsäkansa, Ylenjoki, Konho, Nikkarinhanko / Muti, Rantoo, Yli-Nissi, Kärjenniemi, Vedentaka, Kaapelinkulma, Kannistonmäki, Viuha, Mattila, Vuorentaka, Valto, Paino, Tarttila, Pyörönmaa já Vanhakylä. 943. 943 (CMXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 940-lovo niäljád ihe. 933. 933 (CMXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 930-lovo niäljád ihe. 923. 923 (CMXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 920-lovo niäljád ihe. 913. 913 (CMXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 910-lovo niäljád ihe. 903. 903 (CMIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 900-ihelove niäljád ihe. 997. 997 (CMXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 990-lovo káávcád ihe. 987. 987 (CMLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 980-lovo káávcád ihe. 977. 977 (CMLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 970-lovo káávcád ihe. 967. 967 (CMLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 960-lovo káávcád ihe. 957. 957 (CMLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 950-lovo káávcád ihe. 947. 947 (CMXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 940-lovo káávcád ihe. 937. 937 (CMXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 930-lovo káávcád ihe. 927. 927 (CMXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 920-lovo káávcád ihe. 917. 917 (CMXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 910-lovo káávcád ihe. 907. 907 (CMVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 900-ihelove káávcád ihe. 994. 994 (CMXCIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 990-lovo viiđâd ihe. 974. 974 (CMLXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 970-lovo viiđâd ihe. 954. 954 (CMLIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 950-lovo viiđâd ihe. 934. 934 (CMXXXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 930-lovo viiđâd ihe. 914. 914 (CMXIV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 910-lovo viiđâd ihe. Vesilahti. Vesilahti (epivirgálávt) lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Vesilahtist ääsih 4 398 olmožid, já ton vijdodâh lii 353,94 km², mast 52,92 km² lii čääci. Vesilahti naaburkieldah láá Akaa, Lempäälä, Nokia, Pirkkala, Sastamala já Urjala. Siijdah. Alholahti, Hakkila, "Halkivaha", "Heinäsuo (Heinutsuu)", Hiirenoja, Hinsala, Iloinen, Jokioinen, Junnila, Järvenranta, Kaakila, Kahnala, Kaltsila, Keihonen, Korpiniemi, Koskenkylä, Koski, Kostiala, Krääkkiö, Kurala, Kurkela, Kärkölä, Lohnattila, Mantere, Menkala, Mustinen, Narva, Niemenkylä, Niemenpää, Ojoinen, Onkemäki, Palho, Pörölä, Pöyhölä, Rautiala, Riehu, Riitiälä, Rämsöö, Saarela, Sakoinen, Salospohja, "Sarkkila", Suonola, Toivola, Unajala, Vakkala, Valkkinen, Vesilahti markkân, Viljula, Vännilä já Yliskylä. "Kursiiváin" merkkejum siijdah láá onnáá peeivi ollásávt teikâ uásild Vesilahti kieldâ ulguubeln. Urjala. Urjala (epivirgálávt) lii kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Urjalast ääsih 4 624 olmožid, já ton vijdodâh lii 505,38 km², mast 29,98 km² lii čääci. Urjala naaburkieldah láá Akaa, Forssa, Humppila, Hämeenlinna, Punkalaidun, Sastamala, Tammela já Vesilahti. Čuákkipääihih. Kieldâst lii tuše ohtâ čuákkipäikki: Urjala markkân. Siijdah. Urjalast lijjii ive 1922 30 sijdâd: Annula, Hakkila, Halkivaha, Honkola, Huhti, Ikaala, Järviö, Kamppari, Kankaanpää, Kehro, Kokko, Kölli, Laukeela, Matku, Menonen, Nuutajärvi, Pappila, Perho, Puolimatka, Raitoo, Rusila, Salmi, Saviniemi, Urjala, Vahonen, Valajärvi, Velkala, Vuoltee, Väkkärä já Välkkilä. Föglö. Föglö lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Föglöst ääsih 526 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 869,07 km², mast 1 734,34 km² lii čääci. Föglö naaburkieldah láá Kökar, Lemland, Lumparland, Sottunga já Vårdö. Siijdah. Björsboda, Bråttö, Brändö, Bänö, Degerby, Finholma, Flisö, Granboda, Hastersboda, Horsholma, Hummersö, Jyddö, Järsö, Kallsö, Nötö, Prästgården, Sanda, Skogboda, Sommarö, Sonnboda, Stentorpa, Ulversö já Överö. 998. 998 (CMXCVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 990-lovo oovcád ihe. 978. 978 (CMLXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 970-lovo oovcád ihe. 958. 958 (CMLVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 950-lovo oovcád ihe. 938. 938 (CMXXXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 930-lovo oovcád ihe. 918. 918 (CMXVIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 910-lovo oovcád ihe. Hammarland. Hammarland lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Hammarlandist ääsih 1 598 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 224,17 km², mast 1 085,72 km² lii čääci. Hammarland naaburkieldah láá Eckerö, Finström, Geta já Jomala. Siijdah. Boda, Borgö, Bovik, Bredbolstad, Byttböle, Djäkenböle, Drygsböle, Frebbenby, Fågelö, Hellesby, Kattby, Kråkböle, Lillbolstad, Mörby, Näfsby, Postad, Prästgården, Skarpnåtö, Strömma, Sålis, Torp, Torsholma, Västmyra, Äppelö já Öra. 991. 991 (CMXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 990-lovo nubbe ihe. 981. 981 (CMLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 980-lovo nubbe ihe. 971. 971 (CMLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 970-lovo nubbe ihe. 961. 961 (CMLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 960-lovo nubbe ihe. 951. 951 (CMLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 950-lovo nubbe ihe. 941. 941 (CMXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 940-lovo nubbe ihe. 931. 931 (CMXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 930-lovo nubbe ihe. 921. 921 (CMXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 920-lovo nubbe ihe. 911. 911 (CMXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 910-lovo nubbe ihe. 901. 901 (CMI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 900-ihelove nubbe ihe. 999. 999 (CMXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 990-lovo majemuš ihe. 989. 989 (CMLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 980-lovo majemuš ihe. 979. 979 (CMLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 970-lovo majemuš ihe. 969. 969 (CMLXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 960-lovo majemuš ihe. 959. 959 (CMLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 950-lovo majemuš ihe. 949. 949 (CMXLIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 940-lovo majemuš ihe. 939. 939 (CMXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 930-lovo majemuš ihe. 929. 929 (CMXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 920-lovo majemuš ihe. 919. 919 (CMXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 910-lovo majemuš ihe. 909. 909 (CMIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 900-ihelove majemuš ihe. Eckerö. Eckerö lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Eckeröst ääsih 949 olmožid, já ton vijdodâh lii 752,67 km², mast 644,95 km² lii čääci. Eckeröst lii tuše ohtâ naaburkieldâ: Hammarland. Siijdah. Björnhuvud, Finbo, Kyrkoby, Marby, Storby, Torp já Överby. 986. 986 (CMLXXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 980-lovo čiččâd ihe. 966. 966 (CMLXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 960-lovo čiččâd ihe. 946. 946 (CMXLVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 940-lovo čiččâd ihe. 926. 926 (CMXXVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 920-lovo čiččâd ihe. 906. 906 (CMVI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 900-ihelove čiččâd ihe. 982. 982 (CMLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 980-lovo kuálmád ihe. 962. 962 (CMLXXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 960-lovo kuálmád ihe. 942. 942 (CMXLII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 940-lovo kuálmád ihe. 922. 922 (CMXXII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 920-lovo kuálmád ihe. 902. 902 (CMII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 900-ihelove kuálmád ihe. 990. 990 (CMXC) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 990-lovo vuossâmuš ihe. 970. 970 (CMLXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 970-lovo vuossâmuš ihe. 950. 950 (CML) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 950-lovo vuossâmuš ihe. 930. 930 (CMXXX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 930-lovo vuossâmuš ihe. 910. 910 (CMX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 910-lovo vuossâmuš ihe. 988. 988 (CMLXXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 980-lovo oovcád ihe. 968. 968 (CMLXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 960-lovo oovcád ihe. 948. 948 (CMXLVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 940-lovo oovcád ihe. 928. 928 (CMXXVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 920-lovo oovcád ihe. 908. 908 (CMVIII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 900-ihelove oovcád ihe. 996. 996 (CMXCVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 990-lovo čiččâd ihe. 976. 976 (CMLXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 970-lovo čiččâd ihe. 956. 956 (CMLVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 950-lovo čiččâd ihe. 936. 936 (CMXXXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 930-lovo čiččâd ihe. 916. 916 (CMXVI) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 910-lovo čiččâd ihe. 992. 992 (CMXCII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 990-lovo kuálmád ihe. 972. 972 (CMLXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 970-lovo kuálmád ihe. 952. 952 (CMLII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 950-lovo kuálmád ihe. 932. 932 (CMXXXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 930-lovo kuálmád ihe. 912. 912 (CMXII) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 910-lovo kuálmád ihe. 984. 984 (CMLXXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 980-lovo viiđâd ihe. 964. 964 (CMLXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vástuppeeivi já nuuvâi lávurduv. Tot lâi 960-lovo viiđâd ihe. 944. 944 (CMXLIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij vuossaargâ já nuuvâi majebaargâ. Tot lâi 940-lovo viiđâd ihe. 924. 924 (CMXXIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 920-lovo viiđâd ihe. 904. 904 (CMIV) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 900-ihelove viiđâd ihe. 980. 980 (CMLXXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij tuorâstuv já nuuvâi vástuppeeivi. Tot lâi 980-lovo vuossâmuš ihe. 960. 960 (CMLX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij pasepeeivi já nuuvâi vuossaargâ. Tot lâi 960-lovo vuossâmuš ihe. 940. 940 (CMXL) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 940-lovo vuossâmuš ihe. 920. 920 (CMXX) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij lávurduv já nuuvâi pasepeeivi. Tot lâi 920-lovo vuossâmuš ihe. 900. 900 (CM) lâi kárgámihe, mii juliaanlâš kalender mield aalgij majebaargâ já nuuvâi koskoho. Tot lâi 800-lovo majemuš ihe já 900-ihelove vuossâmuš ihe. Potenza. Potenza lii kaavpug Italiast, Basilicata kuávlust. Potenzast ääsih 65 770 olmožid. Ton vijdodâh lii 175,43 km², já alodâh 819 m. Potenza naaburkieldah láá Anzi, Avigliano, Brindisi Montagna, Picerno, Pietragalla, Pignola, Ruoti, Tito já Vaglio Basilicata. Potenza lii ässeelovo mield sehe Potenza eennâmkode já Basilicata stuárráámus kieldâ. Siijdah. Barrata, Borgo Giuliano, Borgo Trinità Sicilia, Case Capoiazzo I, Cerreta, Chiàngali, Dragonara, Falcianella, Giarrossa, Lavangone, Macchia Capraia, Masseria Cavalieri, Masseria Viggiani, San Francesco, San Nicola, Tiera, Tora-Centomani já Varco d'Izzo. Melfi. Melfi lii kaavpug Italiast, Basilicata kuávlust. Melfist ääsih 17 005 olmožid. Ton vijdodâh lii 206,23 km², já alodâh 532 m. Melfi naaburkieldah láá Aquilonia, Ascoli Satriano, Candela, Lacedonia, Lavello, Monteverde, Rapolla, Rionero in Vulture já Rocchetta Sant'Antonio. Melfi lii vijđoduv mield Potenza eennâmkode nubben stuárráámus kieldâ Genzano di Lucania maŋa. Siijdah. Camarda, Capannola, Foggianello, Foggiano, Isca ricotta, Leonessa, Masseria Casella, Masseria Catapane, Masseria Menolecchia, Parasacco, San Giorgio di Melfi, San Nicola, Vaccareccia já Villa Mariannina. 895. 895 (DCCCXCV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 890-lovo kuuđâd ihe. 885. 885 (DCCCLXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 880-lovo kuuđâd ihe. 875. 875 (DCCCLXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 870-lovo kuuđâd ihe. 865. 865 (DCCCLXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 860-lovo kuuđâd ihe. 855. 855 (DCCCLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 850-lovo kuuđâd ihe. 845. 845 (DCCCXLV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 840-lovo kuuđâd ihe. 835. 835 (DCCCXXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 830-lovo kuuđâd ihe. 825. 825 (DCCCXXV) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 820-lovo kuuđâd ihe. 815. 815 (DCCCX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 810-lovo kuuđâd ihe. 893. 893 (DCCCXCIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 890-lovo niäljád ihe. 883. 883 (DCCCLXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 880-lovo niäljád ihe. 873. 873 (DCCCLXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 870-lovo niäljád ihe. 863. 863 (DCCCLXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 860-lovo niäljád ihe. 853. 853 (DCCCLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 850-lovo niäljád ihe. 843. 843 (DCCCXLIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 840-lovo niäljád ihe. 833. 833 (DCCCXXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 830-lovo niäljád ihe. 823. 823 (DCCCXXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 820-lovo niäljád ihe. 813. 813 (DCCCXIII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 810-lovo niäljád ihe. 891. 891 (DCCCXCI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 890-lovo nubbe ihe. 881. 881 (DCCCLXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 880-lovo nubbe ihe. 871. 871 (DCCCLXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 870-lovo nubbe ihe. 861. 861 (DCCCLXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 860-lovo nubbe ihe. 851. 851 (DCCCLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 850-lovo nubbe ihe. 841. 841 (DCCCXLI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 840-lovo nubbe ihe. 831. 831 (DCCCXXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 830-lovo nubbe ihe. 821. 821 (DCCCXXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 820-lovo nubbe ihe. 811. 811 (DCCCXI) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 810-lovo nubbe ihe. 897. 897 (DCCCXCVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 890-lovo káávcád ihe. 887. 887 (DCCCLXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield pasepeeivi. Tot lâi 880-lovo káávcád ihe. 877. 877 (DCCCLXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 870-lovo káávcád ihe. 867. 867 (DCCCLXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 860-lovo káávcád ihe. 857. 857 (DCCCLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vástuppeeivi. Tot lâi 850-lovo káávcád ihe. 847. 847 (DCCCXLVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield lávurduv. Tot lâi 840-lovo káávcád ihe. 837. 837 (DCCCXXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 830-lovo káávcád ihe. 827. 827 (DCCCXXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield majebaargâ. Tot lâi 820-lovo káávcád ihe. 817. 817 (DCCCXVII) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 810-lovo káávcád ihe. 899. 899 (DCCCXCIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield vuossaargâ. Tot lâi 890-lovo majemuš ihe. 889. 889 (DCCCLXXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield koskoho. Tot lâi 880-lovo majemuš ihe. 879. 879 (DCCCLXXIX) lâi normaalihe, mii aalgij já nuuvâi juliaanlâš kalender mield tuorâstuv. Tot lâi 870-lovo majemuš ihe. Jomala. Jomala lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Jomalast ääsih 5 473 olmožid, já ton vijdodâh lii 687,00 km², mast 544,45 km² lii čääci. Jomala naaburkieldah láá Finström, Hammarland, Lemland, Lumparland, Maarianhamina já Sund. Siijdah. Andersböle, Björsby, Brändö, Buskböle, Dalkarby, Djurvik, Gottby, Gölby, Hammarudda, Hindersböle, Ingby, Jettböle, Jomalaby, Karrböle, Kila, Kungsö, Möckelby, Möckelö, Norrsunda, Prästgården, Ringsböle, Sviby, Södersunda, Torp, Ulfsby, Vargsunda, Vestansunda, Vesterkalmare, Ytterby, Ödanböle, Önningeby, Österkalmare já Överby. Vuáđuvuoigâdvuođah. Vuáđuvuoigâdvuođah láá almoliih olmoošvuoigâdvuođah, moh kolgâččii iävtuittáá kuullâđ mist juáhážân. Vuáđuvuoigâdvuođah já olmoošvuoigâdvuođah láá kuittâg ereslágáneh nubijnis nuuvt, et vuossâmuuh láá torvejum staatâ vuáđulaavâst já majemuuh aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâin. Persovnliih rijjâvuotâvuoigâdvuođah. Tágáreh vuoigâdvuođah láá el. vuoigâdvuotâ elimân, persovnlii rijjâvuotân já kuoskâmettumvuotân sehe priivaateellim syeji, omâduv syeji já servâmrijjâvuotâ. Poolitliih vuoigâdvuođah já rijjâvuođah. Poolitliih vuoigâdvuođah já rijjâvuođah láá ovdâmerkkân jienâstemvuoigâdvuotâ, sänirijjâvuotâ, čokkânemrijjâvuotâ já servâmrijjâvuotâ. Täsiárvuvuoigâdvuođah. Täsiárvuvuoigâdvuođáid kuleh el. suhâpiälálâš oovtâviärdásâšvuotâ já oskoldâhlâš oovtâviärdásâšvuotâ. Ekonomâliih, sosiaalliih já čuovviittâsliih vuoigâdvuođah. Vuáđuvuoigâdvuođáid kuleh meid ekonomâliih, sosiaalliih já čuovviittâsliih vuoigâdvuođah ađai ESČ-vuoigâdvuođah. Tagaráid vuoigâdvuođáid kuleh ovdâmerkkân vuoigâdvuotâ paargon, sosiaaltoorvon já máttááttâsân. Kielâliih vuoigâdvuođah. "[k]ielâliih vuoigâdvuođah láá távjá ulmui eres vuáđuvuoigâdvuođâi olášume iähtu." Vuáđuvuoigâdvuođah Suomâst. Suomâ vuáđulaavâ mield vuáđuvuoigâdvuođah kuleh puohháid, iäge tuše Suomâ aalmugáid. Finström. Finström lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Finströmist ääsih 2 623 olmožid, já ton vijdodâh lii 172,50 km², mast 49,24 km² lii čääci. Finström naaburkieldah láá Geta, Hammarland, Jomala, Saltvik já Sund. Siijdah. Bamböle, Bartsgårda, Bastö, Bergö, Bjärström, Emkarby, Enbolstad, Godby, Grelsby, Kulla, Markusböle, Pettböle, Prästgården, Pålsböle, Rågetsböle, Strömsvik, Stålsby, Svartsmara, Tjudö, Torrbolstad, Tärnebolstad, Vestanträsk, Åttböle já Ämnäs. Ekonomâliih, sosiaalliih já čuovviittâsliih vuoigâdvuođah. Ekonomâliih, sosiaalliih já čuovviittâsliih vuoigâdvuođah ađai ESČ-vuoigâdvuođah láá sosioekonomâliih olmoošvuoigâdvuođah tegu vuoigâdvuotâ aassâmviäsun, tiervâsvuotân já tiervâsvuođâhuolâttâsân, vuoigâlii pargotilán já páálkán, ucemustáá vuáđuškovliittâsân já kuáhtulii eellimtáásán. Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš lii nubbe OA tehálâš olmoošvuoigâdvuotâsopâmuš aalmug- já poolitlijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš lasseen. Suomâ ratifisistij sopâmuš ive 1975. Saltvik. Saltvik lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Saltvikist ääsih 1 819 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 166,87 km², mast 1 014,64 km² lii čääci. Saltvik naaburkieldah láá Finström, Geta, Kumlinge, Sund já Vårdö. Siijdah. Antböle, Bertby, Borgboda, Boxö, Daglösa, Fremmanby, Germundö, Haga, Haga kungsgård, Haraldsby, Hjortö, Hullby, Kuggböle, Kvarnbo, Laby, Lagmansby, Lavsböle, Lavö, Liby, Långbergsöda, Näs, Ovanåker, Prästgården, Rangsby, Ryssböle, Ryssö, Saggö, Sonröda, Strömma, Syllöda, Sålis, Tengsöda, Toböle, Vassböle, Åsgårda já Ödkarby. Vårdö. Vårdö lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Vårdöst ääsih 465 olmožid, já ton vijdodâh lii 572,56 km², mast 470,83 km² lii čääci. Vårdö naaburkieldah láá Föglö, Kumlinge, Lumparland, Saltvik, Sottunga já Sund. Siijdah. Bergö, Bussö, Grundsunda, Ledsöra, Listersby, Lövö, Mickelsö, Sandö, Simskäla, Töftö, Vargata, Vårdö já Ängö. Listo Sovjetlito Suomâ-ambassadorijn. Taat lii listo Sovjet-Ruošâ (ive 1922 räi) já Sovjetlito Suomâ-ambassadorijn. Käldeeh. Sovjetlito Suomâ-ambassadorijn Nansen patâreijeipalhâšume. Nansen patâreijeipalhâšume () teikkâ Nansen-palhâšume lii palhâšume, mon Ovtâstum aalmugij patâreijeiornijdume vuáđudij ive 1954 Aalmugijlito vuossâmuu patâreijeikomissaar Fridtjof Nansen kunnen. Palhâšume juáhhoo jyehi ive ulmui teikkâ ornijdumán mávsulii pargostis patâreijei pyerrin. Vyeittee finnee 150 000 dollarid, mon Taažâ já Sveeici haldâttâsah skeŋkkejeh. Kumlinge. Kumlinge lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Kumlingest ääsih 314 olmožid, já ton vijdodâh lii 865,88 km², mast 766,90 km² lii čääci. Kumlinge naaburkieldah láá Brändö, Saltvik, Sottunga já Vårdö. Siijdah. Björkö, Enklinge, Kumlinge, Prästgården já Seglinge. Nürnberg almugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume. Nürnberg almugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume lii saksalâš olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume ive 1995 rääjist. Ton árvu lii 15 000 eurod. Nansen-passâ. Nansen-passâ lâi persovnkorttâ staatâttemáid ulmuid ađai ulmuid, kiäin ij lamaš oovtâgin staatâ aalmugjeessânvuotâ vuossâmuu maailmsuáđi maŋa iivij 1922–1938. Maŋeláá Aalmugijlitto mieđettij paasâ meid patâreijeid, já tondiet šoodâi paasâ nubbe nommâ: patâreijeipassâ. Passâ lii nomâttum Fridtjof Nansen mield. Hannah Arendt -palhâšume. Hannah Arendt -palhâšume lii Heinrich Böll siättus já Bremen uásistaatâ haldâttâs adelem olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume ive 1995 rääjist. Palhâšume lii nomâttum saksalâš poolitlâš teoreetijkkár Hannah Arendt mield. Martin Ennals -palhâšume olmoošvuoigâdvuođâi piälušteijeid. Martin Ennals -palhâšume olmoošvuoigâdvuođâi piälušteijeid () lii ive 1993 rääjist juohhum olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume. Tot juáhhoo ulmui, kiilii piäluštâm olmoošvuoigâdvuođâid. Palhâšume summe lii 20 000 Sveeici frangid. Palhâšumejyehimtilálâšvuotâ lii Genevest, já Geneve kaavpugist lii tehálâš roolâ. Palhâšume lii nomâttum Amnesty International ovdii uáivičällee Martin Ennals mield. Tave–mäddi-palhâšume. Tave–mäddi-palhâšume lii ive 1995 vuáđudum palhâšume, mon Euroop rääđi Tave–mäddi-kuávdáš mieđeet jyehi ive. Palhâšume rijjâvuotân. Palhâšume rijjâvuotân () lii olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume, mon Liberal International juáhá jyehi ive ulmui teikâ ornijdumán pargostis poolitlii rijjâvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâi pyerrin. Palhâšume lii juohhum ive 1984 rääjist. Gwangju olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume. Gwangju olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume () lii aalmugijkoskâsâš olmoošvuoigâdvuotâ- ja demokratiapalhâšume, mon juáhá korealâš Vyesimáánu 18. peeivi muštosiäđus. Palhâšuumijn mušteh Gwangju demokratialihâstâs, mii ornij ive 1980 stuorrâ mielâčáittus Gwangjust demokratia peeleest Chun Doo-hwan diktatuur vuástá. Palhâšumesumme lii 50 000 dollarid. Kuáládâhnjargâ. Kuáládâhnjargâ (;) lii Taveviestâr-Ruošâst. Ton taavaabeln lii Baareencmeerâ, máddáá- já nuorttiibeln lii Vielgismeerâ. Haaldâtlávt Kuáládâhnjargâ kulá Murmansk kuávlun.Hibintuoddâreh ađai Umptektuoddâreh () Eennâmtiätu. Kuáládâhnjaargâ vijđodâh lii suulân 100 000 km². Tot lii aldasáid ollásávt taavaapiäláá näpikiärdu taavaabeln, tuše maadânuorttâuási uulât näpikiärdu máddáábel. Kuáládâhnjaargâ kuhemus juuhâ lii 480 kilomeetter kukkosâš Ponoi. Geolooglávt Kuáládâhnjargâ kulá Fennoskandia koolbân. Kuáládâhnjaargâst láá kyehti tuodârkuávluh: Hibintuoddâreh já Lujaurtuoddâreh. Alemus tuodâr lii Tsastnotsorr (1 199 m). Viehâdâh. Ulmuuh láá aassâm Kuáládâhnjaargâst keđgiääigi rääjist. Táálái tiäđui mield puárásumos kulttuur tobbeen lâi komsakulttuur suulân 7000–5000 oKr. Kuáládâhnjaargâst ääsih ryeššilij lasseen meid sämmiliih. Kantalahti kuávlust aassâm kärjilliih láá nube maailmsuáđi maŋa assimilistum ryeššiláid. Kuáládâhnjaargâ ässeeloho lii lasanâm ráhtálâšvuođâ ovdánem tiet. Ive 1920 tobbeen lijjii 14 000 já ive 1940 jo 318 000 ässed. Ive 2007 ässeeh lijjii suulân 880 000. Luánduriggoduvah. Kuáládâhnjaargâst láá ennuv luánduriggoduvah, já tot lii-uv ohtâ Ruošâ tehálumosijn ruukikuávluin. Valjaas nikkeliđoseh kávnojeh ovdâmerkkân Montšegorsk kaavpugist. Eres soojijn kávnojeh meid ryevdimalmâ já eres lusismetalleh. Kuáládâhnjaargâ luándu lii nyeskidum čuuvtij ráhtálâšvuođâ tiet, já meid meecij čuoppâm lii lamaš stuorrâ čuolmâ. Kuáládâhnjaargâst tuáimih maaŋgah Ruošâ tavetampâstuv piäluštâsmekanismeh, eromâšávt váimuspuohčâmkárbái toorjâsajeh. Poljarnyje Zorist lii 1 760 megawaatâ Kuáláduv váimusvyeimilágádâs. Robert Schuman -miitaal. Robert Schuman -miitaal lii Euroopan parlament Euroop piäláduv juávhu mieđettem olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume ive 1986 rääjist. Palhâšume lii nomâttum Robert Schuman mield. Nelji rijjâvuođâ. "Nelji rijjâvuođâ "Franklin Delano Roosevelt Memorial -muštomeerhâst Nelji rijjâvuođâ () lijjii nelji rijjâvuođâ, mon Ovtâstum staatâi 32. president Franklin D. Roosevelt iävtuttij vuossâmuu keerdi uđđâivemáánu 6. peeivi 1941 Aalmugkode tile -särnistis Ovtâstum staatâi kongresân. Suu mielâst taah rijjâvuođah kuleh maailm puoh ulmuid. Algâalgâlâš särni. "The first is freedom of speech and expression — everywhere in the world. The second is freedom of every person to worship God in his own way — everywhere in the world. The third is freedom from want — which, translated into world terms, means economic understandings which will secure to every nation a healthy peacetime life for its inhabitants — everywhere in the world. The fourth is freedom from fear — which, translated into world terms, means a world-wide reduction of armaments to such a point and in such a thorough fashion that no nation will be in a position to commit an act of physical aggression against any neighbor — anywhere in the world."— Franklin D. Roosevelt, vááldus Aalmugkode tile -särnistis Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1920 – almai säittišlivgim. Almai säittišlivgimist kištottâllii Antwerpen 1920 kesiolympialijn porgemáánu 15. peeivi. Valastâlleeh lijjii ohtsis 25, já sij lijjii vuálgus 12 enâmist. Käldeeh. Almai säittišlivgim Simon Grany. Pierre Simon Grany () lâi ranskalâš almosvalastâllee, kii uásálistij Antwerpen 1920 kesiolympialáid. Sun poođij neeljinubálovádin almai säittišlivgimist. Käldeeh. Grany Grany Grany Grany Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1948 – nisonij säittišlivgim. Nisonij säittišlivgimist kištottâllii Lontoo 1948 kesiolympialijn syeinimáánu 31. peeivi. Valastâlleeh lijjii ohtsis 15, já sij lijjii vuálgus 10 enâmist. Käldeeh. Nisonij säittišlivgim Brändö. Brändö lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Brändöst ääsih 449 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 643,21 km², mast 1 535,04 km² lii čääci. Brändö naaburkieldah láá Kumlinge, Kustavi, Parainen já Sottunga. Siijdah. Asterholma, Baggholma, Björnholma, Brändö, Fiskö, Jurmo, Korsö (), Lappo, Torsholma já Åva. Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1920 – almai 10 000 meetter kaččâm. Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Antwerpen 1920 kesiolympialijn porgemáánu 19. já 20. peeivij. Valastâlleeh lijjii ohtsis 34, já sij lijjii vuálgus 17 enâmist. Puátuseh. Paavo Nurmi Antwerpen kesiolympialijn 1920 James Wilson Antwerpen kesiolympialijn 1920 Käldeeh. Almai 10 000 meetter kaččâm Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1924 – almai 10 000 meetter kaččâm. Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Pariisi 1920 kesiolympialijn syeinimáánu 6. peeivi. Valastâlleeh lijjii ohtsis 32, já sij lijjii vuálgus 15 enâmist. Puátuseh. Tuše fiinaal uárnejui. Iä lamaš pelifinaleh iäge eres raađhâkaččâmeh. Käldeeh. Almai 10 000 meetter kaččâm Geta. Geta lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Getast ääsih 519 olmožid, já ton vijdodâh lii 605,66 km², mast 521,11 km² lii čääci. Geta naaburkieldah láá Hammarland, Finström já Saltvik. Siijdah. Andersö, Bolstaholm, Dånö, Finnö, Gräggnäs, Höckböle, Isaksö, Labbnäs, Möckelgräs, Olofsnäs (Olsnäs), Pantsarnäs, Rankoskär, Skinnarböle, Snäckö, Vestergeta já Östergeta. Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1928 – almai 10 000 meetter kaččâm. Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Amsterdam 1928 kesiolympialijn syeinimáánu 29. peeivi. Valastâlleeh lijjii ohtsis 24, já sij lijjii vuálgus 12 enâmist. Puátuseh. Ville Ritola Amsterdam kesiolympialijn 1928 Edvin Wide Amsterdam kesiolympialijn 1928 Tuše fiinaal uárnejui. Iä lamaš pelifinaleh iäge eres raađhâkaččâmeh. Käldeeh. Almai 10 000 meetter kaččâm Arthur Picard. Arthur Picard lâi ranskalâš almosvalastâllee, kii uásálistij Antwerpen 1920 kesiolympialáid. Sun poođij viiđânubálovádin almai säittišlivgimist. Käldeeh. Picard Picard Adolphe Hauman. Adolphe Hauman lâi belgialâš almosvalastâllee, kii uásálistij Antwerpen 1920 kesiolympialáid. Sun poođij käävcinubálovádin almai säittišlivgimist. Käldeeh. Hauman Hauman Émile Muller. Émile Muller lâi belgialâš almosvalastâllee, kii uásálistij Antwerpen 1920 kesiolympialáid. Sun poođij kyevtlovádin almai säittišlivgimist. Käldeeh. Muller Muller Elof Lindström. Karl Elof Lindström () lâi ruátálâš almosvalastâllee, kii uásálistij Antwerpen 1920 kesiolympialáid. Sun poođij kuulmânubálovádin almai säittišlivgimist. Peerâ. Elof stuorrâviljâ Gunnar meid lâi säittišlivgejeijee. Käldeeh. Lindström Lindström Lindström Lindström Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1932 – almai 10 000 meetter kaččâm. Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Los Angeles 1932 kesiolympialijn syeinimáánu 31. peeivi. Valastâlleeh lijjii ohtsis 16, já sij lijjii vuálgus 11 enâmist. Puátuseh. Tuše fiinaal uárnejui. Iä lamaš pelifinaleh iäge eres raađhâkaččâmeh. Käldeeh. Almai 10 000 meetter kaččâm Sáárá-Máárjá Salonen. Sáárá-Máárjá Salonen lii muusiktoimâtteije. Suu fáddán lii algâaalmugij muusik. Sun lii porgâm kulmâ ive muusiktoimâtteijen, já sunjin lii tehálâš čuojâttiđ jyehi vuolgâttâsâst algâaalmug muusik. Pargo. Sáárá-Máárjá Salonen lii čáállám artikkâl mii lii tääl iävtukkâssân ive pyeremus muusikjournalistlâš pargon. Sun lii artikkâlstis sahhiittâllâm Aqqalu Berthelsen já Ailu Valle tast, et maggaar lii porgâđ muusik algâaalmug aašijn já sämikielân. Sun čaalij artikkâl jo nelji ive tassaaš, mutâ sun ij lamaš almostittám tom kosten. Reeperbahn-festivaal pištá kulmâ peeivi, já palhâšumij adelem lasseen tobbeen láá ohjelmist meid konserteh. Festivaal uárnejuvvoo Saksaast. Käldeeh. Salonen Salonen Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1936 – almai 10 000 meetter kaččâm. Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Berlin 1936 kesiolympialijn porgemáánu 2. peeivi. Valastâlleeh lijjii ohtsis 30 já sij lijjii vuálgus 18 enâmist. Puátuseh. Arvo Askola já Ilmari Salminen Berlin kesiolympialijn 1936 Kohei Murakoso Berlin kesiolympialijn 1936 Tuše fiinaal uárnejui. Iä lamaš pelifinaleh iäge eres raađhâkaččâmeh. Käldeeh. Almai 10 000 meetter kaččâm Apollo-ohjelm. Apollo-ohjelm lâi Amerik NASA-komovuotâornijdume olášittem mánudâšohjelm 1960–70-lovoin. Puoh aalgij tallaa predident John F. Kennedy saavâst, mast sun almottij, et Amerik áigu vuolgâttiđ ulmuu Mánudâžân, väzziđ Mánudáá aaseest já pyehtiđ astronautijd torvolávt Enâmân. Pooliitlii juurdân lâi peessâđ Mánudâžân ovdil Ruošâeennâm. Apollo-ohjelmist lijjii loopâloopâst 11 kirdemid komovuotân, main olmooš kiirdij komovuotân: Apollo 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16 já 17. Apollo 11 lâi vuosmuš, main olmooš siäivui Mánudáá asan. Olmooš kiirdij Apollo 7–10 fáárust, já taah kirdemeh valmâštâllii ulmuu siäivum Mánudáá asan. Apollo 11 siäivui vuosmustáá Mánudâžân. Ton maŋa meid Apollo 12–17 kirdemeh seivuu, eereeb Apollo 13, mon huolâttâsmooduul happivuárkká pävkittij koskân kirdem, já rakkeet kiirdij Mánudáá pirrâ já maacâi Enâmân Mánudâžân siäivuhánnáá. Apollo 4–6 lijjii olmoošvievâttes kirdemeh. Apollo-ohjelmist viärráámus luhottesvuotâ tábáhtui Apollo 1 testaamij ääigi. Taan luhottesvuođâst moduulist cokkânij tullâpuálu, mast puoh kulmâ astronaut jammii tállân. Apollo 2–3 iä kirdám ollágin. Apollo-ohjelmân lijjii aalgâalgâlávt vuávájum vala kirdemeh 18–20, mut toh macâttuvvojii kyevti luhottesvuođâ já ohjelm ruđâttume keežild. Kökar. Kökar lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Kökarist ääsih 226 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 165,02 km², mast 2 101,44 km² lii čääci. Kökar naaburkieldah láá Föglö, Parainen já Sottunga. Kökar lii ässeelovo mield Suomâ nubben ucemus kieldâ Sottunga maŋa. Siijdah. Finnö, Hamnö, Hellsö, Karlby (Kaarlenkylä), Kyrkogårdsö, Österbygge já Överboda. Apollo 1. Apollo 1 astronautjuávkku Grissom, White já Chaffee. Apollo 1 lii Apollo-komovuotâohjelm "Apollo/Saturn 204 (AS-204)" -kirdemân maŋeláá adelum nommâ. Taat kirdem ij olášum, tastko moduul já astronauteh tuššii hárjuttâsâst sattum tullâpuálust uđđâivemáánu 27. peeivi 1967. Taat lâi kolgâđ leđe vuosmuš olmoošvievváin kirdum kirdem komovuotân. Luhottesvuođâst jammii komendeijee Virgil "Gus" Grissom, puárásub stivrejeijee Edward "Ed" White já stivrejeijee Roger B. Chaffee. Tullâpuálu cokkânij vahâgittum šleđgâjotosist. Puálu levânij jotelávt tastko skiijpâ lâi tedâstum putes happijn, já siste lijjii ennuv älkkeht pyellee lastikeh. Meiddei astronautij komovuotâpihtâseh puollii älkkeht. Tastko moduul luŋkká lâi hiđes lekkâđ, astronauteh kiergânii pyelliđ jaamâs já avkkâđ suovân ovdilgo iše sijjân poođij. Taat luhottesvuotâ lii lamaš viärráámus luhottesvuotâ Apollo-ohjelmist. Algâalgâlii vuávám mield Apollo 1 vuolgâ lâi kolgâđ tábáhtuđ kuovâmáánu 21. peeivi já maccâm lâi kolgâđ leđe njuhčâmáánu 7. peeivi. Luhottesvuotâ äjittij Apollo-ohjelm paijeel pelnub ive. Keevâtlávt ubâ skiijpâ suunâttâllui uđđâsist, já torvolâšvuotân kiddejui eenâb huámášume. Apollo 1 puálusaajeest láá tääl muštokilgoleh. Tuššâm astronautij mušton láá nomâttum meid kulmâ tääsni: Navi, Regor já Dnoces. Taah láá tuššâm astronaut Gus Grissom hutkâm jiellâhnoomah, maid sun adelij kuulmâ táásnán, moi mield Apollo puovtij sundástiđ Mánudâžân. Apollo 4. Apollo 4 lâi Apollo-ohjelm kirdem, mast ij lam olmooš fáárust. Tot lâi vuosmuš, mast kevttui Saturn V -kyeddimrakkeet. Pääččim tábáhtui skammâmáánu 9. peeivi 1967 tijme 12:00:01 UTC Kennedy Space Centerist. Siäivum lâi siämmáá peeivi nyevt 20:37:00 UTC, já näävt kirdem piištij 8 tijmed, 36 minuttid já 59 sekundid. Lucien Tostain. Lucien Charles Tostain () lâi ranskalâš almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. Sun poođij käävcinubálovádin almai 10 000 meetter kaččâmist. Käldeeh. Tostain Tostain Tostain Tostain Apollo 5. Apollo 5 Saturn IB pääččimvuálástis. Apollo 5 lâi Apollo-ohjelm testâkirdem, mast ij lam olmooš fáárust. Taat lâi mánudâšmooduul vuosmuš kirdem. Algâaalgâst taat kirdem lâi suunâttâllum cuáŋuimáánun 1967, mut mánudâšmooduul ij valmâštum ääigild. Apollo 5 paččui uđđivemáánu 22. peeivi 1968 Eennâm juurrâmrađan. Tot paččui tijme 22:48,09 UTC Kennedy Space Centerist. Juurrâmraađeest testajui mooduul mánudâžânsiäivummoottor, mii lâi vuosmuš taggaar rakkeetmoottor komovuođâst, mon puovtij stelliđ. Kirdem loopâst simulistui siäivum koskâldittem toin naalijn, et mánudâšmooduul siäivum- já pajanemuási sierrejuvvojii nubijnis. 11 tijmed pištee 10 miinut teestâi maŋa mánudâšmooduul mudoh kuáđđojii juurrâđ Eennâm pirrâ, já toh koččii čyeti kilomeetterid maadânuortâs Guamist Kuálhis Väldimeerân uđđâivemáánu 24. peeivi já kuovâmáánu 12. peeivi 1969. Pääččim tábáhtui Saturn IB -kyeddimrakettáin, mii lâi ucceeb ko Saturn V, mut tuárvi vuáimálâš nuuvt et tot puovtij tuálvuđ Apollo Eennâm juurrâmrađan. Vistig lâi juurdân kevttiđ Saturn IB epiluhostum Apollo 1 -kirdemist, mii ij kuássin olášum luhottesvuođâ keežild, mii tábáhtui testaamij ääigi. Anarâškielâ kielâpiervâl. Vuossâmuš anarâškielâ kielâpiervâl vuáđudui ive 1997 Suomâ kulttuurruttârááju torjuin Anarân. Tot lii tooimâs ääigi máttááttâm anarâškielâ paijeel 40 páárnážân. Tääl taat kielâpiervâl tuáimá noomáin Piervâl. Ton ubâáigásii jođetteijen lii porgâm Ritva Kangasniemi. Vuossâmuuh kielâpiervâlpárnááh láá šoddâm jo vuorâsolmožin já meiddei sij jiejah láá porgâm kielâpiervâlist tipšon. Meiddei Avelân vuáđudui vuossâmuš kielâpiervâl ive 1997. Taat tooimâi ihán 2001 ohtsâšpargoost Aanaar kielâpiervâláin. Párnááh lijjii tuárvi tooimâ juátkimân, mut ruttâdem lâi epivises. Tai aaigij Sämitigge finnij išeruuđâ säämi kielâ- já kulttuursiijdâ vuáđđudmân puoh Suomâ sämikieláid. Anarâškielâ kielâpiervâl jooskâi toimâmist já ton juátken poođij kielâ- já kulttuursijdâ. Taat lâi kuulmâihásâš proojeekt, já ko tot nuuvâi, siämmást nuuvâi meiddei anarâškielâlâš toimâ Avelist. Mudoi-uv kielâ- já kulttuursiijdâst iä iällám ennustkin párnááh pic iänááš-uv 30–80-ihásiih nisoneh, kiäh lijjii kiddiistum kietâtuojijn. Jođetteijen tooimâi Kerttu Paltto. Jođetteijee lâi pargoost ubâ peeivi, mut ulmuuh elâččii kielâ- já kulttuursiijdâst jotelávt. Taan ulme lâi aaibâs eresmuđusâš ko kielâpiervâl vuáđujuurdâ. Kielâ- já kulttuursijdâ luhostui iäláskittiđ anarâškielâ vuod puárrásub kielâsárnoi kiellân. Tot ij kuittâg sirdám kielâ nuorâ kielâsárnoid tego kielâpiervâl. Kielâ- já kulttuursiijdâ toimâ nuuvâi ive 2003. Ive 2007 tahhojii rekinistmeh ovdil tievâsmittemškovliittâs algâttem. Veik Aanaar kielâpiervâl tooimâi-uv optimaallávt, liijká nuorâ ulmuuh já vala koskâahasiih-uv lijjii monâttâm kielâs nuuvt, et anarâškielâ sárnooh lijjii iänááš paijeel 65-ahasiih. Talle smiettui, et jis mihheen ij tábáhtuuččii, anarâškielâ monâttičij vala kielâsárnoid. Tondiet kielâpiervâltooimâ vijđedem lâi äigikyevdil. Taat ij kuittâg luhostum älkkeht, tastko pargoahasiih anarâškielâ sárnooh iä kavnum tuárvi nuuvt et vijđedem ličij lamaš máhđulâš. Tievâsmittemškovliittâs 2009–2010 ohtân čuosâttâhjuávkkun lijjii-uv peivitipšooh - ulmen lâi vijđediđ kielâpiervâltooimâ tállân škovliittâs maŋa. Taat luhostui, tastko tievâsmittemškovliittâs škovlij pargeid, já máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij toimâruuđâ kyevti uđđâ kielâpiervâlân: Anarân lekkui Piäju algâivveest 2011. Lekkâm maŋanui motomijd mánuppoojijd, tastko toimâsaje ij tállân kavnum. Vistig Piäju jođetteijen tooimâi Riitta Vesala. Tom lii meid jođettâm Outi Portti, já tääl tom joođeet Tiina Lehmuslehti. Tääl Piervâl já Piäju kooskâst lii pargojyehim: Piervâlist láá ucebeh párnááh já Piäjust stuárráábeh párnááh. Tánávt kielâ máttáátmân puáhtá kiddiđ eenâb huámmášume. Anarist kielâpiervâlpárnááh láá sirdâšum Aanaar vyeliškoovlân anarâškielâ máttááttâsân kielâpiervâlääigis maŋa. Taat lii lamaš máhđulâš čoovčâ 2000 rääjist. Avveel kielâpiervâl, Kuáti, leehâi uvsâidis čohčuv 2010. Ton jođetteijen poođij Kerttu Paltto, kote paasij iäláttâhân ive 2014 aalgâst. Tastmaŋa jođetteijen lii porgâm Niina Siltala-Aikio, já tääl tom joođeet Sanna Aikio. Kielâpiervâl tuáimá tootaallâš kielâlávgumprinsiippáin, adai tipšooh sárnuh nubijdis tuše anarâškielâ, já páárnáš uáppá kielâ tipšoääigi. Páárnáš uážžu jieš valjiđ kielâ, mon sun kiävttá, mut sun ruokâsmittoo sárnuđ anarâškielâ. Kielâpiervâltooimâ lii ornim 1.1.1997 - 31.7.2021 Anarâškielâ servi, ohtsâšpargoost Aanaar kieldáin. Ton ruttâdem lii puáttám vuossâmui 6,5 ive ääigi tievâslávt Suomâ kulttuurruttâráájust já ton maŋa 85%:d staatâruttâdmist já 15 %:d Aanaar kieldâst. Kielâpiervâlij ruttâráđádâlmeh láá lamaš staatâ ruttâdem ääigi jyehi-ihásiih. Kielâpiervâleh láá sirdum Aanaar kieldân porgemáánu 1. peeivi 2021. Toimâ juátkoo siämmáá prinsiip mield ko Anarâškielâ seervi vyelni-uv. Lemmee aalmuglâšmecci. Lemmee aalmuglâšmecci lii ive 1956 vuáđudum aalmuglâšmecci Aanaar já Kittâl kieldâi kuávlust. 2 850 km² vijđosâžžân tot lii Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci já meid ohtâ Euroop stuárráámusâin meccikuávluin. Aalmuglâšmeeci rasta kolgá puáris pecivuovdij pirâstittem, paijeel 70 km kukkosâš Lemmeejuuhâ. Ton stuárráámus tuodârkuávluh láá Márástâh já Viibuštuoddâreh. Puáris vuovdijn já vijđes jeegijn šaddeh maaŋgah uhkevuálásiih šadoh tego aarnik, jegginartte, lyeiveeluhtee, tavehäldeelukkâ, kiäpuhäldeelukkâ, nuorttâkäiski, piikkisiemâ, kiemâpuálččimieđâš já kieddihäldeelukkâ. Härvinâš ketki lii aalmuglâšmeeci tubdâldâhšlaajâ. Lemmee kuávlust láá meerhah ovdâhistorjálijn aassâmsoojijn já koddepivdemist. Pisovâš aassâm šoodâi 1800-lovo loopâst, ko puásuituálu aalgij kuávlust. Taan ääigi stuárráámus uási aalmuglâšmeeci kuávlust kulá Sallâvääri palgâsân. 1940-lovvoost Lemmest tábáhtui stuorrâ kollekurgâlem. Suullân 10 000 vandârdeijed eelih Lemmest jyehi ive. Neil Armstrong. Neil Alden Armstrong () lâi astronaut já vuosmuš Mánudáá aaseest vázzám olmooš. Sun kiirdij Mánudâžân Apollo 11 komendeijen oovtâst Buzz Aldrináin já Michael Collinsáin. Taat rakkeet paččui syeinimáánu 16. peeivi 1969. Tastoo syeinimáánu 21. peeivi sun siäivui mánudâšmoduláin Mánudáá asan Buzz Aldrináin, já Michael Collins paasij kirdeđ Mánudáá juurrâmrađan tien ááigán. Armstrong-kyevtis Aldrináin ájánáin kyehti já peli tiijme Mánudáá aaseest, já suoi kuvvijn Mánudáá já valdijn keđgičáittusijd. Astronautääigis maŋa Armstrong tooimâi NASA uáivitoimâpääihist Washington D.C.st já västidij NASA áimujotolâhân kyeskee tutkâmist já teknologisii pargoost. Sun tooimâi meid Cincinnati ollâopâttuvâst áimujotoluv professorin ivij 1971–1979. Sun lâi maŋgâi ollâopâttuvâi kunneetuáhtár. Armstrong vuosmuš kálgu lâi Janet Elizabeth Shearon. Sunnust láá kyehti alge: Eric Armstrong já Mark Armstrong. Sunnuu nieidâš Karen Armstrong jaamij kyevtihásâžžân. Suu nubbe kálgu lâi Carol Held Knight. Armstrong Armstrong Armstrong Urho Kekkos aalmuglâšmecci. Urho Kekkos aalmuglâšmecci lii ive 1983 vuáđudum aalmuglâšmecci Aanaar, Suáđigil já Suovâkuoškâ kieldâi kuávlust. 2 550 km² vijđosâžžân tot lii Suomâ nubben stuárráámus aalmuglâšmecci já ohtâ Suomâ pivnohumosijn vandârdemkuávluin. Paijeel 300 000 vandârdeijed eelih aalmuglâšmeecist jyehi ive. Aalmuglâšmecci kuávlust láá vijđes tuodârpajoseh, peci- já kuosâvyevdih sehe stuorrâ jeegih. Kuosâ ordârääji jotá aalmuglâšmeeci rasta. Kuosâvyevdih šaddeh aalmuglâšmeeci maadâoosijn. Kuáskim lii aalmuglâšmeeci tubdâldâhšlaajâ. Puáris vuovdij tijpâliih loddešlaajah láá ovdâmerkkân kuávská, sämicissááš já muorâkuáráttâh. Puoh Suomâ stuorrâpiäđuh kuobžâ, kumppi, iilvâs já ketki joteh aalmuglâšmeeci kuávlust. Uhkevuálásâš juhâskálžu iälá moodijn aalmuglâšmeeci juuvâin. André Lonlas. André François Arthur Lonlas () lâi ranskalâš almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. Sun poođij kyevtlovádin almai 10 000 meetter kaččâmist. Käldeeh. Lonlas Lonlas Lonlas Lonlas Henning Sundesson. Henning Leopold Sundesson () lâi ruátálâš almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. Sun poođij kuulmânubálovádin almai 10 000 meetter kaččâmist. Käldeeh. Sundesson Sundesson Sundesson Sundesson Almosvalastâllâm kesiolympialijn 1952 – almai 10 000 meetter kaččâm. Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Helsinki 1952 kesiolympialijn syeinimáánu 20. peeivi. Valastâlleeh lijjii ohtsis 33, já sij lijjii vuálgus 21 enâmist. Puátuseh. Tuše fiinaal uárnejui. Iä lamaš pelifinaleh iäge eres raađhâkaččâmeh. Käldeeh. Almai 10 000 meetter kaččâm Kuáskim. Kuáskim lii vaalij čeerdân kullee stuorrâ peivipiätulodde. Stuárudâh já tobdomeerhah. Kuáskim kulá merâkuáskimáin Suomâ stuárráámussáid piätuluddijd. 80–93 cm kukkosii lode suájákejij koskâ lii 190–225 cm. Ores tiäddá 3–4 kg já niŋálâs 3,7–6 kg. Puáris kuáskim lii kuovgisruškâd, já ton uáivičokke já niske láá fiskislágáneh. Suájáin láá tevkis já kuovgis sárgáh. Nuorâ lode suájáh láá tevkisránáseh já oovtâivnásiih. Kuáskim jyelgih láá fiskâdeh já ton njune lii čappâd. Lavdâm já eellimpiirâs. Kuáskim lii maailm arktâsij kuávlui lodde. Vala 1800-lovo loopâst kuáskim pessij masa ubâ Suomâst. Tot pessee tuše vijđes meccikuávluin, nuuvtpa taan ääigi stuárráámus uási Suomâ kuáskimijn pessejeh Oulu taavaabeln. Kuáskim lii lamaš rávhuidittum Suomâst ive 1962 rääjist. Suullân 350–478 paarrâd pessejeh Suomâst ihásávt. Kuáskim tálvástâl Maadâ-Suomâst, Baltiast, Ukrainast já Maadâ-Ruošâst. Čohčâvarrim álgá čohčâmáánu loopâst já kiđđâvarrim njuhčâmáánust. Lasanem. Kuáskim pessee vuossâmuu keerdi 4–5-ihásâžžân. Ton stuorrâ piervâl lii táválávt peesist, mut motomin meiddei heŋgâpäävtist. Niŋálâs mannee njuhčâ-vyesimáánust 2–3 mane já láálá taid 42–45 peivid. Uđâgááh kirdeškyetih 68–77 peeivi ahasâžžân. Raavâd. Kuáskim lii piätulodde, mii porá njomâtteijeid, luudijd sehe haaškâid. Valter Nyström. Valter Erik Nyström () lâi ruátálâš almosvalastâllee, kii uásálistij Helsig 1952 kesiolympialáid. Sun poođij kuđâdin almai 10 000 meetter kaččâmist. Käldeeh. Nyström Nyström Nyström Nyström Jotolâh. Jotolâh lii ulmui mađhâšem teikkâ fievridem já káálvui fievridem. Kiäinujotoluvvâst pyehtih leđe väzzeeh, jotteeh, pyeráh, moottorvuájáneh, eres vuájáneh teikâ ráiđuváávnuh. Jotoluvâst puohah ferttejeh čuávvuđ jotolâhnjuolgâdusâid. Fiävru. Fiävru lii vuájáán, mii joođeet ulmuid já tiiŋgâid saajeest nuubán. Fiävru fievrid mađhâšeijeid já tävirijd teikkâ kuohtuid. Juhleh. Juhleh láá tuáluh, main láá ennuv ulmuuh já moi ulmen lii kulâttiđ. Juuhlijd lii táválâš orniđ eellim stuorrâ peeivij ohtâvuođâst, tego kaastâ, konfirmaatio, heejâi teikkâ hävdidem ohtâvuođâst. Kulttuur. Kulttuur meerhâš olmoošlii tooimâ já symbollijd ráhtusijd, moi peht toimâ uážžu merhâšume. Ton ibárdâs mield kulttuur lii puoh, mii lii táválâš ulmuid. Kielâ. Kielâ lii dyynaamlâš symboljuávkku. Symbolijd lii máhđulâš uáiniđ, kuullâđ teikkâ tubdâđ, já toid kuleh meid njuolgâdusah, moi peht symbolijd puáhtá kevttiđ. Kielâ puáhtá om. leđe luándulâš kielâ, tahokielâ teikkâ ohjelmistemkielâ. Kielâoppâ. Kielâoppâ lii puoh njuolgâdusah, maid lii máhđulâš rähtiđ luándulij kielâ vuáđuld. Jyehi kielâst lii jieijâs kielâoppâ. Kielâtieđâ. Kielâtieđâ teikâ lingvistik lii luándulij kielâi tieđâlâš tutkâm. Tutkâmfáádáh láá ei. kielâ systeemin, kielâ uásih já toi merhâšume. Kielâtieđâ totká meid kielâi tuáváá já ovdánem, toi kevttim njálmálii já kirjálii kommunikaatiost. Kielâtieđâ puáhtá leđe teoreetlâš teikkâ keevâtlâš. Liähtu. Liähtu (, tubdâldâh v) lii stuárus, mii kovvee määđhi kukkoduv já ton sunde äigiohtâduvvâst. Liävtu ohtâdâh lii SI-vuáháduvvâst m/s ađai meettereh sekuntist. Liähtu lii vektorstuárus ađai tast lii stuáruduv lasseen meid sunde. Jorree joođoost liävtu västideijee stuárus lii kulmeliähtu. Matemaatlâš hammim. Koskâliähtu (v) lii määđhi kukkodâh (s) já ääigi (t) koskâvuotâ formula_1 Jis liähtu ij lah fastâ, te puddâsâš liähtu lii káppáluv saje nubástus derivaatta já ääigi derivaatta koskâvuotâ. formula_2 Kumppi. Kumppi (Canis lupus) lii stuorrâ penuvellee. Tot lii tuođâlávt uhkevuálásâš Suomâst. Stuárudâh já olgohäämi. Kumppi lii Suomâ stuárráámus penuvellee. 90–150 cm kukkosâš kumppi tiäddá 20–70 kg já ton sevealodâh lii 65–90 cm. Seibi lii 35–50 cm kukke. Ores lii stuárráb ko niŋálâs. Kuumpi selgipeeli lii räänis já čuávji ränisvielgâd. Ton ivne puáhtá kuittâg mulsâšuddâđ masa čappâdist vielgâdân. Kuumpist láá kuhes jyelgih já stuorrâ kepileh. Ton njune lii kukke já seibi njuolgâd. Lavdâm. Suomâ kumppinääli ive 2020 lâi suullân 216–246 kumppid. Suomâst lijjii talle áárvu mield 30 valved. Kuumpih eelih tijpâlávt Nuorttâ-Suomâst, mut moonnâm iivij valveh láá lasanâm eromâšávt Uárji-Suomâst. Eellimvyevih já lattim. Kuumpih eelih valveest. Kumppivalve lii táválávt peerâ: niŋálâs, ores já čiivgah. Suomâ kumppivoolvijn láá koskâmiärálávt čiččâm kumppid já oovtâ valve reeviir lii suullân 800–1 200 km² vijđosâš. Kuumpih merkkejeh reeviirsis kužžáin. Kumppi lii aktiivlumos iho teikkâ veeigist, mut jotá meid peiviv. Kuumpist lii uáli pyeri hajâ- já kuloáiccu, mut ton uáinu ij lah siämmáá pyeri. Raavâd. Kumppi lii piätuellee, mii pivdá eromâšávt sorvâelleid. Tot saalâst kuittâg meiddei jursseid, luudijd já njuámmilijd, puásuituálukuávlust poccuid já spiekâstâhlávt päikkielleid. Kumppi kiävttá ubâ saalâsis ravâdâssân, meid taavtijd. Motomin tot sáttá čiehâđ uási salâsist. Kuumpih salâsteh táválávt valven, mut ohtuunis kumppi-uv pasta motomin koddeđ soorvâ. Lasanem. Kuumpi kieimi lii kuovâ-njuhčâmáánust. Niŋálâs čivgá vyesimáánust táválávt 3–6 čiivgâ. Luándulâš kielâ. Luándulâš kielâ lii kielâ, mon olmooš sárnu, čáálá teikkâ kiävttá seevvim peht. Luándulij kielâi lasseen láá meid formaalliih kielah já rahtum kielah. Algâ. Puoh maailm ulmuin lii kielâ. Tondiet lii lamaš nuuvt, et kielâ lii šoddâm ovdil ko ulmuuh láá vuálgám Afrikist. Jis nuuvt lii, te kielâ lii paijeel 50 000 ihheed puáris. Luokittâllâm. Kielâid lii máhđulâš luokittâllâđ geeneetlávt, typologisávt teikâ eennâmtieđâlávt. Kárgámihe. Kárgámihe lii ihe, mast láá 366 peivid. Ton kuovâmáánun lii lasettum 29. peivi, mii kočoduvvoo kárgámpeivin. Táválávt kuovâmáánust láá 28 peivid já ivveest 365 peivid. Kárgámpeivi lasettuvvoo ihán, vâi kalenderive iveääigih västidiččii astronomialijd iveaaigijd. Äigi. Äigi lii paje kyevti tábáhtume kooskâst. Nubbe tábáhtume tábáhtuvá nube tábáhtume maŋa. Ko maailmist láá kulmâ ooláádmudo, te lii máhđulâš ettâđ, ete äigi lii niäljád ooláádmuddo. Ääigi SI-ohtâdâh lii s ađai seekunt. André Sicard. André Sicard () lâi ranskalâš almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. Sun poođij oovcenubálovádin almai 10 000 meetter kaččâmist. Käldeeh. Sicard Sicard Sicard Sicard Giuseppe Beviacqua. Giuseppe Beviacqua () lâi italialâš almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. Sun poođij ohtnubálovádin almai 10 000 meetter kaččâmist. Beviacqua lâi Italia pyeremus kuhes määđhi käččee iivij 1936–1948. Käldeeh. Beviacqua Beviacqua Beviacqua Beviacqua Odd Rasdal. Odd Kristian Anker Rasdal () lâi taažâ almosvalastâllee, kii uásálistij Berlin 1936 kesiolympialáid. Sun poođij ovcádin almai 10 000 meetter kaččâmist. Käldeeh. Rasdal Rasdal Rasdal Rasdal Sellâvááimusliih. Sellâvááimusliih ("Eucarya") láá ohtâ iälánij kuulmâ doomeenist. Toh ráhtojeh seelâst teikkâ seelâin, main láá sellâvááimus já maaŋgâlágáneh spesiaališum sellâorgaaneh. Sellâvááimusliih láá stuárráábeh ko bakteereh já arkeoneh. Ton lasseen toi rááhtus lii muálkkáb. Ubâ iäláánkode puáhtá jyehiđ ovdâvááimusláid já sellâvááimusláid. Ovdâvááimusliih láá bakteereh já arkeoneh, já sellâvááimusláid kuleh puoh eres iäláneh. Sellâvááimusliih láá ärbivuáválávt juohhum neelji koodán: elleekodde, kuobbâreh, šadoh já algâiäláneh. Almosvalastâllâm kesiolympialijn 2012 – almai 10 000 meetter kaččâm. Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Lontoo 2012 kesiolympialijn porgemáánu 4. peeivi. Valastâlleeh lijjii ohtsis 29 já sij lijjii vuálgus 18 enâmist. Puátuseh. Almai 10 000 meetter kaččâm fiinaal Lontoo kesiolympialijn 2012 Galen Rupp Lontoo kesiolympialijn 2012 Tuše fiinaal uárnejui. Iä lamaš pelifinaleh iäge eres raađhâkaččâmeh. Käldeeh. Almai 10 000 meetter kaččâm Almosvalastâllâm kesiolympialijn 2004 – almai 10 000 meetter kaččâm. Almai 10 000 meetter kaččâmist kištottâllii Ateena 2004 kesiolympialijn porgemáánu 20. peeivi. Valastâlleeh lijjii ohtsis 24, já sij lijjii vuálgus 14 enâmist. Puátuseh. Almai 10 000 meetter kaččâm fiinaal algâ Ateena kesiolympialijn 2004 Tuše fiinaal uárnejui. Iä lamaš pelifinaleh iäge eres raađhâkaččâmeh. Käldeeh. Almai 10 000 meetter kaččâm Várdám. Brownsea suollust leijee várdámlihâstâs šoddâm muštokeđgi Várdám lii maailmvijđosâš nuorâilihâstâs já šoddâdemtoimâ, mon ulmen lii tuárjuđ paarnij já nuorâi šoddâm tienuuvt, ete sii ohtâgâsliih jiešvuođah váldojeh huámmášumán. Ulmen lii persovnlâšvuođâs já eellimtavijdis peeleest täsitiädulâš, ovdâsvástádâslâš, aktivlâš sehe jiešráđálávt jurdâččeijee páihálii, aalmuglii já aalmugijkoskâsii siärváduv jeessân. Ulme lii masa siämmáš pirrâ maailm, já tot piso mutehánnáá. Almolij šoddâdemuulmij lasseen jyehi ahemuudon láá miäruštâllum ahemudo miäldásiih šoddâdemulmeh. Maailmist láá ohtsis suulân 40 miljovn várdájeijed 224 enâmist. Maailmornijdumeh láá kyehti: Várdámlihâstâs Maailmservi ("World Organization of the Scout Movement", "WOSM") já Várdámnieidâi Maailmlitto ("World Association of Girl Guides and Girl Scouts", "WAGGGS"). Syemmilij várdájeijei aalmuglâš ornijdume lii Suomen Partiolaiset ry – Finlands Scouter ry (uánihávt SP-FS), mii lii kuohtui maailmornijdumij jeessân. SP-FS lii almugijkoskâsii várdámlihâstâs áinoo ovdâsteijee Suomâst. Historjá. Várdámlihâstâs vuáđudij kenraalmaajuur Robert Stephenson Smyth Baden-Powell Eŋlandist ive 1907. Toimâprinsiipeh. Várdámlihâstâs lii ávus puohháid, kiäh tuhhiitteh ton ulme já árvuvuáđu. Várdámlihâstâsâst toimâm vuáđuduvá rijjâtátulâšvuotân. Suomâst várdámtooimâ čuosâttâhjuávkkun láá 7–22-ihásiih päärnih já nuorah, kiäi tooimâ rävisulmuuh stivrejeh já tuárjuh. Vuálá 7-ihásiih päärnih pyehtih oovtâst aldasijn rävisulmuin uásálistiđ sijjân uáivildum várdámtooimân. Rävisulmuid várdámtooimân uásálistem fáálá máhđulâšvuođâ šoddâđ já ovdediđ jieijâs maaŋgâpiälálávt. Ubâ várdámtooimâst já miärádâstohâmist nuávditteh ávusvuođâ já oovtâviärdásâšvuođâ prinsiipijd. Várdámlihâstâs ulmen láá kuávlulâš oovtâitosâšvuotâ já tot, et kihheen ij olgoštuu ave, suhâpele, seksuaallii sundešume, kielâ, kulttuurtuáváá, etnisâšvuođâ, oskolduv, poolitlii uáinu, sosioekonomâlii sajattuv, tiervâsvuođâtile teikâ ulmui kullee eres suujâ keežild. Várdámlihâstâs čonâdât toimâstis Ovtâstum Aalmugij päärni vuoigâdvuođâi sopâmušân já olmoošvuoigâdvuođâi maailmvijđosii julgáštâsân. Jyehi olmooš, kii uásálist várdámtooimân, máksá jeessânmáávsu. Jeessânmáksu addel vuoigâdvuođâ uásálistiđ várdámtooimân. Árvuvuáđu. Várdájeijee áárvuh tiättojeh várdámideaalijn, várdámlopádâsâst já várdájeijee tubdâlduvâst. Várdámtooimâ stivree várdám maailmseervij miäruštâllâm árvuvuáđu. Ton vuolgâsaijeen lii olmooškove, mast ulmust láá kenigâsvuođah koskâvuođâst Imelân, olssis, eres ulmuid, ohtsâškoodán já pirrâsân. Áárvuh uáivildeh mijjân tehálijd ideaalijd já uulmijd, moh stivrejeh tooimâ já miärádâstoohâm sehe movtijditeh toimâđ. Várdájeijee áárvuh tuárjuh ovtâskâs ulmuu tääsist várdámlihâstâs ulme olášume. Várdámtoimâ addel piergâsijd tai áárvui suogârdmân já olášutmân jieijâs elimist. Ton lasseen SP-FS:st láá prinsiipeh (kovvejum ovdiibeln), moh stivrejeh seervi tooimâ. Várdájeijee tubdâldâh, lopádâs já ideaaleh kovvejeh várdámtooimâ áárvuidvuovijn, mon nuorah iberdeh. Toi peht várdájeijee čonâdât várdámtooimâ árvoid. Várdájeijee tubdâldâh. Várdájeijee tubdâldâh kovvee várdájeijee jurdâččemvyevi, mast áárvuh láá uási tooimâ várdámlihâstâs uulmij mield – várdájeijee lii ain vaalmâš toimâđ várdám áárvui mield. Várdájeijee tubdâldâh lii: "Oro kiärgus". Várdámlopádâs. "Mun lopedâm nuuvt pyereest ko máhđulâš rähistiđ muu Immeel, muu jieččân eennâm já maailm, olášuttiđ ideaalijd já išediđ nuubijd." Várdámideaaleh. Ideaalij meeri šadda ahemudoi mield: čiivgâin láá listo 2 vuossâmuu ideaal, puohajeijeid lasetteh kuálmád, vyettein láá 4, vuávnoin 5 já vandârdeijein puoh 7. Ahemudoh. Várdájeijeeh tuáimih ave vuáđuld 5 ahemuddoost, main juáhháást láá suulân siämmáá ovdánemmuddoost orroo päärnih já nuorah. Ton lasseen láá rävisulmuuh ađai paijeel 23-ihásiih várdájeijeeh. Luocci lii vyettei, vuávnoi já vandârdeijei rävisolmooš, kote västid juávhu tooimâst. Čuurâ lii uccâ juávkku, mast láá suulân 4–10 várdájeijee. Šoddâdemulmeh. Šoddâdemulmeh tärkkilisteh várdámtooimâ ulme. Toh láá ááigán já kulttuurân čonnum. Tot, maht ulmemiäldásâš olmâ aalmugjeessân iberdui 30 ihheed tassaaš, spiekâst tááláá miäruštâlmist. Siämmáánáál "olmâ aalmugjeessân" eres kulttuurijn puáhtá spiekâstiđ tast, mii tot lii Suomâst. Šoddâdemulmeh adeleh sánálii häämi ton maaŋgâpiälásii várdámtooimâ olesvuotân, ruopsis áárpun, mii ovdán ahemuddoost nuubán. Tain čielgejeh tom, ete maggaar taan kulttuurist já taan maailmääigist lii olmâ aalmugjeessân sehe maggaar lii täsitiädulâš eellim. Šoddâdemulmeh láá rahtum rävisolmoošjođetteijee toorjân. Šoddâdemuulmijn láá nelji uáinu: koskâvuotâ olssis, nuubijd, ohtsâškoodán já pirrâsân. Várdámvuáhádâh. Várdámvuáhádâh lii várdámlihâstâs vuáhádâhubâlâšvuotâ, mii iššeed peessâđ várdámtooimâ šoddâdemulmijd já ton peht olášuttiđ várdámlihâstâs mittomere. Syemmilâš várdámvuáhádâh vuáđuduvá maailmseervij WAGGGS já WOSM várdámvuáháduvváid. Juáháš finnee várdámtooimâst sunjin tuárvi hástulijd pargoid, já várdámtooimâst uáppih feerimij já rähtim peht. Várdámtooimâst päärnih, nuorah já rävisulmuuh tuáimih oovtâst. Rävisolmooš tuárju päärni já nuorâ šoddâm, uásálistem já vaikuttemmáhđulâšvuođâid. Várdámtooimâst päärnih já nuorah šaddeh väldiđ ovdâsvástádâs alnees já iärásijn. Sij huksejeh pyereeb maailm, láá aktivliih aalmugjesâneh já tuáimih oovtâst iärásijguin jieijâs siärvusij oovdân. Ton lasseen várdámtooimâst päärnih já nuorah tuáimih luándust já siämmást huksejeh persovnlii luándukoskâvuođâ. Luándu lii feeriimijd pyevtitteijee já tehálâš toimâ- já šoddâmpiirâs. Symboliik. Várdámlihâstâs symboliikân kuleh toimâvyevih, siskáldâsah, teemah já tiiŋgah, main lii ohtâsávt iberdum merhâšume. Symboliik tuárju individuaallii identiteet ovdánem, já toin lahteh paarnijd já nuorâid jieijâs juávkun. Várdámohjelm. Várdámohjelm tuáimá keevâtlii várdámšoddâdem ruŋgon. Syemmilii várdámohjelm ovdedeh já paijeentuálih várdámšoddâdem čuosâttâhjuávkun. Várdámohjelm kovvee šoddâdemuulmijd já várdámvuáháduv miäldásii tooimâ. Lippukodde (várdám). Lippukodde lii várdámlihâstâs páihálâš servi. Jyehi lippukodde kulá oovtâ pirrâdâhân eennâmtieđâlii sajaduv vuáđuld. Suomen Partiolaiset ry – Finlands Scouter ry (uánihávt SP-FS), mii lii syemmilij várdájeijei aalmuglâš ornijdume, iššeed várdámpirrâduvâid lippukuudij tuárjumist. Várdámtooimân uápásmum tábáhtuvá uásálistmáin lippukode muhhijd, leiráid já eres tábáhtussáid. Jođetteijee. Lippukode jođetteijee lii várdámlihâstâs páihálii seervi (ađai lippukode) saavâjođetteijee. Sun västid lippukode tooimâst oovtâst ohjelmjođetteijein já pargojođetteijein. Lippukode rävisolmoošjođetteijee kalga tubdâđ sehe almolijd ete ahemudoi miäldásijd šoddâdemuulmijd, vâi sun pasta iberdiđ ahemuddotooimâ olesváldálávt. Tuáváášsiärvus. Iänááš uásist lippukuudijn lii mottoom tuáváášsiärvus, suullân kyevti kuálmádâsâst tot lii páihálâš servikodde. Motomijn tot puáhtá leđe vanhimijrääđi tâi miinii iärásijd. Tuáváášsiärvus fáálá távjá lippukoodán saje toimâmân já máhđulávt mottoomlágán ruđâlii iše-uv. Lippukodeh-uv pyehtih toohâđ tuáváášsiärvussopâmušâid. Lippukodeh, moi tuáváášsiärvusin lii tubdâstâslâš oskoldâhkodde, adeleh vuosâsajasávt ton tubdâstâs miäldásii oskoldâhšoddâdem já siämmást väldih kuittâg huámmášumán tom, et jesânijn láá maaŋgâlágán oskolduvah já uáinuh. Lippukodeh, main ij lah oskoldâhlâš tuáváášsiärvus, tuárjuh mudoi jesânij oskoldâhlii teikâ uáinulii šoddâm. Lijne. Jyehi lippukoddeest lii jieijâslágán lijne, mii lii várdájeijee pyeremus tobdomerkkâ. Suomen Partiolaiset ry – Finlands Scouter ry. Suomen Partiolaiset ry – Finlands Scouter ry (uánihávt SP-FS'") lii syemmilij várdájeijei aalmuglâš ornijdume. SP-FS lii almugijkoskâsii várdámlihâstâs áinoo ovdâsteijee Suomâst. Tot lii maailmornijdumij Várdámlihâstâs Maailmseervi ("World Organization of the Scout Movement", "WOSM") já Várdámnieidâi Maailmlito ("World Association of Girl Guides and Girl Scouts", "WAGGGS") jeessân. SP-FS tuálvu maailmseervij uulmijd ovdâskulij já huolât tast, et várdámtoimâ Suomâst piso almugijkoskâsii várdámlihâstâs prinsiipij já ulme miäldásâžžân. Aktivlâš jesânin SP-FS lii fáárust oovdedmin maailmseervijd. Historjá. SP-FS vuáđudui ive 1972, ko ovdiih Suomen Partiopoikajärjestö (SPJ) já Suomen Partiotyttöjärjestö (SPTJ) lahtojii oohtân. Toimâmprinsiipeh. Ubâ várdámtooimâst já miärádâstohâmist nuávditteh ávusvuođâ já oovtâviärdásâšvuođâ prinsiipijd. Várdámlihâstâs ulmen láá kuávlulâš oovtâitosâšvuotâ já tot, et kihheen ij olgoštuu ave, suhâpele, seksuaallii sundešume, kielâ, kulttuurtuáváá, etnisâšvuođâ, oskolduv, poolitlii uáinu, sosioekonomâlii sajattuv, tiervâsvuođâtile teikâ ulmui kullee eres suujâ keežild. Várdámlihâstâs čonâdât toimâstis Ovtâstum Aalmugij päärni vuoigâdvuođâi sopâmušân já olmoošvuoigâdvuođâi maailmvijđosii julgáštâsân. SP-FS tuáimá kierdee ovdánem prinsiipij mield. SP-FS lii nuorâkerdiservi, já nuorah uásálisteh aktiivlávt ton tooimân. SP-FS oovded puoh taasijn várdámlihâstâs siste, syemmilii ohtsâškoddeest já ubâ maailmist nuorâi uásálistem miärádâstohâmân. SP-FS lii jiešráđálâš servi, mii ij háputtâl vuáitu. Várdámlihâstâs lii piäládâhpoolitlávt čoonnâsmettum. Ko tot lii seervi, te SP-FS puáhtá väldiđ uáivil várdámlihâstâs áárvuid kyeskee poolitláid koččâmâššáid teikâ koččâmâššáid, moh ovdedeh várdámlihâstâs sajattuv. Várdájeijeid movtijditeh ovtâskâs olmožin ohtsâškodálii já poolitlii aktiivlâšvuotân. SP-FS lii oskoldâhlávt čoonnâsmettum servi, mii tuáimá positiivlii oskoldâhrijjâvuođâ prinsiip mield. Várdámlihâstâsân kuleh jieijâs osko tâi eres uáinu uuccâm já mietimielâlâš koskâvuotâ vuoiŋâlâšvuotân. Uáinu-tuávádâh uáivild ovtâskâs ulmuu oskoldâhlii teikâ ij-oskoldâhlii eellimuáinu. SP-FS puáhtá toohâđ oovtâstpargosopâmušâid jieškote-uv oskoldâhkudijguin. Tai sopâmušâi ulmen lii ovdediđ oskoldâh- já uáinušoddâdem sajattuv uássin SP-FS faallâm várdámšoddâdem sehe sooppâđ oovtâstpargo prinsiipijn. Kielâ. Várdámtoimâ uárnejuvvoo suomâkielân já ruotâkielân. Tooimâ puáhtá faallâđ eres-uv kieláid. SP-FS já Finlands Svenska Scouter r.f. (FiSSc) láá toohâm oovtâstpargosopâmuš väldikodálii ruotâkielâlii várdámtooimâ orniimist nuuvt ete FiSSc hoittáá sehe kuávdášservitääsi já pirrâdâhtääsi ruotâkielâlijd aktiviteetijd. Vuáđukirje. Vuáđukirje kovvee prinsiipijd, moh miäruštâleh várdámlihâstâs ulme já árvuvuáđu, stivrejeh várdámlihâstâs toimâmprinsiipijd já vuáháduvâid Suomâst sehe miäruštâleh SP-FS roolâ. Vuáđukirje miäruštâl já kovvee ubâ várdámtooimâ Suomâst. SP-FS tooimâ ulme miäruštâlluvvoo taan vuáđukirjeest já seervi njuolgâdusâin. Vuáđukirje vuáđuduvá Várdámnieidâi Maailmlito já Várdámlihâstâs Maailmseervi vuáđukirjijd. Kuábbááh-uv maailmseervih kalgeh tuhhiittiđ puoh nubástusâid SP-FS vuáđukiirján. Tavenääpi. 260x260px Tavenääpi lii Eennâmpállu aksel tavekeeči. Tot lii Eennâmpáálu tavemus saje (kobdodâh 90 cekkid, 0 miinut já 0 seekunt tavveen). Tavenääpi lii Arktâsâš kuávlust Jieŋâmeerâst kaskoo morrum- já kidâsjieŋâkuávlu. Jieŋâkuávlu snoorrân já vijđán iveääigi mieldi. Täälvi koskâliegâsvuotâ lii -40 °C já keessiv tot lii 0 °C. Kiiđâst čoohčân Piäiváš páštá ubâ ääigi, mon maŋa skammâ pištá ihepele. 280x280px Tavenääpi sirdâšuvá čiččâm ive ääigi suulân oovce meetterid Eennâmpáálu aksel suáibum tiet. Arktâsâš näpijieŋâ ucco ko Eennâmpáálu šoŋŋâdâh lieggân. Taan suujâst lii árvustâllum, ete tavenäävi jienah suddeh loppâkeesi jo muádi ihelove keččin. Tavenäävi väldidem. Näpikuávluh láá lamaš Eennâmpáálu majemuuh väldidum kuávluh. Tavenäävi väldidii esken 1900-lovvoost váiváás luándutile tiet veikkâ toos lijjii viggâm moonnâđ jo neljičyet ihheed. Ive 1909 ovtâstumstaatâlâš Robert Peary vuolgij Ellesmeresuolluu tavekeejist tavenäävi njeigâ. Fáárust lijjii meid 133 pennud já 19 riehâd. Peary lâi irâttâm määđhi jo kuohtii, mutâ taan tove šoŋŋâ lâi hiäivulâš. Cuáŋuimáánu 6. peeivi 1909 Peary já suu mätkiskipáreh pessii tavenáápán. Sij lijjii vuossâmuuh ulmuuh tobbeen. Elleevalje. Motomin tavenáápán vajâldeh jieŋâkuobžah purrâmuš usâdijnis já harvii tobbeen iälá meid njaalâ. Meerâst lii eenâb eellim ko jieŋâ alne. Rapuellei, maaŋgâi kuolij já merâtäsniraasij lasseen čääsist láá aiccâm nuárjuid-uv. Stuorrâ merânjomâtteijeeh, tego čuárviválláh, láá härvinâš kuállejeijeeh. Tyellittälli almeest uáinojeh kesilodeh, tego čierriheh. Saammâl já meeci kunâgâs (kirje). Saammâl já meeci kunâgâs () lii vuossâmuš uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. Kirjerááiđu čällee já kovvejeijee lii eŋlandlâš kirječällee Lee D. Rodgers. Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. Sun lii nuorâ kandâ, kii lijkkoo fiäránáid já Säämi mulsâšuvvee iveaigijd. Taan kirje maainâs lohtâšuvá koskâkiäsán. Mainâsist Saammâl uápásmuvá ohtuunis kuobžáin já uáppá uđđâ kuálástemvyevi, maggaar lii juuvâ eellim, já tom, ete ääših iä lah ain nuuvtko toh vistig oroh. Kirje almostui ive 2013. Tot lii čallum sehe anarâškielân já eŋgâlâskielân. Kirjeest kielah láá paldâluvâi, vâi kielâid puávtáččij viärdádâllâđ. Anarâškielâlii uási lii jurgâlâm Petter Morottaja. Taam kirje já rááiđu eres-uv kiirjijd lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. Saammâl já vuossâmuš sierâpeivi. Saammâl já vuossâmuš sierâpeivi () lii nubbe uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. Kirjerááiđu čällee já kovvejeijee lii eŋlandlâš kirječällee Lee D. Rodgers. Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. Sun lii nuorâ kandâ, kii lijkkoo fiäránáid já Säämi mulsâšuvvee iveaigijd. Taan kirje maainâs lohtâšuvá čoohčân. Mainâsist Saammâl uáppá uđđâ saanijd, finnee uđđâ skijpárijd já uáppá tom, mon tehálâš lii jyehiđ já leđe vuállánhánnáá. Kirje almostui ive 2014. Tot lii čallum sehe anarâškielân já eŋgâlâskielân. Kirjeest kielah láá paldâluvâi, vâi kielâid puávtáččij viärdádâllâđ. Anarâškielâlii uási lii jurgâlâm Petter Morottaja. Taam kirje já rááiđu eres-uv kiirjijd lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. Saammâl já juovlâlisto. Saammâl já juovlâlisto () lii kuálmád uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. Kirjerááiđu čällee já kovvejeijee lii eŋlandlâš kirječällee Lee D. Rodgers. Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. Sun lii nuorâ kandâ, kii lijkkoo fiäránáid já Säämi mulsâšuvvee iveaigijd. Taan kirje maainâs lohtâšuvá koskâtáálván. Mainâsist Saammâl uáppá, ete juovlah meecist láá uáli siämmáálágáneh ko juovlah pääihist já ete toid kulá ennuv eenâb-uv ko tuše skeeŋkah. Kirje almostui ive 2014. Tot lii čallum sehe anarâškielân já eŋgâlâskielân. Kirjeest kielah láá paldâluvâi, vâi kielâid puávtáččij viärdádâllâđ. Anarâškielâlii uási lii jurgâlâm Petter Morottaja. Taam kirje já rááiđu eres-uv kiirjijd lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. Saammâl já puoidâ. Saammâl já puoidâ () lii čiččâd uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. Kirjerááiđu čällee já kovvejeijee lii eŋlandlâš kirječällee Lee D. Rodgers. Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. Sun lii nuorâ kandâ, kii lijkkoo fiäránáid já Säämi mulsâšuvvee iveaigijd. Taan kirje maainâs lohtâšuvá kiđđâtáálván. Mainâsist Saammâl tiävá puoiduin já juáhá suin motomijd jieijâs vijsoduvâid, nuuvt ko tom et ij koolgâ árvuštâllâđ iärásijd vuossâmuu vilpâstem vuáđuld. Kirje almostui ive 2020. Tot lii čallum sehe anarâškielân já eŋgâlâskielân. Kirjeest kielah láá paldâluvâi, vâi kielâid puávtáččij viärdádâllâđ. Anarâškielâlii uási lii jurgâlâm Petter Morottaja. Taam kirje já rááiđu eres-uv kiirjijd lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. Spellâtutkâm. Spellâtutkâm teikkâ ludologia lii maaŋgâtieđâlâš tieđâsyergi, mii totká speelâid, spelleid, spellâm, spellâmkulttuur já jyehilágánijd fáádáid, moh lahtojeh toid. Veikkâ syergi nommâ čuujoot-uv tuše spelláid, te spellâtutkâm kal totká meid el. sierâid já valastâllâm. Speelâin totkeh analogâlâš speelâid tegu lyevdi-, roolâ- já korttâspeelâid, digitaallâš speelâid tegu tiättur-, video- já moobiilspeelâid sehe toi hybridijd. Saammâl já kuoškkärigâš. Saammâl já kuoškkärigâš () lii niäljád uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. Kirjerááiđu čällee já kovvejeijee lii eŋlandlâš kirječällee Lee D. Rodgers. Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. Sun lii nuorâ kandâ, kii lijkkoo fiäránáid já Säämi mulsâšuvvee iveaigijd. Taan kirje maainâs lohtâšuvá kiiđân. Mainâsist Saammâl tiävá uines kuoškkärigáá uđâgáin. Saammâl puáhčá njuoskâ já vyerdimettum fiäránân, finnee uđđâ ustev já vuáittá paloidis. Sun uáppá, ete nuubijd iššeedmáin mij šoddâp čuávdiđ jieččân čuolmâid. Kirje almostui ive 2015. Tot lii čallum sehe anarâškielân já eŋgâlâskielân. Kirjeest kielah láá paldâluvâi, vâi kielâid puávtáččij viärdádâllâđ. Anarâškielâlii uási lii jurgâlâm Petter Morottaja. Taam kirje já rááiđu eres-uv kiirjijd lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. Saammâl já kozzsäplig. Saammâl já kozzsäplig () lii viiđâd uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. Kirjerááiđu čällee já kovvejeijee lii eŋlandlâš kirječällee Lee D. Rodgers. Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. Sun lii nuorâ kandâ, kii lijkkoo fiäránáid já Säämi mulsâšuvvee iveaigijd. Taan kirje maainâs lohtâšuvá táálván. Mainâsist Saammâl tiävá puáris skipárijnis. Sun iššeed skipáris já siämmást šadda uásálistiđ fiäránân, mon ääigi sun uáppá, ete nuubij ravvuid kannat kuldâliđ já ete jávuttes äijih lii vijses máttáátteijee. Kirje almostui ive 2016. Tot lii čallum sehe anarâškielân já eŋgâlâskielân. Kirjeest kielah láá paldâluvâi, vâi kielâid puávtáččij viärdádâllâđ. Anarâškielâlii uási lii jurgâlâm Petter Morottaja. Taam kirje já rááiđu eres-uv kiirjijd lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. Saammâl, Stáálu já njuhčâ. Saammâl, Stáálu já njuhčâ () lii káávcád já majemuš uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. Kirjerááiđu čällee já kovvejeijee lii eŋlandlâš kirječällee Lee D. Rodgers. Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. Sun lii nuorâ kandâ, kii lijkkoo fiäránáid já Säämi mulsâšuvvee iveaigijd. Taan kirje maainâs lohtâšuvá algâtáálván. Mainâsist Saammâl lii algâttâm škoovlâ já juurdâš puoh tom, maid sun kalga tobbeen oppâđ. Saammâl puáris já uđđâ skipáreh išedeh suu oppâđ, maht mielâkuvviittâssáin puáhtá vyeittiđ jieijâs paloid. Kirje almostui ive 2020. Tot lii čallum sehe anarâškielân já eŋgâlâskielân. Kirjeest kielah láá paldâluvâi, vâi kielâid puávtáččij viärdádâllâđ. Anarâškielâlii uási lii jurgâlâm Petter Morottaja. Taam kirje já rááiđu eres-uv kiirjijd lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. Saammâl já čuoškah. Saammâl já čuoškah () lii kuuđâd uási käävciuásásii kyevtkielâg Rumbu-kirjerááiđust. Kirjerááiđu čällee já kovvejeijee lii eŋlandlâš kirječällee Lee D. Rodgers. Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. Sun lii nuorâ kandâ, kii lijkkoo fiäránáid já Säämi mulsâšuvvee iveaigijd. Taan kirje maainâs lohtâšuvá loppâkiäsán. Mainâsist Saammâl keččâl navdâšiđ kesiehidijn nuuvt ennuv ko máhđulâš. Čuoškah kale meid navdâšeh, já Samâlist lii toiguin tuotâ killáámuš. Tast álgá suu fiäráán, mon feeriidijn sun uáppá skipárijdis iššijn, et aašijn láá ain kyehti pele. Kirje almostui ive 2019. Tot lii čallum sehe anarâškielân já eŋgâlâskielân. Kirjeest kielah láá paldâluvâi, vâi kielâid puávtáččij viärdádâllâđ. Anarâškielâlii uási lii jurgâlâm Petter Morottaja. Taam kirje já rááiđu eres-uv kiirjijd lii kuástidâm Anarâškielâ servi ry. Lemland. Lemland lii kieldâ Suomâst, Åland eennâmkoddeest. Lemlandist ääsih 2 136 olmožid, já ton vijdodâh lii 965,30 km², mast 852,07 km² lii čääci. Lemland naaburkieldah láá Föglö, Jomala, Lumparland, Maarianhamina já Sund. Siijdah. Bengtsböle, Bistorp, Björklund, Flaka, Granboda, Haddnäs, Hellestorp, Järsö, Knutsboda, Kungsholm, Lemböte, Norrby, Nåtö, Prestgården, Rörstorp, Stackskär, Söderby, Vessingsboda já Vesteränga. Suáluistaatâ. Suáluistaatâ lii staatâ, mon vuosâsajasiih kuávluh láá jo-uv oovtâ teikkâ maaŋgâ suollust. Listo suáluistaatâin. Taat lii listo staatâin, moh hämmejuvvojeh suollust teikkâ suolluin iäge lah uásildgin oovtâgin nannaamist. Käldeeh. Suáluistaatah Suáluistaatah Listo čyeti-iivijn. Taat lii listo ihetuháttijn já čyeti-iivijn. Čyeti-iivij siiđoh siskáldeh listoid iheluuvijn já iivijn. Kulmânubálovváád ihetuhháát oKr. - Kyehtnubálovváád ihetuhháát oKr. - Ohtnubálovváád ihetuhháát oKr. - Lovváád ihetuhháát oKr. - Oovcád ihetuhháát oKr. - Káávcád ihetuhháát oKr. - Čiččâd ihetuhháát oKr. - Kuuđâd ihetuhháát oKr. - Viiđâd ihetuhháát oKr. Käldeeh. Čyeti-iveh Staatâ. Staatâ meerhâš sehe kuávlu já vuoigâdvuotâvuáháduv. Pooliitlávt já kuávlulávt staatâ lii jiečânâs já ohtâlâs olesvuotâ. Nube tááhust tot lii haaldâtlâš, vuoigâdvuođâlâš já ekonomâlâš vuáhádâh. Perâvárdám. Perâvárdám lii Suomâ várdájeijei toimâhäämi, mon aktiviteeteh láá uáivildum perruid. Ulmen lii faallâđ ohtâsii tooimâ ubâ perrui várdámlihâstâs áárvui mield, ige vyelediđ várdámlihâstâs ahemuddo-ohjelm algâttemave. Ulmen lii meiddei puđâldiđ oovtâst luándust uccâ párnáid heivejeijee vuovijn. Perâvárdámân iä lah miäruštâllum sierânâs šoddâdemulmeh, já toimâ tábáhtuvá várdámlihâstâs almolij áárvui já šoddâdemuulmij mield. Perâvárdámtooimâ tubdâldâhhân lii uárree. Perâvárdám ij lah várdámlihâstâs eidusâš šoddâdemtoimâ. Tot lii perruu ohtâsâš uápásmemmätki várdámtooimân. Nubij sanijguin tot fáálá perruid máhđulâšvuođâ uápásmuđ toos, mii várdámlihâstâs lii. Perruuh uápásmuveh eidusii várdámtooimân rávhálávt já jieijâs taavtâ mield om. uásálistmáin lippukode muhhijd, leiráid já eres tábáhtussáid. Perâvárdámtooimân pyehtih uásálistiđ puoh perruuh, main láá vuálá škoovlâ ahasiih päärnih. Perâvárdámohjelm aktiviteeteh láá vuávájum 3–6-ihásáid parnijd. Perruuh pyehtih uásálistiđ perâvárdámtooimân nuuvt kuhháá ko tain láá vuálá škoovlâ ahasiih päärnih. Tooimâ puáhtá algâttiđ meiddei jo ovdil ko puárásumos pärni tiävdá kulmâ ive. Nuorâbeh päärnih pyehtih uásálistiđ tooimâm jieijâs ovdánemtääsi mield. Perâvárdámist toimâohtâdâh lii ubâ peerâ, ige pärni tâi rävisolmooš. Perâvárdámjuávkun kuleh perruuh, ađai päärni já ucemustáá oovtâ rävisulmuu hammim ohtâduvah. Perâvárdámjuávhu stivrejeijen puáhtá toimâđ ohtâ já siämmáš olmooš, tâi ovdâsvástádâs jieškote-uv aašijn juáhhoo tooimân uásálistee rävisulmui kooskân. Ideaaltiileest perâvárdámstivrejeijest lii hárjánem lippukoddeest. Wikipedia. Wikipedia lii neetist leijee maaŋgâkielâsâš rijjâ tiätusänikirje, mon vuáđđun lii MediaWiki-tekniik. Wikipedia vuáđudui uđđâivemáánu 15. peeivi 2001. Vuáđudeijeeh láin Jimmy Wales já Larry Sanger. Kuru. Kuru lii oovdiš kieldâ Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Tot lohtui Ylöjärvi kaavpugân ive 2009 aalgâst. Ive 2008 loopâst Kurust assii 2 759 olmožid, já ton vijdodâh lâi 717,59 km², mast 103,49 km² lâi čääci. Kuru naaburkieldah lijjii Ikaalinen, Kihniö, Parkano, Ruovesi, Tampere, Virrat já Ylöjärvi. Siijdah. Hainari, Itä-Aure, Kahanpää, Kahila, Kaitalahti, Karjula, Keihäsjärvi, Keihäslahti, Koivisto, Leppälahti, Luode, Länsi-Aure, Olkitaipale, Parkkuu, Pengonpohja, Petäjälammi, Pohjankapee, Poikelus, Riihikoski, Ristaniemi, Riuttanen, Riuttaskorpi, Sontu, Länsi-Teisko, Vaakaniemi, Niemikylä já Hankala. Ive 2016 loopâst Kuru markkân čuákkipääihist assii 1 034 olmožid. Maaninka. Maaninka lii oovdiš kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Tot lohtui Kuopio kaavpugân ive 2015 aalgâst. Ive 2014 loopâst Maaninkast assii 3 748 olmožid, já ton vijdodâh lâi 575,13 km², mast 108,62 km² lâi čääci. Maaninka naaburkieldah lijjii Iisalmi, Kuopio, Lapinlahti, Pielavesi, Siilinjärvi já Tervo. Siijdah. Haatala, Halola, Jynkänniemi, Kurolanlahti, Käärmelahti, Kinnulanlahti, Lappetelä, Lappvetelä, Leppälahti, Onkivesi, Pohjois-Haatala, Pulkonkoski, Tavinsalmi, Tuovilanlahti, Varpasmaa, Venäjänsaari já Vianta. Karttula. Karttula lii oovdiš kieldâ Suomâst, Tave-Savo eennâmkoddeest. Tot lohtui Kuopio kaavpugân ive 2011 aalgâst. Ive 2010 loopâst Karttulast assii 3 499 olmožid, já ton vijdodâh lâi 588,75 km², mast 115,37 km² lâi čääci. Karttula naaburkieldah lijjii Kuopio, Maaninka, Suonenjoki já Tervo. Kieldâlahtem. Karttula lohtui Kuopio kaavpugân uđđâivemáánu 1. peeivi 2011. Talle Karttula markkân čuákkipääihist šoodâi Kuopio kaavpug 43. kaavpuguási. Karttula eres siijdâin já čuákkipaaihijn iä šoddâm kaavpuguásih. Čuákkipääihih. Karttulast láá kulmâ čuákkipääihi: markkân, Pihkainmäki já Syvänniemi. Siijdah. Airaksela, Haapamäki, Hakulila, Hautolahti, Humalaniemi, Joutsensalmi, Juurikkaniemi, Karttula (markkân), Keihästaival, Kemppaanmäki, Koivujärvi, Koivulahti, Koskenkylä, Kuivaniemi, Kuttaniemi, Käpysalo, Lietemäki, Lyytikkälä, Nuutila, Pihkainmäki, Punnonmäki, Riitlampi, Riuttala, Salinmaa, Sammankontaus, Soinlahti, Syvänniemi, Vaarunjärvi, Valkeistaival, Viitataival, Virmaanpää já Kuttakoski. Nube käldee mield Karttula siijdah láá markkân lasseen Airaksela, Etelä-Karttula, Itä-Karttula, Luvemäki, Pihkainmäki, Riuttala já Syvänniemi. Karl Wahlgren. Karl (Kaarlo) Wahlgren () lâi syemmilâš kirječällee. Sun keevtij nommâmeerhâid "Warto" já "K. Warto". Haukivuori. Haukivuori lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Tot lohtui Mikkeli kaavpugân ive 2007 aalgâst. Ive 2006 loopâst Haukivuorist assii 2 268 olmožid, já ton vijdodâh lâi 504,03 km², mast 115,37 km² lâi čääci. Haukivuori naaburkieldah lijjii Kangasniemi, Mikkeli, Pieksämäki já Virtasalmi. Siijdah. Asemankylä, Haukivuori markkân, Kantala, Nykälä, Häkkilä, Pitkäaho, Moilala, Pohjalahti, Sarselinkylä, Tervalahti, Tuliniemi já Taipale. Kooskah. Haukivuori kuávdáš lii suulân 41 km keččin Mikkeli kuávdáást. Aapo Lyytinen. Abraham (Aapo) Lyytinen () lâi syemmilâš tivtâsteijee. Sun keevtij nommâmeerhâ "Sampoinen". Čapis sorme. 334x334px Čapis sorme lâi njuámmootavdâ Euroopâst já ton aldakuávluin iivij 1346–1353. Áárvu mield čapis soormán jammii 30–60 % Euroop aalmugist ađai 25–50 miljovn olmožid já siämmáá veerdi Alda-nuorttân já Tave-Afrikâst. Stuárráámus uási totkein oskoh, ete puávuirotto tovâttij čapis sorme. Puávuirotto lávdá čapisrotá suámsurij käskimist. Uđđâ DNA-tutkâmušah tuárjuh taam ibárdâs. Meid kepisroto láá epidâm čapis sorme tovâtteijen. Čapis sorme lavdâškuođij majemustáá ive 1346 Tave- Ruošâst. Lii meid árvuštâllum, ete epidemia ličij álgám jo-uv Kiinast teikkâ Koskâ-Aasiast, kost tot laavdâi Ruošâ peht Čapismeerâ paijeel Konstantinopolân já Aleksandrian, talle ubâ Alda-Nuortâs já ive 1347 Euroop haammânkaavpugáid Italiast já Ranskaast. Tobbeen epidemia laavdâi čuávuvái iivij ääigi ubâ Euroopân já majemužžân Ruošâ ristâoskolâš ossijd 1350-lovvoost. Tuše muáddi eennâm, nuuvtko Suomâ já Island, šiäštojii epidemiast. Čapis sorme tovâttem aalmuglappum tovâttii Euroopâst stuorrâ ohtsâškodálâš já ekonomâlâš nubástusâid, tastko pálhálij sajattâh puáránij pargovyeimi vänivuođâ tiet. Suujah. Pandemia šoodâi máhđulávt kyevti suujâst. Mongoleh lijjii hiäppušijgijn lihâdeijee suáldátteh, kiäh lijjii väldidâm masa ubâ Euraasia. Sij sattii pyehtiđ taavdâ kyeddee jursseid Kiinast aroi peht viestârân 1300-lovvoost. Nubben suijân pandemia aalgân saatij leđe 1200-lovo pelimuddoost álgám šoŋŋâdâhnubástus, mii tovâttij jurssei vajâldem viestârân. Algâsaje. Čapis sorme algâsaje lii vala epivises. Motomij totkei mielâst epidemia lavdâškuođij Koskâ-Aasiast já motomij totkei mielâst Kiinast. Puávuirotto tiättoo jurssein endeemlâžžân sehe Koskâ-Aasiast ete Tave-Kiinast-uv. Kiinalij historjákiirjijn iä kuittâg kávnoo mainâšumeh rottoost ovdil 1640-lovo. Kiina Hebei eennâmkoddeest lâi 1330-lovvoost vaahâglâš njuámmootavdâ, mutâ ij lah vises, ete lâi-uv tot rotto vâi ij. Koskâ-Aasiast Issyk Kulist láá eromâš ennuv häävdih iivijn 1338–1339 já motomin hävdikeeđgijn lii jäämmimsuijân almottum rotto. Epidemia aalgij máhđulávt Kaspiameerâ taveviestârriddoin já Tave-Ruošâ kuávlust kiđđuv 1346, tegu ryeššilâš historjáčälleeh já arabičällee Ibn Al-Wardi čallii. Tobbeen taavdâ laavdâi Čapismeerân sehe máádás. Tavas teikkâ Čapismeerâ viestârbel tot ij algâsajestis lavdâm, tastko Maadâ-Ruošâ muslimijn iä lamaš kävppikoskâvuođah teikkâ ereskin koskâvuođah tobbeen ässei ristâhâsâigijn. Ive 2010 almostittum geenitutkâmuš mield puoh kulmâ rottopandemiah láá šoddâm Kiinast, já viestârân čapis sorme lii puáttám silkkeluodâ mield. Epidemia lavdâm. 280x280px Krimân. Ive 1343 mongoleh meridii väldidiđ Krim njargâenâmist leijee Kaffa kaavpug. Ulmen lâi vyejettiđ genovalâš kävppijâsâid meddâl. Majemuu pirâstem ääigi iivij 1345–1346 pirâsteijei juávhust šoodâi rotto. Gabriele de Mussis muštâlusâst mongoleh paččii katâpulttijgijn roto uuhrij rummâšijd muuvrâ paijeel genovalij toorjâsajan, vâi genovaliih virrii. Taat lii máhđulâš, mutâ miasmateorian oskoo pirâsteijeeh liččii ušom vuárdám, ete rummâšeh vistig háisuškuottii, vâi toh levâttii "hyenes ááimu". Roto levâtteijee suámsureh kuittâg vyelgih čuáskoo rummâšist jotelávt. Nuubij sanijguin lii tuođânálásub, ete tavdâ laavdâi Kaffa kaavpugân jurssein, moh lijjii peessâm kaavpug siisâ ton muuvrâi loomij peht. Konsatinopolân já Anatolian. Kaffast tampâigijn patârâm italialiih puohtii roto Konstatinopolân ušom vyesimáánust 1347. Epidemia oinuuškuođij kaavpugist syeinimáánust, já čohčuv tot lâi jo jyehi saajeest. Konstantinopolist patâreijee ulmuuh puohtii taavdâ Anatolia riddokuávloin já meid Konstantinopol Euroop peln leijee kaavpugossijd. Ive 1349 tavdâ laavdâi Anatolia siseennâm várádâhkuávloid. Afrikân já Alda-Nuortâs. Egypti Aleksandrian čapis sorme poođij algâčohčuv 1347 kävppitaampâ fáárust Konstatinopolist teikkâ Maadâ-Ruošâst, kost Epygti kavpâšij ennuv. Aleksandriast epidemia lavdâškuođij Niili mield máádás sehe nuortâs já viestârân. Gazast tavdâ lâi kiđđuv 1348. Aleppon já Bagdadân tavdâ poođij eres suundijn siämmáá ääigi. Arabiast possijdvajâldeijeeh puohtii taavdâ Mekkan ive 1384. Meid Jeddast epidemia lâi hyeni, mutâ Medina šeštui. Maadâ-Arabia Jemenân epidemia poođij Egyptist maccâm Jemen kunâgâs fáárust ive 1351. Ristiina. Ristiina () lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Tot lohtui Mikkeli kaavpugân ive 2013 aalgâst. Ive 2012 loopâst Ristiinast assii 4 856 olmožid, já ton vijdodâh lâi 742,02 km², mast 175,87 km² lâi čääci. Ristiina naaburkieldah lijjii Hirvensalmi, Mikkeli, Mäntyharju, Puumala já Suomenniemi. Siijdah. Alasjärvi, Haikola, Hangastenmaa, Hanhijärvi, Hartikkala, Hauska, Heikkilä, Heinniemi, Heramäki, Hiirimäki, Himalanpohja, Himalansaari, Huttula, Hytölä, Inkarila, Innala, Jukarila, Juottila, Juvela, Järvenpää, Kaipiala, Kapala, Karhila, Keriniemi, Koivakkala, Koljola, Korhola, Korpela, Kosola, Kuomio, Kuomiolahti, Kurvila, Kylänlahti, Käenniemi, Laasola, Laitiala, Lappilanmäki, Laurikkala, Liiansaari, Liikala, Lintuniemi, Lyytikkälä, Mahkola, Marjoniemi, Mielua, Minkkilä, Mäkelä, Närhilä, Outila, Pakinniemi, Parkatniemi, Pettilä, Puntala, Pylkkälä, Pyrhölä, Pöntilä, Rahikkala, Rikantila, Roinila, Sattila, Savela, Simola, Sokkala, Surno, Syrjälä, Sydänmaa, Taipale, Tarhola, Tiirola, Tiusala, Toijola (Toijala, Kyyrö), Tukiala (Tukialanlahti), Tuukkala, Valkola, Vitsiälä, Ylölä já Yövesi. Siijdah ive 1924. Ive 1924 Ristiinast lijjii ohtsis 58 sijdâd: Alasjärvi, Haikola, Hangastenmaa, Hartikkala, Heikkilä, Heramäki, Hiirimäki, Himalansaari, Huttula, Hytölä, Inkarila, Juottila, Juvela, Järvenpää, Kapala, Karhila, Keriniemi, Koivakkala, Koljola, Korhola, Korpela, Kosola, Kuomio, Kuomiolahti, Kylänlahti, Laasola, Laitila, Lappilanmäki, Laurikkala, Liiansaari, Liikala (markkân), Lintuniemi, Lyytikkälä, Mahkola, Marjoniemi, Minkkilä, Mäkelä, Närhilä, Outila, Parkatniemi, Pettilä, Puntala, Pöntilä, Rahikkala, Sattila, Savela, Simola, Sokkala, Surno, Sydänmaa, Taipale, Tarhola, Tiirola, Tiusala, Toijola, Vitsiälä, Ylölä já Yövesi. Savonranta. Savonranta lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Tot lohtui Savonlinna kaavpugân ive 2009 aalgâst. Ive 2008 loopâst Savonrantast assii 1 155 olmožid, já ton vijdodâh lâi 568,18 km², mast 184,07 km² lâi čääci. Savonranta naaburkieldah lijjii Enonkoski, Heinävesi, Kerimäki, Kitee, Liperi já Rääkkylä. Siijdah. Hanhijärvi, Hankavaara, Lapinlahti, Paasniemi, Pirttimäki, Säimen, Rönkönvaara, Turtianniemi, Oriniemi, Leivola já Vuokala (markkân). Siijdah ive 1924. Ive 1924 Ristiinast lijjii ohtsis 9 sijdâd: Hanhijärvi, Hankavaara, Lapinlahti, Paasniemi, Pirttimäki, Rönkönvaara, Turtianniemi, Vihtari já Vuokala (markkân). Kerimäki. Kerimäki lii oovdiš kieldâ Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Tot lohtui Savonlinna kaavpugân ive 2013 aalgâst. Ive 2012 loopâst Kerimäkist assii 5 526 olmožid, já ton vijdodâh lâi 876,46 km², mast 318,81 km² lâi čääci. Kerimäki naaburkieldah lijjii Enonkoski, Kesälahti, Kitee, Punkaharju já Savonlinna. Historjá. Kerimäki pitejâš vuáđudui ive 1642. Siijdah. Alakuona, Anttola, Haapalahti, Haapaniemi, Hevossalo, Hälvä, Jouhenniemi (markkân), Karvila, Kattilamäki, Kerimäki, Kumpuranta, Kuokkala, Laakkola, Luotojärvi, Lötjölä, Louhi, Makkola, Moiniemi, Nojanmaa, Paakkunala, Paasniemi, Pihlajaniemi, Pitkälä, Raikuu, Rauvanniemi, Riikola, Ruokojärvi, Ruokolahti, Ruokoniemi, Silvola, Simpala, Toroppala, Vuokala já Yläkuona. Siijdah ive 1924. Ive 1924 Kerimäkist lijjii ohtsis 32 sijdâd: Alakuona, Anttola, Haapalahti, Haapaniemi, Hevossalo, Hälvä, Jouhenniemi (markkân), Karvila, Kattilamäki, Kerimäki, Kumpuranta, Kuokkala, Laakkola, Luotjärvi, Lötjölä, Makkola, Moiniemi, Nojanmaa, Paakkunala, Paasniemi, Pihlajaniemi, Pitkälä, Raikuu, Rauvanniemi, Riikola, Ruokojärvi, Ruokolahti, Ruokoniemi, Simpala, Toroppala, Vuokala já Yläkuona. Valtimo. Valtimo lii oovdiš kieldâ Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Tot lohtui Nurmes kaavpugân ive 2020 aalgâst. Ive 2019 loopâst Valtimost assii 2 103 olmožid, já ton vijdodâh lâi 838,07 km², mast 37,75 km² lâi čääci. Valtimo naaburkieldah lijjii Nurmes, Rautavaara já Sotkamo. Siijdah. Elomäki, Haapakylä (markkân), Halmejärvi, Hirsikangas, Kalliojärvi, Karhunpää, Koiravaara, Koppelo (Koppelojärvi), Nuolijärvi, Pajukoski, Puukari, Rasimäki, Rumo, Sivakkajoki, Sivakkavaara, Verkkojoki já Ylä-Valtimo.