| Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj vuõssmõs sååbbar |
|
|
|
Sääʹmteʹǧǧ noorõõđi Aanra ǩiõttʼtõõllâd lääʹjjšiõttʼtla˛ čiõʹlǧǧtõõzzid.
såbbar aalǥâst sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđtemkåʹdd õõʹni ääiʹjpoddsa˛ǩiõčldõõǥǥ. Saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi mainsti, vuäitt leeʹd što takaisåbbar jooudât kåččad såbbrõõ˛˛âd e˛a sõrgg, jõs parlameʹntt preemm halltõõzz eʹtǩǩõõzz sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩen nuʹtt, što vaali kuõskki šeâttmõõ˛˛id suåvldeš čõõuč sääʹmteʹǧǧvaalin.” Sääʹm Parlameentaarla˛ Suåvtõõzz saaǥǥjååʹđtemvuõtt seʹrddjââvv Lääʹddjânnam sääʹmtegga pâʹzzlâšttammannust da saaǥǥjååʹđtemvuõtt juätkkai 16 männʼjed ”, Näkkäläjärvi mainsti pueʹtti tuâjai pirr.
Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi mainnâz riikksuåvtõʹsse säʹmmlai vuõiggâdvuõttstaattuuzzâst šõddâm ooudâsviikkmõõ˛˛âst eeʹjj 2014 äiʹǧǧen Sääʹmteʹǧǧ taʹrǩǩii lokku välddmõõ˛˛ meersa˛ lääʹjjšeâttmõõ˛˛ di meeraikõskksa˛vuõiggâdvuõđla˛ ooudâsviikkmõʹšše. Sääʹmteʹǧǧ uuʹdi maainâseeʹjjest ciâlklmid õhttseʹ˛˛e 91, alttõõzzid da eʹtǩǩõõzzid 14 di mošttõspõʹmmjed da peäʹlestvälddmõõ˛˛id 38, õhttseʹ˛˛e 143.
Sääʹmteʹǧǧ tuõđi, što jõs parlameʹntt preemm halltõõzz eʹtǩǩõõzzid ILO 169-suåppmõõ˛˛ ratifiâʹsttem diõtt da sääʹmteeʹǧǧlääʹjj oođeem diõtt, säʹmmlai vuâđđ- da oouma˛vuõiggâdvuõđ ouʹddne Lääʹddjânnmest da Lääʹddjânnam vuäittmõõ˛˛ tiuddeed meeraikõskksa˛ õõlǥtumuu˛˛es säʹmmlai puõtt ouʹddne pueʹrab årra. Säʹmmlai vuâđđ- da oouma˛vuõiggâdvuõđi ouddnumuš lij tän pooddâst Lääʹddjânnam parlameeʹnt tuʹmmjem vueʹlnn da parlameʹntt linnjad, ouddne-ko avi åårste-ko säʹmmlai vuâđđ- da oouma˛vuõiggâdvuõđ.
Sääʹmteʹǧǧ lij aaibâs peʹcclest rasistla˛ da vaaǥǥla˛ teâđai liâvtumuu˛˛âst da strereotypiaid raajji da ooudâsjuäʹtǩǩem õlmmla˛ saaǥǥstõõllmõõ˛˛in. Tännallšem saaǥǥstõõllmõõ˛˛in lij miâlggâd ǩiõldla˛ vaikktõs sääʹnnluõvâsvuõʹtte, päärnai da nuõri identitetta da tuõsttâmvuõʹtte vuässõõttâd õhttsa˛ aaʹšši ouddnumuʹšše.
Sääʹmteʹǧǧ taʹrǩǩad pueʹrben mainnâz lokku väʹlddmõõ˛˛âst tõn, što säʹmmlai jieʹllemvueʹjji suõjj ij leäkku ouddnam pueʹrab årra maainâseeʹǩǩen. Miõđla˛ ouddnumuš lij pirrõs-suõjjeemlääʹjj oođumuš. Tõt lij kuälmad spesial-lääʹǩǩ, koʹst šiõtteet sääʹmkulttur hueʹneemǩiõldjest.
Sääʹmteʹǧǧ lij aaibâs peʹcclest sääʹmǩiõli jälltemprograamm tuåimmapiijjmõõ˛˛ da vahssâm vääʹn diõtt. Sääʹmteʹǧǧ tuõđi, što vaarrân lij tõt, što jälltemprograammâst sâdd leeʹd eeʹjji mââʹjeem mieʹldd miârkalteʹm, ko ǩiõldla˛ ouddnumuš sääʹmǩiõli puõtt ouddan leeiǥas jåʹttlânji da mõõntõõ˛˛ šâʹdde leeʹd looppla˛.
Sääʹmteʹǧǧ ǩiõttʹtõõli lââʹssen sääʹm-mättõõzz vueʹjj. Sääʹmǩiõllsa˛ mättʼtõõzz vuäǯǯji mättʼtõõttji mieʹrr lij lâssnam oouʹdab lookkâmeeʹjji mieʹldd (>175). Sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsa˛ mättʼtõõzz obbmättʼtõõttjimieʹrr vuâđđmättʼtõõzzâst da lookkjiškooulâst lij siõmmna pâʹjjel 600 mättʼtõõtti/škooulneʹǩǩed. Säʹmmlai dommvuuʹđ kooʹddi åålǥbeäʹlnn sääʹmǩiõl mättʼtõõzz mättʼtõõttimieʹrr lij sami occnja˛ vuâlla 10 % pukin sääʹm-mättʼtõõzz mättʼtõõttjin.
Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi čiõʹlǧǧtõõzz sääʹm mättʼtem-materiaalmieʹrrtieʹǧǧ âânnmõõ˛˛âst eeʹjjest 2014. Mättʼtem-materiaalmieʹrrtieʹǧǧ šorradvuõtt leäi 400 000 euʹrred da lââʹssen mättʼtem-materiaali kaaupšempuõtti 25 000 euʹrred õʹnneš mättʼtem-materiaalpuuʹtʼtõʹsse. Sääʹmteeʹǧǧest leʹjje eeʹjj 2014 äiʹǧǧen vaalmštem vueʹlnn 50 mättʼtem-materiaalâd. Ođđ mättʼtem-mateliaal vaalmštõʹvve õhttseʹ˛˛e 28: Tâʹvvsäämas 8, aanarsäämas 12 da nuõrttsäämas 6 materiaalâd. Oođeemteâdldõõǥǥid vaʹlddeš õhttseʹ˛˛e 7 mättʼtem-materiaalâd. Sääʹmteʹǧǧ vueʹsti sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsa˛ klaassi uʹčteeʹlid Lääʹddjânnmest ââʹnnemvuõiggâdvuõđ Toivo Westi e-ǩeeʹrj čõõđtum tâʹvvsääʹm jieʹnnǩiõl säiʹm-materiaalid. Sääʹmteʹǧǧ miõđi Čálliid lágádus os:lle 5000 eeuʹr veäʹǩǩvuõđ Aanar- da nuõrttsääʹmǩiõllsa˛ kuâŋŋlookkâm vaalmštumuʹšše.
Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi čiõʹlǧǧtõõzz sääʹm kulttuurmieʹrrtieʹǧǧ âânmõõ˛˛âst eeʹjjest 2013. Mättʹtõs- da kulttuurministeria lij eeʹjjest 2013 miõttâm Sääʹmtegga riikkveäʹǧǧvuõttân 182 000 euʹrred (säʹmmla˛ kulttuurmieʹrrteäʹǧǧ) da 23 000 euʹrred Tâʹvvjânnmla˛ sääʹmorganisaatiai tuärjjumuʹšše, õhttseʹ˛˛e 205 000. Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurluʹvddkåʹdd vaʹsttii veäʹǩǩvuõđi miõttmõõ˛˛âst. Veäʹǩǩvuõđid kulttuurluʹvddkååʹddest occeš õhttseʹ˛˛e 648 478 eeuʹrin. Sääʹmtegga pueʹtte 108 ooccmõʹ˛˛âd. Kulttuurmieʹrrtieʹǧǧest miõtteš 24 % veäʹǩǩvuõđid sääʹmorganisaatiai tuåimmjumuʹšše, 22 % reâuggamveäʹǩǩtieʹǧǧid da projeeʹktid, 10 % kulttuurpooddid da 15 %. čõõđtõõzzid. Lââʹssen tuärjjeeš Mättʼtõs- da kulttuurministeria riikkveäʹǩǩtuʹmmstõõǥǥ meâldlânji Uccjooǥǥ âânnmõʹšše 10 650 euʹrred da tâʹvvjânnmla˛ sääʹmorganisaatiai tuåimmjumuʹšše 23 000 euʹrred. Eeʹjj 2014 beälla siʹrddeš veäʹǩǩtieʹǧǧid 22 076,23 euʹrred. Iʹlmmtem- da vaaldšemkuul leʹjje 3900 euʹrred. Õhttseʹ˛˛e sääʹmteʹǧǧ tuärjjii 64 jeeʹres haʹŋǩǩõssâd/õhttõssâd leʹbe čeäppõsneeʹǩǩid.
Sääʹmtegga lij miõttum 600 000 euʹrred sääʹmǩiõllsai sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi teäggtumuʹšše. Sääʹmǩiõllsa˛ sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid, piârtuõjju da puärsmamoummuikääzzkõõzzid miõtteš 480 000 euʹrred. Sääʹmǩiõllsa˛ peiʹvvhååid Enontekiö, Aanar da Uccjooǥǥ kooʹddin tuärjjeeš 120 000 eeuʹrin.
Sääʹmteʹǧǧ lij suåppâm säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddivuiʹm riikkveäʹǩǩvuõđvuâđaid jeeʹres tuåimmjeeʹji beäʹlnn. Mieʹrrtieʹǧǧest miõtteš Enontekiö kådda 15 %, Aanar kådda 42 %, Suäʹđjel kådda 8 % da Uccjooǥǥ kådda 35 %. Puärsmamoummui kääzzkõõzzi mieʹrrtieʹǧǧest tillõõvi 68 %, peiʹvvhåidda 20 %, tiõrvâsvuõtthåidda 6 % da piârkääzzkõõzzid 6 %. Mieʹrrtieʹǧǧin tuärjjeeš 44 sääʹmǩiõllsa˛ tuâjjla päʹlǩǩumuu˛˛ säʹmmlai dommvuuʹdest, koʹst 20 tuõjjstõʹlle puärsmamoummui kääzzkõõzzin. Mieʹrrteäʹǧǧ lij pueʹrääm sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ, håʹt-i veäʹǩǩvuõtt kätt pâi nuʹtt 30 % säʹmmlai kääzzkõstaarbin.
Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar miõđi veeʹrjest räʹtkkjumuu˛˛ Ilmari Tapiola sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei veeʹrjest da nõõmti suu sâjja Veikko Porsanger.
|
|
| Viimeksi päivitetty ( 24.02.2015 ) |