Sajoozz parlameʹnttkueʹrnec Soljust liâ ââʹnnmest kueiʹtnallšem tuʹlǩǩeem- da sååbbaraparaatt.  Såbbra vuässõõđi âʹnne pårdda pijjum straaŋgteʹmes sååbbaraparaattid, koin liâ mikrofoon da šäiʹǧǧem-mašina lââʹssen jm. jiõnstem- da tuʹlǩǩeemtuåim. Kuvddleeʹjin liâ ââʹnnmest uʹccnallšem tuʹlǩǩeemvuâsttavaʹlddi, kook tuåimmje straaŋgteʹmes infraruõpsstekniikk ââʹneeʹl. Seämma tek-nikk lij ââʹnnmest še auditorio Dollast da määŋgtuåimmkueʹrnec Dollagáddist.

 

Lõõnjin ââʹnet såbbar aparaatti lââʹssen taarbšeʹmmen še straaŋgteʹmes mikrofoonid da jeeʹres jiõnnaalǥid, mâʹte teâttmašina Skype-õhttvuõđ leʹbe videosaaǥǥstõõllâmaparaatt. Täi jiõnn lij vuäittmõõ˛˛âst vuäǯǯad še tuulkid da tõn mieʹldd mainstummu˛ jåårǥlâʹttem oʹnnast. Teʹl ko lõõn-jin jiâ leäkku mikrofoon, tuulk jiâ kuul ni mâiʹd, ij-ǥa tuʹlǩǩummuš nääiʹt ååreeʹl oʹnnest. 

Parlameʹnttkueʹrnec Soljust liâ 60 päiʹǩǩed, koin 23 päiʹǩǩed liâ jorbb parlameʹnttpååʹrdest. Jõs pâʹjjel 40 ooum˛ed puäđče kuvddled såbbar, kååʹtt lij parlameʹnttkueʹrncest, da kueʹrncest jiâ leäk-ku riʹjttjemnalla išttâmpääiʹǩ, vueiʹtet auditoriost še taarbšeʹmmen kuvddled såbbrid.

Sajoozz ânnʼjõ˛äiggsa˛ teknikk taʹrjjad vuäittmõõ˛˛ vueʹǩǩsõs vuõiggnuʹbbeem vuõlttummša juõʹǩǩ sââʹjest põõrt pirrõõzzâst. Pukin vuõiggnuʹbbeemvuõlttõõzzin põõrǥât ââʹnned määŋg ka-mera, što såbbri da šõddmõõ˛˛i kuvlddlummuš leʹčči miõllsa˛.

Såbbrid da šõddmõõ˛˛id vuõiggnuʹbbeet (striiʹmjet) vueʹlǧǧemaalǥlânji kueʹrncest mainstum ǩiõlin, leâʹša kueiʹt jiõnnaalǥ vuõlttummuš seämmast lij še teknlânji vueiʹtlva˛. Mäŋggsab jiõnnaalǥ vuõiggnuʹbbummšest liâ kuuitâǥ jiijjâs-i vaʹǯǯtõõzz, ij-ǥa vaʹstteei kääzzkõs leäkku jeeʹres åʹrnn ââʹnnmest. Takainalla nuuʹbb jiõnnaalǥ (mâʹte tuulk simultaantuʹlǩǩummu˛) kuvlddlet interneʹttlookki nuuʹbb mediasoiʹttjemneävvast da kartt kuâsttai alggvuõđla˛ jiõnin nuuʹbb media-soiʹttjemneävvast.

 

Ko vuõiggnuʹbbeet ouddmiârkkân konseeʹrt leʹbe simultaantuʹlǩǩuum såbbar, feʹrttai leeʹd lååʹpp konseeʹrt võddõõttjin da såbbar tuulkin vuõiggnuʹbbummša. Vuõiggnuʹbbuum vuõlttõõzzi čõõđtem mâŋŋa ǩiõččmõõ˛˛ lij vuäittmõõ˛˛âst, leâʹša tõʹst âlgg suåppâd jeeʹrben juõʹǩǩ šõddmõõ˛˛ riâššjivuiʹm.

Sääʹmteeʹǧǧ såbbri simultaantuʹlǩǩummuš da vuõiggnuʹbbummuš

Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlain lij vueiʹttemvuõtt ââʹnned såbbrin aanar-, nuõrtt- di tâʹvvsääʹmǩiõl da še lääʹddǩiõl. Såbbri mainstemvuâraid simultaantuʹlǩǩeet ooudpeäʹlnn peäggtum ǩiõli kõõskâst nuʹtt, što takainalla õhtt tulkk vaaldaš õõut ǩiõllpaar (mâʹte lääʹddǩiõll-tâʹvvsääʹmǩiõll) da nuʹbb tulkk nuuʹbb ǩiõllpaar (mâʹte lääʹddǩiõll-aanarsääʹmǩiõll). Teʹl ko mainstemvuârr lij sååbbarkueʹrncest ouddmiârkkân aanarsäämas, tâʹvvsääʹm tulkk kuvddal aanarsääʹm tuulk lääʹddǩiõllsa˛ tuʹlǩǩummu˛ da jåårǥlâtt mainstemvuâr tõn vuâđald tâʹvvsäämas. 

Såbbar äʹššlistt lij Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlai di tuulki ââʹnnmest aanar-, nuõrtt- di tâʹvvsääʹmǩiõʹlle di lääʹddǩiõʹlle. Äʹššliist jueʹjjet ǩiõli mieʹldd såbbrest pääiʹǩ âʹlnn juõʹǩǩkiʹ˛˛e. Lääʹddǩiõllsa˛ äʹššlistt lij laaddâmnalla še Sääʹmteeʹǧǧ dommseeidain. Sääʹmǩiõllsa˛ äʹššliistid põõrǥât lââʹzzted dommseeidaid tõn mieʹldd, ko äʹššliist liâ jåårǥlõttum. 

Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs tuejjii alttõõzz Sääʹmteeʹǧǧ såbbri vuõiggnuʹbbummšest, koon vuâđald Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji kålggmannu 2014 såbbrest, što täʹst ooudâs Sääʹmteeʹǧǧ såbbrid vuõiggnuʹbbeet interneeʹttest. Vuõiggnuʹbbeem täävtõssân lij jm. hiâlpeed såbbri čuâvvmõõ˛˛, õsttâd Aanar ceerkavsiid da säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei säʹmmlaid di lââʹzzted teâđ Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummšest. Vuõiggnuʹbbuum Sääʹmteeʹǧǧ såbbar liâ leämma˛ kolmm. Ǩiõččji meäʹr liâ vaajtõõllâm 170-260 ooum˛ed/vuõlttõs. Vuõlttõõzz õlmmsa˛ Sääʹmteeʹǧǧ såbbrin liâ ǩiõččâmnalla interneeʹttest addrõõzzâst sogku.fi/live.

Sääʹmteeʹǧǧ liʹnjjummu˛ mieʹldd puk Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlid di lääʹddǩiõl âlgg väʹldded lokku õõutnalla teʹl, ko såbbrid leʹbe jeeʹres šõddmõõ˛˛id riⲲât. Ko Sajoozz sååbbartek-nikk oudd vuäittmõõ˛˛ hieʹlǩeld pâi õõut jiõnnaalǥ (kueʹrnecjiõn) vuejjmõõ˛˛ vuõiggnuʹbbummša, pueʹtti Sääʹmteeʹǧǧ såbbri vuõlttõõzzin čuäʹjtet sååbbarkueʹrnec da tåʹben mainstum ǩiõlid tuʹlǩǩeemtää. Sääʹmteʹǧǧ pârgg aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõli di lääʹddǩiõl tuʹlǩǩeem vuäǯǯmõʹšše vuõiggnuʹbbeemvuõlttõʹsse samai sõõrǥab tekniikk di ekonoomla˛ vueʹjj vuäittmõõ˛˛ mieʹldd. Sääʹmteʹǧǧ gåårtââll täʹst šõddâm gåår. Sääʹmteʹǧǧ ääʹjast juõʹǩǩkiʹ˛˛e tiõrv pueʹttem kuvddled Sääʹmteeʹǧǧ såbbrid Sajoʹsse. 

 

Lââʹssteâđ: 

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi, 

teʹl. 010 8393 192 leʹbe 050 3001 780

Mä. markknâʹsttemjååʹđteei Johanna Alatorvinen, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi, 

teʹl. 010 8393 109 leʹbe 050 3641 378

www.samediggi.fi

www.sajos.fi