Lää´ddjânnam kolmm sää´mǩiõl

Sää´mǩiõl liâ õhttse´žže lååi, täin kolmm maainstet Lää´ddjânnam saa´mi dommvuu´dest. Ǩiõll’lânji Lää´ddjânnam saa´mid vuei´tet jue´ǩǩed vuä´rjjelsä´mmli´ žžen, aanarsä´mmli´žžen da nuõrttsä´mmli´žžen. Šuurmõs ǩiõllåå´blǩin lij tâ´vvsää´mǩiõll (davvisámegiella), koon maainstet nu´tt Lää´ddjânnmest, Ruõccâst da še Taarrâst. Sää´mǩiõl da sää´mǩiõllsaž mätt’tõõzzâst, sää´mǩiõllsaž kommunikâ´sttmõõžžâst, ǩe´rjjlažvuõđâst, musiikkâst da pukin čõõđtum sää´mǩiõllsaž materiaalin, jäänaš vuä´ss lij tâ´vvsää´mǩiõllsaž. Ärvvlõõzzi mie´ldd pukin säämas maainsteei persoonin 75-90% maainste tâ´vvsää´mǩiõl da see´st jäänaš vuä´ss jäälast Taarrâst. Lää´ddjânnmest liâ nu´tt 2000 persoon, kook maainste jie´nnǩiõllân tâ´vvsää´mǩiõl. Nuõrttsää´mǩiõl leät maainstum ää´rbvuâlžânji Kuâlõõǥǥ njarggjânnam viõstârǩie´jji beä´lnn da nuõrttsää´mǩiõl jie´nnǩiõllân maainsteei nuõrttsaa´mid aazzteš Lää´ddjânnma, mâŋŋa mõõnni vääi´n. Åå´n nuõrttsaa´min jäänaš vuä´ss jäälast Aanar kåå´dd vuu´dest da nuõrttsää´mǩiõl maainstee´ji lååkkmie´rren ärvvlõõđât nu´tt 350 maainsteei. Nuõrttsää´mǩiõl vue´ǩǩ lij åå´n nu´tt, što nuõrab puõlvvõk ij leäkku mättjam maainstet nuõrttsää´mǩiõl jie´nnǩiõllân. Ǩiõllpie´sstuåimmjumuš da nuõrttsää´mǩiõllsaž škooulmätt’tõs lij kâ´l mõõ´nne vee´rd lââ´zztam ǩiõl âânnmõõžž lää´ddǩiõl kuâŋŋad. Aanarsää´mǩiõll lij sää´mǩiõlin o´dinakai ǩiõll, koon maainstet tå´lǩ Lää´ddjânnmest da koon leät maainstum ää´rbvuâlžânji tå´lǩ Aanar kåå´dd vuu´dest. Aanarsää´mǩiõl maainsteei liâ nu´tt 300. Aanrsää´m ǩe´rjjǩiõll lij ravvnam da jeäll’jam mõõnni ee´jji äi´ǧǧen ǩiõllpie´sstuåimmjumuužž vie´ǩǩin. Še škooulâst aanarsää´mǩiõlin u´vddum mätt’tõõzz mie´rr lij piiriee´jji lâssnam, koon o´nnstemvuõtt lij leämmaž ǩiõllpie´zz tuåimmjumuužž šõddmõõžžâst.

Sää´mǩiõl da Sää´mte´ǧǧ

Sää´mǩiõll lij sää´m alggmeer ǩiõll. Lää´ddjânnam riikk lij lää´jjšeâttmõõzzineez di meeraikõskksaž suåppmõõžžin čõnnõõttâm staanâd sää´m alggmeer ǩiõl da kulttuur ooudâsjuä´tǩǩumuužž da ooudâsviikkmõõžž. Saa´min lij Lää´ddjânnam vuâđđlää´jj mie´ldd ǩiõles da kulttuures kuõskki jiõččvaaldšem saa´mi dommvuu´dest. Tän jiõččvaaldšem čõõđat Sää´mte´ǧǧ. Sää´mǩiõli staattus lij vaarvuâlaž tõ´st huõlǩâni, hå´t sää´mǩiõli vue´ǩǩ måttmi pääi´ǩin lij puärrnam mõõnni ee´jjin. Õhttsažkååddlaž tuåimin huõlǩâni puk sää´mǩiõl ko´lle Unesco meeraikõskksaž klasstõõllmõõžž mie´ldd vaarvuâlaž ǩiõlid. Ǩeässa 2002 tu´mmješ vä´ldded sää´mǩiõl, EU:n komissia tuõđsânji vaarvuâlaž ǩiõli progra´mme. Hå´t sää´mǩiõlid leät mõõn-ne vee´rd põsttum jeälltet, taarbše tõk jiânnai jee´resnallšem tue´rjjeemtuåimid seillam diõtt puõlvvõõǥǥâst nobba. Lää´ddjânnmest lij valmštõõllâm vue´lnn sää´mǩiõli kuõskki ǩiõlljeälltemprogramm da Sää´mte´ǧǧ lij ǩiirtam ceâlklmest, jeälltemprograamm tuåimmapiijjâmtuâjai resuurssid da tiu´ddepiijjmõõžž. Sää´mǩiõl kuõskki aa´ššin sää´mtee´ǧǧest va´sttad sää´m ǩiõllsuåvtõs. Sää´mǩiõl koontâr õõutsââ´jest sää´m ǩiõllsuåvtõõzzin čuâvv da veekk ooudâs saa´mi sää´mǩiõll-lää´jjest peäggtum ǩiõll'laž vuõiggâdvuõđi teâuddjumuužž.

Saa´mi vuõiggâdvuõđâst ââ´nned jie´nnǩiõ´lle kuulli sää´mǩiõles ve´rǧǧnee´ǩǩin, šiõtteeš vuõssmõs vuâra ee´jjest 1991 (516/1991) ns. saa´mi ǩiõll-laa´jjin. Saa´mi ǩiõll'laž vuõiggâdvuõđi čõõđtumuš vuâđđõõvi tõn lää´jjest ââldmõsân ǩiõl jåårǥlâ´ttmõ´šše da tu´lkkumu´šše. Jiõččää´ššest tõn diõtt saa´mi ǩiõll'laž vuõiggâdvuõđ jiâ leämmaž vue´jji mie´ldd teâuddjam ni âlddsin tõn veeidasvuõđâst, mä´htt lää´jjšiõtteei leäi lää´jj šiõtt’te´mmen jorddam. Sää´mǩiõll-lää´jj oođeeš ee´jjest 2003 seämmapoodd takai ǩiõll-laa´jjin (423/2003).  Ođđ sää´m ǩiõll'lää´ǩǩ (1086/03) šõõddi viõ´ǩǩe ee´jj 2004 aalǥâst da tõn mie´rren lij peä´lstes staanâd vuâđđlää´jjest šiõttuum saa´mi vuõiddâdvuõtt ââ´nned da ooudâs viikkâd ǩiõles da kulttuures. Lää´jj täävtõssân lij staanâd saa´mid vuõiggâdvuõtt vuõiggâdvuõđmie´lddsaž vuõiggâdvuõđjäättmõ´šše da šiõǥǥ vaaldšma ǩiõlâst huõlǩani da še nu´tt, što saa´mi ǩiõll'laž vuõiggâdvuõđ čõõđtet nu´tt, što tõid ij taarbâž jee´rben raukkâd. Lää´ǩǩ kuâskk pukid lää´ddjânnmest maainstum sää´mǩiõlid: tâ´vvsää´m, aanarsää´m da nuõrttsää´m. Saa´mi dommvuu´dest åårrai riikki le´be koo´ddi pravlee´nn’jain le´be tuåimmpääi´ǩin ä´šše´mmen, sä´mmlast lij pâi lää´jj mie´lddsaž vuõiggâdvuõtt va´lljumuužžes mie´ldd ââ´nned lää´dd- le´be sää´mǩiõl. Ve´rǧǧnee´ǩǩi i´lmmtõõzz, kuultõõzz, teâđtõõzz da vuä´pstemkõõlb â´lǧǧe saa´mi dommvuu´dest lee´d ǩee´rjtum še säämas. Saa´mi dommvuu´dest ve´rǧǧnee´ǩǩin lij õõlǥtumuš tuåimmjumuužžeez mie´ldd viikkâd ooudâs sää´mǩiõl âânnmõõžž. Kååddlaž ve´rǧǧnee´ǩǩ â´lǧǧe ââ´nned sää´mǩiõl kuâŋŋad tu´mmjõõzzes veeidasvuõđâst sää´mǩiõl på´rddǩee´rjin da jee´res ä´ššǩee´rjin, koin lij takainalla miârkktõs. Lää´jj mie´ldd saa´mi dommvuu´d riikkvaž da kååddlaž ve´rǧǧnee´ǩǩin âlgg persoonkåå´dd pa´lǩǩe´mmen ââ´nned huõl tõ´st, što ää´ššlažkääzzkõs pravlee´nn’jain vuei´tet kääzzkâ´stted še sää´mǩiõlin. Ve´rǧǧneǩ âlgg ââ´nned huõl tõ´st, što škoou´l´jumuužžid riâžžee´l le´be sää´mǩiõl oudldemnalla ââ´nned huõl tõ´st, što persoonkåå´ddest lij tuâjeez oudldem sää´mǩiõl silttõs. Ve´rǧǧneǩ čuâvv tuåimmvoudda kuulli tuåimmvuu´deez, što lää´ǩǩ šâdd jää´ǩǩtum ǩiõll-lää´jj oudldemmalla. Ǩiõllsuåvtõs oudd õõutsââ´jest sää´mǩiõl konttrin vaalpââ´ji mie´ldd mainnâz sää´mǩiõllsaž ǩiõll'laž vuõiggâdvuõđi teâuddjumuužžâst da ooudâsviikkmõõžžâst. Sää´mte´ǧǧ raaji lää´jj teâuddjumuužžâst ee´jjest 2007 vuâđđčiõlǥtõõzz Sää´m ǩiõll'lää´jj teâuddjumuš ee´jjin 2004-2007. Ǩiõllsuåvtõõzz da sää´mǩiõl konttâr tuâjjan lij sää´mǩiõll-lää´jj ooudâsviikkmõš da vahssmõõžž lââ´ssen pue´reed sää´mǩiõl staattuuzz da kaggâd sää´mǩiõl staattuuzz õhttsažkåå´ddest. Ǩiõl kommunikâ´sttemäärv ânn’jõžõhttsažkåå´ddest liâ puärrnam ju´n muä´ddlå ee´ǩǩed da mâŋŋa ee´ǩǩpââi´ji äi´ǧǧen lij alttuum ǩiõllhuõll- da terminologiituâjj, koin ǩiõččlõõđât jm. põõžžted oodâžsaa´nid ǩiõ´lle, maainstum ǩiõl raajõõzz mie´lddsânji.

Sää´mǩiõl ǩiõllhuõll- da vuä´pstemtuâjaid lij Lää´ddjânnmest håiddam  Kotimaisten kielten keskuksen (Dommjânnmlaž ǩiõli kõõskõs) ee´jj 2011 loopp räjja. Ee´jj 2012 aalǥâst looǥǥe´l Dommjânnmlažǩiõli tu´tǩǩeemkõõskõõzz organisaatia mottji da nõmmân šõõddi Dommjânnmlaž ǩiõli kõõskõs da oođumuužž mie´ldd sää´mǩiõl tu´tǩǩeei vee´rjid si´rddeš Oulu universiteett Giellagas-institu´tte.

Õhttsažtâ´vvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi oođeet Interreg-teäggtemvuâlaž ha´ŋǩǩõõzzin 1.1.2013 - 30.6.2014.  SÁFÁ2 – Yh.teispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke

Joortõskääzzkõõzz