Aanarsä´mmla Matti Morottaja tuejjeem nõmme´tǩǩõs Sajos lij va´lljuum sää´mkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâšttõõttmõõžž vuõi´ttjen. Sajoksest šâdd lee´d sää´mkulttuurkõõskõõzz nõmm. Sajos lij aanarsää´mǩiõllsaž da tõn miârkkšõõvvmõš leäi ju´n tuâljõžääi´jest kõhttpäi´ǩǩ le´be åårrampäi´ǩǩ, ko´st leät kuu´ǩǩben da ââ´net tollsââ´jj päi´ǩǩen. Morottaja vuäǯǯ nõmmǩeâšttõõttâm vuõ´ttie´tǩǩõõzzstes 1 000 eeu´r šorrsa ciist.

Nõmmǩeâštõõttmõõžžin o´cceš sää´mkulttuurkõõskõ´sse sää´mǩiõllsa, vuõss’sââ´jest tâ´vv-, aanarle ´be nuõrttsää´mǩiõllsa nõõm, kåå´tt õõlǥi lee´d vuä´nkõs, âppšeei, miõ´llepâššneeja da jeärsmeei da kåå´tt õõlǥi čiõlggeed kulttuurkõõskõõzz

- kulttuur ju´rddemvuâđ da miârkkšõõvvmõõžž,

- sää´m jii´jjesnallšemvuõđ,

- kookkas vuällai da määŋgpeällsa tuåimmjumuužž di tõn

- arkktehtuursaž mie´lddsa åå´bleǩǩiõl.

Nõmme´tǩǩõõzzâst õõlǥi vä´ldded lokku ǩee´rjtemvue´ǩǩ da ceä´lǩǩmõš. Nõmm âlgg lee´d hie´lǩe´ld jee´res ǩiõlin ceä´lǩǩemnallšem da luânddlânji soojtemnallšem. Nõõm tuäivveš, što tõn suåvvtumuš le´čči meeraikõskksanji da liâggsânji âânnmõõžž tiuddi. Lââ´ssen õõlǥtõssân leäi, što nõmm ij vuâǯǯ lee´d seämmanallšem ko jee´res sää´mvuu´dest åårrai põõrtin.

Sää´mkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâšttõõttmõõžž 1. poodd čõõđteš kålgg-skamm’mannust 2009. Te´l ǩeâšttõõttmõ´šše vuässõõttâm e´tǩǩõõzzin cisttlu´vddkå´dd priimi ärvvtõõllmõ´šše õhttse´žže 69 puättam nõmmed. Mâŋŋa ärvvtõõllmõõžž cisttlu´vddkå´dd tu´mmji, što puättam nõõmin ij käunnjam ni õhtt šeâttmõõžži mie´lddsa õõlǥtõõzzid tiuddi e´tǩǩõs. Tõn diõtt cisttlu´vddkå´dd tu´mmji ođđee´jjmannust 2010 čõõđted ođđ nõmmǩeâšttõõttmõõžž, koon mie´rräi´ǧǧ puu´đi 17.3.2010.

Ođđ nõmmǩeâšttõõttmõõžžâst cisttlu´vddkå´dd priimi ärvvtõõllmõ´šše 142 nõmme´tǩǩõssâd (e´tǩǩõõzz liâ teâđtõõzz õhttõssân), kook le´jje rajjum da tuåimtum ǩeâšttõõttâm šeâttmõõžži mie´lddsânji. Tää´rǩes da ää´ššmie´lddsa ärvvtõõllmõõžž mie´ldd ǩeâšttõõttmõõžž 10- vuässlažnee´ǩǩi, kulttuurkõõskõõzz õõ´nniorganisaatiai, Senaattǩiiddõõzz da arkktehttkonttâr võboršee´ǩǩin pijjum cisttlu´vddkå´dd tu´mmji õõutmiõllsânji čõõđted aanarsää´mǩiõllsa nõmme´tǩǩõõzz Sajos ǩeâšttõõttmõõžž vuõi´ttjen da va´lljeed tõn seämmapoodd sää´mkulttuurkõõskõõzz nõmmân. (cisttlu´vddkåå´dd õ´httenõõrmõš teâđtõõzz õhttõssân) Cisttlu´vddkåå´dd miõlâst nõmme´tǩǩõõzzin Sajos teâudd pue´rmõsân ǩeâšttõõttmõõžž šeâttmõõžžin nõ´mme pijjum õõlǥtõõzzid.

Sajos lij nõmmân vuä´nkõs, âppšeei da hie´lǩeld miõ´llepâššneeja. Nõmm lij še jeärsmeei, paa´rtite´mes da võõrâsnallšem, kåå´tt ij šõddâd ča´jjõttinallšem miõ´lle puättmõõžžid da koon jiâ pie´hssed čuu´t määŋg ââ´nnemõhttvuõđ. Nõmm lij hie´lǩeld jee´res ǩiõlin ceä´lǩǩemnallšem da luânddlânji soojtemnallšem. Lââ´ssen tõt suåpp puâ´rast meeraikõskksânji da liâdggsânji âânnmõ´šše.

Cisttlu´vddkåå´ddest aanarsää´m ä´šštobddjen tuåimmjam Ilmari Mattus čiõlǥtõõzz mie´ldd sajosnõõmtumuužž vuäǯǯ tå´lǩ nåkam luâttpäi´ǩǩ, kåå´tt teâudd ku´ǩesäiggsa åårrampäikka pijjum õõlǥtõõzzid, tõn lu´nn â´lǧǧe lee´d puä´lddem-muõr da čää´cc, da päi´ǩǩ âlgg lee´d mudoi še šiõǥǥ, šiõttlõš da sue´jes, koozz vuäitt pue´tted o´đđest da årškue´tted kuu´ǩǩben. Sajos lij tõn nää´leld pue´rren ǩiõččum päi´ǩǩ kõhttpääi´ǩ raajjmõ´šše.

Sajos lij še tuâljõžääi´jest leämmaž saa´mi sosiaalaž ǩeâšttšeljj, ko´st sij liâ kaaunõõttâm, saaǥǥstõõllâm ääi´jpoddsaž da puõ´tti aa´ššin da suåppâm tõid di lââ´ssen tuejjääm õõutsââ´jest arggpeivvsaž aa´ššid.

Cisttlu´vddkåå´dd miõlâst ânn’jõžaigga šiõtteemnallšem sää´mkulttuurkõõskõs lij vuäǯǯam ärvva kuulli sajos –nõõmtumuužž õlltää´zz mie´lddsa arkktehtuursaž di vue´ǩǩšõs da määŋgpeällsa tuåimmjem miârktõõzzes diõtt. Ve´rddumušnallšânji kulttuurkõõskõõzz arkktehtuur å´rrjâtt Sajos pirr åårrai kue´stee´lm da peällstes kõõskõõzz tuåimmjeei da tõõi tuâi čiõlǥte oummid da sij tuåimmjumuuzzes, koid Sajoksest tuejjeet.

Sää´mkulttuurkõõskõõzzâst lij mie´rr šõddâd ruä´ssvõs, maaššâmnallšem, hie´lǩeld âlddnemnalla åårrai da peällses ǩie´ssi saa´mi da še jee´res ä´rttli kaaunõõttâmpäi´ǩǩ da ko kõõskõs tuejjeet kâskka aanarsaa´mi ä´rbbvuõđsa da še ânn´jõš jälstemvoudda, tõn nää´leld sää´mkulttuurkõõskõõzz nõmmân Sajos šeâtt pue´rmõššân. Nõmm ee´ttǩâstt sää´mkulttuurkõõskõõzz miârkksõõvvmõõžž sä´mmlaid õõldâs- da äärv tobddâm päi´ǩǩen.

Sää´mte´ǧǧ lij kuâđđam patentt- da registerhalltõ´sse ooccmõõžž Sajos nõõm registâ´ttem diõtt kälvvmiârkkân, tõn mie´ldd nõmm vuäǯǯ õõutvuõiggâdvuõđla ââ´nnemsuõj. Lââ´ssen sakkeemve´rǧǧkonttrest lij occum da ju´n vuõǯǯum Sajos nõ´mme jiijjâz säi´mmkodd addrõõzzin www.sajos.fi

------

Aanar ceerkavsi´jdde ee´jjest 2012 vaalmštõõvvi sää´mkulttuurkõõskõ´sse raajât paai´ǩid sää´mvaaldšemma (sää´mtegga), jee´resnallšem kulttuur-, mätt’tõõttâm- da tu´tǩǩeemtuåimmjumuužžid di lââ´ssen ânn’jõžäiggsaid sååbbar- da määŋgtuåimmpaai´ǩid auditoriaineezz. Kulttuurkõõskõõzz jurddân lij raajjâd saa´mid pue´rab oudldõõzzid ââ´nnet da ooudâsviikkâd kulttuurjii´jjesvaaldšem di oou´deed takai jie´llemåårrmõõžžeez. Lââ´ssen kulttuurkõõskõs ta´rjjat pue´rab vuäittmõõžžid liâvted da jue´ǩǩed teâđaid saa´min vuõssnaroodân.

Sää´mkulttuurkõõskõõzz vä´lddõõ´nni da –tuåimmjeei liâ sää´mte´ǧǧ da Sää´mvuu´d škoou´l’jemkõõskõs. Tõõi lââ´ssen jee´res tuåimmjeei liâ Sää´mǩe´rjjpõrtt (Aanar kåå´dd ǩe´rjjpõrtt-tuåimm), Sää´markiiv (Arkiivstrooite´l), Sámi Duodji ry, SámiSoster ry da Sää´mjânnam vu´vddvaaldšemve´rǧǧpõrtt. Lââ´ssen kõõskõ´sse šâ´dde õhttsažpääi´ǩ mâ´te auditoria, uu´ccab sååbbarpääi´ǩ, määŋgtuåimm- da kääzzkâ´sttempääi´ǩ di nu´tt 60-päiǩǩsaž resttrantt. Sää´mte´ǧǧ lij kulttuurkõõskõõzz vä´lddposttšeǩ , kåå´tt ooudâs vuåkrai jee´res tuåimmjee´jid.

Sää´mkulttuurkõõskõõzz teä´ǧǧââ´nnemarvvlõs lij 12 miljoon eu´rred (alv 0 %). Sää´mkulttuurkõõskõõzz veeidâsvuõtt lij nu´tt 4 800 brm2 da veeidâsvuõtt 27 400 brm³. Kõõskõõzz raajjâmtuâj liâ ju´n alttuum joo´tti neä´ttlest da tõt õõlǥči vaalmštõõvvâd ee´jj 2011 loopp mõõnee´st. Põõrtristtmõš lij mie´rr prääzkjed alggee´jjest 2012.