Biologla määŋgpeä´llsažvuõđ kuõskki YK takaisuåppmõš (The United Nations Convention lij Biological Diversity CBD) ää´veeš vuâllaǩee´rjtem diõtt YK pirrõs- da ooudâsviikkâmkonfereensest (UNCED) Rio de Janeirost ee´jjest 1992. Lää´ddjânnam lij ravvääm biodiversiteetsuåppmõõžž ee´jjest 1994. Biodiversiteetsuåppmõõžž täävtõssân lij skääđsuõllu ekoriâššmõõžži, žee´vet- da šâddšlaa´ji di tõi preeddantuõ´jjeejai määŋgpeä´llsažvuõđ suõ´jjumuš, luâđree´ǧǧesvuõđi ǩeâll’jem âânnmõš di luâđ geenivää´rai âânnmõõžžâst vuäǯǯamnallšem ääu´ǩai vuõiggâdvuõđmie´lddsaž juâkkmõš. Biodiversiteetsuåppmõõžž artiik 8(j) õõlǥat suåppâmvue´ssbeä´lid suõ´jjeet vuõssnaroodi biodiversite´tte kuõskki ä´rbbvuõđ mie´lddsaž teâđaid. Artiik mie´rrad, što suåppâmvue´ssbeä´lin âlgg naroodlaž lää´jjšeâttmõõžžes mie´lddsânji ci´sttjed, suõ´jjeed da ââ´nned biologla määŋgpeä´llsažvuõđ suõ´jjeem da ǩeâll’jem ââ´nnem peä´lest vääžnai vuõssnaroodi da ä´rbbvuõđ mie´lddsa jie´llemnääl tobddji pääiklažõhttsažkoo´ddi teâđaid, innovaatiaid da tobddmõõžžid, di ooudâsviikkâd da veeideed tõi suåvvtumuužž tän teâđ innovaatiai da tobddmõõžži vuä´msteei loo´vin da mie´ttvaikktõõzzin di sme´llkâ´tted tän teâđ, innovaatiai da tobddmõõžži âânnmõõžžâst vuõǯǯum ääu´ǩi tää´ssbeällsa juâkkmõõžž. Aartiik suõ´jjad Lää´ddjânnmest saa´mi luâđâânnmõ´šše kuõskki ä´rbbvuõtt teâđaid.

Aartiik 8(j) tiu´ddepiijjmõš Lää´ddjânnmest

Pirrõsministeria piiji 18.6.2009 Biologla määŋgpeä´llsažvuõđ kuõskki takaisuåppmõõžž vuõssnaroodi ä´rbbvuõtt-teâđ ǩiõtt’tõõlli aartiik 8j naroodlaž ä´šštobddituâjjä´rttel sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đteei maadârdõõzzâst. Tuâjjä´rttel tuåimmpââ´jj lij ee´jj 2010 loopp räjja. Tuâjjä´rttel tuâjjan lij jm. lââ´zzted takai ä´šštobddmõõžž aartiik 8(j):st, valmštõõllâd Lää´ddjânnam peä´lestvälddmõõžžid meeraikõskksaž såbbrid koin ǩiõtt’tõõlât ä´rbbvuõtt tiõttu kuõskki kõõččmõõžžid, čiõlgged, mä´htt aartiik 8(j) õõlǥtõõzz vuei´tet vä´ldded lokku saa´mi dommvuu´d mäddââ´nnem jåå´đtumuužžâšt da tuejjeed siâssmõõžžid aartiik 8(j) tuåimmepiijjâm diõtt. Tuâjjä´rttel tuåimmai Lää´ddjânnam luâđ määŋgpeä´llsažvuõđ suõ´jjeem da ǩeâll’jem âânnmõõžž naroodlaž tuåimmjemplaan da tuåimmjemprograamm 2006-2016 čõõđtumuužž da praavjumuužž ooudâsviikkâm tuâjjä´rttel vuâlžen.

Tuâjjä´rttel õ´httenoormõš

Klemetti Näkkäläjärvi, saaǥǥjåå´đteei, Sää´mte´ǧǧ

Esko Jaakkola, vää´rrsaaǥǥjåå´đteei, Pirrõsministeria

Liinu Törvi, piizar, Sää´mjânnam Ely-kõõskõs

Heidi Eriksen, Sää´mte´ǧǧ

J. Antti Magga, Sää´mte´ǧǧ T

armo Jomppanen, Sää´m-mu´zei Siida

Elina Helander-Renvall, Aarktis kõõskõs

Timo Tolvi, mädd- da meä´cctäällministeria

Anna Vuopala, mätt’tõsministeria

Martina Törnkvist, ålggaa´ššiministeria

Mirja Kurkinen, vuõiggâdvuõttministeria

Pirjo Seurujärvi, Meä´cchalltõs

Päivi Lundvall, Sää´mjânnam Ely-kõõskõs

Timo Jokelainen, Sää´mjânnam Ely-kõõskõs

Heikki Simola, Lää´ddjânnam luâttsuõ´jjeemlett

Tuâjjä´rttlest liâ âânnmõõžžâst lââ´ssen põõšši ä´šštobddi.

Tuâjjä´rttel tuåimmjumuš

Tuâjjä´rttel noorââtt juõ´ǩǩ mannu da kooll tuâjes äi´ǧǧen saa´mi ä´rbbvuõđ mie´lddsai jie´llemvue´jji õõ´nnjid. Tuâjjä´rttel siâssmõõžž da e´tǩǩõõzz aartiik 8(j) tuåimmepiijjâm diõtt valmštâ´vve ee´jj looppâst. Tuâjjä´rttel lij jåårǥlâ´ttam lääddas biodiversiteetsuåppmõõžž 5. vue´ssbie´llsåbbar primmum Akwé:Kon vuä´ppõõzzid da alttad vuä´ppõõzzi suåvvtumuužž Lää´ddjânnam saa´mi dommvoudda. Vuä´ppõõzz liâ jurddum nåkkam ha´ŋǩǩõõzzi kulttur-, pirrõs- da sosialvaikktõõzzi ärvvõ´sse, koid juu´rdet čõõđted vuõssnaroodi da ä´rbbvuõđ mie´lddsa jie´llemnääl tobddi pääiklažõhttsažkoo´ddi pââ´sspaai´ǩin da tõi ä´rbbvuõđ mie´lddsânji aazztum le´be õnnum mädd- da čää´ccvuu´din le´be kook vääžne´ld vaikkte täid vuu´did. Pääkkte´m Akwé: Kon –vuä´ppõõzzid jä´ǩǩtee´l vuei´tet ooudâsviikkâd miârkkšõõve´ld biologla määŋgpeä´llsažvuõđ kuõskki takaisuåppmõõžž täävtõõzzid ci´sttjee´l ä´rbbvuõđ mie´lddsa teâđaid. Tuâjjä´rttel lij riâššâm vuä´ppõõzzid ǩiõtt’tõõllâm mäddââ´nnemseminaar saa´mi dommvuu´dest mäddââ´nnem jåå´đteei kruu´gid.

Lââ´ssen tuâjjä´rttel tuâjstes saa´mi luâđâânnmõ´šše kuõskki ä´rbbvuõđ teâđai ruõkkâm-, suõ´jjeem- da tu´tǩǩeemtaarbid, vue´ǩǩvuõiggâdvuõttkõõččmõõžžid da aartiik 8(j) kõskkvuõđ viõǥǥâst åårrai lää´jjšeâttmõ´šše.

Meeraikõskksaž tu´mmstõktuâjj

Biodiversiteetsuåppmõõžž tuåimmepiijjâm kuõskki tu´mmstõõǥǥid da siâssmõõžžid uu´det kuei´t ee´jj kõõskin, te´l vu såbbrõõžžât vue´sspie´llsååbbrin. Puõ´tti vue´ssbie´llsååbbar, COP10, såbbrõõžžât Japanist, Nagoyast kålggmannust 2010. Vue´ssbie´llsåbbra aartiik 8(j) kuõskki aa´ššid valmštââll meeraikõskksaž tuâjjä´rttel, Ad Hoc Working Group on Article 8(j) and related provisions. Tuâjjä´rttel tuõjju vuässâ´tte valdiai da vuõssnaroodi võboršee´ǩǩ. Lää´ddjânnam vuässââtt biodiversiteetsuåppâm såbbrid bie´ǩǩen Euroop Union delegaatia. Euroop Union rääjj õhttsaž peä´lestvälddmõõžž sååbbartu´mmstõõǥǥid da saaǥǥjåå´đteeimädd saaǥǥstââll vuä´ssbie´lljânnmi peä´lest sååbbartu´mmstõõǥǥi diõtt.

Akwé:Kon -vuä´ppõõzzid

Biodiversiteettsuåppmõõžž 5. vuä´ssbie´llsååbbar lij priimmâm jiõččvääldlaž Akwé:Kon -vuä´ppõõzzid. Vuäppõõzz liâ valmštõllum valdiai da vuõssnaroodi õhttsažtuâjjan. Vuä´ppõõzz liâ jurddum lokku vä´lddem diõtt vuõssnaroodi, mâ´te Lää´ddjânnam saa´mi, dommvuu´dest čõõđtem vue´lnn åårrai nåkam ha´ŋǩǩõõzzi plaanumuužžâst di plaani da prograammi valmštõõllmõõžžâst da vaikktõõzzi ärvtõõllmõõžžâst, kook vuei´tte vaikkted sää´mkulttuu´re, -jie´llemvue´jjid da kultturpreeddna.

Vuä´ppõõzz ouddlâ´stte, što ha´ŋǩǩõõzzi da plaani raajjmõš õõlǥči vuâđđõõvvâd vuõssnaroodi taarbid da vuäinlmid. Vuõssnarood õõlǥči vuässõõttâd ha´ŋǩǩõõzz pooddid juõ´ǩǩ vuâra plaanmõõžžâst tiu´ddepiijjmõ´šše. Vuä´ssbie´llsååbbar lij piijjâm alttõõzz, što valdiad vääldči tuâi mie´ldd vuä´ppõõzzid, kook le´čči bie´ǩǩen pirrõs- da sosialvaikktõõzzi ärvtõõllmõ´šše kuõskki lää´jjšeâttmõõžž da vuä´pstemvuõđ. Valdiain da vuõssnaroodin õõlǧči Akwé:Kon -vuä´ppõõzzid tuåimmepiijjâmnalla raajjâd põõšši vuõssnarood primmum jie´rǧǧes mõõntõõllmõš, kåå´tt le´čči sosialaž, pirrõs- da kulttuursaž ǩiõččâmvue´jji seeiltem diõtt, nu´tt plaanmõ´šše ko tu´mmstõktuõjju.

Vuä´ppõõzzid tuåimmepiijee´l vuei´tet õõudâsviikkâd vuõssnaroodi tuåimmjemvaalmâšvuõđid.Akwé:Kon -vuä´ppõõzzid jää´ǩǩtee´l, vuei´tet vuõssnaroodid tobdsted nåkam hääitnallšem vaikktõõzzid da tõn mie´ldd vuei´tet še uu´cceed hääidaid. Vuä´ppõõzzi mie´ldd ha´ŋǩǩõõzzi valmštõõllmõ´šše â´lǧǧe vuässõõttâd vuõssnaroodi võboršee´ǩǩ da tuâjast âlgg vä´ldded lokku tää´ssärvv da jee´res puõlvvõõǥǥi taarb. Vuõssnaroodi võboršee´ǩǩid â´lǧǧe u´vdded ri´jttjeei resuurzz, tõ´nt što sij vuei´tte vuässõõttâd ha´ŋǩǩõõzz valmštõõllmõ´šše.

Vuõssnaroodiõhttsažkådda puä´đet teâđted valmštõõllâm juõ´ǩǩ pooddid, jee´res mediai pääi´ǩ da õhttsažkåå´dd mainstum ǩiõlin. Ha´ŋǩǩõõzzâst puä´đet piijjâd pââ´jas vuõssnaroodi vuäinalm da huõl kook õčndâ´tte da tõk â´lǧǧe ci´sttjed vuõiggâdvuõđmie´lddsânji. Vuõssnaroodi võboršee´ǩǩ â´lǧǧe vuässõõttâd ha´ŋǩǩõõzz pirrõõzzšaž-, kulttuursaž-, da sosialaž vaikktõõzzi ärvtõõllmõ´šše. Te´l ko ha´ŋǩǩõs tuejjad ǩiõldlaž vaikktõõzzid vuõssnaroo´de, ha´ŋǩǩõõzzâst va´stteei da vuõssnaroodi võboršee´ǩǩ â´lǧǧe suåppâd ǩie´ppeei tuåimid ǩiõldlaž vaikktõõzzi uu´cceem diõtt. Ha´ŋǩǩõõzz teâuddjumuužž â´lǧǧe čuâvvad õõutsââ´jest vuõssnaroodi võboršee´ǩǩivui´m.

Jiõččvääldla Akwé: Kon – vuä´ppõõzz liâ jurddum saa´mi dommvuu´d mäddââ´nnem plaanmõõžžâst da pirrõsvaikktõõzzi ärvtõõllmõõžžin va´stteei ve´rǧǧnee´ǩǩid, lää´jjšiõttee´jid, ärvtõõllmõõžži raajj'jid, YVA -ha´ŋǩǩõõzzin va´stee´jid, kää´vvtee´jid, Meä´cchaltõ´sse, låå´ppha´ŋǩǩõõzzid, sää´mtegga da nuõrttsaa´mi siidsåbbra di sää´mõhttsažkoo´ddid.

Akwé:Kon ohjeiden suomennos