Seurujärvi-Kari mie´ldd Antonio Briceño o´nnast snimldõõǥǥineez ruõkkât puârast sää´m identiteett vääžnmõs tuejjee´jid. ”Sää´mǩiõll lij seillam pue´rmõsân puäʒʒoummi kõõskâst, tõn diõtt ko sij liâ pâi taarbšam määŋgnallšem õõlmtõõttâmvue´jjid, što pi´rǧǧe´čči luâđast kõrr jie´llemåårrmõõžži ooudâst. Čuä´jtõs kägg fijnnsânji luâđ, kulttuur da ǩiõl vääžnai õhttvuõđ saa´mid”, ärvvtââll Seurujärvi-Kari da põhtt lââ´ssen õlmmsa, što čuä´jtõs tobddai jõnn ciist ouddmõ´ššân sää´m u´cc naroo´de.

Vue´ssmannu peä´lrääi räjja åårrai čuä´jtõs, kåå´tt leäi čõõđtum Briceño kuei´t sniimmâm-mää´tǩ põhttmõšân Sää´mjânnmest. Aanar vuu´dest ǩie´ssmannust 2009 da pâ´zzlâšttammannust 2010 kue´ssest leämmaž Briceño perstumuužž mååree´jen sää´mkulttuurâst leäi sää´mǩiõll, tõn sannõõzz ree´ǧǧesvuõtt di ǩiõl vaarvuâlaž staattuuzz. Ǩie´zz čuõški se´st da tää´lv 30 graad puõllši poodd zoomjam Briceño miõlstõõvi jeärben tõõzz, što mä´htt sää´mǩiõlâst käunnje 520 puäccja jurddum sää´nned, 187 muõttja le´be jiõ´ŋŋe da144 kuestlma jurddum sää´nned, tõk čuõvvee pue´rben sää´nnree´ǧǧesvuõđ šõddmõõžž. ”Te´l ko pue´ttem vuõssmõs vuâra Sää´mjânnma, kue´stee´lm â´ǩǩesnallšenvuõtt ǩeu´ǩǩli muu. Tät vuâmmsõõzz õõutnallšemvuõtt leäi pâi vuäinnmõš muu ǩee´ʒʒes ǩicstõõzzan raajõsvuõđâst, kåå´tt ääjtõõli vuei´nned tõn pirrõõzz tää´rǩben”, Briceño mušttal.

Sniimmi Antonio Briceñollast lij maainstemnalla u´cc maainâs juâkksast snimmum 40 sä´mmlast.

520 puäccjed –čuä´jtõõzz teemm kaggâ´tte pomaš sää´ǩiõl jiijjâsnallšemvuõđâst da tõn vääžnai õhttvuõđâst luõttu. To´lǩǩes sniimmâmvue´jjin da ođđ tekniikid ââ´nee´l Briceño ta´rjjad ǩiõččjid, nu´tt ǩiõccâm di tõn mie´ldd ǩiõllsaž tu´lkkumuužž sää´mkulttuurest. Čuä´jtõs nårrai â´lddsin čue´đest jee´res snimldõõǥǥâst, kåått lij juõkkum viiđ jee´res snimldõkraiddu. Tuejjõõzz čiõlggee saa´mid da si´jjid pirrõõtti aartklaž luâttjeällmõõžžid - tuõddâr-, meä´cc- da jäu´rrkue´stee´lm, muõtti, puõccid da kuuskõõzzid – kook ou´dde jiijjâz õhttvuõđ kuullmõõžž sää´m a´rǧǧe, leša ta´rjjee še jii´jjesnallšem kulttuursaž da ǩiõllsaž ää´lš tän Euroop Unioon o´dinakai vuõssnaroo´de.

Ää´veempooddâst ku´lleš še taarrsaa´mi Elin Kåven musikkčuä´jtõõzz, kåå´tt viiǥǥi ǩiõččjid da kuvddlee´jid shamaanruumbineez luâđõõldâsvuõđ tobddmõ´šše ouddâl, ko sij luâštõ´tte čuä´jtempääi´ǩ aartklaž sää´mpirrõ´sse.”Mii õmmsid? Mä´htt muu tobddâz vuei´tte lee´d tääi´ben Caracasist, nuu´bb beä´lnn maai´lm?”, õõmši Lää´dd da Taarr raajâst Karasjooǥǥâst jälsteei Kåven, ko son vuõ´ni muâđaid, koid son toobdi sää´mmosaiikist.

Briceño lij tobddum maai´lm vuõssnaroodi da sij kulttuursaž jii´jjesnallšemvuõđi di luâttkõskkvuõđi kaart ool valddum da ruõkkum kartträäidaineez, koin peäglvin lij Ä´mmriikk e´mmel, kåå´tt lij voddõõttâm Venezuela Venetsia Biennaalest da jååttam maai´lm YK:i suõjjeem vue´lnn. Ä´mmriikk e´mmeel vuõi´nneš ee´jj 2010 ǩeâđđa še Aanar Siida-mu´zee´jest da Hanko Väinnsääldatmu´zee´jest.

Sniimmi õhttsažtuâjjtaaurõõžži pirr. Snimldõõǥǥâst či´ǯsbeä´lest vuä´ljsbeälla: B.O.D-Corp Banca –baaŋk inve´sttemkonttâr jåå´đteei Pedro Rendón Oropeza, sniimmi Antonio Briceño, baaŋk põõrǥâsva´stteemkonttâr vää´rrsaaǥǥjåå´đteei Milagro González, suurlähettiläs Mikko Pyhälä, Sää´mtee´ǧǧ vää´rrsaaǥǥjåå´đteei Irja Seurujärvi-Kari, baaŋk halltõõzz saaǥǥjåå´đteei hallituksen Víctor Vargas Irausquín da María Beatriz Hernández.

Te´kstt: Johanna Kivimäki

Snimldõõǥǥ: Alexis Escamez

Liŋkk Antonio Briceño