Saa´mi ää´rbvuâlaž teâđ suõ´jjumuš õõlǥat tuåimid PDF Tulosta
Võõrâs raportt õõlǥat Lää´ddjânnam, što tõt aa´lǥči pue´rben ǩiõččâd saa´mi luâđ määŋgnallšemvuõ´tte kuõskki ää´rbvuâlaž teâđ staanmõõžžâst. Rapoort mie´ldd saa´mi ää´rbvuâlaž teâđain da ää´rbvuâlaž luâđâânnmõõžžin lij vääžnai miârkktõs jeärben tââ´v luâđ määŋgnallšemvuõ´tte. Tä´bbe pirrõsministeriaa´le u´vddum rapoort tuejjii pirrõsministeria nõõmtum veiddsõs vuõđđu vuâđđõõvvi ä´šštobddituâjj-joukk.

Saa´mi luâđ määŋgnallšemvuõ´tte kuõskki ää´rbvuâlaž teâtt lij luândes beä´lnn âânnmõ´šše kuulli da kåå´tt očndââtt sää´mǩiõlâst, pirrõskõskkvuõđâst da luâttjie´llemvue´jjin. Saa´mi ää´rbvuâlaž luâttjie´llemvue´jj le´be puäʒʒhåidd, mie´cstumuš, kue´llšeellmõš, norrõõzz da sää´mǩiõtt-tuâi se´rdde ää´rbvuâlaž teâđ puõlvvõõǥǥâst nobba. Saa´mi luâđ määŋgnallšemvuõ´tte kuõskki ää´rbvuâlaž teâtt lij vaar vue´lnn huânn’ned õhttsažkåå´ddlaž muttõõzzi diõtt. Tuâjj-joukk oudd alttõõzz vue´jj teevvam diõtt 28 tuåimmtuâi da siâssmõõžžid. Tuåimmtuâjain uu´det alttõs luâđ määŋgnallšemvuõ´tte kuõskki ää´rbvuâlaž teâđai lokku välddmõõžžâst lää´jjšeâttmõõžž da vaaldšem ooudâsviikkâmha´ŋǩǩõõzzin di škoou´l’jumuužžâst.

 

Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što resuurzzid jåå´đtet saa´mi luâđ määŋgnallšemvuõ´tte kuõskki ää´rbvuâlaž teâđai ruõkkmõ´šše, tu´tǩǩumu´šše da jeälltumu´šše. Tuâjj-joukk oudd veâl alttõõzz, što åå´n oođeem määŋgnallšemvuõttstrategiia da tuåimmjemprogra´mme, mie´rǩǩeet veâl på´rddǩerjja ođđ tuåimmtuâjaid ää´rbvuâlaž teâđai suõ´jjeem diõtt. Tuâjj-joouk saaǥǥjåå´đteei Klemetti Näkkäläjärvi vuäinn rapoort valmštumuužž miârkksõõvvâmnallšem äiggavuäǯǯmõssân da nu´tt, štõ tõt rääjj šiõǥǥ vuâđ meersaž da meeraikõskksaž luâđ määŋgnallšemvuõttpolitiikk beälla.”Vääžnmõs ministeriad da ve´rǧǧnee´ǩǩ čõnnõ´tte ooudâsviikkâd saa´mi luâđ määŋgnallšemvuõ´tte kuõskki ää´rbvuâlaž teâđaid. Lij vääžnai, što tuâjj ij åårast tääzz da tuâjj-joouk čuä´jtum tuåimid ää´ljet čõõđted”, Särnn Näkkäläjärvi.

 

Raportt veekk ooudâs peä´lstes meeraikõskksaž biodiversiteettsuåppâm aartikla 8(j) tuåimmepiijjmõõžž Lää´ddjânnmest. Aartikla sue´jjad alggmeerai luâđ määŋgnallšemvuõ´tte kuõskki ää´rbvuâlaž teâđaid, vue´jjid da innovaatiaid.

 

Akwé: Kon vuä´ppõõzz vää´ldet ââ´nnem vuâlla Lää´ddjânnmest

 

Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što saa´mi dommvuu´d mäddââ´nnem plaanumuužžâst da jåå´đtumuužžâst suåvvtet biodiversiteettsuåppmõõžž Akwé: Kon –vuä´ppõõzzid meersaž lää´jjšeâttmõõžž räämmi se´st. Meä´cchalltõs lij õõutsââ´jest sää´mtee´ǧǧin ju´n alttääm vuä´ppõõzzi suåvvtumuužž Pää´nntuõddâr poostaivuu´d håidd- da ââ´nnemplaan raajjmõõžžâst, vuõssmõssân maai´lmest. ”Vuäǯǯap Pää´nntuõddâr poostaivuu´d håidd- da ââ´nnemplaan raajjmõõžžâst ärvvsaž tobddmõõžžid, da Meä´cchalltõs lij čõnnõõttâm raajjâd põõšši mõõntõõllâmvue´jj Akwé: Kon –vuä´ppõõzz suåvvtumu´šše Meä´cchalltõõzz tuåimmjumuužžâst”, tuâjj-joouk saaǥǥjåå´đteei Näkkäläjärvi lij rämm-miõlâst. Tuâjj-joukk âânn vääznai ä´ššen, što kåå´dd še vä´ldde lokku vuä´ppõõzz ha´ŋǩǩõõzzeez beä´lnn.

 

Pääkkte´m Akwé: Kon vuä´ppõõzz liâ valmštõllum õõutsââ´jest alggmeerai võboršee´ǩǩivui´m da primmum biodiversiteettsuåppâm vuä´ssbie´llsåbbrest ee´jjest 2004. Lää´ddjânnmest vuä´ppõõzz kuâ´sǩǩe nåkam saa´mi dommvuu´dest čõõđtem ha´ŋǩǩõõzzid, kook vuei´tte vaikkted saa´mi kulttuu´re da luâttjie´llemvue´jjid. Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što ko pirrõõzz ââ´nnem da ää´rbvuâlaž sää´mjie´llemvue´jjid jåå´đteei lää´jjšeâttmõõžž viiǥǥât ooudâs, vää´ldet lokku, biodiversiteettsuåppâm õõlǥtõõzzid da suåvvtõõllâm paai´ǩin Akwé: Kon –vuä´ppõõzzid. Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što pirrõsministeria oudd vuä´ppõõzz Akwé: Kon –vuä´ppõõzzi suåvvtumuužžâst pirrõsvaikktõõzzi ärvtõõllâmproseezzâst di mäddââ´nnem- da raajjâmlää´jj tuåimmepiijjmõõžžâst. Tuâjj-joukk lij ǩee´rjtam lääddas da čõõđtam Akwé: Kon vuä´ppõõzzid. Lää´ddǩiõ´lle jåårǥlõttum joortõõzzin, kåå´tt lij õhtt maai´lm vuõssmõs vuä´ppõõzzin tuejjuum joortõs.   

 

Tuâjj-joouk raportt

 

Klemetti Näkkäläjärven puhe artikla 8(j)-loppuseminaarissa 

Lumonet 

 

Lââssteâđaid: Saaǥǥjåå´đteei Klemetti Näkkäläjärvi, Sää´mte´ǧǧ, te´l. 050 524 2109, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.

Luâđsuõ´jjeemjåå´đteei Ilkka Heikkinen, pirrõsministeria, te´l. 040 506 1172, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.

Tuâjj-joouk piizar, pâ´jjta´rǩǩeei Liinu Törvi, Sää´mjânnam jie´llemvue´jj-, trafikk- da pirrõskõõskõs, te´l. 040 719 2997, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.  

Viimeksi päivitetty ( 07.06.2011 )
 
‹‹Takaisin