Väimmjuurdǩee´rjtõs: Lää´ddjānnam, Ruõcc da Taarr ā´lǧǧe staanād saa´mi vuõiggādvuõđid |
Saa´min lij ǩiõlddum čue´đee´jji mââiårra jiõččmeä´rreemvuõiggâdvuõtt di vuõiggâdvuõtt maddu di čäcca. Sä´mmlain liâ veâl määŋgas nåkam vue´jjest, kook jiâ vuei´t ââ´nned oouma˛vuõiggâdvuõđeez da to´bdde ouddkä´ddmõõ˛˛id da rasii´sm, da Tâ´vvjânnmla˛ saa´min liâ õhttsa˛ tobddmõõ˛˛ serddaazztumuu˛˛âst da čårstumuu˛˛âst, kook liâ valdiai ââ´nnem politiikk seu´rrjõõzz. Åå´n leä´p nåkam vue´jj ooudâst, ko´st saa´mi ǩiõll, kulttur da jie´llemvue´ǩǩ liâ lä´ppje´mmen.
Saa´min lij ǩiõlddum čue´đee´jji mââiårra jiõččmeä´rreemvuõiggâdvuõtt di vuõiggâdvuõtt maddu di čäcca. Sä´mmlain liâ veâl määŋgas nåkam vue´jjest, kook jiâ vuei´t ââ´nned oouma˛vuõiggâdvuõđeez da to´bdde ouddkä´ddmõõ˛˛id da rasii´sm, da Tâ´vvjânnmla˛ saa´min liâ õhttsa˛ tobddmõõ˛˛ serddaazztumuu˛˛âst da čårstumuu˛˛âst, kook liâ valdiai ââ´nnem politiikk seu´rrjõõzz. Åå´n leä´p nåkam vue´jj ooudâst, ko´st saa´mi ǩiõll, kulttur da jie´llemvue´ǩǩ liâ lä´ppje´mmen.
Lää´ddjânnam, Ruõcc da Taarr kõskksa˛ tâ´vvjânnmla˛ sää´msuåppmõõ˛˛âst jeä´let saaǥǥstõõllmõõ˛˛id. Jurddân lij, što suåppmõõ˛˛âst meä´rtet da tõin staanât vuõiggâdvuõđ, kook saa´min liâ meeraikõskksa˛ vuõiggâdvuõđ mie´lddlânji. Tõ´st toobdstet saa´mi vuõiggâdvuõđid alggmeeran, da tõn vue´lǧǧemalggân lij jorddmõš tõ´st, što saa´mi vuõiggâdvuõđ mâ´nne täi koolm jânnam meersa˛ ouddõõzzi ou´dde. ÕM:i alggmeerai (vuõiggâdvuõđi) James Anaya muštt’tad tõn, što lij vää˛nai, ko sää´mtee´ǧǧ vuässâ´tte ǩiõtt’tõõllmõõ˛˛âst åårrai tuõjju da što Lää´ddjânnam, Ruõcc da Taarr radifiiâ´dde suåppmõõ˛˛.
Õõlǥtep politiikk, koon vue´lǧǧemalggân liâ saa´mi vuõiggâdvuõđ alggmeeran da kåå´tt čorrnââvv ânn´jõ˛ čårsteei raajõõzzin. Tõnnalla valdia vuäitt staanâd saa´mi ǩiõli, kulttuuri da jie´llemvue´jji seillmõõ˛˛ da ooudâsviikkmõõ˛˛ meeraivuõiggâdvuõđi mie´lddlânji. Ǩiččâp, što tâ´vvjânnmla˛ sää´msuåppmõõ˛˛ radifiimõš vuäitt ooudâsviikkâd ođđ riâššmõõ˛˛, ko´st saa´min lij vuäittmõš vuässõõttâd da vaikkted tu´mmstõktuõjju si´jjid kuõskki aa´ššin da pukin Tâ´vvjânnmla˛ taa´zzin.
Tâ´vvjânnmla˛ sää´msuåppmõõ˛˛ radifiimõš lij vää˛nai podd, jåå´đted tät jått’tum ä´šš ooudårra. Muštt’tep tä´bbe koolm Tâ´vvjânnmla˛ saaǥǥstõõllâmparlameentid čuä´jtum õhttsa˛ ǩee´rjtumuu˛˛âst, što mä´htt da mõõn vää˛nai lij radifiiâd suåppmõšte´kstt, koin staanât saa´mi oouma˛vuõiggâdvuõđid. Muštt’tep veâl tõn, što mõ´nt lij vää˛nai viikkâd saaǥǥstõõllmõõ˛˛id ooddeld ooudårra, što vuei´tet põõššâd i´lmmtum viiđ ee´jj äi´ǧǧtaaulâst.
Egil Olli Taarr sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đteei
Klemetti Näkkäläjärvi Lää´djânnam sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đteei
Sara Larsson Ruõcc sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đteei
Susanne Nour Daansk oouma˛vuõiggâdvuõttinstituutt tää´ssärvvjuâkkaz jåå´đteei
Eva Biaudet Lää´ddjânnam minoritettåskkoouma˛
Pirkko Mäkinen Lää´ddjânnam tää´ssärvvåskkoouma˛
Kristina Winther Poulsen Tää´ssärvvåskkoouma˛ Fäärsaaret
Poul Hansen Ruânnjânnam tää´ssärvvsuåvtõõzz saaǥǥjåå´đteei
Kristín Ástgeirsdóttir Islaand tää´ssä´rvvkõõskõõzz jåå´đteei
Sunniva Ørstavik Taarr tää´ssä´rvv- da minoritettåskkoouma˛
Agneta Broberg Ruõcc čårstemåskkoouma˛
Veronica Larpes-Papadopoulou Ahvenanmaa čårstemä´ššoouma˛ |
|
Viimeksi päivitetty ( 18.10.2011 ) |