Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk (Open-Ended Ad-Hoc Working Group on Article 8(j) and related provisions) valmštââll biodiversiteettsuåppmõõžž puõ´tti vuä´ssbie´llsåbbar, kåå´tt såbbrõõžžât ee´jjest 2012 Indiast da valmštââll alttõõzzid vuä´ssbie´llsåbbar aartikla 8(j) kuõskki tu´mmstõkkân. Suåppmõõžž aartikla 8(j) suõ´jjad alggmeerai luâđ ree´ǧǧesvuõ´tte kuulli ää´rbvuâlaž teâđ. Lää´ddjânnam sää´mtee´ǧǧ võboršee´ǩǩ vuä´ssõ´tte såbbra Lää´ddjânnam riikk sää´mparlameentest. ”Euroop Unioon õhttsaž peä´lestvälddmõš suåvât õhttsaž suåvtõõllâmsåbbrin. Leäm rä´mm-miõlâst tõ´st, što Lää´ddjânnam sää´mtee´ǧǧest lij vaikktemvuäittmõš EU:n alttõõzzid da EU še viiǥǥi mij alttõõzzid ooudårra” mainsti Nilla Tapiola.

 

Taarr da Ruõcc sä´mmla še vuässõ´tte såbbra. Lää´ddjânnam sää´mtee´ǧǧ võboršee´ǩǩ liâ saaǥǥstõõllâm Taarr da Ruõcc sää´mtee´ǧǧ võboršee´ǩǩivui´m, sä´mmlaid kuulli vääžnai aa´šši ooudâsviikkmõõžžâst, koid puä´đet vä´ldded sååbbartu´mmstõõǥǥid. ”lij vääžnai, što meeraikõskksaž såbbrin jee´res jânnmi saa´mid käunnai äi´ǧǧ õhttsažsaaǥǥstõõllmõõžžid da –smiõttmõõžžid. Saa´mi võboršeǩnallšem orgaan beä´lnn lij vääžnai lee´d mie´ldd tu´mmstõktuâi kõõskâst, muđoi mij mõõntep vaikktemvuäittmõõžžid”, nääi´t mu´štt’te Näkkäläjärvi da Tapiola.  

 

Lää´ddjânnam sää´mparlameent aartikla 8(j)-tuâjj-joouk såbbrest: Klemetti Näkkäläjärvi, pirrõsduumšeǩ Aulikki Alanen da Nilla Tapiola

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Såbbrest tuejjiim ođđ alttõssân aartikla 8(j) tuåimmepiijjmõõžž da tõn alttõõzz jurddân lij, što tõt šõõddči lee´d määŋgee´jj tuâjjprogrammân. Määŋgee´jj tuâjjprogramm jåå´đat biodiversiteettsuåppmõõžž piizarkåå´dd da suåppmõšvuä´ssbeä´li tuåimmjumuužž. Såbbrest valmštõ´lleš strategii, biodiversiteettsuåppmõõžž aartikla 10(c) õhtteem diõtt aartikla 8(j)-tuâjj-joouk tuõjju. Aartikla 10(c) suõ´jjad takainallšem luâđâânnmõõžž, koon ââ´net kulttuursaž vue´jji mie´lddsânji ǩeâll’jemnalla. Sååbbar oudd alttõõzz, što aartikla 10(c) tuåimmepiijjmõššân tuejjeet vuä´pstumuš da što meersaž biodiversiteettstrategii tuärjjee ǩeâll’jem takainallšem luâđâânnmõõžž. Puk tuåim aartikla 8(j) tuåimmepiijjâm diõtt â´lǧǧe valmštõõllâd da čõõđted õhttsažtuâjast alggmeeraivui´m. ” Takainallšem luâđâânnem suõ´jjumuš lij vääžnai še ää´rbvuâlaž suõ´jjeem diõtt. Lää´ddjânnmest aartikla 10(c) suõ´jjeem luâđâânnmõš lij saa´mi ää´rbvuâlaž jie´llemvue´jji ǩeâll’jem luâđâânnmõš. Lää´ddjânnmest aartikla 10(c) tuåimmepiijjmõš lij kuâđđjam lokku vää´ldǩâni da tõ´st uu´det alttõs, što oođeem vue´lnn åårrai Lää´ddjânnam biodiversiteettstrategiiast ǩiõtt’tõõlât saa´mi ǩeâll’jem luâđâânnem staanmõõžž”, maainast Näkkäläjärvi.  

 

Tuâjj-joukk ǩiõtt’tõõli še ođđ ää´rbvuâlaž teâđ vue´jj čuõvveei indikaattori siisǩe da au´ǯǯii riikkid vä´ldded indikaattor jå´ttlânji tiuddumu´šše. Indikaattor liâ primmum biodiversiteettsuåppmõõžž vuä´ssbie´llsåbbrest (CO10) teimma. Kuälmad COP9- såbbrest primmum indikaattor, ǩiõll'laž määŋgvuõđâst lij ju´n âânnmõõžžâst. Indikaattor ǩiõtt’tâ´lle alggmeerai ää´rbvuâlaž jälstem- da ââ´nnemvuu´di mäddâânnmõõžž da vaaldšem vue´jj di ää´rbvuâlaž jie´llemvue´jji staattuuzz. ” Ođđ indikaattor liâ vääžnai, što vuei´ttep čiõ´lǧǧeed ää´rbvuâlaž teâđ da takainallšem luâđâânnem vue´jj. Saa´mi luâđ ree´ǧǧesvuõ´tte kuõskki ää´rbvuâlaž teâtt lij čõnnsest sää´m ǩiõ´lle da ää´rbvuâlaž jie´llemvue´jjid. Lää´ddjânnmest jiâ leäkku ääi´jtää´zz mie´lddsa teâđ saa´mi ää´rbvuâlaž jie´llemvue´jji staatuuzzâst le´be ni jie´llemvue´jji õõnnji meä´rest. Lää´ddjânnam sää´mte´ǧǧ lij ooccâm teäggtõõzz sää´mjie´llemvue´jji åårrmõõžž čiõ´lǧǧeem diõtt Lää´ddjânnmest. Čiõlǥtõs lij ǩirrlaž, što Lää´ddjânnam vuäitt vä´ldded indikaattor da tuåimmepiijjâd meeraikõskksaž õõlǥtumuužžeez. Tuäivam, što riikk meâtt jå´ttlânji teäggtõõzz čiõlǥtõõzz raajjmõ´šše. Tuäivv Nilla Tapiola.  

 

Lää´ddjânnmest aartikla 8(j) tuåimmepiijjmõõžž valmstõõllâm ä´šštobddituâjj-joukk lij ouddam rapoort pirrõsministeriaa´je 7.6.2011. ” Montreal såbbrest puõ´đi nåkam ä´šš õlmmsa, što Lää´ddjânnam lij ooudâstjoo´tti aartikla 8(j) obbvääldlaž tuåimmepiijjâm valmštõõllmõõžžâst. Kataisen halltõõzz halltõsprograammâst leät čõnnõttum suõ´jjeed ää´rbvuâlaž teâđaid. Akwé:Kon –vuä´ppõõzzid leät suåvvtum tå´lǩ Lää´ddjânnmest ju´n tuâi vue´lnn åårrai Pää´nntuõddâr poostaivuu´d håidd- da ââ´nnemplaan raajjmõõžžâst. Ä´šštobddituâjj-joouk tuåimmepiijjâm-alttõõzz Lää´ddjânnam ri´ǩǩe, â´lǧǧe čõõđted da tuåimmepiijjmõš âlgg ä´lǧǧed ä´lššânji Lää´ddjânnam riikk da sää´mtee´ǧǧ õhttsažtuâjain, ”, nääi´t õõlǥat saaǥǥjåå´đteei Näkkäläjärvi, kåå´tt lij tuåimmjam še meersaž 8(j)- ä´šštobddituâjj-joouk saaǥǥjåå´đtee´jen.  

 

Lââ´ssteâđaid: Sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đteei Klemetti Näkkäläjärvi