Klemetti Näkkäläjärvi juätkk Sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đteei PDF Tulosta
Juvvá Lemet, Klemetti Näkkäläjärvi, juätkk sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đtee´jen õi´dde älggam vaalpââi ääi´j. Vaalpââ´jj juätkkai ee´jj 2015 loopp räjja. Näkkäläjärvi va´lljeeš saaǥǥjåå´đtee´jen jiõnin 12–9. Tän vaalpââi ǩeâšt’teei võborše´ǩǩen leäi nuõrttsä´mmla˛ Tiina Sanila-Aikio. Sää´mtee´ǧǧ vuõssmõs tiuddsåbbar õ´nneš Aanrest seärad 15.2. sää´mkultturkõõskõõzz Sajoozz ođđ parlamenttlõnnj Soljust.

 

Sää´mtee´ǧǧ ââ´jjes beä´lnn puärrsõmâš vuässla˛, nuõrttsä´mmla˛ Tauno Haltta ää´vii sää´mtee´ǧǧ vaalpââi vuõssmõs tiuddsåbbar. Son mušt’tii ää´veem mainnsest sää´mnuõri vaikktemvuäittmõõ˛˛id Lää´ddjânnam sää´mtee´ǧǧest. –Nuõrisuåvtõõzz vuâđđumuš sää´mtegga puu´ti mi´jjid vä´ǯǯlõs da vää˛nai tuâi, säärnai Haltta. Son säärnai, što vuârdd sää´mtee´ǧǧ puõ´ttiääi´j tuåimmjumuu˛˛âst jeä´rben õhttvuõđ sää´m a´rǧǧe da oddel tuåimmjumuu˛˛ vaarvuâla˛ sää´m kulttuur, sää´mǩiõl da saa´mi kulttur-jiõččvaaldšem nââneem diõtt. – Mij šuurmõs da vää˛nmõs tuâjj tän vaalpââ´jest lij meeraikõskksa˛ tuâjjorganisaatia ILO alggmeersuåppmõõ˛˛ 169 radifiimõš, kåå´tt sii´skââtt še Kataisen halltõõzz progra´mme, säärnai Haltta.

klemetti_n.jpg

tiina pienennetty.jpg

 

Kaartin sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đte´jen vaalpâjja 2012–2015 va´lljuum Klemetti Näkkäläjärvi, Juvvá Lemet da saaǥǥjåå´đtemǩeâštast nu´bben kuâđđjam Tiina Sanila-Aikio.

 

 

 

 

 

 

Saaǥǥjåå´đtee´jen ođđ vaalpâjja va´lljuum Klemetti Näkkäläjärvi muštt’tii spä´ssbõõššâm-mainnsest sää´mnarood kuullmõõ˛˛ sää´mtee´ǧǧ tuâjast. – Ââ´nnep äärvast vuõiggmiõllsa˛vuõđ da ää´rv ouddmõõ˛˛ kuei´m kuei´mseen. Õõutmiõllsa˛vuõđ kaunnmõš aainâs šuurmõs potitiikkla˛ kõõččmõõ˛˛in lij vää˛nai ä´šš, nu´tt mi´jjid ko mij meeraid, säärnai Näkkäläjärvi. Son muštt’tii veâl sää´m nuõrisuåvtõõzz miârkktõõzz da o´dinakaivuõđ sää´mtee´ǧǧ tuâjast.– Mee´st âlgg u´vdded nuõrid šiõǥǥ ouddmiârkk õhttsa˛tuâjast da mu´štt’ted ciist ouddmõš še kuei´m kueimma. –Tu´mmjee´es saaǥǥstõõllmõš lij še vää˛nai, seämmanalla ko määŋgnallšem väimmjurddji ou´dde pohttmõš da priimm’mõš.

 

Näkkäläjärvi muštt’tii še ää´rbvuâla˛ teâđ, ää´rbvuâla˛ jie´llemvue´jji da saaǥǥstõõllâm rää´jest åårrai tâ´vvjânnmla˛ sää´msuåppâm miârkkšõõvvmõ˛˛. Suåppâmsaaǥǥstõõllmõõ˛˛ juätkkje veâl åå´n älggam ođđ vaalpââi ääi´j.

 

Näkkäläjärvi puu´ti õlmmsa spä´ssbõõššâm-mainnsest, što ij juu´rd ä´lǧǧed teänab puõ´tti vaalpââ´jest sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đtee´jen. – Ǩiõččlõõđam tän vaalpââ´jest viikkâd ooudâs sää´maa´ššid nu´tt puârast ko vuäitam, mâŋŋa tän kuâđam tuâi nuõrab oummid. Šuurmõs tän vaalpâjja pijjum täävtõõzzin lij meeraikõskksa˛ tuâjjorganisaatia ILO alggmeersuåppmõõ˛˛ radifiimõš da vää˛nai lää´ǩǩmuttsi äiggavuäǯǯmõš, säärnai Näkkäläjärvi. – Tuäivam, što mij sää´mtee´ǧǧest pâ´sttep čuä´jtet jiijjân vuäinlmen täid aa´ššid nu´tt puârast da tärkka, što Lää´ddjânnam mââimõõzzâst radifiiad suåppmõõ˛˛.

 

Saaǥǥjåå´đtemǩeâštast nu´bben kuâđđjam Tiina Sanila-Aikio tuäivv, što mõõnni vaalpâjja luânddnallšem kuei´t årra juâkkõõttmõš ij puä´đči heâmmeed åå´n älggam vaalpââi tuâi. – Tuõttää´ššest haa´lääm, što õhttsa˛tuâjjtobddmõš da ju´rddemvue´ǩǩ sää´mtee´ǧǧest nâânast pue´rab årra, maainsti Sanila-Aikio.

 

Tauno Haltan saamelaiskäräjäkauden 2012-2015 avajaispuhe 

Viimeksi päivitetty ( 16.02.2012 )
 
‹‹Takaisin