| Meeraikõskksa˛ aartikla 8(j) tuājj-joukk e´tǩǩad alggmeerai ää´rbvuāla˛ teāđ suõ´j ooudāsviikkmõõ˛˛ |
|
|
|
Sää´mtee´ǧǧ võboršee´ǩǩ vuässõ´tte meeraikõskksa˛ aartikla 8(j)-tuâjj-joouk kääucad såbbra Montrealist. Tuâjj-joouk lij alttääm biodiversitee´ttsuåppmõõ˛˛ vuâllaǩee´rjtamjânnmi vuä´ssbie´llsååbbar (COP). Tuâjj-joouk tuâi jåå´đat COP primmum määŋgekksa˛ tuâjjprograamm aartikla 8(j) tiu´ddepiijjmõššân. Tuâjj-joouk tuâjjan lij viikkâd čõõđ tuâjjprograamm nu´tt, što tõn vuäitči priimmâd tuâjjprogrammân, ooudâst lij puõ´tti biodiversitee´ttsuåppmõõ˛˛ vuä´ssbie´llsåbbar aartikla 8(j) kuõskki tu´mmstõõǥǥi valmštõõllmõš. Puõ´tti vuä´ssbie´llsååbbar såbbrõõ˛˛ât puõ´tti čõõuč Saujj-Koreast.
Sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đteei Klemetti Näkkäläjärvi, kåå´tt vuä´ssõõđi tuâjj-joouk såbbra ju´n kuälmad vuâra da aa´šši mie´ldd sååbbar leäi vää˛nai.” Meeraikõskksa˛ aartikla 8(j)-tuâjj-joouk såbbar liâ vää˛nai meersânji da meeraikõskksânji. Såbbrin peäss pu´htted õlmmsa Lää´ddjânnam sä´mmlai vuäinlmid, vaikkted tu´mmstõktuõjju da saaǥǥstõõllâd maai´lm jee´res alggmeeraivui´m da tännalla kuullâd ođđ kuullmõõ˛˛id ää´rbvuâla˛ teâđ suõ´j pue´reem diõtt,” mainsti saaǥǥjåå´đteei Näkkäläjärvi. Såbbra vuässõ´tte puk sää´mtee´ǧǧi meersa˛ 8(j)-tuâjj-joouk vuä´ssla.”Meersa˛ tiu´ddepiijjmõõ˛˛ da puõ´ttiääi´j juu´rdee´l lij aainâs vää˛nai, što sää´mtee´ǧǧ võboršee´ǩǩ meersa˛ 8(j)-tuâjj-jooukâst, toobdstâ´ tte pue´rben aartikla 8(j) da tõõzz kuulli meeraikõskksa˛ tu´mmstõktuõjju”, Näkkäläjärvi muštt’tad.
Lää´ddjânnam sää´mtee´ǧǧ võboršee´ǩǩ vuä´ssõ´tte såbbra Lää´ddjânnam riikk delegaatiast. Såbbrin Euroop Unioon vuä´ssbie´lljânnam ǩiõččlõ´tte saaǥǥstõõllâd õhttsa˛ ǩiõččâmvue´jj koordinaatiasåbbrin, koozz sää´mte´ǧǧ še vuässõõđi. ”Leä´p leämma˛ mie´ldd valmštõõllmen Lää´ddjânnam ǩiõččâmvue´jj såbbra ju´n ou´ddel puõ´tti såbbar da pohttam e´tǩǩõõzzid jm. Lää´ddjânnam vasttõõzzid biodiversitee´ttsuåppmõõ˛˛ piisarkådda såbbrest ǩiõtt’tõõllâm vue´lnn åårrai aa´ššin, mainsti Näkkäläjärvi”. 
Kahwanaken mohawkeja (Kanien: keha'ka) võborkâ´sttam Charles Patton uu´di såbbra ää´rbvuâla˛ mohawk- blouslõõzz da lääulai na´zvaanvuõđ laulli. Snimldõk: Inga-Briitta Magga.
Såbbar ä´ššliistâst leäi toobdlmi mainstumuš aartikla 8(j)- tuâjj-jooukâst da jeä´rben tõ´st, mä´htt alggmeer liâ vuässõõttâm biodiversitee´ttsuåppmõõ˛˛ tiu´ddepiijjmõ´šše. EU- saaǥǥjåå´đteeijânnam Liettua mainsti såbbra EU:n mainstenvuârast jeä´rben tõ´st, mä´htt aartikla 8(j) leäi tiu´ddepijjum Lää´ddjânnmest. Såbbra mainsteš meersa˛ biodiversitee´ttstrategiast di alttuum meersa˛ 8(j)-tuâjj-jooukâst, koon saaǥǥjåå´đtee´jen tuåimmai sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đteei Klemetti Näkkäläjärvi.
Såbbrest ǩiõtt’tõlleš ÕM:i alggmeerai põõšši foorum siâssmõõ˛˛ vä´ldded âânnmõ´šše biodiversitee´ttsuåppmõõ˛˛ tiu´ddepiijjmõõ˛˛âst ämmatsää´nn alggmeer da pääikla˛õhttsa˛kå´dd ânn’jõõ˛˛ alggmeer- da pääikla˛õhttsa˛kåå´dd sââ´jest. Lää´ddjânnam tuärjjii terminologia mutt´tumuu˛˛ põõšši foorum e´tǩǩõõzz mie´lddlânji ođđ biodiversitee´ttsuåppmõõ˛˛ tu´mmstõõǥǥin. EU-vuä´ssbie´lljânnam jiâ leämma˛ ää´ššest õõutmiõllsa. Sååbbar ij pâ´sttam tue´jjeed ää´ššest rä´tǩǩumuu˛˛ leâ´ša e´tǩǩii, što ÕM tuejje´či terminologia mutt´tumuu˛˛âst lää´jjla˛ analyys da vuä´ssbie´llsåbbar tuejjeed ää´ššest tu´mmstõõǥǥ. Såbbar ij pâ´sttam tuejjeed ää´ššest ni tu´mmstõõǥǥ, alggmeeraid tõt leäi kâ´l maantõs. Terminologia mutt´tumuš va´stte´či viõǥǥâst åårrai oouma˛vuõiggâdvuõttvue´jj. Õõmâs leäi še tõt, što terminologia mutt´tumuu˛˛ vuâstta le´jje še muä´dd nåkam jânnam, kook le´jje priimmâm ÕM:i alggmeerčõõđtõõzz ”, mainsti sää´mtee´ǧǧ halltõõzz vuä´ssla˛ Petra Magga-Vars.
Meeraikõskksa˛ aartikla 8(j)-tuâjj-joouk tuâjast lij saaǥǥstõllum täujja biodiversitetta kuulli ää´rbvuâla˛ teâđ maacctumuu˛˛âst mååusat alggmeerõhttsa˛koo´ddid. Sååbbar e´tǩǩad, što puõ´ttiääi´jest riⲲât jõnn sååbbar valmštõõllâd jiõččvälddsa˛ vuä´pstõõzzid ää´rbvuâla˛ teâđ maacctumuššân. Vuä´pstõs puä´đči puõ´tti meeraikõskksa˛ 8(j)-tuâjj-joouk valmštõõllâm da tõ´st ooudâs 13 vuä´ssbie´llsåbbar priimmân vuâlla.”Ää´rbvuâla˛ teâđ maacctumuš lij vää˛nai määŋgid alggmeeraid. Sä´mmlai ää´rbvuâla˛ tiõttu kuulli arkivmateriaal liâ jiânnai nu´tt Lää´ddjânnam ko ålggjânnmi arkivstroi´ttlin. Lää´ddjânnmest õõlǥči altteed saaǥǥstõõllmõš da čiõ´lǧǧeemtuâjj mä´htt arkivmateriaal vuäitči vuäǯǯad pue´rmõsân, ouddmiârkkan digitâ´sttee´l, sä´mmlai vuällmõ´šše ouddmiârkkan sää´markii´ve le´be sää´m-mu´zei Siida beälla”, sää´mtee´ǧǧ vää´rrsaaǥǥjåå´đteei Heikki Paltto mainsti.
Såbbar såbbrõ´ššeš meeraikõskksa˛ äimmjåå´đtemorganisaatiai (IATA)-vä´lddkonttrest. Såbbra vuä´ssõ´tte jiânnai suåppmõõ˛˛ ratifâ´sttam riikk võboršee´ǩǩ, ta´rǩǩeei di alggmeer võboršee´ǩǩ. Snimldõk: Inga-Briitta Magga
Såbbrest jie´lleš temaattla˛ saaǥǥstõõllmõõ˛˛ biodiversitee´ttsuåppmõõ˛˛ aartiklai 8(j) da 10 (c):n õhtteempääi´ǩin. Aartikla 10 (c) suõ´jjad ää´rbvuâla˛ luâđ ǩeâll’jem âânnmõõ˛˛. Sååbbar e´tǩǩad vuä´ssbie´llsåbbra, što tõt priimči tuåimmjemprograamm takai luâđââ´nnem suõ´jjeem diõtt õhttsa˛tuâjast alggmeeraivui´m.”Lää´ddjânnmest aartikla 10(c) kuâskk jeä´rben sä´mmlai puäʒʒhååid da jee´res ää´rbvuâla˛ jie´llemvue´jjid. Lij vää˛nai što ää´rbvuâla˛ teâđ da še takainallšem ǩeâll’jeei luâđâânnmõõ˛˛ tuärjjeet. Lää´ddjânnmest aartikla puätt kõõččmmõ´šše jeä´rben sä´mmlai ää´rbvuâla˛ palggâmǩiârddriâšldõõǥǥ staanumuu˛˛âst”, mainsti Paltto.
Såbbra vuä´ssõ´tte võboršee´ǩǩ Ruõcc da Taarr sää´mtee´ǧǧin. Sää´mtee´ǧǧ såbbrõ´šše õhttsa˛ såbbar aartikla 8(j) tiu´ddepiijjmõõ˛˛âst peäggtum riikkivui´m. Såbbrest suåppeš, što sää´mtee´ǧǧ kõskkee õhttsa˛tuâi aartikla 8(j) tiu´ddepiijjmõššân. Õhttsa˛ e´tǩǩõs viiǥǥât sä´mmlai parlamentaarla˛ suåvtõõzz ǩiõtt´tõõllmõ´šše puõ´tti ǩiiđ.”Leäm rääddast tõ´st, što vuäǯǯap jå´tt´ted õhttsa˛tâ´vvjânnmla˛ õhttsa˛tuâi 8(j)-aa´ššin. Lää´ddjânnam sää´mte´ǧǧ lij ǩiõččlõõttâm ooudâsviikkâd õhttsa˛tuâi ää´šš ju´n ääi´jben, leâ´ša äi´ǧǧ ij leâmma˛ te´l vaalmâš. Aartikla 8(j) da ää´rbvuâla˛ teâđ suõ´jj kooll še tâ´vvjânnmla˛ sää´msuåppmõ´šše da sä´mmlai parlamentaarla˛ suåvtõõzz tuåimmjumuu˛˛ ooudâsviikkmõ´šše. Meeraikõskksa˛ aartikla 8(j)-tuâjj-joukk e´tǩǩii jm. sui generis (jiijjâsnallšem)- riâššâm raajjmõõ˛˛ vue´jjin, što ää´rbvuâla˛ teâđ vuä´msteei meer jäälste määŋgin jee´res riikk vuu´din. Mee´st âlgg loŋŋned SPS:st ju´n åårrai sui generis- riâšldõõǥǥ raajjmõ´šše”, Näkkäläjärvi mainsti.
”Tuâjj ij kuõđđu tää´zz. E´tǩǩeep såbbar šõddmõõ˛˛id meersa˛ aartikla 8(j)-tuâjj-jou´ǩǩe, kåå´tt tu´mmai vuäittmõõ˛˛âst åårrai juätkktuåimin. Meeraikõskksa˛ aartikla 8(j)-tuâjj-joouk sååbbartu´mmstõõǥǥin bie´ǩǩ kuâđđje voo´ps COP rä´tǩǩeemvuâlla, hå´t tõin ij leäkku tuâjj-joouk ra´vvjõs. Tät tõn juurd lij, što sää´mte´ǧǧ âlgg lee´d mie´ldd vaikkte´mmen Lää´ddjânnam da EU:n beä´lestvä´lddmõõ˛˛id puõ´tti COP:st da tõn valmštõõllmõõ˛˛in”; Näkkäläjärvi muštt’tad.
Sää´mtee´ǧǧ delegaatia piâzzi ǩiõččâd kanien’kéha- ǩiõl vuõrâsoummimätt’tõõzz kanien:keha'ka- meer vuä´sslaid. Pooddâst saaǥǥstõ´lleš alggmeerǩiõli mätt’teem da ǩiõli jeälltâ´ttem tuâjain. Snimldõk: Inga-Briitta Magga.
Sååbbarkõõutâst sää´mtee´ǧǧ delegaatia tobdstõõđi Kanien:keha'ka (mohawk) – Meer ǩiõll- da kultturkõõskõõzzâst Kahnawakest, Montreaal saaujbeä´lnn. “ Lij vää˛nai tobdstõõttâd še jee´res alggmeerai ǩiõl da kulttuur tuärjjeem tuåimmjumu´šše. Tobdstõõđin ǩiõl- da kultturkõõskõõzz tuåimmjumu´šše da piâzzim lee´d mie´ldd mätt’tõõzzâst. Hå´t mij kulttuur liâ jee´resnallšem, tuâi ǩiõl da kulttuur seillmõ´sse liâ seämmanallšem. Petra Magga-Vars maainsti.
Lââ´ssteâđaid:
|
|
| Viimeksi päivitetty ( 17.10.2013 ) |