Yrjö Musta jåå´đat sä´mmlai škoou´l’jemaa´šši õhttsažtuâjjorgaan PDF Tulosta
Rehtor Yrjö Musta da mätt’temtuåim pâʹjjtaʹrǩǩeei Kari Torikka jååʹđte säʹmmlai škooul’jemaaʹšši õhttsažtuâjjorgaan. Musta vaʹlljeeš saaǥǥjååʹđteeʹjen da Torikka vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjen õhttsažtuâjjorgaan riâššõõttâmsåbbrest Heʹlssnest 28.10. Õhttsažtuâjjorgaan tuåimmpââʹjj juätkkai eeʹjj 2015 loopp räjja.

 

Õhttsažtuâjjorgaan lij piijjâm sääʹmteʹǧǧ da sääʹmteeʹǧǧ lââʹssen eeʹttkâʹsttem liâ mätt’tõs- da kultturministeria, mätt’tõshalltõs, Sääʹmjânnam vuʹvddvaaldšempravleeʹnn’ja da säʹmmlai dommvuuʹd kååʹdd. Orgaan vääžnmõs tuâjjan lij ooudâsviikkâd õhttsažtuâi säʹmmlai škoouʹl’jemaaʹššin da veäʹǩǩted teâđjååttmõõžž da õhttvuõđâânnmõžž. Tõt veekk ooudâs sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mätt’tõõzz, vähss säʹmmlai škoouʹl’jemaaʹšši õõudâsviikkmõõžž, tuåimmai äʹšštobddjen da vuäitt lââʹssen tuejjeet eʹtǩǩõõzzid da uʹvdded äʹšštobddiceâlklmid säʹmmlai škoouʹl’jemkõõččmõõžžin.

 

Heʹlssnest 28.10. såbbrõššum såbbrest čiõʹlǧǧee sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuužž škoouʹl’jempolitiikk vuuʹdest da mätt’tem-materiaal valmšteeʹjen. Škoouʹl’jempiisar Ulla Aikio-Puoskari maainsti jm. što sääʹmteʹǧǧ vähss mätt’tõõzz valmšteeʹl piirieeʹjji sääʹmmätt’tem statistiikkid, čõõđat vuäittmõõžži mieʹldd mätt’temrapoortid, reäšš piirieeʹjji Nuõrr Kulttur –poʹdde kuõskki sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv da čõõđat sääʹmkulttuurest teâđtem materiaal škoouli diõtt (Oktavuohta –neʹttlõstt). Lââʹssen sääʹmteʹǧǧ veäʹǩǩad vuäittmõõžžeez mieʹldd puärrsid, veʹrǧǧneeʹǩǩid da škoouʹl’jem riâžžjid sääʹm-mätt’tõsse kuulli aaʹššin da juâkk piirieeʹjji stipeendid sääʹmǩiõl mätt’tõõđjid.

 

Mätt’tem-materiaalpiisar Hannu Kangasniemi čiõʹlǧǧii såbbra sääʹmǩiõli mätt’tem-materialvueʹjj da puuʹti õlmmsa puõʹtti eeʹjj riikk mäʹhssemplaaneʹtǩǩõʹsse kuulli 110.000 eeuʹr lââ´zztumuužžâst sääʹmǩiõllsaž mätt’tem-materiaal valmštumuʹšše. Riikkveäʹǩǩvuõđ pââʹjtumuʹšše lij tuõttlaž tarbb, ko mätt’tem-materialvääʹnn lij jeäʹrben nuõrtt- da aanarsääʹmǩiõli beäʹlnn. Tâʹvvsääʹm beäʹlnn vueʹǩǩ lij pueʹrab, leâ´ša ij sami pueʹrr ni tõt. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž materiaalin bieʹǩǩ liâ oođumuužž taarbâst da še vuâđđmateriaal liâ veâl vännai. Vuâđđmätt’tõõzz čiâssjuâkkoođumuužžâst tuejjuum muttâz mättaunnsi njõõđâlmpääiʹǩi muttsin da še tuâi vueʹlnn åårrai vuâđđmätt’tõõzz mätt’templaan vuâđđlaž oođumuužž lââʹzzte material oođeemtaarb.

 

Jååʹđteei Jari Rajanen da pâʹjjtaʹrǩǩeei Anssi Pirttijärvi čiõʹlǧǧee såbbra mätt’tõs- da kultturministeria vaaldšemvuuʹđ ääiʹjpoddsaž aaʹššid, jm. vuõsspeâmmam kuõskki lääʹjjšeâttmõõžž oođumuužž, kooʹddi riikkvuäʹssriâšldõõǥǥ oođumuužž da sääʹmǩiõl jeälltemprograamm ouddnumuužž riikksuåvtõõzz ǩiõtt’tõõllmõʹšše. Täävtõssân lij, što riikksuåvtõs tuejjeʹči vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ sääʹmǩiõl jeälltumuužž tuåimmprograammâst veâl jooʹtti eeʹjj äiʹǧǧen.

 

Jååʹđteei Jorma Kauppinen čiõʹlǧǧii såbbra vuõss- da vuâđđmätt’tõõzz mätt’templaan vuâđđlaž oođumuužž da ođđumuužž äiʹǧǧtaaul. Mätt’tõshalltõs lij vuäittmâʹsttam oođumuužž jurddji õlmmsa puʹhttem vuäittmõõžž dommseeidin. Veerjlaž ceâlkâlmkõõrv ođđ vuâđain riâžžât čâhčča 2014. Riikksuåvtõs lij priimmâm vuâđđmätt’tõõzz ođđ čiâssjuâǥǥ eeʹjjest 2012. Ođđ vuâđai da čiâssjuâǥǥ mieʹlddlaž mätt’templaan lij mieʹrr väʹldded âânnmõʹšše čâhčča 2016.

 

Säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi čuõvtemtuåimmjååʹđteei Laila Palkinen (Enontekiö), Ilkka Korhonen (Aanar), Risto Varis (Suäʹđjel) da Ruäʹvnjaarǥ gåårad čuõvtemkääzzkõsjååʹđteei Heikki Ervast puʹhtte õlmmsa såbbra dommvuuʹdeez sääʹm-mätt-mättjumuužž vueʹjj da ooudâsviikkâmtaarbid. Mätt’tõstuåim pâʹjjtaʹrǩǩeei Kari Torikka čiõʹlǧǧii såbbra sämmlai dommvuuʹd kooʹddi sääʹmmätt’tõõzz vuõǯǯum teâggtõõzz ooudâsviikkmõõžž. Såbbra vuässõʹtte lââʹssen sääʹmteeʹǧǧ škoouʹl’jem- da mätt’tem-materialluʹvddkååʹdd vuäʹssla. Såbbar aunnstõs lij raukkâmnalla da vuäǯǯamnalla škoouʹl’jem- da mätt’tem-materialkonttrest.

Viimeksi päivitetty ( 05.11.2013 )
 
‹‹Takaisin