Halltõs priimi ciâlkâlm Meä´cchalltõslää´jj oođumuužžâst. Sää´mte´ǧǧ lij ää´šš vääžnaivuõđ diõtt 

põrggâm vuäǯǯad ciâlklma lää´ssääi´j, što sää´mtee´ǧǧ sååbbar ǩiõrggne´či ǩiõtt´tõõllâd ää´šš. Ää´šš valmštõõllmõõžžâst va´stteei mädd- da meä´cctäällministeria ij ouddam lââ´ssääi´j. 

Meä´cchalltõsläkka e´tǩǩeed miârkkšõõvvâmnallšem muttsid. Läkka e´tǩǩeed vä´ldded sää´mkulttuu´re šõddi hue´neemǩiõlddi di õhttsažtuâjjõõlǥtõõzz sä´mmlai dommvuu´dest šõddi mäddââ´nnem plaanumuužžâst sää´mtee´ǧǧ da nuõrttsaa´mi sijddsåbbrin. Meä´cctäälltuåimmjumuužž e´tǩǩeed  õutstõõzzi õhtt’tâttem diõtt nu´tt, što tõ´st le´čči ââ´nnemvuõiggâdvuõttsuåppmõõžžin õõutvuõiggâdvuõtt meä´cctääl âânnmõ´šše riikk vaaldšmest åårrai meä´cctäällvuu´din. 

Sää´mte´ǧǧ tuärjjii ciâlklmest Meä´cchalltõõzzläkka vä´lddem sää´mkulttuur hue´neemǩiõlddi da plaaneemõõlǥtõõzz. Meä´cchalltõõzztuåimmjumuužž õutstõõzzi õhtt’tâttmõš da tõõzz u´vddem õõutvuõiggâdvuõtt ââ´nned meä´cctäällâânmõžžâst åårrai mie´ccid vuäitt viikkâd Eu:n tää´zzest ǩeâšt'temlää´jjšiõtt’teemnallšem pro´blee´mid. Sää´mte´ǧǧ e´tǩǩad, što sä´mmlai dommvuu´d beä´lnn meä´cctäällâânnmõõžžâst åårrai vuu´d see´rdteš nu´tt koččum Luâttkääzzkõs ba´lansse. Sää´mte´ǧǧ âânn e´tǩǩuum vaaldšem-maall pro´blee´men da byrokraattli´žžen. Sää´mtee´ǧǧ vuäinalm mie´ldd e´tǩǩuum vaaldšem-mall ij leäkku tuåimmjeei. Meä´cchaalltõslää´ǩǩ ij vuäǯǯ heâmmeed ILO 169-suåppmõõžž ratifimâ´sttemoudldõõzzid. 

Sää´mtee´ǧǧest lij leämmaž ooccâmnalla aanarsää´m ǩiõlljåårǥlõõ´tti ve´rǧǧ. Tuâi o´cce kue´htt persoon. Vergga va´lljeeš Tanja Kyrö Aanrest. 

Halltõs priimi ciâlkâlm halltõõzz e´tǩǩõshämmsest sosialhuõll-lää´ǩǩen. Lää´jjin šiõtteet sosialhuõl ää´ššlai vuõiggâdvuõđid da jåå´đtet kääzzkõõzzi riâššmõõžž. Sää´mte´ǧǧ lij ouddam ciâlklmid lää´jj valmštõõllâm tuâjj-joouk rapoo´rtin, leâ´ša ni õõut sää´mtee´ǧǧ tuejjeem e´tǩǩõõzz jeät leäkku valddum lokku halltõõzz e´tǩǩõshämmsest, mâi´d sää´mtee´ǧǧ âânn gåårâ´ttem vue´ǩǩen. Sää´mte´ǧǧ e´tǩǩii, što lää´ǩǩe´tǩǩõõzzest riâžžât sää´mte´ǧǧlää´jj 9 § mie´lddlaž saaǥǥstõõllmõõžž. Sää´mtee´ǧǧ vuâmmšumuš da lokku vä´lddmõš ciâlklmest lij, što sä´mmlai ǩiõl'laž vuõiggâdvuõđ â´lǧǧe staanâd lää´jjest di sä´mmlai kulttuursaž da ǩiõl'laž spesialtaarb â´lǧǧe vä´ldded lokku kääzzkõõzzin. Sää´mte´ǧǧ e´tǩǩii veâl, što sä´mmlai dommvuu´dest sosialhuõl riâššâmplaanid raajjmen âlǧǧ kuullâd Sää´mtee´ǧǧ. 

Halltõs ta´rǩǩii joo´tti ee´jj mä´hssemplaan spesialprojee´kti da kääzzkõsjuâkkaz beä´lnn. 

Halltõs uu´di ciâlkâlme´tǩǩõõzz takaisåbbra halltõõzz e´tǩǩõshämmsest ILO 169-suåppmõõžž ratifimâ´stem diõtt. Veiddsõs ciâlkâlme´tǩǩõõzzâst ǩiõtt´tõõlât e´tǩǩõshämmâz kõskkvuõđ meersaž lää´jjšeâttmõ´šše, meeraikõskksaž õõlǥtõõzzid, sää´mkulttuur ânn´jõžvuâkka da taarbid, ILO:žž raajjâm ILO 169-suåppmõš vuäppsid di ILO:žž ä´šštobddikomitea rä´tǩǩeem-ma´lle suåppmõõžž ratifimâsttmõõžžin riikkin. 

Sää´mte´ǧǧ lij saaǥǥstõõllâm sää´mte´ǧǧlää´jj 9 § mie´lddlaž saaǥǥstõõllmõõžžid sää´mte´ǧǧlää´jjest. Riikksuåvtõõzzâst liâ e´tǩǩääm läkka muttsid mâŋŋa ciâlkâlmkõrvvi. Halltõs tu´mmji u´vdded lää´ǩǩe´tǩǩõ´sse puättam muttsid takaisåbbra da u´vvded näkam vää´jtõsmääi´nlaž alttõõzz, što sååbbar preemm le´be heelǥad e´tǩǩõõzzâst åårrai muttsid. 

Halltõs tu´mmji u´vdded alttõõzz takaisåbbra, što tõt oou´dči pirrõsministeriaa´je alttõõzz sä´mmlai ooudâsviikkâm õhttsažkå´ddčõnnõõttmõõžž raajjâm diõtt. Meersaž ǩeâll’jeei ooudâsviikkmõõžž õhttsažkå´ddčõnnõõttmõõžž primmeš ee´jjest. Čõnnõõttmõš” Lää´ddjânnam, koon haa´leep 2050” lij ko´rvvääm meersaž ǩeâll’jeei ooudâsviikkâm strategia. Õhttsažkå´ddčõnnõõttmõõžž täävtõõzzi staanâm diõtt tuåimmvuu´did tuärjjeet raajjât ǩeâll’jeei ooudâsviikkâm tuåimmčõnnõõttmõõžžid. Ǩeâll’jeei ooudâsviikkâm čõnnõõttmõš lij õlmmsaž tuåimmčõnnõõttmõš, ko´st põõrǥâs, organisaatia le´be privatooumaž čõnnââtt mu´tted tuåimmjumuužž ǩeâll’jeei ooudâsviikkâm vuâđđjurddji mie´lddlânji. 

Halltõs priimi čuä´jtem diõtt takaisåbbra e´tǩǩõõzzid riikk ee´jj 2016 mähssemplaa´ne. Takaisååbbar ǩiõtt’tââll e´tǩǩõõzzid sä´mmli´žžen kultturmie´rrteä´ǧǧen, mätt’tem-materialmie´rrteä´ǧǧen, sää´m-mättõõzz ooudâsviikkâm diõtt di sää´mǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi ǩiõllpie´sstuåimmjumuužž da vuõsspeâmmamkääzzkõõzzi staanâm diõtt. Halltõs ǩiõtt’tõõli da priimi takaisåbbra čuä´jtem diõtt čiõlǥtõõzz sä´mmlai mätt´tem-materialmie´rrtie´ǧǧ âânnmõõžžâst ee´jjest 2013. Mätt´tem-materialmie´rrtie´ǧǧin liâ valmštõõvvâm ee´jjest 2013 vitt tâ´vvsää´m, kolmm aanarsää´m da õhtt nuõrttsää´m ođđ mätt’tem-materiaal. Lââ´ssen va´lddeš oođuumteälddõõǥǥid da altteeš ođđ mätt’tem-materiaali valmštõõllmõõžžid. 

Lââ´ssen halltõs ǩiõtt´tõõli sä´mmlai dommvoudda jurddum malmmooccâm- da vuäittmõõžžâst pue´tti kuåivâsha´ŋǩǩõõzzid. Sää´mtee´ǧǧ halltõs ij priim kuåivvsi vuâđđumuužžid sä´mmlai dommvuu´dest. Sää´mte´ǧǧ tu´mmji raukkâd ää´ššest saaǥǥstõõllmõõžžid kuåivâsõhttõõzzivui´m. Staanvuõtt- da ǩemikaalpravlee´nn’ja (TUKES) ij leäkku kuåivâsve´rǧǧne´ǩǩen tuåimmjam lää´jj mie´lddlânji, te´l ko lij miõttâm va´rrjemi´lmmtõõzzid da jee´res kuåivâslää´jj mie´lddlaž loo´vid da ij ni õõutâst rä´tǩǩumuužžâst tuåimmjam jurddjinalla što låå´v mie´lddlaž tuåimmjumuužž puä´đče hue´need sää´mkulttuur âânnemoudldõõzzid, hå´t sää´mte´ǧǧ lij reeidtânji  ciâlklmin tuõđštam låå´v  mie´lddlaž tuåimmjumuužžin, što tõin puä´tte lee´d hääit sää´mkulttuu´re. 

Takaisååbbar noorââtt 27.6.2014 Âanrest. Halltõs kuâđđai åå´n ǩie´sskõ´htte da noorââtt pue´tti vuâra på´rǧǧ-čõhččmannust.