Sää´mtee´ǧǧ sååbbar ǩiõtt’tõõli sää´mte´ǧǧlää´jj oođumuužž da läkka e´tǩǩuum muttsid.

Sää´mte´ǧǧ tuärjjii 18.12.2013 uvddum ciâlklmest ravvsânji sää´mte´ǧǧlää´jj oođumuužž valmštõõllâm tuâjj-joouk e´tǩǩõõzz lää´jj ta´rǩǩeem diõtt. Mâŋŋa ciâlkâlmkõrvvi sää´mte´ǧǧlää´jj liâ juä´tǩǩvalmštõõllâm vuõiggâdvuõttministeriast da sää´maa´šši mini´sttertuâjj-jooukâst. Sää´mtee´ǧǧ halltõs lij ouddam vää´ld sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đteeikådda, što tõt saaǥǥstââll sää´mte´ǧǧlää´jjest riikksuåvtõõzz vuäzzlaivui´m. Sää´mte´ǧǧ lij saaǥǥstõõllâm 

vuõiggâdvuõttministeriain sää´mte´ǧǧlää´jj ta´rǩǩumuužžâst 13.5., 28.5., 11.6 da 26.6. mââimõs muuttâse´tǩǩõõzz sää´mte´ǧǧläkka tuejjeeš 26.6.2014 såbbrest. Lää´ǩǩe´tǩǩõõzzâst lij sää´maa´šši mini´sttertuâjj-joouk tuärjjõs. Sää´mte´ǧǧ lij leämmaž lââ´ssen sää´maa´šši mini´sttertuâjj-joouk kuullmõõžžâst sää´mte´ǧǧlää´jj diõtt 29.5.2014. Sää´mte´ǧǧ lij lââ´ssen kaaunõõttâm riikksuåvtõõzz vuäzzlaivui´m da sij veä´ǩǩteejivui´m sää´m-meä´rtlmest. 

Sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đteeikå´dd da vuõiggâdvuõttministeria liâ piâssâm suåvtõõllâmčåu´ddeme´tǩǩõ´sse sää´mte´ǧǧlää´jjest. Snimldõõǥǥâst či´ǯǯbeä´lnn: II vää´rrsaaǥǥjåå´đteei Heikki Paltto, saaǥǥjåå´đteei Klemetti Näkkäläjärvi, I vää´rrsaaǥǥjåå´đteei Tiina Sanila-Aikio, saaǥǥstõõlli ve´rǧǧooumaž Camilla Busck-Nielsen, lää´jjšiõtteemjåå´đteei Sami Manninen, vuõiggâdvuõttmini´stter Anna-Maja Henriksson da spesiaalveä´ǩǩteei Malin Brannkärr. Snimldõk: sää´mte´ǧǧ 

 

 

Läkka liâ e´tǩǩuum nåkam muttâz, koid sää´mte´ǧǧ ij leäkku ciâlklmest 18.12.2013 tuärjjääm, koon diõtt sää´mte´ǧǧ jooudai ǩiõtt’tõõllâd läkka e´tǩǩuum muttsid. 

Vuõiggâdvuõttministeria mie´ldd lää´ǩǩe´tǩǩõõzz jeät vikku parlamee´nt ǩiõtt’tõõllâm vuâlla sää´mtee´ǧǧ priimmâmtää. Vä´lddmini´stter Alexander Stubb halltõsprograammâst tuõđât, što Lää´ddjânnam ratifiâstt ILO 169-suåppmõõžž, te´l ko sää´m-meä´rtlmest, piâzzât õõutmiõllsažvuõ´tte. 

Vuõiggâdvuõttmini´stter Henriksson mie´ldd sää´mte´ǧǧlää´jj jeät vikku parlamentta, jõs sää´mte´ǧǧ ij priim e´tǩǩuum lää´jj da tõn vuâđaid. Vuõiggâdvuõttmini´stter peä´lestvälddmõš ää´ššest lij samai ooudeemnallšem da miârkkšõõvvi, sää´mtee´ǧǧest ij leäkku ni kuä´ss leämmaž vuäittmõš priimmâd le´be heelǥeed lää´ǩǩe´tǩǩõõzz. ”Sää´mte´ǧǧlää´jj oođumuš lij historiaalaž määŋgnalla. Vuõssmõs vuâra sää´mte´ǧǧ peäss tuõđlânji rä´tǩǩeed sää´mkulttuu´re da sää´m kulttuurjiõččvaaldšem pue´ttiääi´jest da mi´jjid uu´det ää´ššest tuõđlaž tu´mmjemvää´ld. Lää´jj valmštõõllmõš lij leämmaž še samai ooudeemnallšem da vuõiggâdvuõttmini´sttrin jiâllum mââimõs saaǥǥstõõllmõõžž lää´ǩǩe´tǩǩõõzzâst liâ va´sttääm eža kookkas õhttsažtuåimmjemõõlǥtõõzz. Sää´mte´ǧǧlää´jj obboođumuš pue´rad sää´m kulttuurjiõččvaaldšem staattuuzz da stään sää´m kulttuuråå´bleǩ pue´rben” mainsti saaǥǥjåå´đteei Näkkäläjärvi. 

Sää´mte´ǧǧ tuärjjii pue´tti läkka e´tǩǩuum muttsid tuâjj-joouk e´tǩǩõõzzâst: 

alttõõzz sää´mtegga vuäi´tte tuejjeed 150 sä´mmla sââ´jest 50 sä´mmli´žžed, võboršee´ǩǩ vaalid vuäi´tte piijjâd 10 sä´mmla sââ´jest 3 sä´mmla da vaal-lu´vddkåå´ddest õõlǥče lee´d lää´jj tää´zzest võborkâsttmen puk Lää´ddjânnmest maistum sää´mǩiõl. 

Šuurmõs muuttâs mâŋŋa ciâlkâlmkõrvvi leäi sää´m-meä´rtlma puättam muttâz ciâlkâlmkõrvvi da sää´maa´šši mini´sttertuâjj-joouk ǩiõtt’tõõllâm mâŋŋa.Takaisåbbrest leäi tän ää´šš beä´lnn veä´lkõs da määŋgbeällsaž saaǥǥstõõllmõš. Ää´šš vääžnaivuõđ diõtt ää´šš ǩiõtt’tõõllmõš leäi ko leäi mokkstemnallšem, sää´mtee´ǧǧ nuõrisuåvtõõzz vuäzzla da še sää´mtee´ǧǧvuäzzlaid rau´ǩǩeš i´lmmted peä´lestvälddmõõžžes sää´mte´ǧǧläkka kuulee´l. 

Sää´mtee´ǧǧ saaǥǥjåå´đteeikå´dd ra´vvii takaisåbbra, što tõt preemm läkka e´tǩǩuum muttsid. 

”26.6. õnnum saaǥǥstõõllmõõžžin vuäǯǯaim lää´jj vuâđđjurddivuässa kue´htt puârast rä´tǩǩeei tee´kst, kook jåå´đte lää´jj tu´lǩǩumuužž. Mi´jjid eža vääžnai da miârkkšõõvvi lââ´zztõõzz liâ vuõigg sie´vvõõzz alggmeerčõõđtõ´sse. Muttâz teä´ddee jeä´rben joukkidentifikaatio miârktõõzz lää´jj tu´lǩǩumu´šše, vää´rrsaaǥǥjåå´đteei Tiina Sanila-Aikio da Heikki Paltto rämmše. 

Takaisååbbar tu´mmji jiõnin 17-3 priimmâd sää´mte´ǧǧläkka e´tǩǩuum muttsid. Anu Avaskari da Pentti Valle kuõ´đđe tu´mmstõ´ǩǩe jee´res miõllsaž jurddi. Såbbrest leäi meädda õhtt sää´mtee´ǧǧ vuäzzlaž. 

Sää´mte´ǧǧ tu´mmji jiõnin 13-5, što sää´mte´ǧǧläkka jeät valddu õhttsažliistid. Kue´htt vuäzzla jiõnste kuâras da õhtt leäi meädda jiõnstumuužžâst. 

Sää´mtee´ǧǧ såbbar tu´mmstõk õõlǥat, što sää´mte´ǧǧlää´ǩǩ ouddan parlamentta čâhčča.

Takaisåbbar priimmâm sää´m-meä´rtelm: 

3 § Sä´mmlaž 

Sä´mmli´žžen ǩiõččât tän lää´jjest oummu, kåå´tt âânn jiijjâs sä´mmli´žžen, oudldee´l: 

1) što, son jiõčč le´be aainâs õhtt suu puärrsin le´be maaddârpuärrsin lij mättjam sää´mǩiõl vuõssmõs ǩiõllân; le´be 

2) son lij šiõttlõõvvâm rooddõhttsažkåå´ddest sää´mkulttuu´re da lij âânnam õhttvuõđ tõõzz da lij nåkam oummu kåårmlač, kåå´tt lij mie´rǩǩuum piiđkue´ddem- le´be jiõggǩee´rj ââ´nnem diõtt rajjum ve´rǧǧne´ǩä´ššǩerjja sä´mmli´žžen; le´be 

3) što aainâs õhtt suu puärrsin lij mie´rǩǩuum le´be suu leäi vuei´tted tän lää´jj mie´ldd mie´rǩǩeed jiõnstemvuõiggâdvuõttne´ǩǩen sää´mparlamee´nt le´be sää´mtee´ǧǧ vaalin.

Sää´mte´ǧǧ ǩiõtt’tââll ooccmõõžžid sä´mmlai vä´lddem diõtt vaal-loǥstõ´ǩǩe da i´lmmtõõzzid vaal-loǥstõõǥǥâst jaukkeem diõtt.

Suåppum lââ´zztõõzz lää´jj vuâđđjurddivuässa 3 §:ff beä´lnn:  

2 pääi´ǩ spesiaalvuâđđjurddjid: 

…Nääi´t ååree´l tå´lǩ tõt ä´šš, što ooumaž lij näkam ä´ššǩerjja mie´rǩǩuum oummu kåårmlač, ij ri´jtte čuä´jted, što ooumaž lij sä´mmlaž…

 

Ođđ 2 momentta: 

...Peäggtõõzz mie´rren lij teä´ddeed õlmmsa sä´mmlai joukkpriimm’mõõžž da u´vdded tõõzz ää´ššmie´lddlaž teäddäärv lää´jj tu´lǩǩumuužžâst lokku vää´ldee´l meeraikõskksažvuõiggâdvuõđlaž ooudâsviikkâm da ooumažvuõiggâdvuõttorgaani ra´vvjõõzzid alggmeerai vuõiggâdvuõttstaattuuzzâst da ÕM:i vuäzzlažvuõ´tte da kulttuur suejjumu´šše kuõskee´l…