Haʹlltõs priimi eʹtǩǩõõzzin Sääʹmjânnam mäddkååʹddprograam leʹbe Sääʹm-suåppmõõžž tiuʹddepiijjmõõžžplaannâmnalla eeʹjjid 2015-2016 sääʹmkulttuur vueʹssest. Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad čõõđviikkâmplaaʹne õhttseʹžže čiččâm jeeʹres haʹŋǩǩõõzz. Sääʹmteeʹǧǧi jiiʹjjes haʹŋǩǩõõzz täin liâ vitt. Sääʹmteeʹǧǧi jiiʹjjes haʹŋǩǩõõzz liâ 1) Sámi Giellagáldu – meertâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõli resursskõõskõs, 2) Sääʹmjieʹllemvueʹjji ooudâsviikkmõš da jieʹllemvueʹǩǩteäʹǧǧruõkkõõz alttumuš – haʹŋǩǩõs, 3) Oahppoofelaš-sääʹmnuõrid juʹrddum mäʹttjemvuäʹppes (Sääʹmteeʹǧǧi nuõrisuåvtõs), 4) Sääʹm-mättˈtõõzz õõudâsviikkâmhaʹŋǩǩõs, 5) Sääʹmǩiõl mainsteei meäʹr seʹlvvtumuš da sääʹm ǩiõll-lääʹjj raajjmõš - haʹŋǩǩõs. Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad lââʹssen što raajjmõõžžplaaʹne vääldčeš Tä´lvvsijdd – jieʹli nuõrtsäʹmmlai kulttur kõõskõs – raajjmõõžžhaʹŋǩǩõs. Sääʹmteʹǧǧ še eʹtǩǩii, što Sääʹmlett valmmštõõlči haʹŋǩǩõõzz säʹmmlai dommvuuʹd jieʹllemviõkkvuõđ staanmõõžž diõtt da škoouʹlˈjum sääʹmǩiõllsa narood maazzlâʹsttem diõtt mååusat säʹmmlai dommvoudda. Sääʹmteʹǧǧ staanii Uccjooǥǥ kååʹdd tuejjeem eʹtǩǩõõzzid raajjmõõžžplaaʹne. Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩii mäddkååʹdd õhttsažtuâjjäʹššǩerjja sääʹmkulttuur vueʹssest. 

Halltõs priimi ceâlkalm halltõõzz spesialvuõssčuäjtõõzzâst sosial- ja tiõrvâsvuõđhuol riâššâmlääʹjjen. Sääʹmteʹǧǧ ǩiʹddji ceâlkalmest hooʹhs määŋgai halltõõzz eʹtǩǩõsvuõssčuäjtõõzzi proʹbleʹmpääiʹǩid. Sääʹmteʹǧǧ lij jieʹđeesvuiʹm tõʹst, što eʹtǩǩõõzzi vaaiktõõzz jeäʹla dovoʹlna tuʹtǩǩuum jiâ-ka seʹlvvtum. Eʹtǩǩõs vaaikat kõskselt vuâđđvuõiggâdvuõđid da eʹtǩǩõõzzi vaaiktõõzz õõlǥči leeʹd samai puârast da čõnnõõttˈteeʹm ärvstõõllum. Sääʹmteʹǧǧ teäʹddi ceâlkalmest, što kääzzkõõzzi kõskkumuš ij vuäǯǯ hueʹneed vuâđđvuõiggâdvuõđid ij-ka jååʹđted leiʹǧǧ kuuʹǩǩid kõõskid vuâđđkääzzkõõzzid. Halltõõzz eʹtǩǩõsvuõssčuäjtõõzzâst sosial- da tiõrvâsvuõđhuol riâššâmlääʹjjen eʹtǩǩet minoritetǩiõl juâǥǥtõõzz alttumuužž riâššâmvoudda. Sä´mmlai dommvuuʹd eʹtǩǩuum sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd vuässlai vaʹlljeem-maall lij Lääʹddjânnam lääʹjjšeâttmõõžž vuâstlaž. Petteʹtǩǩõõzz (24 §) mieʹldd luʹvddkååʹdd vuässlan vaʹlljet sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj (974/1995) 3 §:st juʹrddum säʹmmlaid. Sääʹmteeʹǧǧlääʹjj 25 a §:n 2 mieʹldd sääʹmteeʹǧǧi vaal-loǥstõk õlgg ââʹnned peittlõõzzâst. Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad, lääʹjj tääʹrǩǩeeʹčes nuʹtt, što võboršeeʹǩǩ sääʹmǩiõl luʹvddkådda nõmmat sääʹmteʹǧǧ. Võboršeeʹǩǩin õlgg leeʹd eeʹttkâʹsttemnalla jeeʹres sääʹm ǩiõlläʹrttel da jeeʹres sääʹm dommvuuʹd kooʹddi äʹšštobddmõõžž di nuõrttsäʹmmlai sijddsåbbar nõmmeem võboršeǩ.  Sääʹmteʹǧǧ da sosial- da tiõrvâsvuõttministeria saǥstâʹlla eʹtǩǩõõzzâst 22.9.2014. 

Halltõs lij priimmâm peäʹlestvälddmõõžž sosial- da tiõrvâsvuõttministeeria da parlamentta Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosialvuuʹd siltteemkõõskõõzz mieʹrrteäʹǧǧčuõppmõõžžin. Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosialvuuʹd siltteemkõõskõʹsse miõttmest ouddlâʹsttet ââʹnnemnalla 1,5 % sääʹmǩiõllsa narood tarbbsid. Teäggtumuš lij stuʹvrrjum sääʹmtegga, koon sääʹmmeäʹrest lij tuâjast ååʹn õhtt plaaneei. Valdiateäʹǧǧministeria budjetteʹtǩǩõõzzâst siltteemkõõskõõzzi mieʹrrtieʹǧǧ eʹtǩǩet čuõppâmnalla 33 % ânnˈjõõžž õhttseʹžže miljoonin eeuʹrin. Sääʹmmeäʹr teäggtumuužž čuõʹppe juʹn tän eeʹjj 7000 eeuʹrin 45 000 eurra. Valdiavuässõsčuõppmõš miârkšââʹvv teâuddjumest sääʹmmeäʹr vueʹssest tõn, što plaaneei tueʹjjäiʹǧǧ mottjõõvči vuäʹssäiggsen da meäʹr tueʹjjumuš occneʹče ânnˈjõõžžâst miârkteeinalla. Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad, što eʹtǩǩuum čuõppmõõžžid jiâ čõõđteʹče da što spesialvaldiaveäʹǩǩvuõtt sääʹmǩiõllsa narood kääzzkõstaarbi lokku väʹlddem diõtt seeiltet kuuitaǥ ânnˈjõõžž tääʹzzest. 

Halltõs priimi eʹtǩǩõõzzin sosiaal- da tiõrvâsvuõtt- da mättʹtõs- da kulttuurministeeria, mättˈtõshalltõʹsse da jeeʹres mättʹtõõttâmstroittla tuåimmen sääʹmǩiõllsa sosiaal-, tiõrvâsvuõtt - da ouddpeâmmumušvuuʹd škoouʹlˈjum persoonkååʹdd vuäǯǯmõõžž ooudâsviikkmõõššân. Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad kääuʹc jeeʹres tuåim, kook õõlǥče väʹldded lokku škoouʹlˈjumuužž plaanumuužžâst, škoouʹlˈjumuužžâst da ouddoummutuâjast. Sääʹmteʹǧǧ om. eʹtǩǩii määstrââʹsttum sääʹmǩiõl da kulttuur tiuddumuš- da lââʹss-škoouʹlˈjumuužž ǩiõttˈtõõllmõõžž håiddvuuʹd tuejjliʹžže juõʹǩǩ åʹrnn määddast. 

Sääʹmteʹǧǧ piiji ääʹrtel valmmštõõllad Sääʹmteeʹǧǧi tuâjjriâššmõõžž obboođumuužž. Ääʹrtel tuâjjan lij raajjâd eʹtǩǩõõzzin tuâjjriâššmõõžž ođđsmõõvvmõʹšše nuʹtt, što oođuum tuâjjriâššmõš leʹčče primmum eeʹjj 2015 loopp mõõneeʹst. Ääʹrtel õlgg kuullâd tuâjast persoonkååʹdd da väʹldded lokku lääʹjjšeâttmõš da vaaldšem takai šõddmõš. Ärttla nõmmte sääʹmteeʹǧǧi saaǥǥtuõʹllˈjeei, vaaldšemjååʹđteei da persoonkååʹdd nõmmuum võboršeǩ. Ääʹrtel tiuddee lââʹssen persoonkååʹdd nõmmuum võboršeeʹǩǩin. Ääʹrtel piizzren nõmmte mieʹrräiggsa lääʹǩǩpiizar.

Halltõs tuʹmmji eʹtǩǩad sääʹmteeʹǧǧi såbbra ǩirrsânji tuâjjriâššmõõžž 56 § mottjumuužž nuʹtt, što kåččmõõžž da äʹššliist sääʹmteeʹǧǧi såbbrid vuõltteʹče čiččâm peeiʹv õuʹddel såbbar ânnˈjõõžž lååi peeiʹv sââʹjest. Eʹtǩǩõõzz vââʹǩǩen lij tõt što sääʹmteeʹǧǧi såbbar vueiʹtte jõuddâd kåččâd jåʹtlânji õʹhtte riõššâd sääʹmteeʹǧǧi vaal-loǥstõõǥǥ tiuddumuužžâst tuejjuum vuõiǥeemõõlǥtumuužžid ođđ sääʹmteeʹǧǧlääʹjj mieʹtt.

Halltõs tuʹmmji eʹtǩǩad takaisåbbra, što tõt mieʹrrai takaisåbbri õlmmsai såbbri live-streamauksest nuuʹbbnalla säärneeʹl takaisåbbar viidiasttemest internetta. Streamaus puäʹđči mäʹhssed takaisååbbri peʹšttmõõžžâst da meäʹri mieʹldd nuʹtt-aa 1000 euʹrred eeʹjjest. 

Mättʹtõs- da kulttuurministeria lij raukkâm sääʹmteeʹǧǧid nõmmeed vuäzzla da vääʹrrvuäzzla äʹšštobddiärttla, kooi tuâjjan lij valmmštõõllâd Unesco aaunteeʹm kultturpreddan suõjjeemsuåppmõõžž tiuʹddepiijjmõõžž da mieʹrtõõllâd suåppmõõžž suåvvtemvuuʹd Lääʹddjânnmest. Sääʹmteʹǧǧ lij tuejjääm eeʹjjest 2010 alttõõzz mättʹtõs- da kulttuurministeeria suåppmõõžž radifiimõõžžâst da lij leämmaž ravvsânji valmštõõllmen da staaneemen suåppmõõžž radifiimõõžž. Äʹrttel piijât nelljen eekkas vuârai. Halltõs nõmmii ärttla Klemetti Näkkäläjärven.

Čeäppõõzz ooudâsviikkâmkõõskõs lij raukkâm sääʹmteeʹǧǧest võboršeeʹǩǩid valdia čeäʹpˈpõstuåimmkådda. Čeäʹpˈpõstuåimmkååʹdd liâ õhttseʹžže čiččâm. Sääʹmteeʹǧǧi halltõs priimi eʹtǩǩeed võboršeʹǩǩen musiikktuåimkådda Oula Guttoorm, audiavisualiʹžže čeäʹpˈpõstuåimmkådda Anne Risten Juuso da Pekka Aikio. Valdia čeäʹpˈpõstuåimmkooʹddi tuâjjan lij om. tuåimmjed jiiʹjjes tuåimvuuʹd äʹšštobddjen da mieʹrreed mueʹddin veäʹǩǩtieʹǧǧin. Jooʹtti pââʹjest sääʹmkulttuurast jeäʹla võboršeeʹǩǩ čeäʹpˈpõstuåimmkååʹddest. 

Halltõs nooraat puõʹtti vuâra teʹlfonsååbra kueiʹt neäʹttel ǩeeʹjjest. Sääʹmteeʹǧǧ takaisååbbar ääiʹjpodd mieʹrreet maʹŋŋlakast čâhčča.