| Biodiversiteʹttsuåppmõõ˛˛ 12 vuäʹsspieʹllsååbbar lij älggam |
|
|
|
Biodiversiteʹttsuåppmõõ˛˛ ratifiâsttam riikki 12 vuäʹsspieʹllsååbbar lij 6.-17.10.2014 Pyeongchangist, Etelä-Koreast. Lää´ddjânnam sääʹmteeʹǧǧest såbbra vuässâʹtte meersa˛ aartikla 8(j)-tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei, sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi, jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Nilla Tapiola da sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla˛ Pertti Heikkuri.
Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ vuässââtt såbbra bieʹǩǩen Lääʹddjânnam riikk delegaatia.
Såbbra vuässâʹtte lââʹssen võboršeeʹǩǩ Ruocc da Taarr sääʹmteeʹǧǧest bieʹǩǩen juõʹǩǩ jânnmi delegaatia.
” Såbbar äʹššliistâst liâ säʹmmlaid vää˛nai ääʹšš. Vää˛nmõs äʹššen lij biodiversiteʹttsuåppmõõ˛˛ terminoloog muttʼtumuš. Suåppmõõ˛˛âst alggmeerain mainstet alggõhttsa˛kåʹdden. Alggmeer liâ kuuʹǩǩääiʹj õõlǥtam, što vuäʹsspieʹllsåbbrest tuʹmmjeʹčeš väʹldded âânnmõʹšše alggmeer – ämmatsääʹn alggõhttsa˛kååʹdd sââʹjest. Ääʹšš liâ valmštõõllâm juʹn e˛a kuuʹǩǩ. Terminoloog muttʼtumuš lij måttmid riikkid mõʹnt lee˛˛ tuõʹđi vaiggâd äʹšš. Tõt maainast tõʹst, što puk riikk jiâ haaʹled tobdsted alggmeeraid da tõi spesialvuõiggâdvuõđid. Lääʹddjânnam da jeeʹres tâʹvvjânnam liâ tuärjjääm viõkksânji terminoloog muttʼtumuu˛˛. Mâʹst leäm toottva˛. Saaǥǥstõõllmõõ˛˛ ääʹššest liâ veâl kõõskrääʹjest.” Klemetti Näkkäläjärvi mââinast.
”Såbbrest liâ eeʹttǩâʹsttmen alggmeervõbošeeʹǩǩ juõʹǩǩ jânnmin. Koolm jânnam sääʹmteeʹǧǧin lij mieʹrren ââʹnned vuäʹsspieʹllsåbbar äiʹǧǧen õhttsa˛ såbbrid da smiõttâd tõn, što mäʹhtt sääʹmteeʹǧǧ vueiʹtte vuäʹneed õhttsa˛tuâi aartikla 8(j) tiuʹddepiijjmõõ˛˛âst di tâʹvvjânmmla˛ da meeraikõskksa˛ tääʹzzest” Nilla Tapiola smeâtt.
” 15.-16.10 lij õlltääʹzz sååbbar, koʹst linnjeed biodiversitee´tt suõjjõõzz täävtõõzzid eeʹjj 2020 räjja. Lääʹddjânnmest ij leäkku ni õhtt miniʹster pääiʹǩ âʹlnn riikksuåvtõõzzâst šõddâm muttsi diõtt. Alggmeeraid lij vää˛nai, što meeraikõskksa˛ aartikla 8(j)-tuâjj-joouk juätkkmõʹšše lij raavâs tuärjjõs da tuâjj-joouk määŋgeeʹjj tuâjjprograamm viiǥǥât ooudâs,” Pertti Heikkuri linnjad.
Pertti Heikkuri, Klemetti Näkkäläjärvi da Nilla Tapiola Alpensia konferenss-såbbrest. Snimldõk: sääʹmteʹǧǧ
Vuäʹsspieʹllsåbbar õhttvuõđâst riⲲât vuõssmõs Nagoyan påʹrddǩeeʹrj vuäʹsspieʹllsååbbar. Påʹrddǩeʹrjj ǩiõttʼtââll geennvääʹrai vuäǯǯamvuõđ da ääuʹǩi juâkkmõõ˛˛. Lääʹddjânnam ij leäkku veâl vuäʹsspieʹll, leâʹša Lääʹddjânnam valmštââll suåppmõõ˛˛ ratifiâsttmõõ˛˛. Lij vää˛nai leeʹd mieʹldd vuõssmõs vuäʹssbieʹllsåbbrest da mäʹhtt suåppmõõ˛˛ õõlǥtumuu˛˛ liâ pijjum tuåimma suåppmõõ˛˛ ratifiâʹsttam riikkin. Suåppmõš lij alggmeeraid vää˛nai, tõn diõtt ko tõt ǩiõttʼtââll še alggmeerai geennvääʹraid kuulli ääʹrbvuâla˛ teâđ da ääuʹǩi juâkkmõõ˛˛. Jiijjâsnallšem perstumuš lij, što mäʹhtt påʹrddǩeeʹrj alggmeerai kuõskki õõlǥtumuu˛˛ liâ pijjum tuåimma da mõõnnallšem raʹvvjõõzzid vuäʹsspieʹllsååbbar oudd påʹrdǩeeʹrj beäʹlnn” Näkkäläjärvi mainsti. Son lij še suåppmõõ˛˛ ratifiâsttmõõ˛˛ Lääʹddjânnmest valmštõõllâm tuâjj-joouk vuäzzla˛.
Såbbar õhttvuõđâst riⲲât määŋgid riikki, meersa˛organisaatiai da tuʹtǩǩeeʹji riâššâm aaʹšši pirr noorõõttâmpooddid. Lääʹddjânnam lij mieʹldd riâššmen kueʹhtt aaʹšši pirr noorõõttâmpoodd.” Aaʹšši pirr noorõõttâmpoodd liâ e˛a vää˛nai, ko tõin vuäǯǯ teâđ takai oummui tuåimmjumuu˛˛âst luâđ määŋgnallšemvuõđ vueʹjj pueʹreem diõtt da šiõǥǥ tobddmõõ˛˛id da vueʹjjid. Jeäʹrben ekosystemmkääzzkõõzzi vue´jjest vuuʹdââʹnnem plaanumuu˛˛âst lij äuʹǩǩ sääʹmtegga da viikkâp täid tuåimmjeei maallid mieʹldd Lääʹddjânnma” Heikkuri da Tapiola teäddee. ”
Såbbar vuäitt praavâd biodiversiteʹttsuåppmõõ˛˛ di pirrõsministeria seeidain.
Lââʹssteâđaid: Klemetti Näkkäläjärvi
Äiʹǧǧrätkkjumuš Etelä-Korea lij +7 čiâssâd. Teʹlfoon tuåimmje ǩeähnald Etelä-Koreast, tõn diõtt vuäittmõõ˛˛âst åårrai õhttvuõđid ääʹššest haaʹleed neʹttpååʹstest.
|