| Euroop Suåvtõõzz histoorla˛ seminaar leäi puārast oʹnnstam |
|
|
|
28.11.2014 Aanrest, Sajoozzâst, rieʹššeš Vuõssmõs Euroop suåvtõõzz seminaar, koʹst säʹmmla da säʹmmlai ääʹšš leʹjje kaggum vää˛nmõs sâjja
Seminaaʹre vuässõʹtte puk Euroop Suåvtõõzz suåppmõõ˛˛i vahssâmorgaan: minoriteʹttraammtakaisuåppmõõ˛˛, Euroop vooudla˛ da uu´ccbõsǩiõlid kuõskki vuâđđǩeeʹrj di Euroop rasiiʹsm da särnnamvuõđ vuâsttsa˛ komissia võboršeeʹǩǩ. Seminaar leäi jiijjâsnallšem, tõn nääʹleld ko jiâ ni kuäʹss ääiʹjben suåvtõõzz jeeʹres oouma˛vuõiggâdvuõđorgaan leäkku noorõõttâm ǩiõttʼtõõllâd õõutsââʹjest õõut meer kuõskki vuõiggâdvuõđid Euroop suåvtõõzz kuõskki suåppmõõ˛˛i beä´lnn.
Seminaarâst kaggkõõđi saaǥǥtõõllmõʹšše Ruõšš säʹmmlai staattus da vueʹǩǩ. Ruõšš säʹmmlai tiõrvˈvuõđid seminaaʹre puuʹdi säʹmmlai parlamentaarla˛ suåvtõõzz võboršeʹǩǩen Valentina Sovkina. Sovkina puuʹdi särnnam vuârast ouʹdde Muurman lään veʹrǧǧneeʹǩǩi tuåimmjumuu˛˛ da täävtõõzz mieʹrren jååʹđtõõllâd säʹmmlaid. Sovkina tuõđi, håʹt i Muurman vuʹvddvaaldšem lij ko lij nõõmtam ođđ orgaan, Ruõšš säʹmmlai leett, tõt lij riikklânji jååʹđtum. Ruõšš säʹmmlaid eeʹttkâstt Kuâlõõǥǥ sääʹmparlameʹntt jååʹđteei Sovkina jååʹđtumuu˛˛in da tõt juätkk tuåimmjumuu˛˛es. Ruõšš riikk da Muurman veʹrǧǧneeʹǩǩi tuåim suuʹde saaǥǥstõõllâm vuârai mieʹldd sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi da nuõrttsaaʹmi sijddsååbbar võborseeʹǩǩ Tauno Haltta.
Valentina Sovkina. Snimldõk: Sandro Weltin © Euroopan Neuvosto
Klemetti Näkkäläjärvi ǩiõttʼtõõli saaǥǥstõõllâm vuârast Lääʹddjânnam säʹmmlai staattuuzz da mušttˈtii saaǥǥstõõllâm vuârast seminaar histoorla˛ miârktõõzz da Euroop Suåvtõõzz suåppmõõ˛˛i da suåppmõõ˛˛i vahssâm miârktõõzz säʹmmlaid.” Tuäivam, što tät seminaar veekk samai ođđnallšem vuârrvaikktõʹsse säʹmmlai, veʹrǧǧneeʹǩǩi da Euroop suåvtõõzz kõõskâst - da luâđlânji – vueiʹttep raajjâd ođđ tuåimmjemvueʹjjid, kook veʹǩǩe ooudâs Euroop suåvtõõzz tuåimjumuu˛˛ da säʹmmlai vuõiggâdvuõđid. ” Näkkälärvi tuõđi.
Nuõrttsaaʹmi sijddsååbbar võboršeǩ Tauno Haltta mainsti saaǥǥstõõllâm vuârast nuõrttsäʹmmlai vueʹjjest Lääʹddjânnmest, Taarrâst da Ruõššâst.” Nuõrttsäʹmmlaikulttuur lij aaibâs vaarvuâla˛. Pââllan lij versmumuš jiijjâs kulttuurâst da jieʹnnǩiõlâst. Uʹcc sääʹmǩiõl da kulttuurjoouk kõskkvuõđâst lij väʹǯǯlõs seillted jiijjâs jieʹnnǩiõl ânnˈjõ˛- ääiʹjest da identiteʹtt väʹlddkulttuur tiâddõõzz vueʹlnn. Nuõrttsääʹmǩiõll lij ääiʹj mieʹldd Taarrâst läppjam. Ruõššâst sääʹmǩiõl silttee teänab muäʹdd säʹmmla. Lääʹddjânnmest lij jõnn vasttõs, što nuõrttsääʹmǩiõll ij maaiʹlmest läppjeʹči. Nuõrttsääʹmkulttuur staanumuš oudlâʹstt lââʹzz teäʹǧǧvääʹraid nuõrttsääʹmǩiõl mättʹtõsse, jälltumuʹšše da nuõrttsäʹmmlai kulttuur- da čeäppõsjieʹllem tuärjjõʹsse.” Tauno Haltta mušttˈtii kulttuur da ǩiõl teäddäärvaid seminaarâst.
Parlameeʹnt veäʹǩǩvuõiggâdvuõttäʹššååum Maija Sakslin ǩiõttʼtõõli saaǥǥstõõllâm vuârast sääʹmpäärnai da nuõri ǩiõlˈla˛ vuõiggâdvuõđid. Sakslin huõllân lij vuõsspeâmmamkääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn da sääʹmǩiõli jeälltemprograamm meälǥas tiuʹddepiijjmõõ˛˛âst.
Parlameeʹnt veäʹǩǩvuõiggâdvuõttäʹššååum Maija Sakslin. Snimldõk: Sandro Weltin © Euroopan Neuvosto
Seminaarâst ǩiõttˈtõʹlleš sääʹmǩiõl, kääzzkõõzzi da mättˈtõõzz tuâjaid. Vuäʹzz moderaattren tuåimmjam Petra Magga-Vars teäddii saaǥǥstõõllâm vuârast sääʹmǩiõl da kuulttuur kõskksa˛ õhttvuõđ.
”Sääʹmǩiõli miârktõs lij aaibâs jõnn äʹšš obb sääʹm kulttuurmaʹlle. Sääʹmǩiõll ij leäkku tåʹlǩ saaǥǥtumuu˛˛, teâđtõõzz leʹbe teâđkommunikâʹsttemvueʹǩǩ, leâʹsa lij čõnnsest jieʹllemvueʹjjid, ǩiõttʼtuâjaid, juõikka da leudda, čeäppõʹsse da luõttu”, Magga-Vars teäddii. Taarrsäʹmmla˛ Sven Roald Nystø mainsti luulajasääʹmǩiõl vueʹjjest da mäʹhtt luujalasääʹmǩiõll lij jälltum. Vuäʹzzest kuʹlleš še sääʹmǩiõl virtuaalmättˈtemtuâjain da ođđ interneʹttvuâđđsa˛ suåvvtumuu˛˛in sääʹmǩiõl ââʹnnem lââʹzztem diõtt.
Sääʹmneezzni paneel saaǥǥjååʹđteeʹjen leäi minoriteʹttåskkoouma˛ Eva Biaudet. Paneelest
mainsteš aainâs sääʹmneezzni vuäittmõõ˛˛in piâssâd ääʹrbvuâla˛ sääʹmjieʹllemvueʹjji kõʹsǩǩe da sääʹmneeʹzzni vuässõõttmõõ˛˛âst politiʹǩǩe. Sámi neezzanfooruum võboršeǩ Gudrun E. Lindi ärvstââll saaǥǥstõõllâm vuârast, što tääʹssärvvääʹšš jiâ leäkku sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuu˛˛âst ouddsââʹjest da sääʹmneezzni tääʹssäärvast liâ jiânnai pueʹreemnallšem ääʹšš. Taarr sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzla˛ Silje Katerine Muotka mainsti Taarr sääʹmteeʹǧǧ tääʹssärvvpolitiikkâst da neezzni vuäittmõõ˛˛âst piâssâd politiʹǩǩe.”Taarr sääʹmteeʹǧǧ lij priimmâm tääʹssärvvpolitiikkla˛ programm da ânn’jõõ˛˛âst sääʹmneezzan peäʹsse mieʹldd politiʹǩǩe. Taarr sääʹmteeʹǧǧest lij leämma˛ takai kampaanj sääʹmneezzni vuäǯǯmõõ˛˛âst vuässõõttâd politiʹǩǩe. Tän vaalpââʹjest sääʹmteeʹǧǧ 39 võboršeeʹǩǩest 20 liâ neezzan, ouddâl kampaanj alttumuu˛˛ pâi 18 % politikkneeʹǩǩin leʹjje neezzan”, Muotka mainsti.
Sääʹmneezzni paneel. Snimldõõǥǥâst čiʹǯǯbeäʹlest vuäʹljbeälla: Moderaattor Eva Biaudet, Gudrun E. Lindi, Heli Huovinen, Ellen Maret Hætta, Silje Katerine Muotka da Berit Marie Eira. Snimldõk: Sandro Weltin © Euroopan Neuvosto
Taarrbeäʹl säʹmmlai puäʒʒhoiʹddjeei Ellen Maret Hætta da Berit Marie Eira pueʹtte seminaaʹre vuõiʹggest pikalõõzzâst.”Puäʒʒhåiddamtuâjast åumma da neezzan liâ tääʹssärvvsa da tuâi jueʹjjet puäʒʒhoiʹddjeeʹjivuʹm. Sääʹmõhttõõzz seʹst sääʹmneezznin jiâ leäkku proʹleeʹm tääʹssäärv diõtt, Hætta mainsti”. Hætta da Eira mušttʼtee, što ”šuurmõs vaarr puäǯǯsäʹmmlai kulttuuʹre da še sääʹmneezzni vuäittmõõ˛˛id ââʹnned ääʹrbvuâla˛ jieʹllemvueʹjjeez lij tuõttääʹššest tõt, ko Taarr riikk äiǧǧmõššân lij ǩieʹppeed puõcci lååkkmeäʹr pueʹtti eeʹjj beäʹlnn”. Kuhttu puäʒʒhåiddaineezzan põʹlle pueʹttiääiʹj beäʹlest.”Mij jieʹllem lij leämma˛ puäʒʒhåiddmõš, tõn pirr lij šõddâm sääʹmǩiõl âânnmõš, ǩiõttˈtuâjai materiaal da tõõi valmštumuš di päärnai mieʹldd piâssmõš jiijjâs kulttuuʹre da tän ij fiʹtte Taarr riikk”, Eira muʹšttad.
Sääʹmnuõri paneeʹlest leʹjje eeʹttkâsttmen sääʹmnuõrid Lääʹddjânnmest, Ruõccâst da Taarrâst da paneeʹl jååʹđti Tuomas Aslak Juuso. ”Sääʹmnuõr liâ juʹn siõmmna tolkkâm vueʹrdded tuåimid koid riikk liâ čõnnõõttâm. Resuurss liâ vännai. Säʹmmlai ääʹrbvuâla˛ jieʹllemvueʹjj jiâ puäʹđ ǩeâlˈlʼjed jeänab tuåimmjemvuäittmõõ˛˛id da ǩeäppumuu˛˛id. Euroop suåvtõs õõlǥči lââʹzzted vaikktõõzz vahssâmproseess da pueʹreed säʹmmlai vuässadvuõđ tõn tuõjju.” Juuso tuõđi. Ruõcc sääʹmnuõri saaǥǥjååʹđteei Per Jonas Partapuoli mainsti sääʹmnuõri vueʹjjest Ruõccâst.”Puäʒʒhååid vueʹǩǩ lij vaiggâd. Poortep pâlddsid, kuåivâsindusttrvuõtt strässai mij jieʹllemvueʹjj, piõggstroiʹttel liâ tuõddri mieʹldd, da luâđjeällmõõ˛˛ mottjumuš lij tuejjääm jieʹllemvueʹjj väʹǯǯlõssân. Vueʹjjest liâ kulttuursa˛, ekonoomla˛ da psyykkisiä vaikktõõzz obb sääʹmkultuuʹre da tõn pueʹttiäigga. Puäʒʒhååid pueʹttiäiʹǧǧ âlgg staanâd”, Partapuoli teäddii.
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz eeʹttkõõsti sääʹmnuõri vuõiggâdvuõđid ǩiõttʼtõõllâm paneeʹlest suåvtõõzz vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Minna Lehtola. Suu saaǥǥstõõllâm vuârast ooudâsviikkâm äʹššen leäi uuʹccbõs uuʹccbõõ˛˛âst. Lehtola vuäinn sääʹmkulttuur pueʹttiääiʹj čuõvvubun ” Nuõri šiõttlõõvvmõs lij vuõiggmiõllsa˛ da sij jieʹllemvueʹjj ǩiõččmõš lij ooudårra ouddneei da sij täävtõssân lij ââʹnned sääʹmvuõđ jieʹllemviõkksânji. Miõlstan kulttuur äärvouddmõš lij kaggum pueʹrab årra, ij tobddu teänab, što leʹččem hueʹnab oouma˛ säʹmmliʹ˛˛en.” Lehtola ǩiõttʼtõõli mainstem vuârast jiijjâs tuâǥǥa da šiõttlõõvvmõõ˛˛ sääʹmkultuuʹre” Håʹt jiõčč kuulam uuʹccbõs uuʹccbõʹsse, jiõm toobd še tõt leʹčči hueʹnääm muu äärv ooum˛en, leâʹša tõt lij sõddääm väimmšõsvuõđ da luând, haal tuejjeed jiijjâs meer ouʹdde aaʹššid da tuåimid nuʹtt, što pueʹttiääiʹjest leʹččep jieʹlli meer, ij nuʹtt, što meeʹst kuâđđjeʹči pâi moštt histoor ǩeeʹrji sizz. Toobdam vasttõõzz tõʹst, što leäm šõddâm sääʹmkulltuuʹre da tõn nu´tt toobdeeʹl da jeäʹleeʹl seill sääʹmkulttuur. ”Lehtola puttʹtii čiõʹlǧǧõõzz.
Õiʹdde vuâđđuum Queer Sápmi õhttõõzz eeʹttkõʹstte seminaarâst õhttõõzz saaǥǥjååʹđteei Tobias Poggats Ruõccâst da vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Stina Roos Lääʹddjânnmest. Stina Roos auʹʒʒii sääʹmteeʹǧǧ pueʹreed tuåimmjumuu˛˛es seksuaaluuʹccbõõzzi vuõiggâdvuõđi ooudâsviikkâm beäʹlest. Poggats mainsti jiijjâs saaǥǥstõõllâm vuârast Queer Sápmi õhttõõzzâst da tõn tuâjast. Poggats sǩiâŋki Lääʹddjânnam sääʹmtegga säʹmmlai seksuaaluuccʹbõõzzi suei´mkrõʹstti tuejjõõzzid.
Seminaarâst nuäjjõʹtteš Euroop suåvtõõzz da tõn tuärjjõʹsse Ruõšš säʹmmlaid da Taarr puäʒʒhååid staanumuu˛˛ diõtt. Euroop Suåvtõs vaaʹldi seminaar saaǥǥ tuõđsânji da säʹmmla vuåǯǯu låppõõzz, što Euroop suåvtõs laaddââtt tän vuâkka. Euroop suåvtõõzz rasiism da sååʹvšemvuõđteʹmes komissia (ECRI) saaǥǥjååʹđteei Christian Ahlund mainsti ECRI ouddam siâssmõõ˛˛in Lääʹddjânnma, Taʹrre da Ruõʹcce.”ECRI lij auʹǯǯjam, što Lääʹddjânnam lââʹzzteʹči vaikktõs tuåimid sääʹmǩiõli jälltem diõtt, sääʹmǩiõl mättˈtõõzz ooudâsviikkmõʹšše da sääʹmǩiõll-lääʹjj tiuʹddepijjmõʹšše. Lääʹddjânnam veʹrǧǧneeʹǩǩin õõlǥči riõmmâd tuåimma lisätäkseen takai tieʹttemvuõđ säʹmmlain välddnarood kõskkvuõđâst nuʹtt mättʹtõõzz ko kampaanji vieʹǩǩin; Ahlund teäddii.
ECRI saaǥǥjååʹđteei Christian Ahlund. Snimldõk: Sandro Weltin © Euroopan Neuvosto
Seminaarâst valmštââvv raportt da Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ da Euroop suåvtõs vähssa pueʹtti seminaar puʹhttem vaikktõõzzid. ”Seminaar puuʹti lââʹzz teâđ säʹmmlain Euroop suåvtõʹsse da lââʹssen tieʹttemvuõđ Euroop suåvtõõzzâst da tõn miârkkšõõvvmâst. Tääujmõsân vuârrvaikktõs Euroop suåvtõõzzin šâdd ǩeʹrjjlânji da lij tuõttääʹššest vää˛nai, što meeʹst lij vuäittmõš tuõttla˛ vuârrvaikktõʹsse. Vuârdam peersteeʹl, mäʹhtt mâŋŋa seminaar puätt leeʹd. Seminaarâst pueʹđi še õlmmsa, što sääʹmteeʹǧǧ tääʹssärvv- da õõutʼtääʹssvuõtt-tuâjast ij leäkku dovoʹlna teâtt ni säʹmmlai kõskkvuõđâst da meeʹst âlgg pueʹreed teâđtumuu˛˛ täin aaʹššin” saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjävi mainsti.
Seminaar poodd pääʹiǩ âʹlnn leʹjje väjja 100 oummu da interneeʹttest leʹjje 269 ǩiõčči.
Valentina Sovkina maainâs lääddas
Klemetti Näkkäläjärvi maainâs lääddas da tâʹvvsäämas
Tauno Haltta maainâs lääddas
Minna Lehtola maainâs lääddas
Per Jonas Partapuoli maainâs tâʹvvsäämas
Marko Marjomaa power point čiõʹlǧǧõs (eŋgglõsǩiõʹlle)
Eeva-Liisa Rasmus power point – čiõʹlǥǥõs (eŋgglõsǩiõʹlle)
Liŋkk Euroop Suåvtõõzz seminaar you tube ruõkkmõõ˛˛id: (lääddas), (englanniksi Vuäʹss 1, Vuäʹss 2, Vuäʹss 3, Vuäʹss 4), (tâʹvvsäämas).
Euroop Suåvtõõzz ođđâz seminaarâst
Seminaar karttgalleria
Euroop suåvtõõzz ođđâzruõkkmõš
Liŋkk Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjla˛kåʹddpolitiikkla˛ äʹššǩeeʹrjid, koozz koʹlle tääʹssärvv da õõutʼtääʹssvuõttplaan di tuâjjla˛kåʹddpolitiikkla˛ programm.
|
|
| Viimeksi päivitetty ( 08.12.2014 ) |